La-Kpɛmɔi yɛ Bɔfoi lɛ Abeaŋ
“La diɛŋtsɛ ekpɛ kɛha jalɔ lɛ, kɛ mlifilimɔ kɛha mɛi ni ja yɛ amɛtsuiiaŋ lɛ po.”—LALA 97:11, NW.
1. Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
KWƐ bɔ ni wɔ, akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, wɔhiɛ sɔɔ wiemɔi ni yɔɔ Lala 97:11 lɛ ha! ‘La ekpɛ’ kɛha wɔ shii abɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi ena Yehowa la ni kpɛɔ kaŋkaŋ lɛ afii nyɔŋmai abɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ kaiɔ wɔ Abɛi 4:18, ni kaneɔ nɛkɛ lɛ: “Shi jalɔi atempɔŋ lɛ tamɔ la ni kpɛɔ, ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintii.” Akɛni wɔhiɛ sɔɔ Ŋmalɛi lɛ fe blemasaji hewɔ lɛ, wɔ Yehowa Odasefoi lɛ tamɔ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ. Abaanyɛ ana amɛ subaŋ faŋŋ kɛjɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli yinɔsane woji lɛ amli, kɛ agbɛnɛ kɛjɛ ewoji ni eŋmala yɛ ŋwɛi tsirɛmɔ naa lɛ amli.
2. Mɛni fata klɛŋklɛŋ la-kpɛmɔi ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ anine shɛ nɔ lɛ he?
2 Nɔ ni fata klɛŋklɛŋ la-kpɛmɔi ni mra be mli Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ anine shɛ nɔ lɛ he ji nɔ ni kɔɔ Mesia lɛ he. Andrea kɛɛ enyɛmi nuu Simon Petro akɛ: “Wɔna Mesia lɛ.” (Yohane 1:41, NW) Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Tsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ha bɔfo Petro nyɛ eye enɛ he odase beni ekɛɛ Yesu Kristo akɛ: “Bo ji Kristo lɛ, Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ Bi lɛ.”—Mateo 16:16, 17; Yohane 6:68. 69.
La ni Kɔɔ Amɛ Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ He
3, 4. Yɛ Yesu shitee lɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ shishinumɔ ekɛha esɛɛnyiɛlɔi lɛ yɛ amɛ wɔsɛɛ be nitsumɔ he?
3 Yɛ eshitee lɛ sɛɛ lɛ, Yesu Kristo kɛ la-kpɛmɔi ni kɔɔ gbɛnaa nii ko ni ka esɛɛnyiɛlɔi lɛ fɛɛ nɔ ha. Eeenyɛ efee akɛ kaselɔi 500 lɛ ni amɛbua amɛhe naa yɛ Galilea lɛ ji mɛi ni ekɛɛ amɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ, kɛ Bi lɛ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ. Ni naa, mi lɛ, mikɛ nyɛ yɛ daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mateo 28:19, 20; 1 Korintobii 15:6) No sɛɛ lɛ, esa akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi fɛɛ afee shiɛlɔi, ni esaaa akɛ amɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɔɔ “Israel we tooi ni elaaje lɛ” pɛ he. (Mateo 10:6) Ni asaŋ esaaa akɛ amɛtsuɔ Yohane baptisimɔ ni feɔ tsuitsakemɔ kɛha eshaifaa he okadi lɛ he nii. Shi moŋ, amɛbaabaptisi gbɔmɛi “yɛ Tsɛ lɛ, kɛ Bi lɛ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli.”
4 Beni eshwɛ fioo ni Yesu aaakwɔ kɛaaya ŋwɛi lɛ, ebɔfoi anɔkwafoi 11 lɛ bi akɛ: “Nuntsɔ, ani nɛkɛ be nɛɛ mli obaatee maŋtsɛyeli lɛ shi oma shi oha Israel lɛ?” Yɛ nɔ najiaŋ ni eeeha nakai sanebimɔ lɛ hetoo lɛ, Yesu kɛ famɔi krokomɛi ni kɔɔ amɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he ha, akɛ: “Kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ na ba nyɛnɔ lɛ, nyɛaana hewalɛ ni nyɛaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.” No mli lɛ, Yehowa pɛ he odasefoi amɛji, shi agbɛnɛ amɛbaafee Kristo hu he odasefoi.—Bɔfoi lɛ Asaji 1:6-8.
5, 6. Mɛɛ la-kpɛmɔi Yesu kaselɔi lɛ anine shɛ nɔ yɛ Pentekoste?
5 Yɛ gbii nyɔŋma pɛ sɛɛ lɛ, mɛɛ la-kpɛmɔi ni yɔɔ fɛo waa Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ anine shɛ nɔ nɛkɛ! Pentekoste gbi lɛ nɔ, yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, amɛnu nɔ ni Yoel 3:1, 2 tsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ: “[Yehowa] Mafɔse mimumɔ lɛ mashwie heloo fɛɛ nɔ, ni nyɛ bihii kɛ nyɛ biyei lɛ aaagba, ni nyɛ nukpai lɛ aaala lamɔi, ni nyɛ balahii lɛ aaana ninaai; ni asaŋ tsuji hii kɛ tsuji yei lɛ hu, mafɔse mimumɔ lɛ mashwie amɛnɔ yɛ nakai gbii lɛ amli.” Yesu kaselɔi lɛ na mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tamɔ lalilɛii, ni ebatara amɛ fɛɛ amɛyiteaŋ ekomekome—aaafee hii kɛ yei 120—ni amɛbua amɛhe naa yɛ Yerusalem.—Bɔfoi lɛ Asaji 1:12-15; 2:1-4.
6 Agbɛnɛ hu, yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ, kaselɔi lɛ nu shishi klɛŋklɛŋ kwraa akɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 16:10 lɛ kɔɔ Yesu Kristo ni atee lɛ shi lɛ he. No mli lɛ lalatsɛ lɛ ekɛɛ: “Ejaakɛ [Yehowa Nyɔŋmɔ] oshiŋ misusuma ohaŋ gbohiiaje, ohaŋ omɔkrɔŋkrɔŋ lɛ ana laajemɔ bu lɛ.” Kaselɔi lɛ yɔse akɛ nakai wiemɔi lɛ nyɛŋ akɔ Maŋtsɛ David he, ejaakɛ esãŋ yɛ amɛteŋ kɛbashi nakai be lɛ mli. Belɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ, mɛi ni nu la hee nɛɛ he sane lɛ mlitsɔɔmɔ lɛ ateŋ 3,000 yiŋ tsɔ aahu akɛ amɛha abaptisi amɛ nakai gbi lɛ nɔ nɔŋŋ!—Bɔfoi lɛ Asaji 2:14-41.
7. Mɛɛ la ni kpɛɔ kaŋkaŋ bɔfo Petro nine shɛ nɔ beni etee eyasara Roma asafoiatsɛ Kornelio lɛ?
7 Israelbii lɛ ahiɛ sɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ ewie yɛ amɛhe lɛ afii ohai babaoo: “Nyɛ kɛkɛ mile yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ wekui lɛ ateŋ.” (Amos 3:2) No hewɔ lɛ la-kpɛmɔ fɛfɛo ko bɔfo Petro kɛ mɛi ni fata ehe ni kɛ lɛ yaa Roma asafoiatsɛ Kornelio shia lɛ nine shɛ nɔ lɛ, beni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kpeleke shi kɛba Jeŋmajiaŋbii foolɔi heyelilɔi lɛ anɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Esa kadimɔ akɛ enɛ ji be kome pɛ mli ni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ha dani baptisimɔ ba. Shi esa akɛ eba lɛ nakai. Kɛ jeee nakai lɛ, Petro leŋ akɛ Jeŋmajiaŋbii foolɔi nɛɛ sa kɛha baptisimɔ. Beni Petro yoo nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, ebi akɛ: “Ani mɔ ko aaanyɛ nu naa atsi, ni akabaptisi mɛnɛɛmɛi [Jeŋmajiaŋbii] ni na mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tamɔ wɔ nɔŋŋ lɛ?” Mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɔ ko bɛ ni baanyɛ atsi naa yɛ gbɛ ni ja nɔ, no hewɔ lɛ abaptisi nɛkɛ Jeŋmajiaŋbii nɛɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 10:44-48; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 8:14-17 he.
Ketiafoo Bɛ Dɔŋŋ
8. Mɛni hewɔ ewa kɛha klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi akɛ amɛaaŋmɛɛ ketiafoo he sane lɛ he lɛ?
8 Anɔkwale la-kpɛmɔ kroko ni kɔɔ ketiafoo he sanebimɔ lɛ he lɛ pue. Ketiafoo je shishi yɛ 1919 D.Ŋ.B. yɛ kpaŋmɔ ni Yehowa kɛ Abraham fee lɛ hewɔ. Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ fa Abraham akɛ, afo lɛ kɛ hii fɛɛ ni yɔɔ eshia lɛ ketia. (1 Mose 17:9-14, 23-27) No hewɔ lɛ, ketiafoo batsɔ kadimɔ nii kɛha Abraham seshibii. Ni kwɛ bɔ ni amɛpupuu amɛhe yɛ nifeemɔ nɛɛ hewɔ! Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, wiemɔ, “foolɔ,” batsɔ wiemɔ ni akɛgbeɔ mɔ he guɔ. (Yesaia 52:1; 1 Samuel 17:26, 27) Ewaaa akɛ aaana nɔ hewɔ ni klɛŋklɛŋ Yudafoi Kristofoi lɛ ateŋ mɛi komɛi sumɔɔ ni okadi nɛɛ ahi shi lɛ. Mɛi komɛi kɛ Paulo kɛ Barnaba wie babaoo yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he. Bɔni afee ni ana naa lɛ, Paulo kɛ mɛi krokomɛi tee Yerusalem koni ayabi Kristofoi anɔyeli kuu lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:1, 2.
9. Mɛɛ la-kpɛmɔi ajie lɛ kpo atsɔɔ klɛŋklɛŋ nɔyeli kuu lɛ, taakɛ aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Asaji yitso 15 lɛ?
9 Yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ, jeee naakpɛɛ nɔ ko ni anaa faŋŋ nɔ nakai klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ tsɔ ni amɛnine shɛ la ni tsɔɔ akɛ ketiafoo jeee taomɔ nii kɛha Yehowa tsuji dɔŋŋ lɛ nɔ. Shi moŋ, amɛnine shɛ nakai la ni kpɛɔ kɛyaa hiɛ lɛ nɔ kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ amlitaomɔ, ni amɛmiikwɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ, kɛ Petro kɛ Paulo niiashikpamɔi ni kɔɔ Jeŋmajiaŋbii foolɔi ni atsake amɛ lɛ ahe lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:6-21) Akɛ yiŋkpɛɛ lɛ ha yɛ wolo ko ni efã kaneɔ nɛkɛ lɛ mli: “Ejaakɛ esa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ, ni esa wɔ hu wɔhiɛ akɛ, wɔkɛ jatsu ko akafɔ nyɛnɔ dɔŋŋ, akɛ ja nii ni he hiaa nɛɛ nɔŋŋ, akɛ nyɛhi looi ni agbe aha wɔji, kɛ la, kɛ kooloi ni ashɔ̃tɔ, kɛ ajwamaŋbɔɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29) No hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ye amɛhe kɛjɛ famɔ akɛ afo ketia kɛ Mose Mla lɛ mli taomɔ nii krokomɛi ahe. No hewɔ lɛ, Paulo baanyɛ akɛɛ Galata Kristofoi lɛ akɛ: “Odehe Kristo eha wɔye.”—Galatabii 5:1.
La ni Yɔɔ Sanekpakpai lɛ Amli
10. Mɛni ji la-kpɛmɔi ni ajie lɛ kpo yɛ Mateo Sanekpakpa lɛ mli lɛ ekomɛi?
10 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, la-kpɛmɔi babaoo yɛ Mateo Sanekpakpa lɛ, ni aŋma aaafee 41 Ŋ.B. lɛ mli kɛha ekanelɔi asɛɛnamɔ. Kɛ akɛaato he lɛ, klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ enu ni Yesu miitsɔɔ nii. Mateo Sanekpakpa lɛ titri ma nɔ mi akɛ Yesu shiɛmɔ lɛ saneyitso ji Maŋtsɛyeli lɛ. Ni kwɛ bɔ ni Yesu ma bɔ ni jwɛŋmɔ kpakpa ni aaana lɛ he hiaa ha lɛ nɔ mi! Mɛɛ la-kpɛmɔi yɔɔ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ, ebɛbuai (tamɔ nɔ ni aŋmala yɛ yitso 13), lɛ kɛ egbalɛ kpeteŋkpele ni yɔɔ yitsei 24 kɛ 25 lɛ amli nɛkɛ! Agbala klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ajwɛŋmɔ kɛba enɛɛmɛi fɛɛ nɔ yɛ Mateo Sanekpakpa lɛ ni aŋma yɛ nɔ ni shɛɔ afi 33 Ŋ.B. Pentekoste lɛ sɛɛ afii kpaanyɔ pɛ mli lɛ.
11. Mɛni abaanyɛ awie yɛ Luka kɛ Marko Sanekpakpai lɛ amli saji lɛ ahe?
11 Aaafee afii 15 sɛɛ lɛ, Luka ŋma e-Sanekpakpa lɛ. Yɛ be mli ni emli saji lɛ babaoo tamɔ Mateo nɔ lɛ, emli oha mlijaa 59 bafee nɔ ni akɛfata he. Luka ŋma Yesu naakpɛɛ nibii ekpaa he sane ni ebɔ nakai E-bɛbuai babaoo lɛ toi enyɔ he amaniɛ fe bɔ ni Sanekpakpa ŋmalalɔi krokomɛi lɛ fee. Eka shi faŋŋ akɛ, yɛ afii fioo sɛɛ lɛ, Marko ŋma e-Sanekpakpa lɛ, ni ema nuu ni feɔ nii, naakpɛɛ nitsulɔ, ni Yesu Kristo ji lɛ nɔ mi. Yɛ be mli ni Marko ŋma saji ni Mateo kɛ Luka etsɔ hiɛ amɛŋmala momo lɛ, eŋma abɛbua ko ni amɛwieee he lɛ efɔ shi. Yesu kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ to dumɔwu ko ni kwɛ̃ɔ, ni edaa kakadaŋŋ, ni woɔ yibii fiofio he yɛ nakai abɛbua lɛ mli.a—Marko 4:26-29.
12. Nɛgbɛ Yohane Sanekpakpa lɛ kɛ shishinumɔ ha lolo kɛyashɛ?
12 Agbɛnɛ, Yohane Sanekpakpa lɛ, ni aŋma beni Marko eŋma enɔ lɛ sɛɛ afii 30 lɛ hu yɛ. Mɛɛ la babaoo Yohane kpɛ eshwie Yesu sɔɔmɔ lɛ nɔ nɛkɛ, titri lɛ, kɛtsɔ wiemɔi pii ni kɔɔ eshihilɛ dani E-batsɔ gbɔmɔ lɛ nɔ nɛkɛ! Yohane pɛ ji mɔ ni gba Lazaro shitee lɛ he sane, ni lɛ pɛ ji mɔ ni wie wiemɔi kpakpai pii ni Yesu wie etsɔɔ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ he, kɛ agbɛnɛ esɔlemɔ ni woɔ mɔ hewalɛ yɛ gbɛkɛ ni atsɔɔ esɛɛ gbɛ lɛ, taakɛ aŋma yɛ yitsei 13 kɛyashi 17 lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, awieɔ akɛ, Yohane Sanekpakpa lɛ mli oha mlijaa 92 yɛ sɔrɔto kwraa.
La-Kpɛmɔi ni Yɔɔ Paulo Woji lɛ Amli
13. Mɛni hewɔ mɛi komɛi buɔ Paulo wolo ni eŋma eyaha Romabii lɛ akɛ etamɔ Sanekpakpa ko lɛ?
13 Aje gbɛ akɛ bɔfo Paulo tsu nii koni ekɛ anɔkwale la-kpɛmɔi abaha Kristofoi ni hi shi yɛ bɔfoi lɛ agbii lɛ amli lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wolo ni Paulo ŋma eyaha Romabii lɛ, aaafee 56 Ŋ.B. lɛ—tamɔ be mli ni Luka ŋma e-Sanekpakpa lɛ yɛ. Paulo maa anɔkwale ni eji lɛ nɔ mi akɛ, abuɔ mɔ ko jalɔ yɛ Nyɔŋmɔ duromɔ naa, kɛtsɔ hemɔkɛyeli yɛ Yesu Kristo mli lɛ nɔ yɛ wolo nɛɛ mli. Bɔ ni Paulo ma sanekpakpa lɛ fã nɛɛ nɔ mi eha lɛ eha mɛi komɛi esusu ewolo ni eŋma eyaha Romabii lɛ he akɛ eji Sanekpakpa ni gbeɔ yi feɔ enumɔ.
14-16. (a) Mɛɛ la Paulo kpɛ shwie bɔ ni ehe hiaa ni afee ekome nɔ, yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ni eŋma eyaha Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ mli? (b) Mɛɛ la kroko ni kɔɔ jeŋba he yɔɔ Klɛŋklɛŋ Korintobii awolo lɛ mli?
14 Paulo ŋma yɛ saji komɛi ni miigba Kristofoi ni yɔɔ Korinto lɛ anaa lɛ ahe. Nɔ ni fata wolo ni eŋma eyaha Korintobii lɛ ahe ji ŋaawoi babaoo ni jɛ mumɔŋ ni he eba sɛɛnamɔ kɛha Kristofoi kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli. Yɛ eshishijee mli lɛ, ehe bahia ni ehɛle Korintobii lɛ ashi yɛ tɔ̃mɔ ni amɛtɔ̃ɔ yɛ nɔ ko tamɔ jamɔ ni amɛkɛhaa aŋkroaŋkroi komɛi lɛ hewɔ. Bɔfo lɛ jaje amɛjwɛŋmɔŋ su nɛɛ, ni ekɛ ekãa kɛɛ amɛ akɛ: “Shi anyɛmimɛi, miikpa nyɛ fai yɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo gbɛi amli, akɛ nyɛnaabu afee ekome, ni mligbalamɔi akaba nyɛteŋ, shi moŋ, nyɛ fɛɛ nyɛyitsoŋ kɛ nyɛjwɛŋmɔ afee ekome.”—1 Korintobii 1:10-15.
15 Aaŋmɛ jeŋba shara ni ehiii kwraa gbɛ yɛ Kristofoi asafo ni yɔɔ Korinto lɛ mli. Nuu ko ni yɔɔ jɛmɛ eŋɔ etsɛ ŋa, ni ekɛ ehe ewo ‘ajwamaŋbɔɔ ni anaaa yɛ jeŋmaji lɛ amli tete’ mli. Paulo ŋma faŋŋ akɛ: “Nyɛjiea mɔ fɔŋ lɛ yɛ nyɛteŋ.” (1 Korintobii 5:1, 11-13) Nɔ ko hee nɛ kɛha Kristofoi asafo lɛ—shwiemɔ. Sane kroko ni esa akɛ Korinto asafo lɛ anu shishi lɛ kɔɔ anɔkwale ni eji akɛ emlibii lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ amɛ mumɔŋ nyɛmimɛi lɛ miiya je lɛŋ kojomɔ hei koni ayasaa béi. Paulo kã amɛhiɛ waa yɛ nɔ ni amɛfee nɛɛ hewɔ.—1 Korintobii 6:5-8.
16 Sane kroko ni hao asafo ni yɔɔ Korinto lɛ lolo ji bɔlɛnamɔi. Paulo tsɔɔ yɛ 1 Korintobii yitso 7 akɛ, yɛ ajwamaŋbɔɔ he jeŋba shara ni yɔɔ hewɔ lɛ, ebaahi akɛ nuu fɛɛ nuu ana lɛ diɛŋtsɛ eŋa, ni yoo fɛɛ yoo ana lɛ diɛŋtsɛ ewu. Paulo tsɔɔ mli hu akɛ, yɛ be mli ni oshijafoi nyɛɔ amɛsɔmɔɔ Yehowa ni nɔ ko gbalaaa amɛjwɛŋmɔ lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ nikeenii ni ji oshijayeli lɛ. Ni kɛji akɛ yoo ko wu gbo lɛ, eyɛ hegbɛ ni eboteɔ gbalashihilɛ mli ekoŋŋ, shi “ja afee yɛ Nuntsɔ lɛ mli.”—1 Korintobii 7:39.
17. Mɛɛ la Paulo kpɛ shwie gbohiiashitee he tsɔɔmɔ lɛ nɔ?
17 Mɛɛ anɔkwale la Nuntsɔ lɛ kɛ Paulo tsu nii ni eha ekpɛ eshwie gbohiiashitee lɛ nɔ nɛkɛ! Mɛɛ gbɔmɔtso nɛkɛ akɛbaatee Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ashi? Paulo ŋma akɛ: “Aduɔ susuma gbɔmɔtso, ateeɔ mumɔ gbɔmɔtso shi.” Aŋɔŋ helooŋ gbɔmɔtsei kɛyaŋ ŋwɛi, ejaakɛ “heloo kɛ la nine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” Paulo kɛfata he akɛ, jeee mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ baawɔ yɛ gbele mli, shi abaatee mɛi komɛi ashi kɛya shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ mli amrɔ nɔŋŋ yɛ gbele sɛɛ, beni Yesu eba lɛ mli.—1 Korintobii 15:43-53.
18. Mɛɛ la ni kɔɔ wɔsɛɛ be he yɔɔ Paulo klɛŋklɛŋ wolo ni eŋma eyaha Tesalonikabii lɛ mli?
18 Akɛ Paulo tsu nii, yɛ ewolo ni eŋma eyaha Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ mli, koni ekpɛ la eshwie wɔsɛɛ be nɔ. Yehowa gbi lɛ baaba tamɔ julɔ baa nyɔɔŋ. Paulo tsɔɔ mli hu akɛ: “Ejaakɛ be mli ni amɛaakɛɛ akɛ: ‘Hejɔlɛ yɛ ni wɔyɛ shweshweeshwe!’ lɛ, no mli nɔŋŋ hiɛkpatamɔ aaabatua amɛ trukaa, tamɔ kɔɔmɔ tuaa yoo ni musu eda lɛ, ni amɛjeŋ mli kɔkɔɔkɔ.”—1 Tesalonikabii 5:2, 3.
19, 20. Mɛɛ la-kpɛmɔi Kristofoi ni yɔɔ Yerusalem kɛ Yudea lɛ anine shɛ nɔ yɛ Paulo wolo ni eŋma eyaha Hebribii lɛ mli?
19 Paulo tsɔ ewolo ni eŋma eyaha Hebribii lɛ nɔ ekɛ la kpɛmɔi ha klɛŋklɛŋ Kristofoi ni yɔɔ Yerusalem kɛ Yudea lɛ. Kwɛ bɔ ni ekɛ hewalɛ tsɔɔ bɔ ni Kristofoi ajamɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ kwɔ kwraa fe Mose jamɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli faŋŋ eha! Yɛ nɔ najiaŋ ni Kristofoi aaanyiɛ Mla ni atsɔ ŋwɛibɔfoi anɔ akɛha lɛ sɛɛ lɛ, amɛyɛ hemɔkɛyeli yɛ yiwalaheremɔ ni Nyɔŋmɔ Bi lɛ, ni nɔ kwɔ kwraa fe nɛkɛ ŋwɛi tsuji nɛɛ wie he klɛŋklɛŋ lɛ mli. (Hebribii 2:2-4) Mose ji tsulɔ ko kɛkɛ yɛ Nyɔŋmɔ we lɛ. Shi, Yesu Kristo ji mɔ ni kwɛɔ shia muu lɛ fɛɛ nɔ. Kristo ji osɔfonukpa yɛ Melkizedek gbɛjianɔ lɛ naa, ni eyɛ gbɛhe ni nɔ kwɔ kwraa fe Aaron osɔfoyeli lɛ nɔ̃. Paulo tsɔɔ mli hu akɛ, Israelbii lɛ nyɛɛɛ abote Nyɔŋmɔ hejɔɔmɔ lɛ mli, yɛ hemɔkɛyeli ni amɛbɛ kɛ toigbele hewɔ, shi Kristofoi boteɔ mli, yɛ amɛ anɔkwayeli kɛ toiboo hewɔ.—Hebribii 3:1–4:11.
20 Agbɛnɛ hu kpaŋmɔ hee lɛ nɔ kwɔ kwraa fe Mla kpaŋmɔ lɛ. Taakɛ agba kɛtsɔ hiɛ afii 600, yɛ Yeremia 31:31-34 lɛ, aŋmala Nyɔŋmɔ mla lɛ yɛ mɛi ni yɔɔ kpaŋmɔ hee lɛ mli lɛ atsui nɔ, ni amɛnaa anɔkwa eshaifaa mli ŋɔɔmɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaana osɔfonukpa ni esa akɛ eshã lɛ diɛŋtsɛ kɛ gbɔmɛi lɛ ahe eshai ahe afɔle daa afi lɛ, Kristofoi yɛ Yesu Kristo akɛ amɛ Osɔfonukpa, ni bɛ esha, ni shã eshai ahe afɔle shikome nyɔŋlo eha mɔ fɛɛ mɔ. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeebote he krɔŋkrɔŋ ni akɛ niji fee ni ekɛ efɔleshaa lɛ ayaha yɛ jɛmɛ lɛ, ebote ŋwɛi diɛŋtsɛ, koni eyapue yɛ Yehowa diɛŋtsɛ hiɛ. Agbɛnɛ hu, kooloi afɔleshãai ni tee nɔ yɛ Mose Mla kpaŋmɔ lɛ shishi lɛ nyɛɛɛ ajie eshai kɛya kwraa, kɛ jeee nakai kulɛ ashaŋ afɔlei daa afi. Shi Kristo afɔleshaa lɛ, ni ekɛha shikome nyɔŋlo lɛ, jieɔ eshai kɛyaa. Enɛɛmɛi fɛɛ haa anaa mumɔŋ sɔlemɔtsu kpeteŋkpele, ni shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ “tooi krokomɛi” lɛ sɔmɔɔ yɛ ekpo nɔ ŋmɛnɛ lɛ mli faŋŋ.—Yohane 10:16; Hebribii 9:24-28.
21. Mɛni saji ahesusumɔ nɛɛ etsɔɔ yɛ Lala 97:11 kɛ Abɛi 4:18 mlibaa he yɛ bɔfoi lɛ abei lɛ amli?
21 Gbɛ ni fa bɛ bɔ ni aaanyɛ akɛ nɔkwɛmɔ nii babaoo, tamɔ la-kpɛmɔi ni anaa yɛ bɔfo Petro woji lɛ kɛ kaselɔ Yakobo kɛ Yuda nɔ lɛ amli lɛ aha. Shi, esa akɛ nɔ ni etsɔ hiɛ lɛ afee nɔ ni fa, ni baatsɔɔ akɛ Lala 97:11 kɛ Abɛi 4:18 na amɛmlibaa ni sa kadimɔ yɛ bɔfoi lɛ abei lɛ amli. Anɔkwale lɛ bɔi nɔyaa kɛjɛ mfonirii kɛ susumai anɔ kɛtee amɛmlibaai kɛ pɔtɛɛi anɔ.—Galatabii 3:23-25; 4:21-26.
22. Mɛni ba yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ, ni mɛni nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baatsɔɔ?
22 Yɛ Yesu bɔfoi lɛ agbele kɛ hemɔkɛyeli kwamɔ ni te shi ni agba afɔ shi lɛ sɛɛ lɛ, anɔkwale la lɛ kpɛmɔ fee kusuu. (2 Tesalonikabii 2:1-11) Shi, yɛ Yesu shiwoo lɛ naa lɛ, Nuntsɔ lɛ ku esɛɛ yɛ afii ohai babaoo sɛɛ, ni ebana “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni miiha “ewebii” lɛ niyenii yɛ be ni sa nɔ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Yesu Kristo ŋɔ tsulɔ lɛ “eto enii fɛɛ kwa nɔ.” (Mateo 24:45-47) Mɛɛ la-kpɛmɔi nyiɛ sɛɛ ba? Abaawie enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Yɛ biɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ kɔɔ shihilɛ mli ni Kristofonyo lɛ halaa akɛ eeedu sui kpakpai nɛɛ ewo mɔ lɛ mli lɛ he. Kwɛmɔ June 15, 1980 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ baafai 18-19.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛɛ Biblia mli ŋmalɛi tsɔɔ akɛ anɔkwale lɛ shishinumɔ daa fiofio kɛyaa hiɛ?
◻ Mɛni ji la-kpɛmɔi ni aŋmala ashwie shi yɛ Bɔfoi lɛ Asaji lɛ amli lɛ ekomɛi?
◻ Mɛɛ la anaa yɛ Sanekpakpai lɛ amli?
◻ Mɛɛ la-kpɛmɔi yɔɔ Paulo woji lɛ amli?