Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • be bf. 17-bf. 20 kk. 3
  • Obaanyɛ Oha Bɔ ni Onyɛɔ Okaiɔ Nii lɛ Aya Hiɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Obaanyɛ Oha Bɔ ni Onyɛɔ Okaiɔ Nii lɛ Aya Hiɛ
  • Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ná Nii Ahe Miishɛɛ
  • Ŋɔɔ Be ni Okɛti Mli
  • Jwɛŋmɔ Nibii ni He Hiaa lɛ Anɔ
  • Nii ni Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ Tsuɔ
  • ‘Ohiɛ Akakpa Nɔ’
  • Daa Biblia Kanemɔ He Sɛɛ ni Aaana
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Kasemɔ Nikanemɔ
    Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
  • Yaa nɔ Ojwɛŋ Mumɔŋ Nibii Anɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
  • Tuu Ohe Oha Nikanemɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Ná Teokrase Sɔɔmɔ Skul Tsɔsemɔ lɛ He Sɛɛ
be bf. 17-bf. 20 kk. 3

Obaanyɛ Oha Bɔ ni Onyɛɔ Okaiɔ Nii lɛ Aya Hiɛ

YEHOWA NYƆŊMƆ bɔ adesa ansɔ lɛ kɛ nyɛmɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ní ekɛkaiɔ nii. Eto he gbɛjianɔ koni efee nitoohe ni abaanyɛ ajie nii ni yɔɔ mli lɛ eko bɔ ni afiteŋ nibii ni jara wa ni akɛwo mli lɛ. Bɔ ni ato ansɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ esa akɛ adesai ahi shi kɛya naanɔ lɛ kpãa gbee.—Lala 139:14; Yoh. 17:3.

Shi ekolɛ, obaanu he akɛ ohiɛ kpaa nibii ni okɛwoɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ babaoo nɔ. Etamɔ nɔ ni beni ootao lɛ, ebɛ jɛmɛ. Mɛni obaanyɛ ofee koni okɛha bɔ ni onyɛɔ okaiɔ nii lɛ aya hiɛ?

Ná Nii Ahe Miishɛɛ

Nii ahe miishɛɛ namɔ ji oti ko ni he hiaa waa ni haa bɔ ni anyɛɔ akaiɔ nii lɛ yaa hiɛ. Kɛ́ wɔha efee wɔsu akɛ wɔbaayɔse nii, ní wɔná mɛi kɛ nibii ni yaa nɔ ni ebɔle wɔhe lɛ ahe miishɛɛ lɛ, ekanyaa wɔjwɛŋmɔ. Kɛkɛ lɛ ebaafee mlɛo kɛha wɔ akɛ wɔɔjie nakai miishɛɛ lɛ nɔŋŋ kpo beni wɔkaneɔ nii loo wɔboɔ nɔ ko ni hiɛ naanɔ sɛɛnamɔi atoi lɛ.

Bei pii lɛ, ewaa kɛhaa mɔ akɛ eeekai mɛi agbɛi. Ni kɛlɛ, ákɛ Kristofoi lɛ, wɔle akɛ gbɔmɛi ahe miihia—nanemɛi Kristofoi, mɛi ni wɔyeɔ amɛ odase, kɛ mɛi ni wɔkɛsharaa yɛ be mli ni wɔtsuɔ shihilɛ mli nibii ni he hiaa lɛ ahe nii lɛ. Mɛni baaye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔkai gbɛi diɛŋtsɛ ni esa akɛ wɔkai lɛ? Bɔfo Paulo to mɛi ni yɔɔ asafo ko ni eŋma amɛ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi 26 agbɛi naa. Miishɛɛ ni eyɔɔ yɛ amɛhe lɛ je kpo kɛtsɔ anɔkwale ni eji akɛ jeee akɛ ele amɛgbɛi kɛkɛ, shi moŋ etsĩ nibii pɔtɛɛi komɛi ni kɔɔ amɛteŋ mɛi babaoo he lɛ atã lɛ nɔ. (Rom. 16:3-16) Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa Odasefoi nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi komɛi shiɔ asafo kome mli kɛyaa ekroko mli daa otsi moŋ, shi amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ mɛi agbɛi kaimɔ mli. Mɛni yeɔ ebuaa amɛ? Ekolɛ, amɛhaa efeɔ amɛsu akɛ amɛkɛ mɔ lɛ gbɛi aaatsu nii shii abɔ beni amɛkɛ lɛ wieɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ mɔ lɛ gbɛi ato ehiɛ su he. Kɛfata he lɛ, amɛkɛ aŋkroaŋkroi srɔtoi tsuɔ nii be saŋŋ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni amɛkɛ amɛ yeɔ nii kutuu. Kɛ́ okɛ mɔ ko kpe lɛ, ani obaakai nakai mɔ lɛ gbɛi? Jee shishi kɛtsɔ yiŋtoo kpakpa ní oooná akɛ esa akɛ okai egbɛi lɛ nɔ; koni no sɛɛ lɛ obɔ mɔdɛŋ ni oka ŋaawoi ni etsɔ hiɛ lɛ ekomɛi okwɛ.

Ní oookai nɔ ni okaneɔ lɛ hu he miihia. Mɛni baanyɛ aye ebua bo koni oya hiɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ? Miishɛɛ kɛ shishinumɔ fɛɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko he nii. Ehe miihia ni osusu nɔ ni okaneɔ lɛ he bɔ ni sa koni ogbala ojwɛŋmɔ fɛɛ kɛba nɔ. Kɛji beni obɔɔ mɔdɛŋ ní okane nii lɛ, belɛ ojwɛŋmɔ yɛ he kroko lɛ, no lɛ nɔ ko nyɛŋ aka ojwɛŋmɔ mli. Kɛ́ okɛ saji lɛ to nibii ni ole jogbaŋŋ loo nilee ni oyɔɔ momo lɛ he lɛ, oshishinumɔ lɛ baaya hiɛ. Bi ohe akɛ: ‘Mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ be manyɛ mikɛ sane nɛɛ atsu nii yɛ mi diɛŋtsɛ mishihilɛ mli? Te mafee tɛŋŋ mikɛtsu nii ni mikɛye mabua mɔ kroko lɛ?’ Kɛ́ okane wiemɔi kukuji moŋ fe ní oookane wiemɔ komekomei lɛ, oshishinumɔ lɛ hu baaya hiɛ. Obaana susumɔi lɛ amrɔ nɔŋŋ ni obaayɔse otii ni yɔɔ susumɔi lɛ asɛɛ bɔni afee ni efee mlɛo akɛ oookai.

Ŋɔɔ Be ni Okɛti Mli

Mɛi ni he esa yɛ wolokasemɔ mli lɛ ema bɔ ni nii amlitii he hiaa lɛ nɔ mi. Yɛ niiamlipɛimɔ ko mli lɛ, kɔleji tsɔɔlɔ nukpa ko tsɔɔ mli akɛ miniti kome ni akɛtiɔ nii amli trukaa lɛ baanyɛ aha nibii ní akaiɔ lɛ aku abɔ he toi enyɔ. No hewɔ lɛ, kɛji ogbe onikanemɔ lɛ—loo efã ko naa—amrɔ nɔŋŋ lɛ, tii otii titrii lɛ amli yɛ ojwɛŋmɔ mli koni otii nɛɛ anyɛ aka ojwɛŋmɔ mli. Susumɔ bɔ ni ooofee ogbála otii heei ni okase lɛ amli yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔ mli lɛ he. Kɛji etsɛɛɛ ni ogbala ojwɛŋmɔ kɛtee sane ko ni okane nɔ lɛ, obaanyɛ oha be falɛ ni okɛaaha oti lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli lɛ sɛɛ akɛ.

Kɛkɛ lɛ, no sɛɛ gbii fioo mli lɛ, taomɔ hegbɛ ní okɛaati nɔ ni okane lɛ mli kɛtsɔ sane lɛ ni ooogba mɔ kroko lɛ nɔ. Obaanyɛ okɛ weku lɛ mlinyo, mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli, naanyo nitsulɔ, naanyo skulnyo, akutsoŋnyo, loo mɔ ko ni okɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli agba he sane. Bɔɔ mɔdɛŋ akɛ otiŋ otii titrii ni he hiaa lɛ pɛ amli kɛkɛ, shi moŋ obaati Ŋmalɛ naa susumɔi ni kɔɔ he lɛ hu mli. Nakai ni ooofee lɛ he baaba sɛɛnamɔ kɛha bo, ni ebaaye ebua bo koni okɛ nibii ni he hiaa lɛ ato ojwɛŋmɔ mli; ni ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha mɛi krokomɛi hu.

Jwɛŋmɔ Nibii ni He Hiaa lɛ Anɔ

Kɛfata tĩ ni oootĩ nɔ ni okane lɛ mli, kɛ gba ni ooogba mɛi krokomɛi lɛ he lɛ, obaana akɛ nibii ni he hiaa ni okase lɛ anɔ jwɛŋmɔ he yɛ sɛɛnamɔ. Biblia ŋmalɔi Asaf kɛ David fee nakai. Asaf kɛɛ akɛ: “Matsĩ Yehowa nifeemɔ nii lɛ atã, hɛɛ, makai oblema naakpɛɛ nii lɛ. Majwɛŋ onitsumɔi lɛ fɛɛ he, ni masusu onifeemɔi lɛ ahe.” (Lala 77:12, 13) David ŋma nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ akɛ: “Mijwɛŋɔ ohe yɛ nyɔɔŋ buu bei lɛ amli,” kɛ “Mikaiɔ blema gbii lɛ, mijwɛŋɔ onitsumɔi lɛ fiaa he.” (Lala 63:7; 143:5) Ani ofeɔ nakai?

Niiahesusumɔ ni mli kwɔ tamɔ nɛkɛ ni okɛjwɛŋɔ Yehowa nifeemɔi, esui, kɛ esuɔmɔnaa nifeemɔi ahe lɛ baatsu babaoo fe ni eeeye ebua koni eha anɔkwalei lɛ aka ojwɛŋmɔ mli kɛkɛ. Kɛ́ oha nakai niiahesusumɔ lɛ fee osu lɛ, no lɛ ebaanyɛmɔ nibii ni he hiaa diɛŋtsɛ lɛ anɔ ewo otsui mli. Ebaasaa nɔ gbɔmɔ ni oji lɛ yɛ mligbɛ. Nibii ni obaakai lɛ baafee nɔ ni damɔ shi kɛha omligbɛ susumɔi.—Lala 119:16.

Nii ni Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ Tsuɔ

Kɛ́ wɔmiitao ni wɔkai anɔkwalei ni kɔɔ Yehowa nitsumɔi kɛ nibii ni Yesu Kristo wie lɛ ahe lɛ, ashiii wɔ efolo. Yɛ gbi gbɛkɛ dani Yesu baagbo lɛ, ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Be mli ni mikɛ nyɛ yɔɔ nɛɛ, miikɛɛ nyɛ nii nɛɛ. Shi hefatalɔ lɛ, ni ji Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, mɔ ni tsɛ lɛ baatsu yɛ migbɛi anɔ lɛ, lɛ eeetsɔɔ nyɛ nii fɛɛ, ni eeekai nyɛ nii fɛɛ ni mikɛɛ nyɛ lɛ.” (Yoh. 14:25, 26) Mateo kɛ Yohane fata mɛi ni damɔ jɛmɛ lɛ ahe. Ani mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fee nakai yelikɛbualɔ lɛ eha amɛ? Hɛɛ, efee nakai! Aaafee afii kpaanyɔ sɛɛ lɛ, Mateo ŋma Kristo shihilɛ he saji ni yɔɔ fitsofitso lɛ egbe naa, ni nɔ ni fata he ji nibii ni jara wa ni ekai tamɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ kɛ ba ni Kristo eba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi ní mli kã shi fitsofitso lɛ. Yɛ Yesu gbele sɛɛ afii 65 lɛ, bɔfo Yohane ŋma e-Sanekpakpa lɛ, ni nɔ ni fata he ji saji ni Yesu wie yɛ naagbee gbɛkɛ ni bɔfoi lɛ kɛ Nuntsɔ lɛ ye dani ekɛ ewala fɔ̃ shi lɛ he saji fɛɛ fitsofitso. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Mateo kɛ Yohane fɛɛ kaiɔ nibii ni Yesu ewie ni efee beni ekɛ amɛ yɔɔ lɛ, shi mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu gbɛfaŋnɔ krɛdɛɛ ko ni ekwɛ koni amɛhiɛ akakpa otii ni he hiaa ni Yehowa taoɔ yɛ e-Wiemɔ ni aŋma lɛ mli lɛ anɔ.

Ani mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsuɔ nii akɛ yelikɛbualɔ kɛha Nyɔŋmɔ tsuji ŋmɛnɛ? Nakai pɛpɛɛpɛ! Eji anɔkwale akɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ nibii ni wɔkaseko woŋ wɔjwɛŋmɔ mli, shi moŋ etsuɔ nii ákɛ yelikɛbualɔ ni ekaiɔ wɔ nibii ni he hiaa ni wɔkase yɛ be ni eho lɛ mli lɛ. (Luka 11:13; 1 Yoh. 5:14) Kɛkɛ lɛ, kɛ hiamɔ lɛ te shi lɛ, akanyaa wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔi lɛ ‘ní wɔkai gbalɔi krɔŋkrɔŋi lɛ awiemɔi ni amɛwie sá lɛ, kɛ Nuntsɔ kɛ Yiwalaherelɔ lɛ kita lɛ.’—2 Pet. 3:1, 2.

‘Ohiɛ Akakpa Nɔ’

Yehowa bɔ Israel kɔkɔ shii abɔ akɛ: ‘Ohiɛ akakpa nɔ.’ Jeee akɛ eekpa amɛ gbɛ ní amɛkai nɔ fɛɛ nɔ jogbaŋŋ. Shi esaaa akɛ amɛkɛ amɛhe woɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnibii asɛɛtiumɔ mli aahu akɛ amɛaana kaimɔ ni amɛaakai bɔ ni Yehowa kɛ amɛ yeɔ ehaa lɛ akɛ nɔ ni he ehiaaa tsɔ. Esa akɛ amɛha bɔ ni Yehowa kpɔ̃ amɛ beni ebɔfo lɛ kpata Mizraim kromɔ bii fɛɛ ahiɛ kɛ bɔ ni Yehowa gbá Ŋshɔ Tsuru lɛ mli ni sɛɛ mli lɛ eha etsá ekoŋŋ ni emii Farao kɛ eta lɛ he kaimɔ lɛ ahi amɛjwɛŋmɔ mli. Esa akɛ Israelbii lɛ akai akɛ Nyɔŋmɔ kɛ e-Mla lɛ ha amɛ yɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ, ni enyiɛ amɛhiɛ kɛtsɔ ŋa lɛ nɔ kɛtee Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa nɔ kɛ shishinumɔ akɛ, esa akɛ nɛkɛ nibii nɛɛ ahe kaimɔi aya nɔ aná hewalɛ babaoo yɛ amɛdaa gbi shihilɛi anɔ.—5 Mose 4:9, 10; 8:10-18; 2 Mose 12:24-27; Lala 136:15.

Esa akɛ wɔ hu wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔhiɛ akakpa nii anɔ. Yɛ be mli ni wɔkpeeɔ shihilɛ mli nɔnyɛɛi anaa lɛ, ehe miihia ní wɔkai Yehowa, ní wɔha nɔ̃ Nyɔŋmɔ ni eji kɛ suɔmɔ ni ejie lɛ kpo yɛ e-Bi ni ekɛha akɛ nikeenii, mɔ ni kpɔ̃ wɔ kɛjɛ wɔhe eshai lɛ amli bɔni afee ni wɔnyɛ wɔná naanɔ wala ni yeɔ emuu lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli. (Lala 103:2, 8; 106:7, 13; Yoh. 3:16; Rom. 6:23) Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo Bibla lɛ kanemɔ mli daa, ní wɔkɛ wɔhe wo asafoŋ kpeei kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ ekãa lɛ, no lɛ ehaŋ wɔhiɛ akpa anɔkwalei ní jara wa nɛɛ anɔ.

Kɛ́ okɛ yiŋkpɛi ni mli wa loo ewaaa kpe lɛ, kaimɔ nakai anɔkwalei ni he hiaa lɛ, ni oha amɛná osusumɔi anɔ hewalɛ. Ohiɛ akakpa nɔ. Kwɛmɔ Yehowa gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni oookwɛ saji yɛ heloonaa kɛkɛ loo ní okɛ ohe aaafɔ̃ otsui ní yeee emuu lɛ henumɔi anɔ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛɛ ŋaawoo loo shishitoo mlai ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli esa akɛ ená hewalɛ yɛ miyiŋkpɛɛ lɛ nɔ?’ (Abɛi 3:5-7; 28:26) Onyɛŋ okai nibii ni onuko loo okaneko dã. Shi yɛ be mli ni odaa yɛ anɔkwa nilee kɛ suɔmɔ ní oyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli lɛ, nilee toohe ní oyɔɔ, ní Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye ebua bo koni okai lɛ mli baalɛɛ, ni suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha Yehowa ni daa lɛ baakanya bo koni ofee nii yɛ ekɛ gbeekpãmɔ naa.

BƆ NI OOOFEE NI OHA NYƐMƆ NI OKƐKAIƆ NƆ NI OKANE LƐ AYA HIƐ

  • Yɛ be mli ni okane nii lɛ fã ko sɛɛ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni ji oti titri ni yɔɔ nɔ ni mikane lɛ mli?’ Kɛ́ onyɛɛɛ okai oti titri lɛ, no lɛ kuu osɛɛ ni otao yɛ wolo lɛ mli

  • Kɛ́ okane yitso muu fɛɛ loo sane ko ogbe naa sɛɛ lɛ, kaa ohe ekoŋŋ. Ŋmalamɔ otii titrii lɛ fɛɛ oshwie shi. Kɛ́ okaiii amrɔ nɔŋŋ lɛ, kuu osɛɛ ni oti nɔ ni okane lɛ mli ekoŋŋ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje