Nyɛtiua Nyɔŋmɔ Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Sɛɛ Akɛ Kristofoi Ni Abaptisi Amɛ
“Shi bo lɛ, O Nyɔŋmɔ gbɔmɔ, . . . onyiɛ jalɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ [hetuu-kɛhamɔ] . . . sɛɛ.”—2 TIMOTEO 6:11.
1. Te ebaaha sanebimɔ nɛɛ hetoo oha tɛŋŋ, Mɛni ji owala shihilɛ mli be ni he hiaa fe fɛɛ? Mɛni hewɔ ohaa hetoo nakai?
MƐNI ji oshihilɛ mli gbi ni he hiaa fe fɛɛ? Kɛ oji Yehowa Odasefonyo ni abaptisi lɛ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaaha hetoo akɛ, ‘Naa, no ji gbi ni abaptisi mi lɛ!’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, baptisimɔ ji nifeemɔ gbɛ ko ni he hiaa fe fɛɛ yɛ oshihilɛ mli. Eji kponɔ gbɛ okadi ni tsɔɔ akɛ ojɔɔ ohe nɔ oha Yehowa akɛ obaafee esuɔmɔnaa nii kwraa ni nɔ ko nɔ ko bɛ sɛɛ. Obaptisimɔ lɛ kadiɔ be ni ahala bo akɛ sɔɔlɔ kɛha Ŋwɛi Flooflo Nyɔŋmɔ ni ji Yehowa.
2. (a) Te aaafee tɛŋŋ afee he nɔkwɛmɔ nɔ akɛ baptisimɔ jeee naagbee nifeemɔ ni otsɔɔ mli yɛ o-Kristofoi agbɛ lɛ nɔ? (b) Mɛɛ shishijee nibii ni he hiaa ofee dani abaptisi bo?
2 Shi ani baptisimɔ ji o-Kristofoi agbɛ lɛ naagbee nifeemɔ? Dabida kwraa! Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ, yookpeemɔ nifeemɔ lɛ kadiɔ gbɛjianɔtoo kɛ hesaamɔ [kɛ agbɛnɛ nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ] lɛ naagbee. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ekadiɔ mɛi enyɔ shihilɛ shishijee akɛ mɛi ni amɛbote gbalashihilɛ mli. Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, obaptisimɔ lɛ bafeɔ be sɛɛjɛkɛmɔ ni okɛsaa ohe kɛ be ni ohala shishijee gbɛi lɛ naagbee nifeemɔ. Ona Nyɔŋmɔ kɛ Kristo he nilee. (Yohane 17:3) Oje shishi akɛ oootsɔɔ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ, yɛ Kristo mli akɛ oyiwalaherelɔ, kɛ agbɛnɛ yɛ Biblia lɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:12; 1 Tesalonikabii 2:13; Hebribii 11:6) Ofee nakai hemɔkɛyeli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kɛtsɔ otsui ni otsake kɛjɛ otsutsu shihilɛ gbɛ lɛ he ni agbɛnɛ otsake kɛba jalɛ nifeemɔ gbɛ lɛ nɔ lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:19) Kɛkɛ ni okpɛ oyiŋ akɛ obaajɔɔ ohe nɔ oha Yehowa akɛ obaafee esuɔmɔnaa nii. (Mateo 16:24) Yɛ naagbee lɛ, abaptisi bo.—Mateo 28:19, 20.
3. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔbaptisimɔ lɛ kadiɔ wala shihilɛ be ni ajɔɔ nɔ aha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ shishijee? (b) Mɛɛ sanebimɔi teɔ shi, ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔnya hetooi lɛ ahe waa lɛ?
3 Shi obaptisimɔ lɛ jeee naagbee, shi moŋ shihilɛ ni ajɔɔ nɔ aha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ shishijee. Taakɛ Biblia he nilelɔ ko wie he lɛ, esaaa akɛ Kristofonyo lɛ shihilɛ lɛ feɔ tamɔ ‘hewalɛ ko ni faa kpo trukaa ni nɔ ni nyiɛɔ sɛɛ ji la ni agboɔ kwraa.’ Belɛ, te ooofee tɛŋŋ otsɔɔ akɛ yɛ ogbɛfaŋ lɛ, baptisimɔ jeee ‘hewalɛ ko ni faa trukaa’ kɛkɛ? No ji kɛtsɔ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ shihilɛ gbɛ ni yaa nɔ yɛ wala be fɛɛ mli lɛ sɛɛdii nɔ. Mɛni ji nɛkɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ nɛɛ? Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔɔtiu sɛɛ lɛ? Te ooofee tɛŋŋ ona enɛ babaoo yɛ oshihilɛ mli? Esa akɛ hetoo lɛ afee nɔ ni wɔ fɛɛ wɔnyaa he, ejaakɛ esa akɛ wɔfee gbɔmɛi ni atsɔɔ “Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ nifeemɔi” anɔ ayɔseɔ wɔ kɛji akɛ wɔɔnyɛ wɔje Yehowa kojomɔ gbi ni baa lɛ mli lɛ.—2 Petro 3:11, 12.
Nɔ ni Nyɔŋmɔ Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Shishi Ji
4. Mɛni Paulo wo Timoteo ŋaa koni efee, ni mɛni ji anɔkwale yɛ Timoteo he yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli?
4 Aaafee be ko yɛ afi 61 kɛ 64 Ŋ.B. teŋ lɛ, bɔfo Paulo ŋma eklɛŋklɛŋ wolo ni jɛ mumɔŋ lɛ eyaha Kristofonyo kaselɔ Timoteo. Yɛ be mli ni etsɔɔ osharai ni shika suɔmɔ baanyɛ ekɛ mɔ abote mli lɛ mli lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Shi bo lɛ, O Nyɔŋmɔ gbɔmɔ, joo nibii nɛɛ anaa foi, ni onyiɛ . . . Nyɔŋmɔ jamɔ [hetuu-kɛhamɔ] . . . sɛɛ.” (1 Timoteo 6:9-11) Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, kpaako Timoteo eye afii 30 kɛyaa. Ekɛ bɔfo Paulo efa gbɛ kakadaŋŋ ni akɛ hegbɛ eha lɛ akɛ ehala nɔkwɛlɔi kɛ asafoŋ sɔɔlɔi yɛ asafoi lɛ amli. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:3; 1 Timoteo 5:22) Ni kɛlɛ, Paulo wo nɛkɛ Kristofonyo nuu ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ ni eda yɛ mumɔŋ nɛɛ ŋaa akɛ enyiɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛ.
5. Mɛni ji wiemɔ “Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ” lɛ shishi?
5 Mɛni ji nɔ ni Paulo tsɔɔ kɛ wiemɔ “Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ” lɛ? Abaanyɛ atsɔɔ shishijee Hela wiemɔ (eu·seʹbei·a) lɛ shishi pɔtɛɛ akɛ “woo loo gbeyeishemɔ kpakpa.” Wɔkaneɔ yɛ eshishinumɔ lɛ he akɛ: “Eusebeia jeɔ kpo yɛ bei komɛi amli kɛ shishinumɔ ni tsɔɔ mɔ diɛŋtsɛ jamɔ hetuu-kɛhamɔ yɛ no beaŋ niŋmai amli . . . shi eshishinumɔ ni lɛɛ ni yaa shɔŋŋ yɛ Hela diɛŋtsɛ ni awieɔ yɛ Roma be lɛ mli lɛ ji ‘anɔkwayeli.’ . . . Kɛha Kristofoi lɛ eusebeia ji hetuu kɛha Nyɔŋmɔ ni kwɔ fe fɛɛ.” (Christian Words, ni Nigel Turner ŋma lɛ) No hewɔ lɛ taakɛ bɔ ni akɛtsu nii yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, wiemɔ “Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ” lɛ kɔɔ woo kɛ jamɔ loo hetuu-kɛhamɔ kɛ anɔkwayeli ni akɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ lɛ he.
6. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofonyo tsɔɔ eyeɔ e-Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ he odase?
6 Shi nɛkɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ nɛɛ jeee jamɔ mli henumɔ ko kɛkɛ. Taakɛ bɔ ni “hemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ ji hemɔkɛyeli gbonyo” lɛ, nakai nɔŋŋ hu esa akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ aje kpo yɛ mɔ ko shihilɛ mli. (Yakobo 2:26) William Barclay ŋma yɛ New Testament Words lɛ mli akɛ: “Jeee akɛ [eu·seʹbei·a kɛ wiemɔi krokomɛi ni kɔɔ he lɛ] tsɔɔ gbeyeishemɔ kɛ woo henumɔ kɛkɛ, shi moŋ amɛtsɔɔ jamɔ ni sa nakai gbeyeishemɔ lɛ hu, kɛ toiboo shihilɛ gbɛ diɛŋtsɛ ni sa nakai woo lɛ hu.” Atsɔɔ eu·seʹbei·a mli lolo akɛ “le ni aleɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ yɛ mɔ ko shihilɛ mli nibii fɛɛ mli.” (The Second Epistle General of Peter and the General Epistle of Jude, ni Michael Green ŋma lɛ) No hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo lɛ aye odase akɛ ekɛ ehe ekpɛtɛ Yehowa he kɛtsɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ehiɔ shi lɛ nɔ.—1 Timoteo 2:2; 2 Petro 3:11.
Mɔdɛŋbɔɔ kɛ Hiɛmiamɔ he Miihia
7. Mɛni Paulo tsɔɔ beni ewo Timoteo hewalɛ akɛ ‘enyiɛ’ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛ, yɛ be mli ni abaptisi lɛ lɛ?
7 Belɛ mɛni yɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ni aaana ni ajie lɛ kpo lɛ mli? Ani no ji baptisimɔ kɛkɛ ni mɔ ko aaana? Kaimɔ akɛ, eyɛ mli akɛ abaptisi Timoteo moŋ, shi awo lɛ hewalɛ koni “enyiɛ [yɛ pɔtɛɛ lɛ, edi] sɛɛ.”a (1 Timoteo 6:11, Kingdom Interlinear) Eka shi faŋŋ akɛ Paulo etsɔɔɔ akɛ kaselɔ Timoteo bɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ. Shi moŋ, eema nɔ mi akɛ ehe miihia ni eya nɔ enyiɛ sɛɛ kɛ hehiamɔ kɛ ekaa. (Okɛto Filipibii 3:14 he.) Eka shi faŋŋ akɛ enɛ baafee wala be fɛɛ ni akɛnyiɛɔ nɔ ko sɛɛ. Taakɛ bɔ ni Kristofoi fɛɛ ni abaptisi amɛ lɛ ji lɛ, Timoteo baanyɛ aya nɔ ni eshwere yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ kpojiemɔ mli.
8. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Petro tsɔɔ yɛ akɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hiɛmiamɔ he miihia koni Kristofonyo ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ lɛ anyiɛ loo adi Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛ?
8 Mɔdɛŋbɔɔ diɛŋtsɛ he miihia koni Kristofonyo ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ lɛ atiu loo enyiɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛ. Yɛ be mli ni eŋmaa wolo eha Kristofoi ni abaptisi amɛ ni hiɛ ka nɔ akɛ ‘amɛbaana Nyɔŋmɔ su lɛ eko lɛ,’ bɔfo Petro kɛɛ: “Belɛ enɛ hewɔ hu lɛ nyɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ fɛɛ afataa he, ni nyɛtsɔɔa nuufeemɔ yɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ mli; shi nuufeemɔ lɛ mli hu, nyɛtsɔɔa nilee; ni nilee lɛ mli hu lɛ, hiɛshikamɔ; ni hiɛshikamɔ mli lɛ, tsuishitoo; ni tsuishitoo mli lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ [hetuu-kɛhamɔ].” (2 Petro 1:4-6) Eka shi faŋŋ akɛ hemɔkɛyeli falɛ ko he miihia bɔni afee ni wɔkɛ wɔhe aha kɛha baptisimɔ. Shi, yɛ baptisimɔ sɛɛ lɛ, wɔnyɛŋ wɔfee mɛi ni nyiɛ kɛkɛ, ni wɔtsuii aaanyɔ wɔmli yɛ Kristo jamɔ bibioo ko he. Shi moŋ, yɛ be mli ni wɔyaa wɔhiɛ yɛ Kristofoi ashihilɛ mli lɛ, ehe bahiaa ni wɔya nɔ wɔna sui kpakpai, ni Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ fata he, ni wɔbaanyɛ wɔkɛfata wɔhemɔkɛyeli lɛ he. Petro kɛɔ akɛ enɛ heɔ mɔdɛŋbɔɔ diɛŋtsɛ yɛ wɔ gbɛfaŋ.
9. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Hela wiemɔ kɛha “fataa he” lɛ tsɔɔ mɔdɛŋbɔɔ ni he hiaa koni ana Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ? (b) Mɛni ji nɔ ni Petro woɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee lɛ?
9 Hela wiemɔ ni Petro kɛtsu nii kɛha “afataa he” (e·pi·kho·re·geʹo) hiɛ shishinumɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ni etsɔɔ mɔdɛŋbɔɔ ni he hiaa lɛ mli. Ebaa kɛjɛɔ gbɛi (kho·re·gosʹ) mli ni eshishinumɔ diɛŋtsɛ ji “lala nɔheremɔ hiɛnyiɛlɔ.” Ekɔɔ mɔ ko ni woɔ shika fɛɛ ni akɛtsɔseɔ ni akɛhiɛɔ lala nɔheremɔ ko mli yɛ shwɛmɔ he ko lɛ he. Nɛkɛ hii nɛɛ jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛŋɔɔ gbɛnaa nii ni tamɔ nɛkɛ yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ amɛhaa amɛmaŋ lɛ hewɔ ni amɛwoɔ nyɔmɔ nɛɛ fɛɛ kɛjɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛkotokui amli. Nɔ ni nɛkɛ hii nɛɛ pupuuɔ amɛhe yɛ mli ji ni amɛfite shika babaoo ni amɛkɛha nine ashɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa ni shwɛmɔ lɛ afee nɔ ni yɔɔ fɛo lɛ nɔ. Wiemɔ lɛ tee hiɛ eda ni eshishinumɔ lɛ batsɔ “akɛfata he, akɛha babaoo.” (Okɛto 2 Petro 1:11 he.) No hewɔ lɛ Petro miiwo wɔ hewalɛ akɛ, jeee Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ fioo ko pɛ wɔna wɔha wɔhe shi moŋ wɔna nɛkɛ su ni jara wa nɛɛ babaoo ni fa diɛŋtsɛ.
10, 11. (a) Mɛni hewɔ mɔdɛŋbɔɔ he hiaa koni anyɛ ana ni ajie Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo lɛ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye omanye yɛ mpleshii lɛ mli?
10 Shi, mɛni hewɔ mɔdɛŋbɔɔ ni tamɔ nɛkɛ he hiaa ni wɔjie Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo lɛ? Nɔ kome ji akɛ, akɛ heloo ni egbee shi lɛ miipele. Akɛni “gbɔmɔ tsuiŋ jwɛŋmɔ lɛ efɔŋ kɛkɛ eji kɛjɛ egbekɛbiiashi” hewɔ lɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaadi shihilɛ ni ji toiboo diɛŋtsɛ ni afeɔ ahaa Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ. (1 Mose 8:21; Romabii 7:21-23) Bɔfo Paulo kɛɛ: “Shi mɛi fɛɛ hu ni taoɔ akɛ amɛaahi shi yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ [hetuu-kɛhamɔ] naa yɛ Kristo Yesu mli lɛ, aaawa amɛ yi.” (2 Timoteo 3:12) Hɛɛ, esa akɛ Kristofonyo ni bɔɔ mɔdɛŋ ni ehi shi yɛ gbɛ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ nɔ lɛ afee mɔ ni yɔɔ sɔrɔto yɛ je lɛ he. Eye taomɔ nii ni esoro nomɛi kɛ yiŋtoi ni esoro amɛ kwraa. Taakɛ Yesu bɔ kɔkɔ lɛ, enɛ teɔ jeŋ fɔŋ lɛ hetsɛ shi.—Yohane 15:19; 1 Petro 4:4.
11 Ni kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔye mpleshii lɛ mli omanye, ejaakɛ “Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ le bɔ ni efeɔ ejieɔ jalɔi yɛ kaa mli.” (2 Petro 2:9) Shi wɔ lɛ, esa akɛ wɔfee wɔ gbɛfaŋnɔ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛ ni wɔɔdi lɛ nɔ.
Nyɔŋmɔ Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ ni Wɔɔna
12. Mɛɛ gbɛ nɔ Petro tsɔɔ nɔ ni he hiaa koni ana Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ babaoo ni fa lɛ?
12 Belɛ te ooofee tɛŋŋ ona nɛkɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ nɛɛ babaoo oha ohe? Bɔfo Petro kɛ hetoo lɛ haa. Yɛ be mli ni etoɔ sui ni esa akɛ wɔkɛfata wɔhemɔkɛyeli he lɛ naa yɛ 2 Petro 1:5. 6 lɛ, ekɛ nilee ye Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ hiɛ. No mli lɛ etsɔ hiɛ yɛ nakai yitso lɛ nɔŋŋ mli eŋma akɛ: “Eŋwɛi hewalɛ lɛ kɛ nibii fɛɛ ni kɔɔ wala kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ he lɛ eke wɔ yaka, kɛtsɔ mɔ ni tsɛ wɔ lɛ anɔkwale nilee nɔ.” (2 Petro 1:3, New World Translation.) No hewɔ lɛ Petro kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ toɔ Yehowa he anɔkwale nilee he.
13. Mɛni hewɔ anɔkwale nilee he hiaa yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ni aaana lɛ mli lɛ?
13 Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ anɔkwale nilee bɛ lɛ, wɔnyɛŋ wɔna Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ. Mɛni hewɔ? Ojogbaŋŋ, kaimɔ akɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ji nɔ ni wɔkɛhaa Yehowa diɛŋtsɛ ni ehe odaseyeli ji gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔhiɔ shi lɛ. No hewɔ lɛ Yehowa he anɔkwale nilee he miihia, ejaakɛ ekɔɔ le ni aleɔ lɛ diɛŋtsɛ lɛ he, yɛ teemɔŋ, nɔ ni haa mɔ baleɔ esui kɛ egbɛi. Nɔ ni fe nakai lɛ, ekɔɔ mɔdɛŋ ni aaabɔ koni akase lɛ lɛ he. (Efesobii 5:1) Babaoo ni wɔshwereɔ yɛ Yehowa he nikasemɔ mli ni wɔjieɔ egbɛi kɛ esui lɛ kpo yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, enɛ haa wɔbaleɔ lɛ jogbaŋŋ. (2 Korintobii 3:18; Okɛto 1 Yohane 2:3-6 he.) Ni nɔ ni jɛɔ enɛ mli baa ji Yehowa sui ni jara wawai lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ni eyi obɔ lɛ ni wɔhiɛ aaasɔ babaoo.
14. Bɔni afee ni wɔna anɔkwale nilee lɛ, mɛni esa akɛ wɔkɛfata wɔ teemɔŋ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ he, ni mɛni hewɔ?
14 Te ofeɔ tɛŋŋ ni onine shɛɔ nɛkɛ anɔkwale nilee nɛɛ nɔ? Gbɛi kukuji komɛi bɛ. Kɛ wɔɔna anɔkwale nilee lɛ, belɛ esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ woji ni adamɔ Biblia lɛ nɔ aŋmala lɛ. Nɔ ni esa akɛ efata nɛkɛ nikasemɔ nɛɛ he ji daa Biblia kanemɔ he gbɛjianɔtoo, tamɔ nɔ ni ato he gbɛjianɔ aha Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ. (Lala 1:2) Akɛni Biblia lɛ ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ hewɔ lɛ, nɔ ni wɔfeɔ yɛ Biblia lɛ kasemɔ mli yɛ teemɔ mli lɛ tsɔɔ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ nakai nikeenii lɛ wɔhaa. Mɛni ji nɔ ni oteemɔŋ nikasemɔ sui lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ bɔ ni ohiɛsɔɔ kɛha gbɛjianɔ ni Yehowa eto yɛ mumɔŋ lɛ da ha lɛ he? —Lala 119:97.
15, 16. (a) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔna mumɔŋ tsinebaa kɛha teemɔŋ Biblia kasemɔ? (b) Kɛji akɛ teemɔŋ Biblia kasemɔ baaha wɔna Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ, belɛ mɛni esa akɛ wɔfee beni wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fa ko lɛ?
15 Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, nikanemɔ kɛ nikasemɔ bɛ mlɛo kɛha mɛi komɛi. Shi kɛ okɛ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ wo mli lɛ, obaanyɛ ona mumɔŋ tsinebaa kɛha teemɔŋ Biblia kasemɔ. (1 Petro 2:2) Kɛ okɛ hiɛsɔɔ susu nibii fɛɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ efee, nɔ ni efeɔ, kɛ nɔ ni ebaafee lolo yɛ ogbɛfaŋ lɛ he lɛ, otsui baatsirɛ bo koni okase nibii fɛɛ ni ooonyɛ ni kɔɔ ehe.—Lala 25:4.
16 Shi kɛji akɛ nɔ ni baajɛ nɛkɛ teemɔŋ Biblia kasemɔ nɛɛ mli aba ji Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ ni ooona lɛ, belɛ oyiŋtoo lɛ nyɛŋ afee ni oookane wolo ko baafai babaoo aloo ni okɛ saji aaawo ojwɛŋmɔ mli kɛkɛ. Shi moŋ, kɛ okane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fa ko lɛ, esa akɛ ohe be ni osusu nakai sane lɛ he, ni obi ohe saji tamɔ: Mɛni enɛ tsɔɔ mi yɛ Yehowa mlihilɛ sui kɛ egbɛi lɛ ahe? Te mafee tɛŋŋ matamɔ Yehowa babaoo yɛ nɛkɛ sui nɛɛ amli?
17. (a) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yehowa mɔbɔnalɛ he kɛjɛɔ Hoshea wolo lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ he susumɔ asa wɔhe yɛ?
17 Susumɔ nɔkwɛmɔ nɔ ko he. Be ko ni eho lɛ, Biblia kanemɔ ni akɛhaa wɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ kɛ wɔ tsɔ Hoshea wolo lɛ mli. Yɛ be mli ni okane nɛkɛ Biblia mli wolo nɛɛ ogbe naa lɛ, obaanyɛ obi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: ‘Mɛni mikaseɔ yɛ Yehowa he akɛ Mɔ diɛŋtsɛ—esui kɛ egbɛi—kɛjɛɔ nɛkɛ wolo nɛɛ mli?’ Gbɛ ni sɛɛ mli Biblia ŋmalalɔi tsɔ nɔ amɛkɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ wɔkaseɔ babaoo kɛjɛɔ Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ he kɛjɛɔ Hoshea wolo lɛ mli. (Okɛ Mateo 9:13 ato Hoshea 6:6 he; Romabii 9:22-26 ato Hoshea 1:10 kɛ 2:21-23 hu he.) Bɔ ni Yehowa sumɔɔ akɛ ejie mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ Israel lɛ jeɔ kpo yɛ bɔ ni Hoshea kɛ eŋa, Gomer ye ha lɛ mli. (Hoshea 1:2; 3:1-5) Eyɛ mli akɛ lashishwiemɔ, juu, ajwamaŋbɔɔ, kɛ wɔŋjamɔ efa yɛ Israel moŋ, shi Yehowa ‘wie etsɔɔ Israel tsui.’ (Hoshea 2:13, 14; 4:2) Gbɛnaa nii ko kaaa Yehowa nɔ akɛ ejie mɔbɔnalɛ kpo shi moŋ ebaajɛ “lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ mli” efee nakai kɛji akɛ Israel jie tsuitsakemɔ diɛŋtsɛ kpo ni etsi ehe kɛjɛ eshafeemɔ lɛ he. (Hoshea 14:4; okɛto Hoshea 3:3 he.) Yɛ be mli ni osusuɔ Yehowa mɔbɔnalɛ gbɛ ni ekaaa nɛɛ he lɛ, ebaakanya otsui, ni ewaje ohe ni okɛkpɛtɛ ehe lɛ koni emli awa.
18. Yɛ be mli ni osusu Yehowa mɔbɔnalɛ ni ama nɔ mi yɛ Hoshea wolo lɛ mli lɛ he lɛ, mɛɛ sane obaanyɛ obi bo diɛŋtsɛ ohe?
18 Shi kɛlɛ, babaoo he miihia. Yesu kɛɛ: “Miishɛɛ ji mɛi ni naa mɔbɔ lɛ, shi aaana amɛ mɔbɔ.” (Mateo 5:7) No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni osusu Yehowa mɔbɔnalɛ ni Hoshea wolo lɛ maa nɔ mi lɛ he lɛ, bi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: ‘Te mafee tɛŋŋ makase Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ jogbaŋŋ yɛ bɔ ni mikɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ mli? Kɛji akɛ nyɛmi nuu ko loo nyɛmiyoo ko ni efee esha eshi mi bi ni mikɛ sane lɛ ake lɛ lɛ, ani mikɛkeɔ “kɛ tsuijurɔ”?’ (Romabii 12:8; Efesobii 4:32) Kɛ osɔmɔɔ yɛ asafo lɛ mli akɛ onukpa ni ahala lɛ lɛ, obaanyɛ obi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: ‘Yɛ be mli ni mitsuɔ kojomɔ saji ahe nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ matsɔ ni makase Yehowa jogbaŋŋ yɛ, mɔ ni damɔ shi akɛ mɔ ni “ŋɔfaa mra” lɛ, titri lɛ yɛ be mli ni efɔŋfeelɔ lɛ ejie tsuitsakemɔ diɛŋtsɛ kpo etsɔɔ lɛ?’ (Lala 86:5; Abɛi 28:13) ‘Mɛni esa akɛ makwɛ akɛ nɔ ni madamɔ nɔ majie mɔbɔnalɛ kpo matsɔɔ?’—Okɛto Hoshea 5:4 kɛ 7:14 he.
19, 20. (a) Mɛni jɛɔ mli baa yɛ be mli ni akaseɔ Biblia lɛ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ? (b) Mɛni hu yeɔ buaa ni anaa Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ, ni nikasemɔ ni baanyiɛ enɛ sɛɛ lɛ baawie mɛni he?
19 Kwɛ bɔ ni nyɔmɔwoo babaoo jɛɔ oteemɔŋ Biblia lɛ kasemɔ mli baa akɛni ofeɔ enɛ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɛkɛ nɔ hewɔ! Hiɛsɔɔ kɛha Yehowa sui ni jara wawai lɛ baayi otsui mli obɔ. Ni yɛ be mli ni oyaa nɔ obɔɔ mɔdɛŋ ni okase nɛkɛ sui nɛɛ yɛ oshihilɛ mli lɛ, ebaawo bɔ ni okɛ ohe ekpɛtɛ ehe gbagbalii lɛ mli hewalɛ. No tsɔɔ akɛ belɛ ootiu o-Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ akɛ Yehowa tsulɔ ni ejɔɔ ehe nɔ ni abaptisi lɛ.—1 Timoteo 6:11.
20 Abaanyɛ ana nɔ kroko lolo ni yeɔ buaa koni ana nɛkɛ su ni jara wa nɛɛ yɛ Yesu Kristo—Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ he nɔkwɛmɔ nɔ ni yeɔ emuu lɛ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ baaye abua bo koni ona ni ojie Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baasusu enɛ kɛ sanebimɔi krokomɛi ni kɔɔ he lɛ ahe.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Yɛ Hela wiemɔ di·oʹko (“anyiɛ sɛɛ”) lɛ he lɛ, The New International Dictionary of New Testament Theology lɛ tsɔɔ mli akɛ yɛ niŋmai diɛŋtsɛ amli lɛ, wiemɔ lɛ “shishi diɛŋtsɛ ji ni atiu, anyiɛ sɛɛ, ajo foi kɛnyiɛ sɛɛ, . . . ni yɛ okadi gbɛ nɔ lɛ, etsɔɔ ni akɛ ekaa anyiɛ nɔ ko sɛɛ, abɔ mɔdɛŋ ni nine ashɛ nɔ ko nɔ, abɔ mɔdɛŋ ana nɔ ko.”
Te Obaaha Hetoo oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛni hewɔ baptisimɔ jeee naagbee nifeemɔ yɛ o-Kristofoi agbɛ lɛ nɔ lɛ?
◻ Mɛni ji “Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ” shishi, ni mɛɛ gbɛ nɔ otsɔɔ oyeɔ enɛ he odase yɛ?
◻ Mɛni hewɔ mɔdɛŋbɔɔ kɛ hiɛmiamɔ he hiaa koni ana Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ?
◻ Te ooofee tɛŋŋ ona Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ babaoo?