BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es22 pp. 118-128
  • Dizenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Dizenbru
  • Izamina testu di dia — 2022
  • Subtémas
  • Kinta-fera, 1 di dizenbru
  • Sésta-fera, 2 di dizenbru
  • Sábadu, 3 di dizenbru
  • Dumingu, 4 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 5 di dizenbru
  • Térsa-fera, 6 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 7 di dizenbru
  • Kinta-fera, 8 di dizenbru
  • Sésta-fera, 9 di dizenbru
  • Sábadu, 10 di dizenbru
  • Dumingu, 11 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 12 di dizenbru
  • Térsa-fera, 13 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 14 di dizenbru
  • Kinta-fera, 15 di dizenbru
  • Sésta-fera, 16 di dizenbru
  • Sábadu, 17 di dizenbru
  • Dumingu, 18 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 19 di dizenbru
  • Térsa-fera, 20 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 21 di dizenbru
  • Kinta-fera, 22 di dizenbru
  • Sésta-fera, 23 di dizenbru
  • Sábadu, 24 di dizenbru
  • Dumingu, 25 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 26 di dizenbru
  • Térsa-fera, 27 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 28 di dizenbru
  • Kinta-fera, 29 di dizenbru
  • Sésta-fera, 30 di dizenbru
  • Sábadu, 31 di dizenbru
Izamina testu di dia — 2022
es22 pp. 118-128

Dizenbru

Kinta-fera, 1 di dizenbru

Kel ki ta duvida é sima un óndia di mar, ki béntu ta leba di un ladu pa kel otu. — Tia. 1:6.

Di vês en kuandu, nu pode ka ntende dretu un kuza ki Bíblia ta fla. Ô pode ser ki Jeová ka responde nos orason sima nu staba ta spéra. Kes kuza li pode kria dúvida na nos korason. Si nu ka faze nada, kes dúvida pode frakise nos fé i prujudika nos amizadi ku Jeová. (Tia. 1:7, 8) Es pode ti pô-nu ku dúvida di kes promésa di Jeová pa futuru i nu pode kaba pa perde nos speransa. Apóstlu Polu fla ma nos speransa pa futuru é sima un ánkura. (Heb. 6:19) Duránti un tenpistadi, un ánkura pode ka dexa un barku nkadja na rótxa. Má kel ánkura ta sirbi sô si kel korenti ki ta prende-l na barku ka rabenta. Sima feruju ta frakise korenti di un ánkura, kes dúvida na nos korason pode frakise nos fé. Nton, óras ki nu pasa pa un prubléma, nu ta perde nos fé na Jeová i nu ta atxa ma el ka ta ben kunpri se promésas. Si nu perde fé, nu ta perde speransa. Un algen ki sta na kel situason li, é difísil ten alegria! w21.02 30 ¶14-15

Sésta-fera, 2 di dizenbru

Abraon poi fé na Jeová. — Tia. 2:23.

Abraon talvês dja tinha más di 70 anu kantu el ku se família sai di Ur. (Gén. 11:31–12:4) I duránti uns 100 anu, el vive na ténda i ta viaja pa téra di Kanan. Abraon móre ku 175 anu. (Gén. 25:7) Má, el ka odja Jeová ta kunpri Se promésa di da kel téra pa se disendentis. Tanbê, el ka vive pa odja kel sidadi, ô Reinu di Deus ta governa. Má simé, Bíblia ta fla ma Abraon móre ‘bédju i kontenti’. (Gén. 25:8) Sikrê ku tudu prubléma ki el pasa pa el, Abraon kontinua ku un fé fórti i el spéra na Jeová ku alegria. Pamodi ki Abraon konsigi aguenta firmi? Pamodi duránti tudu se vida, Jeová proteje-l i trata-l sima un amigu. (Gén. 15:1; Isa. 41:8; Tia. 2:22) Sima Abraon, nu sta ta spéra pa kel sidadi ki ten lisérsi di verdadi. (Heb. 11:10) Má, nu ka sta ta spéra pa el fazedu. Reinu di Deus kumesa ta governa na anu 1914 i dja el sta ta kontrola Séu interu. (Apo. 12:7-10) Má, nu sta ta spéra pa kel Reinu li ben governa Téra interu. w20.08 4-5 ¶11-12

Sábadu, 3 di dizenbru

Pensamentus na korason di un ómi é sima agu ki sta na un lugar fundu, má kel ómi ki ten sabedoria ta puxa-s pa fóra. — Pro. 20:5.

Pa nu obi otus ku atenson, nu meste ser umildi i ten paxénxa. Ten peloménus três motivu ki ta mostra ma bale péna faze kel sforsu li. Primeru, pode ser más difísil nu pensa kuzas mariadu di un algen. Sugundu, nu pode ntende más dretu modi ki un irmon sta ta xinti i pamodi ki el faze algun kuza. Tanbê, kel-li ta djuda-nu ten más konpaxon pa el. I tirseru, nu pode djuda kel algen prende algun kuza sobri el. Alvês, nu ka ta konsigi ntende dretu nen mésmu kuzê ki nu sta ta xinti, timenti nu ka pâpia sobri el. Alguns di nos irmons ku irmans ta atxa difísil pâpia di ses sentimentu. Talvês kel-li ta kontise pamodi manera ki es kriadu, ses kultura ô ses manera di ser. Pode ser ki ta leba algun ténpu pa es xinti avontádi pa pâpia ku nos. Má é sô óras ki es faze kel-li, ki nu ta konsigi sabe kuzê ki es sta ta xinti di verdadi. Si nu ten paxénxa sima Jeová, es pode kunfia na nos. Asi, óras ki es sta prontu pa konta modi ki es sta ta xinti, nu debe obi-s ku atenson. w20.04 15-16 ¶6-7

Dumingu, 4 di dizenbru

Bu ta fika ta piska di ómis. — Luc. 5:10.

Pexi ta kustuma sta na kes lugar ki ten agu ki es gosta i ki ten txeu kumida. Má é inportanti sabe ki óra ki un piskador debe bai piska? Odja kuzê ki kontise na un ilha di Pasífiku. Un irmon konvida un misionáriu pa es ba piska. Kel misionáriu fla: “Konbinadu! Nu ta nkontra manhan 9 óra di sédu.” Kel irmon responde: “N ta atxa ma bu ka ntende. É ka nos ki ta fla ki óra ki nu ta bai, má é kes pexi.” É kel-li ki piskadoris di ómi na ténpu di apóstlus ta fazeba. Es ta kustuma baba na kes lugar ki “pexi” ta staba i na óra ki es ta atxaba es. Pur izénplu, sigidoris di Jizus ta pregaba na ténplu, na sinagógas, di kaza en kaza i na merkadus. (Atos 5:42; 17:17; 18:4) Nos tanbê, nu meste konxe dretu kes ábitu di kes algen ki ta mora na tiritóriu di nos kongregason. Nu meste ser ikilibradu i prega na lugar i na óra ki nu sabe ma nu ta atxa más algen. — 1 Cor. 9:19-23. w20.09 4 ¶8-9

Sugunda-fera, 5 di dizenbru

Nu pâpia verdadi, pa djuda-nu kria na tudu kuza pamodi amor, na direson di kel ki é kabésa, Kristu. — Efé. 4:15.

Un manera di bira nos amizadi ku Jizus más fórti, é óras ki nu ta apoia disizons di organizason di Jeová. Nu ta bira más amigu di Jizus, ki é kabésa di kongregason, óras ki nu ta apoia kes algen ki skodjedu pa kuida di nos. (Efé. 4:16) Pur izénplu, gósi nu sta faze nos midjór pa djobe si tudu Salons di Reinu sta ta uzadu dretu. Pur isu, djuntadu alguns kongregason. Di kel manera li, organizason konsigi popa txeu dinheru di kes kontribuison ki ta fazedu. Má, pamodi kel-li, alguns publikador tevi ki lida ku kel mudansa. Talvês, kes publikador fiel dja tinha txeu ténpu na ses kongregason i es tinha amizadi fórti ku irmons di la. Má gósi es pididu pa es bai sirbi na otu kongregason. Jizus ta fika uma kontenti di odja kes disiplu lial li ta apoia disizons di organizason! w20.04 24 ¶14

Térsa-fera, 6 di dizenbru

Rei di sul ta ben fika el ku rei di nórti ta da kunpanheru ku txifri. — Dan. 11:40; nóta di rodapé.

Rei di nórti ku rei di sul ta kontinua ta konpiti ku kunpanheru pa konsigi puder pa manda na mundu. Pur izénplu, dipôs di Sugundu Géra na Mundu Interu, Union Suviétika i kes país ki ta apoiaba el, fika ta kontrola txeu párti di Europa. Pamodi kel-li, rei di sul faze un akordu ku otus país pa es djunta ses trópas kóntra rei di nórti. Kel organizason li, ta txomadu di NATO. Tanbê, rei di nórti ku rei di sul gasta un monti dinheru pa tenta faze armas prigozu pa konpiti ku kunpanheru. Alvês, rei di nórti ta apoia géra di inimigus di rei di sul, i rei di sul ta faze mésmu kuza kóntra rei di nórti, sima kel ki kontise na Áfrika, Ázia i Mérka Latina. Na kes últimu anu ki pasa, Rúsia i kes ki ta apoia-l bira mutu más fórti. Tanbê es briga ku rei di sul através di konputador. Kes rei kulpa kunpanheru di uza prugramas di konputador prigozu pa pô-s ta perde dinheru i pa prujudika ses govérnu. I sima Daniel dja flaba, rei di nórti kontinua ta ataka povu di Deus. — Dan. 11:41. w20.05 13 ¶5-6

Kuarta-fera, 7 di dizenbru

É mi própi ki ta ba djobe nhas ovelha i kuida di es. — Eze.34:11.

‘Un mudjer pode skese di se bebé?’ Kel-li é un pergunta ki Jeová faze na ténpu di proféta Izaías. Jeová fla se povu: ‘Sikrê kes mudjer skese, ami nunka N ka ta skeseba di bo.’ (Isa. 49:15) É ka sénpri ki Jeová ta konpara se kabésa ku un mai. Má, el faze kel-la na kel situason li. Jeová konpara amor ki un mai ta xinti pa se fidju, ku kel amor fórti ki el ta xinti pa se sérvus. Kuazi tudu mai ta konkorda ku kuzê ki un irman ki txoma Jasmin fla: “Óras ki bu ten un fidju, bu ta kria un amor fórti pa el ki ta dura pa tudu ténpu di bu vida.” Jeová sabe óras ki un di se fidjus ta dexa di bai runion i sai na pregason. Txeu di kes irmon ku irmans ki nu ta ama i ki bira inativu, ta volta pa kongregason i nu ta resebe-s di brasu abértu! Jeová krê pa es volta, i nos tanbê. — 1 Ped. 2:25. w20.06 18 ¶1-3

Kinta-fera, 8 di dizenbru

[Nhos] konsentra [nhos] odju. . . na kuzas ki ka ta odjadu. Pamodi kuzas ki ta odjadu ta dura pa poku ténpu, má kuzas ki ka ta odjadu ta dura pa tudu ténpu. — 2 Cor. 4:18.

É ka tudu tizoru ki nu ta konsigi odja. Na verdadi, kes tizoru ki ten más valor nu ka ta konsigi odja-s. Na kel diskursu ki Jizus faze na un monti, el fla ma kes tizoru ki ta sta na Séu ten más valor di ki rikézas. Tanbê el fla: ‘Undi sta bu tizoru, la tanbê ta sta bu korason.’ (Mat. 6:19-21) Óras ki nu ta odja un kuza di valor, nos korason ta pô-nu ta buska kel kuza. Nu ta djunta ‘tizorus na Séu’ óras ki nu ta faze nos midjór pa agrada Deus. Sima Jizus splika, kes tizoru li nunka ka ta distruídu ô furtadu. Apóstlu Polu fla-nu pa nu ‘konsentra nos odju ka na kuzas ki ta odjadu’. (2 Cor. 4:17, 18) Kes tizoru ki nu ka ta odja é tudu kes benson ki Jeová ta ben da-nu na kel mundu novu. Nu sta mostra ma nu ta da valor pa kes tizoru li ki nu ka ta odja? w20.05 26 ¶1-2

Sésta-fera, 9 di dizenbru

Kuzas ki N ta inxina ta ben kai sima txuba. — Deut. 32:2.

Kuza ki Muizés inxina povu, poi ses fé ta fika más fórti i da-s koraji, sima txuba mansu ta poi planta ta kria. Modi ki nu pode ten sertéza ma nos manera di inxina é sima kel-li? Óras ki nu ta prega di kaza en kaza ô da tistimunhu na públiku, nu pode uza Bíblia pa mostra pesoas nómi di Deus, ki é Jeová. Nu pode uza nos publikason, kes bon vídiu i kes matéria ki sta na nos site ki ta da Jeová ónra. Na trabadju, na skóla ô óras ki nu sta viaja, nu pode atxa xansi di pâpia di nos Deus ki nu ta ama i modi ki el é. Nu pode pâpia di kes kuza bunitu ki Jeová krê faze pa nos i pa Téra. Óras ki kes algen ta obi kes kuza li, es ta pasa ta da kónta modi ki Jeová ta ama-nu. Tanbê, nu sta ta djuda santifika nómi di Deus, dismaskara alguns mintira i kalúnia ki es prende sobri Jeová. Kes kuza ki nu ta inxina-s di Bíblia ta anima-s más di ki kalker otu kuza. — Isa. 65:13, 14. w20.06 10 ¶8-9

Sábadu, 10 di dizenbru

Nhos volta pa mi, i N ta volta pa nhos. — Mal. 3:7.

Ki kualidadis nu meste ten pa nu djuda kes algen ki krê volta pa Jeová? Repara kuzê ki nu pode prende ku stória ki Jizus konta di un fidju ki sai di kaza. (Luc. 15:17-24) Ti ki enfin kel fidju ben na el i el disidi volta pa kaza. Kel pai kóre pa ba nkontra ku se fidju i el da-l un abrasu fórti, pa mostra se amor pa el. Kel fidju xinti kulpadu i el atxa ma el ka mereseba ser tratadu sima un fidju. El fla se pai modi ki el staba ta xinti i kel pai poi na se lugar, i el ntende se situason. Dipôs, kel pai faze alguns kuza pa mostra se fidju ma el fika kontenti pamodi el volta pa kaza. El trata-l sima un fidju ki el kreba txeu. Pa mostra se amor pa el, kel pai manda faze un fésta pa se fidju ki rapende i el da-l bons ropa pa el bisti. Jeová é sima kel pai di kel stória. El ta ama nos irmons ku irmans ki sta inativu i el krê pa es volta pa el. Nu pode imita izénplu di Jeová óras ki nu ta djuda-s volta. Pa kel-li, nu meste ten paxénxa, amor i poi na ses lugar. w20.06 25-26 ¶8-9

Dumingu, 11 di dizenbru

Si nhos kontinua na nhas palavra, nhos é nhas disiplu di verdadi, i nhos ta konxe verdadi i verdadi ta liberta nhos. — João 8:31, 32.

Jizus fla ma alguns ta setaba verdadi ‘ku alegria’, má es ta perdeba ses fé óras ki es pasaba pa próvas. (Mat. 13:3-6, 20, 21) Talvês es ka ntende ma kes algen ki ta sigi Jizus ta pasaba pa prublémas. (Mat. 16:24) Ô talvês es ta pensaba ma ken ki ta sigiba Jizus ta tinha un vida rei di sábi, sô bensons, sen ninhun prubléma. Má na es mundu di oji, nos tudu ta ten prublémas. Alguns kuza ki ta kontise pode muda nos vida i pô-nu ta perde alegria duránti algun ténpu. (Sal. 6:6; Ecl. 9:11) Kuazi tudu irmons ku irmans ten sertéza ma es tene verdadi. Pamodi ki nu pode fla kel-li? Pamodi ka ten nada ki ta kaba ku ses fé, sikrê un irmon magua-s ô konporta mariadu. (Sal. 119:165) Kada bês ki es pasa pa un prubléma, envês di ses fé bira más fraku, ses fé ta fika más fórti. (Tia. 1:2-4) Nu meste ten un fé fórti sima kel-li. w20.07 8 ¶1; 9 ¶4-5

Sugunda-fera, 12 di dizenbru

Si algen tene falta di sabedoria, el debe kontinua ta pidi Deus. — Tia. 1:5.

Antis di bu kumesa lé Bíblia, pidi Jeová pa djuda-u odja modi ki bu pode prende más txeu di kuzê ki bu sta lé. Talvês bu sta djobe konsedjus sobri modi ki bu pode lida ku un prubléma. Nton faze orason pa Jeová ta pidi-l orientason pa bu atxa na se Palavra kes prinsípiu ki pode djuda-u sabe kuzê ki bu ta faze. (Fil. 4:6, 7) Imajinason é un grandi kapasidadi ki Jeová da-nu. Pa bu entra na kes stória di Bíblia, tenta imajina kuzê ki sta kontise i poi na lugar di kel personájen prinsipal. Tenta odja kes kuza ki el odja i tenta xinti di mésmu manera ki el xinti. Dipôs, midita. Miditason siginifika pensa ku kuidadu na kuzê ki bu sta lé i na modi ki kel informason ta aplika na bo. El ta djuda-u odja modi ki informasons ta liga ku kunpanheru i ntende un asuntu más dretu. Lé Bíblia sen midita é sima si bu ranja tudu kuza pa faze un kumida, má bu ka faze-l. Miditason ta djuda-nu ntende tudu kel ki pasa. w21.03 15 ¶3-5

Térsa-fera, 13 di dizenbru

N ta agradese Deus. . . i nunka N ka ta dexa di lenbra di bo na nhas súplika, dia ku noti. — 2 Tim. 1:3.

Apóstlu Polu podia fikaba konsentradu na pasadu ta pensa: ‘Si N ka biraba un kriston zelozu talvês N ka staba prézu.’ El podia fikaba ku raiba di kes ómi na tiritóriu di Ázia, ki bandona-l, i el podia ka kunfiaba más na kes otu algen ki éra se amigu. Má Polu ka faze ninhun di kes kuza li. Mésmu kantu Polu sabia ma es sta ba mataba el, el ka skese di kuzê ki é más inportanti: da glória pa Jeová. El kontinua ta pensa na modi ki el ta nkorajaba otus algen. El mostra ma el ta kunfiaba na Jeová pamodi el ta fazeba orason sénpri. Polu ka fika tudu óra ta pensa na kes irmon ki bandona-l. Envês di kel-li, el fla ma el tinha txeu gratidon pa manera ki se amigus djuda-l ku amor. Tanbê, Polu kontinua ta studa Palavra di Deus. (2 Tim. 3:16, 17; 4:13) I más inportanti inda, el tinha tudu sertéza ma Jeová ku Jizus ta amaba el. w21.03 18 ¶17-18

Kuarta-fera, 14 di dizenbru

Sima joiu ta panhadu i ta kemadu na lumi, é si tanbê ki ta ben kontise na fin di sistéma. — Mat. 13:40.

Algun ténpu dipôs di anu 100, kongregason fika xeiu di kristons falsu, ki ta inxinaba kuzas falsu i es ta sukundiba kes verdadi di Palavra di Deus. Désdi kel ténpu ti anu 1870, Deus ka tinha un grupu di sérvus organizadu li na Téra. Kes kriston falsu bira txeu sima joiu na un plantason. É pur isu ki fika difísil di sabe ken ki éra kristons verdaderu. (Mat. 13:36-43) Pamodi ki nu debe sabe kel-li? Kel-li ta konfirma kuzê ki nu lé na Daniel kapítlu 11, ma rei di nórti ku rei di sul ka pode sérba kes rei ki governa di anu 100 ti anu 1870. Deus ka tinha ninhun grupu organizadu di se sérvus na kel ténpu, ki kes rei pode pirsigiba. Má, poku ténpu dipôs di anu 1870, ta daba pa sabe ken ki éra rei di nórti ku rei di sul, ki ta ben parseba otu bês. w20.05 3 ¶5

Kinta-fera, 15 di dizenbru

Un nason subi pa nha téra. — Joel 1:6.

Juel fla ma un praga di kafanhotus ta ba distruíba téra di Israel, es ta kababa ku tudu kuza ki es atxa! (Joel 1:4) Dja ten txeu anu ki nu ta ntendeba ma kel profesia li ta reprizentaba povu di Jeová. Nu ta flaba ma sima un grupu di kafanhotus ki ningen ka ta pode para-s, povu di Jeová ta kontinuaba ta faze ses pregason. I kel pregason ta fazeba stragu na ‘téra’, ô na kes algen ki xéfis di relijion ta kontrola. Má, óras ki nu ta studa kel profesia interu, nu ta odja ma nu meste koriji nos manera di ntende-l. Repara kuzê ki Jeová promete sobri kel praga di kafanhotus: ‘N ta ben afasta pa lonji di nhos kel ki ta ben di nórti [kafanhotus]’. (Joel 2:20) Kel-li ta pô-nu ta pergunta: Si kes kafanhotu é Tistimunhas di Jeová, ki ta obi ku órdi di Jizus di prega i faze disiplus, pamodi ki Jeová promete ma el ta afastaba es pa lonji? (Eze. 33:7-9; Mat. 28:19, 20) Kel-li ta mostra klaru ma Jeová ka afasta se sérvus fiel, má el afasta algun kuza ô algen ki krê prujudikaba se povu. w20.04 3 ¶3-5

Sésta-fera, 16 di dizenbru

Si algen tene falta di sabedoria, el debe kontinua ta pidi Deus. — Tia. 1:5.

Modi ki nu debe reaji si nu atxa ma Jeová ka responde nos orason? Tiagu skrebe ma óras ki nu ta pidi Deus sabedoria pa lida ku prublémas, nos Pai na Séu ta ‘da avontádi’. (Sal. 25:12, 13) Pur isu, Tiagu insentiva-nu pa nu ‘kontinua ta pidi’ ô kontinua ta ora. Jeová ka ta fika xatiadu si nu faze orason txeu bês ta pidi sabedoria. El ta odja kes prubléma ki nu ta pasa pa el i el ta fika tristi pamodi kel-li. I el tene gana di djuda-nu. Di sertéza nu ta fika txeu kontenti di sabe kel-li. Má modi ki Jeová ta da sabedoria? Através di se Palavra. (Pro. 2:6) Pa nu ten sabedoria, nu ten ki studa Bíblia i nos publikason. Má sô ten más konhisimentu ka ta txiga. Nu meste faze sima nu prende. Tiagu skrebe: ‘Nhos bira kunpridor di palavra, ka nhos fika sô ta obi’. (Tia. 1:22) Óras ki nu ta faze kel ki Deus ta fla, nu ta bira ta npenha pa pas más txeu, nu ta ser más ikilibradu i nu ta ten más mizerikórdia. (Tia. 3:17) Ka ta nporta ki prublémas nu sta pasa pa el, kes kualidadi li ta djuda-nu ka perde alegria. w21.02 29 ¶10-11

Sábadu, 17 di dizenbru

Kada ménbru. . . ta djuda korpu dizenvolve. — Efé. 4:16.

Ten más xansi di un studanti di Bíblia faze prugrésu i batiza, óras ki el ta resebe ajuda di otus irmon na kongregason. Kada publikador pode djuda un studanti bira párti di kongregason. Un pionera fla: “Pa kria un mininu ta mestedu tudu algen na se zóna. N ta atxa ma ta meste mésmu kuza na faze disiplu. Normalmenti, ta mestedu un kongregason interu pa traze un algen pa verdadi.” Pa djuda un kriansa bira un adultu, ta mestedu ajuda di mai ku pai, otus algen di família, amigus i profesoris. Es ta faze kel-li óras ki es ta nkoraja kel kriansa i es ta inxina-l lisons inportanti. Di mésmu manera, kes ki é publikador pode da konsedju, nkoraja i da un bon izénplu pa kes studanti di Bíblia. Asi, es ta djuda-s faze prugrésu i batiza. (Pro. 15:22) Tudu algen na kongregason pode djuda un studanti. I kel publikador ki ta faze kel studanti studu debe fika kontenti pamodi kel-li pode djuda kel studanti faze prugrésu más faxi. w21.03 8 ¶1-3

Dumingu, 18 di dizenbru

Si nu fla: “Nu ka ten pekadu”, nu sta ta ngana nos kabésa. — 1 João 1:8.

Tudu kes ki ta sirbi Jeová, jóvens ku algen grandi, debe toma kuidadu pa es ka kai na tentason di finji ma es ta sirbi Jeová i omésmu ténpu faze kuzas mariadu. Apóstlu Juan dexa klaru ma nu ka pode anda na verdadi i omésmu ténpu leba un vida mariadu. (1 João 1:6) Si nu krê pa Jeová fika kontenti ku nos gósi i na futuru, nu meste lenbra sénpri ma el ta odja tudu kuza ki nu ta faze. Na verdadi, ka ten ninhun pekadu ki ta fika sukundidu, pamodi tudu kuza sta klaru dianti di odju di Jeová. (Heb. 4:13) Nu ka debe pensa sobri pekadu móda mundu ta pensa. Na ténpu di Juan, kes algen ki bira kóntra verdadi ta flaba ma un algen podia fazeba pekadu i kontinua ta ser amigu di Deus. Oji, nu sta ta vive na meiu di pesoas ki ta pensa di mésmu manera. Txeu algen ta fla ma es ta kridita na Deus, má es ka ta konkorda ku kuzê ki Jeová ta fla sobri pekadu, inda más óras ki asuntu é sobri séksu. Kes kuza ki Jeová ta fla ma é pekadu, es ta fla ma kel-la é disizon di kada algen, ô un stilu di vida diferenti. w20.07 22 ¶7-8

Sugunda-fera, 19 di dizenbru

Nu ama pa kuzas ki nu ta faze i di verdadi. — 1 João 3:18.

Bu ta difende bus irman na kongregason óras ki es meste? Imajina kel situason li: Na bu kongregason, ten un irman ki se maridu é ka Tistimunha di Jeová. Alguns publikador ta repara ma el ta kustuma txiga runion atrazadu i el ta sai lógu dipôs ki runion finda. Tanbê, kel irman nunka ka ta leba se fidjus pa runion djuntu ku el. Nton es ta kumesa ta kritika-l i ta fla: ‘Pamodi ki el ka ta ser más firmi ku se maridu?’ Má na verdadi, kel irman sta faze se midjór. El ka ta pode kontrola tudu se prugrama. I é ka el ki ta toma disizon final sobri se fidjus. Ilojia-l pa tudu kuza ki el ta faze i pâpia ku otus di kes kuza dretu ki el sta ta faze. Asi, bu ta djuda kaba ku kes konbérsu mariadu sobri el. Ansions debe sabe ma Jeová krê pa irmans tratadu dretu. (Tia. 1:27) Pur isu, ansions debe ser ikilibradu sima Jizus, i ka fika ta kria régras óras ki é midjór mostra bondadi i ntende situason di otus. (Mat. 15:22-28) Óras ki ansions ta oferese pa djuda, irmans ta xinti ma Jeová i organizason ta preokupa ku es. w20.09 24-25 ¶17-19

Térsa-fera, 20 di dizenbru

[Deus] fla rei Nabukudunuzor kuzê ki ta ben kontise. — Dan. 2:28.

Proféta Daniel sénpri mostra umildadi óras ki el ta pidiba orientason di Jeová. Pur izénplu, kantu Jeová uza-l pa el splika kel sonhu di Nabukudunuzor, Daniel ka ngaba se kabésa. Envês di kel-la, el da tudu glória pa Jeová. (Dan. 2:26-28) Kuzê ki nu ta prende? Si un irmon ilojia-nu pamodi un diskursu ki nu faze ô si nu ta ten bons rezultadu na pregason, nu krê da tudu glória pa Jeová. Nu debe rekonhese ma nu ka ta pode faze kes kuza li sen ajuda di Jeová. (Fil. 4:13) Óras ki nu ta faze si, tanbê nu sta ta imita kel bon izénplu di Jizus. Jizus ta kunfiaba na Jeová. (João 5:19, 30) Nunka el ka tenta toma autoridadi di se Pai. Filipenses 2:6 ta fla-nu ma Jizus ‘ka pensa na toma lugar ki é ka di sel, ô, ma el debe sérba sima Deus.’ Jizus, ki é un Fidju ki ta obi ku se Pai, ta ntendeba ma el tinha limitasons i el ta ruspetaba autoridadi di se Pai. w20.08 11 ¶12-13

Kuarta-fera, 21 di dizenbru

Nhos kóre di manera ki nhos ta konsigi ganha. — 1 Cor. 9:24.

Alguns ki sta ta kóre na korida pa vida ta pasa pa prublémas ki otus algen ka ta konsigi odja i talvês nen es ka ta ntende. Si bu tene un prubléma di saúdi i bu sta xinti ma otus algen ka ta ntende dretu bu situason, izénplu di Mefibozéti pode djuda-u ten más forsa. (2 Sam. 4:4) El éra manku i Rei Davidi julga-l mariadu. Má simé, el ka dexa pensamentus mariadu toma kónta di el. Envês di kel-li, el konsentra na kes kuza dretu na se vida. El agradise pa bondadi ki Davidi mostraba el. (2 Sam. 9:6-10) Pur isu, kantu Davidi julga-l mariadu, Mefibozéti odja asuntu di un otu manera. El ka dexa kel éru ki Davidi faze, pô-l ta bira un algen disgostadu. I el ka kulpa Jeová pa kuzê ki Davidi faze. Mefibozéti konsentra na kuzê ki el podia fazeba pa apoiaba kel rei ki Jeová skodjeba. (2 Sam. 16:1-4; 19:24-30) Jeová dexa izénplu di Mefibozéti skrebedu na Bíblia, pa nu pode prende ku el. — Rom. 15:4. w20.04 26 ¶3; 30 ¶18-19

Kinta-fera, 22 di dizenbru

Nos é kolaboradoris di Deus. — 1 Cor. 3:9.

Alguns algen na kongregason pode diziginadu pa ser misionáriu, pioneru spesial ô pioneru fíksu. Es disidi sirbi Jeová pa ténpu interu na trabadju di prega i faze disiplus. Kes irmon ki sta na sirvisu pa ténpu interu kuazi ka ten txeu kuza material. Má, Jeová da-s un vida xeiu di bensons. (Mar. 10:29, 30) Nu gosta txeu di kes irmon ku irmans li, i nu ta agradese pamodi es ta faze párti di kongregason. Má, é sô kes irmon ki ten responsabilidadi ô kes ki sta na sirvisu pa ténpu interu ki ten un lugar na kongregason? Klaru ki nau! Kada publikador di notísias sábi é inportanti pa Deus i pa kongregason. (Rom. 10:15; 1 Cor. 3:6-8) Na verdadi, un di kes obijetivu más inportanti di kongregason é faze disiplus di Jizus Kristu. (Mat. 28:19, 20; 1 Tim. 2:4) Tudu kes algen ki ta prega djuntu ku kongregason, ta sforsa pa poi pregason na primeru lugar, ka ta nporta si es é batizadu ô nau. — Mat. 24:14. w20.08 21 ¶7-8

Sésta-fera, 23 di dizenbru

N sta ku nhos tudu dia, ti fin di es sistéma. — Mat. 28:20.

Sima kes palavra di testu di oji ta mostra, óras ki nu ta pasa pa dizafius, Jizus ta djuda-nu. Kes palavra di Jizus ta da-nu txeu forsa. Pamodi? Pamodi nos tudu ta pasa pa kes dia difísil di aguenta. Pur izénplu, óras ki ta móre un algen ki nu ta ama, nu ten ki lida ku kel dór ka sô pa alguns dia, má talvês pa txeu anu. Otus ten ki lida ku kes dia difísil pamodi bedjisa. Inda otus, ten kes dia ki es ta xinti txeu tristi pamodi depreson. Má simé, nu ta atxa forsa pa nu bai pa frenti pamodi nu sabe ma Jizus sta ku nos ‘tudu dia’, ti na kes momentu más difísil di nos vida. (Mat. 11:28-30) Palavra di Deus ta da-nu sertéza ma Jeová ta uza se anjus pa djuda-nu. (Heb. 1:7, 14) Pur izénplu, anjus ta da-nu ajuda i es ta orienta-nu óras ki nu ta prega ‘notísias sábi di Reinu’ pa algen di ‘tudu nasons, tribus i línguas’. — Mat. 24:13, 14; Apo. 14:6. w20.11 13-14 ¶6-7

Sábadu, 24 di dizenbru

Pensamentus na korason di un ómi é sima agu ki sta na un lugar fundu, má kel ómi ki ten sabedoria ta puxa-s pa fóra. — Pro. 20:5.

Nu krê pa nos studanti ntende ma tudu kuza ki el sta prende sta na Bíblia. (1 Tes. 2:13) Modi ki nu pode faze kel-li? Insentiva bu studanti pa pâpia di kuzê ki el sta prende. Envês di sta sénpri ta splika-l testus di Bíblia, pidi-l pa el splika-u alguns di kes testu. Djuda bu studanti odja modi ki el pode uza Palavra di Deus na se vida. Faze-l perguntas pa sabe kuzê ki el ta pensa i xinti sobri alguns testu di Bíblia ki el lé. (Luc. 10:25-28) Pur izénplu, pergunta-l: “Modi ki kel testu li ta djuda-u odja un di kes kualidadi di Jeová?” “Modi ki kel verdadi di Bíblia li pode djuda-u?” “Kuzê ki bu ta atxa di kuza ki bu prende gósi?” Ka ta nporta kantu kuza ki un studanti sabe, más inportanti inda é si el ta ama txeu kes kuza ki el sabe i si el ta faze sima el prende. Dexa Bíblia inxina. Si bu krê midjora bu manera di inxina, bu meste ser umildi. w20.10 15 ¶5-6

Dumingu, 25 di dizenbru

Símia bu simenti di palmanhan i ka bu diskansa bu mô ti noti. — Ecl. 11:6.

Nu pode ten sertéza ma trabadju di pregason ta kaba na óra sértu. Pensa na kuzê ki kontise na ténpu di Nué. Jeová prova ma el ta kontrola ténpu di manera perfetu. Uns 120 anu antis, Jeová dja disidiba ki ténpu ki Dilúviu ta binha. Txeu anu dipôs, Jeová manda Nué faze arka. Talvês, Nué kontinua ta trabadja duru duránti uns 40 ô 50 anu antis di Dilúviu. Sikrê kes algen ka obi ku el, Nué kontinua ta prega kel mensaji di avizu ti kel dia ki Jeová fla ma dja éra ténpu pa entra déntu di arka. Nton, na óra sértu ‘Jeová fitxa pórta.’ (Gén. 6:3; 7:1, 2, 16) Ka ta dura, Jeová ta ben dexa-nu sabe ma trabadju di pregason di Reinu dja kaba. El ta ben ‘fitxa pórta’ di es mundu di Satanás i el ta ben traze un mundu novu di justisa. Timenti kel dia ka txiga, nu pode imita Nué, i otus ki ka dexa ses mô diskansa. Pur isu, mante konsentradu, ten paxénxa i ten un fé fórti na Jeová i na se promésas. w20.09 13 ¶18-19

Sugunda-fera, 26 di dizenbru

Pa tudu kuza fazedu dretu i na órdi. — 1 Cor. 14:40.

Autoridadi ta djuda pa tudu kuza na família di Jeová funsiona na órdi i na pas. Sen kel-li, família di Jeová ta fikaba dizorganizadu i ningen ka ta sérba filís. Pur izénplu, ta fikaba difísil di sabe ken ki devia tomaba kes disizon final i aji di akordu ku kes disizon. Si é bon ten un xéfi di família, nton pamodi ki txeu mudjer ta xinti ma ses maridu ta kontrola-s? Pamodi txeu ómi ka ta sigi kes lei ki Jeová da pa família i es ta skodje sigi kes kustumu i tradison di lugar ki es ta vive. Ô talvês es ta trata ses mudjer mariadu sô pa es xinti dretu ku ses kabésa. Pur izénplu, un maridu talvês ta tenta kontrola se mudjer sô pa el pode xinti ruspetadu i pa el prova otus ma el é ‘ómi di verdadi’. Talvês el ta pensa: ‘N ka pode obriga nha mudjer pa ama-m, má N pode pô-l ta xinti medu mi.’ I el pode uza kel medu pa kontrola se mudjer. É klaru ki es manera di pensa i di aji, ka ta dexa mudjeris tratadu ku ónra i ruspetu ki es merese. Kel-li sta kóntra kuzê ki Jeová ta spéra di maridus. — Efé. 5:25, 28. w21.02 3 ¶6-7

Térsa-fera, 27 di dizenbru

Nhos bota tudu nhos preokupason riba di el, pamodi el ta kuida di nhos. — 1 Ped. 5:7.

Óras ki bu sta preokupadu dimás, pidi Jeová na orason pa djuda-u. El ta da-u kel ‘pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende’. (Fil. 4:6, 7) Jeová ta uza se spritu santu poderozu pa djuda-nu fika kalmu. (Gál. 5:22) Óras ki bu ta faze orason, abri bu korason pa Jeová. Fla-l kal ki é prubléma i konta-l modi ki bu sta xinti. Si bu prubléma ten soluson, pidi Jeová pa djuda-u sabe kuzê ki bu ta faze i ten forsa pa bu faze-l. Si bu ka ta konsigi rezolve bu prubléma, pidi Jeová pa djuda-u i ka bu fika preokupadu dimás ku kel asuntu. Óras ki nu ta fla Jeová kal ki é nos prubléma i modi ki nu sta xinti, nu ta konsigi odja más klaru respósta di Jeová. Si respósta di bu orason ka ben na kel óra ki bu sta spéra, ka bu dizisti. Jeová ka krê sô pa nu fla-l klaru na nos orason kal ki é nos prubléma i modi ki nu sta xinti, má tanbê el krê pa nu kontinua ta ora. — Luc. 11:8-10. w21.01 3 ¶6-7

Kuarta-fera, 28 di dizenbru

[Jizus] fla-s: “Nen tudu ómi ka ta seta kes palavra li, má sô kes ki ten kel don.” — Mat. 19:11.

Na kongregason ten txeu algen kazadu i txeu família. Má tanbê, ten txeu irmon ku irmans ki é ka kazadu. Kuzê ki nu debe pensa di kes algen ki é solteru? Odja kuzê ki Jizus ta pensaba di ser solteru. Kantu Jizus staba na Téra, el ka kaza. El kontinua solteru i el uza se ténpu i se forsa na se diziginason. Jizus nunka ka inxina ma un kriston ten ki kaza ô fika solteru. Má, el fla ma alguns kriston ta disidi ka kaza. (Mat. 19:12) Jizus ta ruspetaba kes algen ki ka éra kazadu. El ka ta pensaba ma kes algen solteru tinha ménus valor di ki kes algen kazadu ô ma es staba ta perde algun kuza na vida. Sima Jizus, apóstlu Polu kontinua solteru duránti se trabadju di pregason. Polu nunka ka inxina ma un kriston ka debe kaza. El sabeba ma kel-li éra un disizon di kada algen. w20.08 28 ¶7-8

Kinta-fera, 29 di dizenbru

Deus é amor. — 1 João 4:16.

Apóstlu Juan vive txeu anu i el tevi bons spiriénsa. El pasa pa txeu prubléma ki podia biraba se fé fraku. Má sénpri el faze se midjór pa obi ku kes mandamentu di Jizus, sima kel di ama se irmons ku irmans. Pur isu, Juan tinha sertéza ma Jeová ku Jizus ta amaba el i ma es ta daba el puder pa el venseba kalker difikuldadi. (João 14:15-17; 15:10) Ninhun kuza ki Satanás i se mundu faze ka inpidi Juan di ama se irmons i mostra es amor pa kuzas ki el fla i pa kuzas ki el faze. Sima Juan, nu sta vive na un mundu governadu pa Satanás, ki ka ten amor pa ningen. (1 João 3:1, 10) Satanás ta fikaba kontenti si nu dexa di ama nos irmons ku irmans, má sô el ta konsigi faze kel-li si nu dexa-l. Pur isu, sta disididu na ama bus irmons ku irmans i na mostra kel amor li através di kuzas ki bu ta fla i ki bu ta faze. Asi, bu ta xinti alegria di faze párti di família di Jeová i di ten kel vida ki bale péna. — 1 João 4:7. w21.01 13 ¶18-19

Sésta-fera, 30 di dizenbru

Deus. . . ta da algen kapasidadi di aguenta firmi. — Rom. 15:5.

Vive na es mundu kontroladu pa Satanás pode ser difísil. Alvês nu ka sabe kuzê ki nu ta faze. (2 Tim. 3:1) Má nu ka meste fika preokupadu dimás nen ku medu. Jeová sabe kuzê ki nu sta pasa. Si nu kai, el promete ma el ta pega-nu ku se mô direita di justisa. (Isa. 41:10, 13) Nu ten sertéza ma Jeová ta djuda-nu i ma Bíblia ta da-nu forsa ki nu meste pa nu lida ku kalker prubléma. Nos vídius, dramas tradu di Bíblia pa obi, leituras di Bíblia dramatizadu i kes grupu di artigu “Imita ses fé” ta djuda-nu entra na kes stória di Bíblia. Antis di uza-s na bu studu pesoal, pidi Jeová pa djuda-u atxa lisons inportanti ki bu pode aplika na bu vida. Tenta poi na lugar di kel personájen prinsipal. Midita na kuzê ki kes sérvu di Jeová faze i na modi ki Jeová djuda-s vense kes dizafiu. Dipôs, faze sima bu prende. Agradese Jeová pa ajuda ki el sta ta da-u. I djobe oportunidadi pa nkoraja i apoia otus algen. Asi bu ta mostra ma bu ta da valor pa kel ajuda ki Jeová sta da-u. w21.03 19 ¶22-23

Sábadu, 31 di dizenbru

Fidjus é un eransa di Jeová. — Sal. 127:3.

Si bo é kazadu i bu ta gostaba di ten fidju, pergunta bu kabésa: ‘Anos é algen umildi, ki ta ama Jeová i se Palavra? Jeová ta skodjeba nos pa nu kuidaba di un mininu ki ten txeu valor pa el?’ (Sal. 127:4) Si dja bu ten fidju, pergunta bu kabésa: ‘N sta inxina nhas fidju ma é inportanti ser un bon trabadjador?’ (Ecl. 3:12, 13) ‘Ku txeu prigu ki ten, N sta faze nha midjór pa proteje-s?’ (Pro. 22:3) Bu ka ta konsigi proteje bus fidju di tudu prubléma. Má bu pode pripara-s pa es sabe lida ku prublémas na vida. Ku amor, inxina-s modi ki es pode kunfia na konsedjus di Bíblia. (Pro. 2:1-6) Pur izénplu, si un algen di bu família para di sirbi Jeová, uza Bíblia pa mostra bus fidju pamodi ki é inportanti nu kontinua sénpri lial pa Jeová. (Sal. 31:23) Ô si móre un algen ki nhos gosta txeu, mostra bus fidju modi ki Bíblia pode djuda-nu lida ku dór i atxa pas. — 2 Cor. 1:3, 4; 2 Tim. 3:16. w20.10 27 ¶7

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen