Aja Mɛɛ Nyɔŋmɔ?
ESORO adesai yɛ kooloi ahe, ejaakɛ adesai yɛ henumɔ ko kɛha jamɔ. Eji adebɔɔ su ko ni wɔnaa kɛjɛɔ fɔmɔ mli. Wɔyɛ jeŋba mli henumɔ hu, henilee ni baakudɔ wɔ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he. Wɔ fɛɛ wɔnyiɛɔ nakai henilee lɛ sɛɛ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ, ni yɛ nakai feemɔ mli lɛ, mɛi babaoo kwɛɔ nyɔŋmɔ loo nyɔŋmɔi komɛi agbɛ kɛhaa gbɛtsɔɔmɔ.
Afii oha loo ohai enyɔ ni eho lɛ amli lɛ, jeŋ nilelɔi ni le woloŋ jogbaŋŋ lɛ ateŋ mɛi komɛi eje shihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ ofe kɛ Bɔlɔ ko yɔɔ lɛ he ŋwane. Yɛ 1844 lɛ, Karl Marx wie Nyɔŋmɔ jamɔ he akɛ “eji ebɔɔ ni gbeɔ gbɔmɛi ajwɛŋmɔ.” Yɛ sɛɛ mli lɛ, Charles Darwin hu je sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ shishi. Kɛkɛ ni Bolshevik maŋ hiɛtsakemɔ lɛ hu nyiɛ sɛɛ kɛba. Wiemɔ ni awieɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ bafee maŋ mla yɛ Europa Bokagbɛ maji amli, ni awie akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ sɛɛ baafo yɛ 1917 yinɔbii lɛ agbele sɛɛ. Shi nakai mɛi ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ nyɛɛɛ amɛtsake bɔ ni abɔ adesai aha lɛ. Nɔ ni yeɔ enɛ he odase ji bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ ewo ehe nɔ ekoŋŋ yɛ Europa Bokagbɛ yɛ bei nɛɛ amli lɛ.
Shi, taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ, mɛi babaoo yɛ “ni atsɛɔ amɛ ‘nyɔŋmɔi,’ . . . ŋwɛi amɛyɔɔ jio, shikpɔŋ lɛ nɔ amɛyɔɔ jio, taakɛ bɔ ni asɛ̃ɛɛ ‘nyɔŋmɔi’ ahe ni asɛ̃ɛɛ ‘nuŋtsɔmɛi’ ahe lɛ.” (1 Korintobii 8:5) Adesai eja nyɔŋmɔi babaoo, yɛ afii abɔ ni eho lɛ fɛɛ mli. Ana nyɔŋmɔi pii kɛha fɔmɔ, suɔmɔ, ta, kɛ wein kɛ yakayaka shwɛmɔi po. Ni yɛ Hindu jamɔ lɛ pɛ mli lɛ, nyɔŋmɔi ni ayɔɔ lɛ ayifalɛ shɛɔ akpekpei abɔ.
Triniti nyɔŋmɔi etee nɔ efa babaoo yɛ Babilon, Ashur, kɛ Mizraim, kɛ agbɛnɛ yɛ Buddhabii ashikpɔji anɔ. Kristendom hu yɛ e-Triniti “krɔŋkrɔŋ” lɛ. Islam, ni kpooɔ Triniti tsɔɔmɔ lɛ, bɛ “nyɔŋmɔ ko fe Allah pɛ.” Kɛfata he lɛ, mɛi ni yeɔ jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ Nyɔŋmɔ ofe ko yɛ, ni anaaa lɛ lɛ he fɛo lɛ po yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɔŋmɔi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ wieɔ adesai ni heloonaa ninamɔ sɛɛdii lakaa amɛ lɛ ahe yɛ Filipibii 3:19 akɛ: “Amɛmusu ji amɛnyɔŋmɔ.”
Mɛi pii hu jaa nyɔŋmɔ loo nyɔŋmɔi ni yɔɔ maŋ nɔ loo akutsoŋ he ni afɔ amɛ yɛ lɛ. Enɛ teeɔ sanebimɔi ashi. Ani jamɔi fɛɛ kɛ mɔ yaa he kome too lɛ nɔŋŋ—tamɔ gbɛi sɔrɔtoi ni fɛɛ miiya gɔŋ ko yiteŋ lɛ? Aloo ani jamɔi babaoo amli teemɔŋ gbɛi lɛ kɛ mɔ yaa oshara mli—tamɔ nanegbɛi ni miiya jɔɔ voo ko naabu? Ani jamɔ gbɛi kpakpai babaoo yɔɔ aloo ekome too pɛ yɔɔ? Ani nyɔŋmɔi babaoo yɛ ni sa yijiemɔ aloo Nyɔŋmɔ Ofe koome pɛ yɔɔ ni sa wɔ hetuu-kɛhamɔ kɛ wɔ jamɔ fɛɛ?
Bɔ ni Fee ni Apasa Nyɔŋmɔi Ba
Esa akɛ wɔsusu sanebimɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ ahe jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he sane ni aŋma afɔ shi ni etsɛ fe fɛɛ, Biblia lɛ, tsɔɔ bɔ ni fee ni apasa nyɔŋmɔ ko, ni tsu nii kɛtsɔ onufu ko nɔ lɛ laka wɔ klɛŋklɛŋ blematsɛmɛi lɛ ni amɛyakɔ amanehulu gbɛ. Wɔmiina haomɔi ni ejɛ nɛkɛ ŋaa gbɛ ni ekɛtsu nii nɛɛ mli eba lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. (1 Mose 3:1-13, 16-19; Lala 51:7) Yesu, “Nyɔŋmɔ Bi lɛ” wie nakai nyɔŋmɔ atuatselɔ lɛ he akɛ “je nɛŋ lumɔ lɛ.” Yesu bɔfoi lɛ ateŋ mɔ kome tsɛ lɛ akɛ “je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ.” (Yohane 1:34; 12:31; 16:11; 2 Korintobii 4:4) Awie ehe hu yɛ Kpojiemɔ yitso 12, kuku 9 akɛ “blema onufu lɛ ni atsɛɔ lɛ diabolo (Naafolɔlɔ loo Abonsam) lɛ kɛ Satan (henyɛlɔ) lɛ ni shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ.” Jeŋ apasa maŋtsɛyeli ko yɛ Satan kudɔmɔ shishi.
Satan ji shishiulɔ kpele fe fɛɛ. (1 Timoteo 2:14) Ekɛ adesai afɔmɔ su ni amɛyɔɔ ni haa amɛsumɔɔ akɛ amɛja nɔ ko lɛ tsuɔ nii yɛ ŋaa gbɛ nɔ kɛtsɔɔ nyɔŋmɔi babaoo ni ekɛba lɛ anɔ —blemabii amumɔi, wɔji, amagai bibii, kɛ Madonnai. Ewoɔ adesai ni afee amɛ nyɔŋmɔi, tamɔ nɔyelɔi ni he wa, tatsɛmɛi kunimyelɔi, kɛ mɛi ni ehe gbɛi yɛ sinii kɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ mli lɛ ajamɔ he hewalɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 12:21-23) Esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ, ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔɔtao anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ gbɛ ni wɔja lɛ, mɔ ni kɛ “wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ” lɛlɛŋ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 17:27.
Belɛ, namɔ ji nɛkɛ Nyɔŋmɔ koome ni esa akɛ wɔja lɛ nɛɛ? Aaafee afii 3,000 ni eho nɛ lɛ, Biblia mli lalatsɛ lɛ wie ehe akɛ “Ŋwɛinyo lɛ . . . , Ofe lɛ . . . , mi-Nyɔŋmɔ hu ni mihiɛ ka enɔ” lɛ, ni ekɛ egbɛi kpele ni haa esoroɔ lɛ kwraa lɛ tsɛ lɛ—“Yehowa.” (Lala 91:1, 2) Mra mli lɛ, Mose wie yɛ ehe akɛ: “Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa kome pɛ ni.” (5 Mose 6:4) Ni gbalɔ Yesaia tsɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ wiemɔ sɛɛ akɛ ekɛɛ: “Miji Yehowa. Migbɛi ji no, ni mikɛ minunyam lɛ haŋ mɔ kroko, ni mikɛ miyijiemɔ lɛ hu haŋ amagai.”—Yesaia 42:8.
Yehowa Nyɔŋmɔ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaajie heguɔgbee fɛɛ ni nakai apasa nyɔŋmɔ Satan kɛba egbɛi lɛ nɔ lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Efee gbɛ ni eeetsɔ nɔ efee enɛ lɛ he mfoniri yɛ afi 1513 D.Ŋ.B., beni ekɛ egbalɔ Mose tsu nii ni ekɛkpɔ lsraelbii lɛ kɛjɛ Mizraimbii anɔnyɛɛ shishi lɛ. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ wiemɔi nɛɛ tsa egbɛi Yehowa lɛ nɔ akɛ: “Miji mɔ ni miji.” (2 Mose 3:14, 15) Ebaabu ehe bem yɛ Mizraim Farao lɛ hiɛ, shi klɛŋklɛŋ lɛ ekɛɛ nakai nɔyelɔ yiwalɔ lɛ akɛ: “Shi kɛlɛ enɛ hewɔ miha odamɔ shi, koni majie mihewalɛ kpo matsɔɔo, ni atsi migbɛi atã yɛ jeŋ fɛɛ.”—2 Mose 9:16.
Shihilɛ lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Taakɛ blema Farao ji lɛ, jeŋ nɛŋ nyɔŋmɔ, Satan gbeɔ Yehowa Nyɔŋmɔ he guɔ ni etsɔɔ ŋaa gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ ewuɔ mumɔŋ ta eshiɔ adesai ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ kɛ anɔkwale lɛ. (Efesobii 6:11, 12, 18) Nyɔŋmɔ ekpɛ eyiŋ shikome ekoŋŋ akɛ ebaawo egbɛi lɛ nɔ gojoo yɛ Satan shitee-kɛ-woo lɛ fɛɛ sɛɛ. Shi, dani eeejie ehewalɛ kpele lɛ kpo kɛtsɔ Satan kɛ enitsumɔi lɛ fɛɛ ahiɛkpatamɔ nɔ lɛ, Yehowa tsuɔ ejálɔi lɛ kɛyaa koni amɛyajaje E-gbɛi lɛ amɛtsɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ. Nɛkɛ egbɛi lɛ he odaseyeli nɛɛ ji anɔkwa jamɔ lɛ fa ko ni he hiaa waa diɛŋtsɛ.
Eja jogbaŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ewie akɛ nɛkɛ ejálɔi nɛɛ baafee edasefoi, Yehowa Odasefoi, “maŋ ni mishɔ̃ miha mihe, koni amɛjaje miyijiemɔ lɛ.” (Yesaia 43:10-12, 21) Mɛɛ gbɛ nɔ amɛjajeɔ Yehowa yijiemɔ amɛtsɔɔ yɛ? Amɛshiɛɔ ni amɛtsɔɔ nii yɛ faŋŋ kɛ agbɛnɛ kɛjɛɔ shia kɛyaa shia, ni amɛshiɛɔ sanekpakpa lɛ akɛ, Yehowa Maŋtsɛyeli, ni e-Bi, Yesu Kristo yeɔ nɔ lɛ kɛ naanɔ jɔɔmɔi baaha adesai ni feɔ toiboo lɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛjaa Nyɔŋmɔ “ni amɛfɔ̃ɔɔ,” taakɛ anɔkwale Kristofoi lɛ fee yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:42; 20:20, 21) Ani amɛna ŋwɛi jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ yɛ enɛ mli? Baafai ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaha hetoo.