Novenbru
Térsa-fera, 1 di novenbru
Óras ki un algen responde antis di obi informason é tolisi i ta pô-l na vergónha. — Pro. 18:13.
Dja ki nu ka sabe tudu kuza sobri situason di Jonas, nu pode pensa ma el ka éra lial. El resebe un órdi dirétu di Jeová pa el ba prega un mensaji di julgamentu na Nínivi. Má envês di el obi ku Jeová, Jonas viaja na un barku ki staba ta bai pa otu lugar, pa ‘lonji di Jeová’. (Jonas 1:1-3) Si éra bo, bu ta daba Jonas otu xansi pa el kunpriba se diziginason? Talvês nau. Má Jeová atxa ma Jonas mereseba otu xansi. (Jonas 3:1, 2) Na se orason, Jonas mostra ki tipu di algen ki el éra di verdadi. (Jonas 2:1, 2, 9) Di sertéza kel-li é un di kes txeu orason ki Jonas faze. El ta djuda-nu odja ma el ka éra sô un ómi ki fuji di un diziginason. Se palavras ta mostra ma el éra umildi, gratu i ma el staba prontu pa obi ku Jeová. É pur isu ki Jeová ka konsentra na se fadjas, má el responde se orason i el kontinua ta uza-l sima un proféta! Kel-li ta mostra modi ki é inportanti pa kada ansion ‘obi informason’ antis di da konsedju! w20.04 15 ¶4-6
Kuarta-fera, 2 di novenbru
[Polu] uza Skrituras pa rasusina ku es. El ta splikaba i el ta provaba, ku bazi na kel ki staba skrebedu. — Atos 17:2, 3.
Kes primeru kriston ta setaba kes ensinu i es ta kunfiaba ma spritu santu ta djudaba es ntende Palavra di Deus. Es prova ses kabésa ma kes ensinu tinha bazi na Skrituras. (Atos 17:11, 12; Heb. 5:14) Ses fé ka éra sô ku bazi na sentimentus, i es ka ta sirbiba Jeová sô pamodi es ta xintiba sábi di sta djuntu ku ses irmons. Má, ses fé tinha bazi na ‘konhisimentu izatu di Deus.’ (Col. 1:9, 10) Kes verdadi di Palavra di Deus nunka ka ta muda. (Sal. 119:160) Pur izénplu, si un algen na kongregason ofende-nu ô faze un pekadu gravi, kes verdadi ta kontinua kel mê. Tanbê, nen es ka ta muda óras ki prublémas kontise ku nos. Pur isu, nu meste konxe dretu kes kuza ki Bíblia ta inxina i ten sertéza ma es é verdadi. Nos fé firmi na kes verdadi di Bíblia, ta djuda-nu aguenta firmi sima un ánkura ta djuda un barku mante firmi duránti un tenpistadi fórti. w20.07 9 ¶6-7
Kinta-fera, 3 di novenbru
El manda pa nu prega pa povu i pa nu da un tistimunhu konplétu. — Atos 10:42.
Jizus ta atxa ma tudu kuza ki nu ta faze pa se irmons skodjedu ku spritu santu, é sima ki nu sta faze pa el. (Mat. 25:34-40) Kel manera más inportanti di nu djuda kes kriston skodjedu, é óras ki nu ta faze nos midjór na trabadju di faze disiplus, sima Jizus manda-nu pa nu faze. (Mat. 28:19, 20) Irmons di Kristu ta konsigi faze kel grandi trabadju di pregason ki sta fazedu oji na mundu interu, sô ku ajuda di ‘otus ovelha’. (João 10:16) Si bo é un di kes otu ovelha, ka bu skese ma tudu bês ki bu partisipa na es trabadju, bu sta ta mostra bu amor pa irmons di Kristu i tanbê pa Jizus. Tanbê nu ta ser amigu di Jeová ku Jizus, óras ki nu ta uza kes kuza ki nu ten pa apoia trabadju ki es sta ta orienta. (Luc. 16:9) Pur izénplu, nu pode faze kontribuison pa apoia trabadju ki sta fazedu na mundu interu i pa djuda óras ki kontise algun disgrasa. Tanbê, nu pode faze kontribuison na nos própi kongregason i nu pode djuda algun irmon ki sta meste. — Pro. 19:17. w20.04 24 ¶12-13
Sésta-fera, 4 di novenbru
El ka ta ben ten ninhun ruspetu pa Deus di ses gentis grandi. . . Má, el ta ben da glória pa kel deus di kes lugar di proteson. — Dan. 11:37, 38.
Kel profesia li ta fla ma rei di nórti ka ta mostraba ninhun ‘ruspetu pa Deus di ses gentis grandi’. Modi ki kel-li kontise? Union Suviétika krê kababa ku relijions. Pur isu, el tenta kaba ku ses puder. Pa el konsigiba kel-li, el daba un órdi na anu 1918, pa inxinaba na skóla ma Deus ka ta izisti. Profesia di Daniel tanbê ta fla ma rei di nórti ta ‘daba glória pa kel deus di kes lugar di proteson.’ Modi ki kel-li kontise? Union Suviétika gasta un monti dinheru pa ranja trópas i pa faze kes arma poderozu pa el pode mandaba na más lugar. Ku ténpu rei di nórti ku rei di sul konsigi djunta armas ki ta daba pa mata bilhons di algen! Rei di nórti trabadja djuntu ku rei di sul pa faze un kuza inportanti. Es ‘poi na lugar kel kuza nojéntu ki ta traze distruison’ ki é Nasons Unidu. — Dan. 11:31. w20.05 6-7 ¶16-17
Sábadu, 5 di novenbru
Bu irmon. . . staba perdedu i el atxadu. — Luc. 15:32.
Ken ki pode partisipa na djobe kes inativu? Nos tudu: ansions, pionerus, ses família i publikadoris na kongregason. Bu ten algun amigu ô família ki sta inativu? Bu atxa algun inativu na pregason di kaza en kaza ô na tistimunhu pa públiku? Splika kel algen ma si el krê un vizita, bu ta fikaba kontenti di da ansions se nderésu ô se nunbru di tilifóni. Un ansion ki txoma Tomas fla: “Primeru, N ta pergunta alguns irmon si es sabe undi ki kes inativu sta ta mora gósi. Ô N ta pergunta publikadoris si es ta lenbra di algun irmon ki ka sta bai runion más. Dipôs, óras ki N ta vizita irmons inativu, N ta pergunta-s sobri ses fidjus i ses família. Alguns di kes inativu ta kustuma lebaba ses fidjus pa runion, i ses fidjus talvês éra publikador. Es tanbê, es pode djudadu volta pa Jeová.” w20.06 24 ¶1; 25 ¶6-7
Dumingu, 6 di novenbru
N ta ben lenbra di óbras di Jah; N ta ben lenbra di kes kuza grandi ki bu faze désdi ténpu antigu. — Sal. 77:11.
Di tudu kriaturas na Téra é sô nos ki ten kapasidadi di prende modi ki nu debe vive. Nu ta konsigi lenbra kuzê ki kontiseba ku nos antis i pensa na el. Óras ki nu pensa na kuzas ki nu fazeba antis, kel-la ta djuda-nu sabe kal ki é midjór orientason ki nu debe sigi, i muda nos manera di pensa i di vive. (1 Cor. 6:9-11; Col. 3:9, 10) Na verdadi nu pode trena nos konsénsia pa nu sabe diferénsa entri kuza dretu i kuza mariadu. (Heb. 5:14) Nu pode prende mostra amor, konpaxon i mizerikórdia. I nu pode prende imita justisa di Jeová. Mimória é un prezenti di Jeová. Un manera ki nu ta mostra ma nu ta da valor pa mimória, é óras ki nu ta tenta lenbra di tudu bês ki Jeová dja djuda-nu i konsola-nu. Kel-li ta da-nu sertéza ma tanbê el ta ben djuda-nu na futuru. (Sal. 77:12; 78:4, 7) Otu manera, é óras ki nu ta lenbra di kes kuza sábi ki otus algen faze pa nos i agradese-s pa kes kuza. Kes algen ki ta faze piskiza da kónta ma kes algen ki ta agradese é más filís. w20.05 23-24 ¶12-13
Sugunda-fera, 7 di novenbru
Ruspeta es nómi gloriozu i ki ta poi algen ta ten grandi ruspetu pa el, ki é nómi di Jeová, bu Deus. — Deut. 28:58.
Pensa modi ki Muizés xinti kantu el staba sukundidu na un braku na rótxa i el odja glória di Jeová ta pasa. Di sertéza, kel-li é un kuza ki ta poba kalker algen ta fika dimiradu! Muizés obi un vós, ki talvês éra di un anju, ta fla: ‘Jeová, Jeová, Deus di mizerikórdia i konpaxon, ki ten paxénxa i sta xeiu di amor lial i di verdadi, ki ta mostra amor lial pa milharis óras ki el púrdua éru, fadja i pekadu.’ (Êxo. 33:17-23; 34:5-7) Pode ser ki Muizés ta lenbraba di kel spiriénsa li, óras ki el ta uzaba nómi di Jeová, sima kes palavra ki sta na testu di oji. Óras ki nu ta pensa na nómi di Jeová, tanbê nu debe pensa na tipu di algen ki el é. Nu debe lenbra di se kualidadis, sima se puder, se sabedoria, se justisa i se amor. Pensa na kes kualidadi li i na otus, pode pô-nu ta ruspeta Jeová kada bês más. — Sal. 77:11-15. w20.06 8-9 ¶3-4
Térsa-fera, 8 di novenbru
Kontinua na kes kuza ki bu prende i ki bu xinti konvensidu pa kridita na es. — 2 Tim. 3:14.
Jizus dja flaba ma se disiplus ta sérba konxedu pa amor ki es ten pa kunpanheru. (João 13:34, 35) Má sô amor ka ta txiga pa nu ten un fé fórti. Ten otus kuza ki nu meste faze. Nos fé ka pode ser sô ku bazi na amor ki povu di Deus ten pa kunpanheru. Pamodi? Imajina ma un irmon, ti mésmu un ansion ô un pioneru faze un pekadu gravi. Ô ma un irmon ô un irman magua-u. Ô talvês un irmon bandona i fika kóntra organizason di Jeová i el fika ta fla ma nu ka tene verdadi. Si kes kuza li kontise, bu ta tropesaba i bu ta paraba di sirbi Jeová? Kuzê ki nu ta prende? Si bu fé na Deus é ka pamodi bu amizadi ku Jeová, má pamodi kuzas ki otus algen ta faze, nton bu fé é ka fórti. Sima nu ka ta uza material fraku pa faze un kaza, tanbê nos fé ka debe ser ku bazi na kuzas fraku, sima sentimentus. Má, nos fé meste ten bazi na material fórti. Pa kel-la nu meste studa i faze piskiza pa nu ten sertéza ma kel ki nu sta prende é verdadi. Nu debe prova nos kabésa ma kel ki Bíblia ta fla sobri Jeová é verdadi. — Rom. 12:2. w20.07 8 ¶2-3
Kuarta-fera, 9 di novenbru
Djuda kes ki sta fraku. — Atos 20:35.
Ten txeu spiriénsa ki ta mostra ma anjus sta ta djuda-nu atxa kes inativu ki krê volta pa Jeová. (Apo. 14:6) Pur izénplu, un irmon di Ekuador ki txoma Sílviu, faze txeu orason ta pidi Jeová pa djuda-l volta pa kongregason. Timenti el staba ta faze orason, kanpaínha toka. Dôs ansion staba na se pórta. Duránti kel vizita, kes ansion fika kontenti di kumesa ta djuda Sílviu. Nu ta fika txeu kontenti óras ki nu ta djuda kes ki sta fraku volta pa Jeová. Repara kuzê ki un pioneru ki txoma Salvador i ki ta sforsa pa djuda kes inativu, fla: “Alvês N ta fika kontenti dimás ti ki N ta txora. N ta fika uma sábi di sabe ma Jeová salva un di se ovelhas, ki el gosta txeu, di mundu di Satanás i ma N tevi priviléjiu di trabadja ku El.” Si dja bu para di sta djuntu ku povu di Jeová, bu pode ten sertéza ma ti inda el ta ama-u. Jeová tene gana pa bu volta pa el i el sta di brasu abértu ta spera-u. w20.06 29 ¶16-18
Kinta-fera, 10 di novenbru
Bu ta ben odja bu Grandiozu Instrutor. — Isa. 30:20.
Jeová, ki é nos ‘Grandiozu Instrutor’, poi izénplus di otus na Bíblia pa inxina-nu. (Isa. 30:21) Na Bíblia, nu ta prende stória di pesoas ki mostra kes kualidadi ki Deus gosta. Tanbê, nu ta prende ku kes ki ka mostra kes bon kualidadi i kuzê ki kontise ku es. (Sal. 37:37; 1 Cor. 10:11) Pensa na kuzê ki kontise ku Rei Saul. Na komésu el éra un jóven umildi. El ta setaba se limitasons i ti el xinti medu di seta más responsabilidadi. (1 Sam. 9:21; 10:20-22) Má ku ténpu, Saul bira orgulhozu. El kumesa ta mostra orgulhu na se manera di aji, lógu dipôs ki el bira rei. Un bês, el perde paxénxa timenti el staba ta spéra proféta Samuel oferese Jeová un sakrifisiu kemadu. Pur isu, Jeová dexa di apoia-l i el ka seta más pa el kontinua rei. (1 Sam. 13:8-14) Di sertéza, nu krê prende ku kel izénplu li i ivita faze kuzas ki nu ka ten direitu di faze. w20.08 10 ¶10-11
Sésta-fera, 11 di novenbru
Nhos ruspeta kes ki. . . ta toma kónta di nhos na Sinhor. — 1 Tes. 5:12.
Na verdadi, Jeová ta uza Jizus pa da kongregason ‘prezentis na fórma di ómis.’ (Efé. 4:8) Kes ‘prezenti na fórma di ómis’ ta inklui Grupu Enkaregadu di Óbra, ses ajudanti, ménbrus di Kumison di filial, enkaregadus di grupu di kongregason, kes ki ta inxina na skólas di organizason, ansions i ajudantis di kongregason. Tudu kes irmon li, diziginadu ku spritu santu pa kuida di ovelhas di Jeová, ki ten txeu valor pa el, i pa djuda kongregason fika más fórti. (1 Ped. 5:2, 3) Irmons ta diziginadu ku spritu santu pa kuida di txeu responsabilidadi. I sima mô ku pé i kes otu párti di korpu ta trabadja pa djuda korpu interu, kes irmon li ta trabadja duru pa djuda kongregason interu. Es ka ta djobe glória pa ses kabésa, má es ta sforsa pa djuda ses irmons ku irmans ten un fé más fórti. (1 Tes. 2:6-8) Nu ta agradese Jeová pamodi el da-nu kes irmon li ki ten un fé fórti i ki ta poi interesi di otus na primeru lugar. w20.08 21 ¶5-6
Sábadu, 12 di novenbru
Nhos bai i nhos faze disiplus. — Mat. 28:19, 20.
Un di kes razon ki ta pô-nu ta prega é pamodi nu ta xinti péna di pesoas ki sta ‘sfoladu i botadu di un ladu pa kel otu’ i ki sta meste prende verdadis di Reinu. (Mat. 9:36) Jeová krê pa tudu tipu di algen ten konhisimentu izatu di verdadi i ganha salvason. (1 Tim. 2:4) Óras ki nu ta pensa ma pregason ta salva vida, nu ta xinti gana di seta konviti di Jizus. Nu ta salva vida di pesoas. (Rom. 10:13-15; 1 Tim. 4:16) Tanbê, nu meste ten kes feraménta sértu pa nos trabadju. I nu meste sabe modi ki nu ta uza kada un di es. Jizus fla se disiplus modi ki es ta piska pesoas. El fla-s kuzê ki es tinha ki lebaba, na undi ki es ta pregaba i kuzê ki es ta flaba. (Mat. 10:5-7; Luc. 10:1-11) Oji, organizason di Jeová ta da-nu kes Feraménta prinsipal pa inxina, ki ta djuda-nu faze nos pregason. Tanbê, el ta inxina-nu modi ki nu ta uza kada un di kes feraménta. Asi, nu ta ganha más kunfiansa i kapasidadi pa nu ten bons rezultadu na nos trabadju. — 2 Tim. 2:15. w20.09 4 ¶6-7, 10
Dumingu, 13 di novenbru
Ka ten nada ki ta da-m más alegria ki kel-li: obi ma nhas fidju sta kontinua ta anda na verdadi. — 3 João 4.
Apóstlu Juan djuda txeu algen konxe verdadi. Pa el, kes kriston éra sima se fidjus. Nbóra es pasa pa txeu prubléma, apóstlu Juan ta sforsaba txeu pa djudaba se irmons ten un fé más fórti. Bu ta konsigi imajina modi ki apóstlu Juan fika kontenti di odja-s ta kontinua lial pa Jeová? Oji, nu ta xinti mésmu alegria óras ki nu ta odja nos fidjus ô kes algen ki nu djuda prende verdadi, ta da ses vida pa Jeová i ta kontinua ta sirbi-l. (3 João 3) Na anu 98 D.J., Jeová poi Juan ta skrebe três karta. Obijetivu di kes karta éra pa djudaba kes kriston lial ka perdeba ses fé na Jizus i kontinuaba ta anda na verdadi. Juan staba preokupadu ku influénsia mariadu di kes instrutor falsu ki staba déntu di kongregason. (1 João 2:18, 19, 26) Kes ki fika kóntra ensinus di Kristu ta flaba ma es konxeba Deus, má es ka ta obiba ku leis di Jeová. w20.07 20 ¶1-3
Sugunda-fera, 14 di novenbru
Nhos poi fé na Deus; nhos poi fé na mi tanbê. — João 14:1.
Nu ten fé na kel mensaji ki nu ta prega. Pur isu, nu sta disididu na pâpia di el ku tudu algen ki nu ta pode. Nu ta kunfia na promésas di Palavra di Deus. (Sal. 119:42; Isa. 40:8) Nu sta ta odja profesias di Bíblia ta kunpri na nos ténpu. Nu sta ta odja pesoas ta muda ses vida pa midjór pamodi es sta ta sigi konsedjus di Bíblia. Tudu kel-li ta da-nu más kunfiansa inda, ma nu meste obi kes notísia sábi di Reinu. Tanbê nu ten fé na Jeová, ki é Fonti di kel mensaji ki nu ta prega i nu ten fé na Jizus, ki é kel ki Jeová skodje pa ser Rei di Reinu. Ka ta nporta kal ki é nos situason, Jeová sénpri ta ser nos proteson i nos forsa. (Sal. 46:1-3) Tanbê, nu ten sertéza ma la di Séu Jizus sta ta orienta trabadju di pregason, i el sta ta uza puder i autoridadi ki Jeová da-l. (Mat. 28:18-20) Fé ta djuda-nu ten más kunfiansa ma Jeová ta abênsua sforsu ki nu ta faze. w20.09 12 ¶15-17
Térsa-fera, 15 di novenbru
El faze un kuza rei di dretu pa mi. . . El faze kel ki el pode. — Mar. 14:6, 8.
Alvês, irmans ta pasa pa prublémas i es ta meste pa algen difende-s. (Isa. 1:17) Pur izénplu, un irman ki é viúva ô divorsiadu talvês ta meste pa un algen djuda-l na algun kuza ki se maridu ta kustuma fazeba el. Ô pode ser ki un irman di idadi meste pa un algen bai ku el na dotor. Ô tanbê, un pionera ki ta trabadja na prujétus di organizason, talvês meste pa un algen difende-l si el kritikadu pamodi el ka sta faze txeu na pregason sima kes otu pioneru. Nu ben odja izénplu di Jizus. Jizus ta ajiba faxi pa difendeba se irmans na fé óras ki algen ta kritikaba es. Pur izénplu, el difende Maria kantu Marta kritika-l. (Luc. 10:38-42) I el torna difende Maria kantu otus algen fla ma el toma un disizon mariadu. (Mar. 14:3-9) Jizus ntende intensons di Maria i el ilojia-l. Jizus ti faze un profesia sobri el. El fla: ‘Na kalker lugar ki pregadu kes notísia sábi na mundu interu, kuzê ki kel mudjer li faze tanbê ta kontadu pa lenbradu di el.’ w20.09 24 ¶15-16
Kuarta-fera, 16 di novenbru
Nhos pastora ribanhu di Deus, ki nhos dadu pa nhos toma kónta, i nhos sirbi kómu enkaregadu, ka pamodi obrigason, má di livri vontadi dianti di Deus. — 1 Ped. 5:2.
Un bon pastor ta ntendeba ma un ovelha pode perdeba. I óras ki un ovelha afastaba di ribanhu, kel pastor ka ta kastigaba el. Nu ben odja izénplu ki Deus dexa, kantu el djuda alguns di se sérvus ki afasta di el duránti un ténpu. Proféta Jonas fuji di se diziginason. Má simé, Jeová ka dizisti di el lógu. Sima un bon pastor, Jeová salva-l i djuda-l ten forsa ki el mesteba pa el kunpriba se diziginason. (Jonas 2:7; 3:1, 2) Dipôs di kel-li, Deus uza un planta pa djuda Jonas ntende ma vida di kada algen ten valor pa el. (Jonas 4:10, 11) Kuzê ki nu ta prende? Ansions ka debe dizisti lógu di kes irmon ki bira inativu. Má, es debe tenta ntende kuzê ki poi un ovelha ta afasta di ribanhu. I óras ki kel ovelha volta pa Jeová, ansions ta kontinua ta mostra-l amor i ta kuida di el. w20.06 20-21 ¶10-12
Kinta-fera, 17 di novenbru
Es ta ben resebe un poku di ajuda. — Dan. 11:34.
Dipôs ki Union Suviétika kaba na anu 1991, povu di Deus ki staba dibaxu di se govérnu resebe ‘un poku di ajuda’ ô es ganha liberdadi pa un ténpu. Pur isu, es staba livri pa faze pregason, i na poku ténpu es éra senténas di milharis di publikadoris na kes país ki ta fazeba párti di Union Suviétika. Poku-poku, Rúsia ku kes algen ki ta apoia-l bira rei di nórti. Pa un govérnu ser rei di nórti ô rei di sul el debe faze três kuza: (1) ataka povu di Deus, (2) mostra pa kuza ki el ta faze ma el é inimigu di Jeová i se povu i (3) el ta konpiti ku otu rei ki é kóntra el. Rúsia ku kes ki ta apoia-l ataka povu di Deus pamodi es proibi trabadju di pregason i es pirsigi senténas di milharis di irmons ku irmans. Kes kuza ki es faze ta mostra ma es ta ôdia Jeová ku se povu. I es sta konpiti ku rei di sul, ki é govérnus di Mérka ku Inglatéra djuntadu. w20.05 12-13 ¶3-4
Sésta-fera, 18 di novenbru
Presta txeu atenson na bu. . . manera di inxina. — 1 Tim. 4:16.
Dja ki pa faze disiplus nu meste inxina, nu krê pa nos manera di inxina ser kel midjór. Nu sta studa Bíblia ku milhons di algen na mundu interu. Nu gosta txeu di inxina kuzê ki sta na Bíblia. Pur isu, nu pode krê pâpia txeu di kel kuza ki nu gosta. Má ken ki ta faze Studu di Sentinéla, Studu di Bíblia na kongregason ô faze un algen studu, ka debe pâpia txeu dimás. Pa dexa Bíblia inxina, un instrutor debe kontrola pa el ka splika tudu kuza ki el sabe sobri un testu di Bíblia ô un asuntu. (João 16:12) Konpara kel konhisimentu di Bíblia ki bu tinha kantu bu batiza, ku kel ki bu sabe gósi. Na kel ténpu, bu sabeba sô kes verdadi prinsipal di Bíblia. (Heb. 6:1) Leba alguns anu pa bu prende kuzê ki bu sabe oji. Pur isu, ka bu tenta inxina un studanti tudu kuza ki bu sabe di un bês. w20.10 14-15 ¶2-4
Sábadu, 19 di novenbru
Kel-li é kel karpinteru, fidju di Maria. — Mar. 6:3.
Jeová skodje un bon pai ku un bon mai pa Jizus. (Mat. 1:18-23; Luc. 1:26-38) Maria tinha txeu amor pa Jeová i pa Skrituras. (Luc. 1:46-55) Tanbê, manera ki Juzé reaji kantu Jeová orienta-l ta mostra ma el ta obiba ku el i ma el krê agradaba el. (Mat. 1:24) Repara ma Jeová ka skodje un pai ku un mai riku pa Jizus. Sakrifisiu ki Juzé ku Maria oferese kantu Jizus nase, ta mostra ma es éra póbri. (Luc. 2:24) Nton es tinha un vida sinplis, inda más óras ki nu lenbra ma ses família ba ta kria ti txiga na peloménus 7 fidju. (Mat. 13:55, 56) Jeová proteje Jizus di alguns prigu, má El ka proteje-l di tudu es. (Mat. 2:13-15) Pur izénplu, Jizus tevi ki lida ku famílias ki ka ta kriditaba na el na komésu i ka seta ma el éra Misías. (Mar. 3:21; João 7:5) Talvês Jizus tevi ki lida ku mórti di Juzé kantu el éra jóven inda. w20.10 26-27 ¶4-6
Dumingu, 20 di novenbru
Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u. — Heb. 13:5.
Dja bu kustuma pasa pa un prubléma i bu xinti bo sô, sen ningen pa djuda-u? Txeu algen dja xinti si, ti mésmu alguns sérvu di Jeová. (1 Reis 19:14) Si kel-li dja kontise ku bo, lenbra di promésa di Jeová: ‘Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.’ Pur isu, nu pode fla ku kunfiansa: ‘Jeová é kel ki ta djuda-m; N ka ta ten medu.’ (Heb. 13:5, 6) Apóstlu Polu skrebe kes palavra li pa se irmons na Judea, pa volta di anu 61 D.J. Se palavras ta lenbra-nu kuzê ki sta skrebedu na Salmo 118:5-7. Sima salmista, Polu xinti na se vida ma Jeová staba ta djuda-l. Pur izénplu, más di dôs anu antis di el skrebe se karta pa ebreus, Polu skapa di un tenporal fórti na mar, timenti el staba ta viaja na un barku. (Atos 27:4, 15, 20) Duránti kel viaji i na kes anu antis, Jeová mostra ma el staba ta djuda Polu di txeu manera. w20.11 12 ¶1-2
Sugunda-fera, 21 di novenbru
Ka bu fla: ‘Pamodi ki kes ténpu antigu éra midjór ki ténpu di gósi?’ — Ecl. 7:10.
Pamodi ki é ka bon pensa ma nos vida antis éra mutu más midjór? Pamodi nu pode kai na armadilha di lenbra sô di kes kuza dretu. Pensa na izénplu di israelitas na ténpu antigu. Dipôs ki es sai di Ijitu, es skese faxi ma vida la éra difísil. Má es fika ta pensa na bon kumida ki es tinha la. Es fla: ‘Fórti nu sta xinti falta di kes pexi ki nu ta kumeba di grasa na Ijitu, tanbê di kes pipinu, di kes melansia, di kes adju-poró, di kes sabóla i di kes adju!’ (Núm. 11:5) Má tudu kel kumida éra “di grasa” mê? Nau. Kes israelita paga karu pa el. Na kel ténpu, es éra skravu na Ijitu i es sufri txeu la. (Êxo. 1:13, 14; 3:6-9) Má simé, algun ténpu dipôs es skese tudu kes sufrimentu i es xinti sodadi di kuzas ki dja pasaba. Kes israelita skodje konsentra na kes kuza sábi ki es tinha antis, envês di konsentra na kes bon kuza ki Jeová dja fazeba pa es. Jeová fika tristi ku ses atitudi. — Núm. 11:10. w20.11 25 ¶5-6
Térsa-fera, 22 di novenbru
Jeová sta pértu di kes ki tene korason maguadu, el ta salva kes ki sta dizanimadu. — Sal. 34:18, nóta di rodapé.
Alvês nu pode xinti ma vida é kurtu i ‘xeiu di preokupason.’ (Jó 14:1) Pur isu, ta da pa ntende pamodi ki alvês nu ta xinti dizanimadu. Txeu sérvu di Jeová na ténpu antigu tanbê ta xintiba si. Alguns ti krê moreba. (1 Reis 19:2-4; Jó 3:1-3, 11; 7:15, 16) Má Jeová, kel Deus ki es ta kunfiaba na el, konsola-s i da-s forsa. Ses stória sta na Bíblia pa konsola-nu i pa inxina-nu. (Rom. 15:4) Odja izénplu di Juzé, ki éra fidju di Jakó. Di un óra pa kel otu, Juzé dexa di ser kel fidju ki se pai kreba más txeu i el bira un skravu sen valor na Ijitu, ta trabadja pa un ómi ki ka konxeba Jeová. (Gén. 37:3, 4, 21-28; 39:1) Dipôs, mudjer di Putifar fla ma Juzé tenta viola-l. Má Putifar nen ka tenta sabe si éra verdadi ô nau. Envês di kel-li, el manda poi Juzé na kadia undi ki el prendedu ku korenti. (Gén. 39:14-20; Sal. 105:17, 18) Di sertéza Juzé tinha txeu motivu pa xintiba dizanimadu! w20.12 16-17 ¶1-4
Kuarta-fera, 23 di novenbru
Pa bu nómi ser santifikadu. — Mat. 6:9.
Jizus dexa klaru kal ki debe ser un di kes asuntu más inportanti na nos orason. Kuzê ki Jizus krê flaba? Santifika, siginifika bira un kuza santu, linpu ô puru. Alguns talvês ta pergunta: ‘Má, nómi di Jeová é ka santu, linpu i puru?’ Pa responde kel pergunta li, nu meste pensa na tudu kuza ki ten aver ku un nómi. Un nómi é mutu más di ki alguns létra djuntu na un pájina ô un palavra ki algen ta fla ku vós altu. Repara kuzê ki Bíblia ta fla: ‘É midjór ten un bon nómi di ki ten txeu rikéza’. (Pro. 22:1; Ecl. 7:1) Pamodi ki un nómi é inportanti? Pamodi el ta nvolve kuzê ki otus algen ta pensa di kel algen ki ten kel nómi. Pur isu, manera ki un nómi ta skrebedu ô ti mésmu manera ki el ta fladu é ka más inportanti. Kuzê ki é más inportanti é kel ki otus algen ta pensa óras ki es ta odja ô obi kel nómi. Óras ki pesoas ta konta mintira sobri Jeová, es sta ta poi otus algen ta pensa mal di el. I óras ki es faze si, es sta ta tenta suja se nómi. w20.06 3 ¶5-7
Kinta-fera, 24 di novenbru
Nha alma sta tormentadu dimás; i N ta pergunta-u, ó Jeová: Ti ki ténpu ki kel-li ta dura? — Sal. 6:3.
Óras ki nu ta pasa pa prublémas difísil, nu pode fika preokupadu dimás. Pur izénplu, nu pode fika preokupadu ma nu ka ta konsigi ranja dinheru ki ta txiga pa kuida di nos nisisidadi. Ô nu pode fika ku medu ma un duénsa ka ta dexa-nu trabadja ô ta pô-nu perde kel trabadju. Tanbê, nu pode fika preokupadu ma nu pode kai na un tentason i dizagrada Jeová. Alén di kel-li, ka ta dura, Satanás ta ben poi kes algen ki el ta kontrola pa ataka povu di Deus. I nu pode fika preokupadu pamodi nu ka sabe modi ki nu ta ben reaji na kel situason. Talvês nu ta pergunta: ‘É mariadu N fika preokupadu ku kes kuza li?’ Nu sabe ma Jizus fla se sigidoris: ‘Nhos para di fika preokupadu dimás’. (Mat. 6:25) Má Jizus krê flaba ma nu ka debe fika preokupadu ku nada? Klaru ki nau! Na verdadi, alguns sérvu fiel di Jeová na ténpu antigu pasa pa situasons ki dexa-s preokupadu dimás, má Jeová staba kontenti ku es. (1 Reis 19:4) Nu pode fla ma Jizus staba ta konsola-nu. El ka krê pa nu fika txeu preokupadu ku kuzas di vida pa es ka afeta nos sirvisu pa Deus. w21.01 3 ¶4-5
Sésta-fera, 25 di novenbru
Kabésa di mudjer é ómi. — 1 Cor. 11:3.
Maridu ten ki presta kónta na Jeová i na Jizus pa manera ki el ta trata se família. (1 Ped. 3:7) Dja ki Jeová é kabésa di se família na Séu ku na Téra, El ten autoridadi pa kria régras i pa iziji pa se fidjus obidese kes régra. (Isa. 33:22) I dja ki Jizus é kabésa di kongregason, tanbê el ten direitu di kria régras i iziji pa obidesedu kes régra. (Gál. 6:2; Col. 1:18-20) Sima Jeová ku Jizus, xéfi di família ten autoridadi pa kria régras pa se família. (Rom. 7:2; Efé. 6:4) Má se autoridadi ten limiti. Pur izénplu, kes régra ki el ta kria debe ten bazi na prinsípiu di Palavra di Deus. (Pro. 3:5, 6) I kes ki é xéfi di família ka ten autoridadi pa kria régras pa kes ki ka ta faze párti di ses família. (Rom. 14:4) Tanbê, óras ki ses fidju bira grandi i es sai di kaza, es debe kontinua ta ruspeta ses pai, má es ka sta más dibaxu di ses autoridadi. — Mat. 19:5. w21.02 2-3 ¶3-5
Sábadu, 26 di novenbru
Kuida di kes ki é di [bo]. — 1 Tim. 5:8.
Un manera inportanti di un xéfi di família mostra ma el ta ama se família, é óras ki el ta kuida di ses nisisidadi. Má el debe lenbra ma kes kuza material ka ta djuda se família ten un amizadi fórti ku Jeová. (Mat. 5:3) Kantu Jizus staba ta móre na staka di tortura, el krê tinha sertéza ma un algen ta kuidaba di Maria. Mésmu ta xinti un dór ki ka ta da pa aguentaba, Jizus pidi apóstlu Juan pa kuida di Maria. (João 19:26, 27) Un xéfi di família talvês pode ten txeu responsabilidadi inportanti. El ten ki ser un bon trabadjador pa se konportamentu da glória pa Jeová. (Efé. 6:5, 6; Tito 2:9, 10) I pode ser ki el ten responsabilidadis na kongregason, sima kuida di irmons i sta na frenti di trabadju di pregason. Má simé, é inportanti pa el studa Bíblia sénpri ku se mudjer i se fidjus. Se família ta fika txeu gratu ku tudu sforsu ki el ta faze pa djuda-s ten bon saúdi, sta kontenti i kontinua ta sirbi Jeová. — Efé. 5:28, 29; 6:4. w21.01 12 ¶15, 17
Dumingu, 27 di novenbru
[Un mudjer kapás] ta kontrola kes trabadju na se kaza. — Pro. 31:27.
Bíblia ta pâpia di alguns kuza ki un mudjer ten kapasidadi di faze. Pur izénplu, el pode toma kónta di trabadju ki ta fazedu na kaza, bende i kunpra txon i faze nogósiu. (Pro. 31:15, 16, 18) El é ka un skrava ki ka ten direitu di da opinion. Má se maridu ta kunfia na el i ta obi se opinions. (Pro. 31:11, 26) Si un ómi ta trata se mudjer ku kel tipu di ruspetu li, el ta xinti kontenti di ruspeta se autoridadi. Sikrê Jizus é txeu intilijenti i el ten txeu kapasidadi, el ka ta xinti rabaxadu si el obi ku autoridadi di Jeová. (1 Cor. 15:28; Fil. 2:5, 6) Di mésmu manera, un mudjer ki ta imita izénplu di Jizus ka ta xinti rabaxadu pamodi el ten ki obi ku autoridadi di se maridu. El ta apoia se maridu, ka sô pamodi el ta ama-l, má más inportanti inda, pamodi el ta ama i el ta ruspeta Jeová. Má, el ka debe apoia se maridu si el pidi-l pa el faze algun kuza ki é kóntra leis i prinsípius di Bíblia. w21.02 11 ¶14-15; 12 ¶19
Sugunda-fera, 28 di novenbru
Sufrimentu ta djuda-nu aguenta firmi. — Rom. 5:3.
Amor pa Jeová sénpri djuda se sérvus aguenta pirsigison. Pur izénplu, kel Tribunal más altu di judeus manda apóstlus pa para di prega. Má kes apóstlu tinha txeu amor pa Deus. Pur isu, es disidi ‘obi ku Deus antis di es obi ku ómis, pamodi é El ki ta manda.’ (Atos 5:29; 1 João 5:3) Mésmu kuza ta kontise ku nos irmons oji. Txeu di es sta ta sufri opozison di govérnus ki ten txeu puder i ki é mau. Má kel grandi amor ki nos irmons ten pa Jeová, sta da-s forsa pa es aguenta firmi. Pur isu, óras ki mundu ta odia-nu, nu ka ta fika dizanimadu, má nu ta atxa ma é un priviléjiu. (Atos 5:41; Rom. 5:4, 5) Talvês un di kes próva más difísil di aguenta, é óras ki algen di nos família ta fika kóntra nos. Óras ki es repara ma nu krê prende verdadi sobri Jeová, alguns algen di nos família pode atxa ma nu sta ta ser nganadu. Otus pode atxa ma nu sta dodu. (Konpara ku Marcos 3:21.) Es pode ti fika kóntra nos i aji ku violénsia. Kel tipu di reason li ka debe spanta-nu. Jizus fla: ‘Inimigus di un ómi ta ser kes algen di se própi kaza.’ — Mat. 10:36. w21.03 21 ¶6-7
Térsa-fera, 29 di novenbru
Tudu algen debe sta prontu pa obi, má ka debe pâpia faxi. — Tia. 1:19.
Óras ki bu ta bai ku un instrutor faze un studu di Bíblia, presta txeu atenson timenti el ku se studanti sta ta pâpia. É sô si, ki bu ta konsigi djuda na óra sértu. Má é klaru ki bu debe pensa antis di bu pâpia. Pur izénplu, bu ka meste pâpia txeu, korta instrutor konbérsu timenti el sta splika un kuza ô muda di asuntu. Má bu pode djuda kel studanti ntende kel pontu prinsipal ku un komentáriu brévi, un ilustrason ô un pergunta. Ten alguns momentu ki bu pode atxa ma bu ka sta djuda txeu na studu. Na kes kazu li, ilôjia kel studanti i mostra ma bu ta preokupa ku el. Sô kel-li dja, pode djuda kel studanti faze prugrésu. Bu pode konta-l di manera brévi modi ki bu prende verdadi, modi ki bu vense un dizafiu ô modi ki dja bu xinti ajuda di Jeová na bu vida. (Sal. 78:4, 7) Bus spiriénsa pode ser kel ki studanti meste obi. El pode djuda-l ten un fé más fórti i insentiva-l pa el faze prugrésu i batiza. w21.03 10 ¶9-10
Kuarta-fera, 30 di novenbru
Nhos faze disiplus di algen di tudu nasons. — Mat. 28:19.
Ken ki nu debe da ónra pa kalker bon rezultadu ki nu ten na pregason? Polu responde es pergunta kantu el skrebe kes palavra li sobri kongregason na Korintu: ‘Ami N planta, Apolu rega, má é Deus ki faze-l kria, asi nen kel ki planta nen kel ki rega é ka algun kuza, má sin é Deus, pamodi el ki ta faze-l kria.’ (1 Cor. 3:6, 7) Sima Polu, sénpri nu debe da ónra pa Jeová pa kalker bon rezultadu ki nu ten na pregason. Modi ki nu pode mostra ma nu ta da valor pa priviléjiu di ‘trabadja djuntu’ ku Deus, Jizus Kristu i anjus? (2 Cor. 6:1) Nu ta faze kel-la óras ki nu ta prega ku zelu i pruveta tudu xansi ki nu atxa pa pâpia di notísias sábi ku otus. Nu ka debe sô planta simentis, tanbê nu ten ki rega-s. Óras ki un algen mostra interesi, nu krê faze nos midjór pa torna vizita-l, asi nu ta pode kumesa un studu di Bíblia ku el. Sima kel algen ta ba ta studa, nu ta fika kontenti di odja modi ki Jeová sta ta djuda kel studanti di Bíblia muda se manera di pensa i xinti. w20.05 30 ¶14, 16-18