Kasemɔ Nikanemɔ
KOOLOI nyɛŋ afee nɔ ni ofeɔ bianɛ lɛ. Mɛi 6 ateŋ mɔ 1 yɛ ni ekaseko nikanemɔ—bei pii lɛ, akɛni anáaa hegbɛ ni aya skul hewɔ—ni yɛ mɛi ni ekase nikanemɔ lɛ ateŋ lɛ, mɛi babaoo efeee nakai daa. Ni kɛlɛ, nyɛmɔ ni oyɔɔ ni okɛkaneɔ wolo lɛ haa otsɔɔ enɛ nɔ ofãa gbɛ kɛyaa shikpɔji krokomɛi anɔ, ni okɛ mɛi ni shihilɛi baanyɛ aha onɔ lɛ aya hiɛ lɛ kpeɔ, ni onáa nilee pɔtɛɛ ni baanyɛ aye abua bo koni okpee shihilɛ mli naagbai anaa.
Nɔ ni okaneɔ otsɔɔ obii lɛ baanyɛ akudɔ amɛsui
Nyɛmɔ ni anyɛɔ akɛkaneɔ nii lɛ náa nibii abɔ ni gbekɛ kaseɔ yɛ eskulyaa mli lɛ nɔ hewalɛ. Kɛ́ eetao nitsumɔ lɛ, bɔ ni enyɛɔ ekaneɔ nii ehaa lɛ baanyɛ aná nɔ̃ nitsumɔ ni ebaanyɛ ená, kɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni esa akɛ ekɛtsu nii koni ená edaaŋ ŋmãa lɛ nɔ hewalɛ. Shianyɛmɛi ni kaneɔ nii jogbaŋŋ lɛ nyɛɔ amɛkwɛɔ amɛwekui jogbaŋŋ yɛ nibii ni kɔɔ niyenii kpakpa, falefalefeemɔ, kɛ helai anaatsii he lɛ agbɛfaŋ. Nyɛmɛi ni kaneɔ nii jogbaŋŋ lɛ hu baanyɛ aná hewalɛ kpakpa yɛ amɛbii lɛ awoloŋlee mli hiɛyaa nɔ.
Shi kɛlɛ, sɛɛnamɔ ni fe fɛɛ ni jɛɔ nikanemɔ mli baa ji akɛ ebaanyɛ eye ebua bo ní ‘oná Nyɔŋmɔ he nilee.’ (Abɛi 2:5) Gbɛ̀i ni wɔtsɔɔ nɔ wɔsɔmɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ ateŋ babaoo kɔɔ nyɛmɔ ni wɔkɛkaneɔ nii lɛ he. Akaneɔ Ŋmalɛi lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Bɔ ni okaneɔ nii ohaa lɛ saa bɔ ni otsuɔ nii jogbaŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he waa diɛŋtsɛ. Ni hesaamɔ kɛha nitsumɔi nɛɛ biɔ nikanemɔ. Enɛ hewɔ lɛ, omumɔŋ dalɛ damɔ bɔ ni ofɔɔ nikanemɔ ohaa lɛ nɔ titri.
Okɛ Hegbɛ lɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ
Kasemɔ ni ohe asa akɛ mɔ ni kaneɔ nii jogbaŋŋ yɛ mɛi ahiɛ
Mɛi komɛi ni kaseɔ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i lɛ ená wolokasemɔ fioo pɛ. Ekolɛ ehe baahia ni atsɔɔ amɛ nikanemɔ bɔni afee ni amɛmumɔŋ shweremɔ lɛ aya hiɛ. Aloo ekolɛ teemɔŋ yelikɛbuamɔ he baahia amɛ koni amɛha amɛnikanemɔ hesaa lɛ aya hiɛ. Yɛ hei ni hiamɔ lɛ yɔɔ lɛ, asafoi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtoɔ nikanemɔ kɛ niŋmaa skul ní damɔ Apply Yourself to Reading and Writing (Kasemɔ Nikanemɔ kɛ Niŋmaa) wolo lɛ nɔ lɛ he gbɛjianɔ. Mɛi akpei abɔ ená gbɛjianɔtoo nɛɛ he sɛɛ waa diɛŋtsɛ. Akɛni ehe miihia ni akane nii jogbaŋŋ hewɔ lɛ, asafoi komɛi eto nikanemɔ nɔyaa skul he gbɛjianɔ ni afeɔ no kɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ yɛ be kome mli. Yɛ hei ni afeee nɛkɛ skul nɛɛ yɛ po lɛ, mɔ ko baanyɛ aya hiɛ babaoo kɛtsɔ be ni eeeto daa gbi koni ekɛkane nii waa, kɛ skul lɛ ní eeeya daa ni ekɛ ehe awo mli hu lɛ nɔ.
Mɔbɔ sane ji akɛ, woji ní mfonirii eyi mli obɔ kɛ tɛlivishiŋ kwɛmɔ, kɛfata nibii krokomɛi ahe lɛ eha mɛi babaoo nyaaa nikanemɔ he. Tɛlivishiŋ kwɛmɔ kɛ nii fioo ni akaneɔ lɛ baanyɛ atsĩ mɔ ko nyɛmɔ ní ekɛsusuɔ nii ahe jogbaŋŋ, ní ekɛwieɔ jogbaŋŋ ní anuɔ lɛ shishi lɛ naa.
“Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ woji ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu Biblia lɛ shishi haa. Enɛɛmɛi haa wɔnine shɛɔ saji babaoo ni kɔɔ mumɔŋ nibii ahe lɛ nɔ. (Mat. 24:45; 1 Kor. 2:12, 13) Amɛhaa wɔleɔ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli, kɛ amɛshishinumɔ, amɛyeɔ amɛbuaa wɔ ni wɔleɔ jeŋ ni wɔkɛ wɔhiŋmɛi naa lɛ jogbaŋŋ, ni amɛtsɔɔ wɔ gbɛ̀i ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkpee saji ni gbaa wɔnaa lɛ anaa. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛgbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔ ni wɔɔfee wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ koni wɔná enɔkpɛlɛmɔ lɛ nɔ. Nikanemɔ su kpakpa ní tamɔ nɛkɛ lɛ baaye ebua bo koni oda akɛ mumɔŋ gbɔmɔ.
Shi kɛlɛ, nyɛmɔ ni anyɛɔ akɛkaneɔ nii jogbaŋŋ lɛ pɛ kɛkɛ jeee nɔ̃ kpakpa diɛŋtsɛ. Esa akɛ akɛ hesaai lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Taakɛ niyeli ji lɛ, esa akɛ ahala nɔ ni akaneɔ lɛ mli. Mɛni hewɔ esa akɛ oye niyenii ni hewalɛ kpakpa bɛ mli, loo nɔ ni ébɔɔ yɔɔ mli? Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ okane woji ní baanyɛ afite ojwɛŋmɔ kɛ otsui lɛ, kɛha hiɛtserɛjiemɔ kɛkɛ po? Esa akɛ Biblia shishitoo mlai afee nɔ ni wɔdamɔɔ nɔ wɔhalaa wolo fɛɛ wolo ni wɔkaneɔ. Dani oookpɛ oyiŋ yɛ nɔ ni obaakane lɛ he lɛ, ha ŋmalɛi nɛɛ ahi ojwɛŋmɔ mli, tamɔ Jajelɔ 12:12, 13; Efesobii 4:22-24; 5:3, 4; Filipibii 4:8; Kolosebii 2:8; 1 Yohane 2:15-17; kɛ 2 Yohane 10.
Kanemɔ Nii kɛ Jwɛŋmɔ Kpakpa
Bɔ ni jwɛŋmɔ kpakpa ni akɛkaneɔ nii lɛ he hiaa ha lɛ bafeɔ faŋŋ yɛ be mli ni apɛiɔ Sanekpakpai lɛ amli saji lɛ amli lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔnaa yɛ Mateo Sanekpakpa lɛ mli ní Yesu miibi jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni le nii jogbaŋŋ lɛ saji tamɔ “Ani nyɛkaneko?” kɛ ‘Ani nyɛkaneko dã?’ kɛtsɔ hiɛ dani ehaa amɛsanebimɔi ni jɛ ŋaa mli lɛ ahetoo kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli. (Mat. 12:3, 5; 19:4; 21:16, 42; 22:31) Nɔ kome ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ enɛ mli ji akɛ kɛji jwɛŋmɔ ni wɔkɛkaneɔ nii lɛ ejaaa lɛ, ebaanyɛ eha wɔmu saji anaa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ loo wɔnaŋ oti ni yɔɔ mli lɛ kwraa. Farisifoi lɛ kaneɔ Ŋmalɛi lɛ ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ kɛtsɔ enɛɛmɛi anɔ lɛ, amɛbaaná naanɔ wala. Shi taakɛ Yesu tsɔɔ mli lɛ, akɛ nakai nyɔmɔwoo lɛ haaa mɛi ni sumɔɔɔ Nyɔŋmɔ ní amɛkpɛlɛɛɛ yiwalaheremɔ gbɛ ni E-kɛha lɛ nɔ lɛ. (Yoh. 5:39-43) Farisifoi lɛ hiɛ pɛsɛmkunya jwɛŋmɔi; no hewɔ lɛ, bɔ ni amɛmuɔ saji anaa amɛhaa lɛ babaoo ejaaa.
Suɔmɔ kɛha Yehowa ji kanyamɔ kpakpa fe fɛɛ ní wɔbaanyɛ wɔná ni wɔkɛkane e-Wiemɔ lɛ. Nakai suɔmɔ lɛ kanyaa wɔ ni wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, ejaakɛ suɔmɔ ‘nyaa anɔkwale he.’ (1 Kor. 13:6) Kɛji tsutsu lɛ wɔnyaaa nikanemɔ he po lɛ, ‘wɔjwɛŋmɔ muu fɛɛ’ ni wɔkɛaasumɔ Yehowa lɛ baatsirɛ wɔ koni wɔsaa wɔjwɛŋmɔ jogbaŋŋ ni wɔná Nyɔŋmɔ he nilee babaoo. (Mat. 22:37) Suɔmɔ tsĩɛɔ miishɛɛ hiɛ, ni miishɛɛ kanyaa nikasemɔ.
Kwɛmɔ Bɔ ni Oyaa lɛ Lɛ
Nikanemɔ kɛ nikadimɔ yɛ tsakpaa ní bɛŋkɛ kpaakpa. Yɛ be mli ni okaneɔ nii amrɔ nɛɛ po lɛ, ookadi wiemɔi lɛ ni ookai amɛshishinumɔ. Obaanyɛ oha onikanemɔ lɛ aya oyayaayai kɛji olɛɛ bɔ ni okadiɔ nii lɛ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni ooowa ni okwɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ona wiemɔi pii yɛ be kome mli. Yɛ be mli ni onáa nɛkɛ nyɛmɔ nɛɛ, obaana akɛ obaanu nɔ ni okaneɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.
Nii ni weku mli bii kaneɔ lɛ kutuu lɛ feɔ amɛ ekome
Shi kɛlɛ, kɛji ookane nɔ ko ni mli wa lɛ, nɔ ni onáa kɛjɛɔ omɔdɛŋbɔɔ lɛ mli lɛ baanyɛ aya hiɛ kɛtsɔ gbɛ kroko kɛ nitsumɔ nɔ. Beni Yehowa woɔ Yoshua ŋaa yɛ Ŋmalɛi lɛ akanemɔ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Kaaha nɛkɛ mla wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ miikpa yɛ odaaŋ, shi jwɛŋmɔ he.” (Yosh. 1:8) Bei pii lɛ, mɔ ko wieɔ blɛoo yɛ enaabu beni ejwɛŋɔ nii anɔ. No hewɔ lɛ, atsɔɔ Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “jwɛŋmɔ he” lɛ hu shishi akɛ ‘nii anɔ jwɛŋmɔ.’ (Lala 63:6; 77:12; 143:5) Kɛ́ mɔ ko miijwɛŋ nii anɔ lɛ, esusuɔ nii ahe kɛyaa shɔŋŋ; eyeee ehe oyai. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔjwɛŋɔ nɔ beni wɔkaneɔ lɛ náa hewalɛ waa yɛ wɔjwɛŋmɔ kɛ wɔtsui nɔ. Gbalɛi, ŋaawoi, abɛbuai, lalafoo wiemɔi, ŋwɛi kojomɔ jajemɔi, saji ni kɔɔ Yehowa yiŋtoo he, kɛ daa gbi shihilɛ mli nɔkwɛmɔnii babaoo yɛ Biblia lɛ mli—ni fɛɛ jara wa kɛha mɛi ni miisumɔ ni amɛnyiɛ Yehowa gbɛ̀i lɛ anɔ lɛ. Kwɛ bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ wɔɔkane Biblia lɛ bɔ ni baaha ená wɔjwɛŋmɔ kɛ tsui nɔ hewalɛ!
Kasemɔ Bɔ ni Agbalaa Jwɛŋmɔ Kɛbaa Nɔ ko Nɔ
Bɔ ni ofɔɔ nikanemɔ ohaa lɛ náa omumɔŋ dalɛ nɔ hewalɛ
Kɛ́ ookane nii lɛ, okɛ ohe awo shihilɛ ni awieɔ he lɛ mli. Bɔɔ mɔdɛŋ ni ona gbɔmɛi lɛ yɛ ojwɛŋmɔŋ hiŋmɛi mli, ni okɛ ohe awo niiashikpamɔi ni yaa nɔ yɛ amɛshihilɛi amli lɛ mli yɛ henumɔŋ. Enɛ waaa tsɔ kɛji ookane sane tamɔ nɔ ni kɔɔ David kɛ Goliat he, ní aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Samuel yitso 17 lɛ. Shi saji ni yɔɔ Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ kɛ Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ mli ní kɔɔ kpeebuu lɛ maa loo osɔfoi lɛ ahalamɔ he lɛ baafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ní eba shihilɛ mli diɛŋtsɛ kɛji ofee edalɛ, susumɔ kɛ nibii ni akɛfee lɛ he mfoniri, loo osusu tsofa-kɛ-ŋma lɛ, kɛ mamu, kɛ kooloi ni akɛhaa akɛ shãa afɔlei lɛ aŋmajee he lɛ. Susumɔ bɔ ni ebaafee gbeyei waa akɛ aaatsu osɔfoi anitsumɔ lɛ he okwɛ! (Luka 1:8-10) Ohenumɔi kɛ kanyamɔi ni okɛaawo mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baaye abua bo ni onu nɔ ni okaneɔ lɛ shishi, ni ebaaye ebua bo koni okai.
Shi, kɛji okwɛɛɛ ni ahi lɛ, kɛ́ oobɔ mɔdɛŋ ni okane nii lɛ, ojwɛŋmɔ baakpa shi. Ohiŋmɛii baanyɛ ahi wolo baafa lɛ nɔ, shi osusumɔi baanyɛ ahi he kroko. Ani aatswa lala? Ani osũ tɛlivishiŋ lɛ? Ani weku lɛ mli bii lɛ miigba sane? Kɛ́ eeehi lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ oookane nii yɛ he ko ni yɔɔ dioo. Shi kɛlɛ, nibii ní gbalaa mɔ jwɛŋmɔ lɛ baanyɛ ajɛ mligbɛ. Ekolɛ, etɔ bo waa yɛ gbi lɛ mli. Ao, kwɛ bɔ ni ewaaa kwraa akɛ ooosusu gbi lɛ mli nifeemɔi lɛ ahe yɛ ojwɛŋmɔ mli! Eji anɔkwale akɛ, ehi akɛ ooosusu gbi lɛ mli nifeemɔi lɛ ahe—shi esaaa akɛ ofeɔ enɛ beni okaneɔ nii. Ekolɛ, beni oje shishi lɛ, no mli lɛ ojwɛŋmɔ kã nikanemɔ lɛ nɔ, loo ekolɛ oje onikanemɔ lɛ shishi kɛ sɔlemɔ. Shi beni okaneɔ lɛ, ojwɛŋmɔ bɔiɔ shikpaa. Jee shishi ekoŋŋ. Tsɔsemɔ ohe ní ojwɛŋmɔ ahi nɔ ni okaneɔ lɛ nɔ. Fiofio lɛ, obaaná hiɛyaa.
Mɛni ofeɔ kɛji okɛ wiemɔ ko ni onuuu shishi kpe? Abaanyɛ atsɔɔ wiemɔi komɛi ni anuuu shishi lɛ shishi loo agba he sane yɛ niŋmaa lɛ mli. Aloo obaanyɛ oyɔse eshishinumɔ kɛjɛ nɔ ni okaneɔ lɛ mli. Kɛ́ jeee nakai lɛ, ŋɔɔ be ni otao yɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko mli kɛji eko yɛ, loo kadimɔ wiemɔ lɛ koni obi mɔ ko eshishinumɔ lɛ yɛ sɛɛ mli. Enɛ baaha owiemɔi afa ni ebaaha onu onikanemɔ lɛ shishi.
Mɛi Ahiɛ Nikanemɔ
Hĩi nikanemɔ he yɛ mɛi ahiɛ
Beni bɔfo Paulo kɛɛ Timoteo akɛ efɔ nikanemɔ lɛ, no mli lɛ Paulo miiwie nii ni eeekane koni mɛi krokomɛi aná he sɛɛ lɛ he titri. (1 Tim. 4:13) Mɛi ahiɛ nikanemɔ ni mɔɔ shi lɛ biɔ babaoo fe ni aaatsɛ wiemɔi kɛjɛ wolo baafa ko mli kɛkɛ. Ehe miihia ni nikanelɔ lɛ anu wiemɔi lɛ ashishi jogbaŋŋ, ní enu susumɔi ni amɛtsɔɔ lɛ shishi. Kɛ́ efee nakai pɛ dani ebaanyɛ ejie susumɔi lɛ akpo yɛ gbɛ ní ja nɔ, ní ejie henumɔi lɛ akpo jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ biɔ ni esaa ehe jogbaŋŋ ni ekane mli shii abɔ. No hewɔ lɛ, Paulo wo hewalɛ akɛ: ‘Fɔɔ wolo kanemɔ.’ Obaaná tsɔsemɔ babaoo yɛ hesaa nɛɛ mli yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli.
Too Be ni Okane Nii
“Mɔdɛŋbɔlɔ jwɛŋmɔi lɛ, nifalɛ sɔŋŋ ekɛbaa; shi mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ shɛii lɛ, enɔ̃ lɛ ohia kɛkɛ ni.” (Abɛi 21:5) Kwɛ bɔ ni enɛ ji anɔkwale yɛ bɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔkane nii lɛ gbɛfaŋ! Kɛ́ wɔmiitao ní wɔna ‘nikanemɔ he sɛɛ’ lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔto gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni nitsumɔi krokomɛi akahe wɔnikanemɔ be lɛ.
Mɛɛ be okaneɔ nii? Ani onáa he sɛɛ kɛji okane nii leebi mra? Aloo ohiɛ hiɔ ohe nɔ jogbaŋŋ yɛ gbɛkɛnaashi mli? Kɛji obaanyɛ oto minitii 15 loo 20 daa gbi ni okɛkane nɔ ko lɛ, no lɛ onaa baakpɛ ohe yɛ nii babaoo ni obaanyɛ okane lɛ he. Nɔ ni kɛbaa ji feemɔ ni ooofee daa.
Mɛni hewɔ Yehowa ehala akɛ aŋmala eyiŋtoo ni yɔɔ nyam lɛ awo wolo mli lɛ? Bɔni afee ni gbɔmɛi anyɛ asusu e-Wiemɔ ni aŋma lɛ he. Enɛ haa amɛnyɛɔ amɛsusuɔ Yehowa naakpɛɛ nitsumɔi lɛ ahe, ni amɛwieɔ enɛɛmɛi ahe amɛtsɔɔ amɛbii lɛ, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ nifeemɔi lɛ woɔ amɛjwɛŋmɔ mli. (Lala 78:5-7) Hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa mlihilɛ yɛ saji nɛɛ amli lɛ jeɔ kpo jogbaŋŋ kɛtsɔ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkaneɔ e-Wiemɔ ni haa wala lɛ nɔ.