BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es21 pp. 16-25
  • Febreru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Febreru
  • Izamina testu di dia — 2021
  • Subtémas
  • Sugunda-fera, 1 di febreru
  • Térsa-fera, 2 di febreru
  • Kuarta-fera, 3 di febreru
  • Kinta-fera, 4 di febreru
  • Sésta-fera, 5 di febreru
  • Sábadu, 6 di febreru
  • Dumingu, 7 di febreru
  • Sugunda-fera, 8 di febreru
  • Térsa-fera, 9 di febreru
  • Kuarta-fera, 10 di febreru
  • Kinta-fera, 11 di febreru
  • Sésta-fera, 12 di febreru
  • Sábadu, 13 di febreru
  • Dumingu, 14 di febreru
  • Sugunda-fera, 15 di febreru
  • Térsa-fera, 16 di febreru
  • Kuarta-fera, 17 di febreru
  • Kinta-fera, 18 di febreru
  • Sésta-fera, 19 di febreru
  • Sábadu, 20 di febreru
  • Dumingu, 21 di febreru
  • Sugunda-fera, 22 di febreru
  • Térsa-fera, 23 di febreru
  • Kuarta-fera, 24 di febreru
  • Kinta-fera, 25 di febreru
  • Sésta-fera, 26 di febreru
  • Sábadu, 27 di febreru
  • Dumingu, 28 di febreru
Izamina testu di dia — 2021
es21 pp. 16-25

Febreru

Sugunda-fera, 1 di febreru

[Jeová ] ta ama justisa. — Sal. 33:5.

Óras ki Bíblia ta pâpia sobri aji ku “justisa”, txeu bês el krê fla faze kuzê ki Deus ta fla ma é dretu i sen faze diferénsa. Odja modi ki kuzas ki Jizus faze mostra kuzê ki el ta pensa sobri justisa. Kantu el staba na Téra, kes xéfi di relijion judeu ta odiaba tudu kes ki ka éra judeu. Tanbê es ta atxaba ma es éra midjór ki kes otu judeu i es ka ta trataba mudjeris ku ruspetu. Má Jizus éra diferenti. Sénpri el ta trataba tudu algen dretu i el ka ta fazeba skodjénsa. El seta kes ki ka éra judeu pa ser se sigidoris. (Mat. 8:5-10, 13) El prega pa tudu algen sen faze diskriminason, ka ta nporta si es éra riku ô póbri. (Mat. 11:5; Luc. 19:2, 9) Nunka el ka ta maltrataba mudjeris ô trata-s di un manera duru. Má, el ta trataba es ku ruspetu i bondadi, ti kes mudjer ki éra disprezadu. (Luc. 7:37-39, 44-50) Nu pode imita Jizus óras ki nu ta trata tudu algen igual i nu ta prega pa tudu kes ki krê obi, ka ta nporta si es é riku ô póbri, ô kal ki é ses relijion. Ómis kriston ta sigi izénplu di Jizus óras ki es ta trata mudjer ku ruspetu. w19.05 2 ¶1; 5 ¶15-17

Térsa-fera, 2 di febreru

Nu bira mansu na nhos meiu, sima un mai ki ta kuida i ta da se fidju mama ku mimu. — 1 Tes. 2:7.

Ansions pode imita izénplu di Polu, óras ki es meste konsola un algen. Es pode uza Bíblia i pâpia di un manera mansu i ku amor. Má, é sô ansions ki pode konsola kes algen ki sufri abuzu seksual? Nau. Nos tudu nu ten responsabilidadi di ‘kontinua ta konsola kunpanheru’. (1 Tes. 4:18) Kes irman ku más spiriénsa pode ser di grandi ajuda pa kes irman ki meste di konsolu. Jeová konpara se kabésa ku un mai ki ta konsola se fidju. (Isa. 66:13) Na Bíblia nu ta atxa izénplus di mudjeris ki konsola otus algen ki sta pasaba pa prublémas. (Jó 42:11 ) Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja mudjeris na kongregason ta konsola kes irman ki sta ta sufri. Na alguns situason, un ô dôs ansion pode txoma un irman ku más spiriénsa apárti i pergunta-l si el ta pode djuda un otu irman ki meste di ajuda. É klaru ki nu ten ki toma kuidadu pa nu ka mete na asuntus ki un irmon ô un irman ka krê pa otus algen sabe. — 1 Tes. 4:11. w19.05 16-17 ¶10-12

Kuarta-fera, 3 di febreru

Pa ten dôs ô três algen pa sirbi di tistimunha i konfirma tudu kel asuntu. — Mat. 18:16.

Pamodi ki ansions meste di peloménus dôs tistimunha pa prova ma un algen faze un pekadu gravi? Pamodi é kel-la ki Bíblia ta fla ma é justu. Óras ki un algen akuzadu di un pekadu gravi, má el fla ma el ka faze, ansions sô ta forma un kumison pa julga si ten dôs tistimunha. (Deut. 19:15; 1 Tim. 5:19) Si kel algen nega kel akuzason, ansions ta obi otus algen ki pode sabe kuzê ki kontise. Ansions pode forma un kumison pa julga si peloménus ten dôs algen pa konfirma kel akuzason. Má, si ka ten kel sugundu tistimunha, kel-li ka krê fla ma kel akuzason é falsu. Mésmu si ka ten dôs tistimunha pa prova ma kel algen faze un pekadu, ansions ta rekonhese ma talvês el faze algun kuza gravi. Ansions ta kontinua ta djuda i ta konsola kalker algen ki prujudikadu i es ta fika sienti pa es proteje kongregason di kel algen ki talvês abuza di un mininu. — Atos 20:28. w19.05 11 ¶15-16

Kinta-fera, 4 di febreru

Pensa na kes kuza li, asi pa tudu algen odja bu prugrésu. — 1 Tim. 4:15.

É inportanti pa mininus prende studa. Es meste prende modi ki es ta pripara pa runion ô modi ki es ta faze piskiza sobri un pergunta ki fazedu na skóla. (Heb. 5:14) Si bus fidju ta pasa algun ténpu ta studa algun asuntu di Bíblia na kaza, é más faxi pa es presta atenson na runions, asenbleias i kongrésus. É klaru ki ténpu ki un pai ta disidi ma el ta studa ku ses fidju ta dipende di ses idadi i di ses manera di ser. Nos studantis di Bíblia meste prende tanbê modi ki es ta studa. Óras ki es ta kumesa ta studa Bíblia, nu ta fika kontenti di odja-s ta sublinha respósta na livru di studu, ô na kes matéria pa runion. Má nu meste inxina-s modi ki es ta piskiza i faze un bon studu óras ki es ta sta es sô. Asi, si es ten algun prubléma, es ta sabe modi ki es ta faze piskiza na nos publikasons pa es atxa informasons ki es meste pa djuda-s. w19.05 26 ¶2; 28 ¶10-11

Sésta-fera, 5 di febreru

Nu sta ta kaba ku tudu rasusinu i tudu barera ki ta labanta kóntra konhisimentu di Deus. — 2 Cor. 10:5.

Satanás sta disididu na muda nos manera di pensa. El ta uza txeu tipu di rasusinu pa pô-nu ku dúvida di verdadi ki sta na Palavra di Deus. Satanás ta kontinua ta faze kel mésmu pergunta ki el faze Eva na jardin di Éden: ‘É si própi ki Deus fla?’ (Gén. 3:1) Na es mundu ki Satanás ta kontrola, txeu bês nu ta obi perguntas ki pode pô-nu ta fika ku dúvida di kuzas ki nu ta kridita, sima: ‘É si própi ki Deus fla ma ómi ku ómi ô mudjer ku mudjer ka debe faze séksu? É si própi ki Deus fla ma bu ka debe komemora Natal i aniversáriu? É si própi ki Deus fla ma bu ka debe toma sangi? É si própi ki Deus fla ma bu ka debe pâpia ku bus família i bus amigu ki dizasosiadu?’ Nu meste ten sertéza di kes kuza ki nu ta kridita na es. Si nu ka sta atxa respósta pa kes pergunta inportanti sobri nos krénsa, nu pode kumesa ta ten dúvida di kuzas ki nu ta kridita na es. Kes dúvida pode muda nos manera di pensa i kaba ku nos fé. w19.06 12-13 ¶15-17

Sábadu, 6 di febreru

Nhos tudu nhos ser unidu na menti, nhos poi na lugar di otus, nhos ten amor pa kunpanheru, konpaxon i umildadi. — 1 Ped. 3:8.

Jeová ta ama-nu txeu. (João 3:16 ) Nu krê imita nos Pai ki ta ama-nu txeu. Pur isu, nu ta sforsa pa nu ‘poi na lugar di otus, ten amor pa kunpanheru i konpaxon’ pa tudu algen, inda más pa kes ki ta ‘faze párti di nos família na fé.’ (Gál. 6:10) Óras ki nos irmons i irmans ta pasa pa prublémas, nu ta krê djuda-s. Modi ki nu pode konsola un algen ki perde se maridu ô se mudjer? Primeru kuza ki bu debe faze é pâpia ku el, sikrê bu ta xinti vergónha ô bu ka sabe kuzê ki bu ta fla. Paula, ki perde se maridu dirapenti, fla: “N sabe ma mórti é un asuntu ki ta poi pesoas sen sabe kuzê ki es ta fla. Es ta fika preokupadu di fla algun kuza ki pode ofende kel algen. Má ka fla nada é más piór ki fla algun kuza stranhu.” Txeu bês kel algen ki perde se maridu ô se mudjer ka ta spéra pa nu fla algun kuza ki ta muda se vida na kel momentu. Paula fla: “N ta fikaba konsoladu óras ki nhas amigu ta flaba mi kuzas sinplis, sima ‘N fika tristi ku kuza ki kontise.’” w19.06 20 ¶1; 23 ¶14

Dumingu, 7 di febreru

Jeová, presta atenson pa ses amiasa i dexa pa bus skravu kontinua ta pâpia bu palavra ku tudu koraji. — Atos 4:29.

Si nos óbra proibidu, ansions ta organiza pa bu sisti runions di un manera ki ka ta txoma atenson. Es pode orienta-u pa bu sisti runion na grupus pikinoti, i txeu bês es pode muda lugar i óra di runion. Maneras di faze trabadju di pregason pode muda di un lugar pa kel otu. Má, nu ta ama Jeová i nu gosta di pâpia ku otus sobri Reinu. Nton nu ta ba ranja manera di faze pregason. (Luc. 8:1) Un skritor di stória ki txoma Emily B. Baran, pâpia sobri pregason di Tistimunhas di Jeová. El fla: “Kantu govérnu fla ma Tistimunhas di Jeová ka podia pregaba sobri ses fé pa otus, es kumesa ta pâpia [ku] ses vizinhu, kolégas di trabadju i amigus. I kantu es mandadu pa kanpus di konsentrason, es da kes otu algen ki staba prézu tistimunhu.” Nbóra ses óbra staba proibidu, nos irmons ka para di prega pa otus. Talvês bu pode faze sima es! w19.07 11 ¶12-13

Sugunda-fera, 8 di febreru

Nhos faze disiplus di algen di tudu nasons. — Mat. 28:19.

Modi ki nu pode djuda kes algen ki ka ten relijion prende ama Deus i bira disiplus di Kristu? Nu meste rekonhese ma manera ki un algen ta reaji óras ki nu ta pâpia ku el sobri nos mensaji, ta dipende di lugar undi ki el kria. Pur izénplu, pesoas di Europa ka ta reaji di mésmu manera ki pesoas di Ázia. Pamodi? Na Europa, txeu algen sabe algun kuza sobri Bíblia i dja es obi ta fladu ma Deus kria tudu kuza. Má na Ázia, kuazi tudu algen sabe poku kuza ô kuazi nada sobri Bíblia, i talvês es ka ta kridita ma é Deus ki kria tudu kuza. Nton, ser puzitivu. Tudu anu, pesoas ki antis ka tinha relijion, ta bira Tistimunhas di Jeová. Txeu di es dja tinha un bon konportamentu i es ta xintiba tristi ku finjimentu di relijion. Otus ka tinha un bon konportamentu i txeu di es tinha ábitus mariadu ki es meste bandonaba. Ku ajuda di Jeová, nu pode ten sertéza ma nu ta atxa kes algen ki ten ‘bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’. — Atos 13:48; 1 Tim. 2:3, 4. w19.07 20-21 ¶3-4

Térsa-fera, 9 di febreru

Nu ka ta dizisti. — 2 Cor. 4:16.

Ka ta nporta si nos speransa é vive pa tudu ténpu na Séu ô na Paraízu na Téra, nu debe kontinua ta npenha pa alkansa nos obijetivu. Nu ka pode fika ta djobe pa kuzas ki fika pa tras; i nen nu ka debe dexa nada inpidi-nu di sirbi Jeová. (Fil. 3:16) Talvês dja nu dura ta spéra pa odja Jeová ta kunpri se promésa, ô talvês dja nu ka sta jóven más ô nu sta ku saúdi fraku. Pode ser tanbê ki dja ten txeu ténpu ki nu sta ta aguenta prublémas i pirsigison. Ka ta nporta kal ki é bu situason, ka bu ‘fika preokupadu dimás ku ninhun kuza’. Má, Deus konxe bus pididus i súplikas, i el ta da-u un pas ki nen bu ka ta konsigi imajina. (Fil. 4:6, 7) Sima un atléta ki ta sforsa txeu óras ki el sta na fin di korida, nos tanbê nu ta mante konsentradu na nos obijetivu i nu ta npenha pa finda nos korida pa vida. Tanbê nu ta konsentra na promésas bunitu pa futuru. Pur isu, nu kontinua ta sforsa i ta faze tudu kel ki nu pode, sima nos situason ta da. w19.08 7 ¶16-17

Kuarta-fera, 10 di febreru

Nhos txora ku kes ki sta ta txora. — Rom. 12:15.

Alvês nu pode fika sen sabe kuzê ki nu ta fla un algen ki sta txeu tristi pamodi móre un algen ki el ta ama. Na kel situason li, nos lágua pode fla mutu más ki palavras. Kantu Lázaru móre, Maria, Marta i otus algen txora-l. Kantu Jizus txiga dipôs di kuatu dia, tanbê el ‘kumesa ta txora’, mésmu ki el sabia ma el ta ba resusitaba Lázaru. (João 11:17, 33-35 ) Láguas di Jizus ta mostra modi ki Jeová xinti ku mórti di Lázaru. Kantu se família da kónta ma Jizus staba ta txora, es odja ma el ta amaba es di verdadi i kel-la konsola Marta ku Maria txeu. Di mésmu manera, óras ki nos irmon ta xinti nos amor i preokupason, es sabe ma es ka sta es sô, má es sta serkadu di amigus ki ta nporta ku es. Alvês nu meste sô obi-l ku atenson. Dexa-l tra pa fóra tudu kel ki el sta ta xinti i ka bu liga si el fla algun kuza ki pode ofende-u. (Jó 6:2, 3 ) Talvês kel irmon pode sta inda preokupadu dimás ku se famílias ki é ka Tistimunha di Jeová. Pur isu, faze orason ku el. Inplora Jeová ki é ‘Kel ki ta obi orason’ pa djuda kel irmon ten forsa i pa da-l sabedoria. — Sal. 65:2. w19.04 18-19 ¶18-19

Kinta-fera, 11 di febreru

Nhos konta-l tudu kel ki sta na nhos korason. — Sal. 62:8.

Si nu ta trabadja pa ténpu interu, na pregason ô na Betel, nu pode faze txeu amigu i prende ama kel lugar undi nu ta sirbi. Si pa algun razon nu ten ki sai, nu ta fika tristi dimás. Nu ta xinti sodadi di kes ki fika pa tras i nu ta preokupa ku es, inda más si nu tevi ki sai pamodi pirsigison. (Mat. 10:23; 2 Cor. 11:28, 29) Tanbê, seta un novu diziginason, ô ti volta pa kaza, pode ser difísil di kustuma. Otu dizafiu pode ser ki alguns ten ki lida ku dispézas ki es ka tinha antis. Kel-li pode poi kes algen ta xinti dizanimadu i sen suguransa. Kuzê ki pode djuda-s? Bira más amigu di Jeová. (Tia. 4:8) Modi ki nu pode faze kel-li? É óras ki nu ta kunfia na ‘Kel ki ta obi orason’. (Sal. 65:2) Jeová ‘pode faze mutu más txeu inda di ki tudu kel ki nu ta pidi ô ki nu ta imajina.’ (Efé. 3:20) Deus ka ta faze sô kuzê ki nu ta pidi-l na orason. Si nu ten algun prubléma, Jeová pode rezolve-l di un manera ki nunka nu ka ta imajinaba. w19.08 20-21 ¶5-6

Sésta-fera, 12 di febreru

Es djunta-s na Armajedon. — Apo. 16:16.

Alguns algen ta uza kel palavra li “Armajedon”, pa pâpia di un géra nukliar ô un dizastri na naturéza. Má, Bíblia ta fla ma Armajedon é un notísia sábi; el é un kuza ki debe da-nu alegria! (Apo. 1:3) Géra di Armajedon ka ta ben distrui umanus, má el ta ben salva pesoas! Di ki manera? Óras ki el ben kaba ku govérnus di ómi. Kel géra li ta ben salva pesoas óras ki el ben kaba ku algen mau i dexa sô kes algen justu. I el ta ben salva pesoas pamodi el ka ta dexa pa nos planéta distruídu. (Apo. 11:18) Palavra Armajedon ta parse sô un bês na Bíblia. El ta ben di un palavra ebraiku ki siginifika ‘Monti Mejidu’. (Apo. 16:16; nóta di rodapé) Mejidu éra un sidadi na Israel antigu. (Jos. 17:11) Má Armajedon ka siginifika nómi di un lugar na Téra. Na pokus palavra, el ta siginifika un situason undi ki ‘reis di tudu téra’ ta sta djuntadu kóntra Jeová. — Apo. 16:14. w19.09 8 ¶1-3

Sábadu, 13 di febreru

Ningen ka konsigi kura-l. — Lúkas 8:43, Bíblia Na Prugrésu Di Traduson Pa Lingua Kabuverdianu, BPK.

Kel mudjer staba dizusperadu ta pidi ajuda. Dja el baba pa txeu dotor, ku speransa di atxa kura. Dipôs di 12 anu ta sufri, el kontinua duenti. Di akordu ku Lei, el éra inpuru. (Lev. 15:25) Nton, el obi ta fladu ma Jizus ta podia kuraba kes ki sta sufreba. Pur isu el bai djobe-l. Kantu el atxa-l, el poi mô na se ropa i kel óra, el fika kuradu! Má, Jizus faze más di ki sô kura kel mudjer. Pa manera ki el trata-l, kel mudjer xinti amor i ruspetu. Pur izénplu, Jizus txoma-l di ‘fidju-fémia’, ki é un palavra ki ta mostra amor i ruspetu. Bu ta konsigi imajina modi ki kel mudjer xinti animadu i nkorajadu! (Luc. 8:44-48) Repara ma kel mudjer bai na Jizus. El faze sforsu di bai na el. Oji ta kontise mésmu kuza. Nu ten ki faze sforsu pa nu ‘bai na’ Jizus. É klaru ki Jizus oji ka ta faze milagri pa kura tudu kes duenti ki ta ‘bai na’ el. Má, inda el ta konvida-nu: ‘Nhos ben pa mi, i N ta anima nhos.’ — Mat. 11:28. w19.09 20 ¶2-3

Dumingu, 14 di febreru

N odja un monti di algen di tudu nason, tribu, povu i língua. — Apo. 7:9.

Proféta Zakarias dja flaba un kuza sima kel-li txeu ténpu antis. El skrebe: ‘Na kel ténpu, 10 ómi di tudu língua di nasons ta ben pega, es ta ben pega riju na ropa di un judeu i es ta fla: “Nu krê bai ku nhos, pamodi nu obi ma Deus sta ku nhos.”’ (Zac. 8:23) Tistimunhas di Jeová sabe ma sô es ta konsigi djunta algen di tudu língua, si pregadu notísias sábi na monti língua. Má oji nu sta ta traduzi na más di 900 língua. Kel-li é trabadju más grandi di traduson ki dja fazedu! Di sertéza, djunta un monti di algen di tudu nason, é un milagri di Jeová na nos ténpu. Gósi ki dja nu ten publikason na mutu más língua, kel monti di algen, sikrê es é di rasa diferenti, es sta unidu na adorason pa Jeová. I Tistimunhas di Jeová é txeu konxedu pa prega verdadi ku zelu i pa amor ki es ten pa kunpanheru. Odja tudu kel-li ta bira nos fé más fórti! — Mat. 24:14; João 13:35. w19.09 30-31 ¶16-17

Sugunda-fera, 15 di febreru

Ta ben ten un grandi frónta, ki sima kel-la nunka ka kontiseba antis, désdi komésu di mundu ti gósi, nau, nen el ka ta ben kontise más. — Mat. 24:21.

Duránti grandi tribulason pesoas ta ben fika spantadu óras ki es odja ma tudu kuza ki es ta pensaba ma ta duraba pa tudu ténpu, ta kumesa ta distruídu. Es ta fika ku ‘disgostu’, ku medu di perde ses vida duránti kel ténpu más sukuru di stória di ómi. (Sof. 1:14, 15) Na kel ténpu, talvês vida ta ben bira más difísil, ti mésmu pa povu di Jeová. Dja ki nu ka ta faze párti di mundu, nu pode pasa pa alguns difikuldadi. Dja ten txeu ténpu ki ‘skravu fiel i prudenti’ sta ta pripara-nu pa nu kontinua fiel duránti grandi tribulason. (Mat. 24:45) El sta ta faze kel-li di txeu manera. Un di kes izénplu é kes kongrésu di anus di 2016 ti 2018. Prugrama di kes kongrésu nkoraja-nu pa nu bira más fórti kes kualidadi ki nu meste pa nu skapa na dia di Jeová. w19.10 14 ¶2; 16 ¶10; 17 ¶12

Térsa-fera, 16 di febreru

Nhos ka pode kume na ‘méza di Jeová’ i na méza di dimónis. — 1 Cor. 10:21.

Dipôs ki nu inguli un kumida, nu ka ta pode skodje modi ki el ta ba afeta nos korpu. Na fin, kes kuza ki ta da forsa ta pasa ta faze párti di nos korpu. Un bon kumida pode da-nu bon saúdi. Má un kumida mariadu pode prujudika nos saúdi. Talvês nu ka ta odja lógu kes rezultadu, má di sertéza el ta ben parse ku ténpu. Ta kontise mésmu kuza óras ki nu ta skodje diverson. Nu pode kontrola kuzê ki nu ta poi déntu di nos menti. Má kuzê ki ta ben kontise dipôs na nos menti i na nos korason nu ka ta pode kontrola. Diverson ki é dretu pode anima-nu, má diverson mariadu ta prujudika-nu. (Tia. 1:14, 15.) Talvês rezultadus di un diverson mariadu ka ta parse lógu, má un dia el ta parse. É pur isu ki Bíblia ta aviza-nu: ‘Kel ki algen símia, ki el ta kodje tanbê; pamodi kel ki ta símia ta pensa sô na karni, ta ben kodje di karni distruison’. (Gál. 6:7, 8) Di sertéza é inportanti pa nu fika lonji di tudu diverson ki ta insentiva kes kuza ki Jeová ta ôdia! — Sal. 97:10. w19.10 29-30 ¶12-14

Kuarta-fera, 17 di febreru

Nhos bira ta imita Deus, sima fidjus ki el ta ama, i nhos kontinua ta anda na amor. — Efé. 5:1, 2.

Jeová prova se amor kantu el da se Fidju pa móre pa nos. (João 3:16 ) Modi ki nu pode imita amor di Jeová? Un manera di faze kel-li é óras ki nu ta da txeu valor pa kada un di nos irmons ku irmans. Tanbê nu ta fika kontenti di resebe ‘un ovelha ki perde’ i ki volta pa Jeová. (Sal. 119:176; Luc. 15:7, 10) Nu ta prova ma nu ta ama nos irmons óras ki nu ta da nos ténpu i nos forsa pa djuda-s, inda más óras ki es meste di kel ajuda. (1 João 3:17 ) Jizus manda se sigidoris pa mostra amor fórti pa kunpanheru. (João 13:34, 35 ) Lei ki Deus daba Israel ta flaba pa es amaba kunpanheru. Má, kel-li é un mandamentu novu pamodi el ta manda pa nu ama kunpanheru sima Jizus ama-nu. Kel-li ta iziji pa nu ten un amor fórti. Nu ten ki ama nos irmons ti más ki nos kabésa. Nos amor debe ser txeu fórti, ki si meste, nu ta da nos vida pa nos irmons, sima Jizus faze pa nos. w19.05 4 ¶11-13

Kinta-fera, 18 di febreru

Nhos kontinua ta pidi, i nhos ta dadu; nhos kontinua ta djobe, nhos ta atxa; nhos kontinua ta konku, nhos ta abridu pórta. — Luc. 11:9.

Pa nu resebe spritu santu nu ten ki pidi txeu bês. (Luc. 11:13) Kel ilustrason di Jizus na Lucas 11:5-9 ta djuda-nu odja pamodi ki Jeová ta ben da-nu se spritu santu. Kel ómi di kel ilustrason kria kuidaba dretu di kel algen ki txigaba na se kaza. El ka tinha nada pa ofereseba el na kel óra di noti, má el xinti na obrigason di da-l algun kumida. Jizus fla ma kel vizinhu djuda kel ómi, pamodi el kontinua ta pidi. Kuzê ki Jizus krê inxinaba? Si un ómi inperfetu ta djuda un amigu, inda más nos Pai na Séu Jeová, ki ten bondadi, i ki krê djuda kes ki ta kontinua ta pidi-l se spritu santu! Pur isu, nu pode ten sertéza ma Jeová ta responde nos orason óras ki nu ta pidi-l spritu santu. (Sal. 10:17; 66:19) Satanás ka ta dizisti di tenta kaba ku nos. Má nu pode ten sertéza ma nu ta konsigi aguenta firmi. w19.11 13 ¶17-19

Sésta-fera, 19 di febreru

Nhos ben pa un lugar izoladu pa diskansa un bokadinhu. — Mar. 6:31.

Jizus sabeba ma alvês el ku se apóstlus, es ta meste diskansaba. Má, txeu algen di ténpu di Jizus i di nos ténpu é sima kel ómi riku di ilustrason di Jizus. Kel ómi fla se kabésa: ‘Diskansa, kume, bebe, goza bu vida.’ (Luc. 12:19; 2 Tim. 3:4) El ta pensaba ma kuza más inportanti na se vida éra diskansa i pasa sábi. Má Jizus ku se apóstlus éra diferenti. Es ka ta pensaba ma ses dizeju éra kuza más inportanti na ses vida. Oji nu ta tenta imita Jizus. Óras ki nu ka sta ta trabadja, nu ka ta uza nos ténpu sô pa diskansa, má nu ta uza-l pa faze kuzas dretu sima bai pregason i sisti runion. Na verdadi, pa nos, faze disiplus i sisti runion é txeu inportanti, ki nu ta faze di tudu pa partisipa sénpri na kes trabadju li pa Jeová. (Heb. 10:24, 25) Mésmu óras ki nu sta na féria, nu ta kontinua ta sisti runions na kalker lugar ki nu sta. Tanbê, nu ta djobe oportunidadis pa pâpia sobri Bíblia ku kes algen ki nu nkontra ku es. — 2 Tim. 4:2. w19.12 7 ¶16-17

Sábadu, 20 di febreru

Nhos tirmina kuzê ki nhos kumesa. — 2 Cor. 8:11.

Jeová ta dexa kada un di nos skodje modi ki nu krê vive. El ta inxina-nu modi ki nu ta toma bons disizon. I óras ki nu ta toma un disizon ki ta agrada-l, Jeová ta djuda-nu ten bons rezultadu. (Sal. 119:173) Óras ki nu ta sigi kes bon konsedju ki sta na Palavra di Deus, nu ta konsigi toma bons disizon. (Heb. 5:14) Má, mésmu óras ki nu ta toma un bon disizon, pode ser difísil tirmina kel ki nu kumesa. Nu odja alguns izénplu: Un irmon jóven ta disidi lé Bíblia interu. El ta kumesa ta lé na kes primeru simana, má pa algun motivu el ta para. Un irman ta disidi ser pioneru fíksu, má sénpri el ta muda data ki el ta kumesa. Ansions di un kongregason ta disidi faze más vizita di pastoreiu pa irmons di kongregason. Má dja pasa txeu mês i inda es ka kumesa. Tudu kes situason li é diferenti. Má ten un kuza ki é igual: es toma un disizon, má es ka faze sima es disidi. w19.11 26 ¶1-2

Dumingu, 21 di febreru

Planus di un algen ki ta sforsa, di sertéza ta ten bons rezultadu. — Pro. 21:5.

Jizus konpara nos ténpu ku ‘ténpu di Nué’, i nu ka ten ninhun dúvida ma nu sta vive na un ténpu ‘konplikadu, difísil di aguenta.’ (Mat. 24:37; 2 Tim. 3:1) Pamodi kel-li, alguns kazal ta disidi ka ten fidju duránti algun ténpu, asi pa es pode faze más na sirvisu di Jeová. Kes kazal ki ten sabedoria ta ‘faze kónta kantu ki es ta gasta’, óras ki es ta disidi si es ta ten fidju i kantu ki es ta ten. (Luc. 14:28, 29) Kes kazal ki ten fidju, sabe ma kria fidju ka ta kusta sô dinheru, má tanbê ta kusta ténpu i forsa. Pur isu, é inportanti pa un kazal pensa na kes pergunta li: ‘Nos tudu dôs ten ki trabadja pa sustenta nos família? Nos tudu dôs ta konkorda sobri kuzê ki nos família meste di verdadi? Si nos tudu dôs ten ki trabadja, kenha ki ta toma kónta di nos fidjus? Modi ki kel algen pode influénsia nos fidjus na ses manera di pensa i na ses konportamentu?’ Óras ki kazal ta pâpia di manera kalmu sobri kes pergunta li, es sta ta sigi kes palavra ki sta na testu di oji. w19.12 23-24 ¶6-7

Sugunda-fera, 22 di febreru

É es ki sta ta kolabora ku mi pa Reinu di Deus, i es bira un fonti di grandi konsolu pa mi. — Col. 4:11.

Apóstlu Polu pasa pa situasons difísil ki poi se vida na prigu un tras di kel otu. (2 Cor. 11:23-28) Tanbê el tevi ki aguenta ‘un spinhu na karni’, talvês algun tipu di prubléma di saúdi. (2 Cor. 12:7) I el lida ku diziluzon kantu Demas, ki éra un irmon ki es ta trabadjaba djuntu, bandona-l ‘pamodi [Demas] ta amaba es mundu’. (2 Tim. 4:10) Polu éra un kriston skodjedu ku spritu santu ki tinha txeu koraji, i ki uza se vida pa djuda otus. Má simé, alvês el ta xintiba dizanimadu. (Rom. 9:1, 2) Polu resebe konsolu i apoiu ki el staba ta meste. Modi? Jeová uza Se spritu santu pa da-l forsa. (2 Cor. 4:7; Fil. 4:13) Tanbê Jeová uza otus kriston pa konsola-l. É pur isu ki Polu fla ma alguns di kes irmon bira ‘un fonti di grandi konsolu’. (Col. 4:11) I el fla nómi di alguns di kes irmon sima Aristarku, Tíkiku i Markus. Es da Polu forsa i es djuda-l aguenta firmi. w20.01 8 ¶2-3

Térsa-fera, 23 di febreru

El límia odjus di nhos korason. — Efé. 1:18.

Jizus mostra ma ka ta da pa splika dretu pa un algen ki é ka skodjedu ku spritu santu, modi ki un algen ta xinti óras ki el ‘nase otu bês’ ô óras ki el ‘nase di spritu.’ (João 3:3-8 ) Modi ki un kriston ta kumesa ta pensa óras ki el skodjedu ku spritu santu? Antis di Jeová skodje kes kriston, es ta daba valor pa ses speransa di vive pa tudu ténpu na Téra. Es tinha gana pa txigaba dia ki Jeová ta ben kababa ku tudu maldadi i bira Téra un paraízu. Talvês, ti es ta imajinaba ses kabésa ta ben resebeba ses família ô amigus ki dja móre. Má, dipôs ki es skodjedu ku spritu santu, es kumesa ta pensa di un otu manera. Pamodi? É ka pamodi es dexa di da valor pa speransa di vive li na Téra, ô pamodi es xinti dizanimadu ô es staba ta sufri txeu. Tanbê, es ka muda ses manera di pensa di un óra pa kel otu, pamodi es atxa ma es ta ben kansa di vive pa tudu ténpu li na Téra. Má, é Jeová ki uza se spritu santu pa muda ses manera di pensa i muda kel speransa ki es ta gostaba txeu. w20.01 22 ¶9-11

Kuarta-fera, 24 di febreru

Tudu algen debe obi ku autoridadi supirior. — Rom. 13:1.

Kel Lei ki Deus daba Israel, ta daba kes ómi skodjedu autoridadi pa kuidaba di asuntus ligadu ku adorason pa Jeová, i tanbê pa asuntus ki ka staba ligadu ku adorason pa Jeová. Má ‘lei di Kristu’, ta mostra ma responsabilidadi di ansions é di kuida sô di asuntus ki ten aver ku adorason pa Jeová. (Gál. 6:2) Es ta rekonhese ma lida ku asuntus ki ten aver ku krimi é un trabadju ki Deus da pa autoridadis di govérnu. É es ki ten direitu di kastiga, sima da multa ô poi na kadia. (Rom. 13:2-4) Kuzê ki ansions debe lenbra óras ki es ta lida ku pekadus gravi? Es debe uza Bíblia pa analiza kel asuntu i pa toma disizons. Sénpri es ta lenbra ma amor é bazi di lei di Kristu. Amor ta poi ansions ta pergunta: ‘Kuzê ki meste fazedu pa djuda kalker algen na kongregason ki sta sufri pamodi kel kuza mariadu ki fazedu?’ I sobri kel algen ki faze kel kuza mariadu, amor ta poi ansions ta analiza: ‘Kel algen rapende? I kuzê ki nu pode faze pa djuda kel irmon rekupera se amizadi ku Jeová?’ w19.05 7 ¶23-24

Kinta-fera, 25 di febreru

N sta bibu pamodi nha Pai. — João 6:57.

Jizus sabia ma se Pai da-l vida i tanbê tudu kuza ki el ta mesteba pa el vive, kantu el fla kes palavra ki sta di riba. Jizus tinha tudu kunfiansa na se Pai, i Jeová da-l kuzê ki el mesteba pa el kontinuaba bibu. I más inportanti inda, Jeová djuda Jizus kontinua lial pa el. (Mat. 4:4) Tanbê, Jeová ta da-nu kel ki nu meste pa nu ten un amizadi fórti ku el. Através di se Palavra, el ta fla-nu ken ki el é, kuzê ki el krê faze, pamodi ki el kria-nu i kuzê ki ta ben kontise na futuru. El mostra ma el ta preokupa ku nos kantu el uza nos pai ku nos mai ô otus algen pa djuda-nu konxe-l. I el ta kontinua ta djuda-nu ser se amigu através di ansions i otus irmon ku más spiriénsa. Tanbê, Jeová ta inxina-nu através di nos runion na kongregason, undi nu ta prende djuntu ku nos irmons i irmans. Di kes manera li i através di otus kuza, Jeová ta mostra ma el é un Pai ki ta preokupa ku nos. — Sal. 32:8. w20.02 3 ¶8; 5 ¶13

Sésta-fera, 26 di febreru

Npenha pa kes kuza ki ta traze pas i pa kes kuza ki ta djuda-nu fortalese kunpanheru. — Rom. 14:19.

Si nu dexa invéja kria na nos, nu ka ta pode sta na pas ku kunpanheru. Nu meste rinka simenti di invéja na nos korason, i toma kuidadu pa nu ka planta invéja na korason di otus. Kuzê ki nu meste faze pa nu djuda otus luta kóntra invéja, i modi ki nu pode npenha pa pas? Nos atitudi i kuzas ki nu ta faze pode mexe txeu ku otus algen. Mundu krê pa nu ‘izibi’ kuzas ki nu ten. (1 João 2:16 ) Má kel atitudi li ta poi otus algen ta xinti invéja. Pa nu ka faze kel-li, nu debe ivita fika ta pâpia tudu óra di kuzas ki nu ten ô ki nu sta pensa kunpra. Tanbê nu ta faze kel-li, na manera ki nu ta konporta óras ki nu ta resebe priviléjiu na kongregason. Si nu fika sénpri ta pâpia di nos priviléjiu, nu sta ta pripara un txon ki invéja pode kria faxi. Má, óras ki nu mostra interesi di korason pa otus i ilojia-s pa kuzas dretu ki es ta faze, nu sta djuda-s xinti kontenti ku kel ki es ten, djuda ten pas i union na kongregason. w20.02 18 ¶15-16

Sábadu, 27 di febreru

Se kualidadis ki nu ka ta odja sta klaru désdi kriason di mundu, pamodi es ta parse através di kuzas ki fazedu. — Rom. 1:20.

Bu pode prende sobri Jeová através di kuzas ki el kria. (Apo. 4:11) Pensa modi ki plantas i animal ki Jeová faze ta mostra ma el ten txeu sabedoria. Prende un poku sobri kel manera spetakular ki nos korpu ta funsiona. (Sal. 139:14) Tanbê, pensa na tudu puder ki Jeová poi na sól, ki é sô un di kes bilhon di strélas ki ten. (Isa. 40:26) Óras ki bu ta pensa na kes kuza li, es ta pô-u ta ten mutu más ruspetu pa Jeová. Má, sô sabe ma Jeová ten sabedoria i ma el é poderozu ka ta txiga. Kes-li é sô alguns di kes kuza ki ta djuda-u ser se amigu. Pa bu ten un amizadi fórti ku Jeová, bu meste konxe-l más dretu. Bu meste ten sertéza ma Jeová ta kuida di bo. Lenbra ma ‘si bu djobe-l, el ta dexa-u atxa-l’. (1 Cró. 28:9) Jeová fla: ‘N atrai-u pa mi’. (Jer. 31:3) Kada bês ki bu ntende tudu kuza ki Jeová faze pa bo, bu amor pa el ta fika más fórti. w20.03 4 ¶6-7

Dumingu, 28 di febreru

Dja ki nu ten es trabadju, nu ka ta dizisti. — 2 Cor. 4:1.

Apóstlu Polu é un otu bon izénplu di algen ki poi trabadju di pregason na primeru lugar na se vida. Kantu el staba na sidadi di Korintu duránti se sugundu viaji misionáriu, el staba ku poku dinheru. Pur isu, el pasa algun ténpu ta faze ténda. El ta fazeba ténda pa el sustentaba se kabésa na prega notísias sábi pa kes algen na Korintu. Asi, kes irmon na Korintu ka meste preokupaba ku paga dispézas di Polu. (2 Cor. 11:7) Nbóra Polu tinha se trabadju, el kontinua ta poi se pregason na primeru lugar i el ta pregaba tudu sábadu. Dipôs ki se situason midjora, Polu konsigi da más atenson pa pregason. El ‘konsentra sô na Palavra di Deus, ta da tistimunhu pa judeus ki Jizus éra Kristu.’ (Atus 18:3-5, BPK; 2 Cor. 11:9) Kantu Polu staba prézu na Roma na se própi kaza, el ta daba tistimunhu pa kes algen ki ta ba djobeba el i el ta skrebeba kartas. (Atos 28:16, 30, 31 ) Polu staba disididu na ka dexa nada inpidi se trabadju di pregason. w19.04 4 ¶9

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen