Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w92 12/1 bf. 21-25
  • Miishɛɛ Ni Yehowa Sɔɔmɔ Eha Mina

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Miishɛɛ Ni Yehowa Sɔɔmɔ Eha Mina
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Midalɛ Beaŋ yɛ United States
  • Kɛjɛ Redio Nitsumɔ nɔ Kɛtee Tsuŋwoo Mli
  • Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ
  • Fɔlɔ Gbɛnaa Nii kɛ Shiɛmɔ yɛ Naatsii Shishi
  • Wɔ Bii lɛ Atsɔsemɔ yɛ United States
  • Sɔɔmɔ yɛ Peru
  • Ecuador Miifɔ Nine Eetsɛ Wɔ
  • Shihilɛ ni yɔɔ Miishɛɛ, ni Sɛɛnamɔ yɔɔ He
  • Maŋtsɛyeli lɛ Sɛɛgbɛ ni Aaatao Tsutsu—Shihilɛ ko ni Yɔɔ Shweshweeshwe kɛ Miishɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
  • Ní Wɔɔha Wɔhiŋmɛii kɛ Wɔtsui Ahi Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Oti Ni Akɛma Mihiɛ Beni Miye Afii Ekpaa Lɛ Sɛɛtiumɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
  • ‘Osuɔmɔ Mlihilɛ lɛ Hi Fe Wala’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
w92 12/1 bf. 21-25

Miishɛɛ Ni Yehowa Sɔɔmɔ Eha Mina

TAAKƐ GEORGE BRUMLEY GBA

Migbe redio he nii ni mitsɔɔ Maŋtsɛ Wulu Haile Selassie polisifoi obalahii ni kaseɔ tawuu he nii lɛ naa nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni amɛteŋ mɔ kome kɛɛ mi yɛ teemɔŋ akɛ ele akɛ Yehowa Odasefoi amaŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ ateŋ mɔ ko ji mi. Kɛkɛ ni ekɛ hiɛdɔɔ bi mi akɛ: “Ani okɛ mi baakase Biblia lɛ?”

AKƐNI no mli lɛ agu wɔnitsumɔ lɛ yɛ Ethiopia hewɔ lɛ, eji nɔyelɔi lɛ na amɛle enɛ yɛ mihe kulɛ abaashwie mi kɛjɛ maŋ lɛ mli, tamɔ afee Odasefoi krokomɛi lɛ. Miyiŋ etɛɛɛ mi kɛji anɔkwayeli nikaselɔ lɛ kɛbiɔ enɛ lɛ aloo eji nɔyeli lɛ nitsulɔ ni atsu lɛ ni ebatsɔ mi tsɔne. Akɛni wekuyitso ji mi, ni mihiɛ gbekɛbii bibii etɛ ni miitsɔse amɛ hu hewɔ lɛ, susumɔ ni ba miyiŋ yɛ minitsumɔ ni aaanyɛ aje midɛŋ kɛ shimɔ ni abaaha mashi maŋ lɛ mli kɛ minanemɛi ni misumɔɔ amɛsane waa lɛ wo mihe gbeyei waa.

‘Shi,’ ekolɛ ooobi akɛ, ‘te ebalɛ tɛŋŋ ni Amerikanyo ni yɔɔ weku ni eekwɛ amɛ lɛ yasumɔ Afrika kooyigbɛ shihilɛ, ni kɛ eshia kɛ ewekumɛi jɛkɛ nɛkɛ hu lɛ?’ Ha magbala mli matsɔɔ bo.

Midalɛ Beaŋ yɛ United States

Yɛ 1920 afii lɛ amli, beni miyɔɔ shishijee skul lɛ, mitsɛ shɛ Buu-Mɔɔ lɛ ni enine shɛ Studies in the Scriptures woji lɛ hu fɛɛ nɔ. Ataa nyaa nikanemɔ he waa, no hewɔ lɛ ekɛ miishɛɛ kane woji nɛɛ fɛɛ. Eji mɔ ko ni yɔɔ jwɛŋmɔ ni ele ŋaa hu waa diɛŋtsɛ, tamɔ anaa enɛ he odaseyeli yɛ bɔ ni ekɛ mɛi ni efɔ̃ɔ amɛ nine kɛbaa eshia Hɔgbaa lɛ tsuɔ nii yɛ ŋaa mli lɛ. Eyɛ wolo fɛfɛo ko ni akɛ kooloo hewolo eha sɛɛ, ni akɛ shika tsuru eŋma ‘Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ’ yɛ wolo lɛ hiɛ kɛ ekoŋ nɔ hu. Kɛ ebaaje sanegbaa lɛ shishi lɛ, ekɛɔ akɛ, “Ojogbaŋŋ, ŋmɛnɛ Hɔgbaa. Ani obaakane kukuji fioo komɛi oha wɔ ni wɔbo toi?”

Gbɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ be fɛɛ be, shi kɛ egbele wolo lɛ mli lɛ, baafai lɛ eko kwraa bɛ ni niŋmaa yɔɔ nɔ! Ni enɛ haa mɔ lɛ naa kpɛɔ ehe waa. Kɛkɛ lɛ Ataa ewie akɛ ‘mɛi ni shiɛɔ lɛ leee nɔ ko nɔ ko yɛ Biblia lɛ he,’ no sɛɛ lɛ ekɔɔ ekroko ni ekaneɔ 1 Mose 2:⁠7. Jɛmɛ Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni abɔ klɛŋklɛŋ adesa lɛ aha yɛ, ni ekɛɛ: “Ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.”​—1 Mose 2:​7, King James Version.

Ataa gbalaa mli etsɔɔ amɛ akɛ gbɔmɔ bɛ susuma, shi moŋ eji susuma, ni esha he nyɔmɔwoo ji gbele, ni ákɛ, kɛ gbɔmɔ gbo lɛ, egbo lɛlɛŋ, ni enuuu nɔ ko nɔ ko he kwraa dɔŋŋ. (Jajelɔ 9:​5, 10; Ezekiel 18:4; Romabii 6:23) Dani male nikanemɔ jogbaŋŋ po lɛ, no mli lɛ mikase 1 Mose 2:7 miwo miyitsoŋ momo. Enɛɛmɛi ji klɛŋklɛŋ nibii ni mikaiɔ yɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ ni eji akɛ male Biblia mli anɔkwalei ni mikɛ mɛi krokomɛi agba he sane lɛ ahe.

Akɛni no mli lɛ wɔnine shɛɔ Buu-Mɔɔ lɛ nɔ yɛ wɔshia lɛ hewɔ lɛ, weku muu lɛ fɛɛ bɔi mumɔŋ niyenii kpakpa nɛɛ mli ŋɔɔmɔ namɔ. Minaa, ni ji minyɛ mami kɛ wɔ yɛ wɔshia lɛ, ni lɛ ebatsɔ klɛŋklɛŋ sanekpakpa shiɛlɔ yɛ wɔweku lɛ mli. No mli lɛ asafo ko kwraa bɛ Carbondale, yɛ Illinois, he ni wɔyɔɔ lɛ, shi wɔfeɔ kpeei komɛi kɛ̃. Awo kɛ wɔ gbekɛbii enumɔ lɛ fɛɛ yaa maŋ lɛ mli shɔŋŋ he ko, ni yei onukpai komɛi kwɛɔ Buu-mɔɔ nikasemɔ nɔ yɛ jɛmɛ. Wɔkɛ wɔhe bɔi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu mli woo.

Kɛjɛ Redio Nitsumɔ nɔ Kɛtee Tsuŋwoo Mli

Mibote gbalashihilɛ mli yɛ 1937 beni miye afii 17 pɛ. Misaa redio, ni mitsɔɔ mɛi krokomɛi hu redio saamɔ ni mikɛnaa midaaŋ ŋmaa. Bii enyɔ, Peggy kɛ Hank fɔmɔ sɛɛ pɛ kɛkɛ ni migbalashihilɛ lɛ fite. Mitɔmɔ ha wɔgbalamlitsemɔ lɛ ba; no mli lɛ mihiii shi tamɔ Kristofonyo. Anɔkwale ni eji akɛ mitsɔseee mibii onukpai enyɔ nɛɛ jogbaŋŋ lɛ ebatsɔ naagba wulu waa kɛha mi miwala gbii abɔ fɛɛ.

Jeŋ Ta II bafɛ ni eha mibɔi nibii pii ahe susumɔ. Asraafoi akui ha mi hegbɛ ni mikɛaatsɔ asraafonyo nukpa sɛɛyelɔ, koni mitsɔɔ mɛi heei ni aheɔ amɛ lɛ redio he nitsumɔ, shi bɔ ni misusuɔ Yehowa jwɛŋmɔ yɛ ta he lɛ he mihaa lɛ tsirɛ mi ni mibɔi sɔlemɔ daa gbi. Buu-Mɔɔ ni mishɛ lɛ sɛɛ efo, ni Lucille Haworth nine shɛ wolo ni akɛtswa mi adafi akɛ esɛɛ efo lɛ nɔ, ni eba ebasara mi. Perry Haworth, ni ji Lucille tsɛ, kɛ eweku agbo lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi pii ji Odasefoi kɛjɛ 1930 afii lɛ amli tɔŋŋ. Lucille kɛ mi basumɔ wɔhe, ni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ December 1943.

Abaptisi mi yɛ 1944, ni mifata miŋa he yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔ. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni atsɛ mi kɛha asraafoi anitsumɔ lɛ, shi mikɛ mihe haaa. Enɛ hewɔ lɛ, abu mi fɔ akɛ akɛ mi yaawo tsuŋ afii etɛ yɛ maŋ tsuŋwoo he ni akɛtsakeɔ mɛi lɛ, yɛ El Reno, yɛ Oklahoma. Mimli fili mi akɛ mana nɔ maha Yehowa. Daa leebi kɛ mite shi ni miyoo he ni miyɔɔ kɛ nɔ hewɔ ni miyɔɔ jɛmɛ lɛ, mitsui nyɔɔ mimli waa ni midaa Yehowa shi. Ni agbe ta lɛ naa lɛ, aha wɔteŋ mɛi ni eye fe afii 25 lɛ wo shi akɛ wɔjoŋ foi koni aŋmɛɛ wɔhe. Aŋmɛɛ mihe yɛ February 1946.

Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ

Beni miyafata Lucille he ekoŋŋ lɛ, no mli lɛ eesɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ yɛ Wagoner maŋ bibioo lɛ mli, yɛ Oklahoma. Wɔbɛ kar, no hewɔ lɛ wɔnyiɛɔ kɛyaa he fɛɛ he, kɛkpaa maŋ muu lɛ mli fɛɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ wɔfã kɛba Wewoka, yɛ Oklahoma. Etsɛɛɛ ni mina nitsumɔ yɛ redio nitsumɔ he ko ni bɛŋkɛ wɔ, ni mibɔi nitsumɔ akɛ redio nɔ adafitswalɔ. Ŋmɛlɛtswai ekpaa nitsumɔ yɛ gbi lɛ mli kɛ gbɛgbalɔi abe ni mikɛtsuɔ nii hu lɛ bɛ mlɛo, shi wɔna hegbɛ ní wɔna ni wɔkɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ he miishɛɛ waa. Wɔbɔ mɔdɛŋ wɔhe kar momo ko yɛ be ni sa mli kɛha kpee wulu ni abaafee yɛ Los Angeles yɛ 1947 lɛ. Jɛmɛ wɔbɔi saji ahe susumɔ yɛ akɛ wɔbaaŋma gbɛbimɔ wolo kɛha Buu-Mɔɔ Biblia Skul ni yɔɔ Gilead lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi atsɔsemɔ.

Wɔyoo akɛ enɛ baafee hiɛyaa agbo diɛŋtsɛ, ni wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ oyaiyeli akpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaashi United States. No mli fɛɛ lɛ miisusu mibii lɛ ni miije midɛŋ lɛ he waa, no hewɔ lɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ekoŋŋ akɛ wɔnine baashɛ amɛnɔ lo. Shi mi-tsutsu shihilɛ kɛ tsuŋ ni awo mi da lɛ hewɔ lɛ, eyeee omanye. No hewɔ lɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔtsɔmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Ní afɔ wɔ nine kɛtee Gilead klas ni ji 12 lɛ.

Wɔgbe nikasemɔ lɛ naa yɛ 1949 mli, shi klɛŋklɛŋ lɛ aha wɔ nitsumɔ akɛ wɔyasara asafoi ni yɔɔ Tennessee lɛ. Beni wɔhi gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli afii etɛ yɛ United States lɛ, wɔnine shɛ wolo ko nɔ kɛjɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ nitsumɔ he lɛ ni miibi kɛji wɔbaasumɔ ni wɔtsɔɔ skulbii anii yɛ Ethiopia kɛfata shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu he. Nibii ni nakai nɔyeli lɛ biɔ lɛ ekome ji ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi atsɔɔ nii. Wɔkpɛlɛ nɔ, ni yɛ 1952 hulutsoo be mli lɛ, wɔshi kɛtee Ethiopia.

Beni wɔyashɛ Ethiopia lɛ, wɔtsɔɔ shishijee skulbii anii leebi, ni shwane mli lɛ wɔyafeɔ Biblia mli nikasemɔ ni awooo wɔ nyɔmɔ. Etsɛɛɛ ni mɛi pii bɔi Biblia nikasemɔ lɛ baa, aahu akɛ bei komɛi po lɛ, wɔkɛ ŋmɛlɛtswai etɛ loo ejwɛ tsɔɔ amɛ Biblia mli saji daa gbi. Nikaselɔi lɛ ekomɛi lɛ, polisifoi ni; mɛi krokomɛi hu, tsɔɔlɔi loo osɔfoi asɛɛyelɔi ji amɛ yɛ sanekpakpa shiɛlɔi askul kɛ Ethiopian Orthodox skul sɔrɔtoi lɛ amli. Bei komɛi lɛ mɛi 20 loo nɔ ni fa fe nakai baa Biblia kasemɔ klas lɛ! Nikaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii shi apasa jamɔi lɛ ni amɛbɔi Yehowa sɔɔmɔ. Eha wɔna miishɛɛ waa. Shikome ekoŋŋ lɛ, kɛ mite shi daa leebi lɛ, midaa Yehowa shi yɛ he.

Fɔlɔ Gbɛnaa Nii kɛ Shiɛmɔ yɛ Naatsii Shishi

Yɛ 1954 mli lɛ, wɔbana wɔle akɛ wɔbaatsɔmɔ fɔlɔi, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ, kɛji wɔbaaku wɔsɛɛ kɛya United States aloo wɔbaahi Ethiopia. Shi, kɛji wɔbaahi shi lɛ, no lɛ edamɔ mi-nitsumɔ namɔ nɔ. Miyana nitsumɔ akɛ adafitswaa tsɔne he nitsulɔ, ni mikwɛɔ redio nitsumɔ he ko nɔ mihaa Maŋtsɛ Wulu Haile Selassie. No hewɔ lɛ wɔhi shi.

September 8, 1954, ni afɔ wɔbiyoo Judith. Akɛni mitsuɔ nii mihaa nɔyelɔ lɛ hewɔ lɛ, misusu akɛ mi-nitsumɔ lɛ yɛ shweshweeshwe, shi nakai nitsumɔ lɛ je midɛŋ yɛ afii enyɔ pɛ mli. Shi, eshɛɛɛ nyɔŋ kome po kɛkɛ ni Polisifoi a-Nitsumɔ He lɛ hu he mi​—kɛ nyɔmɔwoo ni fe tsutsu lɛ​—koni mitsɔɔ obalahii akuu ko redio bibii ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ saamɔ. Afii etɛ ni nyiɛ sɛɛ lɛ, wɔfɔ wɔbihii Philip kɛ Leslie hu.

Yɛ nakai beaŋ fɛɛ lɛ, heyeli ni wɔyɔɔ kɛha wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ miitsake. Ethiopia Orthodox Sɔlemɔ lɛ ewo nɔyelɔi lɛ ayiŋ ni amɛshwie Yehowa Odasefoi amaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ fɛɛ kɛjɛ maŋ lɛ mli. No hewɔ lɛ, Asafo lɛ wo mi ŋaa ni mitsake migbɛŋmɛɛ wolo lɛ kɛjɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ, koni mifee lɛ heloonaa nitsulɔ. Agu wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni no hewɔ lɛ esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ kɛ nilee atsu nii. Asafoŋ kpeei fɛɛ tee nɔ pɛpɛɛpɛ, shi wɔkpe yɛ nikasemɔ kui bibii amli.

Polisifoi yakwɛɔ mɛi ni amɛsusuɔ akɛ amɛji Odasefoi lɛ ashiai amli. Shi, amɛleee akɛ be fɛɛ be ni amɛtoɔ gbɛjianɔ akɛ amɛbaatutua wɔ lɛ, polisifonyo onukpa sɛɛyelɔ ko ni ji Yehowa jalɔ lɛ bakɛɔ mi. No hewɔ lɛ amɛnine shɛɛɛ wɔwolo ko kwraa nɔ yɛ nakai afii lɛ amli. Wɔyaa niyeli hei ni yɔɔ maŋ lɛ klotia gbɛ, hei ni amɛyɔɔ okpɔlɔi kɛha agbonaa niyeli lɛ, ni wɔyafeɔ wɔ Buu-mɔɔ Nikasemɔ lɛ Hɔgbaa.

Nɛkɛ be nɛɛ mli, beni mitsɔɔ polisifoi ni kaseɔ tawuu he nii lɛ redio he nitsumɔ lɛ, ni nikaselɔ ni mitsi eta yɛ shishijee gbɛ lɛ bi ni mikɛ lɛ akase Biblia lɛ. Minu he akɛ ejɛ anɔkwayeli mli, no hewɔ lɛ wɔje shishi. Ni wɔkase nii shii enyɔ pɛ, kɛkɛ ni nikaselɔ ni ji enyɔ kɛ lɛ ba, kɛ sɛɛ mli lɛ, mɔ ni ji etɛ. Miwo amɛ ŋaa akɛ amɛkakɛɛ mɔ ko mɔ ko akɛ amɛkɛ mi kaseɔ nii, ni amɛkɛɛɛ mɔ ko hu kɔkɔɔkɔ.

Yɛ 1958 mli lɛ, afee Nyɔŋmɔ Suɔmɔnaa Nii Majimaji Ateŋ kpee lɛ yɛ New York Yankee Stadium lɛ kɛ Polo Grounds. Yɛ nakai beaŋ lɛ, Peggy kɛ Hank, kɛ miweku agbo lɛ mli bii krokomɛi pii ebatsɔmɔ Odasefoi ni yɔɔ ekaa. Kwɛ bɔ ni mina miishɛɛ miha akɛ minyɛ mitee! Jeee akɛ mina miishɛɛ yɛ ekome ni mikɛ mibii onukpai kɛ miweku lɛ mli bii krokomɛi lɛ fee lɛ he kɛkɛ, shi moŋ mimli fili mi waa hu beni mina gbɔmɛi babaoo ni amɛyi fa fe akpei ohai enyɔ kɛ sɛɛ ni babua amɛhe naa yɛ kpee lɛ naagbee gbi lɛ nɔ lɛ!

Afi ni nyiɛ no sɛɛ lɛ, Asafo lɛ sɛinɔtalɔ, Nathan H. Knorr, ba ebasara wɔ yɛ Ethiopia. Ekɛ ŋaawoi kpakpai baha wɔ, bɔ ni wɔɔfee wɔya nitsumɔ lɛ nɔ yɛ naatsii lɛ shishi, ni ena wɔweku lɛ kɛ bɔ ni wɔyaa nɔ wɔhaa yɛ mumɔŋ lɛ he miishɛɛ waa. Migbala mli mitsɔɔ lɛ akɛ wɔmiitsɔɔ gbekɛbii lɛ bɔ ni asɔleɔ ahaa. Ni mibi lɛ kɛji ebaasumɔ ni Judith asɔle atsɔɔ lɛ ni ebo toi. Eha hetoo hɛɛ, ni no sɛɛ lɛ ekɛɛ wɔbiyoo lɛ akɛ: “Obɔ mɔdɛŋ waa, Judith.” Kɛkɛ ni beni wɔbaaye nii, ni mikɛɛ Nyɛminuu Knorr ni esɔle eha wɔ lɛ, beni esɔle egbe naa lɛ, ni Judith hu kɛɛ: “Obɔ mɔdɛŋ waa, Nyɛminuu Knorr!”

Wɔ Bii lɛ Atsɔsemɔ yɛ United States

Minitsumɔ kɛ Polisifoi a-Nitsumɔ He lɛ ba naagbee yɛ 1959. Wɔmiitao ni wɔhi shi, shi nɔyeli lɛ haaa mi nitsumɔ gbɛŋmɛɛ wolo hee dɔŋŋ. No hewɔ lɛ nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔya? Mibɔ mɔdɛŋ akɛ maya maji krokomɛi amli, yɛ hei ni nyɛmimɛi ahe hiaa babaoo yɛ, shi minyɛɛɛ nakai hu mafee. Kɛkɛ ni wɔkɛ awerɛho ku wɔsɛɛ kɛtee United States. Beni wɔyashɛ lɛ, wɔkɛ wɔweku lɛ fee ekome ekoŋŋ kɛ miishɛɛ; mibii enumɔ lɛ fɛɛ bale amɛhe jogbaŋŋ ni amɛsumɔ amɛhe sane waa hu. Amɛfee ekome kɛjɛ nakai beaŋ fɛɛ kɛbaa.

Wɔyahi Wichita, yɛ Kansas, ni miyana nitsumɔ akɛ redio he nitsulɔ kɛ redio nɔ lalatswalɔ. Lucille hiɔ shi ni ekwraa wɔshia lɛ, ni gbekɛbii lɛ yaa skul ko ni kɛ wɔshia lɛ jɛkɛɛɛ. Mifeɔ weku Buu-Mɔɔ nikasemɔ daa Ju gbɛkɛnaashi, ni mibɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be ni maha eŋɔɔ ni amɛna he miishɛɛ. Wɔkwɛɔ daa gbi akɛ ani gbekɛbii lɛ kɛ naagbai miikpe yɛ skul lɛ lo.

Ni gbekɛbii lɛ fɛɛ kɛ amɛhe wo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ, tsɔsemɔ nɛɛ ye ebua amɛ yɛ amɛskul lɛ yaa mli hu. Wɔtsɔse amɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛjɛ amɛ gbekɛbiiashi tɔŋŋ. Amɛkase bɔ ni akɛ Biblia kasemɔ he woji haa yɛ shinaai anaa, ni amɛfataa wɔhe kɛyaa Biblia mli nikasemɔi afeemɔ.

Wɔbɔ mɔdɛŋ hu akɛ wɔɔtsɔɔ gbekɛbii lɛ shihilɛ mli nibii bibii komɛi, ni wɔtsɔɔ amɛ akɛ jeee be fɛɛ be amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baana nɔ ni mɔ kroko lɛ yɔɔ eko. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, jeee be fɛɛ be amɛ fɛɛ amɛnaa nikeenii koome lɛ nɔŋŋ. Wɔkɛ amɛ susuɔ nii ahe akɛ: “Kɛ onyɛminuu loo yoo ko na shwɛmɔ nɔ ko, ni ekolɛ anaaa eko aha bo hu lɛ, ani eja gbɛ akɛ ooogbigbli omli yɛ he?” Shi, yɛ bei krokomɛi amli lɛ, gbekɛbii krokomɛi lɛ hu naa nɔ ko, no hewɔ lɛ wɔkuuu wɔhiɛ wɔfɔɔɔ amɛteŋ mɔ ko nɔ. Wɔsumɔɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ be fɛɛ be, ni wɔsumɔɔɔ mɔ kome sane fe mɛi enyɔ ni eshwɛ lɛ.

Bei komɛi lɛ aŋmɛɔ gbekɛbii krokomɛi agbɛ ni amɛfeɔ nibii ni wɔŋmɛɛɛ wɔbii lɛ agbɛ ni amɛfee. Bei pii lɛ, minuɔ ni amɛkɛɔ akɛ, “Bɛ ashimashi nyɛɔ efeɔ, mɛni hewɔ wɔ lɛ wɔnyɛɛɛ wɔfee‘?” Mibɔɔ mɔdɛŋ ni magbala mli matsɔɔ amɛ, shi bei komɛi lɛ ebiɔ ni maha amɛ hetoo kpeŋ akɛ, “Jeee nakai weku lɛ mli ojɛ; atsɛɔ bo Brumley. Esoro wɔmlai yɛ amɛnɔ he.”

Sɔɔmɔ yɛ Peru

Kɛjɛ be mli ni wɔku wɔsɛɛ kɛjɛ Ethiopia kɛba nɛɛ, Lucille kɛ mi fɛɛ ekpa gbɛ aahu akɛ wɔɔna maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ ekoŋŋ. Yɛ naagbee lɛ, hegbɛ lɛ ba akɛ wɔya Peru, yɛ Amerika Wuoyigbɛ, yɛ 1972. He kroko bɛ ni wɔɔnyɛ wɔtsɔse wɔbii ni amɛye fe afii nyɔŋma kɛyaa lɛ yɛ, ni hi fe biɛ. Naanyobɔɔ ni amɛkɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, gbɛgbalɔi krɛdɛɛi, kɛ mɛi krokomɛi ni eba ni amɛbaasɔmɔ yɛ Peru lɛ na lɛ ye ebua amɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛna bɔ ni mɛi ni kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ yɔɔ miishɛɛ ha. Philip tsɛ nɛkɛ naanyobɔɔ nɛɛ akɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ kpakpa.

Yɛ be fioo sɛɛ lɛ, mitsutsu nanemɛi komɛi ni yɔɔ Kansas lɛ nu bɔ ni wɔyeɔ omanye yɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ mli lɛ he, ni amɛbafata wɔhe yɛ Peru. Mito wɔshia lɛ he gbɛjianɔ tamɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia. Mɔ fɛɛ mɔ yɛ enitsumɔ ni etsuɔ, bɔni afee ni mɔ fɛɛ mɔ ana be ni ekɛna shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ. Wɔgbaa Biblia mli sane yɛ wɔniyeli okpɔlɔ lɛ he daa leebi. Eji miishɛɛ be kɛha wɔ fɛɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ, kɛ mite shi daa leebi ni miyoo he ni miyɔɔ lɛ kɛ nɔ hewɔ ni miyɔɔ jɛmɛ lɛ, mikɛ shidaa babaoo haa Yehowa yɛ he.

Yɛ be ni sa mli lɛ, Judith bote gbalashihilɛ mli ni eku esɛɛ kɛtee States, ni etee nɔ ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Beni ekɛ afii etɛ esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ sɛɛ lɛ, Philip ŋma gbɛbimɔ wolo ni akpɛlɛ enɔ kɛha Betel sɔɔmɔ yɛ Brooklyn, yɛ New York. Naagbee lɛ, Leslie hu ku esɛɛ etee United States. Amɛ fɛɛ amɛkɛ dɔlɛ babaoo shi kɛtee, ni amɛfɔɔ wɔ kɛɛmɔ akɛ Peru ni wɔkɛ amɛ tee lɛ ji nɔ kpakpa fe fɛɛ ni wɔnyɛ wɔfee wɔha amɛ.

Beni Peru shihilɛ tee nɔ emli wa lɛ, wɔbayoo akɛ esa akɛ wɔ hu wɔshi jɛmɛ. Beni wɔku wɔsɛɛ kɛtee Wichita yɛ 1978 mli lɛ, wɔyanina Odasefoi akuu ko ni wieɔ Spanish. Amɛbi ni wɔhi shi ni wɔye wɔbua amɛ, ni wɔkɛ miishɛɛ hi shi. Ato asafo ko shishi, ni oya nɔŋŋ ni wɔbana amɛhe miishɛɛ tamɔ asafoi ni wɔsɔmɔ amɛ tsutsu lɛ.

Ecuador Miifɔ Nine Eetsɛ Wɔ

Yɛ kuumɔ hela ni ha mifa fioo ko gbo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mikɛ miishɛɛ tee nɔ mikpa gbɛ akɛ Lucille kɛ mi fɛɛ baanyɛ asɔmɔ ekoŋŋ yɛ maŋ kroko nɔ. Yɛ 1984 mli lɛ, nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko gba wɔ nɔyaa ni yɔɔ Ecuador kɛ Kristofoi onukpai ni he ehia yɛ jɛmɛ lɛ he sane. Mitsɔɔ mli akɛ akɛni mikumɔ hewɔ lɛ, nɔ ko bibioo pɛ manyɛ matsu yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, shi ewo mi hewalɛ akɛ onukpa ni eye afii 65, ni ekumɔ fioo po lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ waa.

Ni etee lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔwɔ nakai nyɔɔŋ lɛŋ fɛɛ, ni wɔmiigba Ecuador ni wɔɔna wɔya nɛɛ he sane. Lucille hu miinu he waa akɛ ebaaya tamɔ mi nɔŋŋ. No hewɔ lɛ wɔtswa wɔ tsofai ni gbeɔ kooloi bibii anitsumɔ ni wɔyɔɔ lɛ he adafi ni wɔhɔɔ yɛ otsii enyɔ mli. Wɔhɔɔ wɔshia lɛ yɛ gbii nyɔŋma pɛ mli. Kɛkɛ ni, wɔku wɔsɛɛ kɛtee nɔ ni haa wɔ miishɛɛ fe fɛɛ, ni ji maŋsɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ekoŋŋ, yɛ wɔ gbɔlɛ afii nɛɛ amli.

Wɔyahi Quito, ni shiɛmɔyaa yɛ miishɛɛ yɛ jɛmɛ, ni daa gbi lɛ wɔnaa niiashikpamɔ hee loo nɔ kroko ni yɔɔ miishɛɛ. Shi, yɛ 1987 mli lɛ, abana akɛ mina kansa yɛ mimusuŋ nii ahe; esa akɛ afee mi opreshɛn nɔŋŋ. Wɔku wɔsɛɛ kɛtee Wichita kɛha opreshɛn lɛ, ni eye omanye. Wɔku wɔsɛɛ kɛtee Quito nɔŋŋ ni ana kansa ekoŋŋ yɛ afii enyɔ pɛ mli, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔku wɔsɛɛ kɛya United States kwraa. Wɔyahi North Carolina, he ni wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ.

Shihilɛ ni yɔɔ Miishɛɛ, ni Sɛɛnamɔ yɔɔ He

Mibɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa ko. Ehe bahia ni afee mi opreshɛn ekoŋŋ yɛ 1989. Shi kɛlɛ, minyɛɔ misɔmɔɔ akɛ onukpa ni mikɛ mɛi ni baa mishia lɛ feɔ Biblia mli nikasemɔi babaoo. Afii ni eho lɛ mli fɛɛ lɛ, wɔye wɔbua gbɔmɛi ohai abɔ diɛŋtsɛ, kɛtsɔ anɔkwale wui lɛ dumɔ, enɔ nu shwiemɔ kɛ ehe humɔ nɔ. Eji miishɛɛ ko ni he kwaaa kɔkɔɔkɔ, ekɔɔɔ he eko shii abɔ ni atĩɔ mli.

Kɛfata he lɛ, miyɛ miishɛɛ kpele akɛ mibii lɛ, fɛɛ miisɔmɔ Yehowa. Peggy kɛ afii 30 efata ewu Paul Moske he yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli yɛ United States. Philip kɛ eŋa, Elizabeth, kɛ Judith hu miisɔmɔ lolo yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ mli, yɛ New York. Hank kɛ Leslie kɛ amɛhefatalɔi hu yɛ ekaa akɛ Odasefoi, ni minyɛmimɛi hii kɛ yei ejwɛ lɛ kɛ amɛwekui, kɛ miwekumɛi krokomɛi fe 80 hu fɛɛ miisɔmɔ Yehowa. Ní Lucille efee ŋa Kristofonyo ni feɔ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa, yɛ wɔ gbalashihilɛ ni miihe ashɛ afii 50 lɛ mli fɛɛ. Yɛ nyɛsɛɛ afii fioo nɛɛ amli lɛ, etsu nitsumɔi komɛi ni wa fioo ni mligbigblimɔ bɛ mli, ni ekɛye ebua mi ni mikɛtsu migbɔmɔtso ni gbɔjɔɔ oyayaayai lɛ he hii.

Lɛlɛŋ, mishihilɛ efee miishɛɛ nɔ. Eŋɔɔ minaa waa fe bɔ ni mikɛ wiemɔ baatsɔɔ mli. Yehowa sɔɔmɔ yɛ miishɛɛ aahu akɛ mishweɔ kɛjɛɔ mitsuiŋ tɔŋŋ akɛ maja lɛ kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Mikaiɔ Lala 59:17 be fɛɛ be, he ni kɛɔ akɛ: “Shi mi lɛ, mala ohewalɛ lɛ he lala, ni leebi lɛ mala omɔbɔnalɛ lɛ he nyamɔ lala. Ejaakɛ bo ji mimɔɔ kɛ mibobaahe yɛ mifimɔ gbi lɛ nɔ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

George Brumley kɛ Ethiopia maŋtsɛ wulu Haile Selassie

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

George Brumley kɛ eŋa, Lucille

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje