BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es21 pp. 26-37
  • Marsu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Marsu
  • Izamina testu di dia — 2021
  • Subtémas
  • Sugunda-fera, 1 di marsu
  • Térsa-fera, 2 di marsu
  • Kuarta-fera, 3 di marsu
  • Kinta-fera, 4 di marsu
  • Sésta-fera, 5 di marsu
  • Sábadu, 6 di marsu
  • Dumingu, 7 di marsu
  • Sugunda-fera, 8 di marsu
  • Térsa-fera, 9 di marsu
  • Kuarta-fera, 10 di marsu
  • Kinta-fera, 11 di marsu
  • Sésta-fera, 12 di marsu
  • Sábadu, 13 di marsu
  • Dumingu, 14 di marsu
  • Sugunda-fera, 15 di marsu
  • Térsa-fera, 16 di marsu
  • Kuarta-fera, 17 di marsu
  • Kinta-fera, 18 di marsu
  • Sésta-fera, 19 di marsu
  • Sábadu, 20 di marsu
  • Dumingu, 21 di marsu
  • Sugunda-fera, 22 di marsu
  • Térsa-fera, 23 di marsu
  • Kuarta-fera, 24 di marsu
  • Kinta-fera, 25 di marsu
  • Sésta-fera, 26 di marsu
  • Dia di Komemorason
    Dipôs ki sól kanba
    Sábadu, 27 di marsu
  • Dumingu, 28 di marsu
  • Sugunda-fera, 29 di marsu
  • Térsa-fera, 30 di marsu
  • Kuarta-fera, 31 di marsu
Izamina testu di dia — 2021
es21 pp. 26-37

Marsu

Sugunda-fera, 1 di marsu

‘Nhos sipara di es’, sima Jeová fla, ‘i nhos para di toka na kuzas inpuru’. — 2 Cor. 6:17.

Amor ki nu ten pa Deus i pa se Palavra, ta djuda-nu obi ku Jeová mésmu óras ki nos família ô amigus, ku bon intenson, ta tenta konvense-nu pa nu partisipa na kes kustumu sobri mortus ki Bíblia ta kondena. Es pode krê pô-nu na vergónha óras ki es ta fla ma nu ka ta ama i nen nu ka ta ruspeta kel algen ki móre. Ô es pode fla-nu ma nos manera di pensa, ta poi kel mortu ta faze mal pa kes algen ki sta bibu. Na un país di Karibi, txeu algen ta kridita ma dipôs ki un algen móre, se “fantasma” pode fika un ténpu na meiu di algen bibu pa vinga di kes ki ta maltrataba el. Un livru fla ma kel “fantasma” pode traze txeu prubléma pa un zóna. Na alguns lugar na Áfrika, na kaza ki un algen ki móre, es ten kustumu di kubri spedju i di bira fotus ku róstu pa paredi. Pamodi ki es ta faze si? Alguns ta fla ma mortus ka pode odja ses róstu. Anos é sérvus di Jeová, pur isu nu ka ta kridita na ninhun di kes stória inventadu i nen nu ka ta partisipa na ninhun di kes kustumu ki ta spadja kes mintira di Satanás. — 1 Cor. 10:21, 22. w19.04 16 ¶11-12

Térsa-fera, 2 di marsu

Tudu kuza ki nhos krê pa ómis faze nhos, nhos faze-s tanbê. — Mat. 7:12.

Jizus inxina prinsípius ki ta djuda se sigidoris trata otus ku justisa. Pur izénplu, pensa na kel régra di trata otus sima bu ta gostaba pa es trata-u. Nos tudu nu krê pa nu tratadu ku justisa. Pur isu, nu debe trata otus ku justisa. Si nu faze si, kel-la pode pô-s ta trata-nu ku justisa. Má i si nu tratadu ku injustisa? Jizus tanbê inxina se sigidoris pa kunfia ma Jeová ta ‘faze justisa pa kes algen ki ta inplora-l dia ku noti’. (Luc. 18:6, 7) Kes palavra li é un promésa ma nos Deus, ki é justu, ta sta sienti na prublémas ki nu ta pasa pa es na ténpu di fin, i el ta faze justisa na ténpu sértu. (2 Tes. 1:6) Óras ki nu ta sigi prinsípius ki Jizus inxina-nu, nu ta pode trata otus ku justisa. I si nu sta ta sufri pamodi nu tratadu ku injustisa na es mundu di Satanás, nu sabe ma Jeová ta ben faze justisa. I kel-li ta konsola-nu. w19.05 5 ¶18-19

Kuarta-fera, 3 di marsu

[Sta] sénpri prontu pa difende dianti di tudu kel ki iziji di nhos un razon pa nhos speransa, má nhos faze-l ku brandura i ku txeu ruspetu. — 1 Ped. 3:15.

Abo é un jóven ki sta na skóla? Talvês tudu bus koléga ta kridita na ensinu di ivoluson. Bu ta gostaba di difende kuzê ki Bíblia ta fla. Má talvês bu ta xinti ma bu ka ta konsigi faze kel-la. Nton, bu meste faze un prujétu di studu. Bu pode ten dôs motivu pa faze kel-la: (1) pa bu ten más sertéza ma Deus kria tudu kuza i (2) pa bu sabe modi ki bu pode splika bus krénsa midjór. (Rom. 1:20) Primeru, bu debe pergunta bu kabésa: ‘Pamodi ki nhas koléga ta fla ma es ta kridita na ensinu di ivoluson?’ Dipôs uza nos publikasons pa piskiza kel asuntu dretu. Asi bu ta odja ma difende bus krénsa é ka difísil sima bu ta pensaba. Txeu algen ta kridita na ensinu di ivoluson sô pamodi un algen ki es ta ruspeta fla-s ma ivoluson é verdadi. Si na bu piskiza bu atxa un ô dôs próva, bu pode mostra-s pa kel algen ki krê sabe verdadi sobri kel asuntu. — Col. 4:6. w19.05 29 ¶13

Kinta-fera, 4 di marsu

Sima un mai ta konsola se fidju, tanbê N ta kontinua ta konsola nhos. — Isa. 66:13.

Kantu proféta Elias staba ta fuji di kes algen ki krê mataba el, el fika txeu dizanimadu ki el pidi móre. Jeová manda un anju poderozu pa vizita-l. Kel anju da Elias kuzê ki el sta ta mesteba na kel óra. El da-l kumida i ku bondadi el insentiva-l pa el kume. (1 Reis 19:5-8 ) Kel stória li ta inxina-nu un lison inportanti. Alvês, un kuza pikinoti ki nu ta faze pa un algen pode ser di txeu ajuda. Sima un kumida, un prezenti pikinoti ô skrebe un karta, pode poi un irmon ô un irman ki sta dizanimadu ta xinti nos amor i preokupason. Si talvês é difísil pa nu pâpia ku un algen sobri se sentimentus, nu pode mostra ma nu ta preokupa ku el óras ki nu ta faze alguns di kes kuza li pa djuda-l. Jeová faze un milagri, kantu el da Elias tudu kuzê ki el mesteba pa faze un viaji grandi ti monti Orebi, lonji di kes algen ki kria mataba el. Kuzê ki nu ta prende ku kel-li? Si nu krê konsola kes algen ki sufri abuzu seksual, talvês primeru nu meste djuda-s xinti suguru, pode ser na ses kaza ô na Salon di Reinu. w19.05 16 ¶11; 17 ¶13-14

Sésta-fera, 5 di marsu

Kel téra li ta ben lamenta, família di kaza di Natan el sô. — Zac. 12:12.

Imajina ma bu sta ta lé kapítlu 12 di profesia di Zakarias, ki ta pâpia sobri mórti di Misías. (Zac. 12:10) Na versíklu 12, bu ta lé ma família di kaza di Natan ta txoraba txeu pamodi Misías móre. Nu debe presta txeu atenson na kes palavra li. Nu debe para i pergunta nos kabésa: ‘Kuzê ki kaza di Natan ten aver ku Misías?’ Bu pode tenta sabe más. Un di kes referénsia ta leba-u pa 2 Samuel 5:13, 14. La bu ta odja ma Natan éra un di kes fidju di Rei Davidi. Kel sugundu referénsia, ta leba-u pa Lucas 3:23, 31. Kes versíklu ta mostra ma Maria, mai di Jizus, ben di família di Natan. Kel asuntu li é interesanti! Bu sabia ma kes profesia ta mostraba ma Jizus ta binha di família di Davidi? (Mat. 22:42) Má Davidi tinha más di 20 fidju. Bu ka ta fika dimiradu pamodi Zakarias fla ma kaza di Natan ta txoraba mórti di Jizus? w19.05 30 ¶17

Sábadu, 6 di marsu

Nhos troka nhos manera di pensa pa nhos pode transforma, asi nhos ta prova nhos kabésa kal ki é kel vontadi di Deus, ki é dretu, ki é perfetu i ki el ta seta. — Rom 12:2.

Kuzê ki nu meste faze? Si sénpri nu ta faze studu pesoal, nu ta pode prova nos kabésa ma kel ki nu prende na Bíblia é verdadi. El ta djuda-nu ten sertéza ma leis di Jeová é sénpri midjór. Asi, nu ta ser sima un arvi ku raís fórti, nu ta fika ‘firmi na fé.’ (Col. 2:6, 7) Lenbra ma fé, é un kuza ki ningen ka ta pode faze pa bo. Pur isu, kontinua ta bira bu manera di pensa más novu. Faze orason tudu óra, pidi ajuda di spritu di Jeová. Pensa txeu i kontinua ta analiza bus pensamentus i intensons. Faze amigus di verdadi ki pode djuda-u muda bu manera di pensa. Si bu faze kel-li, bu ta libra i bu ta proteje di kes venénu di mundu di Satanás, i bu pode kaba ku tudu ‘rasusinu i tudu barera ki ta labanta kóntra konhisimentu di Deus’. — 2 Cor. 10:5. w19.06 13 ¶17-18

Dumingu, 7 di marsu

Kel tipu di adorason ki é puru i sen mantxa pa nos Deus i Pai, é kel-li: kuida di órfus i di viúvas na ses difikuldadi. — Tia. 1:27.

Sima Ruti faze ku Nuemi, nu meste kontinua ta apoia kes ki perde un algen ki es ta ama. (Rute 1:16, 17 ) Paula fla: “Lógu dipôs ki nha maridu móre, N dadu txeu apoiu. Ku ténpu, kes algen volta pa ses vida normal. Má nha vida muda. Ta djuda txeu, óras ki otus ta ntende ma un algen ki perde kel ki el ta ama, meste di apoiu pa txeu mês ô ti pa anus, dipôs ki kel algen móre.” É klaru ki kada algen é un algen. Alguns na poku ténpu ta konsigi lida dretu ku kel situason. Má pa otus, kada un di kes kuza ki es ta fazeba djuntu ta bira un lenbransa ki ta traze txeu dór. Manera di pesoas lida ku mórti é diferenti. Pur isu, nu ka debe skese ma Jeová ta da-nu priviléjiu i responsabilidadi di kuida di kes ki perde ses maridu ô ses mudjer. w19.06 24 ¶16

Sugunda-fera, 8 di marsu

N ta ben tapa nha bóka timenti sta kalker algen mau na nha prezénsa. — Sal. 39:1.

Timenti nos óbra sta proibidu, nu ten ki sabe óras ki é ‘ténpu pa fika kaladu’. (Ecl. 3:7) Nu ka debe da alguns informason, sima nómi di nos irmons, lugaris undi nu ta faze runion, modi ki nu ta prega i modi ki nu ta resebe publikasons. Nu ka debe fla kes kuza li pa autoridadis di govérnu; nen pa amigus ô famílias ki ta mora na nos país ô na otus país. Si nu kai na kel armadilha li, nu ta poi nos irmons na prigu. Ka bu dexa prublémas pikinoti dividi-nu. Satanás sabe ma un kaza divididu ta kaba pa kai. (Mar. 3:24, 25) Sénpri el ta tenta faze kuzas pa dividi-nu. El krê pa nu fika kóntra kunpanheru envês di nu fika kóntra el. Ti irmons ku más spiriénsa meste toma kuidadu pa ka kai na kel armadilha li. Si nu sforsa pa rezolve prublémas ku nos irmons, nu ka ta dexa nada dividi-nu. — Col. 3:13, 14. w19.07 11-12 ¶14-16

Térsa-fera, 9 di marsu

Skravu di Sinhor meste ser mansu ku tudu algen, ku kapasidadi di inxina. — 2 Tim. 2:24.

Txeu bês, pesoas ta obi dretu nos mensaji, ka pamodi kuzê ki nu ta fla, má pamodi manera ki nu ta fla-s. Es gosta óras ki nu ta mostra-s bondadi i nu ta pâpia ku es ku jetu, i óras ki nu ta nporta ku es di korason. Nu ka ta obriga-s obi kuzê ki nu sta fla. Má, nu ta tenta ntende kuzê ki es ta pensa di relijion i pamodi ki es ta pensa si i nu ta tenta ntende ses sentimentu. Pur izénplu, kantu Polu ta papiaba ku judeus, el ta uzaba Skrituras pa rasusinaba ku es. Má, kantu el pâpia ku filózofus di Grésia na Areópagu, el prifiri ka pâpia sobri Palavra di Deus di manera dirétu. (Atos 17:2, 3, 22-31 ) Modi ki nu pode imita izénplu di Polu? Si bu atxa un algen na pregason ki ka ta kridita na Bíblia, talvês é midjór bu ka pâpia di Bíblia di manera dirétu, óras ki bu ta rasusina ku el. Si bu da kónta ma un algen ka gosta pa otus algen odja-l ta lé Bíblia ku bo, tenta mostra-l testus di Bíblia di un manera ki ka ta txoma atenson, sima na un telemóvel ô tablet. w19.07 21 ¶5-6

Kuarta-fera, 10 di marsu

Nhos toma kuidadu pa nhos ka dexa nhos korason xinti tentadu na disvia, pa ba adora otus deus. — Deut. 11:16.

Satanás ku se spertéza konsigi poi israelitas ta faze idolatria. El sabia ma es mesteba di kumida, nton el uza kel-la pa el pô-s ta faze kel ki el krê. Kantu israelitas entra na kel téra ki Deus prometeba es, es tevi ki muda ses manera di faze plantason. Timenti es staba na Ijitu, israelitas ta uzaba agu ki ta binha di riu Nilu pa es regaba ses plantason. Má, na kel téra ki Deus prometeba es ka tinha riu. Nton, pa es podia tinha kumida es mesteba di agu di txuba i orbadju. (Deut. 11:10-15; Isa. 18:4, 5) Pur isu, israelitas tevi ki prende otu manera di faze agrikultura. Má pamodi ki Jeová aviza se povu kóntra adorason di kes deus falsu timenti el sta papiaba sobri prende kes novu manera di faze agrikultura? Jeová sabia ma israelitas ta xintiba tentadu na prende alguns manera di faze agrikultura di kel lugar ku kes algen ki ka ta adoraba el. Tudu kes kuza ki kes algen di Kanan ta fazeba éra influensiadu pa ses krénsa na Baal. — Núm. 25:3, 5; Juí. 2:13; 1 Reis 18:18. w19.06 3 ¶4-6

Kinta-fera, 11 di marsu

É kel-li ki N ta kontinua ta pidi na orason: pa nhos amor bira kada bês más txeu. — Fil. 1:9.

Kantu apóstlu Polu, Silas, Lúkas i Timótiu txiga na sidadi di Filipus, ki staba dibaxu di lei di Roma, es nkontra txeu algen ki mostra interesi na mensaji di Reinu. Kes kuatu irmon ki tinha txeu zelu djuda na forma un kongregason, i tudu kes disiplu kumesa ta faze runion djuntu, talvês na kaza di un irman ki txomaba Lídia ki gostaba di resebe otus. (Atos 16:40 ) Kel kongregason ki formadu lógu kumesa ta pasa pa un prubléma. Satanás poi pesoas ta ôdia verdadi i es kumesa ta fika kóntra trabadju di pregason. Polu ku Silas lebadu, es sotadu ku vara i es podu prézu. Dipôs ki es tradu di kadia, es bai vizita kes novu disiplus i es nkoraja-s. Nton Polu, Silas i Timótiu dexa sidadi, má talvês Lúkas kontinua na Filipus. Modi ki kel kongregason ki formadu lida ku kes prubléma? Ku ajuda di spritu di Jeová, kes novu irmons kontinua ta sirbi-l ku zelu. (Fil. 2:12) Di sertéza Polu xinti txeu orgulhu di es! w19.08 8 ¶1-2

Sésta-fera, 12 di marsu

Kenha ki ta pidi npristadu é skravu di ken ki ta nprista. — Pro. 22:7.

Bu muda ka dura li? Un mudansa pode kusta txeu dinheru, i é faxi faze dívidas. Pa ka faze txeu dívida, toma kuidadu pa bu ka nprista dinheru pa kunpra kuzas ki bu ka meste. (Pro. 22:3) Óras ki nu ta pasa pa momentus difísil, sima kuida di un algen ki sta duenti, pode ser difísil disidi kantu dinheru ki nu ta nprista. Na situasons sima kel-li, lenbra ma ‘orason ku súplika’ pode djuda-u toma bons disizon. Jeová pode responde nos orason i da-nu kel pas ki ‘ta guarda nos korason i nos pensamentu’. Asi, ku kalma bu ta pode disidi kuzê ki é midjór pa faze. (Fil. 4:6, 7; 1 Ped. 5:7) Mante bons amizadi. Pâpia di bus sentimentu i di bus spiriénsa ku bus amigu, inda más ku kes ki pasa pa situasons i prublémas sima di bo. Kel-la pode djuda-u xinti midjór. (Ecl. 4:9, 10) Kes amigu ki bu tinha antis di bu muda, ta kontinua ta ser bus amigu. w19.08 22 ¶9-10

Sábadu, 13 di marsu

Es djunta-s na Armajedon. — Apo. 16:16.

Pamodi ki Jeová txoma se grandi géra final di lugar di Mejidu? Na ténpu ki Bíblia skrebedu, es ta fazeba txeu géra na Mejidu i pértu di vali di Jizreel. Alvês, Jeová ta djudaba se povu óras ki el ta lutaba pa es. Pur izénplu, ‘djuntu di kes agu di Mejidu’, Deus djuda un juís israelita, ki txomaba Baraki, ganha géra kóntra trópas di Kanan komandadu pa un xéfi ki txomaba Sízera. Baraki i profetiza Débura agradese Jeová pa vitória ki foi un milagri. Es kanta: ‘Strélas luta la di séu kóntra Sízera. Ó Jeová, pa tudu bus inimigus móre, má pa kes ki ta ama-u pa ser sima sól ki ta nase na se glória.’ (Juí. 5:19-21, 31) Na Armajedon, inimigus di Deus tanbê ta móre i kes ki ta ama-l ta ben salva. Má, ten un diferénsa inportanti entri kes dôs géra. Duránti géra di Armajedon, povu di Deus ka ta luta. Nen es ka ta ten arma! Ses ‘forsa ta ben sta na es kontinua kalmu i ten kunfiansa’ na Jeová i na se izérsitu ki sta na Séu. — Isa. 30:15; Apo. 19:11-15. w19.09 9 ¶4-5

Dumingu, 14 di marsu

Nhos ben pa mi. — Mat. 11:28.

Un manera di nu ‘bai na’ Jizus é óras ki nu ta faze di tudu pa nu prende sobri kuzas ki el fla i faze. (Luc. 1:1-4) Ningen ka ta pode faze kel-la pa nos. É nos responsabilidadi studa kuzê ki Bíblia ta fla sobri Jizus. Tanbê, nu ta ‘bai na’ Jizus óras ki nu ta disidi batiza i bira un disiplu di Kristu. Un otu manera di nu ‘bai na’ Jizus é óras ki nu ta pidi ajuda di ansions sénpri ki nu meste. Jizus ta uza kes ‘prezenti na fórma di ómis’ pa kuida di se ovelhas. (Efé. 4:7, 8, 11; João 21:16; 1 Ped. 5:1-3) Nu debe faze sforsu pa pidi ses ajuda. Nu ka pode spéra pa ansions sabe kuzê ki nu sta pensa i kuzê ki nu sta meste. Odja kuzê ki kontise ku un irmon ki txoma Julian. El fla: “N pidi ajuda, i N pode fla ma kel vizita di pastoreiu foi un di kes midjór prezenti ki dja N resebe.” Ansions lial, sima kes dôs ki vizita Julian, pode djuda-nu konxe ‘menti di Kristu’ ô ntende i imita pensamentus i manera di ser di Jizus. (1 Cor. 2:16; 1 Ped. 2:21) Di sertéza, kel-li é un di kes midjór prezenti ki es pode da-nu. w19.09 21 ¶4-5

Sugunda-fera, 15 di marsu

N ten otus ovelha, ki é ka di kel kural li. — João 10:16.

Óras ki nu ta lé Bíblia, nu ta atxa stória di txeu ómi ku mudjer di fé ki giadu pa spritu santu. Má simé, es ka ta faze párti di kes 144 mil. Un izénplu é di Juan Batista. (Mat. 11:11) Otu izénplu é di Davidi. (Atos 2:34 ) Juan Batista, Davidi i un monti di otus algen, ta ben ser resusitadu ku vida na un paraízu na Téra. Kes resusitadu i kes monti di algen ta ben ten xansi di mostra ma es é lial pa Jeová i pa se govérnu. Nunka antis na stória di ómi Jeová ka uniba milhons di algen di tudu nason. Ka ta nporta kal ki é nos speransa, di vive na Séu ô na Téra, nu ten ki faze tudu ki nu pode pa nu djuda pesoas faze párti di kel monti di algen di ‘otus ovelha’. Ka ta dura, Jeová ta ben traze kel grandi tribulason ki ta ben distrui govérnus i relijions ki sta traze sufrimentu pa umanus. I tudu kes ki ta faze párti di kel monti di algen ten un priviléjiu grandi pa frenti ki é sirbi Jeová na Téra pa tudu ténpu! — Apo. 7:14. w19.09 31 ¶18-19

Térsa-fera, 16 di marsu

Na ténpu di fin ta ben parse kes algen troséntu ta goza ku algen. — 2 Ped. 3:3.

Sima kel mundu li di Satanás sta ta txiga fin, nu pode spéra ma nu ta ben pasa pa prublémas mutu más difísil ki ta prova nos lialdadi pa Jeová i pa se Reinu. Talvês, pesoas ta kontinua ta faze-nu trósa. Kel-li pode ben kontise pamodi nu ka ta apoia ninhun párti di mundu di Satanás. Nu meste kontinua ta bira nos lialdadi más fórti gósi, pa nu pode mante nos lialdadi duránti grandi tribulason. Duránti grandi tribulason, ta ben ten un mudansa na kes irmon ki ta toma kónta di povu di Jeová na Téra. Na algun momentu, kes skodjedu ku spritu santu ki inda ta sta li na Téra, ta ser djuntadu na Séu pa partisipa na géra di Armajedon. (Mat. 24:31; Apo. 2:26, 27) Kel-li krê fla ma Grupu Enkaregadu di Óbra ka ta sta más ku nos li na Téra. Má simé, kel monti di algen ta kontinua organizadu. Kes irmon ki ten más spiriénsa, ki ta faze párti di kes otu ovelha ta ben kuida di povu di Deus. Óras ki kel-li kontise, nu ta meste mostra nos lialdadi. Nu ten ki apoia kes irmon i sigi kes orientason ki es ta ben resebe di Deus. Si nu krê skapa, nu ten ki sigi ses orientason! w19.10 17 ¶13-14

Kuarta-fera, 17 di marsu

Undi ki bu bai, N ta bai. Undi ki bu móre, N ta móre tanbê. — Rute 1:16, 17.

Nuemi éra un mudjer lial ki ta amaba Jeová. Má dipôs ki se maridu i se dôs fidju móre, Nuemi krê mudaba se nómi pa ‘Mara’ ki siginifika ‘Margós’. (Rute 1:3, 5, 20, nóta di rodapé, 21) Ruti, ki éra un di kes nóra di Nuemi, fika ku el na tudu kes momentu difísil. Ruti djuda Nuemi pa el ten kes kuza ki el mesteba, má tanbê el konsola Nuemi. El uza palavras sinplis i di korason pa el mostra ma el ta amaba i ma el ta apoiaba Nuemi. Óras ki un algen na kongregason ta perde se maridu ô se mudjer, el ta meste txeu di nos apoiu. Na kazamentu, maridu ku mudjer ta bira sima dôs arvi ki ta ba ta kria na ladu di kunpanheru. Sima ténpu ta ba ta pasa, kes raís ta transa na kunpanheru. Óras ki un di kes arvi rinkadu i móre, kel otu arvi tanbê ta fika prujudikadu. Di mésmu manera, óras ki un algen ta perde se maridu ô se mudjer, alvês el ten ki lida ku sentimentus fórti pa txeu ténpu. w19.06 23 ¶12-13

Kinta-fera, 18 di marsu

Tudu algen ta provadu óras ki se própi dizeju ta tenta-l i ta ngoda-l. — Tia. 1:14.

Nu meste toma kuidadu ka sô ku tipu di diverson, má tanbê ku kantu ténpu ki nu sta ta gasta ku el. Si nu ka faze si, nu pode kaba pa gasta más ténpu ta divirti di ki ta sirbi Jeová. Pur isu, primeru tenta sabe kantu ténpu ki bu sta ta gasta ku el. Pamodi ki bu ka ta tenta skrebe duránti un simana kantu ténpu ki bu sta ta gasta ku diverson? Skrebe na un kalendáriu kantu óra ki bu sta ta gasta na internet, ta odja tilivizon, ta djuga na tablet ô telemóvel. Si bu da kónta ma bu sta ta gasta ténpu dimás, tenta faze un prugrama. Tra ténpu pa faze kes kuza más inportanti primeru i dipôs tra un ténpu pa diverson. Dipôs, pidi Jeová pa djuda-u kunpri bu prugrama. Asi bu ta ten ténpu i forsa pa studa Bíblia, pa faze adorason na família, pa bai runion i pa sai na pregason. Tanbê el ta djuda-u ten un konsénsia trankilu. w19.10 30 ¶14, 16, 17

Sésta-fera, 19 di marsu

N ten vontadi di faze kel ki é bon, má N ka ta konsigi faze-l. — Rom. 7:18.

Pa vólta di anu 55 D.J., irmons na Korintu toma un disizon inportanti. Kantu es fika ta sabe ma ses irmon na Jiruzalen ku na Judea staba ta pasa nisisidadi, es disidi faze kontribuison pa djuda-s. (1 Cor. 16:1; 2 Cor. 8:6) Má, uns mês dipôs, apóstlu Polu fika ta sabe ma irmons na Korintu ka faze kontribuison ki es flaba ma es ta fazeba. Pur isu, talvês ka ta daba ténpu pa es mandaba ses kontribuison pa Jiruzalen djuntu ku kes di otus kongregason. (2 Cor. 9:4, 5) Kes irmon na Korintu tomaba un bon disizon. I Polu ilôjia ses fé fórti pamodi es krê daba kuzê ki es tinha. Má Polu tevi ki insentiva-s pa es tirmina kuzê ki es kumesa. (2 Cor. 8:7, 10, 11) Kuza ki kontise ku es ta inxina-nu ma ti kristons fiel pode ten difikuldadi na faze sima es disidi. Pamodi? Dja ki nos é inperfetu, talvês nos tendénsia é dexa kuzas pa dipôs. Ô tanbê kuzas ki nu ka sta ta spéra pode inpidi-nu di faze kel ki nu disidi. — Ecl. 9:11. w19.11 26-27 ¶3-5

Sábadu, 20 di marsu

Uza kel skudu grandi di fé. — Efé. 6:16.

Sima un skudu grandi ta protejeba kuazi tudu korpu di un trópa, bu fé ta proteje-u di kuzas mariadu di es mundu, sima konportamentu mariadu, violénsia i tudu kes kuza ki é kóntra leis di Deus. Dja ki nos é kristons, nu sta na un géra spritual i nu ten ki luta kóntra kes spritu mau. (Efé. 6:10-12) Modi ki bu pode sabe ma bu sta priparadu pa lida ku próvas? Primeru, bu meste ora pa Deus djuda-u. Dipôs, bu meste uza Palavra di Deus pa djuda-u odja bu kabésa sima Deus ta odja-u. (Heb. 4:12) Bíblia ta fla: ‘Kunfia na Jeová di tudu bu korason; ka bu kunfia na bu própi ntendimentu.’ (Pro. 3:5, 6) Pensa na kel testu li, i tenta lenbra di alguns disizon ki bu toma ka dura li. Pur izénplu, bu pasa pa un grandi prubléma ki bu staba ta meste di dinheru? Bu pensa na promésa di Jeová na Hebreus 13:5 : ‘Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u’? Kel promésa li da-u sertéza ma Jeová ta djuda-u? Si bu faze si, kel-li ta mostra ma bu sta ta kuida dretu di bu skudu di fé. w19.11 14 ¶1, 4

Dumingu, 21 di marsu

Fidjus é un eransa di Jeová. — Sal. 127:3.

Un fidju ta meste i el ta merese txeu ténpu i forsa di se mai ku se pai. Pur isu, si un kazal ten txeu fidju na poku ténpu, mai ku pai pode atxa difísil da atenson pa kada un di es sima es ta meste. Alguns kazal ki ten txeu fidju un tras di kel otu fla ma es ta xinti kansadu dimás. Un mai talvês ta xinti sénpri kansadu ki el pode fika sen forsa pa studa, pa faze orason i pa sai sénpri na pregason. Tanbê pode ser difísil pa el presta atenson i tra pruvetu di runions. É klaru ki un maridu ki ta ama se mudjer, ta faze kel ki el pode pa djuda se mudjer óras ki ses fidju meste atenson na runions i na kaza. Pur izénplu, el pode djuda se mudjer faze trabadjus di kaza. El ta sforsa pa faze adorason na família tudu simana. I el ta sai sénpri ku se família na pregason. w19.12 24 ¶8

Sugunda-fera, 22 di marsu

Kel anu di 50 ta bira un jubileu pa nhos. — Lev. 25:11.

Modi ki Jubileu ta djudaba israelitas? Pur izénplu, imajina ma un israelita tinha txeu dívida i el tevi ki bende se txon pa el pode paga dívida. Duránti anu di Jubileu, el ta tomaba se txon otu bês. Asi, kel ómi pode voltaba pa se propriadadi i más tardi se fidjus ta erdaba kel txon. Ô pode ser ki un ómi staba na un situason difísil ki el tevi ki bende se fidjus ô ti se kabésa pa ser skravu pa el pode pagaba un dívida. Duránti anu di Jubileu un skravu tinha ki ‘voltaba pa se família.’ (Lev. 25:10) Asi ningen ka ta fikaba skravu pa tudu ténpu sen speransa di ser libertadu. Tanbê Jeová fla: ‘Ningen ka debe fika póbri na bu meiu, pamodi Jeová di sertéza ta abensua-u na téra ki Jeová, bu Deus, ta da-u pa bu toma sima un eransa.’ (Deut. 15:4) Kel-li é ka diferenti di kuzê ki ta kontise na mundu di oji? Kes algen riku sta ta bira kada bês más riku i póbri kada bês más póbri! w19.12 8-9 ¶3-4

Térsa-fera, 23 di marsu

Aji ku sabedoria, nha fidju, i poi nha korason ta fika kontenti. — Pro. 27:11.

Kantu Jizus pasa pa próvas, el ora ‘ta grita riju i ku láguas’. (Heb. 5:7) Se orasons di korason, mostra ma el éra lial pa Jeová i kel-la djuda-l sta más disididu na ser obidienti. Pa Jeová, orasons di Jizus éra sima un txeru dósi i sábi di un insénsu. Manera ki Jizus vive poi se Pai txeu kontenti i el prova ma Se govérnu é midjór. Nu pode imita Jizus óras ki nu ta faze nos midjór pa obi ku Jeová i ser lial pa el. Óras ki nu ta pasa pa próvas, nu ta faze orason pa Jeová di korason pa el djuda-nu faze kuzê ki ta agrada-l. Tanbê, nu ka debe skese ma Jeová ka ta seta nos orason, si nu sta ta faze kuzas ki el ka gosta. Má, si nu sta ta vive di akordu ku se leis, nu pode ten sertéza ma el ta seta nos orason di korason. Es ta ser sima insénsu ki ta txera sábi. I nu pode ten sertéza ma si nos é lial pa Jeová i nu obi ku el, el ta fika txeu kontenti ku nos. w19.11 21-22 ¶7-8

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, duránti dia) Lucas 19:29-44

Kuarta-fera, 24 di marsu

Ken ki é própi kel skravu fiel i prudenti? — Mat. 24:45.

Na anu di 1919, Jizus skodje un grupu pikinoti di kristons skodjedu ku spritu santu pa ser ‘skravu fiel i prudenti’. Kel skravu ta kuida di trabadju di pregason i el ta da sigidoris di Kristu ‘kumida na óra sértu’. Satanás ku se mundu sta ta faze di tudu pa para trabadju di skravu fiel. Si skravu ka tinha ajuda di Jeová, ta sérba inposível faze kel trabadju li. Má, sikrê ku kes dôs géra ki kontise na mundu interu, ku pirsigison fórti, ku prublémas di dinheru na mundu i ku txeu injustisa, skravu fiel i prudenti ta kontinua ta da kumida spritual pa sigidoris di Kristu na Téra. Pensa na txeu kumida spritual ki nu ten oji di grasa, na más di 900 língua! Kel-li é un próva klaru ma Deus sta ta apoia skravu fiel. Tanbê, trabadju di pregason é otu próva di bensons di Jeová. Kes notísia sábi sta ta ser pregadu ‘na mundu interu’. — Mat. 24:14. w19.11 24 ¶15-16

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 10 di nizan, duránti dia) Lucas 19:45-48; Mateus 21:18, 19; 21:12, 13

Kinta-fera, 25 di marsu

[Kristu] obidu pamodi se grandi ruspetu pa Deus. — Heb. 5:7.

Na dia di spiason, saserdóti prinsipal tinha ki kemaba insénsu antis di oferese sakrifisius. Di kel manera li, el ta tinha sertéza ma el sta ta agradaba Deus óras ki el ofereseba sakrifisius. Kantu Jizus staba na Téra, el tinha ki fazeba un kuza inportanti. Un kuza ki éra más inportanti di ki salva-nu. Éra kuzê? El tinha ki priparaba kaminhu pa Jeová setaba se sakrifisiu. El ta fazeba kel-la, si el sérba lial pa Jeová duránti se vida na Téra. Di kel manera li, Jizus ta provaba ma faze kuzas sima Jeová ta krê é midjór manera di vive. Asi, ta fikaba klaru pa tudu algen ma manera di se Pai governa é midjór i justu. Duránti vida di Jizus na Téra, el obi ku Jeová di manera perfetu. Mésmu ki el pasa pa tentasons i prublémas, el staba disididu na difende maneras di se Pai governa. — Fil. 2:8. w19.11 21 ¶6-7

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 11 di nizan, duránti dia) Lucas 20:1-47

Sésta-fera, 26 di marsu

Anhos é kes ki fika ku mi na nhas provasons. — Luc. 22:28.

Duránti tudu ténpu di pregason di Jizus, el tinha amigus di verdadi ki éra se apóstlus fiel. (Pro. 18:24) Jizus ta daba txeu valor pa se amigus. Duránti se trabadju di pregason, ninhun di se irmons di sangi ka tinha fé na el. (João 7:3-5 ) Ti mésmu na un situason, se irmons fla ma el staba dodu. (Mar. 3:21) Má se apóstlus éra diferenti, es éra fiel. Na kel noti antis di Jizus móre, el fla-s kes palavra ki sta na testu di oji. Alvês, apóstlus di Jizus ta dexaba el tristi. Má, Jizus ka ta konsentraba na ses fadja pamodi el sabia ma es tinha fé na el. (Mat. 26:40; Mar. 10:13, 14; João 6:66-69 ) Na kel noti antis di Jizus móre, el fla kes ómi fiel: ‘N ta txoma nhos di amigus, pamodi N fla nhos tudu kel ki N obi di nha Pai.’ (João 15:15 ) Di sertéza, amigus di Jizus da-l txeu koraji. w19.04 11 ¶11-12

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 12 di nizan, duránti dia) Lucas 22:1-6; Marcos 14:1, 2, 10, 11

Dia di Komemorason
Dipôs ki sól kanba
Sábadu, 27 di marsu

Própi spritu ta da tistimunhu ku nos spritu ma anos é fidjus di Deus. — Rom. 8:16.

Modi ki un algen ta sabe ma el txomadu pa ba vive na Séu? Nu ta odja respósta klaru na palavras ki apóstlu Polu skrebe pa kes kriston na Roma ‘ki txomadu pa es ser santu’. Tanbê na testu di oji, el fla-s: ‘Nhos ka resebe un spritu di skravidon, ki ta poi nhos ku medu otu bês, má nhos resebe un spritu ki ta mostra ma nhos adotadu sima fidjus, i é através di kel spritu li ki nu ta fla altu: “Aba, Pai!”’ (Rom. 1:7; 8:15) Kel-li ta mostra ma Deus ta uza se spritu santu, pa dexa klaru pa kel algen ki skodjedu ma el txomadu pa ba vive na Séu. (1 Tes. 2:12) Jeová ka ta dexa ninhun dúvida na menti i na korason di kes algen ki el ta konvida pa ba vive na Séu. (1 João 2:20, 27 ) Kes kriston skodjedu ku spritu santu, ka meste pa ningen fla-s ma es é skodjedu. w20.01 22 ¶7-8

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 13 di nizan, duránti dia) Lucas 22:7-13; Marcos 14:12-16 (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, dipôs ki sól kanba) Lucas 22:14-65

Dumingu, 28 di marsu

Ningen ka ten amor más grandi di ki kel ki da se vida pa se amigus. — João 15:13.

‘Lei di Kristu’ fazedu ku bazi na amor, ki é kel midjór lisérsi ki ta izisti. (Gál. 6:2) Tudu kuza ki Jizus ta fazeba éra pamodi amor. Xinti péna ô konpaxon, ta mostra amor ki algen ta xinti pa otus. Jizus ta xintiba péna di pesoas, pur isu el ta inxinaba un monti di algen, el ta kuraba duentis, el ta daba kumida pa kes ki staba ku fómi i el ta resusitaba mortus. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mar. 6:34; Luc. 7:11-15) Jizus sénpri ta poba nisisidadis di otus algen na frenti di se nisisidadis. I próva más grandi di se amor foi kantu el da se vida pa otus. Nu pode imita Jizus óras ki nu ta poi nisisidadis di otus algen na frenti di nos nisisidadis. Tanbê nu pode imita-l óras ki nu ta prende mostra más konpaxon pa kes algen na nos tiritóriu. É konpaxon ki ta pô-nu ta prega i inxina notísias sábi. Si nu faze si, nu sta ta obi ku lei di Kristu. w19.05 4 ¶8-10

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, duránti dia) Lucas 22:66-71

Sugunda-fera, 29 di marsu

[Jeová] manda-m pa N pâpia di liberdadi pa kes ki sta prézu, pa N liberta kes ki sta maltratadu. — Luc. 4:18.

Jizus djuda pesoas liberta di ensinus falsu di kes xéfi di relijion. Txeu judeu na kel ténpu éra skravu di tradisons i di ensinus falsu. (Mat. 5:31-37; 15:1-11) Kes ki ta flaba ma es staba ta djuda otus algen sirbi Deus éra sima un gia ségu. Tanbê, es nega Misías i kes verdadi ki el inxina. Pur isu, es fika sen konxe Deus i es kontinua na pekadu. (João 9:1, 14-16, 35-41 ) Má, Jizus inxina verdadi i el da bon izénplu. Asi, el mostra kes algen mansu modi ki es pode fikaba livri di kes ensinu falsu. (Mar. 1:22; 2:23–3:5) Tanbê, Jizus da tudu algen xansi di fika livri di pekadu. El da se vida pa resgata-nu, pur isu Deus pode púrdua pekadus di kes algen ki ten fé na resgati i ki ta mostra fé através di kuzas ki es ta faze. — Heb. 10:12-18. w19.12 10 ¶8; 11 ¶10-11

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 15 di nizan, duránti dia) Mateus 27:62-66

Térsa-fera, 30 di marsu

Deus sela nhos através di el ku kel spritu santu ki el prometeba, ki é un garantia di nos eransa. — Efé. 1:13, 14; nóta di rodapé.

Jeová ta uza se spritu santu pa dexa klaru pa tudu kes kriston ma el skodje-s. Pur isu, spritu santu é ‘un garantia’ ki ta pô-s ten sertéza ma na futuru es ka ta ben vive na Téra, má es ta ba vive pa tudu ténpu na Séu. (2 Cor. 1:21, 22) Si un kriston skodjedu ku spritu santu, kel-li krê fla ma se rekonpénsa di bai pa Séu dja sta garantidu? Nau. Kel-li ta da-l sertéza ma el skodjedu pa bai pa Séu. Má, el meste lenbra di kel konsedju li: ‘Irmons, nhos sforsa mutu más inda pa garanti ma nhos txomadu i ma nhos skodjedu, pamodi si nhos kontinua ta faze kes kuza li, nunka más nhos ka ta fadja.’ (2 Ped. 1:10) Pur isu, sikrê un kriston txomadu pa ba vive na Séu, el ta resebe se rekonpénsa sô si el mante fiel. — Fil. 3:12-14; Heb. 3:1; Apo. 2:10. w20.01 21-22 ¶5-6

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, duránti dia) Lucas 24:1-12

Kuarta-fera, 31 di marsu

Palavras ki ta fladu sen pensa é sima finka algen un spada, má língua di kes algen sábiu é un kura. — Pro. 12:18.

Un di kes razon ki kes três amigu di Jó ka mostra-l konpaxon, é pamodi es ka ntende kuzê ki kontise ku Jó. I pur isu es pensa mariadu di el, i es julga-l di un manera kruel. Kuzê ki nu pode faze pa nu ka kai na mésmu éru ki es? Ka bu skese ma é sô Jeová ki sabe tudu kuza ki ta kontise ku un algen. Pur isu, obi ku atenson óras ki kel algen ta konta-u se prublémas. Faze más di ki sô obi kuzê ki el sta fla-u, tenta tanbê xinti se dór. Sô asi é ki bu ta konsigi poi na lugar di bu irmon ô irman. Konpaxon ta djuda-nu ka pâpia mal di otus algen i spadja ses prubléma. Kel ki ta pâpia na vida di algen, ka ta djuda kongregason; el sta ta dividi-l. (Pro. 20:19; Rom. 14:19) Un algen ki ta pâpia sen pensa pode mágua inda más un algen ki dja sta ta sufri. (Efé. 4:31, 32) Midjór kuza ki nu pode faze é konsentra na kualidadis di nos irmons, i pensa modi ki nu pode djuda-s óras ki es ta pasa pa prublémas. w19.06 21-22 ¶8-9

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen