YITSO NYƆŊMA KƐ ENUMƆ
“Minyɛɛɛ Dioo Mafee!”
1. Mɛni hewɔ Yeremia kɛ Yehowa gbalɔi krokomɛi lɛ nyɛɛɛ dioo amɛfee lɛ?
“NYƐBOA Yehowa wiemɔ toi.” Wiemɔi nɛɛ bɔi jijemɔ yɛ Yerusalem gbɛjegbɛi anɔ kɛ eblohuiaŋ fɛɛ kɛjɛ afi 647 D.Ŋ.B. Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ hu efeee anihao kwraa kɛ sane nɛɛ jajemɔ. Afii 40 sɛɛ, beni akpata maŋ lɛ hiɛ po lɛ, esaa etĩ ŋaawoo nɛɛ mli eha Yudafoi lɛ. (Yer. 2:4; 42:15) Nyɔŋmɔ Ofe lɛ tsu gbalɔi kɛtee Yudafoi lɛ aŋɔɔ koni no aha amɛnu eŋaawoo lɛ, ni amɛtsake amɛtsui. Taakɛ awie yɛ wolo nɛɛ mli momo lɛ, Yeremia fee mɔ srɔto kwraa yɛ Nyɔŋmɔ naawielɔi krokomɛi lɛ ateŋ. Beni Nyɔŋmɔ kɛ nitsumɔ woɔ Yeremia dɛŋ lɛ, ekɛɛ Yeremia akɛ: ‘Tee shi ní okɛɛ amɛ nɔ̃ fɛɛ nɔ̃ ní mafão! Otsui akafã.’ (Yer. 1:17) Nitsumɔ lɛ kãaa shi akɔɔɔ. Yeremia na nɔ̃ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ fɛɛ, shi naagbai nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, awaje lɛ ni enyɛ etsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ owula kosɛɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mitsui miitswa kplakpla! Minyɛɛɛ dioo mafee.”—Yer. 4:19, Ga Biblia hee.
2, 3. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kaselɔi lɛ fee amɛnii tamɔ Yeremia? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ onyiɛ Yeremia nanemaahei lɛ asɛɛ lɛ?
2 Bɔ ni Yeremia tsu nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ akɛ gbalɔ lɛ he nii eha lɛ bafee nɔkwɛmɔnɔ kɛha Yehowa tsuji ni ba yɛ esɛɛ lɛ. (Yak. 5:10) Afi 33 Ŋ.B. Pentekoste gbi lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Yudafoi hiɛnyiɛlɔi lɛ mɔmɔ bɔfo Petro kɛ Yohane, ni amɛfã amɛ akɛ amɛkpa shiɛmɔ. Bɛ ole nɔ̃ ni amɛkɛɛ kɛjie amɛnaa lɛ? No ji: “Wɔnyɛŋ akɛ ja wɔwie nii ni wɔna kɛ nii ni wɔnu lɛ.” (Bɔf. 4:19, 20) Beni nɔyelɔi lɛ wo Petro kɛ Yohane he gbeyei akɛ, be kroko lɛ amɛkɛ amɛ baaye dɛŋdɛŋ lɛ sɛɛ lɛ, amɛŋmɛɛ amɛhe. Bo diɛŋtsɛ ole nɔ̃ ni ba! Hii anɔkwafoi nɛɛ tee nɔ amɛshiɛ, ni amɛhaaa nɔ̃ ko kwraa atsĩ amɛnaa.
3 Bɛ oona bɔ ni Petro kɛ Yohane wiemɔi ni aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 4:20 lɛ kɛ bɔ ni Yeremia nu he eha lɛ kpãa? Akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ yɛ naagbee gbii ni he hiaa nɛɛ amli lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ bo hu okpɛ mli akɛ obaaya nɔ okɛ onifeemɔ atsɔɔ akɛ ‘Onyɛŋ dioo ofee.’ Ha wɔkwɛ bɔ ni wɔɔfee wɔya nɔ wɔmia wɔgbaja mli taakɛ Yeremia fee lɛ, koni wɔya nɔ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ mli yaa nɔ ewoɔ wu.
KƐ́ ABOOO BO TOI PO LƐ, KÃ HE OSHIƐ
4. Te mɛi babaoo fee amɛnii amɛha tɛŋŋ yɛ blema Yerusalem?
4 Aso obɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ shi ni Nyɔŋmɔ ewo akɛ ebi Kristo nɔyeli lɛ baaha wɔtoiŋ ajɔ wɔ jogbaŋŋ lɛ, ji sanekpakpa ni nɔ bɛ ni esa akɛ mɛi anu? Kɛlɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo yɛ ni amɛfeɔ amɛnii taakɛ Yudafoi komɛi fee beni amɛkɛɛ Yeremia akɛ: “Wiemɔ ní owie otsɔɔ wɔ yɛ Yehowa gbɛ́i anɔ nɛɛ, wɔbooo bo toi” lɛ. (Yer. 29:19; 44:16) Yeremia nu wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ shii abɔ. Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu nuɔ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ejaakɛ mɛi babaoo kɛɔ amɛ akɛ, “Misumɔɔɔ ni mabo toi.” Mɛi babaoo ni sumɔɔɔ ni amɛboɔ wiemɔ lɛ toi lɛ baanyɛ aba ekãa ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ yɔɔ lɛ shi kwraa. Kɛ́ mɛi babaoo booo sanekpakpa lɛ toi yɛ he ni oyɔɔ lɛ, ni no ha ekãa ni osafoŋbii lɛ ekomɛi yɔɔ loo bo diɛŋtsɛ onɔ lɛ po ba shi lɛ, mɛni abaanyɛ afee yɛ he?
5. (a) Te Yeremia fee enii yɛ mɛi ni booo lɛ toi lɛ ahe eha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ mɛi ni booo sanekpakpa lɛ toi lɛ awala yɔɔ oshara mli waa lɛ?
5 Susumɔ bɔ ni Yeremia fee enii eha beni Yudafoi babaoo booo lɛ toi lɛ he okwɛ. Mra mli beni Yeremia bɔi sɔɔmɔ akɛ gbalɔ lɛ, Yehowa ha ena nɔ̃ kojomɔ ni baaba lɛ. (Nyɛkanea Yeremia 4:23-26.) No hewɔ lɛ, gbalɔ lɛ yɔse akɛ mɛi akpei abɔ awala damɔ saji ni ebaashiɛ lɛ, kɛ bɔ ni amɛaafee amɛnii yɛ he amɛha lɛ anɔ. Mɛi yɛ shihilɛ ni tamɔ nakai mli ŋmɛnɛ, ni mɛi ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ hu fata he. Yesu wie Nyɔŋmɔ kojomɔ ni ekɛaaba jeŋ fɔŋ nɛɛ nɔ lɛ “gbi lɛ” he akɛ: “Ebaaba mɛi fɛɛ ni hiɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ anɔ . . . No hewɔ lɛ nyɛsaraa be fɛɛ be ní nyɛsɔlea, koni nyɛnyɛ nii ni baaba nɛɛ fɛɛ mli nyɛje, ní nyɛnyɛ gbɔmɔ bi lɛ hiɛ nyɛdamɔ.” (Luka 21:34-36) Obaanyɛ odamɔ Yesu wiemɔi nɛɛ anɔ omu sane naa akɛ mɛi ni booo sanekpakpa lɛ toi lɛ awala yɛ oshara mli waa.
6. Kɛ́ mɛi fioo ko pɛ po boɔ wɔshiɛmɔ lɛ toi lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ lɛ?
6 Kɛlɛ, mɛi ni tsakeɔ amɛsusumɔ ni amɛboɔ sanekpakpa lɛ toi, ni amɛhiɔ shi yɛ Yehowa wiemɔ ni wɔshiɛɔ lɛ naa lɛ baaná jɔɔmɔi ni nɔ bɛ. Nyɔŋmɔ miigbele gbɛ kɛha wɔ koni akakpata wɔhiɛ, shi moŋ wɔbote ejeŋ hee lɛ mli. Yɛ gbɛi komɛi anɔ lɛ, wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ tamɔ Yeremia nɔ̃ lɛ nɔŋŋ. Mɛi ni yɔɔ Yuda lɛ ná hegbɛ akɛ amɛje hiɛkpatamɔ lɛ mli. (Nyɛkanea Yeremia 26:2, 3.) Bɔni afee ni Yeremia aye abua amɛ lɛ, ekɛ afii nyɔŋmai abɔ wo amɛ hewalɛ akɛ, ‘amɛbo toi, ni amɛku amɛsɛɛ,’ ni tsɔɔ akɛ amɛhi shi yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ wiemɔ lɛ naa. Wɔleee mɛi abɔ ni tsake amɛtsui ni amɛhi shi yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ wiemɔ ni gbalɔ lɛ shiɛ lɛ naa. Shi kɛlɛ, mɛi komɛi fee nakai, ni mɛi babaoo miifee nakai yɛ wɔbei nɛɛ amli hu. Beni wɔyaa nɔ wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ, bei pii lɛ wɔnuɔ akɛ mɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ amɛbooo toi lɛ etsake amɛjwɛŋmɔ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Mɛi ni Booo Toi lɛ Baanyɛ Atsake Amɛjwɛŋmɔ” ni yɔɔ baafa 184 lɛ.) Aso enɛ jeee yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ ekãa ajaje sanekpakpa ni hereɔ mɔ yiwala lɛ?
Mɛni hewɔ oŋmɔ oyiŋ kpɔ akɛ kɛ́ mɛi babaoo booo sanekpakpa lɛ toi po lɛ obaaya nɔ oshiɛ lɛ?
SHITEEKƐWOLƆI NYƐŊ AGU SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ
7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yeremia henyɛlɔi lɛ ka akɛ amɛbaafite enitsumɔ akɛ gbalɔ lɛ?
7 Nɔ̃ ko ni sa kadimɔ waa yɛ Yeremia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ji akɛ, shiteekɛwolɔi bɔ mɔdɛŋ shii abɔ akɛ amɛbaafite egbɛ́i ní amɛgu enitsumɔ lɛ. Amale gbalɔi folɔ enaa yɛ maŋjaanɔ. (Yer. 14:13-16) Kɛ́ Yeremia nyiɛ Yerusalem gbɛjegbɛi lɛ anɔ lɛ, mɛi ni damɔ gbɛi nɛɛ ahe lɛ sopaa lɛ kɛgbeɔ ehe guɔ. (Yer. 15:10) Ehenyɛlɔi lɛ ekomɛi tee eyinɔ ajina kɛtao gbɛi krokomɛi ni amɛaatsɔ nɔ amɛgbe ehe guɔ. (Yer. 18:18) Mɛi krokomɛi gbɛ Yeremia he saji babaoo ni bɛ mli amɛshwã koni mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ akabo Nyɔŋmɔ he anɔkwalei ni eshiɛɔ lɛ toi. (Yaafo 3:61, 62) Ani Yeremia kpa shiɛmɔ yɛ enɛ hewɔ? Dabi kwraa, etee nɔ eshiɛ. Te efee tɛŋŋ efee nakai?
8. Beni Yeremia shiteekɛwolɔi lɛ miaa amɛshiteekɛwoo lɛ mli lɛ, te Yeremia fee enii eha tɛŋŋ?
8 Hekɛnɔfɔɔ ni Yeremia yɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ ji nɔ̃ titri ni ye bua lɛ ni enyɛ edamɔ shiteekɛwoo nɛɛ naa. Beni Yeremia je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, Nyɔŋmɔ wo lɛ shi akɛ ebaabu ehe ni ehaŋ nɔ̃ ko ahia lɛ hu. (Nyɛkanea Yeremia 1:18, 19.) Yeremia hé nakai shiwoo lɛ eye, ni Yehowa haaa enine anyɛ shi. Beni ehenyɛlɔi lɛ teɔ shi amɛwoɔ lɛ, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛfite lɛ lɛ, ená ekãa babaoo ni enijiaŋ ejeee wui, ni efi shi waa hu. Ha wɔkwɛ bɔ ni sui nɛɛ ye bua lɛ jogbaŋŋ.
9, 10. Mɛɛ shihilɛi ni Yeremia kɛkpe esa akɛ oha ewaje bo ni ofee ekãa?
9 Be ko lɛ, osɔfoi kɛ gbalɔi atuatselɔi lɛ mɔ Yeremia kɛtee Yuda lumɛi lɛ ahiɛ koni lumɛi nɛɛ afã ni agbe lɛ. Ani Yeremia he gbeyei ni amɛwo lɛ ha efee dioo? Dabi. Hetoo ni ekɛha lɛ ha efee faŋŋ akɛ hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ asane ejaaa kwraa, ni no ha aŋmɛɛ ehe.—Nyɛkanea Yeremia 26:11-16; Luka 21:12-15.
10 Kaimɔ akɛ, beni Pashur, ni ji sɔlemɔwe lɛ piafoi lɛ eko bo gbalɔ lɛ wiemɔ ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa lɛ toi sɛɛ lɛ, eha abɔ gbalɔ lɛ apã. Ekolɛ, Pashur yasusu akɛ, no baaha Yeremia ashe gbeyei ni efee dioo. No hewɔ lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, Pashur ha aŋmɛɛ ehe. Ekã shi faŋŋ akɛ, no mli lɛ Yeremia hewojiaŋ fɛɛ miiwa ehe yɛ bɔ ni awa lɛ yi lɛ hewɔ, shi ekɛ Pashur wie tɛ̃ɛ ni ekɛɛ lɛ kojomɔ ni Yehowa kɛbaaba enɔ lɛ. Hɛɛ, yiwaa po haaa Yeremia amua enaa! (Yer. 20:1-6) Mɛni hewɔ? Yeremia diɛŋtsɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Yehowa kɛ mi yɛ, eji kãkãlɔ ni asheɔ lɛ gbeyei. No hewɔ lɛ miyiwalɔi lɛ baatɛrɛ . . . amɛyeŋ minɔ kunim.” (Yer. 20:11, Ga Biblia hee) Beni Yeremia kɛ shiteekɛwolɔi ni yi wala kpe po lɛ, esheee gbeyei. Eyɛ yiŋtoi kpakpai ahewɔ ni ekɛ ehe fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai.
11, 12. (a) Beni Hanania te shi ewo Yeremia lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yeremia kɛ hiɛshikamɔ tsu nii? (b) Kɛ́ ‘otoɔ otsui shi ohaa efɔŋ’ lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔ baanyɛ ajɛ mli kɛba?
11 Ehi jogbaŋŋ akɛ oooha ehi ojwɛŋmɔŋ akɛ, Yeremia kɛ ehe efɔ̃ɔɔ ehe nɔ fe nine. Kɛ́ ekɛ eshiteekɛwolɔi lɛ kpe lɛ, ekɛ hiɛshikamɔ tsuɔ nii. Ele be ni esa akɛ egbala ehe shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ̃ ni ba ekɛ Hanania teŋ lɛ he okwɛ. Beni nakai amale gbalɔ lɛ wie eshi Yehowa gbalɛ wiemɔ lɛ yɛ maŋjaanɔ lɛ, Yeremia jaje lɛ, ni etsɔɔ bɔ ni aaafee ayɔse mɔ ni ji anɔkwa gbalɔ. Yeremia hiɛ apã ko, ni ekɛmiitsɔɔ bɔ ni esa akɛ aba he shi aha Babilon nɔyeli lɛ; Hanania mli fu ni ekumɔ apã lɛ. Namɔ aaale nɔ̃ ni Hanania baafee yɛ no sɛɛ? Mɛni Yeremia fee mɔ? Wɔkaneɔ akɛ: “Yeremia yiŋ etee.” Hɛɛ, Yeremia shi jɛmɛ. Sɛɛ mli lɛ, Yehowa gbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, Yeremia ku esɛɛ etee Hanania ŋɔɔ eyakɛɛ lɛ nɔ̃ ni Nyɔŋmɔ eto akɛ ebaafee—Yudafoi lɛ baayasɔmɔ Babilon maŋtsɛ lɛ, ni Hanania baagbo.—Yer. 28:1-17.
12 Nɛkɛ gbalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ nɛɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔkɛ ekãa kɛ hiɛshikamɔ fɛɛ baatsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ́ wɔtee shĩa ko mli, ni mɔ ko sumɔɔɔ akɛ ebaakpɛlɛ anɔkwalei ni wɔjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli wɔkɛ lɛ susuɔ he lɛ anɔ, ni emli fu ni eka akɛ eeefee basabasa po lɛ, wɔbaanyɛ wɔjɛ bulɛ mli wɔshi jɛmɛ kɛya shĩa kroko mli. Ehe ehiaaa ni wɔkɛ mɔ ko kwraa taa saji anaa yɛ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ he. Kɛ́ ‘wɔtoɔ wɔtsui shi wɔhaa efɔŋ’ lɛ, no baaha wɔnyɛ wɔye wɔbua shĩatsɛ lɛ yɛ be kroko ni hi jogbaŋŋ mli.—Nyɛkanea 2 Timoteo 2:23-25; Abɛi 17:14.
Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ beni wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ? Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ ekãa kɛ hiɛshikamɔ fɛɛ atsu nii lɛ?
“KAASHE GBEYEI!”
13. Mɛni hewɔ Yehowa kɛɛ Yeremia akɛ: “Kaashe gbeyei!” lɛ, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu enɛ he lɛ?
13 Shihilɛi ni jaraa waa ni tsɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ ni ba yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ hiɛ lɛ sa Nyɔŋmɔ tsuji ni ekpɛlɛɔ amɛnɔ lɛ hu ahe. No hewɔ lɛ, obaanyɛ ona nɔ̃ hewɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ Yeremia akɛ: “Kaashe gbeyei!” lɛ. (Yaafo 3:57; Yer. 1:8) Yehowa ha ekɛ wiemɔi nɛɛ nɔŋŋ wo emaŋbii krokomɛi lɛ hewalɛ. (Nyɛkanea Yeremia 46:27.) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli? Naagbee gbii ni osharai yɔɔ mli nɛɛ mli lɛ, gbeyei baanyɛ amɔmɔ wɔ bei komɛi. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ani wɔbaabo Yehowa, mɔ ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ eekɛɛ wɔ akɛ: “Kaashe gbeyei!” lɛ toi? Wɔsusu bɔ ni Nyɔŋmɔ kwɛ Yeremia tsiabo yɛ amanehulu be ko mli lɛ he momo yɛ wolo nɛɛ mli. Ha wɔsusu nɔ̃ ni ba lɛ he kuku koni wɔna nikasemɔ ni yɔɔ mli kɛha wɔ.
14, 15. (a) Mɛɛ shihilɛ ni yɔɔ oshara Yeremia kɛkpe? (b) Te Yehowa ye eshiwoo akɛ ebaabu Yeremia he lɛ nɔ eha tɛŋŋ?
14 Beni Babilonbii lɛ mia Yerusalem he kawoo lɛ mli waa lɛ, niyenii ahe basɛ̃ yɛ maŋ lɛ mli. No hewɔ lɛ, etsɛɛɛ ni mɛi babaoo aniyenii tã kwraa. (Yer. 37:21) Oookɛɛ hɔmɔ ni ba lɛ kɛkɛ faaa, asa Yeremia naa hu awo he ko ni kulɛ ebaanyɛ egbo yɛ jɛmɛ. Yuda lumɛi lɛ nyɛ Maŋtsɛ Zedekia gbeyeilɔ lɛ nɔ, ni ekpɛlɛ akɛ agbe Yeremia. Kɛkɛ ni amɛha ashɛ Yeremia afɔ bu kwɔŋkwɔŋ ko mli. Nu bɛ bu lɛ mli, ŋmɔtɔ moŋ eyi mli tɔ. Beni Yeremia bɔi shiumɔ yɛ ŋmɔtɔ lɛ mli lɛ, enaaa gbɛ nɔ ni ebaatsɔ eje nakai oshara lɛ mli. Eji bo oyaje nakai shihilɛ mli kulɛ, aso osheŋ gbeyei ko kwraa?—Yer. 38:4-6.
15 Eyɛ mli akɛ Yeremia ji adesa tamɔ wɔ nɔŋŋ moŋ, shi ekɛ ehe fɔ̃ Yehowa shiwoo akɛ ekwaŋ lɛ kɔkɔɔkɔ lɛ nɔ. (Nyɛkanea Yeremia 15:20, 21.) Ani Yehowa jɔɔ lɛ yɛ nakai hekɛnɔfɔɔ lɛ hewɔ? Wɔle akɛ nakai pɛpɛɛpɛ Yehowa fee. Nyɔŋmɔ tsirɛ Ebed-Melek, ni egbo lumɛi lɛ anɔ toi ni eyajie Yeremia. Maŋtsɛ lɛ ŋmɛ Ebed-Melek gbɛ ni eyajie gbalɔ lɛ kɛjɛ nu bu kwɔŋkwɔŋ ni ŋmɔtɔ eyi mli tɔ lɛ mli koni ekagbo.—Yer. 38:7-13.
16. Mɛɛ osharai Yehowa jie enɔkwafoi lɛ kɛjɛ mli?
16 Beni ajie Yeremia kɛjɛ nu bu lɛ mli kɛje kpo po lɛ enáaa hejɔlɛ. Ebed-Melek damɔ mli eha Yeremia, ni ekpa maŋtsɛ lɛ fai akɛ: “Eegbo kɛ hɔmɔ yɛ he ni eyɔɔ lɛ; ejaakɛ aboloo ko bɛ maŋ lɛŋ dɔŋŋ.” (Yer. 38:9) Niyenii ahe basɛ̃ yɛ Yerusalem aahu akɛ mɛi bɔi gbɔmɛi aloo yeli. Shi kome ekoŋŋ lɛ, Yehowa ye ebua gbalɔ lɛ. Ni Yeremia kɛɛ Ebed-Melek akɛ Yehowa ewo shi akɛ ebaabu Ebed-Melek he. (Yer. 39:16-18) Yeremia hiɛ kpako Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ: “Mikɛo yɛ, ni majieo!” lɛ nɔ. (Yer. 1:8) Akɛni Nyɔŋmɔ Ofe lɛ miibu hii anɔkwafoi enyɔ nɛɛ ahe hewɔ lɛ, adesa henyɛlɔ ko nyɛŋ akpata amɛhiɛ, asaŋ hɔmɔ egbeŋ amɛ. Amɛje gbele mli yɛ nakai maŋ ni miimɛ hiɛkpatamɔ lɛ mli. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli? Yehowa wo shi akɛ ebaabu enɔkwafoi lɛ ahe, ni eye eshiwoo lɛ nɔ.—Yer. 40:1-4.
17. Mɛni hewɔ esa akɛ ohe Yehowa shiwoo akɛ ebaabu etsuji ahe lɛ oye lɛ?
17 Yesu gbalɛ ni kɔɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ he lɛ miiba mli oookɛɛ goga kɛ nu ni akpoo naa shi. Etsɛŋ “okadii aaaba hulu kɛ nyɔŋtsere kɛ ŋulamii amli, ni jeŋmaji afimɔ lɛ aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛaafee yeyeeye . . . ni nɔ̃ aaanyɔnyɔɔ gbɔmɛi anɔ yɛ gbeyei kɛ nibii ní baa je lɛŋ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ.” (Luka 21:25, 26) Be baatsɔɔ bɔ ni okadii nɛɛ baaba lɛ aha, kɛ nɔ̃ gbeyei ni baamɔmɔ mɛi babaoo yɛ no hewɔ. Kɛlɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ lɛ baaji eha lɛ, ná hekɛnɔfɔɔ kwraa akɛ Yehowa baanyɛ abaa ewebii lɛ ayi, ni ekã etsui nɔ waa akɛ efee nakai. Shi, bɔ ni nibii anaa baayakpa kɛha mɛi ni bɛ ehiɛ duromɔ lɛ baafee srɔto kwraa. (Nyɛkanea Yeremia 8:20; 14:9.) Kɛ́ Yehowa tsuji yɛ shihilɛ ni tamɔ nɔ̃ ni akɛ amɛ ewo bu kwɔŋkwɔŋ ni mli ewo duŋ kpii mli, ni no eha efee tamɔ nɔ̃ ni hiɛnɔkamɔ ko kwraa bɛ kɛha amɛ po lɛ, ebaanyɛ ejie amɛ! Ekɔɔɔ he eko nɔ̃ ni baaba lɛ, nɔ̃ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ Ebed-Melek lɛ kɔɔ ewebii lɛ ahe akɛ: “Maha oje mli kɛ̃, ni onyɔŋ yɛ klante naa; shi osusuma aaatsɔ haanɔ̃ ahão, ejaakɛ ohiɛ kã minɔ, Yehowa kɛɛ.”—Yer. 39:18.
WIEMƆI NI AŊMALA KƐHA BO
18. (a) Mɛɛ wiemɔi tsake Yeremia shihilɛ? (b) Te onuɔ Nyɔŋmɔ fãmɔ ni yɔɔ Yeremia 1:7 lɛ shishi ohaa tɛŋŋ?
18 Yehowa kɛɛ Yeremia akɛ: ‘Mɔ fɛɛ mɔ ŋɔɔ ní matsu bo lɛ, yaa, ni nɔ̃ fɛɛ nɔ̃ ní mafã bo lɛ, wiemɔ!’ (Yer. 1:7) Kɛjɛ beni Yeremia nu nakai fãmɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ, eshihilɛ tsake kwraa. Kɛjɛ nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ nɔ kɛyaa lɛ, nɔ̃ ni kã etsui nɔ fe fɛɛ ji ni etswa “Yehowa wiemɔ lɛ” he adafi. Nakai wiemɔ lɛ je kpo shii abɔ yɛ Yeremia wolo lɛ mli. Yeremia wie Yerusalem nɔ kunim ni aye kɛ nom ni aŋɔ enaagbee maŋtsɛ, Zedekia lɛ he yɛ ewolo lɛ naagbee yitso lɛ mli. Hɛɛ, Yeremia tee nɔ etsɔɔ Yudafoi lɛ anii, ewo amɛ hewalɛ akɛ amɛbo Yehowa toi, ni efee nakai kɛyashi nibii ha efee faŋŋ akɛ egbe enitsumɔ lɛ naa kwraa.
19, 20. (a) Mɛni hewɔ Yeremia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kɛha bo lɛ? (b) Mɛɛ tsakpaa yɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ bɔ ni mɔ aaafee ená miishɛɛ ni etsui anyɔ emli lɛ teŋ? (d) Mɛɛ hewalɛ Yeremia kɛ Yeremia Yaafo woji lɛ ahe susumɔ ená yɛ onɔ?
19 Shiɛmɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi lɛ tsuɔ ŋmɛnɛ lɛ tamɔ nitsumɔ ni akɛwo Yeremia dɛŋ lɛ yɛ gbɛi babaoo anɔ. Esɔmɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ yɛ kojomɔ be ko mli taakɛ bo hu ofeɔ lɛ. Okɛ obe kɛ ohewalɛ lɛ eko tsuɔ sɔ̃i krokomɛi ahe nii; kɛlɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ ji nitsumɔ ko ni he hiaa fe fɛɛ ni obaanyɛ otsu yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli. Kɛtsɔ no nɔ lɛ, owóɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i kpele lɛ nɔ gojoo, ni ohaa efeɔ faŋŋ hu akɛ okpɛlɛɔ nɔ kwraa akɛ, lɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (Nyɛkanea Yaafo 5:19.) Agbɛnɛ hu, kɛ́ oye obua mɛi koni amɛbale anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ etaomɔ nii ni baaha amɛná wala lɛ, no tsɔɔ akɛ oyɛ suɔmɔ ni nɔ bɛ kɛha amɛ.—Yer. 25:3-6.
20 Yeremia wie nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ he akɛ: “Kɛ́ mina owiemɔi lɛ miyeɔ; owiemɔi lɛ ji mimiishɛɛ kɛ mitsui mlifilimɔ; ejaakɛ aŋɔ ogbɛ́i awo mi, Yehowa, Zebaot Nyɔŋmɔ.” (Yer. 15:16) Mɛi fɛɛ ni tsuii tsirɛɔ amɛ koni amɛwie amɛha anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ hu atsui baanyɔ amɛmli, ni amɛbaaná miishɛɛ. Belɛ, oyɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni esa akɛ oya nɔ oshiɛ Yehowa sane lɛ taakɛ Yeremia fee lɛ.
Mɛɛ gbɛ nɔ Yeremia kɛ Ebed-Melek anɔkwɛmɔnɔ lɛ baanyɛ aye abua bo ni ofee ekãa? Te Yeremia sui lɛ ateŋ nɔ̃ ni obaasumɔ ni okase ni okɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?