Biblia lɛ—Wolo ni Esa akɛ Akane
EWAAA akɛ sutsɔɔmɔ-wiemɔi kɛ feemɔ-wiemɔi ni ŋɔɔ fe fɛɛ lɛ aaata yɛ mɔ ko daaŋ yɛ be mli ni mɔ lɛ wieɔ Biblia lɛ he lɛ. No ji wolo ni aja lɛ babaoo fe woji fɛɛ yɛ yinɔsane be fɛɛ mli. Biblia lɛ ji wolo ni etsɛ fe fɛɛ, atsɔɔ shishi fe fɛɛ, atsɛɔ wiemɔi kɛjɛɔ mli fe fɛɛ, nɔ ni ehe gbɛi fe fɛɛ, kɛ wolo ni abuɔ fe fɛɛ. Ekolɛ eji wolo hu ni ajeɔ ŋwane yɛ he fe fɛɛ. Ni eka shi faŋŋ akɛ eji wolo ni eje naatsii, eshãa kɛ la, kɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa fe fɛɛ mli. Nɔ ni miishɛɛ bɛ mli ji akɛ, nɔ ko yɛ ni fe fɛɛ ni anyɛŋ awie he ni akɛto Biblia lɛ he dɔŋŋ. Enyɛɛɛ efee wolo ni akaneɔ yɛ je lɛŋ fe fɛɛ dɔŋŋ.
Yɛ be mli ni gbɔmɛi yɔɔ Biblia lɛ ni hɔ he ko yɛ shia lɛ mli lɛ, mɛi pii nuɔ he akɛ amɛbɛ deka bɔ ni no aaaha amɛfite be yɛ Biblia lɛ kanemɔ diɛŋtsɛ he. Tsutsu ko lɛ ekanemɔ feɔ be ni atsu he nii jogbaŋŋ. Shi amrɔ nɛɛ lɛ, mɛi pii sumɔɔ ni amɛkɛ be ni amɛyɔɔ lɛ akwɛ televishin loo ni amɛkɛfee nɔ kroko. Mɛi ni yaa nɔ amɛkaneɔ lolo lɛ sumɔɔ nɔ ko ni waaa ni ebiii mɔdɛŋbɔɔ babaoo. Biblia lɛ kanemɔ biɔ sane-nɔjwɛŋmɔ, ni mɛi pii susuuu nɔ ni amɛkaneɔ lɛ he kɛyaaa shɔŋŋ dɔŋŋ.
Kɛlɛ, Biblia lɛ ejeee mli shweshweeshwe kɛkɛ koni ashi yɛ wɔ woji atoohei. Yiŋtoi kpakpai pii yɛ ni no hewɔ esa akɛ akane lɛ. Susumɔ anɔkwasaji komɛi ni kɔɔ he lɛ ahe.
Ebɛ Naakpɛɛ akɛ Eje Mli Shweshweeshwe!
Wiemɔ “Biblia” lɛ jɛ Hela wiemɔ bi·bliʹa, ni eshishi ji “woji bibii” lɛ mli. Enɛ kaiɔ wɔ akɛ woji sɔrɔtoi akɛfee Biblia lɛ—ekomɛi jeee bibii nakai! Amɛŋmalamɔ he fe afii akpe kɛ ohai ekpaa. Yɛ be mli ni niŋmalɔi lɛ ji hii lɛ, kɛlɛ akɛ hewalɛ tsirɛ amɛ kɛjɛ jɛɛhe ni kwɔ. Biblia ŋmalɔ ko kɛɛ akɛ: “Gbalɛ ko bako yɛ gbɔmɔ suɔmɔnaa pɛŋ, shi moŋ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛɔ Nyɔŋmɔ gbɔmɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni amɛwieɔ.” (2 Petro 1:21) Nɔ ni ji anɔkwale yɛ Ŋmalɛ mli gbalɛ he lɛ ji anɔkwale hu yɛ Biblia mli woji ni eshwɛ lɛ fɛɛ he. Yehowa Nyɔŋmɔ susumɔi ni nɔ kwɔlɔ lɛ eyimɔ nɛkɛ “woji bibii” ni Nyɔŋmɔ kanya eŋmalamɔ nɛɛ mli obɔ. (Yesaia 55:9) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ no hewɔ ni Biblia lɛ eje mli shweshweeshwe yɛ be kakadaŋŋ nɛɛ mli fɛɛ lɛ!
Biblia lɛ efee wolo ni he hiaa fe fɛɛ kɛha Nyɔŋmɔ tsuji yɛ be fɛɛ mli. Amɛkɛ bɔfo Paulo, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji Biblia ŋmalɔi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ kpaa gbee. Ekɛɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ, ehi ha nitsɔɔmɔ.” (2 Timoteo 3:16) No hewɔ lɛ, Biblia lɛ ji Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahemɔkɛyeli lɛ nɔdaamɔ nɔ. No tsɔɔ amɛ tsɔɔmɔi ni ekudɔɔ amɛjeŋba. Amɛjɛɔ amɛtsui muu fɛɛ mli amɛjieɔ yi akɛ mɔ fɛɛ mɔ akane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fã ko daa gbi, ni amɛkɛ hiɛsɔɔ ajwɛŋ emli saji lɛ anɔ.—Lala 1:1-3.
Su ni Ji Biblia Kanemɔ
Subaŋ ni ji Ŋmalɛi lɛ akanemɔ he eba sɛɛnamɔ yɛ bei ni eho lɛ amli. Afã Israel maŋtsɛmɛi lɛ ni amɛŋmala Mla lɛ eko amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe—Biblia lɛ fa ni he hiaa waa bianɛ—ni amɛkane daa gbi akɛ daa kaimɔ nɔ yɛ nii ni ji Yehowa suɔmɔnaa nii kɛha amɛ lɛ ahe. (5 Mose 17:18-20) Maŋtsɛmɛi pii gbee shi yɛ enɛ ni amɛfeee lɛ hewɔ.
Afee sɛɛnamɔ ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ akasemɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ gbalɔ Daniel ni egbɔ lɛ sane lɛ mli. Akɛni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ekaseɔ Biblia lɛ fa ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, beni Daniel yɔɔ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon lɛ, enyɛ ‘etsɔ woji lɛ amlikwɛmɔ nɔ eyoo’ akɛ gbalɛ ko ni he hiaa waa ni Yeremia ŋma fɔ shi lɛ miihe aba mli.—Daniel 9:2.
Yɛ Yesu fɔmɔ be mli lɛ, Simeon, nuu “jalɔ . . . ni esheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei” lɛ kɛ hekɛnɔfɔɔ miikpa gbɛ akɛ ebaana mɔ ni baafee Kristo, loo Mesia lɛ. No mli lɛ awo Simeon shi akɛ egboŋ ja ena Kristo lɛ da. Yesaia gbalɛ lɛ ni egbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ beni ehiɛ abifao Yesu yɛ edɛŋ lɛ tsɔɔ akɛ Simeon kaneɔ Biblia ni aŋmala momo yɛ egbii lɛ amli lɛ waa ni ejwɛŋɔ nɔ hu.—Luka 2:25-32; Yesaia 42:6.
Beni Yohane Baptisilɔ lɛ shiɛɔ lɛ, no mli lɛ “maŋ lɛ hiɛ ka” Mesia lɛ “nɔ.” Mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ mɛi pii yɛ Yudafoi lɛ ateŋ ni le gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ he ni aŋma yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ jogbaŋŋ. (Luka 3:15) Enɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ nine shɛɛɛ woji anɔ mra yɛ nakai gbii lɛ amli. Ehe hiaa ni akɛ nine aŋmala Biblia mli woji lɛ yɛ tɔlɛ kɛ deŋmegbomɔ mli, ni enɛ haa amɛjara bawaa ni ehaa ewaa akɛ nine aaashɛ eko nɔ. Te fee tɛŋŋ ni gbɔmɛi bale Biblia lɛ mli woji lɛ amli saji lɛ hu?
Titri jɛ bɔ ni akaneɔ yɛ maŋ yɛ gbɔmɛi lɛ fɛɛ atoiŋ lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Mose fa akɛ yɛ bei pɔtɛɛ komɛi amli lɛ, akane Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ fɛɛ atsɔɔ Israelbii lɛ yɛ henaabuamɔ mli. (5 Mose 31:10-13) Beni shɛɔ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, no mli lɛ Biblia mli woji ni akaneɔ atsɔɔ maŋ fɛɛ lɛ egbɛ eshwa. Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Ejaakɛ kɛjɛ blema beebe lɛ Mose yɛ mɛi ni shiɛɔ lɛ yɛ maŋ fɛɛ maŋ nɔ, ni daa hejɔɔmɔ gbi lɛ akaneɔ ewoji lɛ yɛ kpeehei lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 15:21.
Ŋmɛnɛ, ewaaa kwraa akɛ mɔ ko aaana lɛ diɛŋtsɛ e-Biblia. Kɛ hoo lɛ, nɛkɛ “woji bibii” nɛɛ ekomɛi yɛ jeŋ gbɔmɛi ayifalɛ mli oha fɛɛ mli 98 wiemɔi amli. No hewɔ lɛ eyɛ mɔbɔ akɛ mɛi pii bɛ miishɛɛ yɛ nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ ni eeekɛɛ amɛ lɛ kasemɔ he. Eyɛ mli akɛ jeŋ nilee be mli wɔyɔɔ lɛ moŋ, shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ “he yɛ sɛɛnamɔ kɛha nitsɔɔmɔ” lolo. Ekɛ ŋaawoo kpakpa haa yɛ jeŋba, gbɔmɛi kɛ shihilɛ, kɛ saji krokomɛi babaoo he. Agbɛnɛ Biblia lɛ pɛ kɛ wɔsɛɛ be toiŋjɔlɛ he hiɛnɔkamɔ kome pɛ ni ji anɔkwale haa.
Kanemɔ Be Fɛɛ Be
No hewɔ lɛ Yehowa Odasefoi kɛfee amɛ nitsumɔ lɛ fa titri akɛ amɛaawo Biblia lɛ kanemɔ daa he hewalɛ. Nɔ ni aŋmala lɛ agboi yɛ amɛ jeŋ fɛɛ nitsumɔ he yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ woji afeemɔ tsu lɛ he ji ŋaawoo nɛɛ: “KANEMƆ NYƆŊMƆ WIEMƆ NI JI BIBLIA LƐ DAA GBI.” Gbɔmɛi akpekpei abɔ ni hoɔ ena nɛkɛ wiemɔi nɛɛ, ni hiɛnɔkamɔ ji akɛ mɛi pii ebo toi.
Afeɔ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ yɛ Yehowa Odasefoi asafoi fe 73,000 ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli daa otsi. Nikasemɔ lɛ fa ji Biblia lɛ fa ko ni ahala lɛ kanemɔ yɛ mɛi ahiɛ. Gbɛnaa nii ka mɛi fɛɛ ni baa kpee lɛ hu nɔ akɛ amɛkane Biblia lɛ yitsei fioo ko daa otsi yɛ teemɔŋ yɛ amɛshiai. Nɔ ni jɛɔ mli ji akɛ, mɛi ni diɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ sɛɛ lɛ nyɛɔ amɛkaneɔ Biblia muu lɛ fɛɛ.
Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ kɛ woji ni akaseɔ yɛ skul lɛ ekome kpaa gbee. Theocratic Ministry School Guidebook lɛ kɛɔ akɛ: “Esa akɛ Biblia lɛ diɛŋtsɛ kanemɔ afata obe he gbɛjianɔtoo kɛha teemɔŋ nikasemɔ lɛ he. Sɛɛnamɔ kpele yɛ ekanemɔ kɛmiijɛ shishijee kɛyashi naagbee lɛ he. . . . Shi, esaaa akɛ oti ni ma ohiɛ lɛ feɔ akɛ ookane emli wiemɔi lɛ babaoo ko kɛkɛ, shi moŋ koni ona nɔ ni fɛɛ tsɔɔ lɛ, kɛ yiŋtoo akɛ oookai. Hemɔ be ni okɛjwɛŋ nɔ ni ekɛɔ lɛ nɔ.”
Woji krokomɛi ni Yehowa Odasefoi feɔ lɛ hu woɔ Biblia lɛ kanemɔ he hewalɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, hewalɛwoo kɛha obalaŋtai, ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ je kpo yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ hefatalɔ ni ji Awake! lɛ mli: “Ani okane . . . Biblia muu lɛ fɛɛ ogbe naa? Hɛɛ, Biblia lɛ ji wolo ko ni da, shi mɛni hewɔ ojaraaa ekanemɔ lɛ mli ofeee lɛ bibii? . . . Beroiabii ni ‘amɛsu hi lɛ kpaa Ŋmalɛi lɛ amli amɛkwɛɔ daa gbi.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 17:11) Kɛ onyiɛ be he gbɛjianɔtoo sɛɛ ni okɛ minitii 15 pɛ kane daa gbi lɛ . . . , obaanyɛ ogbe Biblia muu lɛ fɛɛ kanemɔ naa yɛ afi mli.” Hɛɛ, Yehowa Odasefoi nuɔ he akɛ esa akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi ale Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ, taakɛ Nyɔŋmɔ tsuji ji yɛ blema bei lɛ amli lɛ.
Akɛni enɛ yɔɔ amɛjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, Odasefoi lɛ eye ebua afii ohai 20 nɛɛ mli Biblia kanemɔ yɛ mɛi pii ahiɛ. Amɛfee kasɛt ni Biblia muu lɛ fɛɛ yɔɔ nɔ yɛ wiemɔi sɔrɔtoi amli ni atswaa aboɔ toi. Enɛ eye ebua mɛi pii ni amɛnyɛ amɛye amɛ Biblia kanemɔ he gbɛtsii nii lɛ ekomɛi anɔ kunim. Mɛi komɛi boɔ kasɛt nɛɛ ekomɛi atoi yɛ be mli ni amɛtsuɔ nii yɛ shia lɛ mli, amɛkudɔɔ kar, loo amɛfeɔ nibii krokomɛi. Ni ooota shi ni ofee dioo ni obo toi yɛ be mli ni onyiɛ sɛɛ diŋŋ yɛ bo diɛŋtsɛ onɔ̃ mli lɛ ji niiashikpamɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ.
Kɛ ojeee mɔ ni kaneɔ Biblia lɛ daa gbi lɛ, mɛni hewɔ okɛfeee osubaŋ akɛ ooofee nakai? Ehe ehiaaa ni enɛ ahe be kakadaŋŋ daa gbi, ni kɛlɛ emli sɛɛnamɔi lɛ baafa babaoo, ejaakɛ ŋmalɛi lɛ kɛ nitsumɔ baaha ofee onii yɛ nilee mli ni obaana mumɔŋ shihilɛ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ. Agbɛnɛ obaafee onii yɛ famɔ ni akɛha Israel hiɛnyiɛlɔ Yoshua kɛjɛ jeeŋmɔ nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Kaaha nɛkɛ mla wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ miikpa yɛ odaaŋ, shi jwɛŋmɔ he nyɔɔŋ kɛ shwane, koni ojwɛŋ nɔ ni ofee tamɔ bɔ ni aŋma yɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ; ejaakɛ no aaaha ofee nɔbatsɛ kɛ hiɛshikalɔ.”—Yoshua 1:8.
Biblia lɛ mli baafai lɛ jieɔ Yehowa yiŋtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛha adesai toibolɔi lɛ kpo. E-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ he anɔkwa nilee kɛ anɔkwa miishɛɛ kɛ naanɔ wala yɛ Paradeiso he hiɛnɔkamɔ yɛ naakpɛɛ jeŋ hee ko ni naanɔ jɔɔmɔi yɔɔ mli baa. (Luka 23:43; 2 Petro 3:13) Eba akɛ ooomɔ ohegbɛ lɛ mli koni okane ni okase Biblia lɛ koni omɔ naakpɛɛ shihilɛ nɛɛ mli.