Collegiantbii Lɛ Biblia Mli Nikasemɔ Ha Esoro amɛ
Ani Onu Collegiantbii Lɛ Ahe Sane Pɛŋ?
Nɛkɛ Afii Ohai 17 Dutch Jamɔ Kuu Bibioo Nɛɛ Yɛ Srɔto Yɛ Sɔlemɔi Ni Ato Yɛ Nakai Beaŋ Lɛ He. Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ, Ni Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Amɛdɛŋ? Bɔni Afee Ni Wɔle Lɛ, Nyɛhaa Wɔfãa Gbɛ Kɛyaa Nakai Be Lɛ Mli.
YƐ AFI 1587 mli lɛ, Jacobus Arminius (loo, Jacob Harmensen) bashɛ Amsterdam maŋtiase lɛ mli. Enáaa naagba ko kwraa yɛ nitsumɔ taomɔ mli ejaakɛ enitsumɔbimɔ wolo lɛ sa hiɛ jogbaŋŋ. Beni eye afii 21 lɛ, egbe skul naa yɛ Leiden University ni yɔɔ Holland lɛ mli. No sɛɛ lɛ, ekɛ afii ekpaa hi Switzerland, ni ekase Nyɔŋmɔ jamɔ he nii yɛ Théodore de Bèze, ni baye Protestant Jamɔ Tsakelɔ John Calvin sɛɛ lɛ shishi. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, Protestantbii ni yɔɔ Amsterdam lɛ ná he miishɛɛ akɛ ahala Arminius ni eye afii 27 lɛ akɛ amɛ osɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome! Shi kɛlɛ, yɛ afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, sɔlemɔ lɛ mli bii babaoo shwa amɛhe yɛ amɛnihalamɔ lɛ he. Mɛni hewɔ?[1]
Shɛɛ-mli-sane Sane Lɛ
Beni Arminius batsɔ osɔfo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, béi bate shi yɛ Amsterdam Protestantbii lɛ ateŋ yɛ shɛɛ-mli-sane tsɔɔmɔ lɛ he. Nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ feɔ Calvin tsɔɔmɔ lɛ mli nɔ̃ titri, shi sɔlemɔ lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi komɛi nuɔ he akɛ, Nyɔŋmɔ fee keketee ni eyeee jalɛ sane akɛni étsɔ hiɛ ehala mɛi komɛi momo kɛha yiwalaheremɔ kɛ mɛi krokomɛi kɛha hiɛkpatamɔ lɛ hewɔ. Calvinbii lɛ kpa gbɛ akɛ, Arminius ni kase nii kɛjɛ Bèze ŋɔɔ lɛ baajaje mɛi ni hiɛ jwɛŋmɔi srɔtoi lɛ. Shi kɛlɛ, yɛ no najiaŋ lɛ, Arminius yafi mɛi ni hiɛ jwɛŋmɔi srɔtoi lɛ asɛɛ, ni eha Calvinbii lɛ ahiɛ fee amɛ yaa. Beni shɛɔ afi 1593 mli lɛ, no mli lɛ, béi lɛ mli ewa waa diɛŋtsɛ akɛ egbala maŋtiase lɛ mli Protestantbii lɛ amli ewo kui enyɔ mli—mɛi ni fiɔ tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ kɛ mɛi ni kpooɔ tsɔɔmɔ lɛ, ní hiɛ jwɛŋmɔ srɔto lɛ.[2]
Yɛ afii fioo komɛi amli lɛ, nɛkɛ béi ni yɔɔ he ko kɔkrɔɔ nɛɛ bafee maŋ muu fɛɛ Protestantbii amli gbalamɔ. Yɛ naagbee mli, yɛ November 1618 mli lɛ, shihilɛ lɛ ha ta bate shi. Calvinbii ni asraafoi kɛ maŋbii lɛ fiɔ amɛsɛɛ lɛ tsɛ mɛi ni hiɛ jwɛŋmɔi srɔtoi (ni no mli lɛ atsɛɔ amɛ Remonstrantbiia) lɛ maŋ kpee, ni ji Protestant Dordrecht Osɔfoi Agwabɔɔ lɛ. Yɛ kpee lɛ naagbee mli lɛ, akɛ nihalamɔ fɔ̃ Remonstrant sɔɔlɔi lɛ fɛɛ ahiɛ: Nyɛkaa kita akɛ nyɛshiɛŋ kɔkɔɔkɔ dɔŋŋ, loo nyɛshia maŋ lɛ mli. Mɛi babaoo hala akɛ atswa amɛnane shi tu. Mɛi ni kpɛtɛɔ Calvin tsɔɔmɔ lɛ he gbagbalii lɛ baŋɔ Remonstrant osɔfoi lɛ ashiɛmɔ hegbɛ ní amɛshi lɛ. Calvin tsɔɔmɔ lɛ eye kunim—loo nakai gwabɔɔ lɛ kpa gbɛ.[4]
Collegiantbii lɛ Afɔmɔ kɛ Amɛdalɛ
Taakɛ eji yɛ he fɛɛ he lɛ, Remonstrant asafo ni yɔɔ Warmond akrowa ni bɛŋkɛ Leiden lɛ laaje esɔfo lɛ. Shi kɛlɛ, taakɛ ebaaa lɛ nɛkɛ yɛ he fɛɛ he lɛ, asafo lɛ ekpɛlɛɛɛ Mɔ ni gwabɔɔ lɛ hala lɛ akɛ ebaye enajiaŋ lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, beni Remonstrant sɔɔlɔ ko kɛ ewala wo oshara mli ni eku esɛɛ eba Warmond yɛ afi 1620 mli koni ebakwɛ asafo lɛ nɔ lɛ, asafo lɛ mli bii lɛ ekomɛi kpoo lɛ. Nɛkɛ asafoŋbii nɛɛ ebɔi amɛ diɛŋtsɛ amɛjamɔŋ kpeei feemɔ yɛ teemɔŋ ní osɔfo ko yeee ebuaaa amɛ. Sɛɛ mli lɛ, abatsɛ nɛkɛ kpeei nɛɛ akɛ colleges ni abatsɛ mɛi ni baa lɛ akɛ Collegiantbii.[5]
Eyɛ mli akɛ Collegiantbii lɛ ayi bafa babaoo yɛ bɔ ni shihilɛ lɛ ba lɛ mli fe yɛ shishitoo mla naa moŋ, shi etsɛɛɛ ni nakai shihilɛ lɛ tsake. Gijsbert van der Kodde, ni ji asafo lɛ mlinyo lɛ tsɔɔ mli akɛ, kɛtsɔ kpee ni afeɔ ni osɔfo ko kwɛɛɛ nɔ lɛ nɔ lɛ, kuu lɛ miinyiɛ Biblia lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ kɛ mra be mli Kristofoi agbɛ lɛ nɔ fe bɔ ni sɔlemɔi ni ato shishi lɛ feɔ. Ewie akɛ, ato osɔfoi akuu lɛ shishi yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ koni akɛtao nitsumɔi ahã mɛi ni sumɔɔɔ akɛ amɛkaseɔ nitsumɔ ko lɛ.[6]
Yɛ afi 1621 mli lɛ, Van der Kodde kɛ mɛi ni hiɛ susumɔ ni tamɔ nakai lɛ jie amɛkpeei lɛ kɛtee Rijnsburg maŋ lɛ akrowa lɛ.b[7] Yɛ afii komɛi asɛɛ, beni jamɔ mli heyeli baye jamɔ mli yiwaa najiaŋ lɛ, Collegiantbii akpeei lɛ bagbɛ eshwã maŋ lɛ mli ni “gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli” basumɔ taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Siegfried Zilverberg kɛɛ lɛ.[9] Amɛji Remonstrantbii, Mennonitbii, Socinianbii, kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔi po. Mɛi komɛi ji okwaafoi. Mɛi krokomɛi hu ji lalafolɔi, woji akalalɔi, datrɛfoi, kɛ nihɔɔlɔi. Jeŋ nilelɔ Spinoza (Benedictus de Spinoza) kɛ tsɔɔlɔnukpa Johann Amos Comenius (loo, Jan Komenský), kɛ nitɛŋlɔ ni ale lɛ waa Rembrandt van Rijn, kɛ amɛhe bɔ kuu lɛ he. Susumɔi srɔtoi ni nɛkɛ mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ nɛɛ kɛba lɛ ná Collegiantbii ahemɔkɛyelii lɛ ashweremɔ nɔ hewalɛ.[10]
Yɛ afi 1640 sɛɛ lɛ, nɛkɛ kuu ni yɔɔ ekãa nɛɛ shwere oyayaayai. Colleges srɔtoi bashwere oyayaayai yɛ Rotterdam, Amsterdam, Leeuwarden, kɛ maŋtiasei krokomɛi amli. Yinɔsane he nilelɔ Andrew C. Fix wie akɛ kɛjɛ afi 1650 afii lɛ amli kɛyashi afi 1700 afii lɛ amli lɛ, “Collegiant jamɔ lɛ . . . bashwere ni ebatsɔ jamɔ kui ni he hiaa ni yɔɔ hewalɛ lɛ ateŋ ekome yɛ Holland yɛ afii ohai 17 lɛ mli.”[11]
Collegiantbii lɛ Ahemɔkɛyelii
Akɛni niiahesusumɔ, heyeli, kɛ wiemɔ mli heyeli ji Collegiant kuu lɛ asane titri hewɔ lɛ, mɛi aŋkroaŋkroi ni yɔɔ Collegiant jamɔ lɛ mli nyɛɔ amɛhiɛɔ amɛhemɔkɛyelii srɔtoi yɛ heyeli mli.[12] Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, hemɔkɛyelii komɛi ni amɛfɛɛ amɛhiɛ lɛ efimɔ amɛ.[13] Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Collegiantbii lɛ fɛɛ ahiɛ sɔ hiamɔ ni yɔɔ teemɔŋ Biblia nikasemɔ he. Collegiantnyo ko ŋma akɛ, esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ “apɛi nibii amli eha lɛ diɛŋtsɛ ehe, koni ele Nyɔŋmɔ shi jeee kɛtsɔ mɔ kroko nɔ.”[14] Amɛfee nakai. Taakɛ afii ohai 19 lɛ mli sɔlemɔ yinɔsaneŋmalɔ Jacobus C. van Slee tsɔɔ lɛ, aná Biblia mli nilee babaoo yɛ Collegiantbii lɛ ateŋ fe jamɔ kui krokomɛi ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ. Mɛi ni teɔ shi woɔ Collegiantbii lɛ po jie amɛyi yɛ bɔ ni amɛnyɛɔ amɛkɛ Biblia lɛ tsuɔ nii yɛ hesaa mli lɛ hewɔ.[15]
Shi kɛlɛ, babaoo ni Collegiantbii lɛ kaseɔ Biblia lɛ, babaoo ni amɛnáa hemɔkɛyelii ni yɔɔ srɔto yɛ nɔ ni mɛi ni yɔɔ jamɔi ni ato shishi lɛ hiɛ lɛ he.[16] Saji ni aŋmala ashwie shi ni yaa sɛɛ kɛjɛɔ afii ohai 17 kɛyashi afii ohai 20 lɛ tsɔɔ amɛhemɔkɛyelii lɛ ekomɛi amli:
Mra Be Mli Sɔlemɔ Lɛ. Collegiantnyo kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔ Adam Boreel ŋma yɛ afi 1644 mli akɛ, beni mra be mli sɔlemɔ lɛ kɛ ehe bawo maŋkwramɔŋ saji amli yɛ Maŋtsɛ Konstantino beaŋ lɛ, ekumɔ kpaŋmɔ ni ekɛ Kristo efee lɛ mli ni elaaje mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kanyamɔ lɛ. Ekɛfata he akɛ, yɛ no hewɔ lɛ, apasa jamɔ shwere ni etee nɔ kɛbashi egbii lɛ amli.[17]
Jamɔ Saamɔ Lɛ. Afii ohai 16 Jamɔ Saamɔ ni Luther, Calvin, kɛ mɛi krokomɛi nyiɛ hiɛ lɛ esaaa sɔlemɔ lɛ kɛyaaa shɔŋŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, taakɛ Collegiant onukpa kɛ datrɛfonyo Galenus Abrahamsz (1622-1706) tsɔɔ lɛ, Jamɔ Saamɔ lɛ ha jamɔ shihilɛ lɛ mli bawo wu ni ebafee nɔ ni kɛ béi kɛ hetsɛ̃ ba. Esa akɛ anɔkwa jamɔ saamɔ atsake tsui lɛ, shi Jamɔ Saamɔ lɛ nyɛɛɛ afee.[18]
Sɔlemɔ lɛ kɛ Osɔfoi Lɛ. Jamɔi ni ato shishi lɛ ekpɔtɔ, ediɔ jeŋ nibii asɛɛ, ni ŋwɛi nɔyeli hegbɛ bɛ mli. Mɔ fɛɛ mɔ ni hiɛ dɔɔ yɛ sɔlemɔ he lɛ nyɛɛɛ afee nihalamɔ kpakpa fe ni eeeshi sɔlemɔ ni eyɔɔ mli lɛ, bɔni afee ni ekana ehe eshai lɛ amli gbɛfaŋ nɔ.[19] Collegiantbii lɛ wie akɛ osɔfoi anitsumɔ lɛ teɔ shi woɔ Ŋmalɛi lɛ ni “eyeɔ Kristofoi asafo lɛ mumɔŋ hilɛ-kɛ-hamɔ awui.”[20]
Maŋtsɛyeli kɛ Paradeiso. Mɛi ni to Amsterdam college lɛ shishi lɛ ateŋ mɔ kome ni ji Daniel de Breen (1594-1664) ŋma akɛ, Kristo Maŋtsɛyeli lɛ jeee mumɔŋ maŋtsɛyeli ni hiɔ shi yɛ mɔ ko tsui mli.[21] Tsɔɔlɔ Jacob Ostens ni ji Collegiantnyo ni yɔɔ Rotterdam lɛ kɛɛ akɛ, “blematsɛmɛi lɛ kwɛ shikpɔŋ nɔ shiwoi agbɛ.” Nakai nɔŋŋ Collegiantbii mɛ kɛyashi be ni abaatsake shikpɔŋ lɛ ni afee lɛ paradeiso.[22]
Triniti. Collegiant onukpai komɛi ni Socinianbii ahemɔkɛyelii lɛ ená amɛnɔ hewalɛ lɛ kpoo Trinitic lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Daniel Zwicker (1621-78) ŋma akɛ tsɔɔmɔ fɛɛ tsɔɔmɔ ni teɔ shi ewoɔ niiahesusumɔ ni nilee yɔɔ mli, tamɔ Triniti lɛ “nyɛŋ aba mli, ni eji apasa.”[23] Yɛ afi 1694 mli lɛ, akala Biblia shishitsɔɔmɔ ko ní Collegiantnyo Reijnier Rooleeuw tsɔɔ shishi lɛ. Etsɔɔ Yohane 1:1 lɛ naagbee fã lɛ shishi akɛ: “Ni wiemɔ lɛ ji nyɔŋmɔ ko” moŋ fe ortodɔksbii ashishitsɔɔmɔ ni ji: “Ni wiemɔ lɛ Nyɔŋmɔ ni.”d[24]
Daa Otsi kpeei
Eyɛ mli akɛ jeee Collegiantbii lɛ fɛɛ kɛ amɛhe kpãa gbee yɛ amɛhemɔkɛyelii lɛ ahe moŋ, shi amɛkɔlegii ni yɔɔ maŋtiasei srɔtoi amli lɛ tsu nii yɛ ekomefeemɔ mli. Yinɔsaneŋmalɔ Van Slee bɔ amaniɛ akɛ, yɛ Collegiantbii akuu lɛ mra beaŋ lɛ, ewa waa dani atoɔ kpeei ahe gbɛjianɔ kɛtsɔɔ hiɛ. Collegiantbii lɛ nu he akɛ, yɛ nɔ ni bɔfo Paulo wie ni kɔɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ “agba” lɛ he hewɔ lɛ, hii ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ baanyɛ awie atsɔɔ college lɛ yɛ heyeli mli. (1 Korintobii 14:1, 3, 26)[26] Yɛ no hewɔ lɛ, kpeei lɛ asɛɛ tsɛɔ kɛyashiɔ nyɔɔŋteŋ tɔŋŋ ni mɛi ni baa lɛ ateŋ mɛi komɛi “wɔɔ vii.”[27]
Sɛɛ mli lɛ, ato kpeei ahe gbɛjianɔ babaoo. Collegiantbii lɛ ekpeee Hɔgbaa pɛ shi amɛkpeɔ yɛ otsi lɛ mli gbii krokomɛi lɛ agbɛkɛnaashi hu.[28] Bɔni afee ni wielɔ lɛ kɛ asafo lɛ anyɛ asaa amɛhe kɛtsɔ hiɛ kɛha nakai afi lɛ mli kpeei lɛ fɛɛ lɛ, atoɔ Biblia lɛ kukuji ni ato naa ni akala lɛ he gbɛjianɔ ní abaasusu he kɛ wielɔ lɛ gbɛi hu.[29] Beni akɛ lala kɛ sɔlemɔ egbele kpee lɛ, wielɔ lɛ gbalaa Biblia lɛ mli kukuji lɛ amli. Kɛ egbe naa lɛ, ebiɔ hii lɛ koni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ saneyitso ni asusu he nɛɛ he. No sɛɛ lɛ, wielɔ kroko tsɔɔ bɔ ni akɛ nakai kukuji lɛ nɔŋŋ baatsu nii aha. Akɛ lala kɛ sɔlemɔ muɔ kpee lɛ naa.[30]
Collegiantbii ni yɔɔ Harlingen maŋ ni ji Friesland shikpɔŋ kuku lɛ mli yɛ gbɛ hee ko ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkɛtsuɔ amɛkpeei lɛ ahe nii yɛ be naa. Ebiɔ ni wielɔ ni wieɔ be kakadaŋŋ fe bɔ ni akpaa gbɛ ni efee lɛ awo shika fioo ko.[31]
Maŋ Henaabuamɔi
Collegiantbii lɛ nu he hu akɛ henaabuamɔi wuji ahe miihia. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1640 mli lɛ, Collegiantbii ni yɔɔ maŋ lɛ mli fɛɛ fãa gbɛ shii enyɔ yɛ afi lɛ mli (yɛ agbiɛnaa be kɛ hulutsoo be mli) kɛyaa Rijnsburg. Yinɔsaneŋmalɔ Fix ŋma akɛ, nɛkɛ henaabuamɔi nɛɛ ha “amɛba le amɛnyɛmimɛi lɛ asusumɔi, henumɔi, hemɔkɛyelii, kɛ amɛnitsumɔi yɛ he fɛɛ he.”[32]
Collegiantbii ni ba lɛ ateŋ mɛi krokomɛi hai tsũi kɛjɛ akrowa lɛ mli bii lɛ aŋɔɔ ni mɛi krokomɛi hu hi Groote Huis, loo Shia Wulu, ni ji Collegiantbii lɛ ashia ni tsũi 30 yɔɔ mli lɛ mli. Aja kuu niyenii kɛha mɛi 60 kɛyashi 70 yɛ jɛmɛ. Yɛ gbɛkɛ niyenii sɛɛ lɛ, kpeeiyalɔi lɛ nyɛɔ amɛsharaa shi yɛ shia lɛ abɔɔ agbo lɛ mli amɛnáa ‘Nyɔŋmɔ adebɔɔi lɛ mli nitsumɔi ahe miishɛɛ, ni amɛgbaa saji loo amɛjwɛŋɔ nii anɔ.’[33]
Eyɛ mli akɛ jeee Collegiantbii fɛɛ nu he akɛ baptisimɔ he hiaa moŋ, shi amɛteŋ mɛi pii nuɔ he nakai.[34] No hewɔ lɛ, baptisimɔ bafee nɔ ko ni afeɔ yɛ henaabuamɔi wuji ashishi. Yinɔsaneŋmalɔ Van Slee kɛɛ akɛ, bei pii lɛ nakai nifeemɔ lɛ baa yɛ Hɔɔ leebi mli. Lala kɛ sɔlemɔ nyiɛɔ wiemɔ ni tsɔɔ hiamɔ ni yɔɔ numiimɔ lɛ he lɛ sɛɛ. No sɛɛ lɛ, wielɔ lɛ fɔ̃ɔ nine etsɛɔ onukpai ni taoɔ ni abaptisi amɛ lɛ koni amɛjaje amɛhemɔkɛyeli lɛ, tamɔ, “Miheɔ miyeɔ akɛ, Yesu Kristo ji Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ Bi.” Beni akɛ sɔlemɔ emu wiemɔ lɛ naa lɛ, mɛi ni eba lɛ fɛɛ nyiɛɔ kɛyaa baptisimɔ nu bu lɛ naa ni amɛyeɔ hii kɛ yei ni koto shi yɛ nu bu lɛ mli bɔni afee ni nu lɛ ashɛ amɛkɔji ahe lɛ ahe odase. Mɔ ni baptisiɔ mɛi lɛ tsiɔ heyelilɔ hee lɛ yitso kɛyaa hiɛ ni ekɛwoɔ nu lɛ shishi blɛoo. Yɛ nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kuɔ esɛɛ kɛyaa he ni eta lɛ kɛha wiemɔ kroko.[35]
Yɛ Hɔɔ shwane ŋmɛji 5:00 mli lɛ, ajeɔ kpee lɛ diɛŋtsɛ shishi kɛ Biblia kanemɔ, lala, kɛ sɔlemɔ kuku. Bɔni afee ni akwɛ koni wielɔ ko ahi shi be fɛɛ be hewɔ lɛ, Collegiantbii ni yɔɔ Rotterdam, Leiden, Amsterdam, kɛ North Holland kɛ wielɔi haa yɛ kpee lɛ eko fɛɛ eko mli. Asaa Hɔgbaa atoɔ kɛha Nuntsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ he gbijurɔyeli. Yɛ wiemɔ, sɔlemɔ, kɛ lala lɛ sɛɛ lɛ, hii kɛ yei lɛ yeɔ aboloo lɛ ni amɛnuɔ wein lɛ. Wiemɔi babaoo nyiɛɔ sɛɛ yɛ Hɔgbaa gbɛkɛ mli, ni yɛ Ju leebi lɛ, mɔ fɛɛ mɔ babuaa ehe naa kɛha naagbee wiemɔ lɛ. Van Slee wie akɛ, anyɛɔ akɛ wiemɔ babaoo ni ahaa yɛ kpeei nɛɛ ashishi lɛ tsuɔ nii, ni amaa ekɛ nitsumɔ nɔ mi fe eshishitsɔɔmɔ nɔ mi.[36]
Rijnsburg akrowa lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ eeeto henaabuamɔi nɛɛ ahe gbɛjianɔ. Mɛi ni bakwɛ lɛ ateŋ mɔ kome ni hi shi yɛ afii ohai 18 lɛ ŋma akɛ, gbɔi babaoo ni fite shika kɛhe nii lɛ ha akrowa lɛ ná shika. Kɛfata he lɛ, yɛ kpee lɛ eko fɛɛ eko sɛɛ lɛ, Collegiantbii lɛ tsuɔ onia kɛhaa ohiafoi ni yɔɔ Rijnsburg lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, akrowa lɛ nu he beni afo nakai kpeei lɛ amli yɛ afi 1787 lɛ mli. Yɛ no sɛɛ lɛ, Collegiantbii akuu lɛ laaje. Mɛni hewɔ?[37]
Nɔ Hewɔ ni Amɛlaaje
Beni afii ohai 17 lɛ baa naagbee lɛ, no mli lɛ, naataamɔ ete shi yɛ gbɛfaŋnɔ ni niiahesusumɔ yɔɔ yɛ jamɔ mli lɛ he. Collegiantbii komɛi nu he akɛ esa akɛ adesai asusumɔi abaye ŋwɛi kpojiemɔ nɔ, shi mɛi krokomɛi ekpɛlɛɛɛ nɔ. Naagbee mli lɛ, naataamɔ lɛ gbala Collegiantbii akuu lɛ mli. Beni mɛi titri ni taa saji anaa yɛ hei enyɔ lɛ egbo lɛ sɛɛ pɛ dani Collegiantbii lɛ fee ekome ekoŋŋ. Shi kɛlɛ, yinɔsaneŋmalɔ Fix wie akɛ, yɛ mligbalamɔ nɛɛ sɛɛ lɛ, kuu lɛ “tamɔɔɔ bɔ ni eyɔɔ lɛ dɔŋŋ.”[38]
Jamɔ mli heyeli babaoo ni hi shi yɛ afii ohai 18 lɛ mli Protestant sɔlemɔi lɛ amli lɛ hu ye ebua Collegiantbii ashigbeemɔ lɛ. Yɛ be mli ni Collegiantbii ashishitoo mlai ni akɛsusuɔ nii ahe kɛ jamɔ mli heyeli bafee nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ babaoo yɛ maŋ fɛɛ lɛ, “tsutsu Collegiant jamɔ ni tamɔ kane koome pɛ ni miikpɛ lɛ, gbó beni Hiŋmɛigbelemɔ yinɔ lɛ jeɔ shishi lɛ.” Beni afii ohai 18 lɛ baa naagbee lɛ, no mli lɛ, Collegiantbii babaoo ebatsɔmɔ Mennonitbii kɛ jamɔ kui krokomɛi amli bii.[39]
Akɛni Collegiantbii lɛ kɛ yiŋsusumɔ kome efeee oti ni ma amɛhiɛ yɛ amɛkuu lɛ mli hewɔ lɛ, bɔ ni Collegiantbii lɛ ayi fa lɛ, nakai amɛyiŋsusumɔi lɛ hu fa.[40] Amɛyɔse enɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛkɛɛɛ akɛ ‘amɛjwɛŋmɔ efee ekome,’ taakɛ bɔfo Paulo wo Kristofoi ahewalɛ koni amɛfee lɛ. (1 Korintobii 1:10) Shi kɛlɛ, yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Collegiantbii lɛ miikwɛ be ni Kristofoi ashishijee hemɔkɛyelii tamɔ yiŋsusumɔ kome baafee nɔ ni baaba mli lɛ gbɛ.[41]
Yɛ anɔkwale ni eji akɛ, anɔkwa nilee fako yɛ Collegiantbii agbii lɛ mli lɛ he lɛ, amɛfee nɔkwɛmɔnɔ ko ni jamɔi babaoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akadi. (Okɛto Daniel 12:4 he.) Hiamɔ ni yɔɔ Biblia kasemɔ he ni amɛma nɔ mi lɛ kɛ bɔfo Paulo ŋaawoo lɛ nyiɛ pɛpɛɛpɛ akɛ: “Shi nyɛkaa nii fiaa nyɛkwɛa.” (1 Tesalonikabii 5:21) Aŋkroaŋkro Biblia kasemɔ ha Jacobus Arminius kɛ mɛi krokomɛi yɔse akɛ jamɔ tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni akɛ be babaoo ehiɛ mli lɛ damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ kwraa. Beni amɛyɔse enɛ lɛ, amɛná ekãa ni amɛtsake kɛjɛ jamɔ ni ato shishi lɛ he. Ani kulɛ, bo hu obaafee nakai nɔŋŋ?
[Shishigbɛ niŋmai]
a Yɛ afi 1610 mli lɛ, no mli lɛ, mɛi ni hiɛ jwɛŋmɔi srɔtoi lɛ eje gbɛ amɛkɛ wolo (ni ji wolo ni miitsɔɔ yiŋtoi ahewɔ ni amɛteɔ shi amɛwoɔ lɛ) emaje Dutch nɔyelɔi lɛ. Yɛ nakai nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, atsɛ amɛ akɛ Remonstrantbii.[3]
b Yɛ he ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, atsɛ Collegiantbii lɛ hu akɛ Rijnsburgbii.[8]
c Kwɛmɔ Awake!, November 22, 1988, baafa 19, “The Socinians—Why Did They Reject the Trinity?” (‘Socinianbii Lɛ—Mɛni Hewɔ Amɛkpoo Triniti Lɛ’)
d Het Nieuwe Testament van onze Heer Jezus Christus, uit het Grieksch vertaald door Reijnier Rooleeuw, M.D. (The New Testament of Our Lord Jesus Christ, translated from Greek by Reijnier Rooleeuw, M.D.)[25]
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Rembrandt van Rijn
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]
Warmond akrowa he ni Collegiantbii lɛ je shishi klɛŋklɛŋ yɛ lɛ, kɛ De Vliet Faa he ni atsu baptisimɔ he nii yɛ lɛ Woji Titrii ni Akwɛ Mli lɛ Ekomɛi:
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 23 lɛ Jɛ]
Background: Courtesy of the American Bible Society Library, New York