Gima Kohorona INTANET LAIBRI
Gima Kohorona
INTANET LAIBRI
Hiri Motu
  • BAIBEL
  • PABLIKEISEN
  • HEBOUDIA
  • g92 7/8 rau 28-29
  • Tanobada Amo Sivarai Idauidau

Oi abia hidi kahana ena vidio ia noho lasi.

Sori, hekwakwanai ia vara vidio ia loud totona.

  • Tanobada Amo Sivarai Idauidau
  • Noga!—1992
  • Sinado maragidia
  • Inai Bamona Atikol
  • Dika Momo Do Idia Vara
  • Hahemaoro Karana ena Davana Badana
  • Satelait amo Motuka Idia Abidia Lou
  • Drag, Sikuli Ai
  • Hanamoa Daladia Idia Hahegeregeredia
  • Idia Hagoevaia be Dika A?
  • Ami Rumadia Momo, Hospital Momo Lasi
  • Humidifaea Edia Dika
  • Elektronik Baibel Maragidia
  • Idia ese Nega Idia Duahia Kerere
  • Koikoi Karana bona Kohu Gabua Karana Edia Davana
  • Tanobada Amo Sivarai Idauidau
    Noga!—1993
  • Tanobada Amo Sivarai Idauidau
    Noga!—1993
  • Tanobada Amo Sivarai Idauidau
    Noga!—1995
Noga!—1992
g92 7/8 rau 28-29

Tanobada Amo Sivarai Idauidau

Dika Momo Do Idia Vara

Germany ena niuspepa ta, Schweinfurter Tagblatt, ese World Health Organization ena hereva ta inai bamona ia ripotilaia: “Tanobada idia hadikaia noho dainai, dika badadia do idia momo daekau ela bona lagani 2000.” Unai orea ia gwau: “Dika badadia momo be taunimanima edia kerere dainai idia vara.” Idia gwau unai kerere haida be inai: Bhopal (India) ai bona Séveso (Italy) ai, kerere badadia be kemikel dainai idia vara; Chernobyl (Russia) ai, kerere badana be atomik paua siteisini ai ia vara; Alaska ai, oela momo be davara ai ia hebubu; Kuwait ai, oela abia gabudia momo idia araia. Ma idia gwau: ‘Hodahoda, ranu, bona tano idia hadikaia; unai ese ia hahedinaraia faktori momo idia karaia dainai unai dika idia vara. Lagani 1900 amo ema bona hari, tano-laga, abata, lai gubadia bona unai bamona dikadia ese taunimanima 50 milion edia ruma idia hadikadia ore.’

Hahemaoro Karana ena Davana Badana

The Toronto Star ia gwau, lagani gunanai, Canada taudia ese “$7.7 bilion idia negea, pulisi, kota, dibura rumadia, bona loea taudia edia heduru dekenai.” Anina be, lagani tamona lalonai idia ta ta ese $295 $295 idia negea unai dekenai. Ena be moni bada idia negea, to “raskol karadia be 32 pesen amo idia bada idia lao.” Lagani 1981 ela bona 1987, dibura taudia be 37 pesen amo idia momo daekau. Toronto ena John Howard Society ena dairekta, Sherry Kulman, ia gwau: “Seven bilion be moni momo herea, bona lau hoa, badina be taunimanima ese idia henanadailaia lasi, idia gwau lasi ‘be, dahaka ia vara?’ ” Ma ia gwau: “Namona be hari idia lalo-parara inai hahemaoro dalana be hegeregere lasi, ani?”

Satelait amo Motuka Idia Abidia Lou

South Africa ai, raskol taudia ese motuka momo idia henaodia dainai, dala matamatadia idauidau amo unai motuka idia abidia lou toho. Unai dala ta be satelait amo idia tahudia. Johannesburg ena niuspepa ta, The Star, ia gwau, trensmita ta be motuka lalonai idia atoa, bena bema raskol taudia ese idia henaoa, motuka ena biaguna ese trensmita ia ha-onia. Bena pulisi ese satelait amo idia tahua, bona ia heau gabuna be kompiuta ta ena vidio ai ia hedinarai, ‘toa’ maragina ta bamona, mapu ta dekenai. Bena idia ese sekuriti taudia, helikopta ai o motuka ai idia loaloa taudia, idia hadibadia, bena idia ese unai motuka idia gavaia. Unai ripoti be ma ia gwau: ‘Motuka kahirakahira iboudiai be . . . miniti 15 bamona lalodiai idia davaridia diba.’

Drag, Sikuli Ai

“Drag be idau taudia ese idia abidia lao lasi sikuli dekenai, to sikuli memerodia bona kekenidia sibodia ese.” Abílio Pereira ena hereva unai, ia be pulisi biaguna ta, Rio Grande do Sul, Brazil dekenai. Ma ia gwau: “Ta lasi ese drag na ia diba lasi tauna ta ena amo ia abia dae . . . Guna lau ese mariuana na lagani 17 memerodia dekediai lau davaria. Hari ai ese lagani 12 bona lagani 10 memerodia dainai ai hekwarahi.” Matamanai, drag hoihoilaia taudia ese idia henidia davana lasi, to idia manadailaia vadaeni neganai, davana idia gwauraia. Alberto Corazza, pulisi biaguna ta São Paulo ai, be ia gwau: “Sikuli iboudiai lalodiai drag idia vareailaia.” Veja magasin ia gwau: ‘Hari inai negai drag be sikuli lalodiai idia hoia haraga diba . . . Inai hoihoi karana koua be auka herea.’

Hanamoa Daladia Idia Hahegeregeredia

The New England Journal of Medicine lalonai idia gwau, kensa gorerena dainai do idia mase taudia be edena dala amo idia hanamodia toho be herevana. Kensa taudia 150 bamona edia gorere ena toana idia tahua, idia laloa lagani ta do ia ore lasi neganai do idia mase taudia unai. Kahana be kemoterapi bona reidieisen amo idia hanamodia toho, kahana be dala idaudia, doketa momo ese idia abia dae lasi daladia, amo idia hanamodia toho. Unai gorere taudia edia kensa be edia baragi ai, eiava edia bogarau ai, eiava edia kopina ai; iboudiai edia kensa ia dika herea vadaeni. Lagani tamona ia ore neganai, unai orea ruaosi ta ta lalodiai gorere taudia rua rua amo ta ta idia mase vadaeni. Unai ripoti ia torea tauna, Doketa Barrie Cassileth, ia gwau: “Unai ese ia hahedinaraia goevagoeva, edia kensa ia bada vadaeni taudia edia mauri be unai dala amo ai hadaudaua lasi reana. . . . Namona be unai taudia edia hisihisi koua dalana do ai tahua; reana anina be edia gorere do ai hanamoa toho lasi.”

Idia Hagoevaia be Dika A?

Sisima ladana Exxon Valdez be Alaska ena kone ai moemoe ai ia kamokau neganai, oela ia hebubu bena mauri gaudia momo ia hamasedia​—⁠manu 580,000, ota 5,500, bona lakara-donodono 22 idia duahidia vadaeni. Guna idia gwau unai dika do idia hanamoa diba lasi, to National Oceanic and Atmospheric Administration idia gwau unai be momokani lasi. Ma idia gwau, lagani 5 idia do ore lasi neganai, unai animal besedia momo do idia hutuma, nega gunana hegeregerena. Fortune magasin ia gwau: “Taunimanima edia maumau hadokoa totona, kone haida be ranu siahuna amo idia hagoevaia, to bema unai bamona idia karaia lasi, reana unai animal besedia do idia namo lou haraga.” “Idia davaria ranu siahuna ese mauri gaudia maragidia momo ia hamasedia, ena dika ese oela ena dika ia hanaia.”

Ami Rumadia Momo, Hospital Momo Lasi

Tanobada hegegemadai ai, gavamani ese edia bese edia moni ibounai amo 5.4 pesen be tuari karadia ai idia negea, to 4.2 pesen mo be hospital bona klinik ai idia negea. Unai ripoti be Dutch Inter University Demographic Institute ese Demos magasin ai idia halasia. Ogogami tanodia edia kerere ese unai ia hanaia: 5.6 pesen be ami totona, to 1.4 pesen mo sibona be medikol totona. Southeast Asia ai, ami ai idia negea monina ese medikol ai idia negea monina ia hanaia nega 7.

Humidifaea Edia Dika

“Dika badadia be humidifaea badadia dainai idia vara, badina be ranu be unai gau lalodiai ia noho, bona gaigai maragi-maragidia be unai ranu lalonai idia momo daekau dainai; unai dika ta be, ofesi lalodiai taunimanima ese humidifaea fivana idia abia, unai gorere be kuru bamona.” Inai hereva be The Medical Post ai idia halasia, Canada ai. Taunimanima be edia ruma ai idia iusilaidia gaudia danu ese unai bamona dika idia havaraia diba. Unai kerere ia diba momo tauna ta be The Medical Post lalonai ia gwau, gorere hanamoa totona hodahoda be kedolo ena varahu amo idia hapariparia be namo.

Elektronik Baibel Maragidia

Newsweek ia gwau: “Hari, elektronik gaudia bogaragidiai, idia gwau maragi be mai hairaina.” Taunimanima be edia imadia ai idia abia diba gaudia haida be Baibel toi, Revised Standard bona King James bona ma ta, idia ta ena davana be $400. Newsweek ia henanadai: “Dahaka dainai ta ese $400 ia negea Baibel ta hoia totona?” “Badina be ena ki be taipraita ena bamona, bona ia be mai ena diba.” Bema ena biaguna ese siri ta ena gabu ia laloaboio, unai siri ena hereva badadia, ia laloatao herevadia unai, bema ia taipia vareai, unai siri do ia davaria diba. Unai Baibel 50,000 idia hoidia vadaeni.

Idia ese Nega Idia Duahia Kerere

Lagani 12 idia lao vadaeni, South Africa hahinena burukana ta, Joan Ahrens, ese laulau namodia nadi ai ia toredia, Bushman taudia idia karaia hegeregerena. Gabeai, ia penia nadina ta idia davaria, guna ia noholaia rumana kahirakahira dekenai, Pietermaritzburg dekenai. Unai siti ena miusiam ia naria tauna ese ia abia, to ia diba lasi edeseni amo ia mai. Ia siaia England dekenai, Oxford University ena reidio kabon ekselereita masinina amo ena lagani do idia duahidia totona. Vadaeni, idia gwau unai laulau ena lagani be 1,200! Dahaka dainai unai bamona idia kerere bada? South Africa ena niuspepa ta, Sunday Times, lalonai idia gwau: “Unai murinai idia davaria Mrs Ahrens ese ia iusilaia penina lalonai be oela ia noho, bona unai oela be mai ena kabon​—⁠Oxford taudia ese idia tohoa gauna tamona unai.”

Koikoi Karana bona Kohu Gabua Karana Edia Davana

London ena niuspepa ta, The Times, ia gwau, Britain ai, lagani tamona lalonai, kredit kadi koikoilaidia karadia dainai banika bona moni henia torehai oreadia ma haida edia moni £75 milion (K150 milion) be ia boio. To kohu gabua karana dainai ia boio monina ese unai ia hanaia momokani: £500 milion (K1,000 milion) lagani 1990 sibona lalonai. Ena be unai kohu momo be raskol memerodia ese idia gabua, to 20 pesen be bisinesi, motuka bona ruma edia biagudia ese sibodia edia ura hegeregeredia idia gabua, insurens monina abia totona. The Times be ma ia gwau, lagani 1988 lalonai sikuli 1,008 be lahi amo idia hadikadia eiava idia gabudia ore.

    Hiri Motu Pablikeisen (1987-2026)
    Log aut
    Login
    • Hiri Motu
    • Ta dekenai siaia
    • Preferens
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Gaukaralaia Taravatudia
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Login
    Ta dekenai siaia