BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es22 pp. 26-36
  • Marsu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Marsu
  • Izamina testu di dia — 2022
  • Subtémas
  • Térsa-fera, 1 di marsu
  • Kuarta-fera, 2 di marsu
  • Kinta-fera, 3 di marsu
  • Sésta-fera, 4 di marsu
  • Sábadu, 5 di marsu
  • Dumingu, 6 di marsu
  • Sugunda-fera, 7 di marsu
  • Térsa-fera, 8 di marsu
  • Kuarta-fera, 9 di marsu
  • Kinta-fera, 10 di marsu
  • Sésta-fera, 11 di marsu
  • Sábadu, 12 di marsu
  • Dumingu, 13 di marsu
  • Sugunda-fera, 14 di marsu
  • Térsa-fera, 15 di marsu
  • Kuarta-fera, 16 di marsu
  • Kinta-fera, 17 di marsu
  • Sésta-fera, 18 di marsu
  • Sábadu, 19 di marsu
  • Dumingu, 20 di marsu
  • Sugunda-fera, 21 di marsu
  • Térsa-fera, 22 di marsu
  • Kuarta-fera, 23 di marsu
  • Kinta-fera, 24 di marsu
  • Sésta-fera, 25 di marsu
  • Sábadu, 26 di marsu
  • Dumingu, 27 di marsu
  • Sugunda-fera, 28 di marsu
  • Térsa-fera, 29 di marsu
  • Kuarta-fera, 30 di marsu
  • Kinta-fera, 31 di marsu
Izamina testu di dia — 2022
es22 pp. 26-36

Marsu

Térsa-fera, 1 di marsu

Filís nhos ta ser sénpri ki ómis ôdia nhos. — Luc. 6:22.

Nu ka ta krê pa nu odiadu. Nu ka gosta di sufri pamodi nos fé. Nton, pamodi ki nu pode ser filís óras ki nu ta odiadu? Pamodi três motivu. Primeru, óras ki nu ta aguenta firmi, Deus ta fika kontenti ku nos. (1 Ped. 4:13, 14) Sugundu, nos fé ta bira ta ten más valor i ta fika más fórti. (1 Ped. 1:7) I tirseru, nu ta ten oportunidadi di resebe un rekonpénsa rei di sábi: vida pa tudu ténpu. (Rom. 2:6, 7) Poku ténpu dipôs ki Jizus resusitadu, kes apóstlu xinti kel filisidadi ki Jizus dja flaba es. Dipôs ki es sotadu i es mandadu pa es para di prega, es fika txeu kontenti. Pamodi? “Pamódi es atxadu meresedor di pasa burgónha pamódi nómi di Jizus.” (Atus 5:40-42, BPK) Kel amor ki apóstlus tinha pa ses Sinhor, éra más fórti di ki medu di ses inimigu. I es mostra kel amor li pamodi es prega notísias sábi ‘sen para’. I oji txeu di nos irmons sta kontinua fiel ta sirbi Jeová, sikrê ku difikuldadi. Es sabe ma Jeová ka ta skese di ses óbra i di amor ki es mostra pa se nómi. w21.03 25 ¶18-19

Kuarta-fera, 2 di marsu

Ti el poi ténpu sen fin na ses korason. — Ecl. 3:11.

Kes kriston skodjedu ku spritu santu ka ta nase ku kel speransa di ba vive na Séu. É Jeová ki ta poi kel speransa na ses korason. Es ta pensa na kel speransa, es ta faze orason sobri el i es tene gana di resebe ses rekonpénsa na Séu. Es ka sabe modi ki ses korpu ta ba ser óras ki es sta la. (Fil. 3:20, 21; 1 João 3:2) Má simé, es tene gana di toma ses lugar na Reinu na Séu. Kes otu ovelha tene gana di ben vive pa tudu ténpu na Téra. Es tene gana pa txiga kel dia ki es ta ben trabadja pa bira Téra un paraízu. Es tene gana di faze ses kaza, planta ses jardin i kria ses fidju ku saúdi perfetu. (Isa. 65:21-23) Es tene gana di ben viaja pa txeu párti di Téra ta odja montanhas, floréstas, mar i di studa tudu kes kuza ki Jeová kria. I más inportanti inda, es ta fika txeu kontenti di sabe ma na futuru, ses amizadi ku Jeová ta ben fika kada bês más fórti. w21.01 18-19 ¶17-18

Kinta-fera, 3 di marsu

El kema kaza di Deus verdaderu. . . i el distrui tudu kes kuza di valor. — 2 Cró. 36:19.

Kantu Babilónia distrui Jiruzalen, úniku kuza ki gentis podia flaba éra kel-li: ‘El é un téra distruídu, sen algen i sen animal, i el ntregadu na mô di kaldeus.’ (Jer. 32:43) Uns 200 anu dipôs ki Juel faze se profesia, Jeová uza Jeremias pa fla más algun kuza sobri kel ataki. Jeová fla ma kes ki ta invadiba Jiruzalen, ta djobeba ku kuidadu kes israelita ki ta fazeba kuzas mariadu i ninhun di es ka ta skapaba. ‘“N sta txoma txeu piskador”, Jeová ki fla, “i es ta ben piska nhos. Dipôs di kel-li, N ta ben txoma txeu kasador, i es ta ben kasa nhos na tudu montis, na tudu kutélu i na kes braku na rótxa. N ta ben da-s tudu kel ki es merese pamodi ses éru i ses pekadus”’. Nen mar nen florésta ka ta pode sukundiba kes israelita rebéldi di trópas di Babilónia. — Jer. 16:16, 18. w20.04 5 ¶12-13

Sésta-fera, 4 di marsu

[Ló] staba ta dura. — Gén. 19:16.

Na un momentu inportanti di se vida, Ló dura ki sigi orientasons di Jeová. Nu pode pensa ma Ló ka liga kuzê ki Jeová fla-l pa el faze, ô ti ma el éra dizobidienti. Má, Jeová ka dizisti di el. Dja ki ‘Jeová tevi konpaxon di el’, kes anju pega Ló ku se família na mô i es leba-s pa fóra di sidadi. (Gén. 19:15, 16) Jeová talvês mostra Ló konpaxon pamodi txeu razon. Pode ser ki Ló staba ku medu di kes algen fóra di sidadi, pur isu el dura ki sai di kaza. Tanbê tinha otus prigu. Talvês Ló sabia di dôs rei ki kaíba déntu posu di alkatron pértu di un vali. (Gén. 14:8-12) Dja ki el éra pai i maridu, pode ser ki el staba preokupadu ku se família. Tanbê, Ló éra riku, i talvês el tinha un bon kaza na Sudoma. (Gén. 13:5, 6) É klaru ki ninhun di kes kuza la ka éra diskulpa pa Ló ka obiba ku Jeová lógu na kel momentu. Má, Jeová ka konsentra na fadjas di Ló i el ta odjaba el sima un ‘ómi justu’. — 2 Ped. 2:7, 8. w20.04 18 ¶13-14

Sábadu, 5 di marsu

Bu ta resebe bu izérsitu di jóvens sima gótas di orbadju. — Sal. 110:3.

Jóven, pode leba algun ténpu pa kes algen ki konxe-u désdi pikinoti odja ma dja bu kria. Má bu pode ten sertéza ma Jeová ta odja más di ki bu aparénsia. El sabe ken ki bo é i kuzê ki bo é kapás di faze. (1 Sam. 16:7) Sima Davidi, tanbê bu meste bira bu amizadi ku Jeová más fórti. Un kuza ki djuda Davidi faze kel-li é pamodi el ta pensaba na kes kuza ki Jeová faze. El ta tenta odjaba kuzê ki es ta inxinaba el sobri Kriador. (Sal. 8:3, 4; 139:14; Rom. 1:20) Otu kuza inportanti é pidi Jeová forsa ki bu ta meste. Pur izénplu, alguns koléga di skóla ta faze-u trósa pamodi bo é Tistimunha di Jeová? Si kel-li kontise, faze orason i pidi Jeová pa djuda-u lida ku kel prubléma li. Dipôs, aplika kes konsedju ki bu prende na se Palavra, na publikasons i na vídius. Sima bu ta ba ta odja modi ki Jeová djuda-u lida ku un dizafiu, bu kunfiansa na el ta bira más fórti. Tanbê, kantu más bu kunfia na Jeová, otus algen ta kunfia na bo más txeu. w21.03 4 ¶7

Dumingu, 6 di marsu

Orason di kes algen justu é un kuza sábi pa [Jeová]. — Pro. 15:8.

Amigus di verdadi ta pâpia ku kunpanheru sobri kuzê ki es ta pensa i kuzê ki es ta xinti. Ta kontise mésmu kuza ku nos amizadi ku Jeová. El ta uza Bíblia pa pâpia ku nos, i el ta fla-nu kuzê ki el ta pensa i kuzê ki el ta xinti. Nu pode pâpia ku el na orason, i fla-l kuzê ki nu sta pensa i ki nu sta xinti di fundu di nos korason. Sima un Amigu ki krê-nu txeu, Jeová ka ta obi sô obi nos orason, má tanbê el ta responde-s. Ten óras ki el ta responde-nu lógu. Má ten óras ki nu meste kontinua ta faze orason sobri un asuntu. Ka ta nporta kal ki é nos situason, nu pode ten sertéza ma respósta ta ben na óra sértu i di midjór manera. É klaru ki respósta ki Deus ta da-nu pode ka ser sima nu krê. Pur izénplu, envês di kaba ku un prubléma, el pode da-nu sabedoria i forsa pa nu ‘aguenta-l.’ (1 Cor. 10:13) Modi ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa orason, ki é un tizoru ki ka ten présu? Un manera é óras ki nu ta obi konsedju di Deus di ‘faze orason sénpri.’ — 1 Tes. 5:17. w20.05 27-28 ¶7-8

Sugunda-fera, 7 di marsu

Kenha ki aguenta firmi ti fin ta salva. — Mat. 24:13.

Kes algen ki sta na un korida pa un lugar lonji, ta presta atenson na kaminhu ki sta ses frenti, pa es pode ka kai. Si es kai, es ta labanta i es ta kontinua ta kóre. Es ka ta konsentra na kes kuza ki pô-s ta kai, má es ta konsentra sô na txiga méta i ganha kel prémiu. Na nos korida, nu pode tropesa txeu bês. Nu ta fadja na kuzas ki nu ta fla ô ki nu ta faze. Ô talvês nos kunpanherus di korida, ta faze algun kuza ki ta magua-nu. Nu ka debe spanta si kel-li kontise. Nos tudu é inperfetu, i nos tudu sta ta kóre na kel mésmu strada pertadu ki ta leba pa vida. Pur isu, nu pode spéra ma alvês nu ta “da” na kunpanheru i da ‘algun razon di kexa’. (Col. 3:13) Má, envês di konsentra na kuzê ki pô-nu kai, nu konsentra na kel prémiu ki sta pa frenti i nu kontinua ta kóre. Si nu dexa mágua ku rankor toma kónta di nos i nu nega labanta, nu ka ta txiga méta i nen nu ka ta resebe kel prémiu. Tanbê, nu pode ser un barera pa otus algen ki sta tenta kóre na kel strada ki ta leba pa vida. w20.04 26 ¶1; 28 ¶8-9

Térsa-fera, 8 di marsu

Kel reinu li. . . ta ben disfaze i el ta ben kaba ku tudu kes reinu. — Dan. 2:44.

Proféta Daniel pâpia di un státua grandi, ki pártis di se korpu fazedu di alguns tipu di metal. Kada párti di kel státua ta reprizenta un govérnu diferenti ki ta mandaba na kes lugar undi txeu povu di Deus ta viveba. Kes pé di státua, ki fazedu di féru misturadu ku arjila, ta reprizenta govérnus di Mérka ku Inglatéra djuntadu. El é kel últimu govérnu di ómi ki Daniel ta pâpia di el. Kel profesia di Daniel ta mostra ma inda el ta sta ta governa óras ki Reinu di Deus ben kaba ku tudu govérnus di ómi. Apóstlu Juan tanbê pâpia di alguns govérnu ki ta mandaba na kes lugar undi ki txeu povu di Jeová ta viveba. Na profesia di Juan, kes govérnu ta reprizentadu pa un féra ku 7 kabésa. Kel sétimu kabésa di féra é govérnus di Mérka ku Inglatéra djuntadu. É inportanti nu sabe kel-li, pamodi dipôs di es kabésa, ka ta ben parse más ninhun otu kabésa na kel féra. Kel sétimu kabésa di kel féra inda ta sta ta governa óras ki Kristu ku se trópas na Séu, ben pa distrui-l djuntu ku tudu govérnus di mundu. — Apo. 13:1, 2; 17:13, 14. w20.05 14 ¶11-12

Kuarta-fera, 9 di marsu

Deus é amor. — 1 João 4:8.

Kes palavra sinplis li ki apóstlu Juan skrebe, ta lenbra-nu di un verdadi inportanti: Deus, ki é Fonti di vida, tanbê é Fonti di amor. Jeová ta ama-nu! Se amor ta pô-nu xinti suguru, kontenti i filís. Kristons ka pode skodje si es ta mostra amor ô nau. Kel-li é un mandamentu. (Mat. 22:37-40) Óras ki nu ta kumesa ta konxe Jeová dretu, nu pode atxa ma é más fásil obi ku kel primeru mandamentu. Kel-li ta kontise pamodi Jeová é perfetu; el ta preokupa ku kada un di nos i el ta trata-nu ku bondadi. Má nu pode atxa difísil obi ku kel sugundu mandamentu. Pamodi? Pamodi nos irmons ku irmans, ki é kes algen ki ta sta más pértu di nos, é inperfetu. Alvês es pode fla ô faze kuzas ki pode ofende-nu. Jeová sabia ma nu ta ben pasaba pa kel prubléma li. Pur isu, el uza alguns algen pa skrebe livrus di Bíblia ki ta inxina-nu pamodi ki nu debe mostra amor pa kunpanheru i modi ki nu pode faze kel-li. Un di kes algen é apóstlu Juan. — 1 João 3:11, 12. w21.01 8 ¶1-2

Kinta-fera, 10 di marsu

Pa Satanás ka ngana-nu. —2Cor. 2:11.

Ka ta nporta si dja nu ten poku ô txeu ténpu ta sirbi Jeová, nu meste pergunta nos kabésa: ‘N sta ta luta kóntra kes tentason ki Satanás ta uza pa dividi nha korason?’ Pur izénplu, kuzê ki bu ta fazeba si bu odja na tilivizon ô na internet un imaji ki ta poba bo ta ten pensamentus mariadu? É faxi bu pensa ma kel imaji ô filmi é ka pornografia. Má, bu ka ta atxa ma Satanás pode sta ta uza kel kuza li pa dividi bu korason? Pensa na kel izénplu li: Pa un algen konsigi ratxa un tronku grandi, el ta uza un kunha, ki é un feraménta pikinoti di féru ki ten ponta gudu. Dipôs, el ta uza un maréta pa el mete kel kunha na tronku, i kel tronku ta ratxa i el ta abri. É kel-li ki kes imaji ta faze ku nos korason. Na komésu, talvês es ta parse pikinoti i ma es ka ta prujudika-nu, sima pónta di un kunha. Má, é faxi pa kes kuza li dividi nos korason i pô-nu ta faze un pekadu gravi kóntra Jeová. Pur isu, ka bu dexa nada mariadu entra na bu korason! Kontinua ku bu korason konplétu pa Jeová pa bu pode ruspeta se nómi! w20.06 11-12 ¶14-15

Sésta-fera, 11 di marsu

Aguenta frakézas di kes ki ka é fórti. — Rom. 15:1.

Kes inativu meste pa nu djuda-s sénpri. Sima kel fidju ki perde di stória di Jizus, talvês es sta ta xinti txeu dizanimadu, ki pode leba txeu ténpu pa es rekupera. (Luc. 15:17-24) I es pode sta fraku pamodi kuzas ki es pasa na mundu di Satanás. Pur isu, nu meste djuda kes inativu rekupera ses fé na Jeová. Na kel stória di un ovelha ki perde, Jizus fla ma kel pastor poi ovelha riba di se onbru i el torna leba-l pa ribanhu. Kel pastor dja gastaba txeu ténpu i forsa na tenta atxa kel ovelha ki perde. Má tanbê, el da kónta ma kel ovelha ka tinha forsa pa voltaba el sô. Pur isu, el karega-l i el torna leba-l pa ribanhu. (Luc. 15:4, 5) Talvês nu meste tra ténpu i uza nos forsa pa djuda alguns inativu vense ses frakéza. Má, ku ajuda di spritu di Jeová, di se Palavra i di publikasons, nu pode djuda-s rekupera ses amizadi ku Jeová. Pur isu, si ansions pidi-u pa bu faze un inativu studu, pamodi ki bu ka ta seta es priviléjiu? w20.06 28 ¶14-15

Sábadu, 12 di marsu

Através di kel-li tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos ten amor pa kunpanheru. — João 13:35.

Kada un di nos debe mostra amor, pa nu pode prova ma nos é kristons verdaderu. Má tanbê, nu meste ten ‘konhisimentu izatu i ku tudu disirnimentu’. (Fil. 1:9) Si nu ka ten kes kuza li, nu pode ‘lebadu pa li i pa la pa tudu béntu di ensinus, pa spertéza di ómis’, ti mésmu di kes ki bandona i fika kóntra organizason di Jeová. (Efé. 4:14) Na ténpu di apóstlus, kantu txeu disiplu para di sigi Jizus, apóstlu Pedru fla ku tudu sertéza ma Jizus tinha ‘palavras di vida pa tudu ténpu.’ (João 6:67, 68) Sikrê el ka ta ntendeba tudu kes palavra li, Pedru kontinua lial pamodi el ta ntendeba verdadi sobri Kristu. Pur isu, ten kada bês más sertéza ma kes kuza ki Bíblia ta inxina é verdadi. Di kel manera li, bu fé ta pode aguenta kalker prubléma, i bu ta pode djuda otus ten un fé más fórti. — 2 João 1, 2. w20.07 8 ¶2; 13 ¶18

Dumingu, 13 di marsu

Nhas fidju pikinoti, nu debe ama, ka ku palavras nen ku bóka, má pa kuzas ki nu ta faze i di verdadi. — 1 João 3:18.

Pa nu djuda nos irmons kontinua na verdadi, nu debe mostra-s konpaxon. (1 João 3:10, 11, 16, 17) Nu meste ama kunpanheru ka sô óras ki tudu kuza sta dretu, má tanbê óras ki kontise prublémas. Pur izénplu, bu konxe un irmon ki more-l un algen ki el ta ama i ki meste konsolu ô algun tipu di ajuda? Bu fika ta sabe ma irmons sta ta sufri pamodi dizastri na naturéza i ma es meste ajuda pa faze ses Salons di Reinu ô ses kaza? Nu ta mostra ma nu gosta txeu di nos irmons ku irmans i ma nu ten konpaxon di es, ka sô na kuzas ki nu ta fla, má más inportanti inda na kuzas ki nu ta faze. Nu ta imita nos Pai na Séu óras ki nu ta mostra amor pa kunpanheru. (1 João 4:7, 8) Un manera inportanti ki nu ta mostra amor é óras ki nu ta púrdua kunpanheru. Pur izénplu, un algen pode faze algun kuza ki magua-nu, má dipôs el ta pidi diskulpa. Nu ta mostra amor óras ki nu ta purdua-l i skese kuzê ki el faze-nu. — Col. 3:13. w20.07 24 ¶14-15

Sugunda-fera, 14 di marsu

Ta ben ten resureison di algen justu i tanbê di algen injustu. — Atos 24:15.

Kada un di kes algen ki resusitadu ta ben ten un instrutor, sima nu ta faze studu di Bíblia oji? Es ta ben diziginadu pa algun kongregason i es ta ben trenadu pa inxina kes ki ta ben resusitadu dipôs di es? Nu ten ki spéra pa nu odja. Má nu sabe ma na fin di Govérnu di Kristu di mil anu, ‘Téra ta intxi di konhisimentu di Jeová’. (Isa. 11:9) Nu ta ben ten txeu trabadju duránti kes mil anu, má nu ta ben xinti txeu alegria! Duránti kel Govérnu di Kristu di mil anu, tudu kes sérvu di Jeová na Téra ta ben kontinua ta faze mudansas na vida pa agrada-l. Pur isu, tudu es ta ben poi na lugar di kes resusitadu óras ki es ben inxina-s, pamodi es sabe ma ta iziji sforsu pa vense kes tendénsia mariadu i sigi leis di Jeová. (1 Ped. 3:8) Di sertéza, kes ki resusitadu ta ben krê faze párti di povu umildi di Jeová, ki tanbê ta ben sforsa pa ‘salva ses própi kabésa’. — Fil. 2:12. w20.08 16 ¶6-7

Térsa-fera, 15 di marsu

Kada un debe djobe pa kel ki el ta faze. . . sen konpara ku otus algen. — Gál. 6:4.

Si nu sigi kel konsedju di apóstlu Polu i nu djobe kel ki nu ta faze, nu pode kumesa ta odja ma nu ten kapasidadi ki otus ka ten. Pur izénplu, un ansion pode ka ser bon na faze diskursu, má talvês el é bon na faze disiplus. Ô pode ser ki el é ka mutu organizadu sima alguns ansion di se kongregason, má pode ser ki el é konxedu pa amor ki el ta mostra pa otus i el é un algen ki irmons ta xinti avontádi pa pidi konsedju ku bazi na Bíblia. Ô talvês el é konxedu pa algen ki gosta txeu di resebe otus. (Heb. 13:2, 16) Óras ki nu ta odja klaru kes pontu fórti ki nu ten, nu ta atxa motivu pa xinti dretu ku nos kabésa. Tanbê, nu ta odja ma nu pode faze txeu kuza pa kongregason. I kel-li ta djuda-nu ka xinti invéja di nos irmons ki ten kapasidadi diferenti di kes di nos. Ka ta nporta kal ki é nos lugar na kongregason, nos tudu debe krê midjora nos sirvisu i nos kapasidadi. w20.08 24 ¶16-18

Kuarta-fera, 16 di marsu

N odja un monti di algen ki ninhun ómi ka ta konsigi kontaba. — Apo. 7:9.

Irmon Rutherford faze un diskursu inportanti ku téma “Kel monti di algen”, na anu 1935 na un kongrésu na Washington, sidadi di Mérka. Na se diskursu irmon Rutherford splika klaru kenha ki ta ben fazeba párti di kel ‘un monti di algen’ ki Apocalipse 7:9 ta pâpia di el. Ti kel ténpu, kes Studanti di Bíblia ta pensaba ma kel un monti di algen éra un grupu di pesoas li na Téra ki ta baba pa Séu, má ki éra ménus fiel di ki kes skodjedu ku spritu santu. Irmon Rutherford uza Bíblia pa splika ma kel un monti di algen ka skodjedu pa bai vive na Séu. Má es éra kes otu ovelha di Kristu ki ta ben salvaba na ‘grandi tribulason’ i ta ben viveba pa tudu ténpu na Téra. (Apo. 7:14) Jizus promete: ‘N ten otus ovelha, ki é ka di kel kural li; es tanbê N ten ki traze-s, i es ta obi ku nha vós i es ta bira un ribanhu sô, ku un pastor sô.’ (João 10:16) Kes ovelha li é kes Tistimunha di Jeová lial ki ten speransa di vive pa tudu ténpu na un paraízu li na Téra. — Mat. 25:31-33, 46. w21.01 14 ¶1-2

Kinta-fera, 17 di marsu

Tudu algen ta ôdia nhos, pamodi nha nómi. Má kenha ki aguenta firmi ti fin, ta salva. — Mat. 10:22.

Nu meste disiplina nos kabésa pa nu pode aguenta firmi i tirmina nos trabadju. (Mat. 28:19, 20) Nu ka ta nase ku kapasidadi di disiplina nos kabésa. Na verdadi, nu ten tendénsia di faze kes kuza ki é más fásil. Pur isu, nu meste prende disiplina nos kabésa. Si nu krê trena nos kabésa pa faze kes kuza ki é más difísil, nu meste ajuda. Jeová ta uza se spritu santu pa da-nu kel ajuda ki nu meste. (Gál. 5:22, 23) Apóstlu Polu ta disiplinaba se kabésa. Má el fla ma el tevi ki ‘sota’ se korpu pa el podia fazeba kel ki é dretu. (1 Cor. 9:25-27) El insentiva otus pa disiplina ses kabésa i pa es faze tudu kuza ‘dretu i na órdi.’ (1 Cor. 14:40) Nu meste disiplina nos kabésa pa nu pode kontinua konsentradu na nos adorason pa Jeová, kel-li ta inklui sta sénpri na pregason i ta inxina notísias sábi. — Atos 2:46. w20.09 6-7 ¶15-17

Sésta-fera, 18 di marsu

Notísias sábi ten ki ser pregadu primeru na tudu nasons. — Mar. 13:10.

Na txeu país oji, nu pode prega sen ninhun prubléma. Bu ta vive na un país ki ten liberdadi di adorason? Si ten, nton pergunta bu kabésa: ‘Modi ki N sta ta uza kel liberdadi li?’ Na es ténpu di fin, sta kontise txeu kuza sábi na organizason di Jeová. El sta ta faze un kanpanha di prega i inxina más grandi ki es mundu dja odja. Un monti pórta sta abértu pa povu di Jeová. Modi ki bu pode uza dretu kes ténpu di pas? (2 Tim. 4:2) Pamodi ki bu ka ta djobe bu situason? Pur izénplu, abo ô algen di bu família pode faze más na trabadju di pregason, talvês pa sirbi di pioneru fíksu? Gósi é ka ténpu di djunta rikéza i kuzas material. Kes kuza li ka ta pasa djuntu ku nos na grandi tribulason. (Pro. 11:4; Mat. 6:31-33; 1 João 2:15-17) Txeu publikador sta ta prende otu língua pa es pode uza-l pa prega i inxina. Pa djuda kes irmon, organizason sta ta faze publikasons ku bazi na Bíblia na más di 1.000 língua! w20.09 16 ¶9-11

Sábadu, 19 di marsu

Kontinua ta faze un bon luta. — 1 Tim. 1:18.

Un bon trópa é lial. El ta luta ku tudu se forsa pa proteje un algen ki el ta ama ô algun kuza ki ten txeu valor pa el. Polu insentiva Timótiu pa adora Deus, ô pa ten un amor fórti pa Deus. (1 Tim. 4:7) Sima nos amor pa Deus ta ba ta bira más fórti, nu ta ten más vontadi di pega verdadi riju. (1 Tim. 4:8-10; 6:6) Un bon trópa meste tanbê disiplina se kabésa pa el pode sta priparadu pa géra. Timótiu konsigi luta kóntra influénsia di Satanás pamodi el sigi kes konsedju ki Polu da-l: el fuji di dizejus mariadu, el npenha pa ten bons kualidadi i el pasa ténpu ku irmons. (2 Tim. 2:22) Pa kel-li, el tevi ki disiplina se kabésa. Anos tanbê, nu meste disiplina nos kabésa pa nu pode ganha géra kóntra kes dizeju mariadu. (Rom. 7:21-25) Tanbê, nu meste disiplina nos kabésa pa nu pode tra kel manera di ser bédju i bisti di kel manera di ser novu. (Efé. 4:22, 24) I talvês óras ki nu sta kansadu dipôs di un dia di trabadju, nu meste disiplina nos kabésa pa nu pode sisti un runion. — Heb. 10:24, 25. w20.09 28 ¶9-11

Dumingu, 20 di marsu

N disidi obi ku bus lei na tudu situason, ti fin. — Sal. 119:112.

Nu meste ten paxénxa óras ki nu ta djuda un studanti faze prugrésu pa el da se vida pa Deus i batiza. Má tanbê, nu meste sabe si el krê sirbi Jeová. Pergunta bu kabésa: ‘Nha studanti dja da algun sinal ma el sta tenta obi ku mandamentus di Jizus? Ô el krê sô prende kes kuza interesanti na Bíblia?’ Djobe sénpri prugrésu di bu studanti. Pur izénplu, el ta fla kuzê ki el ta xinti pa Jeová? El ta faze orason pa Jeová? (Sal. 116:1, 2) El gosta di lé Bíblia? (Sal. 119:97) El sta sisti tudu runion? (Sal. 22:22) El sta faze kes mudansa ki el meste na vida? El ta kustuma fla se família i amigus kuzê ki el sta prende? (Sal. 9:1) I más inportanti inda, el krê ser un Tistimunha di Jeová? (Sal. 40:8) Si bu studanti ka sta faze ninhun di kes kuza li, tenta sabe pamodi. Dipôs, pâpia ku el klaru sobri kel asuntu, má ku bondadi. w20.10 18 ¶14-15

Sugunda-fera, 21 di marsu

Kel ki manda-m sta ku mi; el ka dexa-m mi sô, pamodi sénpri N ta faze kuzas ki ta dexa-l kontenti. — João 8:29.

Pai di Jizus ki sta na Séu sénpri ta toma bons disizon. Tanbê pai ku mai di Jizus li na Téra toma bons disizon. Má, sima Jizus ba ta kria, el tevi ki skodje kuzê ki el ta fazeba. (Gál. 6:5) Sima nos tudu, el tinha liberdadi di skodje. El podia poba se interesis na primeru lugar. Má envês di kel-li, Jizus skodje mante un bon amizadi ku Jeová. Kantu Jizus prende kuzê ki Jeová krê pa el fazeba, el disidi seta se diziginason. (João 6:38) El sabia ma txeu algen ta ben odiaba el. I sikrê el ka kria pasaba pa kel-li, Jizus disidi obi ku se Pai. Kantu el batiza na anu 29, kel kuza más inportanti na se vida éra fazeba kuzê ki Jeová kreba. (Heb. 10:5-7) I mésmu kantu el staba ta móre na un staka di tortura, Jizus ka skese di se disizon di faze vontadi di se Pai. — João 19:30. w20.10 29 ¶12; 30 ¶15

Térsa-fera, 22 di marsu

Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u. — Heb. 13:5.

Bu sabe di algun irmon ô irman di bu kongregason ki sta sufri pamodi un duénsa ô otus difikuldadi? Ô talvês móre un algen ki es ta ama. Si nu sabe di algun algen ki sta na un situason sima kel-li, nu pode pidi Jeová pa djuda-nu fla ô faze algun kuza ki ta mostra amor pa es. Kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze pode ser kel ki nos irmons meste pa es xinti nkorajadu. (1 Ped. 4:10) Nu sabe ma nu pode ten koraji pamodi Jeová sta ku nos. El ta uza Jizus i anjus pa djuda-nu. Tanbê, óras ki sta di akordu ku se vontadi, el pode uza kes algen ki ten autoridadi pa djuda-nu. I sima txeu di nos dja kustuma xinti, Jeová ta uza se spritu santu pa motiva otus irmon pa djuda-nu. Pur isu, sima apóstlu Polu nu pode fla ku tudu kunfiansa: ‘Jeová é kel ki ta djuda-m; N ka ta ten medu. Kuzê ki ómi pode faze-m?’ — Heb. 13:6. w20.11 17 ¶19-20

Kuarta-fera, 23 di marsu

Pa nhos ten forsa nhos ten ki kontinua kalmu i ten kunfiansa. — Isa. 30:15.

Kes apóstlu tinha próvas klaru ma Jeová staba ku es. Es resebe puder di Deus pa faze milagri. (Atos 5:12-16; 6:8) Oji kel-li ka ta kontise, má Jeová ta uza se Palavra pa garanti-nu ma óras ki nu ta sufri pamodi nu sta faze se vontadi, el ta fika kontenti ku nos atitudi i el ta da-nu se spritu. (1 Ped. 3:14; 4:14) Pur isu, ka bu fika ta pensa modi ki bu ta ben reaji óras ki kumesa un pirsigison. Envês di kel-li, konsentra na kuzê ki bu pode faze gósi pa omenta bu kunfiansa ma Jeová pode djuda-nu i salva-nu. Nu meste kunfia na kel promésa di Jizus. El fla: “N ta da nhos palavra sértu pa nhos pâpia ki ninhun di nhos inimigu ka ta pode nega.” I nu ten kel garantia li: ‘Si nhos aguenta firmi, nhos ta resebe vida itérnu.’ (Lúkas 21:12-19, BPK) Nunka ka bu skese ma mésmu ki un sérvu fiel di Jeová móre, el ta guarda na se mimória tudu kuza sobri el i El pode da-l vida otu bês. w21.01 4 ¶12

Kinta-fera, 24 di marsu

N ten speransa na Deus. . . ma ta ben ten resureison di algen justu i tanbê di algen injustu. — Atos 24:15.

Apóstlu Polu ka éra kel primeru algen ki fla ma el ta kriditaba na resureison. Jó tanbê tinha kel speransa li. El tinha sertéza ma Deus ta lenbraba di el i ta daba el vida otu bês. (Jó 14:7-10, 12-15) ‘Resureison di mortus’ é kel ‘lisérsi’, ô ‘dotrina prinsipal’ di tudu kes kuza ki kristons ta inxina. (Heb. 6:1, 2) Polu pâpia di resureison na 1 Coríntios kapítlu 15. Di sertéza kes kuza ki el skrebe da kes kriston di kel ténpu txeu koraji. I mésmu ki dja nu ten txeu ténpu ta kridita na resureison, kel kapítlu tanbê pode da-nu koraji i bira nos speransa na resureison más fórti. Resureison di Jizus Kristu ta da-nu sertéza ma nu ta torna ben odja nos família ô amigu ki dja móre. Resureison di Jizus ta fazeba párti di kes ‘notísia sábi’ ki Polu flaba kes algen na Korintu. (1 Cor. 15:1, 2) Tanbê el fla ma si un kriston ka ta kriditaba na resureison, se fé ka ta sirbiba pa nada. — 1 Cor. 15:17. w20.12 2 ¶2-4

Sésta-fera, 25 di marsu

Pedru lenbra di kuzê ki Jizus dja flaba el. . . Nton, el sai di la i el txora ku txeu mágua. — Mat. 26:75.

Kuzê ki djuda apóstlu Pedru rekupera? Jizus dja fazeba orason pa fé di Pedru ka fikaba fraku. Jeová responde kel orason di Jizus. Más tardi, Jizus parse pa Pedru talvês pa nkoraja-l. (Luc. 22:32; 24:33, 34; 1 Cor. 15:5) Dipôs ki kes apóstlu pasa un noti interu ta piska sen pega nada, Jizus parse pa es. Na kel momentu, el da Pedru xansi di fla-l modi ki el ta amaba el. Jizus dja purduaba se amigu ki el kreba txeu i el da-l más trabadju. (João 21:15-17) Manera ki Jizus lida ku Pedru ta mostra ma el ten mizerikórdia i ma el ta imitaba kualidadis di se Pai di manera perfetu. Pur isu, óras ki nu faze un pekadu nu ka debe pensa ma Jeová nunka ka ta purdua-nu. Nu debe lenbra ma é si ki Satanás ta gostaba pa nu pensa. Envês di kel-li, nu debe sforsa pa nu pensa sima Jeová, ki é un Deus ki ta ama-nu i ki ta purdua-nu. É si tanbê ki nu krê odja nos kabésa i kes otu algen ki ta peka kóntra nos. — Sal. 103:13, 14. w20.12 20-21 ¶17-19

Sábadu, 26 di marsu

N ta kontinua ku kunfiansa. — Sal. 27:3.

Nu pode prende ku kes ki ka sigi konsedju di mante kalmu i kunfia na Jeová. Studa kes mau izénplu ta djuda-nu ka faze mésmu éru ki es. Pur izénplu, lógu ki Rei Aza kumesa ta governa, el kunfia na Jeová kantu el pasa pa prublémas. Má más tardi, envês di kunfia na Jeová sima el fazeba antis, Aza disidi faze kuzas di se manera. (2 Cró. 16:1-3, 12) Ta parse ma kel planu di Aza di pidi ajuda di sírius staba ta kóre dretu. Má pas di Judá ka dura txeu. Jeová uza un proféta pa fla Aza: ‘Dja ki bu kunfia na rei di Síria i bu ka kunfia na Jeová, bu Deus, kes trópa di rei di Síria skapa di bu mô.’ (2 Cró. 16:7) Nos tanbê nu meste toma kuidadu pa nu ka tenta rezolve nos prublémas nos sô, sen buska orientason di Jeová na Bíblia. Mésmu óras ki bu meste toma un disizon urjenti, mante kalmu i kunfia na Jeová i el ta djuda-u ten bon rezultadu. w21.01 6 ¶13-15

Dumingu, 27 di marsu

Es ka ta ba xinti fómi más. — Apo. 7:16.

Gósi li alguns Tistimunha di Jeová sta ta pasa fómi pamodi falta di dinheru i pamodi géra. Otus sta prézu pamodi ses fé. Má kes ki ta faze párti di kel monti di algen sta txeu filís. Pamodi es sabe ma dipôs ki es salva di distruison di kel sistéma li, es ta ben ten kumida avontádi na sentidu fíziku i na sentidu spritual. Óras ki Jeová ben distrui es mundu mau di Satanás, el ta ben proteje kel monti di algen di se raiba, ki é sima ‘un kalor fórti’. Dipôs ki grandi tribulason kaba, Jizus ta ben gia kes algen ki salva pa kes ‘fonti di agu di vida [pa tudu ténpu]’. (Apo. 7:17) Pensa na kel-li: Kel monti di algen ten un speransa rei di sábi. Di tudu kes bilhon di algen ki dja vive, es ta ben ser kes úniku ki pode ka móre nunka más! (João 11:26) Kes algen ki ta faze párti di kes otu ovelha, ten txeu gratidon pa Jeová i pa Jizus pamodi kel speransa rei di sábi ki es ten! w21.01 16-17 ¶11-12

Sugunda-fera, 28 di marsu

Sinhor é fiel, i el ta da nhos forsa i el ta proteje nhos. — 2 Tes. 3:3.

Na kel últimu noti di Jizus li na Téra, el staba ta pensa sobri kes prubléma ki se disiplus ta ben pasaba pa el. Pamodi amor ki el ta xintiba pa se amigus, el pidi se Pai ‘pa fika di odju na es, pamodi kel Malvadu.’ (João 17:14, 15) Jizus sabia ma dipôs ki el baba pa Séu, Satanás ta kontinuaba ta géra kóntra kes ki krê sirbi Jeová. Pur isu, povu di Jeová ta ben mesteba proteson. Gósi nu meste proteson di Jeová mutu más inda. Satanás tradu di Séu i el dixi pa Téra ‘xeiu di raiba’. (Apo. 12:12) El ta poi alguns algen ta pensa ma óras ki es ta pirsigi-nu, es sta ta faze ‘un trabadju sagradu pa Deus.’ (João 16:2) Otus algen ki ka ta kridita na Deus, ta pirsigi-nu pamodi nos é diferenti di pesoas di mundu. Ka ta nporta pamodi ki pesoas ta pirsigi-nu, nu ka meste ten medu. Pamodi? Respósta sta na testu di oji. w21.03 26 ¶1, 3

Térsa-fera, 29 di marsu

[Nada] ka ta konsigi sipara-nu di amor di Deus, ki sta na Kristu Jizus, nos Sinhor. — Rom. 8:39.

Tudu kuza ki Jeová ta faze é amor ki ta motiva-l. El ta mostra ma el ta ama-nu pamodi el ta da-nu tudu kel ki nu meste. É pamodi el ten grandi amor pa nos, ki el da resgati. Jizus tanbê mostra ma el ta ama-nu kantu el da se vida pa salva-nu. (João 3:16; 15:13) Ka ten nada ki pode kaba ku kel amor ki Jeová ku Jizus ta xinti pa kes ki é lial. (João 13:1; Rom. 8:35) Tanbê, tudu kel ki un xéfi di família ta faze é amor ki debe motiva-l. Pamodi ki kel-li é inportanti? Apóstlu Juan ta responde: ‘Ken ki ka ta ama se irmon [ô se família], ki el ta odja, ka ta pode ama Deus, ki el ka ta odja.’ (1 João 4:11, 20) Un xéfi di família ki ta ama se mudjer ku se fidjus i ki ta sigi izénplu di Jeová i di Jizus, ta djuda se família ten un amizadi fórti ku Deus, ta preokupa ku ses sentimentu i ta da-s kes kuza ki es ta meste. (1 Tim. 5:8) El ta trena i el ta koriji se fidjus. Tanbê el ta toma kes disizon ki ta da Jeová ónra i ki ta djuda se família. w21.02 5 ¶12-13

Kuarta-fera, 30 di marsu

Lansa bu karga na Jeová, i el ta apoia-u. — Sal. 55:22.

Nos Pai na Séu, ki ta ama-nu, sabe di kes kuza ki nu pasa na vida i ma kes pensamentu mariadu pode mexe txeu ku nos. Má tanbê, el ta odja kes kuza dretu ki nu ten na nos korason, ki é kes kualidadi ki talvês nu ka ta odja na nos. (1 João 3:19, 20) Talvês un algen sta ta luta pa dexa di faze un kuza mariadu. Má si el torna faze-l, el ta xinti dizanimadu. É klaru ki é normal nu xinti kulpadu óras ki nu ta peka. (2 Cor. 7:10) Má nu ka debe kondena nos kabésa dimás i pensa: ‘N ka ta sirbi pa nada. Jeová nunka ka ta purdua-m.’ Kel pensamentu mariadu li é ka verdadi i el pode pô-nu ta para di sirbi Jeová. Envês di kel-li, nu debe ‘rezolve’ asuntu ku Jeová, faze orason i pidi-l pa el purdua-nu. (Isa. 1:18) Si Jeová odja ma dja bu rapende di verdadi, el ta purdua-u. Tanbê, pâpia ku ansions. Ku paxénxa, es ta djuda-u rekupera bu amizadi ku Jeová. — Tia. 5:14, 15. w20.12 23 ¶5-6

Kinta-fera, 31 di marsu

[Trata] kes mudjer ki dja sta grandi, sima mai, kes jóven, sima irmans. — 1 Tim. 5:2.

Jizus ta trataba mudjeris ku ruspetu. Jizus éra mutu diferenti di kes farizeu di se ténpu. Kes ómi li, ta atxaba ma es éra más inportanti ki mudjeris. Es ka ta krê papiaba ku es nen mésmu na públiku, inda más sobri Skrituras. Má Jizus, ka ta papiaba di kes verdadi inportanti sô ku ómis má tanbê ku mudjeris. (Luc. 10:38, 39, 42) El ta dexaba mudjeris kunpanhaba el óras ki el ta ba pregaba na otus lugar. (Luc. 8:1-3) I Jizus ti mésmu da alguns mudjer priviléjiu di konta se apóstlus ma dja el resusitadu. (João 20:16-18) Apóstlu Polu lenbra Timótiu ma el devia ruspetaba mudjeris. Polu rekonhese ma éra mai di Timótiu ku se avó ki inxinaba el primeru sobri kes ‘skritura sagradu’. (2 Tim. 1:5; 3:14, 15) Na se karta pa romanus, Polu kunprimenta txeu irman pa nómi. El ka presta atenson sô na kuza ki dja es fazeba, má tanbê el fla ma el ta daba txeu valor pa tudu kel ki dja es fazeba. — Rom. 16:1-4, 6, 12; Fil. 4:3. w21.02 15 ¶5-6

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen