Toiboo Here Amɛyiwala
YESU KRISTO tsɔ hiɛ ekɛ Yudafoi anibii agbɛjianɔtoo ni akɛtsuɔ nii yɛ Yerusalem sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ hiɛkpatamɔ he kɔkɔbɔɔ ha. Etsɔɔɔ gbi nɔ ni enɛ baaba. Shi, etsɔɔ saji ni baaba ni baatsɔ hiɛkpatamɔ nɛɛ hiɛ lɛ mli. Ewo ekaselɔi lɛ hewalɛ koni amɛya nɔ amɛshi kpe, ni amɛshi he ni oshara lɛ yɔɔ lɛ.
Yesu gba akɛ: “Kɛ́ nyɛna akɛ abɔ nsra awo Yerusalem he lɛ, belɛ nyɛnáa nyɛlea akɛ efitemɔ lɛ eshɛ.” Ekɛɛ hu akɛ: “Kɛ́ nyɛna amaŋfɔ̃ nihii nii lɛ . . . akɛ ema hé krɔŋkrɔŋ lɛ . . . no lɛ mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi kɛya gɔji lɛ anɔ.” Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ koni amɛkaku amɛsɛɛ akɛ amɛyaabaa heloonaa nibii ni amɛyɔɔ lɛ ayi. Ehe miihia ni amɛjo foi oya kɛji amɛyi baaná wala.—Luka 21:20, 21; Mateo 24:15, 16.
Bɔni afee ni Cestius Gallus aku atuatsemɔ ni etee nɔ be kakadaŋŋ lɛ naa lɛ, enyiɛ Roma asraafoi lɛ ahiɛ ni amɛwu amɛshi Yerusalem yɛ afi 66 Ŋ.B. Ebote maŋtiase lɛ po mli, ni ewo sɔlemɔtsu lɛ he ka. Basabasafeemɔ te shi yɛ maŋtiase lɛ mli fɛɛ. Mɛi ni tee nɔ amɛshi kpe lɛ na akɛ amanehulu miihe aba. Shi, ani hegbɛ yɛ kɛha foijee? Trukaa lɛ, Cestius Gallus kɛ esraafoi lɛ gbala amɛhe shi. Yudafoi shitee-kɛ-wolɔi lɛ tiu amɛ. Be ni esa akɛ ajo foi kɛjɛ Yerusalem kɛ Yudea niiaŋ fɛɛ lɛ nɛ!
Enɔ afi lɛ, Roma asraafoi lɛ ku amɛsɛɛ yɛ Vespasian kɛ ebinuu Tito hiɛnyiɛmɔ shishi. Ta te shi yɛ maŋ lɛ mli he fɛɛ he. Yɛ afi 70 Ŋ.B. shishijee mli lɛ, Roma asraafoi lɛ kɛ tsei ni ajɔɔ naa piɔpiɔ fo afabaŋ amɛwo Yerusalem he. Atsĩmɔ hei fɛɛ ni abaanyɛ ajo foi kɛtsɔ lɛ. (Luka 19:43, 44) Gbɔmɛi akui ni kɛ amɛhe nɔɔ yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ gbegbee amɛhe. Romabii lɛ gbegbee mɛi ni eshwɛ lɛ, loo amɛloo amɛ kɛtee nomŋɔɔ mli. Akpata maŋtiase lɛ kɛ esɔlemɔtsu lɛ hiɛ kwraa. Taakɛ Josephus, ni ji klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ lɛ tsɔɔ lɛ, Yudafoi ni fa fe akpeiakpe kome na amanehulu ni amɛgboi. Akuko sɛɛ amako nakai sɔlemɔtsu lɛ dɔŋŋ.
Eji Kristofoi lɛ tee nɔ amɛhi shi yɛ Yerusalem yɛ afi 70 Ŋ.B. kulɛ, abaagbe amɛ loo abaaŋɔ amɛ kɛ mɛi krokomɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ kɛya nomŋɔɔ mli. Shi kɛlɛ, yinɔsaneŋmalɔi ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ bɔ amaniɛ akɛ no mli lɛ, Kristofoi lɛ ebo Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔɔ lɛ toi, ni amɛ́jo foi kɛjɛ Yerusalem kɛ Yudea niiaŋ fɛɛ kɛ́tee gɔji ni yɔɔ Yordan Faa lɛ bokagbɛ lɛ anɔ. Amɛteŋ mɛi komɛi yahi Pella yɛ Perea kpokpaa lɛ nɔ. Amɛ́shi Yudea ni amɛkuuu amɛsɛɛ. Toiboo ní amɛfee amɛha Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ here amɛyiwala.
Ani Okɛ Hiɛdɔɔ Tsuɔ Kɔkɔbɔi ni Jɛ Hei ni Anyɛɔ Akɛ He Fɔ̃ɔ Nɔ lɛ Ahe Nii?
Mɛi babaoo buɔ kɔkɔbɔi fɛɛ ni akɛhaa lɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa akɛni amɛnu kɔkɔbɔi babaoo ni nɔ ko baaa lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, toiboo ni ooofee oha kɔkɔbɔi baanyɛ ahere oyiwala.
Yɛ afi 1975 mli lɛ, akɛ kɔkɔbɔi ha yɛ China akɛ shikpɔŋ baahoso. Maŋ onukpai lɛ fee nɔ ko yɛ kɔkɔbɔɔ lɛ he. Maŋbii lɛ tsu kɔkɔbɔɔ lɛ he nii. Ahere mɛi akpei abɔ yiwala.
Yɛ April afi 1991 mli yɛ Philippines lɛ, maŋbii ni yɔɔ Pinatubo Gɔŋ lɛ he lɛ bɔ amaniɛ akɛ lamɔ kɛ lamulu miifã kɛmiijɛ gɔŋ lɛ mli. Beni Philippine Institute of Volcanology and Seismology (Lasu Gɔji kɛ Shikpɔŋhosomɔi Ahe Nikasemɔhe ni Yɔɔ Philippines) lɛ kɛ nyɔji enyɔ ekwɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yaa nɔ ehaa lɛ sɛɛ lɛ, amɛbɔ kɔkɔ yɛ oshara ni baa lɛ he. Oya nɔŋŋ ni aha mɛi akpei nyɔŋmai abɔ ni yɔɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ lɛ shi jɛmɛ. Yɛ June 15 leebi maaŋkpa lɛ, lasu gɔŋ lɛ fɛ́ fɛmɔ ko ni naa wa ni etswa lamulu tɔn akpekpei toi akpei abɔ ewo kɔɔyɔɔ lɛ mli kɛtee ŋwɛi shɔŋŋ, kɛkɛ ni lamulu lɛ nyɔ shi yɛ akrowa lɛ nɔ. Toiboo ni afee lɛ here mɛi akpei abɔ yiwala.
Biblia lɛ bɔɔ kɔkɔ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛkpatamɔ lɛ he. Amrɔ nɛɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. Ani ooya nɔ ooshi kpe beni naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ? Ani ooto gbɛjianɔ bɔni afee ni oshi he ni oshara lɛ yɔɔ lɛ? Ani okɛ hehiamɔ henumɔ miibɔ mɛi krokomɛi kɔkɔ koni amɛfee nakai nɔŋŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]
Toiboo ni afee aha kɔkɔbɔɔ lɛ here mɛi babaoo yiwala beni Pinatubo Gɔŋ lɛ fɛ̃ lasu gɔŋ lamulu eshwie shi lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
Abáa Kristofoi ni fee toiboo amɛha Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ ayi beni akpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 70 Ŋ.B.