BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es22 pp. 37-46
  • Abril

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Abril
  • Izamina testu di dia — 2022
  • Subtémas
  • Sésta-fera, 1 di abril
  • Sábadu, 2 di abril
  • Dumingu, 3 di abril
  • Sugunda-fera, 4 di abril
  • Térsa-fera, 5 di abril
  • Kuarta-fera, 6 di abril
  • Kinta-fera, 7 di abril
  • Sésta-fera, 8 di abril
  • Sábadu, 9 di abril
  • Dumingu, 10 di abril
  • Sugunda-fera, 11 di abril
  • Térsa-fera, 12 di abril
  • Kuarta-fera, 13 di abril
  • Kinta-fera, 14 di abril
  • DIA DI KOMEMORASON
    Dipôs ki sól kanba
    Sésta-fera, 15 di abril
  • Sábadu, 16 di abril
  • Dumingu, 17 di abril
  • Sugunda-fera, 18 di abril
  • Térsa-fera, 19 di abril
  • Kuarta-fera, 20 di abril
  • Kinta-fera, 21 di abril
  • Sésta-fera, 22 di abril
  • Sábadu, 23 di abril
  • Dumingu, 24 di abril
  • Sugunda-fera, 25 di abril
  • Térsa-fera, 26 di abril
  • Kuarta-fera, 27 di abril
  • Kinta-fera, 28 di abril
  • Sésta-fera, 29 di abril
  • Sábadu, 30 di abril
Izamina testu di dia — 2022
es22 pp. 37-46

Abril

Sésta-fera, 1 di abril

Kes kuza ki skrebedu antis, skrebedu pa nos instruson. — Rom. 15:4.

Bu sta pasa pa algun prubléma? Talvês un irmon di kongregason faze un kuza ki magua-u. (Tia. 3:2) Ô pode ser ki bus koléga di trabadju ô di skóla sta faze-u trósa pamodi bo é un Tistimunha di Jeová. (1 Ped. 4:3, 4) Tanbê pode ser ki alguns algen di bu família sta tenta pô-u para di sisti runion i di prega. (Mat. 10:35, 36) Talvês un prubléma txeu difísil sta pô-u pensa na para di sirbi Jeová. Má bu pode ten sertéza ma ka ta nporta kal ki é prubléma ki bu sta pasa, Jeová ta da-u sabedoria pa bu lida ku kel prubléma i forsa pa bu aguenta firmi. Jeová ranja manera di poi na se Palavra kes stória ki ta mostra modi ki se sérvus lida ku prublémas. Pamodi ki el faze kel-li? Pa nu pode prende ku es. É kel-li ki Jeová orienta apóstlu Polu pa skrebe. Lé kes stória di Bíblia li, pode konsola-nu i da-nu speransa. Má pa kes stória djuda-nu, nu meste faze más di ki sô lé Bíblia. Nu ten ki dexa Skrituras muda nos manera di pensa i toka nos korason. w21.03 14 ¶1-2

Sábadu, 2 di abril

Nhos odja kanpus, ki sta branku pa kodjéta. — João 4:35.

Bu ta odja kes algen di bu tiritóriu sima un plantason ki sta prontu pa faze kodjéta? Si bu ta odja-s asi, pode kontise três kuza. Primeru, bu ta fika ta prega ku más urjénsia. Ténpu di faze kodjéta é poku, nu ka pode perde ténpu. Sugundu, sima bu ta ba ta odja pesoas ta seta notísias sábi bu ta fika kontenti. Bíblia ta fla: ‘Pesoas ta fika kontenti na ténpu di kodjéta’. (Isa. 9:3) I tirseru, bu ta fika ta odja pesoas na bu tiritóriu sima algen ki pode bira disiplus di Kristu. Pur isu, bu ta skodje un aprizentason ki ta interesa-s. Alguns sigidor di Jizus talvês ta pensaba ma samaritanus nunka ka ta biraba disiplus di Jizus. Má Jizus ka ta pensaba si. El ta odjaba es sima algen ki pode biraba se disiplus. Nos tanbê nu meste odja pesoas na nos tiritóriu sima algen ki pode bira disiplus di Kristu. Apóstlu Polu dexa-nu un bon izénplu pa nu sigi. El prende alguns kuza sobri krénsa di kes algen ki el ta pregaba, el ntende kuzê ki ta interesaba es i modi ki el ta odjaba es sima algen ki pode biraba disiplus di Jizus. w20.04 8-9 ¶3-4

Dumingu, 3 di abril

Sipultura ku lugar di distruison sta dianti di odjus di Jeová. Inda más korason di ómis! — Pro. 15:11.

Envês di julga un algen pamodi se manera di ser, tenta ntende modi ki el sta xinti. Úniku algen ki ta ntende-nu dretu é Jeová. Pur isu, pidi-l pa el djuda-u odja otus algen sima el ta odja-s i ntende modi ki bu ta mostra-s konpaxon. Bu ka pode skodje ki irmons ô irmans ki merese bu konpaxon. Tudu es sta pasa pa txeu prubléma, sima kes ki Jonas, Elias, Agar i Ló pasa. I txeu bês, é es ki poi ses kabésa na prubléma. Má si nu pensa dretu, kel-li é un kuza ki ta kontise ku nos tudu. Pur isu ta da pa ntende, pamodi ki Jeová ta pidi-nu pa nu poi na lugar di otus. (1 Ped. 3:8) Óras ki nu ta obi ku Jeová, nu sta djuda pa nos família na mundu interu fika más unidu, sikrê nos é diferenti di kunpanheru. Nton, óras ki nu ta lida ku kunpanheru, sénpri nu debe obi, konxe i mostra konpaxon. w20.04 18-19 ¶15-17

Sugunda-fera, 4 di abril

Kristu sufri pa nhos, el dexa nhos un izénplu pa nhos sigi se pasus di manera fiel. — 1 Ped. 2:21.

Jizus dexa un izénplu perfetu di algen ki obi ku Jeová. Pur isu, un manera inportanti di nu obi ku Jeová é óras ki nu ta sigi izénplu di Jizus na tudu kuza ki nu ta pode. (João 8:29) Pa nu kontinua ta anda na verdadi, nu debe ten sertéza ma Jeová é Deus di verdadi, i ma tudu kuza ki el ta fla-nu na Bíblia, ki é se Palavra é verdadi. Tanbê, nu debe ten sertéza ma Jizus é kel Misías ki staba pa binha. Txeu algen oji ka ten sertéza si Jizus é kel algen ki Jeová skodje pa ser Rei di Reinu di Deus. Juan dja flaba ma ta tinha txeu algen ki pode nganaba kes ki ka staba priparadu pa difende verdadi sobri Jeová ku Jizus. (2 João 7-11) Juan skrebe: ‘Ken ki é mintirozu, si é ka kel ki ta nega ma Jizus é Kristu?’ (1 João 2:22) Úniku manera di nu ka ser nganadu é óras ki nu ta studa Palavra di Deus. É sô si ki nu ta konxe Jeová ku Jizus. (João 17:3) I é sô di kel manera li ki nu ta ten sertéza ma nu tene verdadi. w20.07 21 ¶4-5

Térsa-fera, 5 di abril

Sta disididu na ka poi un pédra di tropesu. . . dianti di un irmon. — Rom. 14:13.

Un manera di nu ka ser ‘un pédra di tropesu’ pa nos kunpanheru di korida é sénpri ki da, dexa-s faze kuzas di ses manera, envês di insisti pa es faze kuzas sô di nos manera. (Rom. 14:19-21; 1 Cor. 8:9, 13) Kel-li é kel grandi diferénsa entri nos i un atléta ki ta partisipa na un korida. El ta sforsa pa ganha prémiu sô pa el. Kes algen la, ta pensa sô na ses interesi. Alguns ti ta tenta pintxa ses kunpanheru sô pa es pasa pa frenti. Má, anos nu ka sta ta konpiti ku kunpanheru. (Gál. 5:26; 6:4) Nos obijetivu é djuda tudu kes ki nu pode pa txiga méta djuntu ku nos i ganha kel prémiu di vida. Nton, nu tenta sigi konsedju di Palavra di Deus: ‘Ka nhos djobe sô nhos própi interesi, má tanbê interesi di otus.’ (Fil. 2:4) Na kel korida ki nu sta, Jeová ta ben mostra bondadi pa se povu. El promete ma ken ki tirmina korida, ta ben resebe un prémiu di vida pa tudu ténpu, na Séu ô na un paraízu na Téra. w20.04 28 ¶10; 29 ¶12

Kuarta-fera, 6 di abril

Kes-li é kes ki ta sai di grandi tribulason. — Apo. 7:14.

Milhons di sérvu di Jeová ta ben ‘sai di grandi tribulason’ i es ta ben entra na kel mundu novu. Kes ki ta ben skapa ta ben odja un otu vitória sobri mórti. Es ta ben odja bilhons di algen ta resusitadu. Imajina modi ki nu ta ben fika rei di kontenti óras ki kel-li kontise! (Atos 24:15) I tudu kes ki mante lial pa Jeová ti fin, tanbê ta ben vense kel mórti ki es erda di Adon. Es ta ben vive pa tudu ténpu. Tudu kristons debe agradese pa kes palavra di Polu sobri resureison, na Coríntios, ki ta konsola-nu. Nu ten bons motivu pa mostra ma nu ta seta kel konsedju di Polu di faze nos midjór na ‘óbra di Sinhor’. (1 Cor. 15:58) Si nu sta txeu npenhadu na es trabadju, nu pode ben ten un vida rei di sábi na futuru. Nos vida ta ben ser mutu más sábi di ki kel ki nu pode imajina. Tudu kel trabadju duru ki nu faze na óbra di Sinhor ka foi atoa. w20.12 13 ¶16-17

Kinta-fera, 7 di abril

Ses trópa djuntadu pa géra kóntra kel ki staba montadu na kabalu i kóntra se trópas. — Apo. 19:19.

Ta parse ma kes profesia ki sta na Ezequiel 38:10-23; Daniel 2:43-45; 11:44–12:1; i Apocalipse 16:13-16, 21, ta pâpia di mésmu kuza. Si kel-li é verdadi, nu ben odja kuzê ki nu ta spéra ma ta ben kontise. Algun ténpu dipôs ki kumesa grandi tribulason, kes ‘rei di tudu téra’ ta ben djunta pa forma un grupu di nasons. (Apo. 16:13, 14) Bíblia ta txoma kel grupu di nasons di ‘Gogi di téra di Magogi’. (Eze. 38:2) Kel grupu di nasons ta ben ataka tudu povu di Deus i el ta tenta kaba ku es. Na un profesia sobri kel ténpu la, apóstlu Juan odja pédras di granizu uma grandi i pizadu ta kai riba di kes inimigu di Deus. Kel tenpistadi di granizu, pode ser un mensaji fórti di julgamentu ki povu di Deus ta ben pâpia di el i ki ta poi Gogi di Magogi ta ataka povu di Deus pa kaba ku el. — Apo. 16:21. w20.05 15 ¶13-14

Sésta-fera, 8 di abril

Si nhos, nbóra nhos é mau, nhos sabe da kuzas dretu pa nhos fidjus, inda más kel Pai, ki sta na Séu, ta da spritu santu pa kes ki pidi-l! — Luc. 11:13.

Spritu santu di Deus é un prezenti ki nu debe da valor. Nu pode da-l más valor óras ki nu ta pensa kuzê ki dja el faze na nos ténpu. Antis di Jizus bai Séu, el fla se disiplus: “Nhos ta ben rasebe puder óra ki Spritu Santu dixi riba nhos. Dipôs nhos ta ser Nha tistimunha na tudu kantu di mundu.” (Atus 1:8, BPK) Ku ajuda di spritu santu, más di 8,5 milhon di algen sta ta adora Jeová na mundu interu. Tanbê, spritu santu ta djuda-nu ten kel ‘frutu di spritu’, ki é kualidadis bunitu sima amor, alegria, pas, paxénxa, bondadi, amor lial, fé, brandura i kapasidadi di kontrola nos kabésa. (Gál. 5:22, 23) Pur isu, nu ta konsigi adora Jeová unidu i na pas ku kunpanheru. Spritu santu é própi un tizoru ki ten txeu valor! w20.05 28 ¶10; 29 ¶13

Sábadu, 9 di abril

Dja ki mórti ben através di un ómi, resureison di algen mortu tanbê ta ben através di un ómi. — 1 Cor. 15:21.

Nu ten txeu razon pa spéra ma nu ta ben konxe nos famílias i amigus ki resusitadu. Pur izénplu, pensa na kes resureison ki dja kontise. Ta parse ma Jeová ta ben torna kria pesoas sima es éra un poku antis di es móre. Kel-li krê fla ma es ta ben resusitadu ku mésmu aparénsia, ku mésmu manera di pâpia i di pensa. Lenbra ma Jizus fla ma algen ki sta mortu é sima un algen ki sta ta durmi i ma resureison é sima korda un algen ki sta na sónu. (Mat. 9:18, 24; João 11:11-13) Óras ki un algen ta korda, el ta kontinua kel mésmu algen ki el éra antis di durmi. El ta kontinua ku mésmu aparénsia i mimória. Pensa na izénplu di Lázaru. Dja el tinha kuatu dia mortu, pur isu se korpu dja staba ta txera. Má kantu Jizus resusita-l, se dôs irman konxe-l kel óra i di sertéza Lázaru lenbra di es. — João 11:38-44; 12:1, 2. w20.08 14 ¶3; 16 ¶8

Dumingu, 10 di abril

Nu salva pamodi nos Deus ki sta xintadu na tronu i pamodi Korderu. — Apo. 7:10.

Kes skodjedu ku spritu santu i kes ki ta faze párti di otus ovelha ten txeu kuza igual. Kes dôs grupu li ten txeu valor pa Jeová. Na verdadi, Jeová paga kel mésmu présu pa kunpra-s, ki é vida di se Fidju ki el ta ama txeu. Kel diferénsa entri kes dôs grupu li é kel speransa ki es ten. Kes kriston skodjedu ku spritu santu i kes ki ta faze párti di otus ovelha debe mante lial pa Deus i pa Kristu. (Sal. 31:23) I lenbra, Jeová ta da kada algen se spritu santu di akordu ku kel ki el meste, ka ta nporta si el é un kriston skodjedu ku spritu santu ô si el é di otu ovelha. Jeová da kada un di se sérvus un speransa rei di sábi pa futuru di vive pa tudu ténpu. (Jer. 29:11) Komemorason di mórti di Kristu ta da-nu grandi oportunidadi pa nu agradese Deus i Kristu pa tudu kel ki es faze pa nu pode ben vive pa tudu ténpu. Nu ka ten dúvida ma Komemorason é kel runion más inportanti di anu pa kes kriston verdaderu. w21.01 18 ¶16; 19 ¶19

Sugunda-fera, 11 di abril

Nhos kontinua ta faze kel-li. — 1 Cor. 11:25.

Kuazi tudu algen ki ta sisti Komemorason ten speransa di vive na Téra. Nton, pamodi ki es ta sisti Komemorason? Es ta sisti pamodi kel mésmu motivu ki ta poi algen ta sisti kazamentu di un amigu. Kes algen ki ta ba sisti un kazamentu krê mostra ma es ta ama i ma es ta apoia kel kazal. Di mésmu manera, kes ki ta faze párti di otus ovelha ta ba sisti Komemorason pamodi es krê mostra ma es ta ama i ma es ta apoia Kristu i kes skodjedu ku spritu santu. Tanbê es krê mostra ma es ta da valor pa kel sakrifisiu ki Jizus faze, ki é un sakrifisiu ki ta da-s speransa di vive pa tudu ténpu na Téra. Kes otu ovelha tanbê ta sisti Komemorason pamodi es krê obi ku Jizus. Kantu Jizus faze kel primeru Komemorason di se mórti, djuntu ku se apóstlus fiel, el fla-s: ‘Nhos kontinua ta faze kel-li, pa lenbra di mi.’ (1 Cor. 11:23-26) Pur isu, timenti kes kriston skodjedu ku spritu santu inda sta na Téra, kes otu ovelha ta kontinua ta sisti Komemorason di mórti di Kristu. w21.01 17-18 ¶13-14

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, duránti dia) João 12:12-19; Marcos 11:1-11

Térsa-fera, 12 di abril

É si ki Deus mostra se amor pa nos: Deus manda se Fidju unijénitu pa ben mundu pa nu ganha vida através di el. — 1 João 4:9.

Pa nos amor ser verdaderu, nu meste mostra-l pa kuzas ki nu ta faze. (Konpara ku Tiago 2:17, 26.) Pur izénplu, Jeová ta ama-nu. (1 João 4:19) I el ta mostra se amor através di kes palavra bunitu ki nu ta atxa na Bíblia. (Sal. 25:10; Rom. 8:38, 39) Má kuzê ki ta da-nu sertéza ma Deus ta ama-nu, é ka sô kel ki el ta fla, má tanbê kel ki el ta faze pa nos. Jeová dexa se Fidju ki el ta ama txeu pa sufri i móre pa nos. (João 3:16) Pur isu, nu pode ten tudu sertéza ma Jeová ta ama-nu. Nu ta prova ma nu ta ama Jeová i Jizus óras ki nu ta obi ku es. (João 14:15; 1 João 5:3) I Jizus da-nu kel mandamentu di ama kunpanheru. (João 13:34, 35) Nu debe mostra nos amor pa nos irmons ku irmans ka sô pa kel ki nu ta fla, má tanbê pa kel ki nu ta faze. — 1 João 3:18. w21.01 9 ¶6; 10 ¶8

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 10 di nizan, duránti dia) João 12:20-50

Kuarta-fera, 13 di abril

N ta txoma nhos di amigus. — João 15:15.

Kes ki é kristons skodjedu ku spritu santu, ten speransa di sta ku Jizus pa tudu ténpu i di governa ku el na Reinu di Deus. Es ta ba sta ku Kristu, es ta odja-l, es ta pâpia ku el i es ta pasa ténpu ku el. (João 14:2, 3) Kes ki ten speransa di vive na Téra tanbê ta ben resebe amor i atenson di Jizus. É klaru ki es ka ta pode ben odja-l. Má, es ta ben xinti ses amizadi ku Jizus ta fika más fórti, óras ki es ben vive sábi na Paraízu ki Jeová i Jizus tene priparadu pa es. (Isa. 9:6, 7) Óras ki nu seta konviti di Jizus pa nu ser se amigu, nu ta ganha txeu benson. Pur izénplu, nu sta xinti se amor i ajuda désdi gósi. Nu ten xansi di ben vive pa tudu ténpu. I más inportanti inda, nos amizadi ku Jizus ta djuda-nu ten kel kuza di más valor: un amizadi fórti ku Jeová, ki é Pai di Jizus. Fórti priviléjiu grandi ser txomadu amigu di Jizus! w20.04 25 ¶15-16

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 11 di nizan, duránti dia) Lucas 21:1-36

Kinta-fera, 14 di abril

Tudu algen ta ben resebe vida na Kristu. — 1 Cor. 15:22.

Apóstlu Polu skrebe se karta pa kristons skodjedu ku spritu santu na Korintu, ki ta sérba resusitadu pa vive na Séu. Kes kriston li ‘santifikadu djuntu ku Kristu Jizus, ki txomadu pa ser santu’. Tanbê, Polu pâpia di ‘kes ki sta ta durmi na mórti unidu ku Kristu’. (1 Cor. 1:2; 15:18; 2 Cor. 5:17) Na otu karta, Polu skrebe ma kes ki sta ‘unidu ku [Jizus] na un mórti sima di sel,’ ta ben ‘ser unidu ku el sima na se resureison.’ (Rom. 6:3-5) Jizus resusitadu ku korpu spritual i el bai pa Séu. Nton é kel-li ki ta ben kontise ku tudu kes ki sta ‘unidu ku Kristu’, ki é tudu kes kriston skodjedu ku spritu santu. Polu skrebe ma Kristu ta sérba resusitadu ‘sima primeru di kes ki dja durmi na mórti.’ (1 Cor. 15:20) Jizus é kel primeru ki resusitadu ku korpu spritual i el resebe vida pa tudu ténpu. w20.12 5-6 ¶15-16

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 12 di nizan, duránti dia) Mateus 26:1-5, 14-16; Lucas 22:1-6

DIA DI KOMEMORASON
Dipôs ki sól kanba
Sésta-fera, 15 di abril

Nu ta fika sénpri ku Sinhor. — 1 Tes. 4:17.

Kes kriston skodjedu ku spritu santu ki móre gósi, duránti prezénsa di Kristu, ta resusitadu lógu pa ba vive na Séu. Apóstlu Polu konfirma kel-li na 1 Coríntios 15:51, 52. Óras ki es resusitadu, kes kriston skodjedu ku spritu santu ta ben fika rei di kontenti. Bíblia ta fla-nu ki trabadju ki kes skodjedu ku spritu santu ta ba faze na Séu dipôs ki es resusitadu ‘sima piska un odju’. Jizus fla sobri es: ‘Kel ki vense i sigi nhas kaminhu ti fin, N ta da-l autoridadi riba nasons. I el ta ben governa-s ku un vara di féru, i es ta kebradu padás-padás sima vazus di baru, i é nha Pai ki da-m autoridadi pa faze kel-li.’ — Apo. 2:26, 27. w20.12 12 ¶14-15

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 13 di nizan, duránti dia) Mateus 26:17-19; Marcos 14:12-16; Lucas 22:7-13 (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, dipôs ki sól kanba) João 13:1-5; 14:1-3

Sábadu, 16 di abril

Kristu dja labantadu na meiu di mortus. — 1 Cor. 15:20.

Kantu apóstlu Polu txoma Jizus di ‘primeru’, el krê flaba ma otus algen dipôs di Jizus tanbê ta sérba resusitadu pa vive na Séu. Kes apóstlu i otus algen ‘unidu ku Kristu’ tanbê ta sérba resusitadu pa vive na Séu, sima kontise ku Jizus. (1 Cor. 15:18) Kantu Polu skrebe pa kristons na Korintu, inda ka kontiseba resureison di kes ki staba ‘unidu ku Kristu’. Polu mostra ma kel-li ta kontiseba na futuru. El fla: ‘Kada un na se própi órdi: Kristu é primeru; dipôs é kes ki é di Kristu, duránti se prezénsa.’ (1 Cor. 15:23; 1 Tes. 4:15, 16) Oji nu sta ta vive na ténpu ki ta txomadu ‘prezénsa’ di Kristu. Kes apóstlu i otus kriston skodjedu ku spritu santu ki móre, tevi ki spéra ti prezénsa di Kristu pa ser resusitadu pa vive na Séu i sta ‘unidu ku [Jizus] sima na se resureison.’ — Rom. 6:5. w20.12 5 ¶12; 6 ¶16-17

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, duránti dia) João 19:1-42

Dumingu, 17 di abril

Ta simiadu un korpu ki ta straga i ta resusitadu un ki ka ta straga. — 1 Cor. 15:42.

Apóstlu Polu staba ta pâpia di kes algen ki resusitadu ku un ‘korpu spritual’, kel-li krê fla ku un korpu pa ba vive na Séu. (1 Cor. 15:43, 44) Kantu Jizus staba na Téra, el tinha un korpu di karni. Má kantu el resusitadu, el ‘bira un spritu ki ta da vida’ i el volta pa Séu. Di mésmu manera, kes kriston skodjedu ku spritu santu, ta sérba resusitadu ku un korpu ki pode vive na Séu. Polu splika: ‘Sima nu ta leba imaji di kel ki fazedu di Téra, tanbê nu ta leba imaji di kel ki é di Séu.’ (1 Cor. 15:45-49) Repara ma Jizus ka resusitadu ku un korpu sima di nos. Polu splika pamodi: ‘Karni i sangi ka pode erda Reinu di Deus’ na Séu. (1 Cor. 15:50) Di mésmu manera, kes apóstlu i otus kriston skodjedu ku spritu santu ka ta sérba resusitadu pa ba vive na Séu ku un korpu di karni i sangi ki pode straga. w20.12 10-11 ¶10-12

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 15 di nizan, duránti dia) Mateus 27:62-66 (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, dipôs ki sól kanba) João 20:1

Sugunda-fera, 18 di abril

Mórti, undi sta bu vitória? Mórti, undi sta bu feron? — 1 Cor. 15:55.

Deus orienta alguns disiplu di Jizus na ténpu di apóstlus pa skrebe sobri resureison pa vive na Séu. Apóstlu Juan splika: ‘Gósi nos é fidjus di Deus, má inda ka mostradu kuzê ki nu ta ben ser. Nu sabe ma óras ki el ben mostradu, nu ta ser sima el’. (1 João 3:2) Pur isu, kes kriston skodjedu ku spritu santu ka sabe modi ki ses vida na Séu ta ba ser dipôs ki es resusitadu. Kuzê ki es sabe é ma óras ki es resebe ses rekonpénsa es ta odja Jeová. Bíblia ta da-nu alguns informason sobri kel-li. Kes skodjedu ku spritu santu ta ba sta ku Kristu óras ‘ki el kaba ku tudu govérnus, tudu autoridadi i puder.’ Kel-li tanbê ta inklui ‘mórti, ki é kel últimu inimigu’. Na fin, Jizus djuntu ku kes skodjedu ku spritu santu ta ben fika dibaxu di Jeová i es ta ben poi tudu kuza dibaxu di el. (1 Cor. 15:24-28) Di sertéza kel-li ta ben ser un ténpu sábi dimás! w20.12 8 ¶2

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, duránti dia) João 20:2-18

Térsa-fera, 19 di abril

N ten speransa. . . ma ta ben ten resureison di algen justu i tanbê di algen injustu. — Atos 24:15.

Kes kriston ki é lial ki ka ten speransa di ba vive na Séu djuntu ku Kristu tanbê es ten speransa di resureison. Bíblia ta fla ma apóstlu Polu i otus ki ta bai pa Séu ta partisipa di kel ‘resureison di mortus ki ta ben kontise más sédu.’ (Fil. 3:11) Kel-li krê fla ma ta ben ten otu resureison ki ta ben kontiseba más tardi. Kel-li sta di akordu ku kel ki Jó fla sobri se futuru. (Jó 14:15) ‘Kes ki é di Kristu, duránti se prezénsa’ ta ba sta djuntu ku Jizus na Séu óras ki el kaba ku tudu govérnu, autoridadi i puder. Ti ‘mórti ki é kel últimu inimigu’ ta ben kabadu ku el. Tudu kes ki resusitadu pa vive na Séu ka ta móre nunka más. (1 Cor. 15:23-26) Kes ki ten speransa di ben vive na Téra pode spéra kel ki apóstlu Polu skrebe na testu di oji. Dja ki na Séu ka ta entra ningen ki é injustu, kes palavra li ta mostra ma ta ben ten un resureison na futuru pa ben vive na Téra. w20.12 6-7 ¶18-19

Kuarta-fera, 20 di abril

[Kristu] ama-m i ntrega se kabésa pa mi. — Gál. 2:20.

Nu pode pergunta: ‘Modi ki N pode ten sertéza ma Jeová ka dizisti di mi?’ Si bu faze kel pergunta li, é pamodi bo é ka un mau algen i ma Jeová pode purdua-u. Dja ten txeu anu ki Sentinéla flaba: ‘Talvês, nu sta tropesa i ta kai txeu bês pamodi un mau ábitu ki pode parse ma nu ka sta konsigi vense-l. Ka bu atxa ma pekadu ki bu faze ka ten perdon. É kel-li ki Satanás krê pa bu xinti. Si bu fika xatiadu i tristi ku bu kabésa, kel-li ta prova ma bu ka bai lonji dimás. Nunka ka bu kansa di volta pa Deus ku umildadi i sinseridadi. Kontinua ta djobe se ajuda, se perdon i ta pidi-l pa el da-u un konsénsia linpu.’ Antis di el bira kriston, apóstlu Polu faze txeu kuza mariadu. Polu ta lenbraba di kes kuza ki el fazeba. (1 Tim. 1:12-15) Má el ta odjaba resgati sima un prezenti di Deus pa el. Di kel manera li, Polu ka kai na armadilha di kulpa se kabésa dimás, má el konsentra na faze se midjór pa Jeová. w20.11 27 ¶14; 29 ¶17

Kinta-fera, 21 di abril

Si algen tene falta di sabedoria, el debe kontinua ta pidi Deus, pamodi el ta da tudu algen avontádi i sen kondena, i el ta dadu el. — Tia. 1:5.

Satanás ta uza txeu kuza pa tenta-nu. Kuzê ki nu ta faze? É faxi pensa ma kes kuza li é ka mutu mariadu. Pur izénplu, talvês nu pode pensa: ‘Bon, N ka ta ser dizasosiadu si N faze kel kuza li, pamodi é ka gravi.’ Má, si nu pensa si, nu sta ngana nos kabésa. É bon nu faze kes pergunta li: ‘Satanás sta ta uza kel tentason li pa dividi nha korason? Si N dexa kes dizeju mariadu toma kónta di mi, N ta suja nómi di Jeová? Kes kuza ki N ta faze, ta pô-m más amigu di Jeová ô ta pô-m ta afasta di el?’ Pensa txeu na kes pergunta li. Pidi Jeová sabedoria pa bu ser onéstu ku bu kabésa, óras ki bu ta responde kes pergunta li. Faze kel-li pode ser un grandi proteson. El pode djuda-u ten koraji pa nega un tentason, sima Jizus, kantu el fla: ‘Sai di li Satanás!’ (Mat. 4:10) Ka bu skese ma é ka bon ten un korason divididu. w20.06 12-13 ¶16-17

Sésta-fera, 22 di abril

N ta fla kada un di nhos pa ka pensa di se kabésa más di ki kel ki el debe pensa, má pa kada un pensa di manera ki ta mostra bon juís. — Rom. 12:3.

Umildadi ta djuda-nu obi ku Jeová, pamodi nu ta ntende ma sénpri el sabe kuzê ki é midjór pa nos. (Efé. 4:22-24) Umildadi ta djuda-nu poi vontadi di Jeová na frenti di nos vontadi. Tanbê, el ta pô-nu trata otus sima algen más inportanti ki nos. Asi, nu ta ten bons amizadi ku Jeová i ku nos irmons. (Fil. 2:3) Má si nu ka toma kuidadu, nu pode ser influensiadu pa kes algen di mundu di Satanás ki é orgulhozu i ki ta pensa sô na ses kabésa. Ta parse ma kel-li sta ta kontiseba ku alguns kriston na ténpu di apóstlus, pamodi apóstlu Polu skrebe pa kes kriston na Roma: ‘N ta fla kada un di nhos pa ka pensa di se kabésa más di ki kel ki el debe pensa, má pa kada un pensa di manera ki ta mostra bon juís’. Polu rekonhese ma nu debe pensa na nos kabésa. Má, umildadi ta djuda-nu ka pensa dimás na nos kabésa. w20.07 2 ¶1-2

Sábadu, 23 di abril

Téra staba na pas i ka kontise géra kóntra el duránti kes anu. — 2 Cró. 14:6.

Na ténpu di Rei Aza, kel ténpu di pas kaba. Más di 1 milhon di trópa, ben di Itiópia. Ses komandanti éra Zerá i el tinha sertéza ma se trópas ta ganhaba Judá. Má Aza ka kunfia na kantu trópa ki el tinha, má na se Deus Jeová. Aza faze orason i el fla: ‘Djuda-nu, ó Jeová nos Deus, pamodi nu ta kunfia na bo, i é na bu nómi ki nu ben kóntra es monti di algen.’ (2 Cró. 14:11) Kes trópa di Itiópia éra kuazi dôs bês más txeu di ki trópas di Aza. Má Aza sabia ma Jeová tinha puder i kapasidadi di djudaba Se povu. I é kel-li ki Jeová faze; kes trópa di Itiópia perde géra feiu. (2 Cró. 14:8-13) Nu ka sabe tudu kuza ki ta ben kontise ku kada un di nos na futuru. Má nu sabe ma kalker ténpu di pas ki povu di Jeová tene ka ta dura pa tudu ténpu. Na verdadi, Jizus dja flaba ma na ténpu di fin se disiplus ‘ta sérba odiadu pa tudu nasons’. — Mat. 24:9. w20.09 17-18 ¶14-16

Dumingu, 24 di abril

N ta xinti alegria. . . na insultus. — 2 Cor. 12:10.

Ningen ka gosta pa algen insulta-l. Má, si nos inimigus insulta-nu i nu fika xatiadu ku kuzê ki es fla, nu pode fika dizanimadu. (Pro. 24:10) Nton, kuzê ki nu pode faze óras ki nos inimigus insulta-nu? Sima apóstlu Polu, nu pode ‘xinti alegria na insultus’. Pamodi? Pamodi óras ki nu ta insultadu i nu ta pirsigidu, kel-li ta mostra ma nos é disiplus di Jizus. (1 Ped. 4:14) Jizus dja flaba ma se sigidoris ta sérba pirsigidu. (João 15:18-20) É kel-li ki kontise na ténpu di apóstlus. Na kel ténpu, kes algen ki ta sigiba kultura gregu ta atxaba ma kes kriston éra fraku i ma es éra iginoranti. Tanbê, judeus ta atxaba ma kes kriston éra algen ‘normal i ku poku skóla’, sima kes apóstlu Pedru ku Juan. (Atos 4:13) Ta parseba ma kes kriston éra fraku. Es ka ta meteba na pulítika i nen es ka ta baba pa trópa. I pesoas ka ta ruspetaba es na sosiadadi. Kes kriston na ténpu di apóstlus para di prega pamodi kes kuza mariadu ki ses inimigu ta flaba di es? Nau. w20.07 14-15 ¶3-4

Sugunda-fera, 25 di abril

Nu kontinua ta ama kunpanheru, pamodi amor ta ben di Deus, i tudu algen ki ta ama nase di Deus i el konxe Deus. — 1 João 4:7.

Apóstlu Juan gostaba txeu di se irmons i el kreba pa es tinha un fé fórti. Kel-li fika klaru na konsedjus ki el da na se três karta ki el skrebe ku orientason di spritu santu. É bon sabe ma kes ómi ku mudjer, ki skodjedu pa ba governa ku Kristu, ta ama-nu i ta preokupa ku nos sima Juan! (1 João 2:27) Nu debe leba asériu kes konsedju ki nu resebe. Nu krê kontinua ta anda na verdadi, i ta obi ku Jeová na tudu kuza ki nu ta faze. Studa se Palavra i kunfia na el. Bira bu fé na Jizus más fórti. Ka bu seta kes filozofia di ómi i ensinu di kes ki bandona i fika kóntra nos organizason. Nunka ka bu kai na tentason di finji ma bu sta sirbi Jeová i omésmu ténpu faze kuzas mariadu. Vive sima leis di Jeová ta fla. I óras ki nu ta púrdua kes ki magua-nu i djuda kes ki meste, nu sta ta djuda-s kontinua fórti. Asi, sikrê ku prublémas ki nu ta pasa, nu ta kontinua ta anda na verdadi. w20.07 24-25 ¶15-17

Térsa-fera, 26 di abril

Deus poi kada ménbru di korpu na se lugar, sima el atxa midjór. — 1 Cor. 12:18.

Jeová ten txeu amor pa kada un di se sérvus fiel, pur isu el da-nu un lugar na se kongregason. Nbóra nu ten responsabilidadi diferenti, nos tudu ten valor i nu meste di kunpanheru. Apóstlu Polu mostra ma ninhun di nos ka pode odja pa otu sérvu di Jeová i fla: ‘N ka meste-u.’ (1 Cor. 12:21) Si nu krê pa kongregason sta na pas, nu debe ruspeta kunpanheru i trabadja djuntu. (Efé. 4:16) Óras ki nu ta trabadja unidu ku kunpanheru, nos tudu ta xinti amor i kongregason ta fika más fórti. Tudu ansions na kongregason ta diziginadu através di spritu santu di Jeová. Má, kada un ten se kapasidadi. (1 Cor. 12:17) Alguns dja ten poku ténpu ki es diziginadu ansion i es ka ten txeu spiriénsa. Otus talvês, ka ta pode faze txeu kuza pamodi ses idadi ô duénsa. Má simé, ninhun ansion ka debe odja pa kel otu ansion di se kongregason i fla: ‘N ka meste-u.’ Envês di kel-li, kada ansion debe sigi konsedju di Polu ki sta na Romanos 12:10. w20.08 26 ¶1-2; 27 ¶4

Kuarta-fera, 27 di abril

Séna di es mundu sta ta muda. — 1 Cor. 7:31.

Jeová ta uza kel párti di se organizason li na Téra pa gia-nu na kaminhu di vida. Óras ki organizason di Deus ta da-nu un novu splikason sobri un ensinu di Bíblia ô orienta-nu na manera ki nu debe konporta, nu ta seta sen prubléma. Má, kuzê ki nu ta faze óras ki organizason ta faze mudansa ki ta mexe ku nos vida, sima bende kel Salon di Reinu ki nu ta sisti runion? Pa nu kontinua ku nos alegria, nu ten ki lenbra ma nu ta trabadja pa Jeová i ma el sta ta gia se organizason. (Col. 3:23, 24) Rei Davidi dexa un bon izénplu kantu el da kontribuisons pa faze ténplu. El fla: ‘Má ken ki é mi, i kenha ki é nha povu, pa nu faze ofértas di livri vontadi sima kes-li? Pamodi tudu kuza ta ben di bo, i nos sô nu da-u kes kuza ki ben di bu mô.’ (1 Cró. 29:14) Óras ki nu ta faze kontribuison, nos tanbê nu sta torna da Jeová un kuza ki el ki da-nu. Má simé, Jeová ta fika kontenti óras ki nu ta uza nos ténpu, nos forsa i kuzas ki nu ten pa apoia se óbra. — 2 Cor. 9:7. w20.11 22-23 ¶14-16

Kinta-fera, 28 di abril

Ken ki ta djobe pa núvens ka ta kodje. — Ecl. 11:4.

É ka kantu algen ki nu traze pa organizason di Jeová, ki ta mostra ma nu sta ten bon rezultadu na pregason. (Luc. 8:11-15) Si nu kontinua ta faze nos trabadju di pregason i faze disiplus, pa Jeová nu sta ten bon rezultadu. Pamodi? Pamodi nu sta ta obi ku el i ku se Fidju. (Mar. 13:10; Atos 5:28, 29) Nu ten más un razon inda pa nu prega gósi: fin di kel mundu li sta kuazi ta txiga! Kel ténpu ki resta pa salva vida di pesoas é mutu poku. Pur isu, ka bu fika ta spéra ti ki tudu kuza na bu vida fika perfetu pa bu kumesa ta faze kel trabadju rei di inportanti. Gósi é ténpu pa bu prende gosta más txeu di pregason, sabe uza Bíblia dretu na pregason, ten más koraji i disiplina bu kabésa. Djunta ku kes más di 8 milhon di piskador di ómi i bu ta xinti kel alegria ki ta ben di Jeová. (Nee. 8:10; Luc. 5:10) Sta disididu na faze bu midjór na trabadju di pregason i partisipa na el ti fin. w20.09 7 ¶18-20

Sésta-fera, 29 di abril

Kuida di kuzê ki bu dadu. — 1 Tim. 6:20.

Nu ka pode dexa dizeju di ten más kuzas material distrai-nu. ‘Puder di rikézas, ki ta ngana’, pode sufoka nos amor pa Jeová, pa se Palavra i nos dizeju di faze pregason. (Mat. 13:22). Si nu krê proteje kel ki Jeová da-nu, tanbê nu meste aji lógu óras ki nu odja prigu. Nu meste faze planu antis pa nu pode sabe modi ki nu ta aji óras ki kontise prigu. Nu meste pripara si dirapenti parse un imaji mariadu, un párti txeu violéntu ô un informason ki ta pâpia kóntra organizason. Si nu pripara antis, nu ta konsigi aji faxi pa nu proteje nos amizadi ku Jeová i pa nu kontinua linpu dianti di Jeová. (Sal. 101:3; 1 Tim. 4:12) Nu meste proteje kes kuza di valor ki Jeová da-nu, ki é kes verdadi di Bíblia i priviléjiu di inxina-s pa otus algen. Óras ki nu faze si, nu ta ten un konsénsia linpu, un vida ki bale péna i alegria di djuda otus konxe Jeová. w20.09 30 ¶16-19

Sábadu, 30 di abril

Bu ta ben odja bu Grandiozu Instrutor ku bus própi odju. — Isa. 30:20.

Abo é batizadu? Si bo é, kantu bu batiza bu mostra na frenti di otus algen ma bu ten fé na Jeová i ma bu krê sirbi-l djuntu ku se organizason. Oji, Jeová sta orienta se organizason di un manera ki ta mostra se manera di ser, se obijetivu i kuzê ki el ta atxa ma é dretu ô mariadu. Odja três kualidadi di Jeová ki nu ta odja klaru na se organizason. Primeru, Deus ta trata tudu algen igual. (Atos 10:34) Pamodi amor, Jeová da se Fidju pa ‘resgata tudu algen’. (1 Tim. 2:6; João 3:16) Jeová sta uza se povu pa prega notísias sábi pa tudu kes ki krê obi. Asi, el sta djuda-s ten fé na resgati pa es pode salva. Sugundu, Jeová é un Deus di órdi i di pas. (1 Cor. 14:33, 40) Pur isu, nu ta spéra ma kes ki ta adora-l ta sirbi-l djuntu sima un grupu organizadu i na pas. Tirseru, Jeová é kel ‘Grandiozu Instrutor’. (Isa. 30:21) Pur isu, se organizason ta konsentra na inxina Bíblia na kongregason i na pregason. w20.10 20 ¶1-3

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen