Hewalɛnamɔ Kɛ Miishɛɛ—Te Ooofee Tɛŋŋ Ona?
GBƆMƆ ejɛ jeeŋmɔ eyoo tsakpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni ka hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ teŋ lɛ. Hippocrates, ni asusuɔ akɛ lɛ ji “tsofa-feemɔ tsɛ” lɛ wie akɛ: “Esa akɛ nuu nilelɔ lɛ ale akɛ hewalɛnamɔ ji adesai ajɔɔmɔi lɛ ateŋ nɔ ni da fe fɛɛ.” Ni German jeŋ nilelɔ Arthur Schopenhauer wie akɛ: “Adesa miishɛɛnamɔ he henyɛlɔi enyɔ lɛ ji nɔnaa kɛ tsinejee.”
Norman Cousins gba eniiashikpamɔ ni kɔɔ bɔ ni ekɛ ŋmɔlɔ tsu nii ni ekɛwuu eshi hela ko ni miihe agbe lɛ lɛ he yɛ wolo, Anatomy of an Illness as Perceived by the Patient lɛ mli. Ekɛɛ hewalɛ ni ena lɛ fã jɛ bɔ ni eŋmɔɔ kwaa yɛ be mli ni ekwɛɔ sinii ni akɛwoɔ mɔ naaŋmɔlɔ lɛ. Datrɛfoi ni ehe gbɛi eje shishi amɛmiipɛi gbɔmɔtso mli nui komɛi ni tamɔ tsofa ni atsɛɔ amɛ endorphins, ni jeɔ kpo yɛ gbɔmɔtso lɛ mli kɛ wɔŋmɔ lɛ mli. Belɛ wɔbaanyɛ wɔkadi nilee ni yɔɔ abɛi ni jɛ mumɔŋ nɛɛ mli lɛ: “Tsuijurɔ lɛ, tsofa kpakpa ni.”—Abɛi 17:22.
Kɛlɛ, nɔ ni kɛ ehe kpaaa gbee lɛ, nibii amlipɛilɔi ena akɛ hewalɛnamɔ emaaa miishɛɛ ni aaana nɔ mi, ejaakɛ mɛi pii yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ shi amɛbɛ miishɛɛ. Nibii amlipɛimɔ ni damɔ sanebimɔi ni aŋmala aha kɛ saji ni abibii gbɔmɛi fe 100,000 nɔ lɛ ha Jonathan Freedman mu sane naa ni ekpaaa gbɛ nakai akɛ gbɔmɛi ni bɛ miishɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 50 ji gbɔmɛi ni yɔɔ hewalɛ.
Hewalɛnamɔ kɛ Miishɛɛ—Yɛ Wiemɔ Kome Mli
Belɛ nɛgbɛ wɔbaakwɛ kɛha hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ ni nine shɛko nɔ lɛ namɔ? Konfusio ha wɔle enɛ mli fioo yɛ afii ohai abɔ ni eho nɛ mli: “Nɔyeli kpakpa baa kɛ aha mɛi ni bɛŋkɛ lɛ na miishɛɛ, ni enɛ gbalaa mɛi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ.” Kɛmiibɛŋkɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ, maŋsɔɔlɔ nukpa Thomas Jefferson jaje akɛ oti kome pɛ ni ma nɔyeli hiɛ ji “ni ena miishɛɛ ni fa babaoo eha gbɔmɛi asafoi ni yɔɔ eshishi lɛ.”
Yɛ anɔkwale mli lɛ, nibii amlitaomɔ lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ hetoo kome kɛha hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ ni adesai taoɔ lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ kome nɔ diɛŋtsɛ—nɔyeli.
Adesai ekwɛ jɛmɛ—nɔyeli lɛ—yɛ yinɔi lɛ fɛɛ mli kɛha amɛmiishɛɛnamɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wiemɔi ni ehe gbɛi nɛɛ yɛ United States, Amerika Heyeli Jajemɔ lɛ mli: “Wɔhiɛ nɛkɛ anɔkwalei nɛɛ amli akɛ nɔ ko ni wɔnaa faŋŋ, akɛ abɔ gbɔmɛi fɛɛ akɛ mɛi ni yeɔ egbɔ, akɛ amɛ-Bɔlɔ lɛ kɛ Hegbɛi komɛi ni anyɛŋ ahe yɛ amɛdɛŋ eha amɛ, akɛ nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji Wala, Heyeli kɛ Miishɛɛnamɔ sɛɛdii.” Kadimɔ enɛ jogbaŋŋ akɛ nɔyeli ni amɛnaa ehe ninaa lɛ kɛ hegbɛ ni akɛdiɔ miishɛɛ sɛɛ pɛ he shiwoo ha eshishibii lɛ. Yɛ hewalɛnamɔ gbɛfaŋ lɛ, nɔyelii pii ebɔ mɔdɛŋ amɛto gbɛjianɔ koni amɛmaŋbii lɛ ahewalɛnamɔ aya hiɛ. Shi, hewalɛnamɔ kpakpa kɛha mɛi ni fa lɛ efee yaka.
Ni kɛlɛ, nɔyeli ni ewo shi akɛ ekɛ babaoo baaha lɛ hu? Ni kɛji akɛ jeee miishɛɛ sɛɛdii pɛ he shiwoo ekɛhaa shi miishɛɛ diɛŋtsɛ lɛ hu? Ni kɛji akɛ jeee hewalɛnamɔ kpakpa he shika he shiwoo ekɛhaa, shi hewalɛnamɔ kpakpa diɛŋtsɛ hu? Ani omli efiliŋ bo akɛ naa nɔyeli ni hiɛ naagbee tsabaa kɛha hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ ni adesai taoɔ lɛ?
Ŋmɛnɛ, mɛi pii baasusu akɛ lamɔ ko ni nyɛŋ aba mli nɛ, ni kɛlɛ agba nɔyeli ko ni tamɔ nɛkɛ he sane afɔ shi diɛŋtsɛ ni atsɔɔ mli fitsofitso hu. Wɔbaanyɛ wɔna amaniɛbɔɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ lɛ yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ ni ji Biblia lɛ mli, ni nɔyeli lɛ ji Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ.
Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli, loo Nɔyeli Lɛ
Biblia lɛ fɔɔ “Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ” he wiemɔ. Shi mɛni ji enɛ? Webster’s New World Dictionary of the American Language lɛ tsɔɔ “maŋtsɛyeli” mli akɛ “nɔyeli loo maŋ ni maŋtsɛ loo maŋnyɛ yeɔ nɔ.” Kɛ aaawie he kuku lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli, odehei anɔyeli ni Nyɔŋmɔ Bi ni afɔ lɛ mu kɛ Maŋtsɛ, Yesu Kristo ji enɔyelɔ. Shi te nɔyeli nɛɛ he hiaa yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo mli ha tɛŋŋ? Ha Yesu wiemɔi lɛ aha hetoo: “Nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ . . . tsutsu. Ni aaashiɛ maŋtsɛyelilɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ . . . Esa akɛ miyajajeɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ . . . ejaakɛ no hewɔ atsu mi. Aashiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyelilɛ he sanekpakpa lɛ, ni mɔ fɛɛ mɔ boteɔ mli ekaa naa.”—Mateo 6:33; 24:14; Luka 4:43; 16:16.
Akɛ wiemɔ “maŋtsɛyeli” lɛ etsu nii fe shii oha yɛ Sanekpakpai ni kɔɔ Yesu shihilɛ he lɛ mli, ni yɛ bei komɛi amli lɛ awieɔ he pɔtɛɛ kɛkɔɔ hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ he. Kwɛmɔ Mateo 9:35: “Ni Yesu kpa maji lɛ kɛ akrowai lɛ fɛɛ nɔ, ni etsɔɔ nii yɛ amɛkpeehei lɛ, ni eshiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ni etsaa hela fɛɛ hela kɛ hejaramɔ fɛɛ hejaramɔ yɛ mã lɛŋ.” Eyɛ mli akɛ Yesu kɛ hewalɛnamɔ kpakpa ni ekɛbahaa gbɔmɛi lɛ to Maŋtsɛyeli lɛ he tsɔɔmɔ lɛ he moŋ, shi esa akɛ wɔyoo akɛ eshiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ lɛ baa dani helai atsamɔ lɛ baa. Ale lɛ akɛ “Tsɔɔlɔ lɛ,” shi jeee “Helatsalɔ lɛ.” (Mateo 26:18; Marko 14:14; Yohane 1:38) Ekɛ ejwɛŋmɔ emaaa gbɔmɛi lɛ ahelai atsamɔ loo mɛi ni he yeɔ lɛ akwɛmɔ nɔ titri. Nɔ ni he hiaa lɛ titri ji Maŋtsɛyeli lɛ yɛ be fɛɛ mli. Etsɔ gbɔmɛi lɛ ahelai ahe nii ni etsu lɛ nɔ etsɔɔ musuŋtsɔlɛ babaoo ni eyɔɔ ni no hu ye odase akɛ eyɛ ŋwɛi sɛɛfimɔ.
Tsamɔi ni Yesu fee lɛ hu tsu nii akɛ adesa hewalɛnamɔ ni akɛaaba ekoŋŋ lɛ he nii ni ebaatsu beni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ lɛ ni atsɔɔ hiɛ anaa. Nɔ ni maa enɛ nɔ mi ji ninaa ni atsɔɔ mli yɛ Kpojiemɔ 22:1, 2 lɛ: “Ni etsɔɔ mi wala nu faa krɔŋŋ ni mli tse tamɔ kristalo ashwishwɛ miijɛ Nyɔŋmɔ kɛ Toobi lɛ maŋtsɛsɛi lɛ mli. Ni eblohu lɛ teŋ kɛ faa lɛ toi biɛ kɛ biɛ fɛɛ lɛ wala tsei lɛ mamɔ shi, ni ewoɔ yibii shii nyɔŋma-kɛ-enyɔ, ni nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ nɔ lɛ ewoɔ yibii, ni tso lɛ yibaai lɛ akɛtsaa jeŋmaji lɛ.”
Shi nɛgbɛ eeenyɛ eba akɛ wɔɔna enɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ? Ákɛ naakpɛɛ tsamɔ ni tamɔ nɛkɛ aaaba shikpɔŋ nɔ lɛ baafee tamɔ nɔ ko ni ŋɔɔ fe bɔ ni aaahe aye. Shi kaimɔ Yesu wiemɔi ni ekolɛ bo diɛŋtsɛ otsi ta yɛ osɔlemɔi amli lɛ: “Ha omaŋtsɛyeli lɛ aba. Ha afee osuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ hu, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.”—Mateo 6:10, New World Translations.
No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ shishi wɔhiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ kɛha hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ yɔɔ. Shi, sanebimɔ ko eshwɛ.
Ani Wɔbaanyɛ Wɔna Hewalɛnamɔ kɛ Miishɛɛ Mli Ŋɔɔmɔ Bianɛ?
Biblia mli shishitoo mlai asɛɛ ni wɔɔnyiɛ bianɛ lɛ po baaha wɔnyɛ wɔna hewalɛnamɔ babaoo mli ŋɔɔmɔ, kɛ miishɛɛ ni yaa hiɛ. Taakɛ atsi ta shii abɔ yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ baafai amli lɛ, efɔɔ kaa akɛ abuɔ mɛi ni kɛ Biblia lɛ tsuɔ nii yɛ amɛ daa gbi shihilɛi amli lɛ ahe kɛjɛɔ hewalɛnamɔ mli naagbai ni jɛɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, zigaret shɛremɔ, daanumɔ babaoo, kɛ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ mli baa lɛ ahe. Agbɛnɛ amɛnaa kpoo shihilɛ mli sɛɛnamɔi kɛ wekukpaa kpakpa ni baa amɛkɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ mli ŋɔɔmɔ.
Shi wɔtsɔ hiɛ wɔna akɛ hewalɛ kpakpa ni mɔ ko yɔɔ lɛ kɛkɛ kɛ naanɔ miishɛɛ baaa. Mɛni ebaabi dani ona miishɛɛ ni fa babaoo mli ŋɔɔmɔ?
Jonathan Freedman susu nakai sanebimɔ lɛ he kɛtee shɔŋŋ yɛ nibii amlipɛimɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsi ta lɛ mli. Ekwɛ nibii ni fataa he tamɔ “Suɔmɔ kɛ Bɔlɛnamɔ,” “Obalaŋtaiaŋ kɛ Afii,” “Shika ni Baa kɛ Tsɔsemɔ,” kɛ “Maŋtiase kɛ Akrowaiaŋ” po mli. Eeefee bo miishɛɛ akɛ ooole akɛ ena akɛ hewalɛ bibioo ko pɛ nɛkɛ nibii nɛɛ naa yɛ mɔ ko miishɛɛnamɔ diɛŋtsɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ be mli ni etsiɔ gbɔmɛi ni yɔɔ heloo gbɛfaŋ nibii babaoo shi amɛbɛ miishɛɛ Iɛ ata lɛ, emu sane naa akɛ: “Wɔna yɛ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ akɛ, etamɔ nɔ ni jeee shika ni anaa loo woloŋlee tsuɔ nɔ titri yɛ miishɛɛnamɔ mli.”
Esane naamuui lɛ tamɔ Biblia mli niŋmalɔ nilelɔ ko, ni ji bɔfo Paulo, ni wie akɛ: “Mikase akɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni miyɔɔ mli lɛ, mimii ashɛ he” lɛ nɔŋŋ. (Filipibii 4:11) Kaimɔ Yesu wiemɔi lɛ hu: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ; ejaakɛ jeee gbɔmɔ nii ni ena ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.”—Luka 12:15.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nilelɔ Freedman na enɛ: “Yɛ be kɛ bei amli lɛ, kɛ wɔbo wiemɔi ni mɛi ni bɛ miishɛɛ, shi amɛtamɔ mɛi ni yɔɔ nɔ fɛɛ nɔ lɛ wieɔ lɛ toi lɛ, wɔnaa ni amɛmiiwie akɛ shishinumɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ bɛ amɛshihilɛ mli.” Ekɛfata he akɛ: “Mishahaoɔ shi akɛ makɛɛ babaoo yɛ enɛ he, shi ejeɔ kpo akɛ mumɔŋ nibii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ naa mɔ ko henumɔi ni kɔɔ nii ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ ahe lɛ anɔ hewalɛ kpakpa, yɛ be mli ni kɛ enɛ eko bɛ lɛ efiteɔ loo egbalaa mɔ kɛjɛɔ nɔ fɛɛ nɔ he.”
Wɔnaa anɔkwale ni nibii ni ana nɛɛ ji lɛ he odaseyeli yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Kwɛmɔ ohe kɛkpe. Ani onaaa akɛ etamɔ nɔ ni gbɔmɛi fɛɛ—mɛi ni yɔɔ heloo gbɛfaŋ nibii fioo kɛ mɛi ni yɔɔ babaoo lɛ fɛɛ—miidi miishɛɛ sɛɛ, shi amɛnaaa mli ŋɔɔmɔ kpakpa ko? Eji anɔkwale akɛ, mɛi komɛi anijiaŋ eje wui ni amɛŋmɛɛ he ni amɛkɛ hiɛnɔkamɔ ni bɛ hiɔ shi kpoo, ni kɛlɛ mɛi pii hiɔ shi tamɔ nɔ ni nɔ kome too lɛ nɔŋŋ amɛtsuɔ, ni amɛnyiɛ sɛɛ kɛ foi, shi amɛnine shɛɛɛ nɔ ni amɛdiɔ sɛɛ lɛ nɔ. Mɛi komɛi boteɔ gbalashihilɛ mli koni amɛna miishɛɛ, yɛ be mli ni amɛ akutseiaŋbii miitse gbala mli yɛ nakai yiŋtoo kome too lɛ nɔŋŋ he. Mɛi krokomɛi kɛ nitsumɔ gbedeɔ amɛhe, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi hu shiɔ amɛnitsumɔi koni amɛyaye gbɛhamɔ be kakadaŋŋ ni haa amɛfiteɔ shika pii. Amɛ fɛɛ amɛtaoɔ naagbee nii ni nine shɛɛɛ nɔ nɛɛ nɔŋŋ, koni amɛna hewalɛ kɛ miishɛɛ. Ani amɛnaa enɛ? Ani ona enɛ?
Ohewalɛnamɔ, Omiishɛɛ
Anɔkwale lɛ ji akɛ, obaanyɛ ona hewalɛ kɛ miishɛɛ babaoo bianɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
Eka shi faŋŋ akɛ eji nilee gbɛ diɛŋtsɛ akɛ ooobɔ mɔdɛŋ ni okwɛ ohewalɛnamɔ nɔ yɛ gbɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ nɔ, tamɔ Biblia mli ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ kɛ nitsumɔ. Ebaaye ebua bo hu ni ole bɔ ni shihilɛi komɛi ji diɛŋtsɛ. Nɔ ni fata enɛ he ji ni oooyoo akɛ helai baanyɛ aba wɔgbɔmɔtsei ni yeee emuu lɛ amli, ni ohiɛ akafee bo yaa aloo ni oyiŋ futu kɛ ebalɛ nakai. Enɛ baabi mɔdɛŋbɔɔ lolo ni okɛna jwɛŋmɔ ni ja yɛ be mli ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa hewalɛ ni yeɔ emuu yɛ jeŋ hee ni baa lɛ mli lɛ he shiwoo lɛ nɔ lɛ.
Ni bɔni afee ni ona akɛ oyɛ miishɛɛ ko ni fa bianɛ lɛ, bi ohe nɛkɛ saji nɛɛ: 1. Ani mi diɛŋtsɛ mikudɔɔ mishihilɛ? 2. Ani miyɛ toiŋjɔlɛ yɛ mimli ni eko ka mi kɛ mɛi ni ebɔle mi lɛ ateŋ? 3. Ani mihiɛ sɔɔ nɔ ni minyɛ mitsu yɛ miwala shihilɛ be mli lɛ kɛ akɛto Biblia lɛ he lɛ? 4. Ani mikɛ miweku lɛ miina Nyɔŋmɔ ni wɔnyɛɔ wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ?
Nɔ ni wɔɔhala lɛ damɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ titri. Ekolɛ wɔteŋ mɛi pii yɛ hewalɛ, ni wɔɔnyɛ wɔhala miishɛɛ ni wɔɔna hu. Shi esa akɛ wɔna mumɔŋ otii ni mamɔ wɔhiɛ ni wɔtsu he nii ni wɔnine ashɛ nɔ. Kaimɔ Yesu wiemɔi lɛ: “He ni nyɛjwetri yɔɔ lɛ, jɛmɛ nyɛtsuii aaahi.” (Mateo 6:21) Ni wɔyɛ yiŋtoo ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni baaha wɔkwɛ hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ babaoo gbɛ yɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli ni yeɔ emuu lɛ shishi. No mli lɛ, hewalɛnamɔ kɛ miishɛɛ ni yeɔ emuu baanyɛ afee wɔnɔ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Eŋɔɔ mɛi ni yɔɔ miishɛɛ Iɛ anaa akɛ amɛaagba mɛi krokomɛi amɛ hiɛnɔkamɔ kɛha miishɛɛ ni yeɔ emuu lɛ he sane