September
Soo, September 1
No sɛɛ lɛ, mafɔse mimumɔ lɛ mashwie heloo srɔtoi fɛɛ nɔ.—Yoel 2:28.
Be ni Petro tsɛ Yoel gbalɛ lɛ yisɛɛ lɛ, etsake hiɛ fioo. (Bɔf. 2:16, 17) Petro kɛ wiemɔ “no sɛɛ lɛ” ni akɛtsu nii yɛ Yoel gbalɛ lɛ mli lɛ tsuuu nii. Moŋ lɛ, ewie akɛ: “Ni yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ,” kɛkɛ ni ekɛ gbalɛ lɛ fã ni eshwɛ lɛ tsa nɔ, akɛ, Nyɔŋmɔ baafɔse emumɔ lɛ eshwie “heloo srɔtoi fɛɛ nɔ.” Naagbee gbii nɛɛ kɔɔ be ni eshwɛ fioo ni abaakpãtã Yerusalem hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ he, ni no hãa wɔnaa akɛ, afii pii ho dani Yoel gbalɛ lɛ ba mli. Be ni Nyɔŋmɔ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ Kristofoi lɛ mu yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwere waa diɛŋtsɛ. Be ni bɔfo Paulo ŋma wolo eyahã Kolosebii lɛ yɛ aaafee afi 61 Ŋ.B. lɛ, ewie akɛ, aashiɛ sane kpakpa lɛ “yɛ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ fɛɛ ateŋ.” (Kol. 1:23) Paulo wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, no mli lɛ, aashiɛ yɛ je lɛŋ hei fɛɛ ni lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni hi shi yɛ ebeiaŋ lɛ baanyɛ afã gbɛ kɛya lɛ. Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ lɛ eye ebua wɔ hu ŋmɛnɛ, ni wɔnyɛ wɔshiɛ kɛyashi “shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ”!—Bɔf. 13:47. w20.04 6-7 kk. 15-16
Sohaa, September 2
Mi diɛŋtsɛ matao migwantɛŋi lɛ, ni makwɛ amɛnɔ.—Eze. 34:11.
Yehowa sumɔɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ. Esumɔɔ mɛi ni ekpalaŋ kɛje asafo lɛ he lɛ po. (Mat. 18:12-14) Nyɔŋmɔ wo shi akɛ, ebaatao ewebii ni ekpalaŋ lɛ ni eye ebua amɛ ni amɛsaa amɛ kɛ lɛ teŋ. Kɛfata he lɛ, etsɔɔ nɔ pɔtɛɛ ni ebaafee kɛye ebua amɛ, ni nɔ ni ewie akɛ ebaafee lɛ tamɔ nɔ ni Israelnyo tookwɛlɔ baafee kɛ́ egwantɛŋ laaje lɛ pɛpɛɛpɛ. (Eze. 34:12-16) Klɛŋklɛŋ lɛ, tookwɛlɔ lɛ baatao gwantɛŋ lɛ. Bei komɛi lɛ, ebaakpa shi aahu ni ebaatɔ lɛ dani ebaayana lɛ. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ́ eyana lɛ lɛ, ekɛ lɛ baaku sɛɛ kɛba tooku lɛ he. Nɔ ni ji etɛ lɛ, kɛ́ gwantɛŋ lɛ epila loo hɔmɔ miiye lɛ lɛ, ebaafimɔ epilamɔ lɛ nɔ, ebaawó lɛ, ni ehã lɛ niyenii, no ji, ebaaye ebua lɛ. Nibii etɛ nɛɛ nɔŋŋ esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ, ni ji mɛi ni kwɛɔ “Nyɔŋmɔ tooku” lɛ nɔ lɛ, afee kɛye amɛbua mɛi ni ekpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ. (1 Pet. 5:2, 3) Esa akɛ amɛtao amɛ, amɛye amɛbua amɛ ni amɛkɛ asafo lɛ abɔi bɔɔ ekoŋŋ, ni amɛwa amɛ ni amɛhemɔkɛyeli lɛ mli awa koni amɛna akɛ amɛsumɔɔ amɛ. w20.06 20 kk. 10
Hɔɔ, September 3
Ŋmɔji lɛ [egbá] futaa ni sa kpamɔ.—Yoh. 4:35.
Ani wiemɔ ni Yesu wie akɛ ŋmɔji lɛ egbá futaa ni sa kpamɔ lɛ tsɔɔ akɛ ekpa gbɛ akɛ mɛi pii baanyiɛ esɛɛ? Dabi kwraa. No mli lɛ, Ŋmalɛ lɛ egba efɔ̃ shi akɛ mɛi fioo pɛ baahe enɔ amɛye. (Yoh. 12:37, 38) Agbɛnɛ hu, Yesu nyɛɔ enaa mɛi atsui mli. (Mat. 9:4) Fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ekãa shiɛ ehã mɛi fɛɛ, ni kɛ̃lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma mɛi fioo ni he enɔ amɛye lɛ anɔ. Wɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔna mɛi atsui mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, ani esa akɛ wɔkojo mɔ ko loo wɔmu sane naa akɛ shikpɔŋkuku ko woŋ yibii? Dabi. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔna mɛi fɛɛ ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi. Kaimɔ nɔ ni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ ŋmɔji lɛ egbá futaa, ni tsɔɔ akɛ, amɛsa kpamɔ. Mɛi baanyɛ atsake ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi, ni Yehowa naa mɛi nɛɛ fɛɛ akɛ ‘amɛjara wala.’ (Hag. 2:7) Kɛ́ wɔna mɛi tamɔ bɔ ni Yehowa kɛ Yesu naa amɛ lɛ, wɔbaabɔ mɔdɛŋ ni wɔle amɛ ni wɔle nibii ni amɛnyaa he. Wɔnáŋ amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ, moŋ lɛ, wɔbaana amɛ akɛ mɛi ni baanyɛ abatsɔmɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi wɔsɛɛ ko. w20.04 13 kk. 18-19
Hɔgbaa, September 4
Miitsɛ nyɛ nanemɛi, ejaakɛ nibii fɛɛ ni minu yɛ mi-Tsɛ naa lɛ, mihã nyɛle.—Yoh. 15:15.
Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, kɛ́ wɔmiitao Yehowa aná wɔhe miishɛɛ lɛ, esa akɛ wɔsumɔ Yesu ni wɔfee nibii ni baahã nakai suɔmɔ lɛ ahi shi daa. Nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔkɛ Yesu abɔ naanyo ji, ni wɔbaabɔ mɔdɛŋ wɔle lɛ. Kɛ́ wɔkane Mateo, Marko, Luka, kɛ Yohane wolo lɛ, wɔbaale Yesu. Kɛ́ wɔjwɛŋ Yesu he saji ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ lɛ, wɔbaana akɛ ekɛ mɔ fɛɛ mɔ ye jogbaŋŋ, ni enɛ baahã wɔsumɔ lɛ ni wɔhiɛ asɔ lɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaana akɛ, eyɛ mli akɛ lɛ ji ekaselɔi lɛ a-Nuŋtsɔ moŋ, shi ekɛ amɛ yeee oookɛɛ nyɔji ji amɛ. No najiaŋ lɛ, ehã amɛle esusumɔi kɛ bɔ ni enuɔ he ehãa yɛ saji ahe. Kɛ́ nɔ ko hã amɛwerɛ ho amɛhe lɛ, lɛ hu ewerɛ hoɔ ehe, ni kɛ́ amɛmiifó lɛ, ekɛ amɛ fóɔ. (Yoh. 11:32-36) Mɛi ni sumɔɔɔ Yesu sane po ye odase akɛ, mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ, ekɛ amɛ bɔɔ naanyo. (Mat. 11:19) Kɛ́ wɔkase Yesu ni wɔkɛ mɛi ye tamɔ bɔ ni ekɛ ekaselɔi lɛ ye ehã lɛ, wɔkɛ mɛi fɛɛ baahi shi jogbaŋŋ, wɔtsui baanyɔ wɔmli, wɔbaaná miishɛɛ, wɔbaasumɔ Kristo waa, ni wɔhiɛ baasɔ lɛ. w20.04 22 kk. 9-10
Ju, September 5
Wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ baabua asraafoi kãkãlɔi babaoo diɛŋtsɛ anaa kɛsaa ehe kɛhã ta.—Dan. 11:25.
Be ni shɛɔ 1870 lɛ, Britain Nɔyeli lɛ miiye maji kɛ shikpɔji babaoo anɔ fe nɔyelii krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli, ni amɛsraafoi lɛ hu ahe wa fe maji krokomɛi lɛ fɛɛ asraafoi lɛ. Yɛ Daniel wolo lɛ mli lɛ, awie akolonto bibioo ko ni baafamɔ akolontoi etɛ lɛ he. Britain ji nakai akolonto bibioo lɛ, ni akolontoi etɛ lɛ ni efamɔ lɛ ji France, Spain, kɛ Netherlands. (Dan. 7:7, 8) Kɛjɛ nakai beiaŋ aahu kɛbashi 1917 lɛ, Britain bafee wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ, Amerika batsɔ maŋ ni yɔɔ shika fe maji krokomɛi fɛɛ, ni tsakpaa ni yɔɔ ekɛ Britain teŋ lɛ mli bɔi waa. Be ni awuɔ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ, Amerika asraafoi lɛ kɛ Britain asraafoi lɛ yafee ekome, ni amɛbatsɔ asraafoi akuu ko ni he wa waa. Nɛkɛ be nɛɛ mli Britain kɛ Amerika bafee ekome akɛ Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ. Kɛjɛ nakai be lɛ aahu kɛbashi wɔbei nɛɛ amli, loo kɛ́ wɔɔwie lɛ, yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ ji wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ. Daniel gba akɛ, wuoyigbɛ maŋtsɛ nɛɛ “baabua asraafoi kãkãlɔi babaoo diɛŋtsɛ anaa,” ni nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ. w20.05 4 kk. 7-8
Jufɔ, September 6
He ni fai lɛ hoɔ kɛjɛɔ lɛ, jɛmɛ amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛyaa.—Jaj. 1:7.
Shikpɔŋ lɛ kɛ hulu lɛ teŋ jekɛmɔ lɛ hi jogbaŋŋ, ni no hewɔ wɔnáa nu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ be fɛɛ be lɛ. Eji shikpɔŋ lɛ bɛŋkɛ hulu lɛ fioo fe bɔ ni eyɔɔ bianɛ lɛ kulɛ, hulu lɛ baahoo nu lɛ fɛɛ ni ebaatã, ni wɔ fɛɛ wɔbaagboi. Nakai nɔŋŋ, eji shikpɔŋ lɛ kɛ hulu lɛ teŋ yajekɛ fioo fe bɔ ni eyɔɔ bianɛ lɛ kulɛ, shikpɔŋ lɛ kɛ nu fɛɛ ni yɔɔ nɔ lɛ baatsɔ ais blɔg. Shi akɛni he ni Yehowa kɛ shikpɔŋ lɛ ewo lɛ hi jogbaŋŋ hewɔ lɛ, gbɛjianɔ ni eto koni nu ahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsuɔ nii be fɛɛ be, ni no hewɔ lɛ, wɔgboiii. Naa bɔ ni eto he gbɛjianɔ ehã. Hulu lɛ hãa nu ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ tsɔɔ lamɔ, ni lamɔ lɛ yatsɔɔ atatui yɛ ŋwɛi. Nu abɔ ni hulu lɛ gbalaa kɛjɛɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛyaa ŋwɛi daa afi lɛ fa waa diɛŋtsɛ. Anɔkwa, kɛ́ abua nu ni yɔɔ fai fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ amli lɛ naa po lɛ, ebaaa he kwraa. Nu lamɔ nɛɛ, ni etsɔ atatu lɛ, hiɔ ŋwɛi aaafee gbii nyɔŋma, kɛkɛ lɛ, enɛ eshwie shi akɛ nugbɔ loo snoo. Nu lɛ ni eshwie shi lɛ hoɔ kɛyaa ŋshɔi, fai, kɛ kpaakpoi amli, kɛkɛ lɛ, hulu lɛ ebɔi gbalamɔ ekoŋŋ. Gbɛjianɔ kpakpa nɛɛ ni Yehowa eto koni aná nu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ be fɛɛ be lɛ yeɔ odase akɛ, ehiɛ kã shi ni eyɛ hewalɛ.—Hiob 36:27, 28. w20.05 22 kk. 6
Shɔ, September 7
Kɛ́ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ba nyɛnɔ lɛ, nyɛbaaná hewalɛ.—Bɔf. 1:8.
Yesu kɛɛ wɔsɔle wɔbi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ daa. (Luka 11:9, 13) Yehowa tsɔɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ehãa wɔnáa “hewalɛ ni fa kɛteke nɔ.” (2 Kor. 4:7) Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔdamɔ kaa fɛɛ kaa ni wɔkɛbaakpe lɛ naa. Agbɛnɛ hu, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsu nitsumɔi ni akɛwo wɔdɛŋ yɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ ahe nii, ni ebaanyɛ ehã wɔhe asa waa kɛ nɔ ko tsumɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔnyɛ wɔtsu nɔ ko he nii jogbaŋŋ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, wɔle yɛ wɔtsuiŋ tɔ̃ɔ akɛ jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ naa wɔnyɛ wɔtsu, shi moŋ, Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ni ye ebua wɔ. Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ eŋɔɔ wɔnaa akɛ Yehowa kɛ emumɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ji, ni wɔbaasɔle ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ aye abua wɔ ni wɔna kɛji susumɔ ko ni wɔhiɛ loo nɔ ko ni wɔshweɔ yɛ wɔtsui mli lɛ ehiii. (Lala 139:23, 24) Kɛ́ wɔsɔle nakai lɛ, Yehowa baatsɔ emumɔ lɛ nɔ ehã wɔna susumɔi komɛi ni wɔhiɛ loo nibii komɛi ni miiba wɔtsine shi esaaa ehiɛ lɛ. Ni kɛ́ wɔna akɛ susumɔ ko ni wɔhiɛ loo nɔ ko ni baa wɔtsine lɛ esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, esa akɛ wɔsɔle wɔbi lɛ ni ekɛ emumɔ lɛ awaje wɔ ni wɔwu wɔshi. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ, wɔfeŋ nɔ ko ni baahã Yehowa ajie emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛje wɔnɔ.—Efe. 4:30. w20.05 28-29 kk. 10-12
Soo, September 8
Mihã amɛle ogbɛ́i lɛ.—Yoh. 17:26.
Kɛ́ wɔfã Yehowa gbɛ́i lɛ he lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu Kristo. Yesu hã mɛi le Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ. Te efee lɛ tɛŋŋ? Ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i Yehowa lɛ tsu nii, ni agbɛnɛ hu, ekpa amalei ni mɛi ewie kɛgbe e-Tsɛ lɛ he guɔ lɛ ahe mama. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Farisifoi lɛ hã mɛi na Yehowa akɛ mɔ ko ni sane wa, ni nuuu nii ashishi, ni susuuu mɔ he, ni enaaa mɔbɔ. Shi Yesu ye ebua mɛi ni amɛna akɛ, jeee nakai kwraa e-Tsɛ lɛ yɔɔ. Ehã amɛna akɛ, Yehowa nuɔ nii ashishi, etoɔ etsui shi, eyɛ suɔmɔ, ni ekɛ eshai keɔ. Bɔ ni Yesu hi shi ehã lɛ hu hã mɛi na mɔ tuuntu ni Yehowa ji, ejaakɛ ekase Yehowa pɛpɛɛpɛ yɛ nibii fɛɛ mli ni ejie esui lɛ fɛɛ kpo. (Yoh. 14:9) Kɛ́ wɔ hu wɔgba mɛi nɔ ni wɔle yɛ Yehowa he, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛna akɛ eyɛ suɔmɔ ni emli hi lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu. Yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔmiitse Yehowa gbɛ́i lɛ he, ni wɔmiikpa saji ni bɛ mli ni mɛi ewie kɛgbe ehe guɔ lɛ ahe mama koni mɛi aná ehe jwɛŋmɔ ni ja ni amɛsumɔ lɛ. Wɔtsɔɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ nɔ wɔhãa mɛi leɔ mɔ tuuntu ni Yehowa ji. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii hiɛ Yehowa he jwɛŋmɔ ni ejaaa. Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi nɛɛ anɔkwalei ni kɔɔ ehe lɛ, belɛ wɔmiifã egbɛ́i lɛ he. w20.06 6-7 kk. 17-18
Sohaa, September 9
Nyɛkahãa wɔnaa wɔhe tsɔ, ni wɔteɔ akaŋshii shi yɛ wɔteŋ, ni wɔhe miitsɛ̃tsɛ̃ɛ wɔhe.—Gal. 5:26.
Wɔnyɛɔ wɔtsɔɔ social media nɔ wɔkɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi gbaa sane. Shi ani oyɔse akɛ, mfonirii kɛ saji ni mɛi kɛwoɔ nɔ lɛ ekomɛi hãa efeɔ tamɔ nɔ ni amɛmiifee ni mɛi ana amɛ? Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛmiikɛɛ akɛ, “Naa mi eei, nyɛkwɛa mi.” Saji ni mɛi komɛi ŋmalaa yɛ amɛmfonirii loo mɛi krokomɛi anɔ ahe lɛ etsɔɔɔ bulɛ kwraa, ni ekomɛi po ji wiemɔ sha. Kɛ́ Kristofonyo ko fee nakai lɛ, ani ebaanyɛ ekɛɛ akɛ ebaa ehe shi ni enuɔ he ehãa mɛi, tamɔ bɔ ni Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee lɛ? (1 Pet. 3:8) Kɛ́ okɛ social media tsuɔ nii lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani saji ni miwieɔ yɛ nɔ, loo mfonirii kɛ vidioi ni mikɛwoɔ nɔ lɛ hãa efeɔ tamɔ nɔ ni miifee fuu? Ani amɛbaanyɛ amɛhã mɛi aye mihe awuŋa?’ Kristofoi kɛ ŋaa ni Biblia lɛ ewo yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ tsuɔ nii. Mɛi pii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ sumɔɔ ni ana amɛ. Kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔfeŋ wɔnii tamɔ amɛ.—1 Yoh. 2:16. w20.07 6 kk. 14-15
Hɔɔ, September 10
Tsutsu lɛ miji mɔ ko ni wieɔ wiemɔi fɔji kɛ yiwalɔ kɛ mɔ ni ebuuu nɔ ko . . . Shi ana mi mɔbɔ ejaakɛ lé ni mileee . . . hewɔ mifee nakai.—1 Tim. 1:13.
Yɛ bɔfo Paulo, mɔ ni no mli lɛ atsɛɔ lɛ Saul lɛ blahiiaŋ be ni ebatsɔko Kristofonyo lɛ, ebuuu nɔ ko nɔ ko, ni ewa Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ayi. (Bɔf. 7:58) Yesu diɛŋtsɛ kɛ ehe wo sane lɛ mli dani Paulo kpa Kristofoi lɛ ayi waa. Ejɛ ŋwɛi ekɛ lɛ wie ni ehã eshwila. No sɛɛ lɛ, etsu esɛɛnyiɛlɔi lɛ, mɛi ni Paulo waa amɛ yi lɛ, ateŋ mɔ kome ni atsɛɔ lɛ Anania lɛ kɛtee Paulo ŋɔɔ koni eyaye ebua lɛ ni ena nii ekoŋŋ. Paulo ba ehe shi ni ekpɛlɛ yelikɛbuamɔ lɛ nɔ. (Bɔf. 9:3-9, 17, 18) Sɛɛ mli lɛ, Paulo batsɔ mɔ ko ni mɛi le waa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Shi ehiɛ kpaaa nɔ ni Yesu tsɔɔ lɛ be ni enyiɛ gbɛ kɛyaa Damasko lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ, eba ehe shi be fɛɛ be, ni ekɛ miishɛɛ kpɛlɛ ni enyɛmimɛi Kristofoi lɛ ye amɛbua lɛ. Ewie yɛ amɛhe akɛ, ‘amɛwajeɔ lɛ.’—Kol. 4:10, 11, shn. w20.07 18-19 kk. 16-17
Hɔgbaa, September 11
Nyɛ-Tsɛ lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ ekɛ Maŋtsɛyeli lɛ baahã nyɛ.—Luka 12:32.
Eyɛ mli akɛ Yehowa ji Ofe moŋ, shi etuɔ nitsumɔ ewoɔ mɛi adɛŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehala Yesu akɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ, ni ebaahã adesai 144,000 hegbɛ ni amɛkɛ Yesu aye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa tsɔse Yesu dani ewó lɛ akɛ Maŋtsɛ kɛ Osɔfonukpa. (Heb. 5:8, 9) Eetsɔse mɛi ni kɛ Yesu baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi lɛ hu, ni wɔsɛɛ kɛ́ ekɛ nitsumɔ lɛ wo amɛdɛŋ lɛ, ebaashi amɛ ni amɛtsu, ejaakɛ eyɛ nɔmimaa akɛ, amɛbaatsu lɛ bɔ ni etaoɔ ni amɛtsu lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. (Kpo. 5:10) Kɛ́ wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni mɔ ko mɔ ko yelikɛbuamɔ he ehiaaa lɛ lɛ po tuɔ nitsumɔi ewoɔ mɛi adɛŋ lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni esaaa akɛ wɔfeɔ nakai! No hewɔ lɛ, wekuyitsei kɛ asafoŋ onukpai, mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee kɛtsɔɔ akɛ nyɛmiikase Yehowa? Nyɛkɛ nitsumɔ awoa mɛi adɛŋ, ni kɛ́ nyɛkɛwo amɛdɛŋ lɛ, nyɛshia amɛ ni amɛtsu. Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, nyɛmiitsɔse mɛi ni nyɛkɛ nitsumɔ lɛ ewo amɛdɛŋ lɛ. Ni naagbee lɛ, jeee nitsumɔ lɛ pɛ kɛkɛ amɛbaatsu, shi be kroko kɛ́ ahã amɛ nitsumɔ lɛ, amɛsheŋ gbeyei.—Yes. 41:10. w20.08 9-10 kk. 5-6
Ju, September 12
Gbɔmɔ Bi lɛ ba nɔ ni elaaje lɛ taomɔ kɛ eyiwalaheremɔ.—Luka 19:10.
Te Yehowa miisumɔ ni wɔna ewebii ni ekpa asafoŋ kpeei baa kɛ shiɛmɔ yaa lɛ wɔhã tɛŋŋ? Bɔ ni Yesu na amɛ lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔna amɛ. Yesu le akɛ, Yehowa webii lɛ fɛɛ ajara wa hã lɛ, no hewɔ lɛ, efee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ kɛye ebua “Israel shĩa lɛ gwantɛŋi ni elaaje lɛ” koni amɛkpale kɛba Yehowa ŋɔɔ. (Mat. 15:24) Yesu tsɔɔ akɛ tookwɛlɔ kpakpa ji lɛ. Efee bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ koni mɛi ni Yehowa etu ewo edɛŋ lɛ ateŋ mɔ kome po akalaaje. (Yoh. 6:39) Bɔfo Paulo wo asafoŋ onukpai ni yɔɔ Efeso lɛ hewalɛ ni amɛkase Yesu. Ekɛɛ amɛ akɛ, ‘esa akɛ amɛye amɛbua mɛi ni egbede lɛ, ni amɛhã Nuŋtsɔ Yesu wiemɔi, ni lɛ diɛŋtsɛ ewie lɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ: “Nɔhãmɔ hãa mɔ náa miishɛɛ fe hemɔ.”’ (Bɔf. 20:17, 35) Nɔ ni ekɛɛ amɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, sɔ̃ ko ni he hiaa waa kã asafoŋ onukpai lɛ anɔ, ni no ji, ni amɛkwɛ Yehowa webii lɛ anɔ. Asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ Spain, ni atsɛɔ lɛ Salvador lɛ wie akɛ: “Kɛ́ misusu bɔ ni Yehowa webii ni ekpalaŋ lɛ asane kã etsui nɔ waa hã lɛ he lɛ, ewoɔ mi hewalɛ ni mafee nɔ fɛɛ nɔ ni manyɛ kɛye mabua amɛ. Mile kɛ mitsui fɛɛ akɛ, Yehowa miisumɔ ni makwɛ amɛnɔ jogbaŋŋ.” w20.06 23 kk. 15-16
Jufɔ, September 13
Tsutsu nibii lɛ eho etee.—Kpo. 21:4.
Yehowa baato etsui shi emɛ aahu kɛyashi afii akpe lɛ naagbee dani ebaakpa gbɛ akɛ wɔbaaye emuu. Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, Yehowa baaya nɔ ekɛ wɔhe eshai ake wɔ. No hewɔ lɛ, ani esaaa akɛ wɔ hu wɔtoɔ wɔtsui shi wɔhãa wɔnyɛmimɛi, ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa sui kpakpai ni amɛyɔɔ lɛ anɔ? Be ni abɔ shikpɔŋ lɛ, Yesu kɛ ŋwɛibɔfoi lɛ ná miishɛɛ waa. No hewɔ lɛ, kwɛmɔ bɔ ni amɛbaaná miishɛɛ waa amɛhã kɛ́ amɛna akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ eyi obɔ kɛ adesai ni eye emuu, ni sumɔɔ Yehowa ni miisɔmɔ lɛ! Kwɛmɔ bɔ ni mɛi ni kɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ hu baaná miishɛɛ amɛhã kɛ́ amɛna akɛ adesai miiná amɛnitsumɔ lɛ he sɛɛ. (Kpo. 4:4, 9-11; 5:9, 10) Kwɛmɔ bɔ ni wɔ hu wɔbaaná miishɛɛ be ni piŋmɔ, hela, awerɛhoyeli, kɛ gbele bɛ dɔŋŋ. Kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, tswaa ofai shi akɛ obaakase Yehowa, wɔ-Tsɛ ni sumɔɔ wɔ, ni hiɛ kã shi, ni toɔ etsui shi lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, omiishɛɛ etãŋ, ekɔɔɔ he eko naagbai ni okɛbaakpe. (Yak. 1:2-4) Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa ewo shi akɛ, ‘ebaatee gbohii ashi’!—Bɔf. 24:15. w20.08 18-19 kk. 18-19
Shɔ, September 14
Abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.—Mat. 24:14.
Biblia lɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhã wɔ lɛ hãa wɔnaa akɛ, esumɔɔ wɔ waa. Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, kɛ emumɔ lɛ tsirɛ mɛi ni amɛŋma Biblia lɛ, ejaakɛ esusuɔ wɔhe waa. Yehowa etsɔ Biblia lɛ nɔ ehã sanebimɔi komɛi ni he hiaa waa lɛ ahetoo. Sanebimɔi nɛɛ ekomɛi ji: Te fee tɛŋŋ ni wɔba shihilɛ mli? Mɛni hewɔ wɔyɔɔ shihilɛ mli? Kɛ mɛni baaba wɔnɔ wɔsɛɛ? Yehowa miisumɔ ni ebii fɛɛ ale sanebimɔi nɛɛ ahetoo. Enɛ hewɔ lɛ, kɛjɛ blema beebe lɛ, etsirɛ mɛi ni amɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee wiemɔi babaoo amli. Ŋmɛnɛ lɛ, atsɔɔ Biblia muu lɛ fɛɛ loo efãi komɛi ashishi kɛtee wiemɔi ni fa fe 3,000 amli! Anɔkwa, yɛ yinɔsane mli fɛɛ lɛ, wolo ko bɛ ni mɛi babaoo yɛ eko, loo atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi pii amli tamɔ Biblia lɛ. Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ daa, wɔjwɛŋ nɔ, ni wɔmia wɔhiɛ waa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli lɛ baatsu nii lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ Biblia lɛ waa. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔtsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ ni wɔbaanyɛ lɛ nɔ wɔhã mɛi babaoo le saji ni yɔɔ mli lɛ, no hu tsɔɔ akɛ eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Nyɔŋmɔ kɛdro wɔ.—Lala 1:1-3; Mat. 28:19, 20. w20.05 24-25 kk. 15-16
Soo, September 15
Yehowa wiemɔ lɛ hãa ajɛɔ mi ni ayeɔ mihe fɛo gbi muu fɛɛ.—Yer. 20:8.
Mɛi ni gbalɔ Yeremia shiɛ ehã lɛ booo lɛ toi. Be ko lɛ, enijiaŋ je wui waa, ni kulɛ eetao ekpa shiɛmɔ po. Shi ani ekpa shiɛmɔ? Dabi. Ewie akɛ, “Yehowa wiemɔ lɛ” etsɔ tamɔ la ni miitso yɛ emli, ni enyɛɛɛ naa etsĩ dɔŋŋ. (Yer. 20:9) Nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔbaanu he kɛ́ wɔhe be wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa ni wɔjwɛŋ nɔ. Ebaahã wɔná miishɛɛ waa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni ekolɛ mɛi pii baabo wɔ toi. (Yer. 15:16) No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni obaanu he akɛ onijiaŋ eje wui lɛ, kpa Yehowa fai ni eye ebua bo. Ebaaye ebua bo kɛ́ obɛ hewalɛ, ni ebaawaje bo koni emuu ni oyeee loo gbɔjɔmɔi ni oyɔɔ lɛ akahã ofee shwɛm. Agbɛnɛ hu, ebaaye ebua bo ni oná jwɛŋmɔ ni ja yɛ sɔɔmɔ hegbɛi kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. Kɛ́ ogba Yehowa, o-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ, ebaanyɛ eye ebua bo ni oya nɔ okɛ miishɛɛ asɔmɔ lɛ, kɛ́ okɛ naagbai ni baanyɛ aje onijiaŋ wui kpe po. w20.12 27 kk. 20-21
Sohaa, September 16
Okɛ mlihilɛ awie otsɔɔ . . . yei onukpai . . . akɛ nyɛmɛi, oblayei hu akɛ nyɛmimɛi yei, yɛ hetsemɔ fɛɛ mli.—1 Tim. 5:1, 2.
Nyɛmimɛi yei komɛi yɛ ni asafoŋ kpeei ashishi titri amɛnáa hegbɛ amɛkɛ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ bɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ atee asafoŋ kpeei lɛ, esa akɛ wɔhã amɛhiɛ amɛ, wɔkɛ amɛ agba sane, ni wɔhã amɛna akɛ wɔsusuɔ amɛhe. Esa akɛ wɔná dekã wɔhã wɔnyɛmimɛi yei lɛ, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ. (Luka 10:38-42) Wɔbaanyɛ wɔfɔ̃ amɛ nine kɛhã niyeli loo kɛhã hiɛtserɛjiemɔ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, esa akɛ wɔhã saji ni wɔbaagba lɛ afee nɔ ni tswaa mɔ emaa shi. (Rom. 1:11, 12) Yesu le akɛ, jeee mɛi fɛɛ baaná oshijayeli mlɛo. Kɛ̃lɛ, ehã efee faŋŋ akɛ, jeee ja mɔ ko ebote gbalashihilɛ mli loo efɔ dani ebaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. (Luka 11:27, 28) Esa akɛ asafoŋ onukpai ahã enɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli. Nɔ diɛŋtsɛ ni hãa mɔ náa miishɛɛ yɛ shihilɛ mli ji, ni ekɛ Yehowa sɔɔmɔ baaye klɛŋklɛŋ gbɛhe. (Mat. 19:12) Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔkɛ yei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ aye akɛ nyɛmimɛi yei kɛ mamimɛi, titri lɛ asafoŋ onukpai. Dani abaaje asafoŋ kpeei ashishi kɛ be ni akpa lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi yei lɛ agba sane. w20.09 21-22 kk. 7-9
Hɔɔ, September 17
Okwaafonyo yaa nɔ emɛɔ shikpɔŋ lɛ nɔ yibii ni jara wa lɛ . . . Nyɛ hu nyɛtoa nyɛtsui shi.—Yak. 5:7, 8.
Okwaafoi ni yɔɔ Israel lɛ duɔ amɛnibii lɛ be ni klɛŋklɛŋ nugbɔ lɛ, ni jeɔ shishi aaafee October teŋgbɛ lɛ, ebɔi nɛmɔ. Ni amɛkpaa be ni sɛɛkpee nugbɔ lɛ, ni jeɔ shishi aaafee April teŋgbɛ lɛ, enɛ egbe naa. (Mar. 4:28) Kɛ́ wɔto wɔtsui shi tamɔ okwaafonyo lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi. Shi jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Bei pii lɛ, emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtsu nɔ ko lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔna amrɔ nɔŋŋ akɛ eewo yibii. Shi esa akɛ wɔkai okwaafonyo lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Okwaayeli biɔ tsuishitoo waa. Be ni okwaafonyo lɛ etsa shi ni edu enibii lɛ egbe naa lɛ, esa akɛ ehã enine ahi he be fɛɛ be ni ehu he ni eshwie nɔ nu. Kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ hu kãaa shi akɔɔɔ, ni ebiɔ tsuishitoo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei komɛi kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, mɛi booo wɔ toi. Shi yɛ nɔ najiaŋ ni wɔbaahã enɛ aje wɔnijiaŋ wui lɛ, wɔtoɔ wɔtsui shi ni wɔyaa nɔ wɔtaoɔ mɛi ni yɔɔ tsui krɔŋŋ ni baabo sane lɛ toi. Kɛ́ wɔná mɛi bo sane lɛ toi ni wɔkɛ amɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ po lɛ, wɔyaa nɔ wɔtoɔ wɔtsui shi, ejaakɛ wɔle akɛ, wɔnyɛŋ wɔnyɛ amɛnɔ ni amɛhe nibii ni wɔtsɔɔ amɛ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ amɛye. Jeee be fɛɛ be Yesu kaselɔi lɛ po nu nibii ni etsɔɔ amɛ lɛ ashishi amrɔ nɔŋŋ. (Yoh. 14:9) Bɔ ni okwaafonyo huɔ loo efamɔɔ jwɛi yɛ edumɔnii ahe lɛ, nakai nɔŋŋ ehe baahia ni wɔfamɔ sui gbohii kɛje wɔnikaselɔi lɛ atsui mli koni amɛsumɔ mɛi ni amɛkakwɛ hiɛiaŋ, ni enɛ baahe be. Nyɛhãa wɔkaia akɛ, eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔ wɔduɔ ni wɔshwieɔ nɔ nu moŋ, shi Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa edaa.—1 Kor. 3:6. w20.09 10-11 kk. 10-11
Hɔgbaa, September 18
Mikɛ mitsui fɛɛ baajie Yehowa yi yɛ mɛi ni ja lɛ ahenaabuamɔ lɛ kɛ asafo lɛ mli.—Lala 111:1.
Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ aya amɛhiɛ koni abaptisi amɛ. Nɔ kome ni he hiaa waa ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua amɛ ni amɛshɛ oti nɛɛ he ji, ni wɔbaawo amɛ hewalɛ ni amɛba asafoŋ kpeei. Bei pii lɛ, kɛ́ Biblia mli nikaselɔi bɔi asafoŋ kpeei baa be ni akɛ amɛ bɔi nikasemɔ lɛ nɔŋŋ lɛ, amɛyaa amɛhiɛ oyayaayai. Te obaafee tɛŋŋ oye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ebɔi asafoŋ kpeei baa? Nyɛmimɛi komɛi kɛɔ amɛ-Biblia mli nikaselɔi akɛ, yɛ nibii ni amɛkɛ amɛ kaseɔ lɛ sɛɛ lɛ, nibii pii hu yɛ ni amɛbaakase kɛji amɛba asafoŋ kpeei. Okɛ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ akane Hebribii 10:24, 25 lɛ, ni oye obua lɛ ni ena nɔ hewɔ ni ehi akɛ ebaaba asafoŋ kpeei. Okɛ miishɛɛ agba lɛ nɔ ko ni okase yɛ asafoŋ kpeei lɛ eko shishi nyɛsɛɛ nɛɛ. Kɛ́ ena bɔ ni oná asafoŋ kpeei lɛ he miishɛɛ lɛ, ekolɛ no baawo lɛ hewalɛ ni lɛ hu eba. Klɛŋklɛŋ be ni o-Biblia mli nikaselɔ lɛ baaba asafoŋ kpeei lɛ, ebaana akɛ, jamɔŋ henaabuamɔ ko bɛ ni hi fe no. (1 Kor. 14:24, 25) Kɛ́ eba asafoŋ kpeei lɛ, ebaakase nibii kpakpai pii yɛ nyɛmimɛi lɛ ahe, ni no baaye abua lɛ ni eya ehiɛ ni abaptisi lɛ. w20.10 10-11 kk. 14-15
Ju, September 19
Mɛɛ tsɔɔlɔ yɔɔ ni tamɔ [Nyɔŋmɔ]?—Hiob 36:22.
Yehowa baanyɛ ekɛ emumɔ lɛ aye abua bo ni okɛ nibii ni okaneɔ kɛ nibii ni okaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ atsu nii. Kasemɔ mɔ ni fo Lala 86 lɛ, ni bo hu osɔle okɛɛ Yehowa akɛ: “Ao Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ lɛ. Manyiɛ onɔkwale lɛ mli. Feemɔ mitsui ekome koni eshe ogbɛ́i lɛ gbeyei.” (Lala 86:11) Yaa nɔ okase Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ. Be ni ofeɔ nakai lɛ, hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, ookase koni ole, ni ebote otsuiŋ, ni okɛtsu nii hu, ni Yehowa mumɔ lɛ baanyɛ aye abua bo ni ofee nakai. Agbɛnɛ hu, esa akɛ owo onyɛmimɛi Kristofoi lɛ hewalɛ. (Heb. 10:24, 25) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ onyɛmimɛi ji amɛ. No hewɔ lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa ni ekɛ emumɔ lɛ aye abua bo, koni kɛ́ otee asafoŋ kpeei lɛ, ohã sane hetoo ni mɔɔ shi. Agbɛnɛ hu, bi lɛ ni eye ebua bo ni kɛ́ oyɛ asaimɛnt lɛ, ofee lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, no baahã Yehowa kɛ e-Bi lɛ ana akɛ osumɔɔ amɛwebii lɛ asane waa. (Yoh. 21:15-17) No hewɔ lɛ, bo Yehowa toi, ni okɛ nibii fɛɛ ni etsɔɔ wɔ lɛ atsu nii, ejaakɛ lɛ ji wɔ-Tsɔɔlɔ Kpele lɛ. w20.10 24-25 kk. 15-17
Jufɔ, September 20
Amɛ fɛɛ amɛshi lɛ, ni amɛjo foi.—Mar. 14:50.
Be ni Yesu bɔfoi lɛ anijiaŋ je wui lɛ, te ekɛ amɛ ye ehã tɛŋŋ? Be ni atee lɛ shi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi komɛi akɛ: “Nyɛkashea gbeyei!” Kɛkɛ ni etsu amɛ ni ‘amɛyabɔ enyɛmimɛi lɛ amaniɛ’ akɛ atee lɛ shi. (Mat. 28:10a) Wiemɔi ni Yesu kɛtsu nii lɛ hãa wɔnaa akɛ, eyɛ mli akɛ bɔfoi lɛ jo foi amɛshi lɛ moŋ, shi ekwaaa amɛ. Etsɛ amɛ akɛ, ‘enyɛmimɛi.’ Yesu kase Yehowa. Ena bɔfoi lɛ mɔbɔ, ni ekɛ amɛtɔmɔ lɛ ke amɛ. (2 Maŋ. 13:23) Wɔ hu wɔsusuɔ mɛi ni ekpa shiɛmɔ yaa lɛ ahe waa; wɔnyɛmimɛi ji amɛ, ni wɔsumɔɔ amɛ waa. Wɔkaiɔ bɔ ni wɔnyɛmimɛi nɛɛ tsu nii waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Amɛteŋ mɛi komɛi po yɛ ni amɛkɛ anɔkwayeli sɔmɔ Yehowa afii abɔ. (Heb. 6:10) Wɔhiɛ tseɔ amɛ waa! (Luka 15:4-7) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔwo mɛi ni ekpa shiɛmɔ yaa lɛ hewalɛ ni amɛba asafoŋ kpeei. Ni kɛ́ amɛba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔhere amɛ atuu. w20.11 6 kk. 14-17
Shɔ, September 21
Nyɛkatekea nibii ni aŋmala lɛ.—1 Kor. 4:6.
Be ko lɛ, Yakobo, Yohane, kɛ amɛmami kɛ nibimɔ ko yafɔ̃ Yesu hiɛ. Amɛbi ni ehã Yakobo kɛ Yohane ata eninejurɔ nɔ kɛ ebɛku nɔ yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli. (Mat. 20:20-23) Shi oya nɔŋŋ ni Yesu hã amɛle akɛ, nakai hegbɛ lɛ bɛ edɛŋ, shi moŋ eyɛ e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ dɛŋ. Yesu efeee nɔ ko ni ebɛ hegbɛ akɛ efeɔ kɔkɔɔkɔ; eyeee etsuinaa sane. Nibii ni e-Tsɛ lɛ fã lɛ akɛ efee lɛ, nomɛi pɛ efee. (Yoh. 12:49) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase enɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ? Kɛ́ wɔkɛ ŋaa ni awo yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, belɛ wɔmiikase Yesu. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko babi wɔ ŋaawoo lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi fiɔ enɔ loo wɔkɛɔ lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baaba wɔjwɛŋmɔ mli kɛkɛ. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔjɛ Biblia lɛ loo asafo lɛ woji lɛ amli wɔwo lɛ ŋaa. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ wɔle. Agbɛnɛ hu, no baatsɔɔ akɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ Yehowa le nii kwraa fe wɔ.—Kpo. 15:3, 4. w20.08 11 kk. 14-15
Soo, September 22
Kaafee jalɛ nii kɛteke nɔ, ni kaahã ohiɛ kã shi hu fe nine. Mɛni hewɔ esa akɛ okpãtã bo diɛŋtsɛ ohiɛ?—Jaj. 7:16.
Kɛ́ onu he akɛ esa akɛ owo onaanyo ko ŋaa lɛ, mɛni esa akɛ ofee dã? Bi ohe akɛ: ‘Ani miibu mihe jalɔ kɛmiiteke nɔ?’ Mɛi ni buɔ amɛhe jalɔi kɛtekeɔ nɔ lɛ kɛ Yehowa mlai lɛ fɔ̃ɔ afã ni amɛdamɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔ nɔ amɛkojoɔ mɛi, ni bei pii lɛ, amɛfeɔ kpɛŋŋ. Shi kɛ́ osusu sane lɛ he, ni loloolo lɛ oona akɛ esa akɛ owo onaanyo lɛ ŋaa lɛ, tsɔɔmɔ lɛ nɔ pɔtɛɛ ni efeɔ ni ejaaa lɛ, ni okɛ sanebimɔi aye obua lɛ ni enu shishi. Jɛɛ Ŋmalɛ lɛ mli owo lɛ ŋaa lɛ, ni ohã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, ebaabu enifeemɔi lɛ ahe akɔntaa ehã Yehowa, jeee bo. (Rom. 14:10) Be fɛɛ be ni obaawo mɔ ko ŋaa lɛ, jɛɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ofee nakai, ni agbɛnɛ hu, ofee nakai kɛ musuŋtsɔlɛ, tamɔ bɔ ni Yesu fee lɛ. (Abɛi 3:5; Mat. 12:20) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi yeɔ wɔhãa lɛ, nakai Yehowa hu kɛ wɔ baaye ehã.—Yak. 2:13. w20.11 21 kk. 13
Sohaa, September 23
Nyɛkpaa kponɔgbɛ ni nyɛkwɛɔ kɛkojoɔ lɛ, moŋ lɛ nyɛkojoa jalɛ kojomɔ.—Yoh. 7:24.
Ani obaasumɔ ni mɛi adamɔ ohewolonɔ su, bɔ ni ohiɛ yɔɔ, loo odalɛ nɔ amɛkojo bo? Ekã shi faŋŋ akɛ, osumɔŋ. No hewɔ lɛ, ani eŋɔɔɔ onaa akɛ Yehowa damɔɔɔ bɔ ni oji yɛ kponɔgbɛ, ni ji, nɔ ni adesai naa yɛ ohe lɛ, nɔ ekojooo bo? Be ni Yehowa kɛɛ Samuel akɛ Yishai bihii lɛ ateŋ mɔ kome baaye Israel nɔ maŋtsɛ lɛ, Samuel damɔ bɔ ni amɛji yɛ kponɔgbɛ lɛ nɔ etsɔɔ mɔ ni esusuɔ akɛ lɛ Yehowa ehala. Be ni Samuel na Yishai binukpa Eliab nɔŋŋ lɛ, ewie akɛ, “Lɛɛlɛŋ, mɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ damɔ ehiɛ nɛɛ,” ejaakɛ ehe nɔ fɛɛ nɔ je maŋtsɛ. Shi esoro bɔ ni Yehowa kwɛ nii ehã kwraa. Ekɛɛ Samuel akɛ: “Kaakwɛ egbɔmɔtso kɛ bɔ ni ekwɔ hã lɛ, ejaakɛ mihalako lɛ.” Mɛni wɔkaseɔ yɛ sane nɛɛ mli? “Gbɔmɔ kwɛɔ nɔ ni anaa, shi Yehowa lɛ, enaa tsui lɛ mli.” (1 Sam. 16:1, 6, 7) Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase Yehowa yɛ bɔ ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ yeɔ wɔhãa lɛ mli. w20.04 14 kk. 1; 15 kk. 3
Hɔɔ, September 24
Nyɛholea nyɛhiŋmɛii anɔ ni nyɛkwɛa ŋmɔji lɛ, akɛ amɛgbá futaa ni sa kpamɔ.—Yoh. 4:35.
Be ko be ni Yesu nyiɛ gbɛ kɛyaa Galilea lɛ, eyatsɔ he ko ni ŋmɔji yɔɔ. Eeenyɛ efee akɛ, nɔ ni adu yɛ ŋmɔji lɛ amli ji, wiiti henɔ ko ni atsɛɔ lɛ barle. (Yoh. 4:3-6) Yesu wie akɛ: “Nyɛholea nyɛhiŋmɛii anɔ ni nyɛkwɛa ŋmɔji lɛ, akɛ amɛgbá futaa ni sa kpamɔ.” (Yoh. 4:35, 36) Eeenyɛ efee akɛ, nɔ ni ewie lɛ hã mɛi ni nu lɛ ahiɛ fee amɛ yaa, ejaakɛ no mli lɛ, adu nibii lɛ etsɛko, ni eshwɛ aaafee nyɔji ejwɛ dani amɛkpamɔ be baashɛ. Mɛni hewɔ Yesu wie nɔ ni ewie lɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ, jeee wiiti kpamɔ he Yesu wieɔ lɛ. Moŋ lɛ, eewie gbɔmɛi anaabuamɔ he. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Dani Yesu baawie sane nɛɛ, no mli lɛ, eye Samaria yoo ko odase, tsɛ Yudafoi kɛ Samariabii bɛ nɔ ko feemɔ. Samaria yoo lɛ nya sane lɛ he, ni etee eyagba Samariabii krokomɛi Yesu he sane. No hewɔ lɛ, be ni Yesu wieɔ akɛ ŋmɔji lɛ egbá futaa ni sa kpamɔ lɛ, no mli lɛ, Samariabii nɛɛ nyiɛ gbɛ amɛmiiba Yesu ŋɔɔ koni etsɔɔ amɛ nii. (Yoh. 4:9, 39-42) Biblia he nilelɔ ko wie yɛ sane nɛɛ he akɛ: “Bɔ ni mɛi lɛ ahe fee oya kɛba Yesu ŋɔɔ koni etsɔɔ amɛ nii lɛ . . . hãa wɔnaa akɛ amɛtamɔ wiiti ni sa kpamɔ.” w20.04 8 kk. 1-2
Hɔgbaa, September 25
Nyɛhãa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusua enyɛmi he bɔ ni afee ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akanya enyɛmi koni wɔjie suɔmɔ kpo ni wɔtsu nitsumɔi kpakpai.—Heb. 10:24.
Kɛ́ wɔtee asafoŋ kpeei lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔshiɛɔ ni wɔtsɔɔ nii jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaseɔ bɔ ni wɔkɛ wɔ-Nitsɔɔmɔ Dɛŋdadei Titrii lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ. No hewɔ lɛ, saamɔ ohe jogbaŋŋ dani oya asafoŋ kpeei. Ni kɛ́ otee hu lɛ, bo toi jogbaŋŋ. Kɛ́ oba shĩa lɛ, okɛ nibii ni okase lɛ atsu nii. Kɛ́ ofee nibii nɛɛ, obaatsɔ “Kristo Yesu asraafonyo kpakpa.” (2 Tim. 2:3) Wɔyɛ ŋwɛibɔfoi akpekpei abɔ hu ni yeɔ amɛbuaa wɔ. Ŋwɛibɔfo kome po yɛ hewalɛ waa! (Yes. 37:36) No hewɔ lɛ kɛ́ okwɛ lɛ, mɛni ŋwɛibɔfoi pii baanyɛ afee? Adesa ko loo daimonio ko bɛ ni baanyɛ ekɛ Yehowa asraafoi lɛ awu ni eye amɛnɔ kunim. Yehowa he wa fe mɔ fɛɛ mɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ efata wɔhe lɛ, wɔhenyɛlɔi lɛ nyɛŋ aye wɔnɔ kunim kɔkɔɔkɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni amɛyi fa hã. (Koj. 6:16) Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aje anɔkwa sane nɛɛ he ŋwane. No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni mɔ ko ni okɛtsuɔ nii, mɔ ko ni okɛyaa skul, loo owekunyo ko ni jeee Odasefonyo ni lɛ baawie nɔ ko loo efee nɔ ko eshi bo lɛ, kaimɔ sane nɛɛ. Kaimɔ akɛ, jeee okome owuɔ ta nɛɛ. Akɛni oboɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi toi hewɔ lɛ, efata ohe yɛ ta nɛɛ mli. w21.03 29 kk. 13-14
Ju, September 26
Kɛ́ ateee gbohii ashi lɛ, no lɛ “nyɛhãa wɔyea ni wɔnua, ejaakɛ wɔ́ benɛ wɔgboi.”—1 Kor. 15:32.
Eeenyɛ efee akɛ, no mli lɛ bɔfo Paulo miitsɛ wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 22:13 lɛ yisɛɛ. Nakai ŋmalɛ lɛ hãa wɔnaa akɛ, nɔ najiaŋ ni Israelbii lɛ baahã Yehowa jamɔ he ahia amɛ lɛ, amɛtiu ŋɔɔmɔyeli sɛɛ. Amɛfee amɛnii tamɔ akɛɔ akɛ, “Nyɛhãa wɔshwɛa wɔhiɛ ejaakɛ wɔ́ benɛ wɔgboi.” Ni ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi komɛi hiɛ susumɔ nɛɛ nɔŋŋ. Esa akɛ hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ akɛ Yehowa baatee gbohii ashi lɛ aye abua wɔ ni wɔle mɛi ni wɔkɛbaabɔ naanyo. Paulo bɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto lɛ kɔkɔ ni amɛkɛ mɛi ni heee gbohiiashitee lɛ amɛyeee lɛ akabɔ naanyo. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nɔ ni ekɛɛ amɛ lɛ mli? No ji, kɛ́ wɔkɛ mɛi ni shwɛmɔ-kɛ-ŋɔɔmɔ ehe amɛjwɛŋmɔ fɛɛ ni amɛjwɛŋŋ amɛwɔsɛɛ he lɛ bɔ gbagbalii lɛ, ebaaye wɔ awui. Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni tamɔ nakai lɛ bɔ gbagbalii lɛ, amɛbaanyɛ amɛfite wɔ, ni kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, amɛbaanyɛ amɛhã wɔfee nibii ni Nyɔŋmɔ sumɔɔɔ, no ji, wɔfee esha. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ ŋaa ni Paulo wo Korintobii lɛ atsu nii. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhɛlea shi yɛ jalɛ gbɛ nɔ, ni nyɛkayaa nɔ nyɛfea esha.”—1 Kor. 15:33, 34. w20.12 9 kk. 3, 5-6
Jufɔ, September 27
Nuu fɛɛ nuu yitso ji Kristo lɛ; ni yoo fɛɛ yoo hu yitso ji nuu; ni Kristo lɛ hu yitso ji Nyɔŋmɔ.—1 Kor. 11:3.
Ŋmalɛ nɛɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni Yehowa eto eweku lɛ fã ni yɔɔ ŋwɛi kɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he gbɛjianɔ ehã. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko ji yitso lɛ, etsɔɔ akɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, eyɛ hegbɛ. Ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, ebaabu bɔ ni ekɛ nakai hegbɛ lɛ tsuɔ nii ehãa lɛ he akɔntaa. Yehowa ji nii fɛɛ “yitso,” ni no hewɔ lɛ, eyɛ hegbɛ yɛ ebii fɛɛ ni ji, ŋwɛibɔfoi kɛ adesai anɔ, ni amɛ fɛɛ amɛbaabu amɛhe akɔntaa amɛhã lɛ. (Rom. 14:10; Efe. 3:14, 15) Yehowa ehã Yesu hegbɛ yɛ asafo lɛ nɔ. Shi Yesu baabu bɔ ni ekɛ wɔ yeɔ ehãa lɛ he akɔntaa ehã Yehowa. (1 Kor. 15:27) Yehowa ehã wu fɛɛ wu hegbɛ yɛ eŋa kɛ ebii lɛ anɔ. Kɛ́ nuu ko miitao etsɔ weku yitso kpakpa lɛ, mɛni esa akɛ efee? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ ele nɔ ni Yehowa biɔ yɛ edɛŋ akɛ weku yitso. Agbɛnɛ hu, esa akɛ enu nɔ hewɔ ni Yehowa fee lɛ weku yitso lɛ shishi, ni ekase bɔ ni Yehowa kɛ Yesu kɛ amɛyitsoyeli lɛ tsuɔ nii amɛhãa. Mɛni hewɔ esa akɛ ele nibii nɛɛ? Ejaakɛ Yehowa ehã weku yitsei hegbɛ ko, ni eesumɔ ni amɛkɛtsu nii jogbaŋŋ.—Luka 12:48b. w21.02 2 kk. 1-3
Shɔ, September 28
Mi Yehowa, miji o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔ bo nii koni oná he sɛɛ lɛ.—Yes. 48:17.
Yehowa jieɔ nibii komɛi kɛjeɔ ejwɛŋmɔ mli, ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkase lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ Yehowa miitao ekai nibii fɛɛ ni wɔfee lɛ, ebaanyɛ aahu. Shi ekpɛ eyiŋ akɛ, kɛ́ wɔfee esha, ni wɔtsake wɔtsui lɛ, ekɛbaake wɔ ni ejie kɛje ejwɛŋmɔ mli. (Lala 25:7; 130:3, 4) Yehowa miisumɔ ni kɛ́ mɔ ko tɔ̃ wɔnɔ ni ekpa wɔ fai lɛ, wɔ hu wɔkɛke lɛ ni wɔjie kɛje wɔjwɛŋmɔ mli. (Mat. 6:14; Luka 17:3, 4) Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ ansɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yehowa kɛdro wɔ lɛ ji, ni wɔkɛbaawo ehiɛ nyam. Mɛi komɛi kɛ amɛ-ansɔ lɛ yeɔ amɛtsuinaa sane. Nɔ najiaŋ ni amɛbaahi shi yɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhã yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he lɛ anaa lɛ, amɛfeɔ nɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛsusuɔ akɛ eja. Shi Yehowa ni bɔ wɔ, ni no hewɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, gbɛtsɔɔmɔi ni ekɛhãa lɛ baahi kwraa fe wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ. (Rom. 12:1, 2) Kɛ́ wɔbo wɔ-Tsɛ Yehowa, mɔ ni bɔ wɔ lɛ toi lɛ, wɔhe baajɔ wɔ. (Yes. 48:18) Agbɛnɛ hu, wɔbaale bɔ ni eesumɔ ni wɔhi shi wɔhã, no ji, ni wɔhi shi bɔ ni baahã awo ehiɛ nyam ni etsui anyɔ emli.—Abɛi 27:11. w20.05 24 kk. 13-14
Soo, September 29
Nyɛsumɔsumɔa nyɛhe.—Rom. 12:10.
Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔsumɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ waa? Ekome ji, ni wɔbaale wɔnyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔbale wɔnyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ, no baanyɛ aye abua wɔ ni wɔnu amɛ shishi, ni wɔsumɔ amɛ waa, ekɔɔɔ he eko afii abɔ ni wɔye loo he ni wɔjɛ. Kɛ́ obaakai lɛ, Yonatan ye David onukpa aaafee afii 30, ni kɛ̃lɛ, enyɛ ekɛ lɛ bɔ naanyo kpaakpa. Ani bo hu obaanyɛ okɛ nyɛmi ko ni ye bo onukpa loo nyɛmi ko ni oye lɛ onukpa lɛ abɔ naanyo? Kɛ́ ofee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ ‘osumɔɔ onyɛmimɛi asafo muu lɛ fɛɛ.’ (1 Pet. 2:17) Eyɛ mli akɛ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ fɛɛ waa moŋ, shi bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛteŋ mɛi komɛi ateŋ lɛ mli baawa fe naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ amɛteŋ mɛi krokomɛi ateŋ, akɛni ekolɛ amɛsumɔɔ nibii ni wɔ hu wɔsumɔɔ lɛ hewɔ. Tɔmɔ bɛ enɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Yesu he okwɛ. Eyɛ mli akɛ etsɛ ebɔfoi lɛ fɛɛ akɛ ‘enanemɛi’ moŋ, shi no mli lɛ, esumɔɔ Yohane sane waa. (Yoh. 13:23; 15:15; 20:2) Kɛ̃lɛ bɔ ni Yesu kɛ bɔfoi krokomɛi lɛ ye ehã lɛ, nakai nɔŋŋ ekɛ Yohane hu ye ehã; ekwɛɛɛ hiɛiaŋ.—Mar. 10:35-40. w21.01 23 kk. 12-13
Sohaa, September 30
Mina akɛ . . . nyɛsheɔ nyɔŋmɔi lɛ gbeyei waa fe mɛi krokomɛi.—Bɔf. 17:22.
Gbɛ ni Paulo tsɔ nɔ eshiɛ ehã Yudafoi lɛ yɛ kpeehe lɛ, jeee nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ etsɔ eshiɛ ehã Jeŋmajiaŋbii ni yɔɔ Atene lɛ. Kɛ́ Paulo tee he ko lɛ, ekɛ ehiɛ fɔ̃ɔ shi ni ekwɛɔ nibii ni ebɔle lɛ lɛ jogbaŋŋ, ni enɛ hãa enaa nibii ni mɛi heɔ amɛyeɔ kɛ jamɔ mli ni amɛyɔɔ. (Bɔf. 17:23) No sɛɛ lɛ, ekwɛɔ akɛ ebaana nibii komɛi yɛ amɛjamɔ lɛ mli ni kɛ anɔkwalei ni yɔɔ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ kpãa gbee lo. No hewɔ lɛ, Paulo tsake eshiɛmɔ wiemɔ lɛ hiɛ. Ekɛɛ Atenebii lɛ akɛ, sane ni eshiɛɔ ehãa amɛ lɛ jɛ ‘Nyɔŋmɔ Ni Amɛleee Lɛ’ shi amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛjá lɛ lɛ ŋɔɔ. Eyɛ mli akɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ leee Ŋmalɛ lɛ he nɔ ko moŋ, shi Paulo ebuuu amɛ akɛ mɛi ni nyɛŋ abatsɔmɔ Kristo kaselɔi. Moŋ lɛ, ena amɛ akɛ amɛtamɔ wiiti ni sa kpamɔ, loo mɛi ni baanyɛ abatsɔmɔ Kristofoi, ni eshiɛ sane kpakpa lɛ ehã amɛ bɔ ni amɛbaanya he. Tamɔ bɔ ni Paulo fee lɛ, okɛ ohiɛ afɔ̃ shi. Taomɔ nibii ni baahã ona nɔ ni mɛi ni yɔɔ oshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ heɔ amɛyeɔ. Te mɔ lɛ esaa eshĩa loo etsɔne ehã tɛŋŋ? Ani nibii tamɔ egbɛ́i, atade ni ewo, bɔ ni esaa ehe ehã, loo bɔ ni ewieɔ ehãa lɛ hãa onaa jamɔ mli ni eyɔɔ? w20.04 9-10 kk. 7-8