BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es22 pp. 7-17
  • Janeru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Janeru
  • Izamina testu di dia — 2022
  • Subtémas
  • Sábadu, 1 di janeru
  • Dumingu, 2 di janeru
  • Sugunda-fera, 3 di janeru
  • Térsa-fera, 4 di janeru
  • Kuarta-fera, 5 di janeru
  • Kinta-fera, 6 di janeru
  • Sésta-fera, 7 di janeru
  • Sábadu, 8 di janeru
  • Dumingu, 9 di janeru
  • Sugunda-fera, 10 di janeru
  • Térsa-fera, 11 di janeru
  • Kuarta-fera, 12 di janeru
  • Kinta-fera, 13 di janeru
  • Sésta-fera, 14 di janeru
  • Sábadu, 15 di janeru
  • Dumingu, 16 di janeru
  • Sugunda-fera, 17 di janeru
  • Térsa-fera, 18 di janeru
  • Kuarta-fera, 19 di janeru
  • Kinta-fera, 20 di janeru
  • Sésta-fera, 21 di janeru
  • Sábadu, 22 di janeru
  • Dumingu, 23 di janeru
  • Sugunda-fera, 24 di janeru
  • Térsa-fera, 25 di janeru
  • Kuarta-fera, 26 di janeru
  • Kinta-fera, 27 di janeru
  • Sésta-fera, 28 di janeru
  • Sábadu, 29 di janeru
  • Dumingu, 30 di janeru
  • Sugunda-fera, 31 di janeru
Izamina testu di dia — 2022
es22 pp. 7-17

Janeru

Sábadu, 1 di janeru

Désdi pikinoti bu konxe skrituras sagradu, ki pode da-u sabedoria pa salvason, através di fé na Kristu Jizus. — 2 Tim. 3:15.

Timótiu tinha un fé fórti, pamodi kes verdadi di skrituras djuda-l ser amigu di Jeová. Abo tanbê, bu debe studa Bíblia pa bu pode ten sertéza ma kes kuza ki el ta inxina sobri Jeová é verdadi. Pa kumesa, bu meste ten sertéza di peloménus três verdadi inportanti. Primeru, bu meste ten sertéza ma é Jeová Deus ki kria tudu kuza. (Êxo. 3:14, 15; Heb. 3:4; Apo. 4:11) Sugundu, bu meste ten sertéza ma Bíblia é mensaji di Deus pa nos. (2 Tim. 3:16, 17) I tirseru, bu meste ten sertéza ma Jeová ten un grupu di pesoas organizadu ki ta adora-l i el ta uza Jizus Kristu pa orienta-s. Kel grupu é Tistimunhas di Jeová. (Isa. 43:10-12; João 14:6; Atos 15:14) Bu ka meste sabe tudu kuza sobri Bíblia. Bu obijetivu debe ser uza bu ‘kapasidadi di pensa’ pa bu ten más sertéza inda ma bu tene verdadi. — Rom. 12:1. w20.07 10 ¶8-9

Dumingu, 2 di janeru

Kes kafanhotu ka dexadu mata kes algen, má pa tormenta-s pa sinku mês. — Apo. 9:5.

Kel profesia na Apocalipse ta pâpia di un grupu di kafanhotus ki ten róstu di ómi i es tene un kuza na kabésa ‘ki ta parse ku koroas di oru’. (Apo. 9:7) Es ta tormenta ‘kes algen [inimigus di Deus] ki ka tene sélu di Deus na tésta’ duránti sinku mês, ki é ténpu di vida di un kafanhotu. (Apo. 9:4) Ta parse ma kel profesia li, sta ta pâpia di kes sérvu di Jeová skodjedu ku spritu santu. Es sta prega mensaji di julgamentu di Deus ku koraji kóntra es mundu mau. I kel-li ta inkomoda kes algen ki ta apoia kel mundu li. Kel-li krê fla ma kes kafanhotu di livru di Joel 2:7-9 é diferenti di kes kafanhotu di Apocalipse? Sin. Alvês, Bíblia ta uza kel mésmu izénplu pa reprizenta kuzas diferenti. Pur izénplu, na Apocalipse 5:5, Jizus ta txomadu di ‘Lion di tribu di Judá’. Má, 1 Pedro 5:8 ta fla ma Diabu é sima ‘un lion ki sta ruji’. w20.04 3 ¶8; 5 ¶10

Sugunda-fera, 3 di janeru

Odju di Jeová sta na tudu lugar, ta djobe kes algen mau ku kes algen bon. — Pro. 15:3.

Agar, ki éra sérva di Sarai, ka aji dretu kantu el bira mudjer di Abraon. Dipôs ki el fika grávida, el kumesa ta dispreza Sarai ki ka tinha ninhun fidju. Sarai tanbê kumesa ta maltrata-l. Situason piora di tal manera ki Agar fuji. (Gén. 16:4-6) Dja ki nos é inperfetu, nu pode atxa ma Agar éra un mudjer runha ki staba ta paga pa kuza ki el faze. Má Jeová ka pensa kel-li di Agar. El manda un anju pa bai na el. Kantu anju atxa Agar, el djuda-l muda se konportamentu i el abensua-l. Agar xinti ma Jeová staba ta kuida di el i ma Jeová sabia dretu kuzê ki el staba ta pasa. É pur isu ki el txoma Jeová di un ‘Deus ki ta odja’ i di ‘kel ki ta odja-m’. (Gén. 16:7-13) Kuzê ki Jeová odja na Agar? El sabia modi ki éra vida di Agar i di tudu kuza ki kontise ku el. Jeová sabia ma Agar aji mariadu kantu el trata Sarai sen ruspetu. Má, el trata Agar ku bondadi pamodi el ta ntendeba se situason i kuzê ki el staba ta xinti. w20.04 16 ¶8-9

Térsa-fera, 4 di janeru

N tirmina korida. — 2 Tim. 4:7.

Apóstlu Polu fla ma tudu kristons verdaderu sta na un korida. (Heb. 12:1) I nos tudu, jóven ô algen grandi, fórti ô kansadu, nu meste aguenta ti fin si nu krê resebe kel prémiu ki Jeová ta oferese-nu. (Mat. 24:13) Polu podia daba kel konsedju sobri kóre sen dizisti, pamodi el konsigi ‘tirmina korida’. (2 Tim. 4:7, 8) Má, ki tipu di korida Polu staba ta pâpia di el? Alvês Polu ta skrebeba sobri kuzas ki es ta fazeba na jogus di Grésia na ténpu antigu, pa inxinaba lisons inportanti. (1 Cor. 9:25-27; 2 Tim. 2:5) Txeu bês, el konpara vida di kristons ku algen ki sta na un korida. (1 Cor. 9:24; Gál. 2:2; Fil. 2:16) Un algen ta entra na es ‘korida’ óras ki el da se vida pa Jeová i batiza. (1 Ped. 3:21) El ta txiga méta óras ki Jeová da-l kel prémiu di vida pa tudu ténpu. — Mat. 25:31-34, 46; 2 Tim. 4:8. w20.04 26 ¶1-3

Kuarta-fera, 5 di janeru

Nhos poi armadura konplétu di Deus. — Efé. 6:13.

‘Sinhor é fiel, i el ta da nhos forsa i el ta proteje nhos di kel Malvadu.’ (2 Tes. 3:3) Modi ki Jeová ta proteje-nu? Jeová da-nu un armadura ki pode proteje-nu óras ki Satanás ta ataka-nu. (Efé. 6:13-17) Kel armadura spritual li é fórti i el ta funsiona dretu. Má kel armadura ta proteje-nu sô si nu uza kada un di kes pésa ki ta faze párti di el i si nu ka tra-s. Pur izénplu, sintu di verdadi ta reprizenta kes verdadi ki sta na Palavra di Deus, ki é Bíblia. Pamodi ki nu meste uza-s? Pamodi Satanás é ‘pai di mintira.’ (João 8:44) El ten txeu spiriénsa na kel asuntu li. Dja el ten milharis di anu ta konta mintira i ta ‘ngana Téra interu’! (Apo. 12:9) Má kes verdadi ki sta na Bíblia ta djuda-nu pa Satanás ka ngana-nu. Modi ki nu pode uza kel sintu li? Nu ta faze kel-li, óras ki nu ta prende verdadis sobri Jeová, óras ki nu ta adora-l ku spritu i verdadi i óras ki nu ta konporta ku onestidadi na tudu kuza. — João 4:24; Efé. 4:25; Heb. 13:18. w21.03 26-27 ¶3-5

Kinta-fera, 6 di janeru

Tanbê el ta ben entra na Téra di Glória. — Dan. 11:41.

Kuzê ki ta poba kel téra ser inportanti é pamodi el éra lugar di adorason verdaderu. Désdi Pentikósti di anu 33, kel ‘Téra di Glória’ dexa di ser un lugar ki algen ta vive na el. Kel-li ta faze sentidu pamodi povu di Jeová sta spadjadu na Téra interu. Nton, kuzê ki é kel ‘Téra di Glória’ oji? Oji el é kel párti di organizason di Jeová li na Téra. Es organizason é sima un país undi sérvus di Jeová sta unidu ta faze kes atividadi ki sta ligadu ku adorason verdaderu, sima runions i pregason. Duránti ténpu di fin, rei di nórti txeu bês entra na kel ‘Téra di Glória’. Pur izénplu, kantu Alimanha Nazista éra rei di nórti, inda más na kel Sugundu Géra na Mundu Interu, el entra na ‘Téra di Glória’ kantu el pirsigi i el mata povu di Deus. Dipôs di géra, kantu Union Suviétika bira rei di nórti, el entra na ‘Téra di Glória’ kantu el pirsigi povu di Deus i el manda-s prézu pa Sibéria. w20.05 13 ¶7-8

Sésta-fera, 7 di janeru

Jeová é txeu amigu di kes algen ki ten grandi ruspetu pa el, i el ta dexa-s konxe se kontratu. — Sal. 25:14.

Pensa na alguns ómi ki vive antis di Jizus ben Téra i ki bira amigu di Deus. Abraon éra un ómi ki mostra ma el tinha un fé fórti. Más di mil anu dipôs ki Abraon móre, Jeová txoma-l di ‘nha amigu’. (Isa. 41:8) Kel-li ta mostra ma nen mórti ka ta sipara Jeová di se amigus. Abraon sta bibu na mimória di Jeová. (Luc. 20:37, 38) Otu izénplu é di Jó. Un bês, kantu tudu anjus staba djuntu na Séu, Jeová pâpia ku kunfiansa sobri Jó. Jeová txoma-l di ‘un ómi rétu i justu, ki ta ruspeta Deus i ki ka ta seta kuzas mariadu.’ (Jó 1:6-8) Tanbê ten izénplu di Daniel. Duránti uns 80 anu, el sirbi Jeová di manera fiel, na un lugar ki pesoas ka ta adoraba Jeová. Kantu Daniel dja staba di idadi, anjus fla-l três bês ma el tinha ‘txeu valor’ pa Deus. (Dan. 9:23; 10:11, 19) Nu pode ten sertéza ma Jeová tene gana pa txiga dia ki el ta ben resusita se amigus ki el ta ama ki dja móre. — Jó 14:15. w20.05 26-27 ¶3-4

Sábadu, 8 di janeru

Inxina-m bus mandamentu. — Sal. 119:68.

Un bon studanti pode prende leis di Deus i ti dimira-s. Má, si el ka prende ama Jeová, ta fika difísil pa el obi ku el. Lenbra ma Eva konxeba lei di Deus, má el ka ta amaba kel Algen ki da lei. Adon tanbê mostra mésmu kuza. (Gén. 3:1-6) Pur isu, nu ten ki faze más di ki sô inxina otus algen kes lei justu di Jeová i modi ki es debe konporta. Leis di Jeová é sénpri bon pa nos. (Sal. 119:97, 111, 112) Má, pa nos studantis pensa si, es meste ntende ma Jeová faze kes lei pamodi el ta ama-nu. Pur isu, nu pode pergunta nos studantis: “Pamodi ki bu ta atxa ma Deus ta pidi-nu pa nu faze ô pa nu ka faze kel kuza li? Kuzê ki kel lei li ta inxina-nu sobri manera di ser di Deus?” Si nu djuda nos studantis pensa sobri Jeová i djuda-s ten un amor fórti pa se nómi, é más faxi nu toka ses korason. Nos studantis ta pasa ta ama ka sô kes lei, má kel Algen ki da kes lei. Ses fé ta fika más fórti i kel-li ta djuda-s aguenta firmi óras ki kontise prublémas. — 1 Cor. 3:12-15. w20.06 10 ¶10-11

Dumingu, 9 di janeru

Tudu algen debe sta prontu pa obi, má ka debe pâpia faxi. — Tia. 1:19.

Nu meste ten paxénxa pamodi ta leba ténpu pa un algen rekupera se amizadi ku Jeová. Txeu di kes ki staba inativu, ta fla ma es konsigi volta pa kongregason sô dipôs ki es resebe txeu vizita di ansions i di otus irmon. Un irman di Ázia ki txoma Nansi, skrebe: “Un grandi amiga na kongregason djuda-m txeu dimás. El gostaba txeu di mi, sima si mi éra se irman más grandi. El djuda-m lenbra di kes bon momentu ki nu pasaba djuntu. El ta obiba mi ku paxénxa, óras ki N ta kontaba el nhas sentimentu, i el ka tinha medu di daba mi konsedju. El prova ma el éra un amiga di verdadi, prontu pa djuda na kalker momentu.” Poi na lugar di otus é sima un bon ramedi. El pode djuda un algen ki sta maguadu xinti midjór. Alguns inativu dja ten anus maguadu ku algun algen na kongregason. I kel mágua pode tra kel algen vontadi di volta pa Jeová. Alguns pode atxa ma es tratadu ku injustisa. Talvês, kes irmon li meste un algen pa obi-s i ki ta ntende kuzê ki es sta xinti. w20.06 26-27 ¶10-11

Sugunda-fera, 10 di janeru

Nhos vense kel Malvadu. — 1 João 2:14.

Kada bês ki bu nega faze un kuza mariadu, bu ta ten más koraji di faze kel ki é dretu. Tanbê lenbra, ma kel manera mariadu ki mundu ta pensa sobri séksu ta ben di Satanás. Pur isu, tudu bês ki bu nega pensa sima algen di mundu, bu ta ‘vense kel Malvadu.’ Nu sabe ma é Jeová ki ten direitu di fla kuzê ki é pekadu i kuzê ki é ka pekadu. I nu ta faze nos midjór pa nu ka faze un pekadu. Má óras ki nu peka, nu ta konfesa nos pekadu pa Jeová na orason. (1 João 1:9) I si nu faze un pekadu gravi nu ta djobe ajuda di ansions, ki Jeová skodje pa kuida di nos. (Tia. 5:14-16) Má, nu ka debe fika sénpri ta kulpa nos kabésa pa pekadus ki nu fazeba. Pamodi? Pamodi nos Pai, ki ta ama-nu, da-nu resgati di se Fidju pa nos pekadu pode purduadu. Óras ki Jeová fla ma el ta púrdua kes ki rapende di korason, el ta púrdua própi. Pur isu, nu pode sirbi Jeová ku un konsénsia linpu. — 1 João 2:1, 2, 12; 3:19, 20. w20.07 22-23 ¶9-10

Térsa-fera, 11 di janeru

Fonti di vida sta na bo. — Sal. 36:9.

Tevi un ténpu ki Jeová staba el sô. Má kel-la ka pô-l ta xinti tristi. Jeová ka meste sta djuntu ku un algen pa el ser filís. Má, el kreba pa otus tinha vida i ser filís tanbê. Pur isu, se amor pô-l ta kumesa ta kria vida. (1 João 4:19) Primeru, Jeová kria se Fidju, Jizus, pa trabadja djuntu ku el. Através di Jizus, ‘fazedu tudu kes otu kuza’, i tanbê kes milhon di anju. (Col. 1:16) Jizus fika kontenti ku kel oportunidadi di trabadja djuntu ku se Pai. (Pro. 8:30) I anjus tanbê tinha motivus pa fikaba kontenti. Es odja modi ki Jeová ku Jizus, kel Bon Trabadjador, faze Séu ku Téra. Modi ki anjus reaji? Es ‘staba ta grita di lovor’ kantu Téra fazedu. Di sertéza, es kontinua ta faze kel-la sima Jeová ba ta finda kada dia di kriason. Talvês anjus fika mutu más kontenti inda kantu es odja Jeová ta kria algen, ki é kel últimu kriason más inportanti li na Téra. (Jó 38:7; Pro. 8:31, nóta di rodapé) Kada un di kes kuza ki Jeová kria ta mostra se amor i sabedoria. — Sal. 104:24; Rom. 1:20. w20.08 14 ¶1-2

Kuarta-fera, 12 di janeru

Nhos ta ser odiadu pa tudu nasons, pamodi nha nómi. — Mat. 24:9.

Jeová kria-nu pa nu ama i pa nu resebe amor. Pur isu, óras ki algen ta odia-nu nu ta xinti maguadu i talvês ti ku medu. Un irmon skrebe: “Kantu trópas sota-m, insulta-m i es amiasa-m pamodi ami é un Tistimunha di Jeová, N xinti medu i rabaxadu.” Kel tipu di ódiu li ta magua-nu. Má nu ka debe fika spantadu. Jizus dja flaba ma otus algen ta odiaba nos. Pamodi ki mundu ta ôdia sigidoris di Jizus? Pamodi sima Jizus, nu ‘ka ta faze párti di mundu’. (João 15:17-19) Nbóra nu ta ruspeta govérnus di ómis, nu ka ta adora-s i nen nu ka ta adora ses sinblu. Nu ta adora sô Jeová. Nu ta apoia direitu ki Deus ten di governa tudu algen, ki é un direitu ki Satanás i se ‘disendentis’ ta fla ma el ka ten. (Gén. 3:1-5, 15) Nu ta prega ma Reinu di Deus é úniku speransa pa tudu algen i ma ka ta dura Reinu ta ben kaba ku tudu kes ki é kóntra el. (Dan. 2:44; Apo. 19:19-21) Kel mensaji li é bon notísia pa kes algen ki é mansu, má é un mau notísia pa kes algen ki é mau. w21.03 20 ¶1-2

Kinta-fera, 13 di janeru

Nu sabe ma nu ben di Deus. — 1 João 5:19.

Jeová ta da mudjeris un lugar inportanti na kongregason. Es é un bon izénplu di sabedoria, fé, zelu i koraji. Tanbê, es é algen ki gosta di da i ki ta faze bons óbra. (Luc. 8:2, 3; Atos 16:14, 15; Rom. 16:3, 6; Fil. 4:3; Heb. 11:11, 31, 35) Tanbê, nu ta fika kontenti pamodi nu ten txeu irmon di idadi na nos kongregason. Es ta lida ku txeu prubléma di saúdi pamodi bedjisa. Má simé, kes irmon di idadi ta faze kel ki es pode na pregason, i es ta uza tudu ses forsa pa nkoraja i trena otus! Tanbê, nu pode prende txeu ku ses spiriénsa di vida. Di sertéza, nos irmons di idadi é bunitu pa Jeová i pa nos. (Pro. 16:31) Pensa tanbê na nos jóvens. É ka fásil pa es, kria na un mundu governadu pa Satanás i se filozofias. Má simé, nos tudu ta xinti koraji óras ki nu ta odja nos jóvens ta da komentáriu na runion, ta sai na pregason i ta difende ku koraji kes kuza ki es ta kridita na el. Jóvens, nhos ten un lugar spesial na kongregason di Jeová! — Sal. 8:2. w20.08 21-22 ¶9-11

Sésta-fera, 14 di janeru

N sta manda nhos sima ovelhas na meiu di lobus. — Mat. 10:16.

Óras ki nu ta kumesa ta prega i nu ta fla ma nos é Tistimunhas di Jeová, nu pode pasa pa alguns “tenpistadi” sima pirsigison di família, trósa di amigus i alguns algen pode ka obi nos mensaji. Modi ki bu pode ten más koraji? Primeru, bu meste ten sertéza ma Jizus sta kontinua ta orienta trabadju di pregason la di Séu. (João 16:33; Apo. 14:14-16) Dipôs, bira bu fé más fórti ma Jeová ta kunpri se promésa di kuida di bo. (Mat. 6:32-34) Sima bu fé ta ba ta bira kada bês más fórti, bu ta ten más koraji. Bu mostra un fé fórti kantu bu fla bus família i amigus ma bu kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová i ta sisti runion! Di sertéza bu faze txeu mudansa pa bu pode vive sima Jeová ta krê. Kantu bu faze kel-li, tanbê bu mostra fé i koraji. Pur isu, kontinua ta sforsa pa bu ten más koraji. Asi, bu ta ten sertéza ma ‘Jeová, bu Deus, ta sta ku bo pa undi ki bu bai.’ — Jos. 1:7-9. w20.09 4-5 ¶11-12

Sábadu, 15 di janeru

Jeová daba el diskansu. — 2 Cró. 14:6.

Rei Aza é un grandi izénplu di algen ki aji ku sabedoria pamodi el kunfia sénpri na Jeová. El sirbi Jeová ka sô na ténpus difísil, má tanbê na ténpus di pas. Duránti tudu se vida, ‘korason di Aza éra konplétu pa Jeová’. (1 Reis 15:14, nóta di rodapé) Un di kes manera ki Aza mostra ma el ta sirbiba Deus di tudu se korason, foi kantu el kaba ku adorason falsu na Judá. Bíblia ta fla ma el ‘tra kes altar di kes deus stranjeru i kes altu sagradu, i el kebra kes kuluna sagradu i el bota kes pósti sagradu na txon.’ (2 Cró. 14:3, 5) Aza ti tra Maaká, ki éra se avó, di un puzison inportanti ki el tinha. Pamodi? Pamodi el sta ta insentivaba povu pa faze adorason falsu i adora un imaji. (1 Reis 15:11-13) Aza ka kaba sô ku adorason falsu. Tanbê, el djuda povu di Judá pa torna adora Jeová sima el ta krê. Pur isu, Jeová abênsua Aza i kes israelita ku un ténpu di pas. Duránti 10 anu di govérnu di Aza, ‘téra staba na pas’. — 2 Cró. 14:1, 4, 6. w20.09 14 ¶2-3

Dumingu, 16 di janeru

Timótiu, kuida di kuzê ki bu dadu. — 1 Tim. 6:20.

Txeu bês nu ta kustuma pidi otus algen pa guarda-nu nos kuza di valor. Pur izénplu, nu pode poi nos dinheru na banku. Óras ki nu faze kel-li, nu ta spéra ma nos dinheru ta fika suguru, ka ta perde nen ka ta furtadu. Apóstlu Polu lenbra Timótiu ma el resebe un kuza di txeu valor, ki é konhisimentu izatu di kes kuza ki Deus ta ben faze pa tudu algen. Timótiu tanbê dadu responsabilidadi pa ‘prega palavra’ i ‘pa prega notísias sábi’. (2 Tim. 4:2, 5) Pur isu, Polu insentiva Timótiu pa guarda kel kuza ki el dadu. Sima Timótiu, Jeová da-nu txeu kuza di valor pa nu kuida di el. Pamodi se bondadi, Jeová ta da-nu konhisimentu izatu di verdadis ki ten txeu valor ki sta na Bíblia, ki é se Palavra. Kes verdadi ten txeu valor pamodi es ta inxina-nu modi ki nu pode ten un bon amizadi ku Jeová i es ta fla kuzê ki ta pô-nu ser filís. Óras ki nu ta seta kes verdadi i nu ta vive sima es ta fla, nu ta liberta di ensinus falsu i di kes konportamentu mariadu. — 1 Cor. 6:9-11. w20.09 26 ¶1-3

Sugunda-fera, 17 di janeru

Nhos sabe ki tipu di algen nu bira na nhos meiu pa pode djuda nhos. — 1 Tes. 1:5.

Un studanti meste odja ma bu ta ama i ma bu ta kridita na kes verdadi ki sta na Bíblia. Asi é más faxi el ama kes kuza ki el sta prende. Tanbê óras ki ta da, fla-l modi ki alguns prinsípiu di Bíblia dja djuda-u. Kel-li ta pô-l ta odja ma konsedjus di Bíblia pode djuda-l tanbê. Si bu studanti sta pasa pa prublémas, konta-l spiriénsa di irmons ki pasa pa mésmu prublémas i modi ki es konsigi lida ku es. Konvida un irmon di kongregason, ki pode ser un bon izénplu pa kel studanti, pa bai ku bo faze kel studu. Djuda bu studanti odja pamodi ki é bon sigi prinsípius di Bíblia na se vida. Si bu studanti é kazadu, se maridu ô se mudjer sta studa Bíblia tanbê? Si el ka sta studa, konvida-l pa studu. Insentiva bu studanti pa pâpia ku se família i amigus sobri kuzê ki el sta prende. — João 1:40-45. w20.10 16 ¶7-9

Térsa-fera, 18 di janeru

Bu debe inxina bus fidju. — Deut. 6:7.

Juzé ku Maria djuda Jizus bira un algen ki ta agradaba Deus. Es sigi orientason ki Jeová ta da pa pai ku mai. (Deut. 6:6, 7) Juzé ku Maria ta amaba Jeová txeu. I kuza más inportanti pa es éra djudaba ses fidjus ten kel mésmu amor. Juzé ku Maria skodje adora Jeová sénpri djuntu ku ses fidjus. Di sertéza, es ta sistiba kes runion ki es ta fazeba tudu simana na sinagóga, na Nazaré, i tanbê tudu anu es ta ba komemoraba Páskua na Jiruzalen. (Luc. 2:41; 4:16) Duránti kes viaji, talvês Juzé ku Maria ta inxinaba Jizus i kes otu fidju stória di povu di Jeová. I pode ser ki es ta pruvetaba kel kaminhu pa vizitaba alguns lugar ki Skrituras ta pâpia di es. Sima ses família ba ta bira más txeu, talvês ka éra fásil pa Juzé ku Maria mante konsentradu na ses adorason pa Jeová. Má kes benson ki es resebe, ta mostra ma bale péna tudu sforsu ki es faze. Ses família kontinua amigu di Jeová pamodi es poi ses adorason na primeru lugar. w20.10 28 ¶8-9

Kuarta-fera, 19 di janeru

Esdras dja priparaba se korason pa piskiza Lei di Jeová. . . i pa inxina se leis. — Esd. 7:10.

Si bu konvidadu pa un studu di Bíblia, ta sérba bon si bu konsigi pripara antis kel matéria ki sta ba papiadu di el. Dorin ki é un pioneru spesial, fla: “N gosta txeu óras ki nha kunpanheru di pregason ta pripara dretu pa kel studu. Di kel manera li, el ta konsigi da bons komentáriu.” Tanbê, si kel instrutor sta ben priparadu sima se kunpanheru, kel studanti ta da kónta i kel-li ta ser un bon izénplu pa el. Má sikrê bu ka konsigi pripara kel matéria dretu, tra peloménus un ténpu pa bu ntende kes pontu prinsipal di kel matéria. Orason é un párti inportanti na studu di Bíblia. Pur isu, pensa antis na kuzê ki bu ta fla, si kel instrutor pidi-u pa bu faze orason. Asi, bu orason pode toka korason di kel studanti. (Sal. 141:2) Odja kuzê ki kontise ku Hanae, ki ta mora na Japon. Kantu el éra studanti di Bíblia, alvês se instrutora ta konvidaba un otu irman pa se studu. Hanae ta lenbra di orasons di kel irman. El fla: “N ta konsigi odjaba ma el tinha un amizadi fórti ku Jeová i N krê sérba sima el. I tudu bês ki el ta flaba nha nómi na orason, N ta xintiba ma el tinha amor pa mi.” w21.03 9-10 ¶7-8

Kinta-fera, 20 di janeru

Koraji!. . . Bu ten ki ba da tistimunhu na Roma. — Atos 23:11.

Jizus garanti apóstlu Polu ma el ta txigaba na Roma. Má, alguns judeu na Jiruzalen faze planu pa ataka Polu i pa mata-l. Kantu Kláudiu Lízias, ki éra un komandanti di trópas di Roma, da kónta di kel planu, el djuda Polu. Kel óra, el manda un monti trópa pa leba Polu di Jiruzalen ti Sezarea. La, Governador Félis manda pa el “fika fitxadu na kadia di palásiu di Eródis”. Asi, kes inimigu di Polu ka konsigi prujudika-l. (Atus 23:12-35, Bíblia Na Prugrésu Di Traduson Pa Lingua Kabuverdianu, BPK) Má un otu governador, ki txomaba Festu, ki krê ‘agradaba judeus’, fika na lugar di Félis. El pergunta Polu: “Bu ka krê bai Jiruzalen pa N bai julga-u pa tudu es kuzas li?” Polu sabia ma si el baba Jiruzalen es podia mataba el. El fla: ‘N ta pidi pa Séza julga-m!’ Festu fla Polu: ‘Bu pidi pa Séza julga-u, nton bu ta bai pa Séza.’ Asi, Polu ta staba na Roma lonji di kes judeu ki krê mataba el. — Atos 25:6-12. w20.11 13 ¶4; 14 ¶8-10

Sésta-fera, 21 di janeru

Nos korason pode kondena-nu. — 1 João 3:20.

Nos tudu alvês ta xinti kulpadu. Pur izénplu, alguns ta xinti kulpadu pamodi kuza ki es fazeba antis di es prende verdadi. Otus ta xinti kasábi pamodi alguns kuza mariadu ki es faze dipôs ki es batiza. (Rom. 3:23) É klaru ki nu krê faze kel ki é dretu. Má ‘nos tudu nu ta fadja txeu bês.’ (Tia. 3:2; Rom. 7:21-23) Xinti kulpadu é kasábi, má el pode ser bon pa nos. Pamodi? Pamodi el pode pô-nu ta faze mudansas na vida i sta disididu na ka ripiti kes mésmu éru. (Heb. 12:12, 13) Má, nu pode xinti kulpadu dimás. Kel-li krê fla ma nu pode kontinua ta xinti kulpadu mésmu dipôs ki Jeová mostra ma dja el purdua-nu. Kel tipu di kulpa li pode prujudika-nu. (Sal. 31:10; 38:3, 4) Má nu ten ki toma kuidadu, sinon nu pode kai na kel armadilha di fika ta kulpa nos kabésa dimás. Pensa modi ki Satanás ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta dizisti di nos kabésa, mésmu ki Jeová ka dizisti di nos! — Konpara ku 2 Coríntios 2:5-7, 11. w20.11 27 ¶12-13.

Sábadu, 22 di janeru

Di sertéza, é atoa ki N mante nha korason puru i N laba nhas mô di kulpa. — Sal. 73:13.

Kel levita ki skrebe Salmo 73 kumesa ta xinti invéja di kes algen mau i orgulhozu. El ka xinti invéja di kes kuza mariadu ki es ta fazeba, má di ses vida ki ta parseba ma éra midjór ki di sel. (Sal. 73:2-9, 11-14) Ta parseba ma es tinha tudu: rikéza, un vida sábi i sen ninhun preokupason. Kel levita meste odjaba kuzas sima Jeová ta odja. Kantu el faze kel-li, el xinti pas otu bês i alegria. El fla: ‘Fóra [Jeová] N ka krê nada na Téra.’ (Sal. 73:25) Di mésmu manera nunka nu ka debe xinti invéja di kes algen mau ki ta parse ma es ten un vida sábi. Ses filisidadi ta ben kaba. (Ecl. 8:12, 13) Si nu xinti invéja di es, nu pode fika dizanimadu i nu pode poi na prigu nos amizadi ku Jeová. Pur isu, si bu da kónta ma bu sta xinti invéja di kes algen mau pamodi ta parse ma es ten un vida sábi, faze sima kel levita. Obi konsedjus di Deus i faze amizadi ku kes ki ta sirbi-l. Si bu amor pa Jeová é más grandi ki kalker otu kuza, bu ta atxa kel alegria di verdadi. I bu ta kontinua na kaminhu di kel ‘vida di verdadi.’ — 1 Tim. 6:19. w20.12 19 ¶14-16

Dumingu, 23 di janeru

Prubléma é ki alvês nu ka sabe kuzê ki nu meste pidi na orason, má spritu ta pidi pa nos óras ki nu jeme sen fla nada. — Rom. 8:26.

Óras ki bu ta konta Jeová bus preokupason, ka bu skese di inklui palavras di agradesimentu. É bon nu konsentra na kes bon kuza ki nu ten, mésmu óras ki nu sta na un situason difísil. Si alvês bu ka ta konsigi atxa palavras sértu pa fla kuzê ki bu sta xinti, lenbra ma Jeová ta responde ti kes orason sinplis sima: ‘Favor, djuda-m!’ (2 Cró. 18:31) Ka bu kunfia na bu sabedoria, kunfia na sabedoria di Jeová. Na ténpu di proféta Izaías, kes trópa di Asíria staba ta amiasa povu di Judá. Es fika ku txeu medu ki es pidi Ijitu pa djuda-s. (Isa. 30:1, 2) Jeová aviza-s ma si es kunfiaba na gentis di Ijitu, es ta kaíba na disgrasa. (Isa. 30:7, 12, 13) Jeová uza proféta Izaías, pa flaba povu di Judá na undi ki es podia atxaba kel suguransa di verdadi. El fla: ‘Pa nhos ten forsa nhos ten ki kontinua kalmu i ten kunfiansa’ na Jeová. — Isa. 30:15b. w21.01 3-4 ¶8-9

Sugunda-fera, 24 di janeru

Nton, N obi nunbru di kes ki seladu: 144 mil. — Apo. 7:4.

Kes kriston skodjedu ku spritu santu ta resebe ses rekonpénsa óras ki es bira reis i saserdótis djuntu ku Kristu na Séu. (Apo. 20:6) Jeová, Jizus i anjus ta ben fika txeu kontenti óras ki es odja kes 144 mil skodjedu ku spritu santu ta resebe ses rekonpénsa na Séu. Dipôs di pâpia di kes 144 mil rei i saserdóti, apóstlu Juan odja un kuza ki dexa-l txeu kontenti: ‘un monti di algen’ ki ta ben salva na Armajedon. Diferenti di kel primeru grupu ki ten un nunbru fíksu di 144 mil algen, kel sugundu grupu é mutu más grandi i el ka ten un nunbru fíksu. (Apo. 7:9, 10) Kel monti di algen sta ‘bistidu ku ropa branku kunpridu’. Kel-li krê fla ma es konsigi ‘mante sen mantxa di mundu’ di Satanás i ma es kontinua lial pa Deus i pa Kristu. (Tia. 1:27) Es sta ta grita di alegria pamodi tudu kuza ki Jeová i Jizus, kel Korderu di Deus, faze pa es salva. Tanbê es tene fódjas di palmera na mô. Kel-li ta mostra ma es ta rekonhese ku alegria ma Jizus é kel Rei ki Jeová skodje. — Konpara ku João 12:12, 13. w21.01 15-16 ¶6-7

Térsa-fera, 25 di janeru

Bu umildadi ta bira-m grandi. — 2 Sam. 22:36.

Un ómi pode prende ser un bon xéfi di família, óras ki el ta imita manera ki Jeová i Jizus ta uza ses autoridadi. Pur izénplu, odja modi ki Jeová ku Jizus ta mostra umildadi. Jeová ten sabedoria más di ki kalker algen, má simé, el ta obi opinion di se sérvus. (Gén. 18:23, 24, 32) Jeová é perfetu, má gósi el ka ta spéra pa nu ser perfetu. Envês di kel-li, el ta djuda se sérvus pa sirbi-l di midjór manera ki es ta pode. (Sal. 113:6, 7) É ka atoa ki Bíblia ta txoma Jeová di ‘kel ki ta djuda-nu’. (Sal. 27:9; Heb. 13:6) Rei Davidi rekonhese ma el konsigi kunpri kel grandi diziginason ki el resebe sô pamodi umildadi di Jeová. Odja izénplu di Jizus. El éra Instrutor i Sinhor di se disiplus, má simé, el laba ses pé. Própi Jizus fla: ‘N dexa izénplu pa nhos, nton sima N faze nhos, nhos debe faze tanbê.’ (João 13:12-17) Nbóra Jizus tinha grandi autoridadi, el ka ta speraba pa otus sirbiba el. Envês di kel-li, el ta sirbiba otus. — Mat. 20:28. w21.02 4 ¶8-10

Kuarta-fera, 26 di janeru

Glória di jóvens é ses forsa. — Pro. 20:29.

Jóvens, nhos pode faze txeu kuza pa organizason di Jeová. Nhos ten txeu forsa i inerjia. Nhos é un grandi benson pa kongregason. Talvês nhos tene gana di bira un ajudanti di kongregason. Má nhos pode atxa ma irmons di nhos kongregason ta pensa ma nhos é jóvens dimás i ma nhos ka sta priparadu pa resebe un priviléjiu rei di inportanti. Sikrê nhos é jóven, ten alguns kuza ki nhos pode faze gósi pa irmons di nhos kongregason ruspeta nhos i kunfia na nhos. Bu ten algun kapasidadi ki bu pode uza pa djuda otus na kongregason? Pur izénplu, talvês dja bu repara ma algun irmon di idadi na kongregason ten difikuldadi na uza tablet ô telemóvel na studu pesoal ô na runions. Kuzê ki bu ta atxa di uza bu konhisimentu pa djuda-l? Di sertéza el ta fika txeu kontenti. Na tudu kel ki bu ta faze, dexa bu Pai na Séu ku orgulhu di bo. w21.03 2 ¶1, 3; 7 ¶18

Kinta-fera, 27 di janeru

Kada un ta leba se própi karga. — Gál. 6:5.

Alguns mudjer ten más skóla di ki ses maridu. Má simé, é maridu ki ten responsabilidadi di faze adorason na família i djuda-s sirbi Jeová. (Efé. 6:4) É verdadi ma mudjer ten ki obi ku se maridu, má inda el é responsável pa kuida di se amizadi ku Jeová. Pur isu, el debe tra ténpu pa faze se própi studu di Bíblia i pensa na kuzê ki el studa. Kel-li ka ta djuda-l sô ama i ruspeta Jeová, má tanbê ta djuda-l xinti alegria na obi ku se maridu i ruspeta-l. Kes mudjer ki ta ruspeta ses maridu i ta obi ku es pamodi es ta ama Jeová, ta xinti más alegria di ki kes ki ka ta faze kel-li. Es ta ser un bon izénplu pa kes ómi i mudjeris más jóven. Es ta djuda ten un anbienti di amor i pas, ka sô na ses família má tanbê na kongregason. (Tito 2:3-5) Oji maioria di Tistimunhas di Jeová é mudjer. — Sal. 68:11. w21.02 13 ¶21-23

Sésta-fera, 28 di janeru

Nhos ser amigu di Deus i el ta ser nhos amigu. — Tia. 4:8.

Apóstlu Polu da un bon izénplu di koraji i di aguenta firmi. Alvês el ta xintiba fraku. Má el konsigi aguenta firmi pamodi el ta kunfiaba ma Jeová ta daba el koraji i forsa ki el mesteba. (2 Cor. 12:8-10; Fil. 4:13) Nu pode ten kel mésmu forsa i koraji ki Polu, si nu rekonhese ma nu meste di ajuda di Jeová. (Tia. 4:10) Óras ki nu sta pasa pa prublémas, nu pode ten sertéza di kel-li: Jeová ka sta ta kastiga-nu. Disiplu Tiagu ta da-nu kel sertéza li. El fla: ‘Óras ki algen sta ta pasa pa provason, el ka debe fla: ‘É Deus ki sta pô-m na próva.’ Pamodi pa kuzas mariadu, Deus ka ta provadu, nen el ka ta poi ningen na próva.’ (Tia. 1:13) Si nu ten sertéza di kel-li, nos amizadi ku nos Pai ki ta ama-nu txeu ta bira más fórti. Jeová ‘ka muda.’ (Tia. 1:17) El djuda kes kriston na ténpu di apóstlus lida ku prublémas i el ta faze mésmu kuza pa nos oji. Faze orason di korason pa Jeová i pidi-l pa el djuda-u ten sabedoria, fé i koraji. El ta responde bus orason. w21.02 31 ¶19-21

Sábadu, 29 di janeru

Sima féru ta mola féru, asi tanbê un ómi ta mola se amigu. — Pro. 27:17.

Bu pode nkoraja un studanti di Bíblia ki ta sisti runion, óras ki bu ta preokupa ku el di verdadi. (Fil. 2:4). Sen mete na se asuntus, ilojia-l pa tudu mudansas ki dja el faze. Pergunta-l sobri se studu di Bíblia, se família i se trabadju. Kes tipu di konbérsu li ta djuda nhos ten un bon amizadi. I kel-li pode djuda kel studanti xinti vontadi di batiza. Sima un studanti ta kontinua ta faze prugrésu i ta faze mudansas, djuda-l xinti ma el ta faze párti di kongregason. Un manera di faze kel-li, é óras ki bu ta konvida-l pa un konvíviu ô pa faze otus kuza. (Heb. 13:2) Óras ki un studanti bira un publikador, bu pode konvida-l pa nhos sai na pregason djuntu. Diego, ki é un publikador na Brazil, fla: “Txeu irmon konvida-m pa nu trabadja na pregason. Kel-li foi un bon manera di konxe-s dretu. N prende txeu kuza ku kada un di es i N xinti más amigu di Jeová i di Jizus.” w21.03 12 ¶15-16

Dumingu, 30 di janeru

Ka nhos paga ningen mal ku mal. — Rom. 12:17.

Jizus fla ma se sigidoris debe ama ses inimigu. (Mat. 5:44, 45) Má é fásil faze kel-li? Klaru ki nau! Má nu ta konsigi ku ajuda di spritu santu di Deus. Alén di amor, frutu di spritu santu di Deus, ta inklui paxénxa, bondadi, brandura i kapasidadi di kontrola nos kabésa. (Gál. 5:22, 23) Tudu kes kualidadi li ta djuda-nu aguenta firmi óras ki nu ta odiadu. Txeu di kes algen ki antis éra kóntra nos, muda di ideia kantu es odja ses maridu, mudjer, fidju ô vizinhu ta mostra kes kualidadi li. Txeu di es ti mésmu bira nos irmons ki nu krê txeu. Pur isu, si bu atxa ma é difísil ama kes algen ki ta odia-u sô pamodi bu ta sirbi Jeová, faze orason ta pidi spritu santu. (Luc. 11:13) I bu pode ten sertéza ma obi ku Deus sénpri é midjór kuza ki bu pode faze. (Pro. 3:5-7) Ódiu pode ten txeu puder i el pode magua-nu. Má amor é mutu más fórti. El ta muda korason. I más inportanti inda, Jeová ta fika txeu kontenti. Má mésmu ki kes algen ki é kóntra nos ka para di odia-nu, nu pode kontinua ta ser filís. w21.03 23 ¶13; 24 ¶15, 17

Sugunda-fera, 31 di janeru

Un nason poderozu i txeu dimás, ki ka ta da pa konta. — Joel 1:6.

Profesia di Juel sta pâpia di trópas ki sta ba ataka un lugar. (Joel 2:1, 8, 11) Jeová staba ta fla ma el ta uzaba se ‘izérsitu grandi’ (trópas di Babilónia) pa kastigaba kes israelita ki ka obi ku el. (Joel 2:25) Kes trópa ki ta ba invadiba, txomadu di ‘kel ki ta ben di nórti’, pamodi Babilónia invadi Israel pa ladu nórti. (Joel 2:20) Kes trópa konparadu ku un grupu di kafanhotus ki sta ben organizadu. Juel fla sobri es: ‘Kada [trópa] ta bai na se kaminhu. Es ta invadi sidadi. Es ta subi riba di kazas, es ta entra pa janélas sima ladron.’ (Joel 2:8, 9) Bu ta pode imajina kel-li? Kes trópa sta pa tudu ladu. Ka ten kau bai. Ningen ka ta pode skapa di spada di trópas di Babilónia! Na anu 607 A.J., trópas di Babilónia (ô kaldeus) invadi sidadi di Jiruzalen sima kafanhotus. Bíblia ta fla: ‘Rei di kaldeus, ka tevi konpaxon nen di rapázis nen di mininas, nen di algen grandi nen di algen duenti.’ — 2 Cró. 36:17. w20.04 5 ¶11-12

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen