Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • jr yitso 11 bf. 128-139
  • ‘Mitsui Naa Nɔkwɛlɔi’

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • ‘Mitsui Naa Nɔkwɛlɔi’
  • Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni Ekɛha Wɔ Kɛtsɔ Yeremia Nɔ
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • AMƐBUƆ WƆHE
  • “AMƐAALƐ̀ NYƐ”
  • “BƆ NI YEHOWA KƐƐ NƐ”
  • AMƐGBALAA TOI “BƆ NI SA KƐKƐ”
  • Tookwɛlɔi, Nyɛkasea Tookwɛlɔi Nukpai Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2013
  • Onukpai, Nyɛbua Nyɛ Nɔkwɛmɔ He Gbɛnaa Nii Lɛ Akɛ Hiɛdɔɔ Sane
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Yehowa Tooi ni Jara Wa lɛ ni Aaakwɛ Amɛ Blɛoo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Tookwɛlɔi Ni “Toɔ Okadii Amɛhaa Asafoku Lɛ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni Ekɛha Wɔ Kɛtsɔ Yeremia Nɔ
jr yitso 11 bf. 128-139

YITSO NYƆŊMA KƐ EKOME

‘Mitsui Naa Nɔkwɛlɔi’

1, 2. (a) Kɛ́ abuuu tooku he lɛ, mɛni baanyɛ aba? (b) Mɛɛ nitsumɔi Biblia beaŋ tookwɛlɔ tsuɔ?

BENI Hiroyasu ni yɔɔ Japan lɛ ji gbekɛ fioo lɛ, emami yahe too gwaŋtɛŋ yoo kɛ nuu. Hiroyasu kwɛ amɛnɔ, ni daa afi lɛ too yoo lɛ fɔɔ enyɔ, no hewɔ lɛ tooku lɛ bɔi shweremɔ. Beni enáa afii 12 lɛ, amɛná tooi 12 jio 13. Hiroyasu wie akɛ: “Gbi ko leebi mra beni miyɔɔ saa mli lolo lɛ, minu ni tooi lɛ miibolɔ. Mijeee kpo amrɔ nɔŋŋ. Sɛɛ mli beni mije kpo lɛ, mina ŋaŋ gbéi ni amɛmiijo foi kɛmiishi mitoobii ni atserɛ amɛmli lɛ. Mihe tswa shi kɛtao too nyɛ lɛ. Mina lɛ ni la efɔ lɛ tsɔɔ, shi eemu lolo. Too nuu lɛ pɛ yi ná wala. Mitsui kumɔ. Mra mli beni minu ni tooi lɛ miibolɔ lɛ, kulɛ esa akɛ miyakwɛ amɛ. Amɛnyɛɛɛ gbéi lɛ.”

2 Biblia beaŋ lɛ, mɛi kpotoo le nitsumɔi ni tookwɛlɔ tsuɔ. Enitsumɔi lɛ eko ji ni ekpala tooi lɛ kɛya lɛɛhei, ni ekwɛ akɛ tooi ni ekwɛɔ amɛ lɛ fɛɛ ená nii amɛye jogbaŋŋ lo. Agbɛnɛ hu, ebuɔ amɛhe kɛjɛɔ kooloi awuiyelɔi ahe, ni etaoɔ tooi ni edu gbɛ kɛjɛ tooku lɛ mli lɛ. (1 Sam. 17:34-36) Tookwɛlɔ lɛ haa etooi lɛ bumɔɔ shi kɛjɔɔ amɛhe yɛ hei ni yɔɔ shweshweeshwe. Kɛ́ too nyɛmɛi lɛ miifɔ lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ, ni no sɛɛ lɛ ekwɛɔ toobii lɛ. Yeremia kɛ Biblia ŋmalɔi krokomɛi kɛ tookwɛlɔ fee nuu ni akɛ lɛ eto mɛi anɔ akɛ eye amɛnɔ, loo ekwɛ amɛnɔ yɛ mumɔŋ gbɛfaŋ lɛ he mfoniri.

3. Wiemɔi ni ji “tookwɛlɔ” kɛ ‘tookwɛmɔ’ ni Yeremia kɛtsu nii lɛ kɔɔ mɛni he?

3 Kristofoi asafo lɛ mli bii komɛi susuɔ akɛ, ja asafoŋ onukpai eyasara nyɛmimɛi lɛ ni amɛye amɛbua amɛ ni amɛwo amɛ hewalɛ pɛ dani amɛnaa onukpai lɛ akɛ amɛmiitsu tookwɛmɔ nitsumɔ lɛ. Kɛlɛ, bɔ ni Yeremia kɛ wiemɔi ni ji “tookwɛlɔ” kɛ ‘tookwɛmɔ’ tsu nii eha lɛ haa wɔnaa akɛ, ekɔɔ sɔ̃i fɛɛ ni kã Yuda nɔkwɛlɔi lɛ anɔ yɛ Yudabii lɛ ahe lɛ he. Nyɔŋmɔ bu lumɛi, gbalɔi, kɛ osɔfoi ni hi Yuda lɛ yɛ bei komɛi amli akɛ tookwɛlɔi gbohii, ejaakɛ amɛfooo maŋbii lɛ anɔ̃ mli. (Yer. 2:8) Nɔkwɛlɔi nɛɛ fo amɛ pɛ amɛnɔ̃ mli, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛfee ‘amɛtooi’ lɛ niseniianii, amɛlaka amɛ, ni amɛkwɛɛɛ amɛtsiabo. Amɛha Nyɔŋmɔ webii lɛ ye mumɔŋ kwashiɔkɔ. Yehowa ha tookwɛlɔi gbohii nɛɛ “kpoo”! ni ewo ewebii lɛ ashi akɛ ebaaha amɛ tookwɛlɔi ni yɔɔ suɔmɔ, ni tookwɛlɔi nɛɛ ahiɛ baahi ewebii lɛ anɔ, ni amɛbaabu tooku lɛ he jogbaŋŋ.—Nyɛkanea Yeremia 3:15; 23:1-4.

4. Namɛi kwɛɔ Nyɔŋmɔ tooku lɛ nɔ ŋmɛnɛ, ni te amɛtsuɔ lɛ amɛhaa tɛŋŋ?

4 Yesu, ni ji Tookwɛlɔnukpa ni kwɛɔ Yehowa tooi lɛ anɔ, ni batsɔ Kristofoi asafo lɛ Yitso lɛ, ji mɔ tuuntu ni Nyɔŋmɔ tsɔ enɔ eye eshiwoo lɛ nɔ. Yesu tsɛ ehe akɛ “tookwɛlɔ kpakpa lɛ,” ni tsɔɔ akɛ enuɔ he ehaa mɛi ni enyiɛɔ amɛhiɛ lɛ. (Yoh. 10:11-15) Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa kɛ hii ni afɔ amɛ mu ni fata tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ he, kɛ asafoŋ onukpai ni kɛ amɛnitsumɔ lɛ shwɛɛɛ ni jɛ “asafo babaoo” lɛ ateŋ lɛ miitsu nii yɛ Yesu shishi akɛ tookwɛlɔi kɛmiikwɛ etooi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ. (Kpoj. 7:9) Tookwɛlɔi nɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ amɛkaseɔ Yesu, ni no haa amɛkɛ amɛhe shãa afɔle. Akɛni amɛkaseɔ Kristo hewɔ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ amɛlɛ̀ɔ tooi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ, ni amɛhaa asafoŋbii lɛ asane kãa amɛtsui nɔ. Kpoo ha amɛteŋ mɔ ni kuɔ ehiɛ eshwieɔ nyɛmimɛi lɛ anɔ, eyeɔ amɛnɔ nuŋtsɔmɛi asane, enyafĩɔ amɛ, loo ebuuu amɛ lɛ! (Mat. 20:25-27; 1 Pet. 5:2, 3) Mɛni Yehowa kpaa gbɛ kɛjɛɔ Kristofoi tookwɛlɔi lɛ adɛŋ ŋmɛnɛ? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yeremia woji lɛ amli yɛ sui kpakpai ni esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ajie lɛ kpo, kɛ susumɔi ni ja ni esa akɛ amɛná beni amɛtsuɔ amɛsɔ̃i akɛ tookwɛlɔi lɛ ahe nii lɛ he? Nyɛhaa wɔsusua amɛsɔ̃i akɛ amɛye amɛbua asafoŋbii lɛ ni amɛbu amɛhe, amɛtsɔɔ nii yɛ asafo lɛ mli kɛ esɛɛ fɛɛ, ni agbɛnɛ hu amɛkojo saji yɛ asafo lɛ mli lɛ ahe wɔkwɛa.

AMƐBUƆ WƆHE

5-7. (a) Te Yehowa sumɔɔ ni akwɛ etooi lɛ aha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai baanyɛ atsɔ atsɔɔ akɛ amɛyɛ suɔmɔ krɔŋŋ kɛha nyɛmimɛi ni edu gbɛ kɛjɛ asafo lɛ mli kɛ mɛi ni eduko gbɛ lɛ fɛɛ?

5 Bɔfo Petro tsɛ Yehowa akɛ ‘tookwɛlɔ kɛ nɔkwɛlɔ kɛha wɔsusumai.’ (1 Pet. 2:25) Te Nyɔŋmɔ kɛ ‘etooi’ lɛ yeɔ ehaa tɛŋŋ? Kɛ́ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee Yeremia beaŋ lɛ, wɔbaaná sanebimɔ nɛɛ hetoo. Beni Yehowa wie eshi tookwɛlɔi gbohii ni gbɛɔ tooku lɛ amɛshwãa, ni amɛkwɛɛɛ amɛtsiabo lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ ‘ebaabua’ etooi lɛ anaa kɛba amɛlɛɛhei lɛ ekoŋŋ. Ewo shi akɛ ebaaŋɔ tookwɛlɔi kpakpai eto amɛnɔ, ni tookwɛlɔi nɛɛ baakwɛ amɛnɔ jogbaŋŋ, ni amɛbaabu amɛhe kɛjɛ henyɛlɔi yitsoŋwalɔi lɛ ahe. (Yer. 23:3, 4) Hɛɛ, Yehowa tooi ni hi shi yɛ blema lɛ asane kã etsui nɔ jogbaŋŋ. Etooi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu asane kã etsui nɔ jogbaŋŋ. Ekɛ nɔ̃ ko ni jara wa waa shã afɔle kɛha etooi lɛ anaanɔ hilɛkɛhamɔ.—1 Pet. 1:18, 19.

6 Esa akɛ Kristofoi nɔkwɛlɔi aha asafo lɛ hilɛkɛhamɔ akã amɛtsui nɔ taakɛ tookwɛlɔi diɛŋtsɛ feɔ lɛ. Kɛ́ oosɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ, ani obɔɔ mɔdɛŋ okɛ ohiɛ fɔ̃ɔ shi akɛ ooona akɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ ko miina nɔ̃ lo, ni kɛ́ ona nakai lɛ otsuɔ he nii amrɔ nɔŋŋ? Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ ni ole bɔ ni otooi lɛ yɔɔ, ni okwɛ okooloo kui lɛ jogbaŋŋ.” (Abɛi 27:23) Ŋmalɛ nɛɛ miiwie bɔ ni tookwɛlɔi diɛŋtsɛ bɔɔ amɛhe mɔdɛŋ kɛkwɛɔ amɛtooi lɛ he; kɛlɛ, mumɔŋ tookwɛlɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baanyɛ amɛkɛ shishitoo mla ni yɔɔ mli lɛ atsu nii kɛkwɛ asafo lɛ nɔ. Kɛ́ oosɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ, ani obɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ koni okaná su ko ni baaha owó ohe nɔ yɛ mɛi anɔ? Wiemɔ ni ji “yeɔ asafoi lɛ anɔ nuŋtsɔmɛi asane” ni Petro kɛtsu nii lɛ maa nɔ mi akɛ asafoŋ onukpa ko baanyɛ aná nakai su. Te ooofee tɛŋŋ oye obua ni nɔ̃ ni awie he yɛ Yeremia 33:12 lɛ aba mli? (Nyɛkanea.) Ehe baahia ni hiɛ ahi fɔlɔi ni amɛ kome amɛtsɔseɔ amɛbii, okulafoi, banuma wekui, mɛi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli, kɛ mɛi ni darako lɛ anɔ jogbaŋŋ ni aye abua amɛ.

Mfoniri ni yɔɔ baafa 130

7 Taakɛ tookwɛlɔ diɛŋtsɛ feɔ yɛ etooi ahe lɛ, bei komɛi lɛ ehe baahia ni tookwɛlɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ atao aŋkroaŋkroi ni yiŋtoi komɛi ahewɔ lɛ amɛdu gbɛ kɛjɛ asafo lɛ mli lɛ, ni amɛye amɛbua amɛ. Enɛ biɔ hekɛafɔleshãa kɛ heshibaa. Tookwɛlɔi nɛɛ kɛ tsuishitoo kwɛɔ tooi ni yɔɔ amɛshishi lɛ. Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ajɛ anɔkwale mli abi ehe akɛ: ‘Ani ale mi akɛ mɔ ni woɔ mɛi hewalɛ, ní etswaa mɛi emaa shi loo ale mi akɛ mɔ ni wieɔ eshiɔ mɛi loo ewieɔ mɛi ahiɛ nyanyaanya? Ani eji anɔkwale akɛ miisumɔ ni mabɔ mɔdɛŋ fe bɔ ni mifeɔ bianɛ lɛ?’ Bei komɛi lɛ, ehe baahia ni aya nɔ aye abua mɔ ko shii abɔ koni ekwɛ nii taakɛ Nyɔŋmɔ kwɛɔ lɛ. Kɛ́ nyɛmi ko shashao shi akɛ eeemɔ Ŋmalɛ mli ŋaawoo (shi jeee onukpa ni woɔ ŋaa lɛ diɛŋtsɛ susumɔ) ko mli lɛ, kaimɔ Yehowa ni ji Tookwɛlɔ kɛ Nɔkwɛlɔ Kpeteŋkpele lɛ. Yehowa kɛ tsuishitoo ‘tee nɔ ewie etsɔɔ’ ewebii ni egba afã lɛ, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaaye ebua amɛ. (Yer. 25:3-6) Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ kpotoo kɛ efɔŋfeemɔ efeee amɛsu, shi kɛ́ ebi ni awo amɛ ŋaa lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ afee nakai kɛkase Yehowa.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ mumɔŋ tookwɛlɔi baanyɛ atsɔ akase Yeremia nɔkwɛmɔnɔ lɛ?

8 Beni Yeremia yɔɔ hekɛnɔfɔɔ lolo akɛ emaŋbii ni ji Yudafoi lɛ baanyɛ aku amɛsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ lɛ, esɔle eha amɛ. Ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Kaimɔ akɛ midamɔ ohiɛ ní mawie ekpakpa maha amɛ, ní makpale omlila lɛ kɛjɛ amɛnɔ!” (Yer. 18:20) Wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ Yeremia kɛ ejwɛŋmɔ tee enyɛmimɛi lɛ asui kpakpai lɛ anɔ, shi jeee amɛtɔmɔi lɛ. Ŋmɛnɛ hu lɛ, esa akɛ Kristofoi nɔkwɛlɔi akase su ni Yeremia jie lɛ kpo nɛɛ, ni amɛya nɔ amɛye amɛbua mɔ ko ni ekɔ gbɛ ni ejaaa lɛ kɛyashi nibii baafee faŋŋ akɛ ekpiliŋ etsui akɛ ebaafee efɔŋ. Ehi jogbaŋŋ akɛ ooojie mɛi ayi yɛ nibii kpakpai ni amɛfeɔ lɛ ahe, ni osɔle oha amɛ loo okɛ amɛ afee ekome kɛsɔle.—Mat. 25:21.

Mɛɛ shiwoo ni kɔɔ mumɔŋ tookwɛlɔi ahe Nyɔŋmɔ tsɔ Yeremia nɔ ekɛha? Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi nɔkwɛlɔi baanyɛ atsɔ abu wɔhe?

“AMƐAALƐ̀ NYƐ”

9, 10. Mɛni hewɔ tookwɛlɔ kpakpa (asafoŋ onukpa) ni mɔ ji lɛ biɔ ni etsɔɔ nii lɛ?

9 Sane ni wɔkane yɛ Yeremia 3:15 lɛ naa lɛ, esa akɛ Kristofoi tookwɛlɔi lɛ ‘alɛ̀ mɛi kɛ nilee kɛ jwɛŋmɔ,’ ni tsɔɔ akɛ amɛsɔmɔ akɛ tsɔɔlɔi. (1 Tim. 3:2; 5:17) Yehowa wo ewebii lɛ ashi akɛ tookwɛlɔi kpakpai lɛ baafee nakai. Ewo Yudafoi lɛ hewalɛ akɛ amɛkpɛlɛ tsɔsemɔ ni baajaje amɛ ni egbalɔ Yeremia kɛhaa amɛ lɛ nɔ. (Nyɛkanea Yeremia 6:8.) Kɛ́ tooi lɛ ahe baawa amɛ jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni aha amɛ niyenii kpakpa. Nakai nɔŋŋ kɛ́ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe baawa amɛ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ lɛ, ehe miihia ni adamɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ alɛ̀ amɛ ni atsɔɔ amɛ gbɛ.

10 Nitsɔɔmɔ gbɛfaŋ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ yɛ nitsumɔi enyɔ, nomɛi ji ni amɛye amɛbua Kristofoi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ mɛi ni amɛbatsɔmɔko anɔkwa Kristofoi lɛ fɛɛ. Mɛi ni amɛbatsɔmɔko Kristofoi lɛ gbɛfaŋ lɛ, kadimɔ akɛ: Yiŋtoi titrii ahewɔ ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi lɛ ekome ji ni ashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Belɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai afee shiɛlɔi ni tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ. (Yer. 1:7-10) Amɛkɛ nakai feemɔ tsuɔ sɔ̃ ni kã amɛnɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he nii, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛfeɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛhaa nyɛmimɛi lɛ. Kɛ́ asafoŋ onukpa ji bo lɛ, ani onaaa akɛ kɛ́ okɛ nyɛmimɛi srɔtoi fɔɔ shiɛmɔyaa lɛ, onáa hegbɛ kɛyeɔ obuaa amɛ koni amɛya amɛhiɛ yɛ nitsɔɔmɔ mli, ni bo hu okaseɔ nɔ̃ ko kɛjɛɔ amɛdɛŋ? Ni kɛ́ onyiɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ jogbaŋŋ lɛ, belɛ oowo nyɛmimɛi lɛ hewalɛ, ni no baaye abua asafoŋbii lɛ fɛɛ koni amɛya amɛhiɛ.

11, 12. Mɛni esa akɛ asafoŋ onukpa afee koni etsɔ tookwɛlɔ kpakpa?

11 Esa akɛ nibii ni asafoŋ onukpai lɛ tsɔɔ asafo lɛ afee nɔ̃ ni damɔ Biblia lɛ nɔ; no baaha efee mumɔŋ niyenii kpakpa. Belɛ, obaana akɛ, bɔni afee ni asafoŋ tookwɛlɔi lɛ atsɔɔ nii jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ amɛfee mɛi ni kaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ daa. Agbɛnɛ, kwɛmɔ nɔ̃ ni Yeremia wie akɛ no ji yiŋtoo hewɔ ni emaŋbii lɛ ahiɛnyiɛlɔi lɛ tsuuu amɛnitsumɔ jogbaŋŋ lɛ; ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ tookwɛlɔi lɛ etsɔmɔ kooloi, ni amɛbiii Yehowa shi, no hewɔ lɛ ehiii haaa amɛ [loo amɛkɛ nilee tsuuu nii], ni amɛtooikui lɛ fɛɛ egbɛ eshwã.” (Yer. 10:21) Mɛi ni kulɛ esa akɛ amɛfee tsɔɔlɔi lɛ kɛ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai tsuuu nii, ni amɛtaooo Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ hu. No hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ nilee atsu nii. Yeremia wie wiemɔi ni naa wa fe no po eshi mɛi ni no mli lɛ amɛtsɛɔ amɛhe gbalɔi lɛ.—Nyɛkanea Yeremia 14:14, 15.

12 Akɛ mɛi ni tamɔɔɔ nakai tookwɛlɔi gbohii lɛ, Kristofoi nɔkwɛlɔi lɛ kaseɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ni amɛhiɔ shi yɛ naa. No hewɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛsɔmɔɔ akɛ tookwɛlɔi nilelɔi yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Akɛni ebiɔ ni amɛkɛ amɛbe atsu nibii srɔtoi ahe nii hewɔ lɛ, ebɛ mlɛo kɛha amɛ akɛ amɛaato gbɛjianɔ ni baaha amɛkase nii daa. Shi, kɛ́ oosɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa lɛ, ani oheɔ oyeɔ yɛ otsuiŋ tɔ̃ɔ akɛ, ja onitsɔɔmɔ damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni jɛ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ dɛŋ lɛ nɔ, dani ebaafee nɔ̃ ni ja ni sɛɛnamɔ yɔɔ he, ni tsɔɔ akɛ nilee kɛ jwɛŋmɔ yɛ mli? Kɛ́ oyɔse akɛ onyɛɛɛ ofee aŋkro nikasemɔ jogbaŋŋ taakɛ ofeɔ be ko ni eho lɛ, mɛni obaafee koni oya nɔ ofee srɔto kwraa yɛ tookwɛlɔi gbohii ni hi shi yɛ Yeremia gbii lɛ amli lɛ ahe?

Mfoniri ni yɔɔ baafa 135

13. Mɛni ye ebua Yeremia ni etsɔɔ nii jogbaŋŋ, ni mɛni Kristofoi tookwɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase kɛjɛ edɛŋ?

13 Nɔ̃ ko ni ha Yeremia tsɔɔ nii jogbaŋŋ ji bɔ ni ekɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii eha lɛ. Yehowa ji mɔ ni fã lɛ akɛ ekɛ nɔkwɛmɔnii atsu nii. Kwɛ bɔ ni ewaaa akɛ aaakai bɔ ni Yeremia kɛ sũ kpulu ko tswa shi ni ejwa, ni ejaje akɛ, nakai nɔŋŋ abaajwa Yerusalem kɛ emaŋbii lɛ! (Yer. 19:1, 10, 11) Nɔkwɛmɔnɔ kroko ni Yeremia kɛtsu nii ji akɛ efee kɔŋtso kɛfɔ̃ ekuɛ ni ekɛtsɔɔ bɔ ni emaŋbii lɛ baayaje Babilon shishi ni amɛbaana nɔ̃ waa. (Yer. 27:1–28:17) Nyɔŋmɔ fãko osafoŋ onukpai lɛ akɛ amɛfee nibii tamɔ nakai kɛmamɔ otii komɛi anɔ mi. Kɛlɛ, kɛ́ amɛmiitsɔɔ nii ni amɛkɛ nɔkwɛmɔnii kɛ niiashikpamɔi ni sa tsu nii yɛ mli lɛ, ani onáaa he miishɛɛ? Anɔkwa, kɛ́ asusu nii ahe jogbaŋŋ, ni akɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔi kɛ saji ni sa fee nɔkwɛmɔnii lɛ, ehaa nitsɔɔmɔ lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ ni enáa mɛi anɔ hewalɛ waa.

14. (a) Mɛni hewɔ Yeremia tsĩ ‘balsam ni yɔɔ Gilead’ lɛ tã lɛ? (b) Te Kristofoi asafoŋ onukpai lɛ aaafee tɛŋŋ amɛye amɛbua nyɛmimɛi lɛ yɛ mumɔŋ?

14 Wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni Kristofoi tookwɛlɔi lɛ tsɔɔ nii amɛhaa lɛ waa! Yeremia na akɛ emaŋbii lɛ ahe miiye yɛ mumɔŋ, ni ehe miihia ni atsa amɛ. Ebi akɛ: “Ani tsofa [loo balsam] bɛ Gilead, aloo tsofatsɛ ko bɛ jɛi?” (Yer. 8:22) No mli lɛ, tsofa loo balsam diɛŋtsɛ yɛ Gilead, ni ji Israel kpokpaa ko ni yɔɔ Yordan Faa lɛ bokagbɛ lɛ. No mli lɛ, ale balsam ni ji mu ni jeɔ ŋma ni anáa kɛjɛɔ tsei komɛi amli lɛ jogbaŋŋ akɛ etsaa helai waa, ni bei pii lɛ akɛtoɔ fala nɔ. Shi, no mli lɛ, amɛhe miiye yɛ mumɔŋ. Mɛni hewɔ? Yeremia kɛɛ akɛ: “Gbalɔi lɛ gbaa apasa gbalɛ, ni osɔfoi lɛ hu fataa amɛhe kɛfeɔ, ni mimaŋ lɛ hu miisumɔ nakai.” (Yer. 5:31) Ni ŋmɛnɛ hu? Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ, eji anɔkwale akɛ ‘balsam yɛ Gilead,’ ni tsɔɔ akɛ, akɛ mumɔŋ yelikɛbuamɔ miiha mɛi yɛ osafo lɛ mli? Kɛ́ Kristofoi tookwɛlɔi ni susuɔ mɔ he lɛ jɛ suɔmɔ mli amɛgbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee Ŋmalɛ mli shishitoo mlai anɔ, amɛtswa wɔ amɛma shi, ni amɛsɔle amɛha wɔ loo amɛkɛ wɔ fee ekome kɛsɔle lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔmli, ni etamɔ balsam ni jeɔ ŋma ni akɛtoɔ fala nɔ.—Yak. 5:14, 15.

Mɛni ji nɔ ni onyaa he titri yɛ bɔ ni osafoŋ onukpai lɛ tsɔɔ nii amɛhaa lɛ he? Mɛni haa amɛnitsɔɔmɔ lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ?

“BƆ NI YEHOWA KƐƐ NƐ”

15, 16. Mɛni hewɔ esa akɛ hiɛ ahi tooi diɛŋtsɛ kɛ mumɔŋ tooi fɛɛ anɔ lɛ?

15 Kwɛ bɔ ni tookwɛlɔ ni gboɔ deŋme ŋmɛlɛtswai abɔ kɛkwɛɔ etooi lɛ mii shɛɔ ehe waa kɛ́ ena akɛ etooi lɛ efɔ bii ni yɔɔ hewalɛ lɛ! Shi, ele akɛ kɛ́ toobii lɛ baadara jogbaŋŋ lɛ, ebiɔ ni hiɛ ahi amɛnɔ daa. Esa akɛ tookwɛlɔ lɛ akwɛ ni toobii lɛ aná niyenii kpakpa amɛye. Afɔɔ gwantɛŋbii kɛ lei ni kɛlɛkɛlɛi, ni no hewɔ lɛ amɛleii lɛ baanyɛ awu wamɔ kɛ muji. Akɛni tookwɛlɔ lɛ baasumɔ ni etooi lɛ ahe atse ni hela akamɔmɔ amɛ hewɔ lɛ, ekolɛ ebaafolɔ amɛleii lɛ anɔ, shi ebaafee lɛ bɔ ni amɛpiŋ babaoo. Mumɔŋ tookwɛlɔi hu jɛɔ suɔmɔ mli amɛhaa amɛhiɛ hiɔ tooi lɛ ni ji amɛsafoŋbii lɛ anɔ. (Yoh. 21:16, 17) Kɛfata he lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ na akɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ miifee tsakemɔi ni baaha amɛbatsɔmɔ anɔkwa Kristofoi lɛ, amɛnáa miishɛɛ babaoo. Akɛni Kristofoi nɔkwɛlɔi lɛ miisumɔ ni tooi ni edara kɛ nɔ̃ ni darako lɛ fɛɛ ahe awa, ni amɛye mumɔŋ niyenii kpakpai hewɔ lɛ, amɛjieee amɛhiɛ yɛ tooi lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ, ni kɛ́ tooi lɛ yaje oshara mli lɛ, amɛfeɔ nɔ̃ fɛɛ nɔ̃ ni he hiaa kɛyeɔ amɛbuaa amɛ. Nɔ̃ ni fata amɛnitsumɔ nɛɛ he ji ni amɛya nɔ amɛkai nyɛmimɛi lɛ ‘nɔ̃ ni Yehowa ekɛɛ,’ ni tsɔɔ akɛ amɛtsɔɔ amɛ tsɔɔmɔi ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli.—Yer. 2:2, 5; 7:5-7; 10:2; Tito 1:9.

16 Ehe bahia ni Yeremia aná ekãa dani enyɛ ejaje Nyɔŋmɔ sane lɛ etsɔɔ. Nakai nɔŋŋ ehe bahiaa ni asafoŋ nɔkwɛlɔi lɛ aná ekãa, titri lɛ kɛ́ ehe bahia ni amɛwie nɔ̃ ko ni ehiii ni miiya nɔ lɛ he kɛbu nyɛmimɛi lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ mumɔŋ tookwɛlɔ ko baana akɛ esa akɛ eye ebua ‘toobi’ ko loo “too” ko ni eda po bɔni afee ni nɛkɛ too nɛɛ akawu Satan je lɛ mli muji lɛ eko. Ekolɛ, mɔ ni eyaje oshara lɛ mli lɛ biko po ni aye abua lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ani tookwɛlɔ ni hiɛ yɔɔ ehe nɔ lɛ baana ni etooi lɛ eko kɛ ehe yaawo oshara mli ni efeŋ he nɔ̃ ko? Kɔkɔɔkɔ! Asaŋ ebuŋ shihilɛ lɛ akɛ ebɛ hiɛdɔɔ, ni ekwa efee tamɔ nɔ̃ fɛɛ nɔ̃ miiya nɔ jogbaŋŋ, tsɛbelɛ shihilɛ lɛ baanyɛ aha Nyɔŋmɔ tsulɔ nɛɛ afite toiŋjɔlɛ ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ.—Yer. 8:11.

17. Mɛɛ be ehe baahia ni tookwɛlɔ ko aha ehiɛ ahi too ko nɔ jogbaŋŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ etsɔ efee nakai?

17 Kɛ́ too ko hiɛ bɛ ehe nɔ, ni no ha edu gbɛ lɛ, tookwɛlɔ ni hiɛ yɔɔ ehe nɔ lɛ he baafee oya ni ekpala lɛ kɛba tooku lɛ mli ekoŋŋ. (Nyɛkanea Yeremia 50:6, 7.) Nakai nɔŋŋ, shihilɛ ko baaba ni ehe baahia ni nɔkwɛlɔ ko ajɛ suɔmɔ mli ekɛ mɛi ni miihe abote oshara mli lɛ asusu bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ebaana akɛ mɛi enyɔ komɛi ni miito gbɛjianɔ koni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ pɛ yayeɔ be yɛ he ko ni baanyɛ aha amɛkɛ amɛhe awo nifeemɔi ni esaaa amli, shi amɛhaaa mɔ ko afata amɛhe. Asafoŋ onukpa ni mli hi, ni nuɔ nii ashishi lɛ baasumɔ ni eye ebua mɛi enyɔ nɛɛ koni amɛkɛ amɛhe akawo shihilɛi ni tamɔ nakai amli. Beni ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ etsɔɔ amɛ shihilɛi ni baanyɛ aha amɛfee nibii ni Yehowa nyɛɔ lɛ, esa akɛ ekwɛ ni ekawie nɔ̃ ko ni tsɔɔ akɛ eemu sane naa akɛ amɛfee nɔ̃ ko ni esaaa. Taakɛ Yeremia fee lɛ, asafoŋ onukpai ni yeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ wieɔ amɛshiɔ nibii ni Nyɔŋmɔ hu wieɔ eshiɔ lɛ. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, belɛ amɛmiikase Yehowa, mɔ ni tsɔ egbalɔ lɛ nɔ ekɛ mlihilɛ kpa ewebii lɛ fai akɛ: “Nyɛkafea nihiinii ní minyɛɔ nɛɛ!” (Yer. 5:7; 25:4, 5; 35:15; 44:4) Ani lɛɛlɛŋ akɛ ohiɛ sɔɔ bɔ ni tookwɛlɔi lɛ jɛɔ suɔmɔ mli amɛsusuɔ tooku lɛ he lɛ?

18. Mɛɛ yibii ni woɔ mɔ hewalɛ jɛɔ mɔdɛŋ ni mumɔŋ tookwɛlɔi lɛ bɔɔ lɛ mli kɛbaa?

18 Kɛlɛ, jeee mɛi fɛɛ ni Yeremia wo amɛ ŋaa lɛ kɛ eŋaawoo lɛ tsu nii. Shi, mɛi komɛi kɛtsu nii kɛ̃. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni ehe bahia ni Yeremia awo enaanyo Baruk ni ji ewoloŋmalɔ lɛ ŋaa koni ena bɔ ni sane ko yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, ejɛ suɔmɔ mli efee nakai. (Yer. 45:5) Mɛni jɛ mli kɛba? Baruk ná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ ni eje Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli shweshweeshwe. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ ye amɛbua amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ni ewo yibii kpakpai lɛ, ewoɔ asafoŋ onukpai lɛ hewalɛ koni ‘amɛya nɔ amɛwie amɛtsɔɔ, ni amɛtsɔɔ nii’ ni baahere mɛi ayiwala.—1 Tim. 4:13, 16.

AMƐGBALAA TOI “BƆ NI SA KƐKƐ”

Mfoniri ni yɔɔ baafa 138

19, 20. Mɛɛ sɔ̃ kã asafoŋ onukpai anɔ yɛ efɔŋfeelɔi ahe?

19 Nitsumɔ kroko ni asafoŋ onukpai lɛ tsuɔ ŋmɛnɛ lɛ ji, amɛsɔmɔɔ akɛ kojolɔi yɛ asafo lɛ mli. Shihilɛi ni efɔɔɔ kaa komɛi amli lɛ, ehe bahiaa ni asafoŋ onukpai lɛ aye abua mɛi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛfeɔ esha lɛ koni amɛtsake amɛtsui. Yehowa jɛɔ mlihilɛ mli ewoɔ efɔŋfeelɔi hewalɛ ni amɛkwa amɛgbɛi fɔji lɛ, ni eshiuuu sane nɔ. (Yer. 4:14) Shi kɛ́ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ sumɔɔɔ ni ekwa gbɛ fɔŋ ko ni ekɔ lɛ, esa akɛ nɔkwɛlɔi lɛ atsu saji ahe nii koni amɛkɛbu tooku lɛ he kɛjɛ su ko ni baanyɛ aná amɛnɔ hewalɛ gbonyo lɛ he. Taakɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, esa akɛ amɛshwie efɔŋfeelɔ lɛ. Yehowa kpaa gbɛ akɛ shihilɛi tamɔ nɛkɛ amli lɛ, asafoŋ onukpai lɛ baafee amɛnii yɛ gbɛ ni kɛ ejalesane kpãa gbee nɔ. Maŋtsɛ Yosia fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ enɛ gbɛfaŋ. “Eye nɔnalɔ kɛ ohiafo sane eha lɛ.” Ekase bɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ jalɛsane lɛ. No hewɔ ni Yehowa bi sane yɛ Yosia nifeemɔi ahe akɛ: “Ani jeee enɛ ji lee ní aleɔ mi lɛ?” Akɛni Yosia ye jalesane ni efee jalɛ nii hewɔ lɛ, “ehi eha lɛ!” Kɛ́ osafoŋ onukpai lɛ tsuɔ saji ahe nii tamɔ bɔ ni Yosia fee lɛ, ani onuŋ he akɛ oyɛ shweshweeshwe?—Yer. 22:11, 15, 16.

20 Ná hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa gbalaa efɔŋfeelɔi atoi “bɔ ni sa kɛkɛ.” (Yer. 46:28) No hewɔ lɛ, asafoŋ onukpai lɛ damɔɔ shihilɛi ni kɛ sane lɛ ba kɛ su ni mɔ lɛ jie kpo lɛ nɔ amɛkwɛɔ kɛji esa akɛ awo mɔ lɛ ŋaa, awie atsɔɔ lɛ, loo akã lɛ. Ni ehe baahia po ni ashwie efɔŋfeelɔ ni tsakeee etsui lɛ. Akɛni efɔŋfeelɔ nɛɛ kpaleko kɛjɛko enɔfɔŋfeemɔ lɛ he hewɔ lɛ, kɛ́ onukpai lɛ yɛ mɛi ateŋ ni amɛmiisɔle lɛ amɛsɔleee amɛhaaa lɛ; sɛɛnamɔ bɛ he akɛ amɛaafee nakai.a (Yer. 7:9, 16) Kɛlɛ, amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ, ni amɛhaa mɔ ni ashwie lɛ lɛ leɔ nɔ̃ ni esa akɛ efee koni ená Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ ekoŋŋ. (Nyɛkanea Yeremia 33:6-8.) Eyɛ mli akɛ kɛ́ ashwie mɔ ko yɛ asafo lɛ mli lɛ eyɛ dɔlɛ moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ ja ni tɔmɔ ko kwraa bɛ he, ni no ji nɔ̃ ni hi fe fɛɛ kɛha mɔ fɛɛ mɔ.—Yaafo 1:18.

21. Te esa akɛ Nyɔŋmɔ tooku lɛ shihilɛ afee tɛŋŋ, ni te ooofee tɛŋŋ oha eba lɛ nakai?

21 Kɛ́ asafoŋ tookwɛlɔi yɔse Nyɔŋmɔ taomɔ nii ni amɛkɛtsu nii lɛ, tooku lɛ baaná niyenii kpakpa amɛye, amɛhe baawa amɛ jogbaŋŋ, ni amɛbaafee shweshweeshwe. (Lala 23:1-6) Kristofoi nɔkwɛlɔi lɛ baanyɛ aná sui kpakpai kɛ sui gbohii ni mɛi jieɔ lɛ kpo kɛ yiŋtoi ahewɔ ni amɛjieɔ sui nɛɛ akpo ni Yeremia wie lɛ ahe sɛɛ beni amɛtsuɔ sɔ̃ ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni kã amɛnɔ akɛ amɛkwɛ Nyɔŋmɔ toi lɛ ahe nii lɛ. Belɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ abi akɛ, ‘Ani maya nɔ maha mihiɛ asɔ gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni etsɔɔ ewebii lɛ anii, etsɔɔ amɛ gbɛ, ni ebu amɛhe lɛ kɛtsɔ tookwɛlɔi ni amɛkwɛɔ tooku lɛ “kɛ nilee kɛ jwɛŋmɔ” lɛ sɛɛ ni mafi lɛ nɔ?’—Yer. 3:15; 23:4.

Mɛɛ shihilɛi amli esa akɛ nɔkwɛlɔi kɛ ekãa atsu saji ahe nii? Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ miisɔmɔ akɛ kojolɔi lɛ, mɛni Yehowa kpaa gbɛ akɛ amɛfee?

a Kwɛmɔ December 1, 2001, Buu-Mɔɔ lɛ baafa 30-31.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje