Nyɛyaa nɔ Nyɛfia Shi yɛ Gbɛgbamɔ Sɔɔmɔ lɛ Mli
YEHOWA Odasefoi 4,500,000 miijaje sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Mɛi ni yɔɔ amɛteŋ ji gbɛgbalɔi loo be-fɛɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛlɔi ni fa fe 600,000. Mɛi ni yɔɔ nɛkɛ gbɛgbalɔi babaoo nɛɛ ateŋ ji mɛi ni yeko afii nyɔŋma-kɛ-etɛ aahu kɛyashi mɛi ni edara ni amɛba hejɔɔmɔ ni amɛye aaafee afii 90. Amɛjɛ shihilɛi sɔrɔtoi amli kɛ amɛniiashikpamɔi sɔrɔtoi.
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nɛkɛ be-fɛɛ shiɛlɔi nɛɛ miisumɔ ni amɛye omanye yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛi pii miisumɔ ni amɛkɛfee amɛwala be fɛɛ nitsumɔ. Mɛi komɛi nyɛɛɛ nakai amɛfee yɛ yiŋtoi sɔrɔtoi komɛi ahewɔ. Kɛlɛ mɛi krokomɛi hu enyɛ etsa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ shika loo ohia mli naagbai, hela, nijiaŋwujee, kɛ naagbai krokomɛi fɛɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ te aaafee tɛŋŋ ni be-fɛɛ shiɛlɔi aaanyɛ atsu naagbai ni tamɔ enɛɛmɛi ahe nii, koni amɛyanɔ amɛfi shi ni amɛhi gbɛgbalɔi asɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ mli hu?
Bɔ ni Aaafee Atsu Shika Mli Naagbai Ahe Nii
Bei pii lɛ, gbɛgbalɔi tsuɔ heloo naa nitsumɔ amɛkɛkwɛɔ amɛhe, taakɛ bɔfo Paulo fee lɛ. (1 Tesalonikabii 2:9) Yɛ je lɛŋ hei pii lɛ, nɔ ni amɛkɛkpeɔ ji niyenii, atadei, wɔɔhe, kɛ tsɔne ni ataraa mli kɛyaa hei lɛ ajara ni waa babaoo. Ni bei pii lɛ, ewa waa akɛ amɛaana heloo naa be-fa nitsumɔ ni amɛsumɔɔ. Kɛ nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ po lɛ, nyɔmɔwoo fioo ko pɛ amɛnaa, ni shika ni amɛfiteɔ yɛ helatsamɔ he nyɔmɔwoo ko po fataaa he.
Kɛ ‘wɔtao Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ sɛɛgbɛ tsutsu lɛ,’ no lɛ wɔbaanyɛ wɔna hemɔkɛyeli akɛ Yehowa kɛ wɔheloo naa hiamɔ nii baaha wɔ. No hewɔ lɛ, kɛ gbɛgbalɔi kɛ shika mli naagbai miikpe po lɛ, esaaa akɛ ‘amɛhaoɔ amɛhe amɛtoɔ wɔ.’ (Mateo 6:25-34) Be mli ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛna naagbai nɛɛ ahe tsabaa lɛ, Yehowa mli hemɔkɛyeli ni mli wa ni amɛaana lɛ haŋ amɛfee yeyeeye ni he ehiaaa.
Ekolɛ, kɛ mɔ ko na shika mli naagbai lɛ, ebaanyɛ elɛte eshika he. Bei komɛi kɛ shika he gbɛjianɔtoo tsake ni shihilɛ lɛ hi fioo lɛ, ekolɛ abaanyɛ ahe heloo naa nibii komɛi ni jeee ni aadi heloo naa nibii asɛɛ. Bɔni afee ni amɛlɛte shika he lɛ, gbɛgbalɔi komɛi kɛ Kristofoi krokomɛi hiɔ shia kome loo tsu kome mli. Bɔni afee ni amɛye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛfee gbɛgbalɔi lɛ, fɔlɔi komɛi haa amɛbii wɔɔhe ni amɛheee enɛ he nyɔmɔwoo ko loo kɛ amɛaahe po lɛ, shika fioo ko kɛkɛ. Mɛi krokomɛi hu haa gbɛgbalɔi lɛ aniyenii kɛ shika ni amɛkɛbaafo tsɔne amɛtara mli kɛha amɛyelikɛbuamɔ. Shi gbɛgbalɔi sumɔɔɔ ni amɛtsɔmɔ jatsu amɛha mɛi krokomɛi, ejaakɛ Ŋmalɛ mli gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛkwɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.—2 Tesalonikabii 3:10-12.
Abaanyɛ aba shika ni akɛfoɔ tsɔne ataraa mli lɛ he jara ni wa lɛ shi kɛtsɔ gbɛgbalɔi krokomɛi ni abaanyɛ awo nibii komɛi ahe nyɔmɔ aha amɛ lɛ nɔ. Kɛ gbɛgbalɔi enyɔ yɛ tsɔne lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛshiɛ yɛ akutso kome lɛ nɔŋŋ mli, ni amɛta kar kome mli bɔni afee ni ajie shika fitemɔ ni baajɛ tsɔnei enyɔ mlitaramɔ mli aba lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Gbɛgbalɔi ni bɛ tsɔnei lɛ baanyɛ ni amɛkɛ mɛi ni yɔɔ eko lɛ afee ekome ni amɛtara amɛtsɔnei lɛ amli bɔni afee ni akɛjie tsɔne-foo he shika jara ni wa lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Abaanyɛ ni aba shika ni afiteɔ akɛfaa gbɛ lɛ hu shi kɛtsɔ shikpɔŋ kukuji ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ ni abaafɔ nyiɛmɔ kɛya jɛmɛ ni ayatsu nii yɛ jɛmɛ lɛ nɔ. Yɛ maji wuji babaoo amli lɛ, gbɛgbalɔi foɔ maŋ lɛ mli tsɔnei ni afiteee shika babaoo yɛ he lɛ.
Newton Cantwell kɛ eŋa ji mɛi ní nyɛ amɛye shika mli naagbai anɔ kunim ni amɛfi shi yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi. Amɛhɔɔ amɛŋmɔ ni amɛyɔɔ lɛ ni amɛkɛ amɛbii kpawo lɛ ateŋ mɛi ekpaa je gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ afi 1932, be mli ni Nɔnyɛɛ Kpeteŋkpele lɛ yaa nɔ lɛ. Nyɛminuu Cantwell ŋma akɛ, “Etsɛɛɛ kwraa ni wɔye shika ni wɔna kɛjɛ wɔŋmɔ ni wɔhɔɔ lɛ mli lɛ fɛɛ—titri lɛ yɛ helatsamɔ shika fitemɔ hewɔ. Nɔ ni wɔkaiɔ ji akɛ beni wɔtee ni wɔyatsu nitsumɔ ni ji enyɔ ni atuu awɔ wɔdɛŋ lɛ, nɔ ni wɔkɛbaawo wɔtsu nyɔmɔ otsii enyɔ he shika pɛ wɔyɔɔ, ni shika dɔlai enumɔ pɛ eshwɛ. Shi kɛlɛ, wɔle akɛ Yehowa baato najiaŋ, shii abɔ ni wɔkɛ ekaa tsuɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii lɛ. . . . Nɔ ni wɔkase ji ni wɔlɛte shika he yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ wɔmiiya shikpɔŋ kuku ko mli lɛ, mikɛ pɛtrol hɔɔmɔ hei anɔtsɛmɛi lɛ ekomɛi wieɔ ni migbalaa mli mikɛtsɔɔ amɛ akɛ wɔkɛ tsɔnei etɛ tsuɔ nii daa gbi yɛ wɔ-Kristofoi anitsumɔ lɛ hewɔ. Yɛ bei babaoo mli lɛ enɛ gbele hegbɛ eha wɔ ni atseɔ petrol jara lɛ nɔ ahaa wɔ ni wɔheɔ. Etsɛɛɛ nɔŋŋ ni wɔbihii enyɔ lɛ bɔi wɔtsɔnei lɛ asaamɔ, ni amɛhaaa wɔfite shika yɛ tsɔnei lɛ asaamɔ he.” No hewɔ lɛ Cantwell weku lɛ nyɛ amɛtsu shika mli naagbai ahe nii kɛ omanyeyeli ni amɛnyɛ amɛfi shi ni amɛhi be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nyɛminuu cantwell gbo beni eye afii 108, akɛ gbɛgbalɔ.
Be-fã Nitsumɔ ni Aaana
Gbɛgbalɔi babaoo kwɛɔ amɛhe akɛ be-fa nitsulɔi. Bɔfo Paulo fata enanemɛi heyelilɔi Akwila kɛ Priskila he ni etsu nii akɛ buu feelɔ yɛ Korinto, bɔni afee ni enyɛ ekɛkwɛ ehe yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-11) Mumɔŋ nyɛmimɛi yɛ he miishɛɛ daa akɛ amɛaaha gbɛgbalɔi lɛ nitsumɔ ni akɛ be fa tsuɔ ŋmɛnɛ. Gbɛgbalɔi krokomɛi hu naa nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ’ kɛtsɔɔ nitsumɔ hei ni haa mɛi naa nitsumɔ be kuku ko lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ. Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli he miihia, ni nakai nɔŋŋ hu eji akɛ akɛ ekaa asɔle kɛha egbɛtsɔɔmɔ yɛ yiŋkpɛɛ ni afeɔ yɛ nitsumɔ taomɔ hewɔ lɛ mli.—Abɛi 15:29.
Gbɛgbalɔ ko kɛɛ, “beni mikɛ ekaa babaoo esɔle kɛ enɛ he susumɔ sɛɛ lɛ, mitswa minitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ adafi akɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji gbɛnaa nii ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni ka minɔ ni akɛ minyɛŋ makpɛlɛ be-fɛɛ gbɛnaa ni ekɛhaa mi lɛ nɔ. Abi mi enɔ Shɔ lɛ akɛ misaa misusu nitsumɔ lɛ he koni matsu nii kɛ be fa. Mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ.” Okaba hewalɛ ni sɔlemɔ yɔɔ lɛ shi, koni otsu osɔlemɔ lɛ he nii.
Ebaafee nɔ ni sa kɛha gbɛgbalɔi akɛ amɛaakɛɛ amɛwɔsɛɛ be mli nitsumɔ tsɛmɛi lɛ akɛ yiŋtoo hewɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛtao be-fa nitsumɔ ji ní amɛkwɛ amɛhe yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ gbii ni amɛyɔɔ deka kɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni amɛbaanyɛ amɛna daa otsi ni amɛkɛaatsu nii. Heloo naa nyɛmimɛi yei enyɔ komɛi nyɛ amɛja be-fɛɛ nitsumɔ ni amɛna yɛ nitsumɔ he ni woɔ ŋaa yɛ mla naa saji ahe lɛ, ni amɛhaa amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsuɔ nii gbii enyɔ kɛ fa daa otsi. Enɛ ha amɛnyɛ amɛtsu nii akɛ gbɛgbalɔi kɛyashi be mli ni amɛtee Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ ni atuu nitsumɔ awo amɛdɛŋ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi.
Nitsumɔi sɔrɔtoi babaoo yɛ ni Ŋmalɛ kpɛlɛɔ nɔ ni abaanyɛ ana, kɛji akɛ nanemɛi heyelilɔi kɛ mɛi krokomɛi gba he sane loo kɛ akwɛ nitsumɔtaomɔ he adafitswaa he saji amli yɛ adafitswaa woji amli. Heshibaa yeɔ buaa mɔ, ejaakɛ ehaŋ ni gbɛgbalɔi ahala nitsumɔ ni amɛbaatsu lɛ mli babaoo tsɔ. (Okɛto Yakobo 4:10 he) Kɛ amɛbaaya nɔ amɛtsu nii akɛ gbɛgbalɔi lɛ, no lɛ ehe baahia ni amɛtsu nitsumɔ ni mɛi komɛi susuɔ akɛ ebaa shi. Kɛ akpɛlɛ nitsumɔ ni tamɔ enɛ nɔ yɛ be mli ni ekroko moŋ asumɔɔ lɛ, no lɛ, abaanyɛ atsake nitsumɔ lɛ yɛ naagbee mli kwraa, kɛ eeehi.
Hela kɛ Nijiaŋwujee
Ebaahi ni bei komɛi lɛ mɛi komɛi akpa amɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai ahewɔ. Shi kɛ gbɛgbalɔi kɛ oyaiyeli kpaaa gbɛgbamɔ lɛ, ekolɛ amɛbaana akɛ abaanyɛ atsa hela lɛ loo ekolɛ amɛbaanyɛ amɛna gbɔmɔtsoŋ hewalɛ fiofio bɔni afee ni amɛtsa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Mɛi komɛi baanyɛ atsu nii akɛ gbɛgbalɔi yɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai fɛɛ sɛɛ akɛni amɛfeɔ amɛhe tsofa, amɛyeɔ niyenii ni hi kɛha amɛ, amɛjɔɔ amɛhe ni amɛgbɔleɔ amɛkpɔiaŋ bɔ ni sa hewɔ. Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko na ni nyɛmiyoo ko miiye talɔiaŋ fuumɔ hela aahu akɛ ehe bahia ni aye abua lɛ ni enyɛ enyiɛ kɛya shiɛmɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Kɛlɛ, lɛ kɛ ewu fɛɛ fee shia Biblia mli nikasemɔi 38 ni amɛye amɛbua mɛi 83 ni amɛmɔ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ mli. Eyɛ mli aahu ni ebɔi hewalɛ namɔ, ni afii 11 sɛɛ beni etee Gbɛgbalɔi Asɔɔmɔ Skul lɛ, no mli lɛ etalɔiaŋ fuumɔ hela lɛ sɛɛ efo kwrakwra.
Nijiaŋwujee hu baanyɛ aha mɛi komɛi akpa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ. (Abɛi 24:10) Gbɛgbalɔ ko kɛɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko akɛ: “Miisumɔ ni makpa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ . . . Miyɛ nyɔmɔ babaoo ni mawo.” Nɔ ni he hiaa lɛ ji hiŋmɛi glase ni jara ji shika dɔlai 20. Nɔkwɛlɔ lɛ bi lɛ akɛ, “Ani oosumɔ ni okpa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ shika dɔlai 20 ni he hiaa bo lɛ hewɔ?” Ajie yi aha gbɛgbalɔ lɛ akɛ etsu nii yɛ kɔfe ŋmɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli gbi kome, koni ena shika dɔlai 20, ni ehe hiŋmɛi glase lɛ, koni enyɛ etsa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Sane ni atee nɔ akɛ lɛ gba lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ naagba lɛ tuuŋtu ji enijiaŋ ni eje wui yɛ nyɔmɔ babaoo ni ebɔɔ yɛ ekar-saamɔ lɛ hewɔ. Ajie yi aha gbɛgbalɔ lɛ akɛ yɛ nɔ najiaŋ ni eeeta etsɔne lɛ mli kɛya shɔŋŋ lɛ, ekɛnyiɛ shitoi fioo komɛi pɛ, bɔni afee ni ekɛtse enyɔmɔbɔɔ lɛ nɔ. Awo lɛ ŋaa hu bɔni afee ni ehiɛ emumɔŋ shidaamɔ lɛ mli. Gbɛgbalɔ lɛ kɛ ŋaawoo lɛ tsu nii, ni nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ afɔ lɛ nine koni eya Gilead Skul lɛ. Beni egbe Skul lɛ naa lɛ, aha lɛ hegbɛ koni efa gbɛ kɛya maŋsɛɛ, ni ekɛ anɔkwayeli yasɔmɔ yɛ jɛmɛ afii babaoo kɛyashi beni egbo. Hɛɛ, jɔɔmɔi kpeteŋkpelei jɛɔ mli baa daa kɛ wɔnijiaŋ ejeee wui ni wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ Yehowa kɛ wɔ yɛ lɛ.
Buu Osɔɔmɔ Hegbɛ lɛ Akɛ Nɔ Ni Jara Wa
Paulo bu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ akɛ nɔ ni jara wa, yɛ kaai sɔrɔtoi tamɔ ohia kɛ hɔmɔ ni ye lɛ bei komɛi lɛ fɛɛ sɛɛ. (2 Korintobii 4:7; 6:3-6) Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo ni yɔɔ Afrika, Asia, Europa Bokagbɛ, kɛ hei krokomɛi fɛɛ lɛ etee nɔ amɛtsu hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ gbɛgbalɔi lɛ he nii be mli ni shihilɛ mli waa ni yiwaa yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ okɛ kaa miikpe lɛ, feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni ooonyɛ ni ofi shi yɛ sɔɔmɔ hegbɛ ni ona nɛɛ mli, kɛha Yehowa yijiemɔ.
Gbɛgbalɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo nyɛ amɛtsu nii akɛ be-fɛɛ shiɛlɔi akɛni amɛnyɛ amɛkɛ hiɛshikamɔ tsu amɛshihilɛ gbɛi ahe nii lɛ hewɔ. Amɛte shi amɛshi hewalɛ ni heloo naa nibii naa yɛ mɔ nɔ lɛ ni amɛtee nɔ amɛha amɛmii shɛ “ŋmaa kɛ hehaa nii” lɛ ahe taakɛ Paulo fee lɛ. Kɛ amɛaafi shi yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, belɛ, ehe miihia ni amɛmii ashɛ nibii ni he hiaa lɛ pɛ he. (1 Timoteo 6:8) Mlifilimɔ jɛɔ mli baa kɛ wɔbu hegbɛi ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ akɛ nɔ ni jara wa, ni wɔkɛ nomɛi ye heloo naa nibii ahiɛ lɛ.
Kɛ wɔɔtsɔɔ mli lɛ: Anton Koerber na hegbɛ akɛ esɔmɔ yɛ maŋkwramɔ mli nɔyelɔi a-Maŋtsɛyeli nitsumɔ mli yɛ Washington, D.C. Esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ be kuku ko ni ebatsɔ kpokpaa nɔkwɛlɔ yɛ 1950 afii lɛ amli. Be ko lɛ etsutsu nanemɛi nitsulɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi tee eŋɔɔ amɛkɛ nitsumɔ ko he susumɔ ni baaha ena shika dɔlai akpekpei abɔ eha ehe akɛ sɛɛnamɔ lɛ yafɔ ehiɛ. Shi, kɛ ebaafee nakai lɛ, belɛ, ehe baahia ni etuu ebe fɛɛ ewo nitsumɔ lɛ mli aaafee nɔ ni shɛɔ afi kome sɔŋŋ. Be mli ni esɔle ekɛbi gbɛtsɔɔmɔ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa he mumɔ ni sa akɛ ana lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ: “Ewa ha mi akɛ maŋmɛɛ naakpɛɛ hegbɛi ni mina akɛ masɔmɔ Yehowa yɛ biɛ lɛ he afi kome po, asaŋ, minyɛŋ maŋmɛɛ he yɛ je lɛŋ shika babaoo lɛ hewɔ. Ni masɔmɔ minyɛmimɛi ni yɔɔ Washington biɛ lɛ jara wa kɛha mi aahu, ni mile akɛ miyɛ Yehowa jɔɔmɔ yɛ biɛ. Eyɛ mli akɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ minaŋ shika dɔlai akpekpei abɔ moŋ, shi beni nakai shihilɛ lɛ eba naagbee afi kome sɛɛ lɛ, te matamɔ yɛ mumɔŋ, loo yɛ gbɔmɔtsoŋ maha tɛŋŋ po?” No hewɔ lɛ, ekpɛlɛɛɛ nitsumɔ lɛ nɔ. Ni amɛaabu amɛhegbɛi ni amɛna lɛ akɛ nɔ ni jara wa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ yeɔ buaa mɛi babaoo ni amɛfi shi yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli.
Kwɛ jɔɔmɔi kpeteŋkpelei ní gbɛgbalɔi naa mli ŋɔɔmɔi. Eji jɔɔmɔ akɛ akɛ be babaoo aaawie Yehowa anunyam maŋtsɛyeli lɛ he. (Lala 145:11-13) Akɛni amɛkɛ be babaoo tsuɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii hewɔ lɛ, gbɛgbalɔi yɛ mumɔŋ miishɛjemɔ ni amɛkɛhaa ohiafoi kɛ nɔnalɔi, helatsɛmɛi loo mɛi ni agbo ashi amɛ, kɛ mɛi krokomɛi ni amɛhao ni anɔkwa hiɛnɔkamɔ he hiaa amɛ lɛ he jɔɔmɔ. No hewɔ lɛ, kɛ shihilɛi ŋmɛ gbɛ ni wɔkɛ wɔhe wo be-fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔbaana jɔɔmɔi babaoo mli ŋɔɔmɔ lɛlɛŋ. ‘Yehowa jɔɔmɔ lɛ ji nɔ ni feɔ mɔ nii atsɛ.’ (Abɛi 10:22) Ni lɛ eyelikɛbuamɔ kɛ ejɔɔmɔ ji nɔ ni haa Maŋtsɛyeli sane lɛ he shiɛlɔi lɛ kɛ mlifilimɔ fiɔ shi yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.