Wolo Kasemɔ Yɛ Biblia Bei Amli
“Ni nyɛŋɔtsɔɔ nyɛbii.”—5 MOSE 11:19.
1. Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa naa etsuji anitsɔɔmɔ he miishɛɛ?
YEHOWA ji Nitsɔɔlɔ Kpele lɛ. Eshiko etsuji yɛ shihilɛ ni baaha amɛfee mɛi ni bɛ nilee mli da. Esumɔɔ be fɛɛ be akɛ eeeha amɛna nilee. Etsɔɔ amɛ esumɔnaa nii kɛ egbɛ̀i. E-Bi koome lɛ kɛ afi akpei abɔ ni anyɛŋ akane ehi shi yɛ emasɛi, ni etee nɔ ekase nii aahu akɛ Nyɔŋmɔ nitsulɔ “ŋaalɔ.” (Abɛi 8:30) Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, ewie akɛ: “Bɔ ni mi-Tsɛ tsɔɔ mi lɛ, nakai miwieɔ.” (Yohane 8:28) Beni ewieɔ Nyɔŋmɔ he akɛ Nitsɔɔlɔ ni Anyɛŋ akɛ Mɔ ko Ato Ehe lɛ, Elihu bi akɛ: “Namɔ ji tsɔɔlɔ tamɔ lɛ?” (Hiob 36:22) Gbalɔ Yesaia wie Yehowa he akɛ eji E-webii lɛ ‘a-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele,’ ni egba efɔ shi akɛ: “Ni obii lɛ fɛɛ aaafee Yehowa kaselɔi, ni maha obii lɛ hejɔlɛ babaoo.” (Yesaia 30:20; 54:13) Belɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa sumɔɔ ni ebɔɔ nii ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ ana sɛɛyoomɔ ni amɛle nii hu jogbaŋŋ.
Blematsɛmɛi Abeaŋ Wolo Kasemɔ
2, 3. (a) Te blematsɛmɛi anɔkwafoi lɛ bu amɛbii lɛ anitsɔɔmɔ amɛha tɛŋŋ, ni mɛɛ famɔ Yehowa kɛha Abraham? (b) Mɛɛ yiŋtoo ni yɔɔ nyam yɔɔ famɔ ni akɛha Abraham akɛ etsɔɔ eshwiei anii lɛ sɛɛ?
2 Klɛŋklɛŋ hegbɛi ni wekuyitso lɛ yɔɔ yɛ blematsɛmɛi lɛ abeaŋ lɛ ekome ji ebii kɛ eshiabii lɛ fɛɛ anitsɔɔmɔ. Kɛha Nyɔŋmɔ tsuji lɛ, amɛbii lɛ awoloŋlee mli tsɔsemɔ ji jamɔ mli nitsumɔ ni ka amɛnɔ. Yehowa wie yɛ etsulɔ Abraham he akɛ: “Mile lɛ akɛ eeefã ebii kɛ ewebii ni baa yɛ sɛɛ lɛ, koni amɛnyiɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ, ni amɛfee jalɛ nii kɛ kojomɔ, koni Yehowa aha nɔ ni ewie yɛ Abraham hewɔ lɛ aba enɔ.”—1 Mose 18:19.
3 Nɛkɛ wiemɔ ni jɛ ŋwɛi nɛɛ tsɔɔ akɛ Yehowa buɔ wolo kasemɔ akɛ ehe hiaa waa diɛŋtsɛ. Nyɔŋmɔ bi ni Abraham, Isak, kɛ Yakob atsɔɔ amɛshiabii lɛ anii yɛ E-gbɛ̀i ni ji jalɛ kɛ kojomɔ gbɛ̀i amli, koni yinɔbii ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ anyɛ amɛnyiɛ Yehowa gbɛ lɛ nɔ pɛpɛɛpɛ. Kɛtsɔ no nɔ lɛ, Yehowa baaha eshiwooi ni kɔɔ Abraham seshi lɛ kɛ jɔɔmɔ ni aaajɔɔ “shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ” lɛ he lɛ aba mli.—1 Mose 18:18; 22:17, 18.
Wolo Kasemɔ he Gbɛjianɔtoo yɛ Israel
4, 5. (a) Mɛni ha esoro Israel nitsɔɔmɔ he gbɛjianɔtoo lɛ yɛ jeŋmaji krokomɛi anɔ he lɛ? (b) Mɛɛ sɔrɔto-feemɔ kroko ni he hiaa atsɔɔ mli yɛ Encyclopaedia Judaica lɛ mli, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛni kɛ nɛkɛ sɔrɔto-feemɔ nɛɛ ba?
4 Encyclopaedia Judaica lɛ wieɔ akɛ: “Biblia lɛ ji shishijee jɛɛhe kɛha wolo kasemɔ he nitsumɔ yɛ blema Israel lɛ he shishinumɔ.” Yehowa kɛ Mose tsu nii akɛ Israel klɛŋklɛŋ tsɔɔlɔ ni ji adesa. (5 Mose 1:3, 5; 4:5) Mose ha wiemɔi ni Yehowa kɛha lɛ lɛ yashɛ amɛdɛŋ. (2 Mose 24:3) No hewɔ lɛ, yɛ faŋŋ mli lɛ, Nyɔŋmɔ ji Israel klɛŋklɛŋ Nitsɔɔlɔ. Enɛ po kɛkɛ ha esoro Israel wolo kasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ kwraa yɛ jeŋmaji krokomɛi lɛ anɔ he.
5 Nakai wolo lɛ nɔŋŋ jaje akɛ: “Aje gbɛ ato woloŋlee loo wolo kasemɔ ni yaa hiɛ yɛ Mesopotamia kɛ Mizraim lɛ he gbɛjianɔ, ni eyɛ kɛha woloŋmalɔi akuu lɛ pɛ, shi etamɔ nɔ ni jeee nakai shihilɛ lɛ ji yɛ Israel. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ sɔrɔto-feemɔ lɛ jɛ alfabeta niŋmaa okadii ni yɔɔ mlɛo ni Hebribii lɛ kɛŋmaa nii lɛ hewɔ. . . . Esaaa ni akuɔ hiɛ afɔɔ bɔ ni alfabeta niŋmaa he hiaa kɛha wolo kasemɔ he yinɔsane lɛ nɔ. No akɛje be ni akɛtsi he kwraa kɛjɛ blema woloŋmalɔi akusumii ni yɔɔ Mizraim, Mesopotamia, kɛ afii akpei enyɔ lɛ mli Kanaan lɛ he lɛ shishi. Ni mɔ ko aaale woloŋ lɛ jeee kadimɔ nii kɛ okadi pɔtɛɛ ko ni anaa yɛ mɛi ni tsuɔ nii akɛ woloŋmalɔi kɛ osɔfoi akuu, ni amɛle cuneiform kɛ hieroglyphy niŋmaa ni shishinumɔ wa lɛ pɛ ahe dɔŋŋ.”
6. Mɛɛ Biblia mli odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Israelbii lɛ ji mɛi komɛi ni le nikanemɔ kɛ niŋmaa momo, kɛjɛ amɛyinɔsane shishijee be mli beebe?
6 Biblia lɛ kɛ odaseyeli haa ni tsɔɔ akɛ Israelbii lɛ le nikanemɔ kɛ niŋmaa. Dani amɛaabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ po lɛ, akɛɛ amɛ ni amɛŋmala Yehowa mlai lɛ yɛ amɛshinaa tsei lɛ kɛ amɛ agboi lɛ ahe. (5 Mose 6:1, 9; 11:20; 27:1-3) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ akpɔ nɛɛ ji mfoniri-feemɔŋ nɔ moŋ, shi eka shi faŋŋ akɛ shishinumɔ ko baŋ he kɛhaŋ Israelnyo folo lɛ kɛji eleee nikanemɔ kɛ niŋmaa. Ŋmalɛi tamɔ Yoshua 18:9 kɛ Kojolɔi 8:14 tsɔɔ akɛ, yɛ hiɛnyiɛlɔi tamɔ Mose kɛ Yoshua sɛɛ lɛ, mɛi krokomɛi hu le niŋmaa be kpalaŋŋ kwraa dani ato maŋtsɛyeli gbɛjianɔtoo lɛ shishi yɛ Israel.—2 Mose 34:27; Yoshua 24:26.
Nitsɔɔmɔ Gbɛi
7. (a) Taakɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, namɛi tsɔɔ Israel gbekɛbii lɛ anii kɛjɛɔ shishijee? (b) Mɛni Frenchnyo Biblia he nilelɔ ko wie yɛ he?
7 Yɛ Israel lɛ, tsɛ kɛ nyɛ lɛ fɛɛ tsɔɔ gbekɛbii lɛ anii kɛjɛɔ amɛgbekɛbiiashi tɔŋŋ. (5 Mose 11:18, 19; Abɛi 1:8; 31:26) Biblia he nilelɔ E. Mangenot ŋma yɛ French wolo Dictionnaire de la Bible lɛ mli akɛ: “Kɛji gbekɛ lɛ bɔi wiemɔ nɔŋŋ lɛ, ekaseɔ ŋmalɛi kukuji fioo ko kɛjɛɔ Mla lɛ mli. Emami baati nakai kuku lɛ mli ekɛɛ shii abɔ; kɛji ele kɛɛmɔ lɛ, ebaatsɔɔ lɛ ekroko hu. Yɛ sɛɛ mli lɛ, akɛ ŋmalɛi kukuji ni aŋmala awo wolo mli, ni amɛnyɛɔ amɛkɛɔ kɛjɛɔ amɛjwɛŋmɔ mli lɛ baawo gbekɛbii lɛ adɛŋ. No hewɔ lɛ atsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ atsɔɔ amɛ nikanemɔ, ni kɛji amɛdara kɛtsɔmɔ onukpai lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsa amɛ jamɔ mli nikasemɔ lɛ nɔ kɛtsɔ Nuŋtsɔ lɛ mla lɛ kanemɔ kɛ enɔjwɛŋmɔ nɔ.”
8. (a) Mɛɛ nitsɔɔmɔ gbɛ titri ko akɛtsu nii yɛ Israel, shi kɛ mɛɛ oti ko ni he hiaa waa? (b) Mɛɛ nibii ni yeɔ buaa nikaimɔ akɛtsu nii?
8 Enɛ tsɔɔ akɛ gbɛ titri ko ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ nii ji nii lɛ ni akaseɔ awoɔ yitsoŋ. Esa akɛ nibii ni akaseɔ ni kɔɔ Yehowa mlai kɛ bɔ ni ekɛ ewebii yeɔ haa lɛ he lɛ ayashɛ tsui lɛ mli tɔŋŋ. (5 Mose 6:6, 7) Esa akɛ ajwɛŋ nɔ. (Lala 77:12, 13) Akɛ nibii sɔrɔtoi ni yeɔ buaa nikaimɔ tsuɔ nii, koni eye ebua gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ. Nɔ ni fata he ji bɔ ni atoɔ naa kɛ alfabɛta okadii, ni lala mli kuku fɛɛ kuku ni tsa nɔ lɛ jeɔ shishi kɛ niŋmaa okadi kroko, bɔ ni ato naa yɛ alfabɛta lɛ mli lɛ (tamɔ eyɔɔ Abɛi 31:10-31, New World Translation lɛ); wiemɔ gbɛɛmɔ (wiemɔi ni jeɔ shishi kɛ okadi loo gbɛɛmɔ kome lɛ nɔŋŋ); kɛ yibɔ okadii ni akɛtsu nii, tamɔ nɔ ni akɛtsu nii yɛ Abɛi yitso 30 lɛ naagbee fa lɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ, woloŋlelɔi komɛi susuɔ Gezer Kalenda, ni ji blema Hebri niŋmaai ni etsɛ fe fɛɛ lɛ ahe nɔkwɛmɔ lɛ he akɛ eji skul gbekɛ nuu ko nitsumɔ ni ejɛ ejwɛŋmɔ mli etsu.
Nibii ni Amɛkaseɔ
9. (a) Mɛni ji nikasemɔ he gbɛjianɔtoo kɛha Israel gbekɛbii lɛ fa ko ni he hiaa? (b) Mɛni Biblia ensaiklopedia ko wie ni kɔɔ nii ni atsɔɔ yɛ daa afi gbijuji ayeli he lɛ he?
9 Wolo kasemɔ yɛ Israel lɛ jeee ni aakase nikanemɔ kɛ niŋmaa pɛ kɛkɛ. Nikasemɔ ko ni he hiaa ni atsɔɔ ji yinɔsane. Naakpɛɛ nibii ni Yehowa efee eha ewebii lɛ ahe nikasemɔ ji woloŋlee mli tsɔsemɔ ni akɛhaa lɛ fa titri ko. Esa akɛ atsɔɔ nɛkɛ yinɔsane mli anɔkwa saji nɛɛ kɛjɛ yinɔ kome nɔ kɛya yinɔ kroko nɔ. (5 Mose 4:9, 10; Lala 78:1-7) Daa afi gbijuji ni ayeɔ lɛ haa wekuyitso lɛ naa hegbɛ fɛfɛo ni ekɛaatsɔɔ ebii lɛ anii. (2 Mose 13:14; 3 Mose 23:37-43) Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, The International Standard Bible Encyclopedia lɛ jaje akɛ: “Atsɔɔ tsɔsemɔ ni tsɛ lɛ kɛhaa yɛ shia, kɛ mligbalamɔ ni ekɛhaa yɛ bɔ ni gbijuji ayeli he hiaa ha lɛ he lɛ nɔ atsɔɔ Hebri gbekɛbii lɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ jie E-he kpo etsɔɔ amɛ yɛ tsutsu be ni eho lɛ mli, bɔ ni esa akɛ amɛhi shi amrɔ nɛɛ, kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ shiwooi ji ha yɛ E-webii lɛ awɔsɛɛ shihilɛ he.”
10. Mɛɛ nifeemɔ mli tsɔsemɔ akɛhaa gbekɛbii yei? gbekɛbii hii?
10 Nɔ ni fata tsɔsemɔ ni fɔlɔi kɛhaa lɛ he hu ji nifeemɔ mli tsɔsemɔ. Atsɔɔ gbekɛbii yei lɛ shia nitsumɔi amli ŋaai. Abɛi awolo lɛ naagbee yitso lɛ tsɔɔ akɛ ŋaai nɛɛ fa ni eyɛ sɔrɔtoi hu; ekomɛi ji kpãa tsɛ̃mɔ, mama loo, nihoomɔ, jarayeli, kɛ daa gbi shia kwramɔ diɛŋtsɛ. Afɔɔ gbekɛbii hii lɛ hu amɛtsɛ heloonaa nitsumɔ tsɔɔmɔ, kɛji yɛ okwaayeli mli loo yɛ nitsumɔ loo ninenaa nitsumɔ kroko mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yudafoi rabii lɛ fɔɔ wiemɔ akɛ: “Mɔ ni etsɔɔɔ ebinuu ninenaa nitsumɔ kpakpa lɛ miitsɔse lɛ koni kɛ eda lɛ, etsɔ julɔ.”
11. Mɛni tsɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ tsɔsemɔ ni akɛhaa yɛ Israel lɛ sɛɛ, ni mɛɛ nikasemɔ yɔɔ mli kɛha gbekɛbii ŋmɛnɛ?
11 Bɔ ni nitsɔɔmɔ gbɛi ni akɛtsuɔ nii yɛ Israel lɛ mli kwɔ ha yɛ mumɔŋ lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ Abɛi awolo lɛ mli fɛɛ. Etsɔɔ akɛ yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ ji ni atsɔɔ “mɛi ni nako jwɛŋmɔ lɛ” nibii ni nɔ kwɔlɔ tamɔ nilee, tsɔsemɔ, sane shishinumɔ, sanesɛɛkɔmɔ, kojomɔ kpakpa, hiɛtɛɛ, ŋaalee, kɛ nyɛmɔ ni akɛsusuɔ sane he—enɛɛmɛi fɛɛ yɛ “Yehowa gbeyeishemɔ” mli. (Abɛi 1:1-7; 2:1-14) Emaa nɔ jwɛŋmɔ ni esa akɛ ekanya Nyɔŋmɔ tsulɔ ŋmɛnɛ, koni eha ewoloŋlee kasemɔ aya hiɛ lɛ nɔ mi.
Osɔfoi, Levibii, kɛ Gbalɔi
12. Yɛ fɔlɔi asɛɛ lɛ, namɛi hu na gbɛfaŋnɔ yɛ Israelbii lɛ atsɔsemɔ mli, ni mɛni ji Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “mla” lɛ klɛŋklɛŋ shishinumɔ?
12 Eyɛ mli akɛ fɔlɔi lɛ kɛ shishijee nitsɔɔmɔ lɛ haa moŋ, shi Yehowa tee nɔ etsɔɔ ewebii lɛ anii lolo kɛtsɔ osɔfoi lɛ, kɛ Levibii ni jeee osɔfoi, kɛ gbalɔi lɛ anɔ. Beni Mose jɔɔ Levi akutso lɛ naagbee nɔ kwraa lɛ, ejaje akɛ: “Amɛaatsɔɔ Yakob okpɔi lɛ, ni amɛaatsɔɔ Israel omlai lɛ.” (5 Mose 33:8, 10) Nɔ ni he hiaa ji akɛ, ana wiemɔ “mla,” ni ji (toh·rah) yɛ Hebri mli lɛ kɛjɛ eklɛŋklɛŋ shishinumɔ, ní yɛ efeemɔ-wiemɔ mli lɛ, eshishi ji “akɛ nii atsɔɔ,” “atsɔɔ nii,” “akɛ gbɛtsɔɔmɔ aha” lɛ mli. Encyclopaedia Judaica lɛ jajeɔ akɛ: “ No hewɔ lɛ wiemɔ [torah] lɛ shishinumɔ ji ‘nitsɔɔmɔ,’ ‘tsɔɔmɔ,’ aloo ‘gbɛtsɔɔmɔ.’”
13. Mɛni hewɔ esoro Israel Mla lɛ yɛ jeŋmaji krokomɛi lɛ amla he gbɛjianɔtoi ahe lɛ?
13 Enɛ hu ha esoro Israel yɛ jeŋmaji krokomɛi lɛ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋmaji lɛ po he. Maŋkwramɔŋ jeŋmaji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ mlai babaoo ni abua naa, ni maŋbii foji lɛ le amɛmli fioo ko pɛ kɛkɛ. Kɛji gbɔmɛi tɔ̃ mla lɛ nɔ lɛ, esa akɛ amɛwo shika babaoo amɛha mlalelɔi koni amɛfa amɛhe. Mla kasemɔ skul lɛ yɛ kɛha mɛi krɛdɛɛi komɛi pɛ. Ni kɛlɛ, yɛ Israel lɛ, Mla lɛ ji gbɛ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ nɔ ekɛɔ ewebii lɛ bɔ ni etaoɔ ni amɛja lɛ amɛha, ni amɛhi shi yɛ esuɔmɔnaa nii kɛ gbeekpamɔ naa. Akɛ nɔ ni tamɔɔɔ mla gbɛjianɔtoi krokomɛi lɛ, nɔ ni fata he hu ji suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ kɛ naanyo gbɔmɔ. (3 Mose 19:18; 5 Mose 6:5) Mla lɛ jeee mlawoo-wolo folo ko kɛkɛ ni kɔɔɔ gbɔmɛi lɛ ahe. Ekɛ jamɔ tsɔɔmɔ, nitsɔɔmɔ, kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa yɛ shihilɛ gbɛ ni sa akɛ akase lɛ he.
14. Mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni Yehowa kpoo Levibii lɛ osɔfoyeli lɛ? (Maleaki 2:7, 8)
14 Beni amɛyeɔ anɔkwa lɛ, osɔfoi kɛ Levibii lɛ tsu amɛgbɛnaa nii akɛ amɛtsɔɔ gbɔmɛi lɛ anii lɛ he nii. Shi bei babaoo lɛ, osɔfoi lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ amɛnitsumɔ akɛ amɛtsɔɔ gbɔmɛi lɛ anii lɛ nɔ. Nɛkɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ he tsɔsemɔ ni amɛnaaa nɛɛ baasa osɔfoi lɛ kɛ gbɔmɛi lɛ fɛɛ ahe waa diɛŋtsɛ. Yehowa gba yɛ afii ohai kpaanyɔ D.Ŋ.B. lɛ mli akɛ: “Aaakpata mimaŋ lɛ hiɛ yɛ nilee ni ebɛ hewɔ; akɛni okwa nilee hewɔ lɛ, makwao ni okaye osɔfo oha mi; akɛni ohiɛ ekpa o-Nyɔŋmɔ lɛ mla lɛ nɔ hewɔ lɛ, mi hu mihiɛ aaakpa obii lɛ anɔ.”—Hoshea 4:6.
15. (a) Namɛi hu Yehowa hala amɛ akɛ tsɔɔlɔi yɛ Israel kɛfata osɔfoi lɛ ahe, ni mɛni Biblia he nilelɔ ko ŋma yɛ amɛnitsumɔ akɛ nitsɔɔlɔi lɛ he? (b) Mɛni ba Israel kɛ Yuda nɔ yɛ naagbee akɛni amɛkpoo Yehowa kɛ egbɛi lɛ ahe nilee lɛ hewɔ?
15 Yehowa tee gbalɔi hu shi kɛfata osɔfoi lɛ ahe akɛ nitsɔɔlɔi. Wɔkaneɔ akɛ: “Yehowa tsɔ gbalɔ fɛɛ gbalɔ kɛ ninalɔ fɛɛ ninalɔ nɔ eye odase etsɔɔ Israel kɛ Yuda fɛɛ akɛ: ‘Nyɛkpalea kɛjɛa nyɛgbɛi fɔji lɛ anɔ, ni nyɛyɛa mikitai lɛ kɛ mikpɔi lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni mla ni miwo nyɛtsɛmɛi lɛ fɛɛ ni mitsu mitsuji gbalɔi lɛ kɛbaha nyɛ lɛ yɔɔ lɛ.’” (2 Maŋtsɛmɛi 17:13) French Biblia he nilelɔ Roland de Vaux ŋma yɛ gbalɔi lɛ anitsumɔ akɛ nitsɔɔlɔi lɛ he akɛ: “Akɛ nitsumɔ ewo gbalɔi lɛ hu adɛŋ akɛ amɛtsɔɔ maŋbii lɛ anii; kɛ hoo lɛ, enɛ fata amɛnitsumɔ lɛ he tamɔ bɔ ni wɔsɛɛ be he sane ni amɛaagba lɛ ji lɛ. Ni gbalɛ naa mumɔ ha amɛshiɛmɔ lɛ bafee nɔ ni hewalɛ yɔɔ sɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ. Eka shi faŋŋ akɛ gbalɔi lɛ ji maŋbii lɛ ajamɔ kɛ jeŋba kpakpa he tsɔɔlɔi yɛ maŋtsɛyeli gbɛjianɔtoo lɛ shishi; ni, wɔbaanyɛ wɔkɛfata he akɛ, amɛji amɛtsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɛi ni hi fe fɛɛ, kɛ amɛjeee mɛi ni he hiaa fe fɛɛ po lɛ.” Yɛ tsɔsemɔ kpakpa ni amɛnaaa kɛjɛɛɛ osɔfoi lɛ kɛ Levibii lɛ aŋɔɔ kɛ Yehowa gbalɔi lɛ toi ni amɛbooo hewɔ lɛ, Israelbii lɛ kpoo Yehowa gbɛ̀i lɛ. Samaria gbee shi eha Ashurbii lɛ yɛ afi 740 D.Ŋ.B., ni Babilonbii lɛ kpata Yerusalem kɛ esɔlemɔtsu lɛ hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B.
Wolo Kasemɔ yɛ Nomŋɔɔ lɛ Mli kɛ no Sɛɛ Fɛɛ
16, 17. (a) Mɛɛ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo ko anyɛ Daniel kɛ enanemɛi etɛ lɛ anɔ awo mli? (b) Mɛni ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛtsɔ nɛkɛ Babilonbii anitsɔɔmɔ nɛɛ mli ni kɛlɛ amɛye anɔkwa amɛha Yehowa lɛ?
16 Aaafee afii nyɔŋma dani abaakpata Yerusalem hiɛ lɛ, aŋɔ Maŋtsɛ Yehoiakin kɛ lumɛi kɛ abladei akuu ko nom, ni Maŋtsɛ Nebukadnezar loo amɛ kɛtee Babilon. (2 Maŋtsɛmɛi 24:15) Mɛi ni fata amɛhe ji Daniel kɛ abladei krokomɛi etɛ ni ji obalahii. (Daniel 1:3, 6) Nebukadnezar fa ni akɛ afii etɛ aha amɛyi ejwɛ lɛ fɛɛ tsɔsemɔ krɛdɛɛ ko “koni atsɔɔ amɛ Kaldeamɛi awoloŋ kɛ wiemɔ.” Kɛfata he lɛ, “ahaa amɛ amɛ daa ŋmaa kɛjɛ lɛ maŋtsɛ lɛ diɛŋtsɛ eniyenii kɛ ewein ni enuɔ lɛ mli.” (Daniel 1:4, 5) Oshara kpele diɛŋtsɛ yɛ enɛ he yɛ yiŋtoi babaoo hewɔ. Ekolɛ, amɛnikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ jeee afii etɛ ni amɛkɛmiikase wiemɔ lɛ kɛkɛ. Mɛi komɛi susuɔ wiemɔ “Kaldeamɛi” ni yɔɔ nɛkɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ he akɛ etsɔɔ, “nilelɔi akuu lɛ, shi jeee Babilonbii lɛ pɛ akɛ kuu.” (The Soncino Books of the Bible) C. F. Keil wie yɛ esane naatsɔɔmɔ ni eŋma yɛ Daniel wolo lɛ he lɛ mli akɛ: “Abi ni atsɔse Daniel kɛ enanemɛi lɛ yɛ Kaldeabii osɔfoi lɛ kɛ amɛwoloŋlelɔi lɛ anilee lɛ, ni atsɔɔ yɛ Babilon nikasemɔi hei babaoo mli lɛ mli.” Niyenii ni ahaa amɛ kɛjɛɔ maŋtsɛ lɛ nɔ mli lɛ ha amɛyaje shihilɛ ni baaha amɛku niyenii he naatsii ni Mose Mla lɛ kɛfɔɔ amɛnɔ lɛ mli. Te ebalɛ tɛŋŋ kɛha amɛ?
17 Ákɛ naawielɔ kɛha Yudafoi abladei obalahii ejwɛ lɛ, Daniel ha efee faŋŋ kɛjɛ shishijee mli tɔŋŋ akɛ amɛyeŋ niyenii lɛ ni amɛnuŋ wein lɛ hu ni amɛkɛku amɛhenilee mli. (Daniel 1:8, 11-13) Yehowa jɔɔ nɛkɛ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ nɛɛ nɔ ni ejɔɔ Babilonnyo ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ tsui he. (Daniel 1:9, 14-16) Yɛ amɛnikasemɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, nibii ni nyiɛ sɛɛ ba yɛ Hebribii obalahii ejwɛ lɛ fɛɛ awala shihilɛ mli lɛ ma nɔ mi ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ afii etɛ ni akɛtsɔse amɛ yɛ Babilonbii akusum mli yɛ nɔnyɛɛ mli nɛɛ haaa amɛgba afã kɛjɛ amɛhe ni amɛkɛkpɛtɛ Yehowa kɛ ejamɔ krɔŋŋ lɛ he gbagbalii lɛ he. (Daniel, yitsei 3 kɛ 6) Yehowa ha amɛje nɛkɛ afii etɛ ni akɛnyɛ amɛnɔ awo Babilonbii awoloŋlee ni yaa hiɛ mli nɛɛ mli ni nɔ ko kwraa wooo amɛhe muji. “Shi nɛkɛ gbekɛbii hii ejwɛ nɛɛ, Nyɔŋmɔ ha amɛ nilee, ni amɛnyɛ amɛkase wolo fɛɛ wolo kɛ nilee fɛɛ nilee; ni Daniel lɛ, eha ena ninaa fɛɛ ninaa kɛ lamɔi ashishi. Ni ŋaa kɛ nilee saji fɛɛ ni maŋtsɛ lɛ bi amɛ lɛ, ena yɛ mli akɛ amɛfe woloŋlelɔi kɛ okɔmfoi fɛɛ ni yɔɔ emaŋtsɛyeli hei lɛ fɛɛ lɛ shii nyɔŋma.”—Daniel 1: 17, 20.
18. Mɛɛ nitsɔɔmɔ he gbɛjianɔtoo ko atsu he nii yɛ Yuda yɛ Babilonbii anomŋɔɔ lɛ sɛɛ?
18 Yɛ Babilonbii anomŋɔɔ lɛ sɛɛ lɛ, osɔfo Ezra, mɔ ni “kɛ etsui efɔ nɔ akɛ eeetao Yehowa mla lɛ sɛɛ gbɛ ni eye nɔ, ni etsɔɔ mɛi akpɔi lɛ kɛ mlai lɛ yɛ Israel” lɛ tsu tsɔsemɔ kpele ko he nii waa. (Ezra 7:10) Ní Levibii anɔkwafoi, mɛi ni “tsɔɔ maŋ lɛ mla lɛ shishi” lɛ ye amɛbua lɛ yɛ enɛ mli. (Nehemia 8:7) Ezra ji Biblia lɛ he nilelɔ kɛ “woloŋmalɔ.” (Ezra 7:6) Egbii lɛ amli ni woloŋmalɔi lɛ bahe gbɛi akɛ kuu lɛ.
Rabifoi a-Skul Sɔrɔtoi
19. Mɛɛ nitsɔɔlɔi akuu ko eba shihilɛ mli yɛ Israel beni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni mɛɛ yiŋtoi komɛi ni he hiaa ahewɔ ni lɛ kɛ ekaselɔi lɛ kɛ amɛhe wooo Yudafoi lɛ anitsɔɔmɔ ni yaa hiɛ lɛ mli lɛ?
19 Beni shɛɔ be mli ni Yesu bapue yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, no mli lɛ woloŋmalɔi lɛ ebatsɔ woloŋlelɔi akuu ko ni ji tsɔɔlɔi, ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ blema saji ahe waa fe Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwa tsɔɔmɔi lɛ. Amɛsumɔɔ ni atsɛ amɛ “Rabi,” ni ebatsɔ hiɛnyamwoo sabla ko ni shishi ji “Mi-Mɔ (Jurɔ) Agbo.” (Mateo 23:6, 7, New World Translation shishigbɛ niŋmaa) Bei pii lɛ akɛ woloŋmalɔi lɛ toɔ Farisifoi lɛ, ni amɛteŋ mɛi komɛi diɛŋtsɛ ji Mla lɛ he tsɔɔlɔi lɛ ahe, yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:34) Yesu wie eshi kui enyɔ lɛ fɛɛ akɛ amɛgu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yɛ amɛ blema saji kɛ “tsɔɔmɔi ni ji gbɔmɛi akitai” ni amɛtsɔɔ lɛ hewɔ. (Mateo 15:1, 6, 9) Ebɛ naakpɛɛ kwraa akɛ Yesu loo ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii naaa tsɔsemɔ ni akɛhaa yɛ rabifoi askul lɛ eko.—Yohane 7:14, 16; Bɔfoi lɛ Asaji 4:13; 22:3.
20. Mɛni Biblia beaŋ nitsɔɔmɔ ni wɔti mli nɛɛ eha wɔle, ni mɛni tsɔɔ akɛ wolo kasemɔ he miihia kɛha Yehowa tsuji?
20 Nɛkɛ wolo kasemɔ yɛ Biblia beaŋ ni wɔsusu he kuku nɛɛ etsɔɔ akɛ Yehowa ji ewebii lɛ a-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele. Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ eto wolo kasemɔ he gbɛjianɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ yɛ Israel. Shi yɛ be kpalaŋŋ ko sɛɛ lɛ, Yudafoi awoloŋlee he gbɛjianɔtoo ko ni yaa hiɛ bate shi ni ebɔi nibii ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpaaa gbee tsɔɔmɔ. Eyɛ mli akɛ Yesu eyaaa nɛkɛ Yudafoi askul nɛɛ eko moŋ, shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eji Tsɔɔlɔ ni mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ. (Mateo 7:28, 29; 23:8; Yohane 13:13) Ekɛ nitsumɔ wo ekaselɔi lɛ hu adɛŋ akɛ amɛtsɔɔ nii, kɛyashi nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee mli tɔŋŋ po. (Mateo 28:19, 20) Ehe baahia ni amɛfee tsɔɔlɔi kpakpai dani amɛnyɛ amɛfee enɛ, ni no hewɔ lɛ wolo kasemɔ he baahia. No hewɔ lɛ te anɔkwa Kristofoi buɔ wolo kasemɔ amɛhaa tɛŋŋ ŋmɛnɛ? Abaasusu sanebimɔ nɛɛ he yɛ sane ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli.
Jwɛŋmɔ Mli Kaa
◻ Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Yehowa yɛ ewebii lɛ anitsɔɔmɔ he miishɛɛ lɛ?
◻ Mɛɛ nibii amli esoro lsrael nikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ yɛ jeŋmaji krokomɛi lɛ anɔ he yɛ?
◻ Mɛɛ nitsɔɔmɔ Israel gbekɛbii lɛ anine shɛ nɔ?
◻ Mɛɛ nitsɔɔmɔ gbɛi akɛtsu nii yɛ lsrael?
◻ Mɛni hewɔ ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ eyaaa Yudafoi askul kɛha woloŋlee ni yaa hiɛ lɛ eko lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]
Nitsɔɔmɔ ni anyɛ amɛnɔ awo mli yɛ Babilon lɛ haaa Daniel kɛ enanemɛi lɛ agba afa kɛjɛ Yehowa he