BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es22 pp. 17-26
  • Febreru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Febreru
  • Izamina testu di dia — 2022
  • Subtémas
  • Térsa-fera, 1 di febreru
  • Kuarta-fera, 2 di febreru
  • Kinta-fera, 3 di febreru
  • Sésta-fera, 4 di febreru
  • Sábadu, 5 di febreru
  • Dumingu, 6 di febreru
  • Sugunda-fera, 7 di febreru
  • Térsa-fera, 8 di febreru
  • Kuarta-fera, 9 di febreru
  • Kinta-fera, 10 di febreru
  • Sésta-fera, 11 di febreru
  • Sábadu, 12 di febreru
  • Dumingu, 13 di febreru
  • Sugunda-fera, 14 di febreru
  • Térsa-fera, 15 di febreru
  • Kuarta-fera, 16 di febreru
  • Kinta-fera, 17 di febreru
  • Sésta-fera, 18 di febreru
  • Sábadu, 19 di febreru
  • Dumingu, 20 di febreru
  • Sugunda-fera, 21 di febreru
  • Térsa-fera, 22 di febreru
  • Kuarta-fera, 23 di febreru
  • Kinta-fera, 24 di febreru
  • Sésta-fera, 25 di febreru
  • Sábadu, 26 di febreru
  • Dumingu, 27 di febreru
  • Sugunda-fera, 28 di febreru
Izamina testu di dia — 2022
es22 pp. 17-26

Febreru

Térsa-fera, 1 di febreru

Nhos mostra umildadi i nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos. — Fil. 2:3.

Tenta konxe bus irmons ku irmans más dretu. Pâpia ku es antis i dipôs di runions, trabadja ku es na pregason, i si da, konvida-s pa nhos kume algun kuza djuntu. Óras ki bu ta faze kel-li, talvês bu ta diskubri ma un irman ki ta parse ma el ka gosta di pâpia ku algen, na verdadi el ten txeu vergónha. Un irmon ki é riku, i ki bu ta atxa ma el gosta di dinheru, bu pode diskubri ma el gosta di da i di resebe otus. Ô un família ki txeu bês ta txiga runion atrazadu, bu ta diskubri ma es sta ta lida ku opozison. (Jó 6:29) É klaru ki nu ka debe ‘mete na asuntus di otus algen’. (1 Tim. 5:13) Má, é bon nu sabe alguns kuza sobri nos irmons ku irmans i kuzê ki es pasa na vida. Kel-li ta djuda-nu ntende ses manera di ser más dretu. Talvês, bu ta atxa ma un irmon di kongregason ta faze kuzas ki ta xatia-u. Má, si bu konxe-l más dretu, pode ser ki bu ta ntende-l midjór. Faze kel-li ta iziji sforsu. Má, óras ki bu sigi konsedju di Bíblia di abri bu korason más txeu, bu ta imita Jeová, ki ta ama ‘tudu tipu di algen’. — 1 Tim. 2:3, 4; 2 Cor. 6:11-13. w20.04 16-17 ¶10-12

Kuarta-fera, 2 di febreru

Ningen ka ten amor más grandi di ki kel ki da se vida pa se amigus. — João 15:13.

Na kel noti antis di Jizus móre, el fla se disiplus ma es devia amaba kunpanheru. El sabia ma kel tipu di amor li ta djudaba es kontinua unidu i aguenta ódiu di mundu. Odja izénplu di kongregason na Tesalónika. Désdi kantu kel kongregason formadu, irmons di la sénpri ta sufreba pirsigison. Má simé, es bira izénplu di lialdadi i amor. (1 Tes. 1:3, 6, 7) Polu insentiva irmons di Tesalónika pa es mostra amor i es devia fazeba kel-li ‘kada bês más.’ (1 Tes. 4:9, 10) Amor ta poba es ta konsola kes diprimidu i ta djuda kes fraku. (1 Tes. 5:14) Kes irmon di Tesalónika sigi kes orientason di apóstlu Polu. Na se sugundu karta ki el skrebe un anu dipôs, Polu fla-s: ‘Amor ki tudu nhos ten pa kunpanheru, sta ta omenta.’ (2 Tes. 1:3-5) Amor di kes irmon na Tesalónika djuda-s aguenta kes difikuldadi i kes pirsigison. w21.03 22 ¶11

Kinta-fera, 3 di febreru

Nu kóre sen dizisti na korida ki nu dadu. — Heb. 12:1.

Si nu krê resebe kel prémiu di vida pa tudu ténpu, nu ten ki anda na kel kaminhu pa vida ô sigi izénplu di Jizus. (Atos 20:24; 1 Ped. 2:21) Má, Satanás ku kes algen ki ta sigi-l, krê pa nu sigi un kaminhu diferenti; es krê pa nu ‘kontinua ta kóre djuntu ku es’. (1 Ped. 4:4) Es ta faze trósa di kel kaminhu ki nu ta sigi, es ta fla ma kel kaminhu ki es sta na el é más midjór i ma ta da liberdadi. Má es sta nganadu. (2 Ped. 2:19) Kel-li ta mostra pamodi ki nu debe skodje kel strada sértu! Satanás krê pa nos tudu para di kóre na kel strada pertadu ‘ki ta leba pa vida’ i pa nu kóre na kel strada largu ki kuazi tudu algen di kel mundu li sta na el. Txeu algen sta na kel strada la i é fásil anda na el. Má el ‘ta leba pa distruison’. (Mat. 7:13, 14) Pa nu kontinua na kel strada sértu i ka ser nganadu, nu meste kunfia na Jeová i obi ku el. w20.04 26 ¶1; 27 ¶5, 7

Sésta-fera, 4 di febreru

N ta rekumenda nhos favor, pa nhos faze súplika i orason. . . i faze pididus. . . asi pa nu kontinua ta leba un vida kalmu i trankilu, ta faze tudu nos adorason pa Deus. — 1 Tim. 2:1, 2.

Na kes últimu anu ki pasa, Rúsia ku kes ki ta apoia-l tanbê entra na ‘Téra di Glória’. (Dan. 11:41) Modi? Na anu 2017, es rei proibi trabadju di povu di Jeová i el prende txeu irmon ku irmans. Tanbê el proibi nos publikasons, ti mésmu Tradução do Novo Mundo. El fitxa Betel di Rúsia i el toma alguns Salon di Reinu i Salons di Asenbleia. Dipôs di tudu kel-li, na anu 2018, Grupu Enkaregadu di Óbra fla ma Rúsia ku kes ki ta apoia-l é rei di nórti. Má, povu di Jeová ka ta briga kóntra ninhun govérnu ô tenta muda-l, sikrê un govérnu sta ta pirsigi-s. Es ta sigi konsedju di Bíblia di faze orason pa ‘tudu kes ki sta na puzisons altu’, inda más óras ki es ta toma disizons ki pode prujudika nos liberdadi pa sirbi Jeová. w20.05 14 ¶9

Sábadu, 5 di febreru

Presta txeu atenson na bu kabésa i na bu manera di inxina. — 1 Tim. 4:16.

Pai ku mai, si nhos krê pa nhos fidju ten sertéza ma es tene verdadi, es meste ten ses própi amizadi ku Deus i ten sertéza ma kuzê ki Bíblia ta inxina é verdadi. Si nhos krê inxina nhos fidju verdadi sobri Deus, nhos meste ser un bon studanti di Bíblia pa pode da-s un bon izénplu. Nhos debe tra ténpu pa pensa txeu na kuzê ki nhos sta ta prende. Asi nhos ta pode inxina nhos fidju faze mésmu kuza. Nhos meste inxina-s uza kes feraménta di studa Bíblia, sima nhos ta faze ku studantis. Asi, nhos ta djuda nhos fidju ama Jeová i tanbê kunfia na ‘skravu fiel i prudenti’ ki el ta uza pa djuda-nu ntende Bíblia. (Mat. 24:45-47) Ka nhos inxina nhos fidju sô kes verdadi más sinplis di Bíblia. Má tanbê, nhos inxina-s ‘kes kuza más profundu di Deus’ sima es ta pode, di akordu ku ses idadi i kapasidadi. — 1 Cor. 2:10. w20.07 11 ¶10, 12-13

Dumingu, 6 di febreru

Jeová ta ôdia algen falsu, má el ten amizadi fórti ku kes algen ki é lial pa el. — Pro. 3:32.

Kantu algen oji ki ten un amizadi fórti ku Jeová? Milhons di algen. Es ta konsigi ten kel amizadi li, pamodi fé ki es ten na sakrifisiu di resgati di Jizus. É pur isu ki Jeová, ku bondadi, ta dexa-nu da nos vida pa el i batiza. Óras ki nu faze kes kuza inportanti li, nu ta djunta ku kes milhon di algen ki da ses vida pa Deus i batiza, i ki ten un ‘amizadi fórti’ ku kel Algen más inportanti di Séu ku Téra! Modi ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa nos amizadi ku Deus? Sima Abraon ku Jó, ki kontinua lial pa más di 100 anu, nu meste kontinua lial, ka ta nporta kantu anu ki dja nu ten ta sirbi Jeová na kel mundu li. Sima Daniel, nu debe da valor pa nos amizadi ku Deus mutu más di ki nos vida. (Dan. 6:7, 10, 16, 22) Ku ajuda di Jeová, nu pode aguenta kalker prubléma ki nu sta pasa pa el i kontinua ta ser se amigu. — Fil. 4:13. w20.05 27 ¶5-6

Sugunda-fera, 7 di febreru

Da-m un korason konplétu. — Sal. 86:11.

Rei Davidi odja un mudjer di otu ómi ta toma banhu. El konxeba kel lei di Jeová ki ta fla: ‘Ka bu dizeja mudjer di bu prósimu’. (Êxo. 20:17) Má, ta parse ma el fika ta djobe kel mudjer. Se korason fika divididu entri gana di ten kel mudjer, Batiseba, i se vontadi di agrada Jeová. Nbóra Davidi tinha txeu amor i ruspetu pa Jeová, el dexa se dizeju kontrola-l i el faze alguns kuza mariadu. El suja nómi di Jeová. Tanbê, el traze disgrasa pa kes algen ki ka tinha kulpa, ti mésmu pa se própi família. (2 Sam. 11:1-5, 14-17; 12:7-12) Jeová disiplina Davidi i el torna ganha un bon amizadi ku El. (2 Sam. 12:13; Sal. 51:2-4, 17) Dipôs, Davidi lenbra di tudu kes prubléma i sufrimentu ki el pasa pa el, kantu el dexa se korason fika divididu. Se palavras ki sta na Salmo 86:11, tanbê pode traduzidu asi: ‘Ka bu da-m un korason divididu.’ Má, Jeová djuda Davidi otu bês ten un korason konplétu ô ki ka staba divididu? Sin. Nu sabe kel-li, pamodi Bíblia ben fla dipôs ma Davidi éra un ómi ki tinha ‘un korason konplétu pa Jeová, se Deus’. — 1 Reis 11:4; 15:3. w20.06 11 ¶12-13

Térsa-fera, 8 di febreru

N kontinua ta konduzi-s, ku kes kordon di amor. — Ose. 11:4.

Bíblia ta fla ma amor di Jeová pa se povu é sima un kórda. Di ki manera? Pensa na kel izénplu li: Imajina ma bu kai na un mar brabu i bu sta ta foga. Nton, un algen ta bota-u un koleti di salva-vida. Di sertéza bu ta fikaba kontenti, pamodi kel koleti ka ta dexa-u bai fundu. Má, sô kel koleti ka ta salva-u. Agu sta friu i pa bu skapa bu meste txiga na boti di salva-vida. Bu meste pa un algen bota-u un kórda i pa puxa-u pa kel boti. Sima testu di oji ta fla, ku amor Jeová ‘kontinua ta konduzi’ kes israelita ki afastaba di el. Deus ta xinti mésmu kuza oji, pa kes algen ki para di sirbi-l i ki sta ta foga na prublémas i preokupasons dimás. El krê pa kes algen sabe ma el ta ama-s i el krê puxa-s otu bês pa el. I Jeová pode uza-u pa el mostra se amor pa kes ki sta inativu. É inportanti nu fla kes inativu ma Jeová ta ama-s i ma nos tanbê nu ta ama-s. w20.06 27-28 ¶12-13

Kuarta-fera, 9 di febreru

Filís é kel ki kontinua ta aguenta firmi na provason. — Tia. 1:12.

Kantu Estevão matadu, txeu kriston fuji di Jiruzalen i es ‘spadjadu pa kes zóna di Judea i Samaria’ i es txiga ti Xipri i Antiokia. (Atos 7:58–8:1; 11:19) Ka ta da nen pa imajina kes difikuldadi ki kes disiplu tevi ki pasa pa el. Má simé, es kontinua ta prega notísias sábi ku alegria i es forma kongregason pa tudu inpériu Romanu. (1 Ped. 1:1) Má inda es ta ben pasaba pa txeu prubléma. Pur izénplu, pa vólta di anu 50, kel inperador di Roma ki txomaba Kláudiu, manda tudu judeus pa sai di Jiruzalen. Pamodi kel-li, kes judeu ki biraba kriston tevi ki bandona ses kaza i ba mora na otu lugar. (Atos 18:1-3) Pa vólta di anu 61, apóstlu Polu skrebe ma pesoas insulta txeu irmon na frenti di otus, pô-s na kadia i ma es furtadu kes kuza ki es tinha. (Heb. 10:32-34) I sima kes otu algen, kes kriston tinha ki lidaba ku pobréza i prublémas di saúdi. — Rom. 15:26; Fil. 2:25-27. w21.02 26-27 ¶2-4

Kinta-fera, 10 di febreru

Diabu dixi pa nhos xeiu di raiba, dja ki el sabe ma falta-l poku ténpu. — Apo. 12:12.

Si nu sforsa pa nu ten un fé fórti, nen Satanás nen kes ki el ta uza, ka ta pode para-nu di kontinua ta anda na verdadi. (2 João 8, 9) Nu ten ki spéra ma mundu ta odia-nu. (1 João 3:13) Juan lenbra-nu ma ‘mundu interu sta na puder di Malvadu.’ (1 João 5:19) Sima nu sta txiga más pértu di fin, Satanás sta ku más raiba inda. Alvês el ta ataka-nu di manera ki nu ka ta da kónta. Pur izénplu, el pode bota iska pa pô-nu faze konportamentu seksual mariadu ô kridita na mintira di kes algen ki bandona i fika kóntra nos organizason. Má tanbê el pode ataka-nu klaru, sima óras ki el ta uza pirsigison fórti. Satanás sabe ma el tene poku ténpu pa el tenta para nos trabadju di pregason ô frakise nos fé. Pur isu, nu ka ta fika spantadu óras ki ta proibidu alguns ô tudu nos trabadju na alguns país. Má simé, nos irmons ku irmans ki ta vive na kes país, sta kontinua ta mante firmi. Es sta ta mostra ma ka ta nporta kuzê ki kel Malvadu sta faze kóntra nos, nu pode ganha! w20.07 24 ¶12-13

Sésta-fera, 11 di febreru

Prezenti ki Deus ta da é vida pa tudu ténpu através di Kristu Jizus, nos Sinhor. — Rom. 6:23.

Jeová kreba pa nu viveba pa tudu ténpu na un planéta bunitu ki el kria. Má, kantu Adon ku Eva rabela kóntra ses Pai ki ta amaba es, pekadu ku mórti spadja pa mundu interu. (Rom. 5:12) Kuzê ki Jeová faze? Lógu dipôs di kel pekadu, el fla modi ki el ta ben salvaba nos. (Gén. 3:15) El ta ben daba se Fidju Jizus pa resgata-nu. Asi, tudu fidjus di Adon ku Eva, ta fikaba livri di pekadu ku mórti. Kada algen ta ben tinha xansi di obi ku Jeová i ganha vida pa tudu ténpu. (João 3:16; 1 Cor. 15:21, 22) Na Paraízu, Jeová ta ben uza se Fidju pa resusita milhons i milhons di algen. Nu pode spéra ma kes algen ki móre ka ta ben resusitadu omésmu ténpu. Pamodi? Pamodi si pesoas bira txeu na Téra di un óra pa kel otu, pode kria un grandi konfuzon. Má Jeová sénpri ta faze kuzas di manera organizadu. El sabe ma kuzas ten ki sta organizadu pa pesoas pode vive na pas. — 1 Cor. 14:33. w20.08 14 ¶3; 15 ¶5

Sábadu, 12 di febreru

Presta txeu atenson na bu kabésa i na bu manera di inxina. — 1 Tim. 4:16.

Un studanti debe ntende ma obijetivu di se studu di Bíblia é djuda-l bira un Tistimunha di Jeová. Ten alguns kuza ki un studanti di Bíblia meste faze pa el pode batiza. Primeru, el ta konxe Jeová, el ta prende ama-l i ten fé na El. (João 3:16; 17:3) Dipôs, el ta bira amigu di Jeová i tanbê di irmons na kongregason. (Heb. 10:24, 25; Tia. 4:8) Ku ténpu, el ta dexa di faze kes kuza mariadu i el ta rapende di se pekadus. (Atos 3:19) Tanbê, se fé ta pô-l ta pâpia ku otus algen sobri kes kuza ki el prende. (2 Cor. 4:13) Nton, el ta da se vida pa Jeová i el ta batiza. (1 Ped. 3:21; 4:2) Kel-li é un dia ki tudu algen na kongregason ta sta kontenti! Timenti un studanti sta faze kes kuza ki ta pô-l ta batiza, nu meste ilojia-l sénpri i insentiva-l pa el kontinua ta faze prugrésu. w20.10 17-18 ¶12-13

Dumingu, 13 di febreru

Si pé flaba: “Dja ki mi é ka mô, N ka ta faze párti di korpu”, é ka pamodi kel-la ki el ta dexaba di faze párti di korpu. — 1 Cor. 12:15.

Si bu fika ta konpara bu kabésa ku otus na kongregason, bu pode ka odja valor ki bu ten. Alguns na kongregason pode ser bon na inxina, bon na organiza ô bon na konsola i nkoraja otus. Talvês, bu pode atxa ma nunka bu ka ta ser bon móda es. Kel-li ta mostra ma bo é umildi i ma bu ta seta bus limitason. (Fil. 2:3) Má toma kuidadu. Si tudu óra bu ta konpara bu kabésa ku otus na kongregason ki ten txeu kapasidadi, bu pode xinti dizanimadu. Sima apóstlu Polu fla, bu pode ti xinti ma bu ka ta sirbi pa nada na kongregason. Na ténpu di apóstlus, Jeová da alguns kriston don di faze milagris através di spritu santu. Má é ka tudu kristons ki resebe kes mésmu don. (1 Cor. 12:4-11), Má simé, kada kriston tinha txeu valor pa el. Oji, nu ka sta dadu más kes don di faze milagris através di spritu santu. Má kel prinsípiu inda ta sirbi pa nos. Kada un di nos ten kapasidadi diferenti, má nos tudu ten txeu valor pa Jeová. w20.08 23 ¶13-15

Sugunda-fera, 14 di febreru

Jeová sta di nha ladu, N ka ta xinti medu. — Sal. 118:6.

Óras ki bu ta ora ta pidi Jeová pa da-u koraji, bu pode ten sertéza ma Jeová ta responde bu orason i nunka el ka ta bandona-u. (Atos 4:29, 31) El sta sénpri na bu ladu pa djuda-u. Pensa na modi ki el djuda-u vense prublémas i el da-u forsa ki bu meste pa faze mudansas na vida. Di sertéza, Kel ki abri Mar Burmedju pa salva israelitas, tanbê ta djuda-u ser un disiplu di Kristu. (Êxo. 14:13) Bu pode ten kel mésmu sertéza ku kel salmista ki fla kes palavra ki sta na testu di oji. Jeová tanbê pode da kes publikador novu kel koraji ki es meste. Odja spiriénsa di un irman ki txoma Tomoyo. Kantu el kumesa ta sai na pregason kel primeru algen ki el pâpia ku el grita: “N ka krê nada ku Tistimunhas di Jeová!” i el da-l ku pórta na róstu. Má Tomoyo ka fika ku medu, i el fla se kunpanheru di pregason: “Bu obi kel-li? El ka dexa-m nen abri bóka. Dja el odja ma mi é un Tistimunha di Jeová. N sta txeu kontenti!” Gósi Tomoyo é pioneru fíksu. w20.09 6 ¶13-14

Térsa-fera, 15 di febreru

Aza faze kel ki Jeová, se Deus, ta atxaba ma éra bon i dretu. — 2 Cró. 14:2.

Aza fla povu ma é Jeová ki da-s ‘diskansu di tudu inimigus ki staba na ses vólta.’ (2 Cró. 14:6, 7) Aza ka atxa ma kel ténpu di pas éra un ténpu pa relaxa. Má, el uza kel ténpu pa faze sidadis, paredis altu, toris i portons. Aza fla povu di Judá: ‘Téra inda sta na nos puder’. Kuzê ki el krê flaba? El krê flaba ma povu podia andaba livri na kel téra ki Deus daba es i fazeba konstruson, pamodi ka tinha ninhun inimigus ki podia inpidiba es. Aza insentiva povu pa uza dretu kel ténpu di pas. Aza tanbê uza kel ténpu di pas pa bira se trópas más fórti. (2 Cró. 14:8) Má kel-li krê fla ma el ka tinha fé na Jeová? Nau. Dja ki Aza éra rei, el sabia ma el tinha obrigason di pripara povu pa kalker prubléma ki podia kontiseba na futuru. Aza sabia ma kel ténpu di pas na Judá ka ta duraba pa tudu ténpu. I é kel-li própi ki kontise. w20.09 15 ¶4-5

Kuarta-fera, 16 di febreru

Ka nhos pasa di kuzas ki sta skrebedu. — 1 Cor. 4:6.

Pamodi el ta preokupa ku irmons, un ansion pode kria régras pa proteje kongregason. Má ten grandi diferénsa entri kel autoridadi di un ansion i kel autoridadi di un xéfi di família. Pur izénplu, Jeová da ansions autoridadi di aji sima juís i es pode tra fóra di kongregason kes pekador ki ka rapende. (1 Cor. 5:11-13) Má, Jeová da xéfi di família autoridadi ki el ka da ansions. Pur izénplu, el da pai autoridadi di kria régras pa se família i di iziji pa obidesedu kes régra. (Rom. 7:2) Pur izénplu, un xéfi di família ten direitu di disidi ki óra ki se fidjus debe txiga kaza di noti. I si se fidjus ka obidese kel régra, el ten autoridadi pa disiplina-s. (Efé. 6:1) Má é klaru ki antis di kria un régra, un xéfi di família ki ta ama se mudjer ta pâpia ku el, afinal es é ‘un karni sô.’ — Mat. 19:6. w21.02 16-18 ¶10-13

Kinta-fera, 17 di febreru

[Sabedoria] bale más di ki koral; ka ten nada ki bu ta krê ki ta konpara ku el. — Pro. 3:15.

Un otu motivu ki ta mostra pamodi ki kes verdadi di Palavra di Deus ten txeu valor, é pamodi Jeová ta inxina-s sô pa kes ki é umildi i ki ten ‘bon inklinason’. (Atos 13:48) Kes algen li ta seta ma Jeová sta uza skravu fiel i prudenti pa inxina kes verdadi oji. (Mat. 11:25; 24:45) Nunka nu ka ta konsigi ntendeba kes verdadi li nos sô, i ka ten nada ki ta konpara ku es. (Pro. 3:13) Jeová tanbê da-nu priviléjiu di inxina otus algen kes verdadi sobri el i se vontadi. (Mat. 24:14) Kel mensaji ki nu ta prega ten txeu valor. El ta djuda pesoas bira párti di família di Jeová i el ta da-s xansi di vive pa tudu ténpu. (1 Tim. 4:16) Ka ta nporta si nu ta faze txeu ô poku na pregason, nos tudu nu sta apoia kel trabadju más inportanti ki sta fazedu gósi. (1 Tim. 2:3, 4) Di sertéza, é un priviléjiu grandi trabadja ku Jeová! — 1 Cor. 3:9. w20.09 26-27 ¶4-5

Sésta-fera, 18 di febreru

Nu atxa alguns irmon la, ki insisti pa nu fikaba ku es. — Atos 28:14.

Duránti se viaji pa Roma, Jeová uza irmons txeu bês pa djuda apóstlu Polu. Pur izénplu, Aristarku ku Lúkas, ki éra dôs amigu di Polu, disidi viaja djuntu ku el pa Roma. Ta parse ma es dôs ka resebe garantia di Jizus ma es ta txigaba Roma ku vida. Má simé, es poi ses vida na prigu pa sta djuntu ku Polu. Sô más tardi, duránti kel tenporal na mar, ki es fika ta sabe ma es ka ta moreba. Kantu es para na sidadi di Sídon, Júliu dexa Polu ‘ba djobe se amigus pa resebe kuzê ki el meste.’ (Atus 27:1-3, BPK) I más tardi, na sidadi di Putéoli, Polu i se kunpanherus “atxa alguns irmon ki pidi-s pa es fika ku es séti dia.” Timenti irmons di kes lugar staba ta kuida di kuzas ki es mesteba, di sertéza Polu pruveta pa anima-s i pa konta-s spiriénsa ki nkoraja-s. — Konpara ku Atos 15:2, 3. w20.11 16 ¶15-17

Sábadu, 19 di febreru

Adorason pa Deus. . . ten promésa di vida gósi i di kel vida ki sta pa ben. — 1 Tim. 4:8.

Pai ku mai, nhos dexa kel ki nhos ta fla i ki nhos ta faze mostra nhos fidjus ma nhos ta ama Jeová txeu. Nhos lenbra sénpri ma kel midjór prezenti ki nhos pode da nhos fidjus é djuda-s ama Jeová. I un di kes lison más inportanti ki nhos pode inxina nhos fidjus é modi ki es pode studa Bíblia sénpri, faze orason, sisti runion i sai na pregason. (1 Tim. 6:6) É klaru ki nhos ten ki sustenta nhos fidjus. (1 Tim. 5:8) Má, ka nhos skese ma é ka kuzas material ki ta djuda nhos fidjus salva na fin di kel mundu bédju li, má é ses amizadi fórti ku Jeová ki ta djuda-s entra na kel mundu novu. (Eze. 7:19) É bunitu odja txeu pai ku mai ta toma bons disizon pa djuda ses fidjus ser amigu di Jeová. Fidjus di kes família li, txeu bês ta kontinua ta faze kes kuza ki es prende duránti tudu ses vida i es ka ta rapende. — Pro. 10:22. w20.10 28-29 ¶10-11

Dumingu, 20 di febreru

Kel-li ka ta kontise ku bo. — Mat. 16:22.

Na alguns situason apóstlu Pedru rapende di kuzas ki el ta flaba ô fazeba. Pur izénplu, kantu Jizus fla se apóstlus ma el ta ben sufreba i moreba, Pedru reprende-l i el fla-l kes palavra ki sta na testu di oji. (Mat. 16:21-23) Má Jizus koriji Pedru. Kantu un grupu violéntu ba prende Jizus, Pedru aji kel óra sen pensa i el korta orédja di un skravu di saserdóti prinsipal. (João 18:10, 11) Más un bês Jizus tevi ki koriji se apóstlu. Tanbê, Pedru fla ma nunka el ka ta bandonaba Jizus, mésmu ki tudu kes otu apóstlus fazeba kel-la! (Mat. 26:33) Má Pedru ka éra fórti sima el ta pensaba. Más tardi na kel noti, Pedru nega se Sinhor três bês. El fika tristi dimás ki el ‘sai di la i el txora ku txeu mágua.’ (Mat. 26:69-75) Talvês el fika ta pensa ma nunka más Jizus ka ta purduaba el. Má Pedru ka dexa tristéza pô-l ta para di sirbi Jeová. Dipôs ki el tropesa, el rekupera i el kontinua ta sirbi djuntu ku kes otu apóstlus. — João 21:1-3; Atos 1:15, 16 . w20.12 20 ¶17-18

Sugunda-fera, 21 di febreru

Maridus, nhos kontinua ta mora ku nhos mudjer di akordu ku konhisimentu. Nhos da-l ónra sima un vazu más fraku, kel fémia. — 1 Ped. 3:7.

Un xéfi di família pode mostra umildadi di txeu manera. Pur izénplu, el ka ta spéra ma se mudjer ku se fidjus ta ser perfetu. Mésmu óras ki otus algen di se família ka ta konkorda ku se opinion, el sta dispostu pa obi-s i el ta da ses opinion valor. Kes xéfi di família ki é umildi, tanbê ta sta prontu pa djuda na kes trabadju di kaza, sikrê kes algen di lugar undi ki es ta vive ta fla ma kel-la é ka trabadju pa ómi. Aji ku umildadi pode ser un dizafiu. Pamodi? Un irman ki txoma Rachel, fla: “Di undi ki N ben, si un ómi djuda se mudjer laba losa ô linpa kaza, vizinhus ku família ta kumesa ta duvida si el é ‘ómi di verdadi.’ Es pode pensa ma el ka ta konsigi manda na se mudjer.” Si kel manera di pensa li é normal na undi bu ta mora, lenbra ma Jizus laba pé di se disiplus, sikrê kel-la éra un trabadju ki skravus ta fazeba. Un bon xéfi di família ka krê pa otus algen pensa ma el é fórti ô inportanti. El krê pa se mudjer ku se fidjus xinti filís. w21.02 2 ¶3; 4 ¶11

Térsa-fera, 22 di febreru

Un kuza é sértu: sima N sta ta skese di kes kuza ki fika pa tras i ta stika pa N alkansa kes kuza ki sta pa frenti, N ta npenha pa alkansa nha obijetivu. — Fil. 3:13, 14.

Kes bon lenbransa é un benson di Jeová. Má, mésmu ki nos vida éra rei di sábi antis, kel vida ki nu ta ben ten na mundu novu ta ben ser mutu más midjór. Otus talvês ta magua-nu, má si nu skodje púrdua nu ta pode sigi pa frenti. Kulpa nos kabésa dimás pode ka dexa-nu sirbi Jeová ku alegria. Má, nu meste kridita ma Jeová dja purdua-nu, sima apóstlu Polu. (1 Tim. 1:12-15) Nu ten speransa di vive pa tudu ténpu. I na mundu novu di Deus nu ka ta ben lenbra más di kes kuza kasábi ki kontiseba ku nos. Bíblia ta fla sobri kel ténpu: ‘Kuzas ki dja pasa ka ta ben lenbradu más’. (Isa. 65:17) Pensa na kel-li: Alguns irmon ki sta di idadi dja ten txeu anu ta sirbi Jeová, má na kel mundu novu es ta ben fika jóven otu bês. (Jó 33:25) Pur isu, nu sta disididu na ka vive di kuzas ki dja pasa. Má, nu pensa na futuru i nu odja pa frenti! w20.11 24 ¶4; 29 ¶18-19

Kuarta-fera, 23 di febreru

N odja un monti di algen. . . Es staba ta grita ku vós altu: “Nu salva pamodi nos Deus. . . i pamodi Korderu.” — Apo. 7:9, 10.

Kuzê ki sta kuazi ta ben kontise? Na grandi tribulason, Jeová ta ben salva-nu di dôs manera spetakular. Primeru, el ta ben salva se sérvus lial, óras ki el poi kes rei di Téra ta distrui Babilónia kel Grandi ki é tudu kes relijion falsu. (Apo. 17:16-18; 18:2, 4) Dipôs, el ta ben salva se povu más un bês óras ki el distrui kel otu párti di mundu di Satanás na Armajedon. (Apo. 16:14, 16) Si nu kontinua ta ten un amizadi fórti ku Jeová, Satanás ka ta konsigi faze nada ki pode prujudika-nu pa tudu ténpu. Na verdadi, é el ki ta ben distruídu pa tudu ténpu. (Rom. 16:20) Nton, bisti bu armadura konplétu i nunka ka bu tra-l! Ka bu tenta luta bo sô. Apoia bus irmons ku irmans. I sigi orientasons di Jeová. Si bu faze si, bu pode ten sertéza ma bu Pai na Séu, ki ta ama-u, ta da-u forsa i ta proteje-u. — Isa. 41:10. w21.03 30 ¶16-17

Kinta-fera, 24 di febreru

Pa nhos ten forsa nhos ten ki kontinua kalmu i ten kunfiansa. — Isa. 30:15.

Modi ki nu pode mostra ma nu ta kunfia na Jeová? Óras ki nu ta aplika kes orientason ki Jeová ta da-nu. Bíblia ten txeu stória ki ta mostra ma é inportanti mante kalmu i kunfia na Jeová. Óras ki bu ta studa kes stória, repara kuzê ki djuda kes sérvu di Deus kontinua kalmu mésmu kantu otus algen fika kóntra es. Pur izénplu, kantu kel tribunal más altu di judeus manda kes apóstlu para di prega, es ka fika ku medu. Envês di kel-li, es fla ku koraji: ‘Nu ten ki obi ku Deus antis di nu obi ku ómis, pamodi é El ki ta manda.’ (Atos 5:29) Mésmu dipôs ki es sotadu, kes apóstlu ka dexa medu toma kónta di es. Pamodi? Pamodi es sabia ma Jeová staba ku es i el staba kontenti ku ses atitudi. Pur isu, es kontinua ta prega kes notísia sábi. (Atos 5:40-42) Un otu bon izénplu é kel di disiplu Estevão. Kantu ki el staba kuazi ta matadu, Estevão mante uma kalmu ki se róstu staba ‘sima róstu di un anju.’ (Atos 6:12-15) Pamodi? Pamodi el tinha sertéza ma Jeová staba kontenti ku el. w21.01 4 ¶10-11

Sésta-fera, 25 di febreru

Es laba ses ropa kunpridu i es bira-s branku na sangi di Korderu. — Apo. 7:14.

Kel-li krê fla ma kes ki ta faze párti di un monti di algen, ten un konsénsia linpu i ma Jeová sta kontenti ku es. (Isa. 1:18) Es é kristons ki da ses vida pa Deus i batiza, ki ta mostra un fé fórti na sakrifisiu di Jizus i ki ten un amizadi fórti ku Jeová. (João 3:36; 1 Ped. 3:21) É pur isu ki es pode faze ‘sirvisu sagradu pa Deus dia ku noti’ li na Téra. (Apo.7:15) Mésmu gósi es é zelozu i es ta faze maior párti di trabadju di prega i inxina. Asi es ta poi interesis di Reinu na primeru lugar na ses vida. (Mat. 6:33; 24:14; 28:19, 20) Kel monti di algen ki ta ben salva ku vida na grandi tribulason ten sertéza ma Deus ta ben kontinua ta kuida di es, pamodi el promete ma ‘se ténda ta ben sta ku es’. Nton, ta ben kunpri kel promésa ki kes otu ovelha tene gana di odja: ‘[Deus] ta ben linpa di ses odju tudu lágua’. — Apo. 21:3, 4. w21.01 16 ¶9-10

Sábadu, 26 di febreru

N ta ben baza nha spritu riba di tudu tipu di algen, i nhos fidju matxu ku fidju-fémia ta ben profetiza. — Atos 2:17.

Nu ta ama faze párti di família di Jeová i nu ta sforsa pa ruspeta kes ki Jeová da algun autoridadi na kongregason. Bíblia ta mostra ma ómis ku mudjeris ten txeu valor pa Jeová. Pensa na kuzê ki kontise na ténpu di apóstlus. Mudjeris ku ómis resebe spritu santu di Jeová pa faze milagris, sima pâpia na línguas diferenti. (Atos 2:1-4, 15-18) Ómis ku mudjeris skodjedu ku spritu santu pa ba governa ku Kristu na Séu. (Gál. 3:26-29) Tanbê mudjeris ku ómi ta ben resebe rekonpénsa di vive pa tudu ténpu li na Téra. (Apo. 7:9, 10, 13-15) I es tudu dôs dadu diziginason di prega i inxina kes notísia sábi. (Mat. 28:19, 20) Pur izénplu, livru di Atos ta pâpia di un bon trabadju ki un irman ki txomaba Prisila faze djuntu ku se maridu ki txomaba Ákila. Es djuda Apolu, ki éra un ómi ki tinha txeu konhisimentu, ntende verdadi más dretu. — Atos 18:24-26. w21.02 14-15 ¶1-4

Dumingu, 27 di febreru

Nhos presta atenson na nhos kabésa i na ribanhu interu. . . nhos pastora kongregason di Deus. — Atos 20:28.

Ansions, nhos ten un grandi responsabilidadi di djuda kes publikador ser bon na prega i na faze studus di Bíblia. Talvês un publikador pode xinti vergónha di faze un studu di Bíblia óras ki bu ta sta djuntu ku el. Na kel kazu li, oferese pa faze kel studu. Ansions ten un papel inportanti na nkoraja kes instrutor i djuda-s ka dizisti. (1 Tes. 5:11) Sikrê gósi bu ka sta faze un studu di Bíblia, bu pode djuda un algen faze prugrésu i batiza. Si bu konvidadu pa un studu di Bíblia, pripara dretu pa bu da bons komentáriu ki ta djuda kel instrutor i toma kuidadu pa bu ka pâpia txeu. Faze amizadi ku kes studanti ki sta kumesa ben Salon di Reinu i da-s bon izénplu. Si bo é un ansion bu pode nkoraja studantis, óras ki bu ta tra ténpu pa pâpia ku es i bu ta nkoraja kes instrutor óras ki bu ta trena-s i ilojia-s. Si nu faze si, nu pode ten txeu alegria di djuda un algen ama i sirbi nos Pai, Jeová. w21.03 13 ¶18-19

Sugunda-fera, 28 di febreru

Jeová é txeu amigu di kes ki ten grandi ruspetu pa el. — Sal. 25:14.

Davidi ta mostraba ma el éra un algen responsável i di kunfiansa. Pur izénplu, kantu el éra jóven el ta kuidaba di ovelhas di se pai ku tudu npenhu. I kel-li éra un trabadju prigozu. Odja kuzê ki Davidi fla Saul más tardi: ‘Nha sinhor, ami é pastor di ribanhu di nha pai. Ben un lion i tanbê un ursu i kada un di es leba un ovelha di ribanhu, N bai se tras, N ataka-l i N salva kel ovelha di se bóka.’ (1 Sam. 17:34, 35) Davidi ta xintiba responsável di kes ovelha. Jóvens, nhos pode imita izénplu di Davidi óras ki nhos ta kuida dretu di kalker diziginason ki nhos resebe. Désdi rapazinhu, Davidi dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová. Pa Davidi, ka tinha nada más inportanti ki kel amizadi li, nen se koraji i nen se kapasidadi di toka múzika. Jeová é ka éra sô Deus di Davidi má se amigu, se midjór amigu. Jóvens, kel kuza más inportanti ki nhos debe faze é bira nhos amizadi ku nhos Pai na Séu más fórti. w21.03 3 ¶4-5

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen