Tsakemɔi ni Afee yɛ Wolo ni Ji Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ! lɛ Mli
Tsakemɔi titrii ni afee yɛ wolo ni ji Kpojiemɔ-Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ! ni akala yɛ afi 1991 mli lɛ he amaniɛbɔɔ ji nɔ yɔɔ sane nɛɛ mli lɛ. Onaŋ tsakemɔi komɛi tamɔ nɔ ni afee yɛ akɔntaabuu he amaniɛbɔi ni yɔɔ Yearbook hee ni eba lɛ kɛ woji krokomɛi amli lɛ yɛ tsakemɔi ni wɔwieɔ he nɛɛ amli.
YITSO 4
bf. 19, kk. 4, foo naagbee ŋmalɛ ni ji: Mat 25:31-33 lɛ mli
YITSO 5
bf. 24, kk. 3, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ jɛmɛ lɛ najiaŋ: * Kɛ́ ootao enɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? ní Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 88-92, kɛ baafa 215-218 lɛ amli.
YITSO 6
bf. 30, kk. 11, liamɔ 8-9, tsakemɔ “2 Petro 3:1-3” lɛ ni ofee lɛ: 2 Petro 2:1-3
bf. 30, kk. 12, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji ekpaa lɛ najiaŋ: Yɛ naagbee lɛ, Roma Maŋtsɛ Konstantino ha maŋ lɛ kpɛlɛ “Kristojamɔ” nɔ, ni enɛ ha aná Kristendom, shihilɛ mli ni Sɔlemɔ lɛ kɛ Maŋ lɛ fee ekome ni amɛye nɔ afii akpe lɛ.
bf. 32, akrabatsa, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye klɛŋklɛŋ kuku lɛ najiaŋ: Abaptisi Yesu ni afɔ lɛ mu akɛ Maŋtsɛ ni Ahala Lɛ yɛ Yordan Faa lɛ mli aaafee October 29 Ŋ.B. Yɛ afii etɛ kɛ fã sɛɛ, ni ji yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, eba Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ mli ni ebashwie mɛi ni kɛ jɛmɛ efee ojotswalɔi abuu lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Etamɔ nɔ ni nɔ ko yɛ ni kɛ nɛkɛ afii etɛ kɛ fã be nɛɛ kpãa gbee kɛjɛ be mli ni awó Yesu maŋtsɛ yɛ ŋwɛi yɛ October 1914 lɛ aahu kɛbashi be mli ni eba ni ebasara mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ yɛ be mli ni kojomɔ je shishi yɛ Nyɔŋmɔ shia lɛ. (Mateo 21:12, 13; 1 Petro 4:17) Akɛ shitee-kɛwoo babaoo kpee Maŋtsɛyeli nitsumɔ ni Yehowa webii kɛ amɛhe ewo mli lɛ yɛ afi 1918 mra mli. Eji kaa be yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, ni ajie mɛi ni sheɔ gbeyei lɛ kɛjɛ mli. Yɛ May 1918 lɛ, Kristendom osɔfoi lɛ wo hewalɛ ni awo Buu Mɔɔ Asafo lɛ mli onukpai lɛ atsuŋ, shi nyɔji nɛɛhu sɛɛ lɛ ajie amɛ kɛjɛ tsuŋwoo lɛ mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, saneyelɔi lɛ gbala apasa naafolɔmɔi ni akɛshi amɛ lɛ sɛɛ. Kɛjɛ 1919 kɛyaa lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ agbɛjianɔtoo ni aka akwɛ ni atsuu he lɛ tee ehiɛ yɛ ekãa naa koni ejaje Yehowa Maŋtsɛyeli kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ lɛ akɛ adesai ahiɛnɔkamɔ.—Maleaki 3:1-3.
YITSO 8
bf. 40, kk. 8, liamɔ 6, tsakemɔ “tɔmɔi 125” ni ofee lɛ: tɔmɔi 130
bf. 40, kk. 10, okɛ sane ni nyiɛ nɛɛ aye naagbee sane muu lɛ najiaŋ: Yehowa Odasefoi eye saji 50 mli kunim yɛ United States, Amerika Saneyelihe Wulu lɛ pɛ.
YITSO 10
bf. 50, kk. 11, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: * Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Kristofoi Yei Anɔkwafoi—Nyɔŋmɔ Jálɔi Ni Jara Wa” ni je kpo yɛ November 1, 2003 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.
YITSO 11
bf. 56, kk. 9, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku lɛ mlijaa fã ni ji enyɔ lɛ najiaŋ: Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ kɛ hewalɛwoo eha kɛtsɔ wiemɔi tamɔ “Nyɛyaa Nɔ Nyɛtsɔa Bɔ Ni Nyɛ Diɛŋtsɛ Nyɛji” kɛ “Wɔhiii Shi Wɔhaaa Wɔ Diɛŋtsɛ Wɔhe Dɔŋŋ” ni akase lɛ nɔ.* Akɛni wɔyɔɔ Ŋmalɛ naa yelikɛbuamɔ nɛɛ hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia wɔmli gbɛ gbɔmɔ lɛ mli yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ heshibaa anyiɛ kɛ agbɛnɛ yɛ sɔlemɔ mli yɛ emuuyeli mli yɛ Yehowa hiɛ lɛ.—Lala 26:1-3; 139:23, 24.
bf. 56, kk. 9, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: * Kwɛmɔ Buu-Mɔɔ, July 15, 2005, kɛ March 15, 2005 lɛ mli.
YITSO 12
bf. 61, kk. 14, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: # Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ ni Yohane kuu lɛ kalaa lɛ etee nɔ ema bɔ ni ehe hiaa akɛ aaamɔ nɛkɛ hegbɛ nɛɛ mli ni akɛ he awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli babaoo bɔ ni aaanyɛ lɛ nɔ mi; ákɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛmɔ saji ni aŋmala ni ji “Nyɛhaa Mɛi Fɛɛ Ajajea Yehowa Anunyam Lɛ” kɛ “Amɛgbee Ejije Kɛtee Shikpɔŋ Muu Lɛ Fɛɛ Nɔ” ni yɔɔ January 1, 2004 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli. Yɛ June 1, 2004 nɔ̃ lɛ mli yɛ sane ni ji “Ajɔɔ Mɛi Ni Kɛ Anunyam Haa Nyɔŋmɔ Lɛ” mli lɛ, amaa “shinaa ni agbele” lɛ mli ni aaatsɔ kɛbote be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ mi. No mli lɛ gbɛgbalɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji 1,093,552 miibu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ he akɔntaa nɛkɛ yɛ nyɔŋ kome nɔ yɛ afi 2005.
YITSO 13
bf. 69, kk. 11, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye naagbee sane muu lɛ najiaŋ: Amɛtsɔ hiɛ aaafee afii 40 sɔŋŋ, amɛkɛ amɛnine tsɔɔ 1914 akɛ afi ni akadi yɛ Biblia gbalɛ mli akɛ Jeŋmaji abe lɛ naagbee, be mli ni abaana naakpɛɛ nifeemɔi komɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.—Kpojiemɔ 1:10.
bf. 69, kk. 12, mlijaa 2, liamɔ 10, tsakemɔ “El Paso, Texas” ni ofee lɛ: Pampa, Texas,
bf. 71, kk. 14, liamɔ 3, tsakemɔ sane ni ji “yɛ 1988 mli lɛ yibɔ fe akpekpei 20” ni ofee lɛ: yɛ 2006 mli lɛ yibɔ fe akpekpei 59
bf. 73, kk. 23, liamɔ 12-13, foo ŋmalɛ nɛɛ mli: Mateo 25:31
YITSO 16
bf. 90, kk. 4, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa ni ji enyɔ lɛ najiaŋ: * Kɛha odaseyeli ni mli ka shi faŋŋ akɛ Yesu ba e-Maŋtsɛyeli mli yɛ 1914 lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?, ní Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 215-218 lɛ mli.
bf. 90, kk. 6, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku lɛ najiaŋ: Shi, mɛni hewɔ esa akɛ Maŋtsɛ hee ni awo lɛ nɛɛ ata okpɔŋɔ nɔ kɛya ta lɛ? No ji akɛ ato emaŋtsɛyeli lɛ ama shi yɛ shitee-kɛ-woo ni naa wa ni jɛ Yehowa henyɛlɔ kpeteŋkpele, Satan Abonsam, kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ni—amɛle jio amɛleee jio—amɛsɔmɔɔ Satan nibii lɛ adɛŋ. Maŋtsɛyeli lɛ diɛŋtsɛ fɔmɔ biɔ ni ta wulu ko aba ŋwɛi. Yɛ be mli ni ewuɔ ta yɛ gbɛi ni ji Mikael (ni eshishi ji “Namɔ Tamɔ Nyɔŋmɔ?”) lɛ shishi lɛ, Yesu ye Satan kɛ edaimonioi lɛ anɔ kunim ni eshɛrɛ amɛ eshwie shikpɔŋ lɛ nɔ. (Kpojiemɔ 12:7-12) Yesu kunim ni eyeɔ lɛ yaa nɔ kɛtsɔɔ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ mli shishijee afii nyɔŋmai abɔ lɛ amli yɛ be mli ni abuaa adesai ni tamɔ gwaŋtɛŋi lɛ anaa lɛ. Eyɛ mli akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ “kã mɔ fɔŋ lɛ hewalɛ mli” moŋ, shi Yesu yaa nɔ ekɛ suɔmɔ kwɛɔ enyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛhefatalɔi lɛ, ni eyeɔ ebuaa amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ koni enine ashɛ hemɔkɛyeli kunimyeli lɛ nɔ.—1 Yohane 5:19.
bf. 92, kk. 9, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye naagbee sane muu lɛ najiaŋ: Yifalɛ nɛɛ efee nɔ ni etee nɔ waa yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ yɛ Katolik shikpɔji anɔ kɛ agbɛnɛ yɛ maji ni yiwaa lɛ mli wa waa yɛ mli lɛ anɔ—tamɔ Germany, Italia, kɛ Japan, ni Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayibɔ fe shiɛlɔi 600,000 ni yɔɔ ekãa lɛ.—Yesaia 54:17; Yeremia 1:17-19.
bf. 94, kk. 18, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku lɛ najiaŋ: Ani wɔɔnyɛ wɔtsɛ enɛɛmɛi fɛɛ akɛ kunimyeli kɛha tawuu mli nilee? Eji odaseyeli moŋ ni tsɔɔ akɛ okpɔŋɔ tsuru lɛ ni enaaa mɔbɔ lɛ miiho lolo. Ni nɛgbɛ ji he ni eyaa nɛɛ baaya ayagbe naa yɛ? Jeŋ nilelɔi komɛi tsɔɔ akɛ nuklea tawuu baanyɛ aba trukaa—aahu ni nuklea tawuu ni aje gbɛ ato he gbɛjianɔ! Shi yɛ miishɛɛ mli lɛ, okpɔŋɔ yɛŋ lɛ Nɔtalɔ ni yeɔ kunim lɛ yɛ susumɔi krokomɛi yɛ enɛ he.
bf. 97, kk. 28, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku lɛ najiaŋ: Nɔ ni he hiaa yɛ biɛnɛɛ hu ji “gbele hela” lɛ. Nɔ ni fite nii kɛnyiɛ Jeŋ Ta I sɛɛ ba ji Spanish flu ni gbe gbɔmɛi fe akpekpei 20 yɛ 1918-1919 nyɔji fioo ko mli lɛ. Shikpɔŋkuku pɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ni je nɛkɛ haomɔ nɛɛ mli ji ŋshɔkpɔ bibioo ni ji St. Helena. Yɛ he ni egbe gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi ni fa yɛ lɛ, abua gbohii lɛ anaa ni akɛ lai shwie nɔ ni asha. Ni ŋmɛnɛ, tsui hela kɛ heloo mli fala ni yɔɔ gbeyei lɛ hu he oshara lɛ yɛ, ni nɔ titri ni kɛ enɛ ba ji tawashɛremɔ ni woɔ kɔɔyɔɔ mli muji lɛ. Yɛ nɔ ni atsɔɔ mli akɛ eji “afii nyɔŋma taŋtaŋ” ni yɔɔ 1980 afii lɛ amli lɛ, shihilɛ gbɛ ni yeee mla kɛ tɛi ni Biblia lɛ efolɔ eshwie shi lɛ anɔ lɛ kɛ AIDS haomɔ lɛ bafata “gbele hela” lɛ he. Yɛ afi 2000 mli lɛ, abɔ amaniɛ akɛ U.S. maŋ lɛ helatsamɔhei anɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ akɛ AIDS “baanyɛ afee tsɛŋemɔ hela ni ehiii fe fɛɛ ni eba jeŋ pɛŋ.” Ekɛɛ akɛ mɛi akpekpei 52 ená HIV kɛ AIDS yɛ jeŋ fɛɛ, ni amɛteaŋ akpekpei 20 egboi. Kwɛ bɔ ni Yehowa webii daa shi akɛ e-Wiemɔ lɛ mli ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ jieɔ amɛ kɛjɛɔ ajwamaŋbɔɔ kɛ la ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, ni atsɔɔ nɔ akɛ helai pii haa ŋmɛnɛ lɛ mli!—Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29; okɛto 1 Korintobii 6:9-11 lɛ he.
YITSO 17
bf. 100, kk. 2, liamɔ 14, tsakemɔ “1 Kronika 23:4” ni ofee lɛ: 1 Kronika 24:4
YITSO 18
bf. 106, kk. 7, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku lɛ najiaŋ: Jeŋ Ta II kɛ hoofeemɔ kɛ hosomɔ kroko ba. Ni tai bibii kɛ awuiyeli ni akɛtutuaa mɛi yɛ majimaji amli lɛ miiya nɔ eehoso shikpɔŋ lɛ. Gbeyei ni mɛi sheɔ akɛ ekolɛ mɛi ni kɛ awuiyeli tutuaa mɛi lɛ kɛ okpɛlɛmii ni kpataa nibii babaoo hiɛ baatsu nii loo maji kɛ okpɛlɛmii ni kpataa nibii babaoo hiɛ baatsu nii lɛ miiha mɛi pii miisusu amɛyiŋ.
bf. 106, okɛ sanebimɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sanebimɔ ni ji 7-9 (b) lɛ najiaŋ: Yɛ naagbee kwraa lɛ, mɛɛ shihilɛ ni fata hosomɔi ni adesai weku lɛ kɛbɔi kpee kɛjɛ beni Yesu ba lɛ he adesai baayaje mli?
bf. 107, kk. 9, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji kpawo lɛ najiaŋ: Gbii ni mli wa ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ ji Yesu gbalɛ ni tsɔɔ ba ni eba lɛ mlibaa diɛŋtsɛ, ni nɔ ni baafata he ji “jeŋmaji afimɔ lɛ [ni] aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛaafee yeyeeye, . . . ni nɔ aaanyɔnyɔɔ gbɔmɛi anɔ yɛ gbeyei kɛ nibii ni baa je lɛŋ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ” lɛ. (Luka 21:7-9, 25-31)*
bf. 107, kk. 9, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: * Yɛ nɔ ni fe afii 35 mli, kɛjɛ 1895 kɛbashi 1931 lɛ, atsɛ wiemɔi ni yɔɔ Luka 21:25, 28, 31 lɛ sɛɛ yɛ Watchtower wolo tɛtrɛɛ lɛ hiɛ baafa lɛ mli yɛ mfoniri ko ni ji kanetso ko ni miikpɛ yɛ atatui ni efee kpii yɛ ŋshɔ ni efee hamahama ko nɔ lɛ mli.
bf. 107, kk. 11, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji nyɔŋma lɛ najiaŋ: Aha Satan jeŋ gbɛjianɔtoo lɛ ele jeŋ muu fɛɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ.*
bf. 109, kk. 17, foo sane muu ni ji enyɔ ni nyiɛ Kpojiemɔ 6:12b, 13 lɛ sɛɛ lɛ mli: Edamɔ shi kɛha shihilɛi ni yɔɔ gbeyei ni Yesu etsɔ hiɛ egba he sane efɔ shi yɛ Mateo 24:29 lɛ.
YITSO 20
bf. 123, kk. 11, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ najiaŋ: Beni akalaa nɛkɛ wolo nɛɛ lɛ, no mli lɛ akɛ MEPS nɛɛ he tsɔnei sɔrɔtoi miitsu nii yɛ hei fe 125 yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ lɛ anɔ, ni enɛ eye ebua koni anyɛ akala wolo ni baa daa otsii enyɔ, ni ji Buu-Mɔɔ lɛ yɛ wiemɔi fe 130 mli ni akalaa fɛɛ yɛ be kome mli.
bf. 128, kk. 30, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye naagbee sane muu lɛ najiaŋ: Adesai ateŋ mɛi fioo ko pɛ, ni 144,000 lɛ ni asɔo amɛnaa lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni ekolɛ eyɔɔ heloo mli lolo yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ kɛ asafo babaoo lɛ ni ji toi krokomɛi lɛ pɛ “baanyɛ shi adamɔ,” ni ji akɛ, amɛkɛ amɛ baaje mli.—Yeremia 35:19; 1 Korintobii 16:13.
YITSO 22
bf. 143, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye saneyitso bibioo lɛ najiaŋ: Baalabii Ahaomɔ ni Yɔɔ Ŋmɛnɛ Beaŋ Lɛ
bf. 146, kk. 16, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane ni nyiɛ Kpojiemɔ 9:10 lɛ sɛɛ lɛ najiaŋ: Mɛni enɛ baanyɛ atsɔɔ? Yɛ be mli ni Yehowa Odasefoi tsuɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ, amɛtsɔɔ amɛwiemɔ kɛ woji ni akala lɛ anɔ amɛkɛ hewalɛ wiemɔi ni damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ lɛ haa. Amɛshɛɛ saji lɛ anaa jaraa tamɔ nyɔŋmɔŋkrakroi atsɛ̃mɔ, ejaakɛ amɛbɔɔ Yehowa oweletɔɔ gbi ni baa lɛ he kɔkɔ. (Yesaia 61:2) Dani ŋmɛnɛŋmɛnɛ mumɔŋ baalabii ayinɔ nɛɛ awala lɛ fɛɛ aaata lɛ, no mli lɛ agbe nitsumɔ ni ajɛ ŋwɛi akɛha akɛ amɛjaje Yehowa kojomɔi amɛtsɔɔ lɛ naa—koni akɛye musubɔlɔi fɛɛ ni kuɛŋ ti lɛ awui.
bf. 147, kk. 17, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: * Aku sɛɛ awo wolo tɛtrɛɛ nɛɛ gbɛi akɛ Consolation yɛ 1937 kɛ agbɛnɛ Awake! yɛ 1946.
bf. 147, kk. 19, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye liamɔ 7-11 lɛ najiaŋ: (Mateo 24:3-14; Kpojiemɔ 12:1-10) Yɛ no sɛɛ lɛ, etsɛ wiemɔ kɛjɛ yiŋtoo jajemɔ ni aŋma yɛ London, yɛ 1917, ni osɔfoi kpaanyɔ ni atsɔɔ mli akɛ amɛfata “je lɛŋ shiɛlɔi kpanakpanaai lɛ ahe.”
YITSO 24
bf. 160, kk. 21, liamɔ 11, tsakemɔ “gbɔmɛi ni tamɔ abotiai” lɛ ni ofee lɛ: shitee-kɛwolɔi
bf. 160, kk. 21, liamɔ 16, tsakemɔ “Mateo 25:31-34, 41, 46” ni ofee lɛ: Filipibii 1:27, 28
bf. 160, tsakemɔ sanebimɔ ni ji 21 (b), lɛ ni ofee lɛ: Mɛni hewɔ sanekpakpa lɛ ji sane fɔŋ kɛha shitee-kɛwolɔi lɛ?
YITSO 25
bf. 162, kk. 4, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: * Kɛha mumɔŋ sɔlemɔtsu kpeteŋkpele nɛɛ he susumɔ ni yeɔ emuu lɛ, kwɛmɔ saji ni ji “Yehowa Mumɔŋ Sɔlemɔtsu Kpeteŋkpele Lɛ” ni je kpo yɛ July 1, 1996 Buu-Mɔɔ lɛ kɛ “The One True Temple at Which to Worship” ni je kpo yɛ December 1, 1972 The Watchtower lɛ mli lɛ.
bf. 162, kk. 5, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji etɛ lɛ najiaŋ: Yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ agbalɛi amli lɛ, susumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ maa nɔ mi akɛ akɛ jalɛsaneyeli, baadamɔ Yehowa tɛi ni efolɔ eshwie shi ni ja lɛ anɔ aha.
bf. 162, kk. 7, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji etɛ ni nyiɛ Kpojiemɔ 11:2 lɛ sɛɛ lɛ najiaŋ: Taakɛ wɔbaana lɛ, nɔ ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ kɔɔ nyɔji 42 diɛŋtsɛ he, ni ejeɔ shishi kɛjɛɔ December 1914 kɛyashi June 1918, yɛ be mli ni aka mɛi fɛɛ ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ akwɛ waa lɛ.
bf. 164, kk. 12, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji kpawo lɛ najiaŋ: Kɛfata he lɛ, yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ shishijee mli lɛ, akadi be ni ji afii etɛ kɛ fa ni Nyɔŋmɔ webii aniiashikpamɔ ni mli wa lɛ tamɔ saji ni ba ni agba he sane afɔ shi yɛ biɛ lɛ pɛpɛɛpɛ—nɔ ni je shishi yɛ December 1914 ni tee nɔ aahu kɛyashi June 1918 lɛ.
bf. 165, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye mfoniri lɛ shishi niŋmaa lɛ najiaŋ: Tsutswaa nitsumɔ ni Zerubabel kɛ Yoshua tsu lɛ tsɔɔ akɛ nibii bibii baaje shishi yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ mli ni nɔ ni baanyiɛ sɛɛ ji yifalɛ babaoo ni baaba yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ. Ehe bahia ni agbele nitsumɔhei ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ, ni yɔɔ Brooklyn, New York lɛ mli babaoo bɔni afee ni akɛye abua ni akpee hiamɔ lɛ naa
bf. 165, kk. 15, liamɔ 8, tsakemɔ “(Mateo 17:1-3; 25:31)” ni ofee lɛ: (Mateo 17:1-3)
YITSO 26
bf. 175, kk. 12, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: * Roma yinɔsaneŋmalɔ Tacito bɔ amaniɛ akɛ beni aye Yerusalem nɔ kunim yɛ afi 63 D.Ŋ.B. ni Cneius Pompeius bote sɔlemɔtsu lɛ he krɔŋkrɔŋ lɛ, ena akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ jɛmɛ. Kpaŋmɔ adeka ko bɛ mli.—Tacitus History, 5.9.
YITSO 27
bf. 185, akrabatsa, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku ekpaa lɛ najiaŋ: Yɛ Spania lɛ, atutua shiai ni Kristofoi nɛɛ yɔɔ mli, abu amɛ fɔ ni ahe amɛ shika, awo amɛ tsuŋ kɛha “efɔŋ” ni ji Nyɔŋmɔ he ni amɛwieɔ kɛ Kristofoi akpeei ni amɛfeɔ hewɔ. Yiwaa nɛɛ ba naagbee yɛ 1970, beni nɔyeli lɛ tsake bɔ ni ekɛ jamɔi ni jeee Katolikbii lɛ yeɔ haa lɛ, ni enɛ ha aŋmɛ gbɛ ni akɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ wo mla shishi.
bf. 185, kk. 28, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye klɛŋklɛŋ sane muji enyɔ lɛ anajiaŋ: Nɛkɛ yiwaa ni naa wa ni tamɔ nu afua nɛɛ yashɛ he ni naa wa fe fɛɛ yɛ Jeŋ Ta II be lɛ mli. Yɛ Europa lɛ, akɛ Odasefoi aaashɛ 12,000 wo Nazi nɔyeli lɛ gboklɛfoi aŋsraiaŋ kɛ tsuŋwoohei amli, ni amɛteaŋ mɛi aaafee 2,000 gboi yɛ jɛmɛ.
YITSO 28
bf. 187, kk. 4, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye shishigbɛ niŋmaa lɛ najiaŋ: * Kɛha emlitsɔɔmɔ lolo lɛ, ofainɛ kwɛmɔ wolo ni ji Bó Daniel Gbalɛ lɛ Toi! ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 165-179 lɛ mli.
bf. 190, kk. 15, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye klɛŋklɛŋ sane muji etɛ lɛ anajiaŋ: Nakai ta lɛ ji oshara kpeteŋkpele kɛha nakai kooloo lɛ yitso kpawo lɛ ni yeɔ nɔ lɛ. Britania kɛ Europa maji lɛ ekomɛi laaje amɛ obalaŋtai babaoo yɛ gbele mli. Yɛ ta lɛ ekome pɛ mli, ni ji nɔ ni amɛtsɛ lɛ Battle of the River Somme ni awu yɛ 1916 lɛ, Ŋleshi asraafoi ni gboi lɛ shɛɔ 420,000, ni French asraafoi 194,000, kɛ Germany asraafoi 440,000 hu gboi—mɛi ni gboi lɛ fa fe 1,000,000!
bf. 192, kk. 22, mlijaa 2, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye liamɔ 1 lɛ najiaŋ: Amɛkaai lɛ shɛ he ni kwɔ fe fɛɛ yɛ June 1918,
YITSO 29
bf. 202, kk. 14, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye liamɔ 1-3 lɛ najiaŋ: “Ahe” 144,000 lɛ “kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ,” “ahe kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ.” Ahala amɛ akɛ Nyɔŋmɔ bii, ni yɛ
YITSO 30
bf. 206, kk. 3, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji enyɔ lɛ najiaŋ: Ojogbaŋŋ, mɛni ba yɛ 539 D.Ŋ.B. sɛɛ, beni blema Babilon gbee shi lɛ?
bf. 209, kk. 10, tsakemɔ liamɔ 1 lɛ ni ofee lɛ: Beni shɛɔ afi 1870 afii lɛ amli lɛ
bf. 209, okɛ sanebimɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sanebimɔ ni ji 10 lɛ najiaŋ: Mɛni ba beni shɛɔ afi 1870 afii lɛ amli lɛ, ni te Babilon Kpeteŋkpele lɛ fee enii yɛ enɛ he eha tɛŋŋ?
bf. 212, kk. 23, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji enumɔ, ekpaa kɛ kpawo lɛ anajiaŋ: Amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ lɛ Yesu ebo toi. Klɛŋklɛŋ lɛ, kɛjɛ 1919 kɛbaa nɛɛ, eha ebɔfoi lɛ egbe 144,000 lɛ ni akpaa amɛ akɛ ŋmaa lɛ naa. (Mateo 13:39, 43; Yohane 15:1, 5, 16) Yɛ no sɛɛ lɛ, ŋmaakpamɔ ni ji asafo babaoo lɛ ni ji toi krokomɛi ni abuaa amɛ naa lɛ hu miiya nɔ. (Yohane 10:16; Kpojiemɔ 7:9)
YITSO 32
bf. 231, kk. 27, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku lɛ mli sane ni jeɔ shishi kɛjɛɔ ŋmalɛ ni ji “Mateo 24:42, 44” lɛ sɛɛ lɛ najiaŋ: (Mateo 24:42, 44; Luka 12:37, 40) Yɛ be mli ni etiɔ nɛkɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ mli lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ: “Ejaakɛ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛle krɛdɛɛ akɛ Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] gbi lɛ baaba tamɔ julɔ baa nyɔɔŋ lɛ. Ejaakɛ be mli ni amɛaakɛɛ akɛ: Hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe! lɛ, no mli nɔŋŋ hiɛkpatamɔ aaabatutua amɛ trukaa.” Satan ji mɔ ni hɔ apasa sanejajemɔi fɛɛ ni tamɔ “Hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!” lɛ sɛɛ.—1 Tesalonikabii 5:2, 3.
YITSO 33
bf. 243, kk. 21, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni baa dani naagbee nɔ̃ lɛ najiaŋ: Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, paapa lɛ wie Yesu Kristo kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he fioo pɛ yɛ ewiemɔ lɛ mli.
bf. 245, kk. 25, liamɔ 6, tsakemɔ “(Kpojiemɔ 14:8; 17:2)” lɛ ni ofee lɛ: (Kpojiemɔ 14:8; 17:4)
YITSO 34
bf. 246, kk. 1, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni baa dani naagbee nɔ̃ lɛ anajiaŋ: Shi ninaa lɛ bafeɔ wɔbe nɛɛ mli naakpɛɛ nɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ.
bf. 249, kk. 10, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji ejwɛ lɛ najiaŋ: Taakɛ amaniɛbɔɔ ko ni International Peace Research Institute lɛ kɛha lɛ tsɔɔ lɛ, agbe mɛi ni naa shɛɔ akpekpei enumɔ yɛ ta ni awu yɛ 1986 lɛ pɛ mli!
bf. 250, kk. 12, shishigbɛ niŋmaa, tsakemɔ “1981” ni ofee lɛ: 1993
bf. 251, kk. 14, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye kuku lɛ najiaŋ: Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, maŋkwralɔi kɛ wiemɔ “hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!” lɛ etsu nii shii abɔ ni amɛkɛtsɔɔ gbɛjianɔi srɔtoi ni adesai toɔ lɛ mli. Ani je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ anifeemɔi nɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ 1 Tesalonikabii 5:3 lɛ ená emlibaa kwraa? Aloo Paulo miiwie saji pɔtɛɛ komɛi ni yɔɔ naakpɛɛ aahu akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ baale? Akɛni bei pii lɛ, anuɔ Biblia mli gbalɛi ashishi jogbaŋŋ yɛ be mli ni amɛba mli sɛɛ loo be mli ni amɛmiiná amɛmlibaa hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmɛ ni wɔkwɛ. Shi Kristofoi le akɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe ni ebaafee tamɔ nɔ ni ekolɛ je lɛ ená lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ko kwraa tsakeko. Ŋkomeŋfa nifeemɔi, nyɛ̃ɛ, yiwalɛ, wekui ni fiteɔ, jeŋba shara, hela, ŋkɔmɔyeli, kɛ gbele baakã he aya nɔ. Enɛ hewɔ lɛ kɛ́ oha ohiɛ hi nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ lɛ anɔ, ni obo gbalɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ toi lɛ, bolɔmɔ akɛ “ayɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ” lɛ lakaŋ bo.—Marko 13:32-37; Luka 21:34-36.
YITSO 36
bf. 259, kk. 4, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye naagbee sane muji enyɔ lɛ anajiaŋ: Yɛ afi 1914 mli lɛ, Yesu batsɔ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi, ni kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ eeye shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛ akɛ Yehowa hefatalɔ Maŋtsɛ kɛ Kojolɔ. Belɛ esa akɛ efeɔ mɔ ni tswaa Babilon Kpeteŋkpele lɛ shigbeemɔ he adafi.
bf. 260, kk. 9, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye klɛŋklɛŋ sane muji ejwɛ lɛ anajiaŋ: Blema Babilon shigbeemɔ yɛ 539 D.Ŋ.B. lɛ je shibaa kakadaŋŋ ni yagbe naa kɛ emaŋfɔfeemɔ lɛ shishi. Nakai nɔŋŋ hu kɛjɛ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ, hewalɛ ni Babilon jamɔ naa yɛ mɛi anɔ lɛ eba shi diɛŋtsɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ. Yɛ Japan lɛ, agu Shinto maŋtsɛ jamɔ lɛ yɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ sɛɛ.
bf. 265, kk. 22, foo naagbee ŋmalɛ ni atsɛ yisɛɛ lɛ mli:—Okɛto Mateo 24:15, 16 lɛ he lɛ.
bf. 266, kk. 28, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni ji kpawo kɛ nɔ ni ji kpaanyɔ lɛ najiaŋ: Enine baashɛ nɔ ni ekɛha lɛ nɔ toi enyɔ. Ajieŋ mɔbɔnalɛ kpo, ejaakɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ ejieee mɔbɔnalɛ ko kpo etsɔɔɔ mɛi ni enine shɛ amɛnɔ lɛ.
YITSO 38
bf. 277, kk. 17, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye naagbee sane muji enyɔ lɛ anajiaŋ: Kɛ́ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛnine baashɛ amɛŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ nɔ ni amɛyafata amɛnanemɛi ayemforo kuu lɛ mli bii lɛ ahe kɛ́ Kristo gbe ekunimyeli lɛ naa nɔŋŋ. Kɛkɛ lɛ, Toobi lɛ yookpeemɔ lɛ baaya nɔ yɛ be ni Nyɔŋmɔ eto lɛ mli!
bf. 277, kk. 18, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye klɛŋklɛŋ sane muu lɛ najiaŋ: Bɔ ni atsɔ gbalɛ nɔ atsɔɔ nibii amli aha yɛ Lala 45 lɛ tsɔɔ bɔ ni ato nibii ni baaya nɔ lɛ anaa aha lɛ mli.
YITSO 39
bf. 281, kk. 10, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye naagbee sane muji enyɔ lɛ anajiaŋ: Kɛfata he lɛ, “bɔfoi lɛ fɛɛ” baasɔmɔ Yesu yɛ be mli ni eta enunyam maŋtsɛsɛi nɔ ni eyaa nɔ ekojoɔ jeŋmaji kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ gbɔmɛi lɛ. (Mateo 25:31, 32) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu bɔfoi lɛ baafata ehe yɛ naagbee ta ni emli ni atsuɔ Nyɔŋmɔ kojomɔi ahe nii kɛgbeɔ naa kwraa lɛ mli.
YITSO 41
bf. 296, kk. 5, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye klɛŋklɛŋ sane muji etɛ lɛ anajiaŋ: Namɛi eshwɛ ni abaakojo amɛ yɛ be mli ni shikpɔŋ momo lɛ kɛ ŋwɛi momo lɛ ejo foi lɛ? Jeee 144,000 lɛ mli shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ, ejaakɛ akojo mɛnɛɛmɛi momo ni asɔo amɛnaa. Kɛji akɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ lolo yɛ Harmagedon sɛɛ lɛ, esa akɛ amɛgboi koni amɛnine ashɛ amɛ ŋwɛi nyɔmɔwoo nɔ kɛtsɔ gbohiiashitee nɔ. (1 Petro 4:17; Kpojiemɔ 7:2-4)
YITSO 43
bf. 311, kk. 19, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye sane muu ni nyiɛ “Kpojiemɔ 11:15; 12:10” lɛ sɛɛ lɛ najiaŋ: Mumɔ lɛ kɛ ayemforo lɛ miifɔ̃ mɛi ni hiɛ tsui ni ja lɛ nine yɛ naagbee be nɛɛ mli koni amɛbayɛ wala nu lɛ yaka. Faa nɛɛ mli nu lɛ baakã he aho aha mɛi nɛɛ kɛyashi nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee, kɛ agbɛnɛ hu yɛ jeŋ hee lɛ mli, beni Yerusalem Hee lɛ ‘jɛɔ ŋwɛi kpelekeɔ shi kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ’ lɛ.—Kpojiemɔ 21:2.
bf. 312, kk. 26, okɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ aye klɛŋklɛŋ sane muji enyɔ lɛ anajiaŋ: Nakai tsei lɛ, ni faa lɛ haa amɛnaa nui babaoo lɛ baanyɛ adamɔ shi kɛha 144,000 lɛ ni ji Toobi lɛ ŋa lɛ mli bii lɛ hu. Yɛ be mli ni amɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, mɛnɛɛmɛi hu nuɔ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha wala kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ lɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ atsɛ Yesu mumɔŋ nyɛmimɛi nɛɛ yɛ gbalɛ wiemɔ mli akɛ “jalɛ tsei wuji.” (Yesaia 61:1-3; Kpojiemɔ 21:6)