Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • km 8/09 bf. 6-7
  • Kpeei Kɛha Shiɛmɔyaa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kpeei Kɛha Shiɛmɔyaa
  • Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2009
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kpee Kɛhã Shiɛmɔyaa ni Tsuɔ Yiŋtoo Hewɔ ni Afeɔ lɛ He Nii
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2015
  • Ná Kpeei Kɛha Shiɛmɔyaa lɛ Ahe Sɛɛ Kɛmɔ Shi
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2006
  • Bɔni Obaafee Oná Oshiɛmɔyaa Kuu lɛ He Sɛɛ
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2012
  • Sanebimɔ He
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1989
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2009
km 8/09 bf. 6-7

Kpeei Kɛha Shiɛmɔyaa

1. Mɛni hewɔ wɔsumɔɔ akɛ wɔto gbɛjianɔ kɛha shiɛmɔyaa lɛ?

1 Yesu fee bɔ ni atoɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ ni mɔ̃ɔ shi jogbaŋŋ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni kwɛɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ he tafãa lɛ nɔ lɛ sumɔɔ akɛ amɛtsu enɛ he nii yɛ nakai gbɛ nɔ. Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, asafoi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ kɛ kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ tsuɔ nii akɛ gbɛ kome ni atsɔɔ nɔ atoɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi akui ahe gbɛjianɔ kɛha shiɛmɔyaa.—Mat. 24:45-47; 25:21; Luka 10:1-7.

2. Mɛni hewɔ atoɔ kpeei kɛha shiɛmɔyaa ahe gbɛjianɔ lɛ?

2 Gbɛjianɔtoo Kpakpa: Ato kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ he gbɛjianɔ koni ekɛ hewalɛwoo, ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ aha mɛi ni kɛ amɛhe baawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Abaanyɛ asusu daa gbi ŋmalɛ lɛ he kuku kɛji eyɛ faŋŋ akɛ ekɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. Bei komɛi lɛ, asusuɔ kaimɔi ni yɔɔ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ, Reasoning wolo lɛ, aloo ekolɛ Sɔɔmɔ Skul wolo lɛ mli lɛ he, bɔni afee ni akɛsaa mɛi fɛɛ ni naa ebakpe shi nakai gbi lɛ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Abaanyɛ afee wolo ni akɛbaaha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ kuku. Dani abaasɔle kɛmu kpee lɛ naa lɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ale mɔ ni ekɛ baatsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛ shikpɔŋkuku ni amɛbaatsu mli nii. Esaaa akɛ kpee nɛɛ yeɔ fe minitii 15, no sɛɛ lɛ esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ashi kɛya shikpɔŋkuku lɛ mli.

3. Namɛi esa akɛ amɛto kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ ahe gbɛjianɔ?

3 Te Atoɔ He Gbɛjianɔ Tɛŋŋ? Sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ ji mɔ ni esa akɛ enyiɛ hiɛ kɛto kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ he gbɛjianɔ. Esa akɛ kuu nɔkwɛlɔi loo amɛsɛɛmɔ lɛ ato amɛshiɛmɔyaa kui lɛ ahe gbɛjianɔ yɛ otsii lɛ anaagbee, ní amɛkɛ amɛ aya shiɛmɔ. Nɔkwɛlɔi komɛi loo sɔɔlɔi komɛi baanyɛ akwɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ otsi lɛ teŋ ni amɛkɛ kuu lɛ aya shiɛmɔ. Kuu nɔkwɛlɔi lɛ kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ feɔ ekome bɔni afee ni aná shikpɔŋkuku ni da ni amɛ kuu lɛ baanyɛ atsu shĩa kɛ shĩa nitsumɔ lɛ yɛ mli yɛ otsii lɛ anaagbee. Yɛ otsi lɛ mli lɛ, sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ baato mɛi ni baakwɛ kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ ahe gbɛjianɔ.

4-6. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ ato kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ ahe gbɛjianɔ yɛ asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ? (b) Mɛni nibii abaanyɛ asusu he kɛle be kɛ he ni sa jogbaŋŋ kɛha shiɛmɔyaa?

4 Nɛgbɛ Esa Akɛ Afee Kpeei Nɛɛ yɛ, ni Mɛɛ Be? Yɛ nɔ najiaŋ ni aaabua asafo muu lɛ fɛɛ naa yɛ he kome lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ onukpai lɛ aaato kpeei nɛɛ ahe gbɛjianɔ yɛ hei ni sa yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli, bei pii lɛ yɛ nyɛmimɛi ashĩai amli, bɔni afee ni atsu asafo lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli nii kɛmɔ shi. Abaanyɛ akɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ hu atsu yiŋtoo nɛɛ he nii. Asafoi babaoo kpeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɛha shiɛmɔyaa beni amɛkpá Hɔgbaa maŋshiɛmɔ kɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Esaaa akɛ he ni abaakpe yɛ lɛ kɛ shikpɔŋkuku lɛ mli jɛkɛɔ. No hewɔ lɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ, abaanyɛ akwɛ akɛ hei ni akpeɔ yɛ kɛha shiɛmɔyaa lɛ hi kɛha shikpɔŋkuku lɛ fɛɛ mli nitsumɔ jogbaŋŋ lo.

5 Be ni sa kɛ shii abɔ ni esa akɛ afee kpee nɛɛ yɛ otsi lɛ mli lɛ damɔ bɔ ni shikpɔŋkuku lɛ shikamɔ yɔɔ ha lɛ nɔ. Sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baanyɛ aye abuɔ kɛle be kɛ he ni sa jogbaŋŋ ni abaanyɛ akpe yɛ kɛha shiɛmɔyaa.

6 Mɛɛ shikpɔŋkuku esa akɛ atsu mli nii babaoo? Mɛɛ be ehi jogbaŋŋ akɛ atsu shĩa kɛ shĩa nitsumɔ? Ani esa akɛ ato shĩa kɛ shĩa nitsumɔ lɛ loo sɛɛkuu kɛsaramɔ he gbɛjianɔ gbɛkɛnaashi? Esa ákɛ akɛ shiɛmɔyaa he gbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ akpɛtɛ asafo lɛ tao lɛ nɔ. Eji Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fɛɛ ashwelɛ akɛ amɛtsu amɛshikpɔŋkuku lɛ mli nii kɛmɔ shi bɔ ni amɛbaanyɛ amɛwie taakɛ bɔfo Paulo wie akɛ: “Mibɛ nɔ ko tsumɔ yɛ biɛ niiaŋ dɔŋŋ.”—Rom. 15:23, Ga Biblia hee.

7. Mɛni esa akɛ mɔ ni ahala ni ekwɛ shiɛmɔyaa kuu lɛ nɔ lɛ afee?

7 Kpeei Kɛha Shiɛmɔyaa lɛ Nɔkwɛmɔ: Kɛ́ mɔ ni ahala lɛ akɛ ekwɛ kpee nɛɛ nɔ lɛ saa ehe jogbaŋŋ lɛ, etsɔɔ akɛ eyɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛha teokrase gbɛjianɔtoo nɛɛ. Esa akɛ aje kpeei nɛɛ ashishi yɛ be naa, ni akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ kuku aha, ni eye aafee minitii 10 kɛmiimɔ minitii 15. Esa akɛ mɔ ni baakwɛ kpee lɛ nɔ lɛ ale shikpɔŋkuku ni abaatsu mli nii lɛ dani aje kpee lɛ shishi. Eyɛ mli akɛ ehe ehiaaa ni kɛ́ agbe kpee kɛha shiɛmɔyaa lɛ naa lɛ, amɛ mɛi ni baakpe sɛɛ kɛba lɛ moŋ, shi ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ wɔbaaha ale he ni abaanyɛ ana nyɛmimɛi lɛ yɛ. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ashi kɛya shikpɔŋkuku ni atsɔɔ akɛ abaatsu mli nii lɛ mli kɛ́ agbe kpee lɛ naa nɔŋŋ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ ato kpee kɛha shiɛmɔyaa lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ ní akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni sa ha lɛ, ebaaye ebua mɛi fɛɛ ni eba lɛ koni amɛnyɛ amɛtsu amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ nakai gbi lɛ.—Abɛi 11:14.

8. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ mɛi ni baa kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ baanyɛ amɛkɛ mɛi ni kwɛɔ kpee lɛ nɔ afee ekome?

8 Wɔhe Ni Wɔkɛaawo Kpeei Kɛha Shiɛmɔyaa lɛ Mli: Ekomefeemɔ he miihia. (Heb. 13:17) Kɛ́ eeehi lɛ, mɔ ni toɔ kuu lɛ he gbɛjianɔ lɛ baanyɛ aye abua mɔ ni bɛ mɔ ko ní ekɛbaaya shiɛmɔ lɛ. Kɛ́ shiɛlɔi ni he esa lɛ ba kpee kɛha shiɛmɔyaa lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbua shiɛlɔi hee kɛ shiɛlɔi ni bɛ niiashikpamɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, mɛi ni miisumɔ ni amɛkɛ mɛi srɔtoi atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ baanyɛ aná he sɛɛ babaoo. (Abɛi 27:17; Rom. 15:1, 2) Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ abɔ mɔdɛŋ akɛ ebaaba yɛ be naa. Bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha teokrase gbɛjianɔtoo nɛɛ, kɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei nɛɛ ahe ni wɔsusuɔ lɛ baatsirɛ wɔ ni wɔfee tsakemɔi ni sa yɛ enɛ gbɛfaŋ.—2 Kor. 6:3, 4; Fil. 2:4.

9. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ daa gbɛgbalɔi baanyɛ aye abua gbɛjianɔtoo nɛɛ?

9 Sɛɛfimɔ ni Gbɛgbalɔi Kɛhaa: Yelikɛbuamɔ ni gbɛgbalɔi kɛhaa yɛ kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ shishi lɛ sa waa, ni ewoɔ mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ. Eji anɔkwale akɛ, gbɛgbalɔi yɛ sɔ̃i babaoo ni amɛtsuɔ he nii. Yɛ Biblia mli nikasemɔ kɛ sɛɛkuu kɛsaramɔ ni amɛfeɔ lɛ sɛɛ lɛ, nibii krokomɛi ni amɛtsuɔ he nii ji amɛweku lɛ kwɛmɔ kɛ amɛheloonaa nitsumɔ ní amɛtsuɔ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ akpaa gbɛgbalɔi agbɛ akɛ amɛkɛ amɛhe awo kpeei fɛɛ ni afeɔ kɛha shiɛmɔyaa ni asafo lɛ toɔ he gbɛjianɔ lɛ mli, titri lɛ kɛ́ afeɔ enɛ daa gbi. Shi ekã shi faŋŋ akɛ, gbɛgbalɔi lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛhe awo kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ ekomɛi amli yɛ otsi lɛ mli. Kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, atsɔɔ kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ nɔ akɛ tsɔsemɔ haa, ni daa gbɛgbalɔi aniiashikpamɔ kɛ Biblia mli nilee ni amɛyɔɔ lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha mɛi krokomɛi waa. Amɛhe ni amɛkɛwoɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ haa amɛnáa niiashikpamɔ. Mɛi krokomɛi baanyɛ aná enɛ he sɛɛ. Hiɛdɔɔ ni amɛkɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ amɛhe ni amɛkɛwoɔ kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ mli lɛ haa mɛi krokomɛi kaseɔ amɛ. Ni wɔhiɛ sɔɔ amɛhe ni amɛkɛwoɔ kpeei kɛha shiɛmɔyaa nɛɛ amli lɛ waa.

10. Mɛni hewɔ esa akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi fɛɛ ajɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfĩ gbɛjianɔtoo nɛɛ sɛɛ lɛ?

10 Taakɛ eji yɛ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ agbɛfaŋ lɛ, odase ni ayeɔ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ ji gbɛ titri ni atsɔɔ nɔ atsuɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Yiŋtoo ni yɔɔ kpeei kɛha shiɛmɔyaa lɛ sɛɛ ji ni wɔkɛ wo wɔhe hewalɛ ni eha wɔkɛ wɔhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛmɔ shi. Esa akɛ sanekpakpa lɛ he shiɛlɔi fɛɛ afĩ nɛkɛ teokrase gbɛjianɔtoi nɛɛ asɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ. (Bɔf. 5:42; 20:20) Eba akɛ wɔ fɛɛ wɔbaajɛ wɔsuɔmɔ mli wɔfĩ gbɛjianɔtoo nɛɛ sɛɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ, ni wɔbaaha Yesu Kristo ni ji wɔ-Hiɛnyiɛlɔ lɛ tsui anyɔ emli beni wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.—Mat. 25:34-40; 28:19, 20.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje