October
Hɔɔ, October 1
“Namɔ ebale Yehowa jwɛŋmɔ, ni eeetsɔɔ lɛ nii?” Shi wɔ lɛ, wɔyɛ Kristo jwɛŋmɔ lɛ.—1 Kor. 2:16.
Kɛ́ wɔbale Yesu jogbaŋŋ lɛ, wɔbaajwɛŋ nii ahe tamɔ lɛ, ni wɔbaafee wɔnii hu tamɔ lɛ. Kɛ́ wɔbale Yesu susumɔ yɛ saji ahe, ni wɔtsake wɔsusumɔ koni ekɛ enɔ lɛ akpã gbee lɛ, wɔ kɛ lɛ teŋ naanyobɔɔ lɛ mli baawa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu susu nɔ ni ebaanyɛ efee ehã mɛi lɛ he klɛŋklɛŋ dani esusu lɛ diɛŋtsɛ ehe. (Mat. 20:28; Rom. 15:1-3) Enɛ hewɔ lɛ, ekɛ ehe shã afɔle ehã mɛi, ni ekɛ mɛi atɔmɔi ke amɛ. Kɛ́ mɛi wie amɛshi lɛ lɛ, emli fuuu mra. (Yoh. 1:46, 47) Agbɛnɛ hu, ehãaa tɔmɔi ni mɛi tɔ̃ afii pii ni eho lɛ asa bɔ ni ekɛ amɛ yeɔ ehãa lɛ he. (1 Tim. 1:12-14) Yesu wie akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛbaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yoh. 13:35) Ehi jogbaŋŋ akɛ obaabi ohe akɛ, “Ani miikase Yesu? Ani miifee nɔ fɛɛ nɔ ni manyɛ koni mikɛ minyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli?” w20.04 24 kk. 11
Hɔgbaa, October 2
Amɛbaawo migbɛ́i lɛ hiɛ nyam.—Yes. 29:23.
Mɛi pii ni yɔɔ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ gbeɔ Yehowa gbɛ́i lɛ he guɔ ni amɛwieɔ wiemɔi fɔji amɛshiɔ lɛ. Shi oná hegbɛ akɛ obaafee ekãa ni ofã Yehowa he ni ohã mɛi ale akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ, efeɔ nɔ ni ja, ehi, ni eyɛ suɔmɔ. Obaanyɛ ohã ana faŋŋ akɛ, Yehowa nɔyeli lɛ nɔ bɛ. Obaanyɛ ohã mɛi ale hu akɛ, lɛ pɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ je lɛ nɔ, ni akɛ, enɔyeli lɛ pɛ baanyɛ ahã bɔɔ nii fɛɛ ni hiɛ kamɔ lɛ aná miishɛɛ ni amɛtoiŋ ajɔ amɛ. (Lala 37:9, 37; 146:5, 6, 10) Nɔ kroko hu yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtse Yehowa gbɛ́i lɛ he. Kɛ́ wɔkɛ mɛi miikase Biblia lɛ, wɔhãa amɛleɔ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ anɔ bɛ, ni no hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni ehi akɛ wɔbaafee nakai. Shi esaaa akɛ no bafeɔ oti titri ni ma wɔhiɛ. Nɔ moŋ ni esa akɛ wɔkɛfee oti ji, ni wɔbaaye wɔbua amɛ ni amɛsumɔ wɔ-Tsɛ Yehowa ni amɛye lɛ anɔkwa. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔshɛ oti nɛɛ he? No ji ni wɔbaawie Yehowa sui lɛ ahe waa wɔtsɔɔ amɛ, ni wɔhã amɛna mɔ tuuntu ni eji. (Yes. 63:7) Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi nii nɛkɛ lɛ, wɔmiiye wɔmiibua amɛ ni amɛsumɔ Yehowa. Ni kɛ́ amɛbasumɔ Yehowa lɛ, amɛbaasumɔ ni amɛye lɛ anɔkwa, ni no hewɔ lɛ, amɛbaabo lɛ toi. w20.06 6 kk. 16; 7 kk. 19
Ju, October 3
Namɔ fee naabu ehã gbɔmɔ . . . ? Ani jeee mi, Yehowa?—2 Mo. 4:11.
Wɔ-ansɔ lɛ yɛ naakpɛɛ waa. Wala yibii ni feɔ wɔ-ansɔ lɛ bɔi baa be ni aŋɔ wɔ hɔ, ni miniti kome fɛɛ miniti kome lɛ, wala yibii nɛɛ akpei abɔ ba shihilɛ mli. Kɛ̃lɛ, amɛbaaa kɛkɛ ni gbɛjianɔtoo bɛ he. Amɛteŋ eko fɛɛ eko ba yɛ be pɔtɛɛ ni ato akɛ eba lɛ naa pɛpɛɛpɛ! Niiamlitaolɔi buɔ akɔntaa akɛ, wala yibii ni feɔ ansɔ lɛ akpekpe toi akpei oha ni feɔ onukpa ansɔ. Ansɔ nɛɛ tsiimɔ feɔ kilogram kome kɛ fã, ni kɛ̃lɛ, nibii ni enyɛɔ etsuɔ lɛ yɛ naakpɛɛ waa. Nibii ni wɔ-ansɔ lɛ nyɛɔ etsuɔ lɛ ateŋ ekome ji, ehãa wɔnyɛɔ wɔwieɔ, ni enɛ yɛ naakpɛɛ waa. Kɛ́ nɔ ko ba ojwɛŋmɔ mli ni ootao owie lɛ, ansɔ lɛ tsɔɔ fãji aaafee 100 ni yɔɔ olilɛi, osɛŋ, onaabu, okadaa, kɛ otsitsi lɛ bɔ ni amɛtsi amɛhe amɛhã koni wiemɔ lɛ aje kpo. Agbɛnɛ hu, etsɔɔ fãji nɛɛ eko fɛɛ eko be pɔtɛɛ ni etsi ehe, kɛjeee nakai lɛ, wiemɔ lɛ ejeŋ kpo faŋŋ. Yɛ afi 2019 lɛ, afee niiamlitaomɔ ko, ni nɔ ni ana ji akɛ, be ni abaafɔ wɔ beebe lɛ, wɔnyɛɔ wɔnaa srɔto ni yɔɔ wiemɔ kulibii srɔtoi ateŋ, ni no saa bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa lɛ he. Enɛ kɛ sane ko ni niiamlitaolɔi babaoo ewie lɛ kpãa gbee, akɛ, be ni abaafɔ wɔ beebe lɛ, wɔle srɔto ni yɔɔ wiemɔ kɛ gbɛɛmɔi krokomɛi ateŋ, ni wɔnyɛɔ wɔkaseɔ wiemɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Nyɔŋmɔ ji mɔ ni dro wɔ nyɛmɔ nɛɛ. w20.05 22-23 kk. 8-9
Jufɔ, October 4
No mli lɛ eemɛ maŋ ni yɔɔ faneshii diɛŋtsɛ ni ehe gbɛjianɔtolɔ kɛ emalɔ ji Nyɔŋmɔ lɛ.—Heb. 11:10.
No mli lɛ, Abraham yɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli yɛ Ur maŋ lɛ mli, shi eshashaooo shi kwraa akɛ ebaashi jɛmɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no mli lɛ eemɛ “maŋ ni yɔɔ faneshii diɛŋtsɛ” lɛ. (Heb. 11:8-10, 16) Maŋ ni no mli lɛ Abraham mɛɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Maŋtsɛyeli nɛɛ mli bii ji Yesu Kristo kɛ mɛi 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ. Paulo tsɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ akɛ, “Nyɔŋmɔ hiɛkãalɔ lɛ maŋ, ŋwɛi Yerusalem lɛ.” (Heb. 12:22; Kpo. 5:8-10; 14:1) Agbɛnɛ hu, Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ ni amɛsɔle ni Maŋtsɛyeli nɛɛ aba, koni ‘afee nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.’ (Mat. 6:10) Be ni Abraham mɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, ani no mli lɛ ele bɔ ni abaato Maŋtsɛyeli lɛ he gbɛjianɔ ahã? Dabi. Nakai beiaŋ lɛ, eji “teemɔŋ sane krɔŋkrɔŋ,” ni afii ohai abɔ sɛɛ dani ebafee faŋŋ. (Efe. 1:8-10; Kol. 1:26, 27) Shi Abraham le akɛ, eseshibii lɛ ateŋ mɛi komɛi baatsɔmɔ maŋtsɛmɛi, ejaakɛ no lɛ, Yehowa diɛŋtsɛ kɛɛ lɛ.—1 Mo. 17:1, 2, 6. w20.08 2-3 kk. 2-4
Shɔ, October 5
Nyɛyaa nɔ nyɛ kɛ [Nuŋtsɔ lɛ] afea ekome kɛnyiɛa, ni nyɛshishifã amɔmɔ shi, ni atswa nyɛ amamɔ enɔ ni nyɛmamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.—Kol. 2:6, 7.
Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkahe amalei ni mɛi ni ekwa anɔkwa jamɔ lɛ gbɛɔ amɛshwãa lɛ wɔye. Kɛjɛ be ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi lɛ, Abonsam etsɔ mɛi pii anɔ egbɛ amalei eshwã koni ekɛhã Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ mli agbɔjɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔle bɔ ni afeɔ anaa kɛji sane ko ja aloo ejaaa. Ekolɛ wɔhenyɛlɔi lɛ kɛ saji ni baanyɛ ahã wɔyiŋ afee wɔ kɔshikɔshi yɛ Yehowa he kɛ saji ni baanyɛ ahã suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛhã wɔnyɛmimɛi lɛ he ajɔ lɛ baawo Intanɛt lɛ kɛ social media nɔ. Shi esaaa akɛ wɔheɔ saji gbohii nɛɛ wɔyeɔ, ejaakɛ Satan ji mɔ ni hɔ sɛɛ! (1 Yoh. 4:1, 6; Kpo. 12:9) Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni Satan nine shɛɔ wɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔhã hemɔkɛyeli ni wɔyɔɔ yɛ Yesu mli lɛ mli awa, ni wɔhe wɔye akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ lɛ miitsu nii waa koni E-yiŋtoo aba mli. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔhe wɔye akɛ, nyɔŋ anɔkwafo lɛ pɛ nɔ Yehowa tsɔɔ etsɔɔ ewebii lɛ gbɛ ŋmɛnɛ. (Mat. 24:45-47) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nibii ni wɔtsĩ tã nɛɛ? No ji, ni wɔbaakase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa. Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa, ni wɔbaatsɔ tamɔ tso ni shishifã emɔ shi jogbaŋŋ. Nɔ ko nakai bɔfo Paulo kɛɛ Kolosebii lɛ yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ. w20.07 23-24 kk. 11-12
Soo, October 6
Gbɔmɔ kwɛɔ nɔ ni anaa, shi Yehowa lɛ, enaa tsui lɛ mli.—1 Sam. 16:7.
Akɛni wɔ fɛɛ wɔyeee emuu hewɔ lɛ, bei pii lɛ, wɔdamɔɔ bɔ ni mɛi ji yɛ kponɔgbɛ lɛ nɔ wɔkojoɔ amɛ. (Yoh. 7:24) Shi nɔ ni wɔkɛ wɔhiŋmɛi naa yɛ mɔ ko he lɛ, no lɛ, mɔ lɛ he nɔ ko fioo pɛ ni. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, datrɛfoi ni he esa ni kɛ afii pii etsu nitsumɔ lɛ po nyɛŋ adamɔ nɔ ni amɛkɛ amɛhiŋmɛi naa yɛ helatsɛ ko he lɛ pɛ nɔ amɛna nɔ tuuntu ni feɔ lɛ. Ja amɛbo mɔ lɛ toi jogbaŋŋ dani amɛbaale helai ni emɔ lɛ be ko ni eho kɛ tsofai ni ahã lɛ, bɔ ni hela ni emɔ lɛ bianɛ lɛ feɔ lɛ ehãa, kɛ bɔ ni enuɔ he ehãa yɛ he. Bei komɛi po lɛ, ehe baahia ni amɛhã mɔ lɛ ayasha X-ray koni amɛna nɔ ni yaa nɔ yɛ egbɔmɔtso lɛ mli. Kɛ́ datrɛfonyo ko damɔ nɔ ni ehiŋmɛi naa lɛ pɛ nɔ eŋma tsofa ehã helatsɛ ko lɛ, ekolɛ ebaayaŋma hela kroko he tsofa ehã lɛ. Nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔnyɛŋ wɔnu wɔnyɛmimɛi lɛ shishi jogbaŋŋ kɛ́ wɔdamɔ nɔ ni wɔhiŋmɛi naa yɛ amɛhe lɛ pɛ nɔ wɔkojo amɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔle amɛ jogbaŋŋ ni wɔna mɛi ni amɛji diɛŋtsɛ. Wɔnaaa mɛi atsui mli, ni kɛ̃lɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ ni wɔkase Yehowa. Te Yehowa kɛ mɛi ni jáa lɛ lɛ yeɔ ehãa tɛŋŋ? Eboɔ amɛ toi. Esusuɔ shihilɛ ni amɛkɛkpeɔ kɛ nibii ni ená amɛnɔ hewalɛ lɛ ahe. Ni emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ amɛhe. w20.04 14-15 kk. 1-3
Sohaa, October 7
[Susumɔ] nii ahe bɔ ni baahã [ojwɛŋ] jogbaŋŋ.—Rom. 12:3.
Mɛi ni wóɔ amɛhe nɔ lɛ ‘jwɛŋŋ jogbaŋŋ,’ ni enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni esa akɛ wɔmia wɔhiɛ wɔba wɔhe shi. Mɛi ni wóɔ amɛhe nɔ lɛ sumɔɔ béi, ni amɛnaa amɛhe tsɔ. Bei pii lɛ, bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhãa kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa lɛ hewɔ lɛ, amɛyeɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ mɛi krokomɛi awui. Kɛ́ amɛtsakeee bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhãa lɛ, Satan baashwila amɛ ni efite amɛjwɛŋmɔ. (2 Kor. 4:4; 11:3) Mɛi ni baa amɛhe shi lɛ jwɛŋɔ jogbaŋŋ. Amɛnaaa amɛhe tsɔ, ejaakɛ amɛhãa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ nibii pii yɛ ni mɛi kɛfe amɛ. (Fip. 2:3) Amɛhãa ehiɔ amɛjwɛŋmɔ mli hu akɛ, “Nyɔŋmɔ tsĩɔ henɔwolɔi anaa, shi edroɔ heshibalɔi.” (1 Pet. 5:5) Kɛ́ wɔjwɛŋɔ jogbaŋŋ lɛ, wɔsumɔŋ ni Yehowa atsĩ wɔnaa, aloo jeee nakai? Dani wɔbaanyɛ wɔba wɔhe shi be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔbo ŋaa ni Biblia lɛ woɔ wɔ lɛ toi ni ‘wɔjie subaŋ momo lɛ kɛ enifeemɔi lɛ yɛ wɔhe, ni wɔwo subaŋ hee lɛ.’ Esa akɛ wɔkase Yesu he nii, ni wɔbɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii.—Kol. 3:9, 10; 1 Pet. 2:21. w20.07 7 kk. 16-17
Hɔɔ, October 8
Gbɔmɔtso lɛ ekome ni, shi eyɛ henii pii.—1 Kor. 12:12.
Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔyɛ Yehowa asafo lɛ mli, ni enɛ ji hegbɛ kpele! Wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ efee ekome kɛmiisɔmɔ Yehowa, toiŋjɔlɛ yɛ wɔteŋ, ni wɔyɛ miishɛɛ. Agbɛnɛ hu, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔ ni etsuɔ kɛyeɔ ebuaa asafo lɛ. Ani ole nɔ ni otsuɔ? Bɔfo Paulo kɛ asafo lɛ to adesa gbɔmɔtso lɛ he, ni ekɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ to gbɔmɔtso lɛ henii loo efãi srɔtoi lɛ ahe. (Rom. 12:4-8; 1 Kor. 12:12-27; Efe. 4:16) Nɔ klɛŋklɛŋ ni wɔkaseɔ yɛ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli ji akɛ, wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔ ko ni he hiaa waa ni etsuɔ yɛ Yehowa weku lɛ mli. Paulo je enɔkwɛmɔnɔ lɛ shishi akɛ: “Tamɔ bɔ ni gbɔmɔtso kome yɔɔ henii pii, shi henii lɛ fɛɛ tsuuu nitsumɔ kome lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ hu, eyɛ mli akɛ wɔyi fa moŋ, shi wɔji gbɔmɔtso kome ni kɛ Kristo efee ekome, ni wɔji gbɔmɔtso kome henii ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yeɔ ebuaa mɔ kroko lɛ.” (Rom. 12:4, 5) Mɛni no mli lɛ, Paulo tsɔɔ lɛ? Eyɛ mli akɛ esoro nɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsuɔ yɛ asafo lɛ mli moŋ, shi wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ he yɛ sɛɛnamɔ. w20.08 20 kk. 1-2; 21 kk. 4
Hɔgbaa, October 9
Yehowa bi lɛ akɛ, “Te obaalaka lɛ ohã tɛŋŋ?”—1 Maŋ. 22:21.
Fɔlɔi, mɛɛ gbɛ nɔ nyɛbaanyɛ nyɛkase bɔ ni Yehowa baa ehe shi lɛ? Kɛ́ nɔ ko ni esa akɛ atsu lɛ yɛ lɛ bɔ ni nyɛbaanyɛ nyɛbi nyɛbii lɛ amɛsusumɔ yɛ he lɛ, nyɛbia amɛ. Ni kɛ́ amɛtsɔɔ amɛsusumɔ ni ehi lɛ, nyɛkɛtsua nii. Bɔ ni Yehowa toɔ etsui shi lɛ hu hãa wɔnaa akɛ, ebaa ehe shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ etsuji bi lɛ nɔ hewɔ ni ekpɛ yiŋ ko lɛ, emli fuuu amɛ. Be ni Abraham bi lɛ yiŋ ni ekpɛ akɛ ebaakpãtã Sodom kɛ Gomora hiɛ lɛ he sane lɛ, eto etsui shi ebo lɛ toi. (1 Mo. 18:22-33) Ani okaiɔ bɔ ni Yehowa kɛ Abraham ŋa Sara ye ehã be ni ewo shi akɛ Sara baaná musu yɛ egbɔlɛ beiaŋ ni Sara ŋmɔ lɛ? (1 Mo. 18:10-14) Emli fuuu lɛ; moŋ lɛ, ekɛ lɛ wie kɛ bulɛ. Fɔlɔi kɛ asafoŋ onukpai, mɛɛ gbɛ nɔ nyɛbaanyɛ nyɛkase Yehowa? Kɛ́ nyɛkpɛ yiŋ ko ni nyɛbii loo nyɛsafoŋbii lɛ kɛ nyɛ kpãaa gbee yɛ he lɛ, ani nyɛtoɔ nyɛtsui shi nyɛboɔ amɛ toi? Aloo ale nyɛ akɛ mɛi ni kɛ́ amɛwie lɛ, mɔ ko ewieee? Kɛ́ fɔlɔi kɛ asafoŋ onukpai kase Yehowa lɛ, amɛwekui kɛ amɛsafoi lɛ baaná he sɛɛ. w20.08 10 kk. 7-9
Ju, October 10
Mihewalɛ lɛ yeɔ emuu yɛ gbɔjɔmɔ mli.—2 Kor. 12:9.
Be ni wɔkɛ asafo lɛ bɔi bɔɔ lɛ, wɔkɛ miishɛɛ kpɛlɛ ni mɛi ye amɛbua wɔ, ejaakɛ wɔnu he akɛ wɔleee nɔ ko. (1 Kor. 3:1, 2) Shi bianɛ ni wɔkɛ afii pii esɔmɔ Yehowa ni wɔná niiashikpamɔ lɛ hu? Ani wɔkɛ miishɛɛ kpɛlɛɔ ni mɛi aye abua wɔ? Bei pii lɛ, ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaakpɛlɛ ni wɔnyɛmimɛi lɛ aye abua wɔ, titri lɛ, kɛ́ wɔtsɛ yɛ asafo lɛ mli fe amɛ. Shi esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ, bei pii lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ nɔŋŋ anɔ Yehowa tsɔɔ ewajeɔ wɔ. (Rom. 1:11, 12) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao ni Yehowa adro wɔ hewalɛ lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ ni amɛye amɛbua wɔ. Jeee gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, skul abɔ ni mɔ ko etee, shika abɔ ni mɔ lɛ yɔɔ, loo he ni atsɔse lɛ yɛ lɛ Yehowa kwɛɔ dani ekɛ lɛ atsu nii. Moŋ lɛ, kɛ́ mɔ lɛ baa ehe shi ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ, ekɛ lɛ baatsu nii. Kɛ́ (1) wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, (2) wɔkase mɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ni (3) wɔkpɛlɛ ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ aye abua wɔ lɛ, Yehowa baahã wɔhe awa, kɛ́ wɔnu he akɛ wɔgbɔjɔ po! w20.07 14 kk. 2; 19 kk. 18-19
Jufɔ, October 11
Nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aya nɔ ajie nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ nɔŋŋ kpo . . . koni nyɛkafee anihao, shi moŋ nyɛkase mɛi ni tsɔɔ hemɔkɛyeli kɛ tsuishitoo nɔ amɛnáa shiwoi lɛ.—Heb. 6:11, 12.
Ehe miihia ni wɔto wɔtsui shi kɛ́ wɔmiiye wɔwekumɛi ni jeee Odasefoi lɛ odase. Shi bei komɛi lɛ, enɛ feemɔ wa kɛhã wɔ. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ? Shishitoo mla ni yɔɔ Jajelɔ 3:7 lɛ baanyɛ aye abua wɔ. Ekɛɔ akɛ: “Be yɛ ni afeɔ diŋŋ, ni be hu yɛ ni awieɔ.” Kɛ́ wɔwieee po lɛ, wɔjeŋba kpakpa lɛ baanyɛ aye wɔwekumɛi ni heee yeee lɛ odase. Shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔŋɔ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔbaaná lɛ ni wɔkɛwie anɔkwale lɛ he wɔtsɔɔ amɛ. (1 Pet. 3:1, 2) Esa akɛ wɔshiɛ kɛ ekãa ni wɔtsɔɔ mɛi nii, shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔhã mɛi fɛɛ ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ, kɛ́ amɛji wɔwekumɛi po. Wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema kɛ mɛi ni yɔɔ wɔbei nɛɛ amli ni to amɛtsui shi lɛ anɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome ji Habakuk. Habakuk shwe waa ni efɔŋfeemɔ ni yaa nɔ yɛ egbii lɛ amli lɛ sɛɛ afo. Shi eto etsui shi, ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni ewie akɛ: “Maya nɔ madamɔ mibuuhe lɛ.” (Hab. 2:1) Bɔfo Paulo hu shwe ni ‘egbe esɔɔmɔ lɛ naa.’ Shi eto etsui shi ni etee nɔ ‘eye sane kpakpa lɛ he odase fitsofitso.’—Bɔf. 20:24. w20.09 11-12 kk. 12-14
Shɔ, October 12
Ebaaa [Yesu jwɛŋmɔ] mli kɔkɔɔkɔ akɛ ebaashɔ̃ hegbɛ ko, koni ekɛ Nyɔŋmɔ aye egbɔ.—Fip. 2:6.
Kɛ́ Yehowa bɛ lɛ, Yesu ni yɔɔ, ni kɛ̃lɛ, Yesu ebuuu ehe fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe. Kɛ́ wɔ fɛɛ wɔkase Yesu ni wɔba wɔhe shi lɛ, suɔmɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli baawa, ni no baahã mɛi fɛɛ ana akɛ Kristo kaselɔi ji wɔ. (Luka 9:48; Yoh. 13:35) Ni kɛ́ oonu he akɛ naagba ko yɛ asafo lɛ mli shi asafoŋ onukpai lɛ tsuuu he nii jogbaŋŋ hu? Mɛni obaanyɛ ofee? Nɔ najiaŋ ni obaawie oshi amɛ lɛ, ba ohe shi ni ofi amɛsɛɛ. (Heb. 13:17) Mɛni baaye abua bo ni onyɛ ofee nakai? Bi ohe akɛ: ‘Ani naagba nɛɛ yɛ hiɛdɔɔ bɔ ni kɛ́ ajajeee lɛ, nɔ ko baafite? Ani be nɛɛ ji be ni esa akɛ ajaje? Ani mi esa akɛ majaje? Yɛ mitsuiŋ tɔ̃ɔ lɛ, ani hegbɛ ko loo anunyam ko ni mitaoɔ lɛ hewɔ mihe titiɔ mi yɛ sane nɛɛ he lɛ, aloo miitao mabaa ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yi?’ Kɛ́ wɔhe esa tamɔ mɛ, shi wɔbaaa wɔhe shi lɛ, Yehowa kɛ wɔ tsuŋ nii; ni kɛ́ wɔnyɛɔ wɔtsuɔ nibii ahe nii oya, shi ekomefeemɔ bɛ wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ, enáŋ wɔhe miishɛɛ. No hewɔ lɛ, miamɔ ohiɛ waa ni oba ohe shi yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaahã ekomefeemɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ mli awa.—Efe. 4:2, 3. w20.07 4-5 kk. 9-11
Soo, October 13
Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkashea gbeyei! Nyɛyaa nyɛyabɔa minyɛmimɛi lɛ amaniɛ.”—Mat. 28:10.
Yei komɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ‘kɛ amɛnibii sɔmɔ Yesu,’ ni Yesu hiɛ sɔ enɛ waa. (Luka 8:1-3) Etsɔɔ amɛ nibii ni he hiaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã amɛle akɛ, ebaagbo ni abaatee lɛ shi, ni esaa amɛ eto naagbai ni enɛ kɛbaaba lɛ, tamɔ bɔ ni esaa bɔfoi lɛ eto lɛ nɔŋŋ. (Mar. 9:30-32; 10:32-34; Luka 24:5-8) Esa kadimɔ waa akɛ, be ni Yesu gboɔ yɛ piŋmɔ tso lɛ nɔ lɛ, yei ni ye amɛbua lɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ jɛmɛ. Shi kɛ́ obaakai lɛ, mra mli be ni amɔ lɛ lɛ, bɔfoi lɛ jo foi amɛshi lɛ. (Mat. 26:56; Mar. 15:40, 41) Be ni atee Yesu shi lɛ, klɛŋklɛŋ mɛi ni na lɛ lɛ ji yei. Yesu kɛɛ yei nɛɛ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ akɛ, amɛyakɛɛ bɔfoi lɛ akɛ atee lɛ shi. (Mat. 28:5, 9, 10) Agbɛnɛ hu, etamɔ nɔ ni yei fata mɛi ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ amɛ mu yɛ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ ahe. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ yei ni afɔ amɛ mu nɛɛ hu nyɛ amɛbɔi wiemɔi krokomɛi wiemɔ ni amɛgba mɛi “Nyɔŋmɔ nibii wuji lɛ.”—Bɔf. 1:14; 2:2-4, 11. w20.09 23 kk. 11-12
Sohaa, October 14
Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ onitsɔɔmɔ lɛ nɔ be fɛɛ be.—1 Tim. 4:16.
Kɛ́ wɔshiɛ wɔhã mɛi ni amɛbatsɔmɔ Yesu kaselɔi lɛ, abaahere amɛyiwala. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Yɛ Mateo 28:19, 20 lɛ, Yesu fã wɔ akɛ: “Nyɛyaa nyɛyafea mɛi . . . kaselɔi, nyɛbaptisia amɛ.” Mɛni wɔle yɛ baptisimɔ he? Wɔle akɛ, baptisimɔ he miihia waa, ejaakɛ kɛ́ mɔ ko miitao ahere eyiwala lɛ, esa akɛ ehã abaptisi lɛ. Shi dani abaabaptisi mɔ lɛ, esa akɛ ehe eye akɛ, eji Yesu Kristo ebagbooo ni ekɛ ewala baashã afɔle ehã wɔ ni atee lɛ shi kulɛ, wɔnáŋ naanɔ wala. No hewɔ ni bɔfo Petro kɛɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Baptisimɔ . . . miihere nyɛyiwala . . . kɛtsɔ Yesu Kristo shitee lɛ nɔ” lɛ. (1 Pet. 3:21) No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko batsɔ kaselɔ ni abaptisi lɛ lɛ, eyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ abaahere eyiwala. Dani wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi ni amɛbatsɔmɔ kaselɔi lɛ, esa akɛ wɔle nitsɔɔmɔ. (2 Tim. 4:1, 2) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yesu fã wɔ akɛ ‘wɔya ni wɔyafee mɛi kaselɔi, ni wɔtsɔɔ amɛ nii.’ Bɔfo Paulo kɛɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔfee nakai lɛ, ‘wɔbaahere wɔ diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔ wɔ toi lɛ fɛɛ yiwala.’ w20.10 14 kk. 1-2
Hɔɔ, October 15
Kɛjɛ be nɛɛ nɔ kɛyaa lɛ, obaahɛ gbɔmɛi ni hiɛ kamɔ.—Luka 5:10.
Petro basumɔ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ, ni Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, ehe basa waa yɛ mli. (Bɔf. 2:14, 41) Wɔsumɔɔ Yehowa, ni no ji nɔ titri hewɔ ni wɔyaa shiɛmɔ. Suɔmɔ nɛɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔgbaa mɛi Yehowa he sane kɛ́ wɔnuɔ he akɛ wɔjeee mɛi ni baanyɛ ashiɛ po. Be ni Yesu tsɛ Petro ni ebatsɔ wolɛɛnyo ni hɛɔ gbɔmɛi lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Kpa gbeyeishemɔ lɛ.” (Luka 5:8-11) No mli lɛ, mɛni he gbeyei Petro sheɔ lɛ? Jeee nɔ ni baaba enɔ kɛ́ ebatsɔ Yesu kaselɔ lɛ he gbeyei no mli lɛ esheɔ lɛ. Moŋ lɛ, nakai beiaŋ lɛ, Yesu etsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ehã Petro kɛ mɛi ni fata ehe lɛ egbe loo pii. No hewɔ lɛ, Petro nu he akɛ esaaa mɔ ni kɛ Yesu tsuɔ nii. Ani bo hu osheɔ gbeyei kɛ́ okwɛ nibii abɔ ni esa akɛ otsu he nii dani obatsɔ Kristo kaselɔ lɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, feemɔ nibii ni baahã osumɔ Yehowa, Yesu, kɛ onyɛmi gbɔmɔ waa, ni no baatsirɛ bo ni ohere Yesu ninefɔɔ lɛ nɔ ni obatsɔ shiɛlɔ.—Mat. 22:37, 39; Yoh. 14:15. w20.09 3 kk. 4-5
Hɔgbaa, October 16
No hewɔ lɛ, nyɛyaa nyɛyafea mɛi . . . kaselɔi, . . . nyɛtsɔa amɛ [nii].—Mat. 28:19, 20.
Wɔtswa wɔfai shi akɛ, wɔbaaya nɔ wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔkɛ wɔbe, wɔhewalɛ, kɛ wɔnibii ashã afɔle kɛtao ‘mɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ ni baanyɛ ahã amɛná naanɔ wala lɛ he tsui kpakpa lɛ.’ (Bɔf. 13:48) Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiikase Yesu. Ewie akɛ: “Miniyenii ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii ni magbe enitsumɔ lɛ naa.” (Yoh. 4:34; 17:4) Wɔ hu wɔmiisumɔ waa ni wɔgbe nitsumɔ ni atu awo wɔdɛŋ lɛ naa. (Yoh. 20:21) Ni wɔmiisumɔ ni wɔkɛ mɛi ni ekpa shiɛmɔ yaa lɛ kɛ mɛi krokomɛi afee nakai. (Mat. 24:13) Nitsumɔ ni Yesu kɛwo wɔdɛŋ lɛ tsumɔ kãaa shi akɔɔɔ, shi jeee wɔ kome pɛ wɔtsuɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi ji wɔ,” ni wɔ kɛ Kristo efee ekome kɛmiitsu nii. (1 Kor. 3:9; 2 Kor. 2:17) Kɛ́ obaakai lɛ, Yesu wo shi akɛ ekɛ wɔ baahi shi. No hewɔ lɛ, wɔle akɛ wɔbaanyɛ wɔtsu nitsumɔ lɛ wɔgbe naa. Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔbaatsu nitsumɔ nɛɛ, ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛ hu amɛfee nakai, ni enɛ hãa wɔmii shɛɔ wɔhe waa!—Fip. 4:13. w20.11 7 kk. 19-20
Ju, October 17
Yesu tee ehiɛ yɛ hiɛshikamɔ kɛ gbɔmɔtsoŋ dalɛ mli, ni etee nɔ ená Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ dromɔ.—Luka 2:52.
Fɔlɔi, bei pii lɛ, nibii ni nyɛfeɔ lɛ saa nyɛbii lɛ ahe bei kplaŋŋ. Kɛ́ nyɛkpɛɛɛ nyɛyiŋ yɛ nilee mli ni nyɛfee nibii gbohii lɛ, no baanyɛ ahã nyɛbii lɛ aná naagbai. Shi kɛ́ nyɛkpɛ nyɛyiŋ yɛ nilee mli lɛ, no baanyɛ aye abua nyɛbii lɛ waa ni amɛná miishɛɛ ni amɛtsui anyɔ amɛmli. Shi bii, nyɛ hu ehe baahia ni nyɛkpɛ nyɛyiŋ yɛ nilee mli ni nyɛfee nibii kpakpai. Yiŋ ni hi fe fɛɛ ni mɔ ko baanyɛ ekpɛ yɛ eshihilɛ mli ji, ni ebaasɔmɔ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi ni sumɔɔ wɔ lɛ. (Lala 73:28) Yesu fɔlɔi tswa amɛfai shi akɛ amɛbaaye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛsɔmɔ Yehowa, ni yiŋ srɔtoi ni amɛkpɛ yɛ shihilɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, amɛkɛ Yehowa sɔɔmɔ shwɛɛɛ kwraa. (Luka 2:40, 41, 52) Yesu hu kpɛ eyiŋ yɛ nilee mli, ni no ye ebua lɛ ni efee nibii ni Yehowa miisumɔ ni efee lɛ. (Mat. 4:1-10) Be ni eda lɛ, abale lɛ akɛ mɔ ko ni mli hi, ni yeɔ anɔkwa, ni yɔɔ ekãa. Mɛɛ fɔlɔ ni sumɔɔ Yehowa náŋ miishɛɛ kɛ́ ená bi ni tamɔ nakai? w20.10 26 kk. 1-2
Jufɔ, October 18
Hã ohiŋmɛii akwɛ ohiɛ tɛ̃ɛ.—Abɛi 4:25.
Nyɛmi yoo ko ni egbɔ lɛ kaiɔ eblayeiaŋ kɛ bɔ ni ená miishɛɛ yɛ nakai beiaŋ. Amrɔ nɛɛ ekɛ naagbai pii miikpe, shi eefee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. (1 Kor. 15:58) Daa gbi lɛ, efeɔ ehe mfoniri ni ekɛ enanemɛi kɛ ewekumɛi efee ekome yɛ jeŋ hee lɛ mli. Nyɛmi yoo ko kaiɔ nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ ni nyɛmi Kristofonyo ko fee lɛ lɛ. (Kol. 3:13) Shi eŋmɛɛ he, ni esusuuu he dɔŋŋ. Nyɛmi nuu ko hu kaiɔ tɔmɔi ni etɔ̃ be ko ni eho lɛ, shi ekɛ ejwɛŋmɔ emaaa nomɛi anɔ. Moŋ lɛ, eemia ehiɛ ni eye Yehowa anɔkwa bianɛ. (Lala 51:10) Mɛni oyɔse yɛ nyɛmimɛi etɛ nɛɛ fɛɛ ahe? Amɛ fɛɛ amɛkaiɔ nibii komɛi ni etee nɔ yɛ amɛshihilɛ mli be ko ni eho lɛ. Shi amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ emaaa nɔ. Moŋ lɛ, ‘amɛmiikwɛ amɛhiɛ tɛ̃ɛ.’ Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔfee nakai? Kɛ́ mɔ ko nyiɛ ni eekwɛ esɛɛ sɔŋŋ lɛ, enyɛŋ eya ehiɛ tɛ̃ɛ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nibii ni etee nɔ yɛ wɔshihilɛ mli be ko ni eho lɛ anɔ lɛ, ebaawa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaya wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli.—Luka 9:62. w20.11 24 kk. 1-3
Shɔ, October 19
Ebuuu lɛ kwraa.—1 Sam. 17:42.
Yɛ adesai ahiɛ lɛ, kɛ́ akɛ David to Goliat he lɛ, David jeee mɔ ko kwraa. Goliat lɛ, oblaŋ ni. Shi David lɛ, gbekɛ nuu fioo ji lɛ. No mli lɛ, Goliat hiɛ tawuu nibii kpakpai, ni etee ta aahu. Shi David lɛ, ehiɛɛɛ tawuu nii kpakpa ko, ni ehe esako kɛ tawuu. Kɛ̃lɛ, David kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni Yehowa ye ebua lɛ ni eye Goliat nɔ kunim. (1 Sam. 17:41-45, 50) Nɔ kroko yɛ ni David kɛkpe yɛ shihilɛ mli ni kulɛ ebaanyɛ eje enijiaŋ wui waa. No mli lɛ, Yehowa ehala Saul akɛ Israel maŋtsɛ, ni David sɔmɔ Saul jogbaŋŋ ni eye lɛ anɔkwa. Maŋtsɛ Saul hu bu David. Shi sɛɛ mli lɛ, Saul bɔi ehenɔwomɔ, ni no hã eye David he awuŋa ni ebɔi enaagbamɔ. Saul ka po akɛ ebaagbe David. (1 Sam. 18:6-9, 29; 19:9-11) Yɛ bɔ ni Maŋtsɛ Saul kɛ David yeee jogbaŋŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, David bu lɛ, ejaakɛ ele akɛ lɛ ji mɔ ni Yehowa ehala akɛ maŋtsɛ. (1 Sam. 24:6) Ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaawaje lɛ koni enyɛ efi shi yɛ shihilɛ ni wa nɛɛ mli.—Lala 18:1, yiteŋgbɛ niŋmaa. w20.07 17 kk. 11-13
Soo, October 20
Naagbee be lɛ mli lɛ, wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ kɛ [kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ] baashishii amɛhe.—Dan. 11:40.
Nibii ni agba yɛ kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ kɛ wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ he lɛ pii eba mli momo, no hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ nibii krokomɛi ni awie yɛ amɛhe lɛ hu baaba mli. Nɔ kome ni baaye abua wɔ ni wɔnu gbalɛ ni yɔɔ Daniel yitso 11 lɛ shishi ji, ni wɔbaahã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, gbalɛ nɛɛ kɔɔ nɔyelɔi kɛ nɔyelii ni fee nibii ni sa Nyɔŋmɔ webii ahe tɛ̃ɛ lɛ pɛ ahe. Kɛ́ akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ to mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ahe lɛ, amɛyi shɛɛɛ nɔ ko. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ je lɛŋ nɔyelii pii jieɔ amɛhiɛ amɛkaa amɛ lɛ? Amɛfeɔ nakai, ejaakɛ oti titri ni ma Satan kɛ egbɛjianɔtoo lɛ hiɛ ji, ni amɛkpãtã mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa kɛ Yesu lɛ ahiɛ. (1 Mo. 3:15; Kpo. 11:7; 12:17) Nɔ kroko ni baaye abua wɔ ni wɔnu Daniel gbalɛ lɛ shishi ji, ni wɔbaahã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, esa akɛ ekɛ gbalɛi krokomɛi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ akpã gbee. Anɔkwa, ja wɔkɛ Daniel gbalɛ lɛ eto nibii krokomɛi ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe dani wɔbaanu shishi jogbaŋŋ. w20.05 2 kk. 1-2
Sohaa, October 21
Mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ atee gbohii ashi? Hɛɛ, mɛɛ gbɔmɔtso amɛkɛbaaba?—1 Kor. 15:35.
Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ nɔ ni baa mɛi anɔ kɛ́ amɛgboi lɛ he. Shi mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ he? Kɛ́ mɔ ko gbo ni afu lɛ lɛ, egbɔmɔtso lɛ kpɔtɔɔ, shi Yehowa baanyɛ atee lɛ shi ni ehã lɛ gbɔmɔtso hee. Ani jeee lɛ ebɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ kɛjɛ shishijee lɛ be ni nɔ ko nɔ ko bɛ shihilɛ mli lɛ? (1 Mo. 1:1; 2:7) Bɔfo Paulo kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ “dumɔwu” he tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni enɛ baa mli ehãa yɛ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ agbɛfaŋ. Ewie akɛ, kɛ́ adu dumɔwu lɛ, ekwɛ̃ɔ ni ebatsɔɔ tso hee. Kɛ́ akɛ tso lɛ ni ekwɛ̃ lɛ to dumɔwu lɛ he lɛ, esoro lɛ kwraa. Paulo wie akɛ, Nyɔŋmɔ hãa dumɔwu lɛ “tso bɔ ni esumɔɔ.” Nakai nɔŋŋ ebaanyɛ ehã mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ gbɔmɔtsei bɔ ni esumɔɔ. Paulo wie hu akɛ: “Ŋwɛi gbɔmɔtsei yɛ, ni shikpɔŋ nɔ gbɔmɔtsei hu yɛ.” Ni enɛ ji anɔkwale. Mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ heloo gbɔmɔtsei, shi ŋwɛibɔfoi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ ŋwɛi lɛ yɛ mumɔŋ gbɔmɔtsei.—1 Kor. 15:36-41. w20.12 10 kk. 7-9
Hɔɔ, October 22
Mɛɛ be nɔŋŋ maye mitsui kɛyashi? Mɛɛ be nɔŋŋ maye awerɛho yɛ mitsui mli daa gbi kɛyashi?—Lala 13:2.
Wɔ fɛɛ wɔná kulɛ, wɔyɛ miishɛɛ ni wɔbɛ naagba ko kwraa. Shi bei komɛi lɛ, wɔkɛ naagbai kpeɔ, ni no hãa wɔyeɔ wɔtsui ni wɔbiɔ sane ni Maŋtsɛ David bi yɛ ŋmɛnɛ ŋmalɛ lɛ mli lɛ. Nibii ni hãa wɔyeɔ wɔtsui lɛ ekomɛi yɛ ni wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ko tsɔ yɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ bɔ ni niyenii kɛ atade jara kɛ tsũ nyɔmɔwoo yaa hiɛ daa afi lɛ he. Agbɛnɛ hu, ekolɛ mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii loo mɛi ni wɔkɛyaa skul lɛ baaka wɔ ni wɔmale, wɔju, loo wɔkɛ wɔhe awo jeŋba sha mli, ni nɔ ko tsɔ bɛ ni wɔbaafee ni baahã amɛtsake. Nakai nɔŋŋ wɔnyɛŋ wɔhã mɛi akpa awuiyeli yɛ wɔkutsei lɛ amli. Wɔkɛ naagbai nɛɛ kpeɔ ejaakɛ wɔyɛ jeŋ fɔŋ mli, ni mɛi pii kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuuu nii. Agbɛnɛ hu, Satan, ni ji je nɛɛ nyɔŋmɔ lɛ le akɛ, kɛ́ mɛi ‘ye amɛtsui yɛ je nɛɛ mli nibii ahe lɛ,’ ebaanyɛ ehã amɛkpa Yehowa sɔɔmɔ. (Mat. 13:22; 1 Yoh. 5:19) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ je lɛ mli eyi tɔ kɛ naagbai ni hãa mɛi yeɔ amɛtsui. w21.01 2 kk. 1, 3
Hɔgbaa, October 23
Mɔ fɛɛ mɔ ni nyɛɔ enyɛmi lɛ, gbɔmɔgbelɔ ji lɛ, ni nyɛle akɛ gbɔmɔgbelɔ ko gbɔmɔgbelɔ ko bɛ naanɔ wala yɛ emli.—1 Yoh. 3:15.
Bɔfo Yohane wo wɔ hewalɛ ni wɔkanyɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ. Kɛ́ wɔbooo ŋaawoo nɛɛ toi lɛ, wɔbaahã Satan aná hegbɛ ni ekɛ wɔ atsu nii. (1 Yoh. 2:11) Nɔ ko nakai ba Kristofoi ni hi shi yɛ blema lɛ ateŋ mɛi komɛi anɔ. No mli lɛ, Satan miifee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ ni ehã Nyɔŋmɔ webii lɛ anyɛ amɛhe ni mligbalamɔ aba amɛteŋ. Be ni Yohane ŋmala ewoji lɛ, no mli lɛ, mɛi komɛi ni miifee amɛnii tamɔ Satan lɛ eju shi kɛbote asafo lɛ mli. Amɛteŋ mɔ kome ji, Diotrefe. Efee nibii ni baanyɛ ekɛ mligbalamɔ aba asafo lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebuuu nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi ni gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ tsu kɛba amɛŋɔɔ lɛ, ni mɛi ni feɔ mɛi ni esumɔɔɔ amɛsane lɛ gbɔ lɛ, eshwieɔ amɛ kɛjeɔ asafo lɛ mli po. Enɛ lɛ, henɔwomɔ diɛŋtsɛ nɛ! (3 Yoh. 9, 10) Ŋmɛnɛ hu lɛ, Satan miibɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ebaanyɛ ni ekɛ mligbalamɔ aba Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ, wɔnyɛŋ wɔnyɛmimɛi lɛ kɔkɔɔkɔ. Moŋ lɛ, wɔbaaye wɔbua amɛ. w21.01 11 kk. 14
Ju, October 24
Kɛ́ amɛgbe amɛdaseyeli lɛ naa lɛ, kooloo awuiyelɔ . . . lɛ kɛ amɛ baawu ta, ni ebaaye amɛnɔ kunim ni ebaagbe amɛ.—Kpo. 11:7.
Be ni awuɔ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ, Germany nɔyeli lɛ kɛ Britain nɔyeli lɛ wa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi akɛni amɛkɛ amɛhe wooo ta lɛ mli lɛ hewɔ. Ni tamɔ bɔ ni agba yɛ Kpojiemɔ 11:7-10 lɛ, Amerika nɔyeli lɛ hu wo nyɛmimɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tsuŋ. Kɛjɛ 1933 lɛ, kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ tutua Nyɔŋmɔ webii lɛ musuŋshãa musuŋshãa, titri lɛ be ni awuɔ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ. Hitler kɛ mɛi ni nyiɛ esɛɛ lɛ tsĩ Nyɔŋmɔ webii lɛ anitsumɔ lɛ naa. Kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ gbe Yehowa webii aaafee 1,500, ni amɛkɛ amɛteŋ mɛi akpei abɔ hu tee yiwalɛ nsarai amli. Kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ ‘bule jamɔhe lɛ, ni ejie daa nifeemɔ lɛ,’ ni tsɔɔ akɛ, ewa Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ayi waa, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaatsĩ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa. (Dan. 11:30b, 31a) Hitler wo shi po akɛ, ebaakpãtã Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ Germany lɛ fɛɛ ahiɛ. w20.05 6 kk. 12-13
Jufɔ, October 25
Nyɛjɛa nyɛmimɛi asuɔmɔ mli nyɛsumɔsumɔa nyɛhe. Mɔ fɛɛ mɔ kɛ woo ahã enaanyo klɛŋklɛŋ.—Rom. 12:10.
Kɛ́ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa lɛ, wɔkɛ amɛ eshiŋ akaŋ. Ani okaiɔ bɔ ni Yonatan fee enii ehã lɛ? Eyeee David he awuŋa; ekɛ lɛ epeleee maŋtsɛ sɛi lɛ he. (1 Sam. 20:42) Wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ. Esaaa akɛ wɔyeɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe awuŋa yɛ hesai komɛi ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. Moŋ lɛ, esa akɛ ‘wɔkɛ heshibaa abu mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ.’ (Fip. 2:3) Kaahã ohiɛ kpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔ ko ni efeɔ kɛyeɔ ebuaa asafo lɛ. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔba wɔhe shi lɛ, wɔbaana sui kpakpai ni wɔnyɛmimɛi lɛ yɔɔ lɛ, ni no baahã wɔnyɛ wɔkase amɛ. (1 Kor. 12:21-25) Kɛ́ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ waa lɛ, ehãa ekomefeemɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli waa. Kɛfata he lɛ, ehãa anaa faŋŋ akɛ, Yesu kaselɔi ji wɔ, ni egbalaa mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ kɛbaa anɔkwale lɛ he. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ewoɔ Yehowa, ni ji “musuŋtsɔlɛi a-Tsɛ lɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” hiɛ nyam.—2 Kor. 1:3. w21.01 24 kk. 14; 25 kk. 16
Shɔ, October 26
Nyɛfataaa je lɛ he, . . . no hewɔ ni je lɛ nyɛɔ nyɛ lɛ.—Yoh. 15:19.
Ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi komɛi yeɔ wɔhe fɛo ni amɛbuuu wɔ amɛhãaa nɔ ko kwraa, ejaakɛ amɛnaa wɔ akɛ wɔjwɛŋmɔ mli gbeleko. Ani ole nɔ hewɔ? Ejaakɛ wɔbaaa wɔjeŋ tamɔ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ wóɔ amɛhe nɔ, amɛbuuu sã, ni amɛtsɔmɔ amɛhe atuatselɔi, ni mɛi nyaa amɛhe yɛ sui gbohii nɛɛ ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ ahewɔ. Shi wɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaba wɔhe shi, wɔhi shi kpoo, ni wɔbo mɛi ni yɔɔ hegbɛ yɛ wɔnɔ lɛ toi. Agbɛnɛ hu, wɔkɛ wɔhe wooo pɔlitis mli, ni ekɔɔɔ he eko maŋ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ, wɔkɛ wɔhe wooo asraafoi anitsumɔ lɛ mli. Akɛni wɔyaaa lɛ bɔ ni je lɛ yaa lɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛbuuu wɔ. (Rom. 12:2) Eyɛ mli akɛ je lɛ ebuuu wɔ moŋ, shi Yehowa kɛ wɔ miitsu nibii wuji. Wɔmiishiɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni ashiɛko nakai pɛŋ yɛ adesai ayinɔsane fɛɛ mli. Ŋmɛnɛ lɛ, magazin ni wɔkalaa lɛ ji magazin ni atsɔɔ shishi fe fɛɛ yɛ je lɛ mli, ni kɛ́ akɛ abɔ ni wɔkalaa daa nyɔɔŋ nɔ lɛ to magazin krokomɛi ahe lɛ, eko kwraa bɛ ni baa he. Agbɛnɛ hu, wɔkɛ mɛi akpekpei abɔ kaseɔ Biblia lɛ, ni enɛ yeɔ ebuaa amɛ koni amɛshihilɛ ahi. Wɔkɛ nibii wuji nɛɛ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ lɛ ahe yijiemɔ lɛ fɛɛ hãa Yehowa. w20.07 15 kk. 5-6
Soo, October 27
Miifee bɔ ni Tsɛ lɛ ewo mi kitã akɛ mifee lɛ pɛpɛɛpɛ.—Yoh. 14:31.
Yesu baa ehe shi ewoɔ Yehowa shishi. Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ eleee nii. Ja mɔ ko le nii waa dani ebaanyɛ etsɔɔ nii yɛ gbɛ ni waaa nɔ ni emli akã shi faŋŋ tamɔ Yesu fee lɛ. (Yoh. 7:45, 46) Yehowa le akɛ Yesu le nii waa, ni no hewɔ ehã efata ehe be ni ebɔɔ nibii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ. (Abɛi 8:30; Heb. 1:2-4) Agbɛnɛ hu, kɛjɛ be ni atee Yesu shi nɛɛ, Yehowa ehã lɛ ‘hegbɛ fɛɛ yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.’ (Mat. 28:18) Yɛ hesai ni Yesu yɔɔ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ebiɔ gbɛtsɔɔmɔ yɛ e-Tsɛ Yehowa dɛŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ esumɔɔ e-Tsɛ lɛ. Jeee akɛ Yehowa naa hii akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe yei hewɔ ekɛɛ yei akɛ amɛba amɛhe shi amɛwo hii ashishi lɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Ejaakɛ jeee hii pɛ Yehowa hala akɛ amɛkɛ Yesu baaye nɔ. Shi yei hu fata he. (Gal. 3:26-29) Yehowa ehã e-Bi lɛ hegbɛ yɛ nibii komɛi amli. Ni enɛ tsɔɔ akɛ eheɔ lɛ eyeɔ. Nakai nɔŋŋ nuu ni hiɛ kã shi lɛ hu baahã eŋa hegbɛ yɛ nibii komɛi amli. w21.02 11 kk. 13-14
Sohaa, October 28
Wɔbuɔ mɛi ni fiɔ shi lɛ akɛ amɛyɛ miishɛɛ.—Yak. 5:11.
Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tamɔ ashwishwɛ. Eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee yɛ wɔshihilɛ mli. (Yak. 1:23-25) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ekolɛ wɔbaana akɛ wɔtsui shaa wɔ. Shi Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi kɛ́ mɛi fee wɔ dɔlɛ nii loo wɔkɛ naagbai kpe. Wɔbaanyɛ wɔsusu nii ahe kɛya shɔŋŋ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai. (Yak. 3:13) No hewɔ lɛ, ehe miihia waa ni wɔkase Biblia lɛ jogbaŋŋ! Bei komɛi lɛ, wɔfeɔ nɔ ko ni sɛɛ mli dani wɔnaa akɛ kulɛ esaaa akɛ wɔfeɔ. Ehi moŋ akɛ wɔbaakase nii kɛjɛ mɛi krokomɛi ashihilɛ mli koni wɔfee nibii kpakpai ni amɛfee lɛ, ni wɔkatɔ̃ tɔmɔi ni amɛtɔ̃ lɛ. Enɛ hewɔ Yakobo woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkase nii kɛjɛ mɛi komɛi ni awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ adɛŋ lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi ji Abraham, Rahab, Hiob, kɛ Elia. (Yak. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ nyɛ amɛfi shi yɛ shihilɛi ni kulɛ ebaanyɛ efite amɛmiishɛɛ lɛ amli. Bɔ ni amɛnyɛ amɛfi shi lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔ hu wɔfi shi. w21.02 29-30 kk. 12-13
Hɔɔ, October 29
Kɛ́ ato ajina lɛ, yiŋtoi damɔɔ shi, ni okɛ ŋaawoo kpakpa awu ota lɛ.—Abɛi 20:18.
Kɛ́ akɛ mɔ ko miikase Biblia lɛ, mɔ ni kɛ lɛ kaseɔ nii lɛ ji mɔ titri ni esa akɛ eye ebua lɛ ni enu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi. Kɛ́ mɔ ko bi ni ofata ehe ni akɛ e-Biblia mli nikaselɔ ko ayakase nii lɛ, esa akɛ ona ohe akɛ mɔ ni kɛɛ ofata ehe lɛ yelikɛbualɔ. (Jaj. 4:9, 10) Shi mɛni ji nibii pɔtɛi ni obaanyɛ ofee kɛye obua be ni akɛ mɔ lɛ kaseɔ nii lɛ? Tsɔ hiɛ osaa ohe kɛhã Biblia mli nikasemɔ lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, hã ni tsɔɔlɔ lɛ akɛɛ bo nɔ ko fioo yɛ Biblia mli nikaselɔ lɛ he. Mɛni ole yɛ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ he? Nɛgbɛ nyɛshɛ yɛ nyɛnikasemɔ lɛ mli? Mɛni otaoɔ ni nikaselɔ lɛ akadi yɛ nikasemɔ nɛɛ mli? Kɛ́ wɔtee ni wɔkɛ lɛ miikase nii lɛ, mɛni esa akɛ miwie, ni mɛni esaaa akɛ miwieɔ? Ni mɛni esa akɛ mifee, ni mɛni esaaa akɛ mifeɔ? Mɛni manyɛ mafee kɛwo Biblia mli nikaselɔ lɛ hewalɛ koni eya ehiɛ? Eyɛ mli akɛ tsɔɔlɔ lɛ ekɛŋ bo Biblia mli nikaselɔ lɛ teemɔŋ sane ko moŋ, shi nɔ fɛɛ nɔ ni ebaakɛɛ bo lɛ baanyɛ aye abua bo. Nyɛmi yoo maŋsɛɛ sɔɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Joy lɛ wie akɛ: “Enɛ hãa mɛi ni mikɛyaa shiɛmɔ lɛ leɔ mi-Biblia mli nikaselɔ lɛ, ni amɛnaa gbɛi anɔ ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ amɛye amɛbua lɛ.” w21.03 9 kk. 5-6
Hɔgbaa, October 30
Kɛ́ je lɛ nyɛɔ nyɛ lɛ, nyɛle akɛ mi tsutsu enyɛ dani enyɛɔ nyɛ lɛ.—Yoh. 15:18.
Bei komɛi lɛ, je lɛ nyɛɔ wɔ ejaakɛ wɔbaa wɔjeŋ yɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ anaa, shi je lɛ efeee nakai. Amɛ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ eja lɛ, amɛnaa lɛ akɛ ejaaa; ni nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ ejaaa lɛ, amɛnaa lɛ akɛ eja. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi miifee nibii ni tamɔ nibii ni mɛi fee yɛ Sodom kɛ Gomora ni hã Nyɔŋmɔ kpãtã amɛhiɛ lɛ nɔŋŋ, shi mɛi enaaa lɛ nɔ ko. (Yuda 7) Shi akɛni wɔkɛ wɔhe wooo nifeemɔi nɛɛ amli, ni wɔfiii sɛɛ hu hewɔ lɛ, mɛi pii yeɔ wɔhe fɛo, ni amɛkɛɔ akɛ wɔyɛ kpɛŋŋ. (1 Pet. 4:3, 4) Kɛ́ mɛi nyɛ wɔ ni amɛjɛ wɔ lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa ni wɔnijiaŋ ejeee wui? Esa akɛ wɔhe wɔye waa akɛ Yehowa baaye ebua wɔ. Wɔhemɔkɛyeli lɛ tamɔ tsɛŋ, ni ebaanyɛ ‘egbe mɔ fɔŋ lɛ gãimlibii ni tsoɔ lɛ fɛɛ.’ (Efe. 6:16) Shi jeee hemɔkɛyeli pɛ esa akɛ wɔná. Esa akɛ wɔná suɔmɔ hu. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji, suɔmɔ ‘mli wooo la,’ edamɔɔ dɔlɛ nibii fɛɛ naa, ni efiɔ shi hu. (1 Kor. 13:4-7, 13) Kɛ́ wɔsumɔɔ Yehowa, wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ, ni wɔsumɔɔ wɔhenyɛlɔi po lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔfi shi kɛ́ mɛi nyɛ wɔ. w21.03 21 kk. 3-4
Ju, October 31
Kaahã omli fu oya, ejaakɛ mlifu lɛ, buului atsui mli eyɔɔ.—Jaj. 7:9.
Kɛ́ wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ, nibii komɛi yɛ ni wɔfeŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ amɛwie nɔ ko ni wɔnyaaa he po lɛ, wɔmli fuŋ oya. Susumɔ nɔ ko ni ba be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he okwɛ. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ, ja amɛye eheloo ni amɛnu elá dani amɛbaaná wala. (Yoh. 6:53-57) Ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii nu he akɛ wiemɔ nɛɛ mli wa tsɔ. No hewɔ lɛ, amɛshi lɛ. Shi Yesu nanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ shiii lɛ. Amɛtee nɔ amɛkpɛtɛ ehe. Amɛnuuu nɔ ni Yesu wie lɛ shishi, ni ekolɛ, amɛ hu amɛnaa kpɛ amɛhe yɛ he. Shi Yesu nanemɛi anɔkwafoi nɛɛ emuuu sane naa akɛ nɔ ni Yesu wie lɛ ejaaa, ni amɛmli fuuu lɛ yɛ he, ejaakɛ amɛheɔ lɛ amɛyeɔ ni amɛle akɛ lɛ etsɔɔ amɛ anɔkwalei ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he. (Yoh. 6:60, 66-69) Kɛ́ wɔ hu wɔnanemɛi wie nɔ ko ni eyaŋɔɔɔ wɔnaa lɛ, esaaa akɛ wɔmli fuɔ amɛ oya. Moŋ lɛ, ehe miihia waa ni wɔŋmɛ amɛ gbɛ ni amɛgbala nɔ ni amɛwie lɛ mli.—Abɛi 18:13. w21.01 11 kk. 13