Sanebimɔi Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
Ani wiemɔ “eyɛ mumɔ lɛ akɛ nikeenii,” ni anaa yɛ 1 Korintobii 14:37 (NW), lɛ tsɔɔ akɛ nakai gbɔmɔ lɛ nine eshɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ nɔ akɛ mɔ ni akɛfɔ lɛ mu, aloo etsɔɔ akɛ enine eshɛ naakpɛɛ nikeenii ko nɔ kɛjɛ mumɔ lɛ dɛŋ?
Kuku nɛɛ kaneɔ yɛ New World Translation of the Holy Scriptures lɛ mli akɛ: “Kɛ efeɔ mɔ ko akɛ gbalɔ ji lɛ aloo eyɛ mumɔ lɛ akɛ nikeenii lɛ, ha ni ekpɛlɛ saji ni miŋmaa bo lɛ anɔ, ejaakɛ Nuŋtsɔ lɛ kitai ni.”—1 Korintobii 14:37.
Nikanelɔ ko baanyɛ anu wiemɔ kuku “eyɛ mumɔ lɛ akɛ nikeenii” lɛ shishi akɛ yɛ anɔkwale ni eji akɛ akɛ mumɔ fɔ́ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ni amɛbatsɔmɔ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii hewɔ lɛ ekɔɔ amɛhe. Aloo abaanyɛ anu wiemɔ kuku nɛɛ shishi akɛ ekɔɔ mɔ ni nine eshɛ mumɔ lɛ nikeenii krɛdɛɛ ko nɔ lɛ he. Nɛkɛ sɛɛkpee shishinumɔ nɛɛ baanyɛ afee nɔ ni ekɔɔ he, yɛ bɔ ni nɔ ni kɛ wiemɔ lɛ ba lɛ yeɔ buaa lɛ hewɔ.
Bɔfo Paulo kɛ Hela wiemɔ pneu·ma·ti·kosʹ, ni eshishinumɔ diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ “ekɔɔ mumɔ lɛ he, mumɔŋ nii” tsu nii yɛ biɛ. Akɛ esui komɛi tsuɔ nii ni akɛtoɔ “mumɔŋ gbɔmɔtso,” “mumɔŋ jɔɔmɔ,” “mumɔŋ shishinamɔ,” kɛ “mumɔŋ tsu” he.—1 Korintobii 15:44; Efesobii 1:3; Kolosebii 1:9; 1 Petro 2:5.
Yɛ enɛɛmɛi amli lɛ, Biblia lɛ maa wiemɔ (gbɔmɔtso, jɔɔmɔ, shishinamɔ, tsu) ni “mumɔŋ“ lɛ tsɔɔ mli lɛ nɔ mi. Shi yɛ ekrokomɛi amli lɛ, esa akɛ atsɔ bɔ ni akɛ emli saji lɛ etsu nii aha lɛ nɔ anu nɔ ni akɛ “mumɔŋ” lɛ tsɔɔ mli lɛ shishi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, 1 Korintobii 2:14, 15 kɛ su ni heloonaa gbɔmɔ lɛ hiɛ lɛ toɔ ho pneu·ma·ti·kosʹ, ni yɛ naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, etsɔɔ “mumɔŋ gbɔmɔ” lɛ nɔ̃ lɛ he.
Klɛŋklɛŋ Korintobii yitsei 12 kɛyashi 14 lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ naakpɛɛ nikeenii lɛ anɔ. Nyɔŋmɔ kɛ enɛɛmɛi ha mra be mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi koni ekɛtsɔɔ akɛ ekɛ heloonaa Israel tsuuu nii dɔŋŋ shi agbɛnɛ eejɔɔ Kristofoi lɛ ni ji “Nyɔŋmɔ Israel lɛ.” (Galatabii 6:16) Paulo ŋma yɛ nɛkɛ nikeenii nɛɛ ahe akɛ: “Shi duromɔ-keenii sɔrɔtoi yɛ, shi mumɔ kome lɛ nɔŋŋ ni.” (1 Korintobii 12:4) Nilee, shishinamɔ, kɛ hemɔkɛyeli krɛdɛɛ fata mumɔ lɛ nikeenii sɔrɔtoi lɛ ahe, taakɛ gbalɛ, lilɛii sɔrɔtoi awiemɔ, kɛ wiemɔi ashishitsɔɔmɔ hu ji lɛ.—1 Korintobii 12:8-11.
Akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ efɔ Kristofoi ni yɔɔ Korinto ni Paulo ŋma amɛ wolo lɛ mu. Paulo kɛɛ: “Shi agbɛnɛ aju nyɛhe, ni asaŋ atsuu nyɛhe, ni abu nyɛ bem hu yɛ Nuŋtsɔ Yesu gbɛi kɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mumɔ mli.” (1 Korintobii 6:11; 12:13) Hɛɛ, amɛ fɛɛ amɛnine eshɛ “nɔ ni baaba lɛ he okadi lɛ, ni ji, mumɔ lɛ” nɔ. (2 Korintobii 5:5, NW) Shi jeee amɛ fɛɛ amɛnine shɛ nikeenii krɛdɛɛ kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ eko nɔ. Ni etamɔ nɔ ni mɛi pii nyaa lilɛii sɔrɔtoi awiemɔ he, ni amɛbuɔ nikeenii nɛɛ waa fe bɔ ni sa. Paulo ŋma amɛ koni ekɛjaje amɛjwɛŋmɔ ni etsɔɔ akɛ lilɛii sɔrɔtoi awiemɔ lɛ he baŋ sɛɛnamɔ kɛhaŋ mɛi pii taakɛ nikeenii ni ji gbalɛ baafee lɛ. Paulo wo Korintobii lɛ ŋaa yɛ yitso 12 lɛ naagbee akɛ: “Shi nyɛhiɛ adɔa duromɔ-keenii ni hi titri lɛ ahe.”—1 Korintobii 12:28-31.
Kɛkɛ ni ewo amɛ hewalɛ yɛ yitso 14 shishijee akɛ: “Nyɛdia suɔmɔ sɛɛ. Shi nyɛhiɛ adɔa yɛ mumɔŋ-nii [ta pneu·ma·ti·kaʹ] lɛ ahe, shi titri lɛ, koni nyɛgba.” Amɛhiɛ adɔ yɛ mɛni he? Ehe ehiaaa ni nakai Kristofoi lɛ atao mumɔ lɛ mufɔɔ, ejaakɛ amɛyɛ enɛ momo. Belɛ yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, Paulo miitsɔɔ mumɔ lɛ “nikeenii” lɛ, ni ewo amɛ hewalɛ yɛ yitso 12 naagbee akɛ amɛtao lɛ. No hewɔ lɛ, New World Translation of the Holy Scriptures tsɔɔ 1 Korintobii 14:1 shishi akɛ: “Nyɛkɛ ekaa ayaa nɔ ataoa mumɔŋ nikeenii lɛ.” Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi tsɔɔ pneu·ma·ti·kaʹ shishi yɛ biɛ akɛ “mumɔŋ nikeenii” loo “nikeenii ni jɛ Mumɔ lɛ ŋɔɔ.”
Yɛ shishinumɔ nɛɛ hewɔ lɛ, wɔnaa akɛ kɛmiiba yitso 14 naagbee gbɛ lɛ, Paulo kɛ gbalɛ tsaa pneu·ma·ti·kosʹ. Ni taakɛ eyɔɔ kuku 1 lɛ, emli sane lɛ kɛ jwɛŋmɔ lɛ baa akɛ eetsɔɔ mumɔ lɛ nikeenii ni mɔ ko yɔɔ. The New Testament in Modern Speech ni R. F. Weymouth ŋma lɛ kɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ haa: “Kɛ mɔ ko buɔ ehe akɛ gbalɔ ji lɛ loo eji nuu ni yɔɔ mumɔŋ nikeenii lɛ, ha eyoo nɔ ni miŋmaa bianɛ lɛ akɛ eji Nuŋtsɔ lɛ famɔ.”
Hɛɛ, ehe miihia ni Kristofoi fɛɛ, kɛ amɛyɛ nikeenii ni ji gbalɛ loo mumɔ lɛ nikeenii krokomɛi lɛ eko hu lɛ, akpɛlɛ ni amɛnyiɛ ŋaawoo ni Paulo ŋma yɛ bɔ ni esa akɛ nibii aya nɔ yɛ asafo lɛ mli aha lɛ sɛɛ.