BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es22 pp. 98-108
  • Otubru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Otubru
  • Izamina testu di dia — 2022
  • Subtémas
  • Sábadu, 1 di otubru
  • Dumingu, 2 di otubru
  • Sugunda-fera, 3 di otubru
  • Térsa-fera, 4 di otubru
  • Kuarta-fera, 5 di otubru
  • Kinta-fera, 6 di otubru
  • Sésta-fera, 7 di otubru
  • Sábadu, 8 di otubru
  • Dumingu, 9 di otubru
  • Sugunda-fera, 10 di otubru
  • Térsa-fera, 11 di otubru
  • Kuarta-fera, 12 di otubru
  • Kinta-fera, 13 di otubru
  • Sésta-fera, 14 di otubru
  • Sábadu, 15 di otubru
  • Dumingu, 16 di otubru
  • Sugunda-fera, 17 di otubru
  • Térsa-fera, 18 di otubru
  • Kuarta-fera, 19 di otubru
  • Kinta-fera, 20 di otubru
  • Sésta-fera, 21 di otubru
  • Sábadu, 22 di otubru
  • Dumingu, 23 di otubru
  • Sugunda-fera, 24 di otubru
  • Térsa-fera, 25 di otubru
  • Kuarta-fera, 26 di otubru
  • Kinta-fera, 27 di otubru
  • Sésta-fera, 28 di otubru
  • Sábadu, 29 di otubru
  • Dumingu, 30 di otubru
  • Sugunda-fera, 31 di otubru
Izamina testu di dia — 2022
es22 pp. 98-108

Otubru

Sábadu, 1 di otubru

“Ken ki txiga di konxe menti di Jeová, pa pode inxina-l?” Má nos, nu ten menti di Kristu. — 1 Cor. 2:16.

Óras ki nu konxe Jizus, nu ta imita se manera di pensa i di aji. I sima nu ta ba ta konxe-l kada bês más midjór i imita se manera di pensa, nos amizadi ku el ta fika más fórti. Modi ki nu pode imita Jizus? Odja sô un izénplu. Jizus ta preokupaba más ku djuda otus di ki agradaba se kabésa. (Mat. 20:28; Rom. 15:1-3) Pur isu, el faze sakrifisius i el ta purduaba otus. Jizus ka ta maguaba faxi ku kuzas ki pesoas ta flaba di el. (João 1:46, 47) I el ka ta pensaba mal di un algen sô pamodi un kuza mariadu ki kel algen faze dja ten txeu ténpu. (1 Tim. 1:12-14) Jizus fla: ‘Tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nha disiplus: si nhos ten amor pa kunpanheru.’ (João 13:35) Pamodi ki bu ka ta pergunta bu kabésa: “N sta ta sigi izénplu di Jizus, di faze tudu kel ki N pode pa sta na pas ku nhas irmons i irmans?” w20.04 24 ¶11

Dumingu, 2 di otubru

Es ta santifika nha nómi. — Isa. 29:23.

Nbóra nu sta vive na un mundu xeiu di pesoas ki ta konta mintira i ta suja nómi di Deus, bu ten xansi di labanta i pâpia verdadi ma Jeová é santu, justu, bon i amor. Bu pode mostra ma bu ta apoia se govérnu. Djuda otus algen ntende ma é sô govérnu di Jeová ki é justu, i ma é sô el ki ta traze pas i filisidadi pa tudu algen. (Sal. 37:9, 37; 146:5, 6, 10) Óras ki nu ta inxina verdadis di Bíblia pa otus algen, txeu bês nu ta mostra ma é Jeová ki ten direitu di governa mundu interu. Kel-li é un verdadi ki ka ta da pa nega. Nu sabe ma é inportanti inxina-s kes lei di Deus. Má, nos obijetivu prinsipal é djuda-s ama Jeová, nos Pai, i ser lial pa el. Pur isu, nu meste txoma atenson pa kes kualidadi bunitu di Jeová i kel tipu di Algen ki el é. (Isa. 63:7) Óras ki nu ta inxina di kel manera li, nu ta djuda otus algen ama Jeová i obi ku el pamodi es krê ser lial pa el. w20.06 6 ¶16; 7 ¶19

Sugunda-fera, 3 di otubru

Kenha ki da ómi bóka?. . . É ka ami, Jeová? — Êxo. 4:11.

Nos sérbru fazedu di manera spetakular. Kantu bu staba na bariga di bu mai, bu sérbru ba ta forma di un manera organizadu, i milharis di otus sélula di sérbru ba ta dizenvolve kada minutu! Kes algen ki ta faze piskiza, ta fla ma sérbru di un algen grandi, ten uns 100 bilhon di sélula ki ta txomadu di neuróniu i el ta peza un kilu i meiu. Un di kes kapasidadi spetakular ki nos sérbru ten é kontrola nos kapasidadi di pâpia. Na kada palavra ki bu ta fla, bu sérbru ta kontrola movimentu di uns 100 musklu na bu língua, garganta, bexu, kexada i petu. Tudu kes musklu ten ki movimenta na ténpu sértu pa bu pode pâpia di manera ki algen ta ntende. Un studu ki fazedu na anu di 2019, ta mostra ma lógu ki un mininu nase, el ta konsigi ntende i reaji óras ki el ta obi kada palavra. Kel studu ta konfirma kuzê ki txeu algen ki ta faze piskiza ta kridita: ma nu nase ku kapasidadi di ntende i prende língua. Di sertéza, nos kapasidadi di pâpia é un prezenti di Deus. w20.05 22-23 ¶8-9

Térsa-fera, 4 di otubru

El staba ta spéra kel sidadi ki ten lisérsi di verdadi, ki dizenhadu i fazedu pa Deus. — Heb. 11:10.

Abraon tinha un vida sábi na sidadi di Ur. Má, el staba dispostu na dexa tudu kuza pa tras. Pamodi? Pamodi el staba ta spéra pa ‘kel sidadi ki ten lisérsi di verdadi’. (Heb. 11:8-10, 16) Kel sidadi ki Abraon staba ta spéra é Reinu di Deus. Jeová skodje Jizus Kristu i kes 144 mil kriston skodjedu ku spritu santu pa faze párti di kel Reinu. Apóstlu Polu txoma Reinu di ‘sidadi di kel Deus bibu, ki é Jiruzalen di Séu’. (Heb. 12:22; Apo. 5:8-10; 14:1) Jizus inxina se disiplus pa faze orason pa kel mésmu Reinu i pa pidi pa el ben faze vontadi di Deus na Téra sima sta fazedu na Séu. (Mat. 6:10) Má, Abraon sabeba modi ki Reinu ta ben sérba organizadu? Nau. Duránti txeu ténpu, kes informason li éra un ‘segredu sagradu’. (Efé. 1:8-10; Col. 1:26, 27) Má, Abraon sabeba ma alguns di se disendentis ta ben sérba rei. Jeová dja fazeba el kel promésa li. — Gén. 17:1, 2, 6 w20.08 2-3 ¶2-4

Kuarta-fera, 5 di otubru

Nhos kontinua ta anda unidu ku [kel Sinhor], pa nhos fika ku raís finkadu i ta kria na el, i firmi na fé. — Col. 2:6, 7.

Nu ka debe seta ninhun ensinu ki é kóntra nos organizason. Désdi komésu di kongregason di sigidoris di Jizus, Diabu sta tenta lansa simenti di dúvida na menti di sérvus di Deus. Pur isu, nu meste ntende modi ki nu ta sabe si un kuza é verdadi ô mintira. Nos inimigu pode uza internet ô redi sosial pa tenta frakise nos fé na Jeová i nos amor pa irmons. Ka bu skese ma é Satanás ki sta kontrola tudu kes kuza li i ka bu seta ninhun di kes mintira! (1 João 4:1, 6; Apo. 12:9) Pa nu luta kóntra kes kuza ki Satanás ta faze, nu meste bira nos fé na Jizus más fórti i kunfia na manera ki Jeová sta ta uza-l pa faze Se vontadi. Tanbê nu meste kunfia na kes ki Jeová sta ta uza pa orienta se organizason oji. (Mat. 24:45-47) Nos fé ta bira más fórti óras ki nu ta studa Palavra di Deus sénpri. Asi, nos fé ta fika sima un arvi ki tene raís ben finkadu na txon. Apóstlu Polu skrebe un kuza sima kel-li kantu el fla kes palavra ki sta na testu di oji. w20.07 23-24 ¶11-12

Kinta-fera, 6 di otubru

Ómi ta odja kel ki ta parse, má Jeová ta odja korason. — 1 Sam. 16:7.

Anos é inperfetu, pur isu nos tudu nu ten tendénsia di julga otus pa kel ki es ta parse. (João 7:24) Má, nu ka ta konsigi konxe un algen dretu sô pa kel ki nu ta odja. Pur izénplu, imajina un dotor intilijenti i ku txeu spiriénsa. El ta konsigi konxe dretu un algen ki el sta da konsulta sô pa kel ki el sta odja? Nau. Primeru el meste obi-l ku atenson tudu prubléma di saúdi ki el tinha antis, sabe kuzê ki el ta pensa di se situason ô kuzê ki el sta xinti. Talvês, kel dotor ta manda-l faze xapa pa el pode odja modi ki el sta di pa déntu. Má si kel dotor ka faze kel-li, el pode pasa-l ramedi mariadu. Di mésmu manera, nu ka ta pode konxe nos irmons ku irmans sô pa kel ki nu ta odja. Nu meste tenta ntende ki tipu di algen ki es é di pa déntu. É klaru ki nu ka ta pode lé korason. Má, nu pode faze nos midjór pa imita Jeová. El ta obi kes ki ta adora-l. El ta ntende ses situason i tudu kuza ki es pasa na vida. I el ta mostra-s konpaxon. w20.04 14-15 ¶1-3

Sésta-fera, 7 di otubru

Pensa di manera ki ta mostra bon juís. — Rom. 12:3.

Nu meste ser umildi pamodi kes algen ki é orgulhozu ka ten ‘bon juís’. Kes algen ki é orgulhozu gosta di diskuti i es ta atxa ma es é más inportanti. Txeu bês es ta pensa i aji di un manera ki es ta prujudika ses kabésa i otus algen. Si kel algen ka muda se manera di pensa, Satanás ta sega-l i ta straga se menti. (2 Cor. 4:4; 11:3) Un algen umildi ten bon juís. El ka ta atxa ma el é más midjór di ki otus algen, el sabe ma otus algen é más midjór di ki el na txeu kuza. (Fil. 2:3) Tanbê el sabe ma ‘Deus é kóntra orgulhozus, má el ta mostra bondadi ki ka meresedu pa kes algen umildi.’ (1 Ped. 5:5) Kes algen ki ten bon juís ka krê pa Jeová sta kóntra es. Pa nu kontinua ta ser umildi, nu meste sigi kel konsedju di Bíblia ki ta fla pa nu ‘duspi di kel manera di ser bédju ku se ábitus, i pa nu bisti di kel manera di ser novu’. Nu meste studa izénplu di Jizus i tenta imita-l na tudu kel ki nu ta pode. — Col. 3:9, 10; 1 Ped. 2:21 w20.07 7 ¶16-17

Sábadu, 8 di otubru

Korpu é sô un, má el ten txeu párti. — 1 Cor. 12:12.

Nos tudu nu ten un priviléjiu grandi di faze párti di kongregason di Jeová! Nu ta xinti txeu pas i alegria na adora Jeová djuntu ku nos irmons i irmans. Kal ki é bu lugar na kongregason? Apóstlu Polu fla ma kongregason é sima korpu di algen. Tanbê, el fla ma kada algen na kongregason é sima pártis di korpu. (Rom. 12:4-8; 1 Cor. 12:12-27; Efé. 4:16) Un lison ki nu pode prende ku ilustrason di Polu é kel-li: kada un di nos ten un lugar inportanti na família di Jeová. Polu kumesa se ilustrason ta fla: ‘Sima nu ten un monti párti na un korpu sô, má tudu kes párti ka ta faze mésmu kuza, di mésmu manera, sikrê nos é txeu, anos é un korpu unidu ku Kristu, má kada un di nos é párti di kunpanheru.’ (Rom. 12:4, 5) Kuzê ki Polu krê flaba? Kada un di nos ten un trabadju diferenti na kongregason, má simé kada un di nos ten txeu valor. w20.08 20 ¶1-2; 21 ¶4

Dumingu, 9 di otubru

Jeová pergunta-l: “Modi ki bu ta faze kel-la?” — 1 Reis 22:21.

Modi ki pai ku mai pode imita izénplu di umildadi di Jeová? Óras ki ta da, nhos pidi nhos fidjus opinion sobri modi ki nhos pode faze algun kuza. I si ses opinion é dretu, nhos faze sima es fla. Jeová tanbê ta mostra se umildadi óras ki el ta aji ku paxénxa. Pur izénplu, Jeová ta mostra paxénxa óras ki se sérvus ta fla ku ruspetu ses dúvida sobri un di se disizon. Abraon mostra se preokupason kantu Jeová disidi distrui Sudoma ku Gumora, i Jeová obi-l. (Gén. 18:22-33) Lenbra tanbê modi ki Jeová trata Sara, mudjer di Abraon. Kantu Sara ri di promésa ki Jeová faze-l, ma el ta fikaba grávida na se bedjisa, Jeová ka fika ofendidu nen xatiadu. (Gén. 18:10-14) Má, el trata Sara ku ruspetu. Kuzê ki pai ku mai i ansions pode prende ku izénplu di Jeová? Pensa modi ki bu ta reaji óras ki bus fidju ô irmons na kongregason ka ta konkorda ku un disizon ki bu toma. Bu ta tenta koriji-s lógu? Ô bu ta tenta ntende ses manera di pensa? Óras ki kes algen ki ten autoridadi ta imita izénplu di Jeová, famílias i kongregasons ta ten bons rezultadu. w20.08 10 ¶7-9

Sugunda-fera, 10 di otubru

Nha puder sta ta bira perfetu na frakéza. — 2 Cor. 12:9.

Kantu nu prende verdadi, éra fásil nu setaba ajuda di otus pamodi nu sabeba ma inda tinha txeu kuza pa nu prendeba. (1 Cor. 3:1, 2) Má i gósi? Si dja nu ten txeu anu ta sirbi Jeová i dja nu ganha txeu spiriénsa, talvês pode ser difísil nu seta ajuda di otus, inda más di un algen ki ten ménus ténpu na verdadi ki nos. Má, Jeová txeu bês ta uza nos irmons ku irmans pa da-nu kel forsa ki nu meste. (Rom. 1:11, 12) Pur isu, si nu krê pa Jeová djuda-nu, nu meste seta ses ajuda. Pa un algen ten bons rezultadu, ka ta nporta si el ten bon saúdi, bon skóla, txeu dinheru ô di undi ki el ben. Má, si el é umildi i el kunfia na Jeová, el ta ten bons rezultadu. Nton, nos tudu (1) nu kunfia na Jeová, (2) nu prende ku izénplus di Bíblia i (3) nu seta ajuda di nos irmons ku irmans. Asi, sikrê nu sta fraku, Jeová ta pô-nu bira fórti! w20.07 14 ¶2; 19 ¶18-19

Térsa-fera, 11 di otubru

Nhos mostra es mésmu npenhu. . . asi pa nhos ka bira prigisozu, má pa nhos imita kes ki ta resebe promésas pamodi ses fé i ses paxénxa. — Heb. 6:11, 12.

Otu kuza ki pode ser difísil nu ten paxénxa é óras ki nu ta da tistimunhu pa nos família ki é ka Tistimunha di Jeová. Un kuza ki pode djuda-nu é kel konsedju ki sta na Eclesiastes 3:1, 7: ‘Ten un ténpu pa fika kaladu i ténpu pa pâpia’. Na alguns situason, nu pode fika kaladu i dexa nos bon konportamentu pâpia pa nos. Má tanbê, nu pode fika sénpri sienti óras ki parse oportunidadi di pâpia sobri Jeová. (1 Ped. 3:1, 2) É inportanti nu mostra zelu óras ki nu ta prega i inxina, má nu debe ten paxénxa ku tudu algen, ti mésmu ku nos família. Nu pode prende ten paxénxa ku izénplus di sérvus fiel di Jeová di ténpu antigu i tanbê ku kes di nos ténpu. Abakuki staba ku gana di odja maldadi ta kaba. Má, el mostra paxénxa kantu el fla: ‘N ta fika sakédu na nha lugar di guarda’. (Hab. 2:1) Apóstlu Polu fla ma el tinha gana di ‘tirminaba’ se trabadju pa Deus. Má, ku paxénxa el kontinua ta ‘da un tistimunhu konplétu di notísias sábi’. — Atos 20:24. w20.09 11-12 ¶12-14

Kuarta-fera, 12 di otubru

[Jizus] ka pensa na toma lugar ki é ka di sel, ô, ma el debe sérba sima Deus. — Fil. 2:6.

Dipôs di Jeová, Jizus é kel sugundu algen ki ten más autoridadi, má simé el ka ta pensa dimás di se kabésa. Sérvus di Jeová ta imita Jizus na mostra amor pa kunpanheru ki é un kualidadi ki ta dexa klaru ma nos é organizason di Jeová. (Luc. 9:48; João 13:35) Kuzê ki bu ta fazeba si sta parse ma bu kongregason tene alguns prubléma i bu ta atxa ma ansions ka sta kuida di es dretu? Envês di reklama, bu pode ser umildi i apoia kes ki ta kuida di kongregason. (Heb. 13:17) Un kuza ki pode djuda-u é pensa na kes pergunta li: ‘Kes prubléma ki N sta ta odja es é gravi dimás ki meste ser korijidu? Kel-li é óra sértu pa koriji-s? É nha responsabilidadi rezolve kes prubléma? Nha intenson é djuda kongregason fika más unidu ô N sta tenta txoma atenson pa nha kabésa?’ Pa Jeová, umildadi é más inportanti di ki kapasidadi, i union é más inportanti di ki ten bons rezultadu. Pur isu, faze bu midjór pa sirbi Jeová ku umildadi. Asi, bu ta djuda kongregason fika unidu. — Efé. 4:2, 3. w20.07 4-5 ¶9-11

Kinta-fera, 13 di otubru

Nton Jizus fla-s: “Ka nhos ten medu! Nhos bai, nhos konta kel-li pa nhas irmon.” — Mat. 28:10.

Alguns mudjer fiel ta djudaba Jizus ku kes ‘kuza di valor ki es tinha’, i el ta daba txeu valor pa kel-li. (Luc. 8:1-3) Jizus inxinaba es verdadis inportanti. Pur izénplu, el flaba es, ma el ta moreba i ma el ta sérba resusitadu. (Luc. 24:5-8) Jizus pripara kes mudjer pa próvas ki es podia ben pasaba, sima el fazeba ku se apóstlus. (Mar. 9:30-32; 10:32-34) Tanbê nu ka debe skese ma kantu Jizus podu prézu, kes apóstlu fuji. Má kantu el staba ta móre na staka di tortura, alguns mudjer ki ta apoiaba el fika na se ladu. (Mat. 26:56; Mar. 15:40, 41) Kes primeru algen ki odja Jizus dipôs ki el resusitadu éra kes mudjer fiel. I Jizus manda-s pa es ba fla apóstlus ma dja el resusitadu. (Mat. 28:5, 9, 10) Tanbê, ta parse ma staba mudjeris djuntu ku disiplus, kantu es resebe spritu santu na Pentikósti di anu 33. I tudu kes ki staba la, resebe kapasidadi di pâpia otus língua i di fla otus algen ‘kuzas grandi di Deus.’ — Atos 1:14; 2:2-4, 11. w20.09 23 ¶11-12

Sésta-fera, 14 di otubru

Presta txeu atenson na bu kabésa i na bu manera di inxina. — 1 Tim. 4:16.

Trabadju di faze disiplus é un trabadju ki ta salva vida! Modi ki nu sabe kel-li? Kantu Jizus da kel órdi ki sta na Mateus 28:19, 20, el fla: ‘Nhos bai i nhos faze disiplus, nhos batiza-s’. Pamodi ki é inportanti nu batiza? Si nu krê salva nu meste batiza. Un algen ki krê batiza ten ki kridita ma sô el ta salva pamodi Jizus móre pa nos i el resusitadu. É pur isu ki apóstlu Pedru fla kristons: ‘Batismu, ta salva nhos gósi, através di resureison di Jizus Kristu.’ (1 Ped. 3:21) Nton, óras ki un novu disiplu ta batiza, el ta ganha xansi di ten salvason. Pa faze disiplus, nu meste ten ‘arti di inxina.’ (2 Tim. 4:1, 2) Pamodi? Pamodi Jizus da-nu kel órdi li: ‘Nhos bai i nhos faze disiplus, nhos inxina-s’. Apóstlu Polu fla ma nu meste ‘kontinua’ na es trabadju, ‘pamodi óras ki nu faze si, nu ta salva nos kabésa i kes ki ta obi-nu.’ w20.10 14 ¶1-2

Sábadu, 15 di otubru

Di gósi pa dianti bu ta fika ta piska ómis. — Luc. 5:10.

Disiplu Pedru prende gosta txeu di ser piskador di ómi. Ku ajuda di Jeová, Pedru bira bon na faze kel trabadju. (Atos 2:14, 41) Motivu prinsipal ki ta pô-nu ta prega é pamodi nu ta ama Jeová. Nos amor pa Jeová pode djuda-nu mésmu óras ki nu ta xinti ma nu ka ta konsigi prega. Kantu Jizus konvida Pedru pa bira un piskador di ómi, el fla-l: “Ka bu xinti médu”. (Lúkas 5:8-11, BPK) Pedru ka xinti medu di kuzê ki podia kontiseba si el biraba un disiplu di Jizus. Má el staba spantadu ku kuzê ki el odja. Jizus faze un milagri ki pô-s ta pega un monti pexi. Pur isu Pedru xinti ma el ka merese trabadjaba djuntu ku Jizus. Sima Pedru, talvês bu pode fika preokupadu óras ki bu ta pensa na tudu kuza ki sta nvolvidu na ser un disiplu di Kristu. Na kel kazu li, bira bu amor más fórti pa Jeová, pa Jizus i pa otus algen. Asi, bu ta xinti gana di seta konviti di Jizus di ser un piskador di ómi. — Mat. 22:37, 39; João 14:15. w20.09 3 ¶4-5

Dumingu, 16 di otubru

Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus. . . nhos inxina-s. — Mat. 28:19, 20.

Nu ta fika kontenti di uza nos ténpu, forsa i kuzas ki nu ten pa atxa kes ki ten ‘bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’. (Atos 13:48) Óras ki nu ta faze kel-li, nu sta ta sigi izénplu di Jizus. El fla: ‘Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m i finda se trabadju.’ (João 4:34; 17:4) Kel-li tanbê é nos dizeju. Nu krê finda kel trabadju ki Jizus da-nu. (João 20:21) Nu krê pa otus, i tanbê kes inativu, pa kontinua na nos ladu ta faze es trabadju. (Mat. 24:13) É ka faxi faze kel trabadju ki Jizus da-nu. Má, nu ka sta nos sô. Jizus promete ma el ta staba ku nos. Óras ki nu ta kunpri nos diziginason di faze disiplus, nu sta trabadja sima ‘kolaboradoris di Deus’ i ‘na konpanhia di Kristu.’ (1 Cor. 3:9; 2 Cor. 2:17) Kel-li ta da-nu sertéza ma nu ta pode finda es trabadju. Nu ka ten dúvida ma kunpri es diziginason i djuda otus faze mésmu kuza é un priviléjiu grandi! — Fil. 4:13. w20.11 7 ¶19-20

Sugunda-fera, 17 di otubru

Jizus kontinua ta faze prugrésu na sabedoria i ta kria, i na favor di Deus i di ómis. — Luc. 2:52.

Kuazi sénpri disizons ki pai ku mai ta toma ta mexe ku vida di ses fidjus pa txeu ténpu. Si pai ku mai toma disizons mariadu, es pode kria ses fidjus prubléma. Má ses toma bons disizon, es ta djuda ses fidjus ten un vida filís. É klaru ki fidjus meste tanbê toma bons disizon. Kel midjór disizon ki un algen pode toma é sirbi Jeová, ki é nos Pai ki ta ama-nu txeu. (Sal. 73:28) Juzé ku Maria, ki éra pai ku mai di Jizus, staba disididu na djuda ses fidjus sirbi Jeová. I kes disizon ki es toma, mostra ma kel-li éra kuza más inportanti na ses vida. (Luc. 2:40, 41, 52) Tanbê, Jizus toma bons disizon na vida ki djuda-l faze kuzê ki Jeová krê pa el fazeba. (Mat. 4:1-10) Jizus bira un algen lial, ki ta mostra bondadi i ki ten koraji. Tudu pai ta fikaba kontenti i orgulhozu di ten un fidju sima el. w20.10 26 ¶1-2

Térsa-fera, 18 di otubru

Bus odju debe odja sô pa frenti — Pro. 4:25.

Imajina kes situason li. Un irman di idadi sta lenbra ku sodadi di kes ténpu sábi ki el pasaba pa el. Sikrê se vida sta más difísil gósi, el sta kontinua ta faze se midjór pa Jeová. (1 Cor. 15:58) Tudu dia el ta imajina ta vive na kel mundu novu djuntu ku se amigus ki el krê txeu. Otu irman sta lenbra di un algen na kongregason ki magua-l, má el disidi ka guarda rankor. (Col. 3:13) Un irmon sta lenbra di kuzas mariadu ki el fazeba, má el sta konsentra na mante fiel di gósi pa frenti. (Sal. 51:10) Kes três irmon li sta na mésmu situason. Es tudu três sta lenbra di kuzas ki dja pasa, má es ka sta pensa dimás na kes kuza. Envês di kel-li, es sta ‘odja sô pa frenti’ pa futuru. Pamodi ki é inportanti? Un algen ka ta konsigi anda na un linha rétu si el fika sô ta djobe pa tras. Di mésmu manera, nu ka ta konsigi bai pa frenti na nos sirvisu pa Deus, si nu fika sô ta djobe pa kuzas ki dja pasa. — Luc. 9:62. w20.11 24 ¶1-3

Kuarta-fera, 19 di otubru

El ndjutu-l i el dispreza-l. — 1 Sam. 17:42.

Gulias ki éra un trópa fórti i balenti, ta atxaba ma Davidi éra fraku dimás pa el. Di tudu manera, Gulias éra mutu más tamanhu ki Davidi, el staba más ben armadu i trenadu pa géra. Má Davidi kunfia na puder di Jeová, pur isu el ganha Gulias. (1 Sam. 17:41-45, 50) Davidi tevi ki lida ku un otu prubléma ki talvês pô-l ta xinti fraku. El éra lial pa Saul ki éra kel algen ki Jeová skodje pa ser rei di Israel. Na komésu Saul ta ruspetaba Davidi. Má dipôs, Saul bira orgulhozu i el fika ku invéja di Davidi. Saul maltrata Davidi i ti el tenta mata-l. (1 Sam. 18:6-9, 29; 19:9-11) Sikrê Saul trata Davidi ku injustisa, Davidi kontinua ta ruspeta-l pamodi el éra kel rei ki Jeová skodje. (1 Sam. 24:6) Má Davidi kunfia ma Jeová ta daba el forsa ki el mesteba pa el aguentaba kel situason difísil. — Sal. 18:1, djobe kes informason pa riba di kel Salmo li. w20.07 17 ¶11-13

Kinta-fera, 20 di otubru

Na ténpu di fin, rei di sul ta ben fika el ku rei di nórti ta pintxa kunpanheru — Dan. 11:40.

Kuazi tudu párti di kel profesia sobri rei di nórti ku rei di sul dja kunpri. Pur isu, nu pode ten sertéza ma kel párti ki falta tanbê ta ben kunpri. Pa nu ntende kel profesia ki sta na Daniel kapítlu 11, nu debe lenbra di dôs kuza inportanti. Primeru, el ta pâpia sô di kes rei i govérnus ki ta mandaba na kes lugar undi ki txeu povu di Deus ta viveba ô di kes govérnu ki pirsigi povu di Deus. Algen ki ten na mundu é mutu más txeu di ki povu di Deus. Nton, pamodi ki govérnus di mundu ta pirsigi-s? Pamodi kuzê ki Satanás ku se mundu krê más txeu é kaba ku kes algen ki ta sirbi Jeová i Jizus. (Gén. 3:15; Apo. 11:7; 12:17) Sugundu, kel profesia ki sta na Daniel, sta di akordu ku kes otu profesia di Palavra di Deus. Pur isu, pa nu ntende profesia di Daniel dretu, nu meste konpara-l ku kes otu párti di Bíblia. w20.05 2 ¶1-2

Sésta-fera, 21 di otubru

Modi ki mortus ta resusitadu? Sin, ku ki tipu di korpu ki es ta ben? — 1 Cor. 15:35.

Txeu algen oji ten ses própi opinion sobri kuzê ki ta kontise óras ki un algen móre. Má kuzê ki Bíblia ta inxina? Óras ki un algen móre, se korpu ta disfaze. Má si Deus konsigi kria Téra ku Séu i el ka tinha nada pa faze-s, tanbê é ka ninhun prubléma pa el resusita un algen ki dja disfaze i da-l un korpu ki el meste. (Gén. 1:1; 2:7) Apóstlu Polu uza un ilustrason pa mostra ma Deus ka meste resusita un algen na kel mésmu korpu. El uza izénplu di un ‘gran’ ô di un ‘simenti’ di un planta. Óras ki nu ta símia un simenti, el ta nase i el ta bira un planta novu. Kel planta novu é diferenti di kel simenti pikinoti. Polu faze kel konparason li pa mostra ma nos Kriador pode da kel algen ki resusita ‘un korpu sima el ta atxa midjór’. Polu tanbê fla ma ten ‘korpus di Séu i korpus di Téra’. Kuzê ki el krê flaba? Na Téra ten korpu di karni i osu, má na Séu ten korpu spritual, sima kes di anju. — 1 Cor. 15:36-41. w20.12 9-10 ¶7-9

Sábadu, 22 di otubru

Ti ki ténpu N ta ten txeu preokupason, ku tristéza na nha korason tudu dia? — Sal. 13:2.

Nos tudu nu krê ten un vida sen prubléma i na pas. Ningen ka gosta di xinti preokupadu dimás. Má alvês, nu ten ki lida ku alguns preokupason i faze kel mésmu pergunta ki Rei Davidi faze na kel testu di oji. Ten alguns kuza ki pode dexa-nu preokupadu i nu ka ta pode kontrola-s. Pur izénplu, nu ka ta pode inpidi pa présu di kumida, di ropa i di lugar di mora omenta tudu anu. Tanbê, nu ka ta pode kontrola atitudi di nos kolégas di trabadju i di skóla ki pode tenta-nu pa nu ser dizonéstu i ten konportamentu seksual mariadu. I nu ka ta konsigi inpidi pesoas di faze krimi na lugar ki nu ta mora. Kes prubléma li ta izisti pamodi nu sta vive na un mundu ki maioria di algen ka ta sigi konsedjus di Bíblia. Tanbê, Satanás ki é deus di kel sistéma li, sabe ma kes ‘preokupason di mundu’ ta poi alguns algen ta para di sirbi Jeová. (Mat. 13:22; 1 João 5:19) Pur isu, nu ka ta fika spantadu di odja ma es mundu sta xeiu di prublémas ki pode poi algen ta fika txeu preokupadu! w21.01 2 ¶1, 3

Dumingu, 23 di otubru

Tudu kel ki ta ôdia se irmon é asasinu, i nhos sabe ma ninhun asasinu ka ta ten vida pa tudu ténpu na el. — 1 João 3:15.

Apóstlu Juan tanbê aviza-nu pa nu ka ôdia nos irmons. Si nu ka sigi kel konsedju li, Satanás pode influensia-nu. (1 João 2:11) É kel-li ki kontise ku alguns kriston na fin di primeru séklu. Satanás staba ta faze di tudu pa el poba povu di Deus ta fikaba divididu i ta odiaba kunpanheru. Na kel ténpu ki Juan skrebe se kartas, alguns ómi ki tinha mésmu atitudi di Satanás entra na kongregason. Un di kes ómi éra Diótrifis. El kria txeu divizon na un kongregason. (3 João 9, 10) Enkaregadu di grupu di óbra na kel ténpu ta mandaba alguns ansion pa vizitaba kongregason. Má Diótrifis ka ta mostraba ruspetu pa kes irmon. I ti el tenta poi fóra di kongregason kes irmon ki ta resebeba dretu kes algen ki el ka gostaba. El éra txeu orgulhozu! Oji Satanás ta kontinua ta tenta di tudu manera kria divizon na povu di Deus. Nunka ka nu dexa ódiu pô-nu ta afasta di nos irmons. w21.01 11 ¶14

Sugunda-fera, 24 di otubru

Óras ki es tirmina di da ses tistimunhu, kel féra. . . ta bai briga ku es, el ta ganha-s i el ta mata-s. — Apo. 11:7.

Na kel Primeru Géra ki kontise na Mundu, Alimanha ku Inglatéra pirsigi sérvus di Deus, pamodi es nega luta na géra. I govérnu di Mérka prende kes irmon ki ta kuidaba di trabadju di pregason. Kel pirsigison li kunpri kel profesia ki sta na Apocalipse 11:7-10. Pur isu, dipôs di anu 1930 i inda más na kel Sugundu Géra ki kontise na Mundu Interu, rei di nórti ataka povu di Deus sen ninhun dór. Na kel ténpu, Hitler ku kes algen ki ta apoiaba el proíbi trabadju di povu di Deus. Uns 1.500 Tistimunha di Jeová matadu i milharis mandadu pa kanpus di konsentrason. Profesia di Daniel dja flaba ma rei di nórti ta ‘mantxaba kel santuáriu’ i el ta ‘kababa ku kel sakrifisiu ki ta fazedu manenti.’ Kel-li kontise kantu Alimanha proíbi nos trabadju di pregason. (Dan. 11:30b, 31a) Hitler, ki ta mandaba na Alimanha na kel ténpu, ti promete ma el ta kababa ku povu di Deus na kel país. w20.05 6 ¶12-13

Térsa-fera, 25 di otubru

Ku kel amor sima di irmon, nhos ten amizadi fórti pa kunpanheru. Nhos ser primeru na da ónra pa kunpanheru. — Rom. 12:10.

Óras ki nu ta mostra amor pa kunpanheru, nu ta djuda pa ka ten konpitison na kongregason. Lenbra ma Jonatan ka fika ta konpiti ku Davidi, nen ta tenta fika rei na se lugar. (1 Sam. 20:42) Nos tudu nu pode imita izénplu di Jonatan. Ka bu odja bus irmon sima bus inimigu pamodi ses kapasidadi. Má ‘ku umildadi trata otus sima algen más inportanti ki bo’. (Fil. 2:3) Lenbra ma nos tudu pode faze algun kuza ki ta djuda kongregason. Si nos é umildi, nu ta konsigi odja kes bon kualidadi di nos irmons ku irmans i nu ta prende txeu ku ses izénplu. (1 Cor. 12:21-25) Óras ki nu ta mostra amor di korason pa kunpanheru, nu ta djuda ten union na povu di Deus. Nu ta prova ma nos é disiplus di Jizus, i kel-li ta poi kes algen sinseru ben pa adorason verdaderu. Más inportanti inda, nu ta da glória pa Jeová, ‘kel Pai di mizerikórdia i Deus di tudu konsolu’. — 2 Cor. 1:3. w21.01 24 ¶14; 25 ¶16

Kuarta-fera, 26 di otubru

Dja ki nhos ka ta faze párti di mundu. . . mundu ta ôdia nhos. — João 15:19.

Oji, alguns algen ta dispreza-nu i es ta faze-nu trósa. Es ta atxa ma nos é iginoranti i fraku. Pamodi? Pamodi nu ka ta konkorda ku konportamentu di pesoas na nos vólta. Nu ta tenta ser umildi, mansu i obidienti. Má, mundu ta ngaba kes algen ki é orgulhozu i rebéldi. Tanbê, nu ka ta mete na pulítika i nu ka ta bai trópa na ninhun país. Anos é diferenti di pesoas di mundu, pur isu es ta atxa ma es é más midjór ki nos. (Rom. 12:2) Ka ta nporta kuzê ki mundu ta pensa di nos, Jeová sta ta uza-nu pa faze kuzas grandi. Pur izénplu, el sta ta uza se povu pa faze un kanpanha di pregason más grandi ki dja fazedu na Téra. Oji se sérvus, sta ta faze revistas más traduzidu i distribuidu na mundu, i es ta uza Bíblia pa djuda milhons di algen ten un vida midjór. É Jeová ki merese glória pa tudu kes kuza grandi ki nu sta ta faze. w20.07 15 ¶5-6

Kinta-fera, 27 di otubru

N ta faze tudu sima nha Pai manda-m pa N faze. — João 14:31.

Jizus ta ruspeta autoridadi di Jeová. Má kel-li krê fla ma el é ka intilijenti ô ma el ka ten kapasidadi? Klaru ki nau. É sô un algen txeu intilijenti ki ta konsigi inxinaba di un manera rei di sinplis i klaru sima Jizus ta fazeba. (João 7:45, 46) Jeová sabe ma Jizus ten txeu kapasidadi i el dexa-l djuda-l kria Séu ku Téra. (Pro. 8:30; Heb. 1:2-4) I désdi ki el resusitadu, Jeová da-l ‘tudu autoridadi na Séu i na Téra.’ (Mat. 28:18) Sikrê el é txeu intilijenti i el ten txeu kapasidadi, Jizus sénpri ta pidi orientason di Jeová. Pamodi? Pamodi el ta ama se Pai. Maridus debe lenbra ma Jeová ka ta pidi pa un mudjer obi ku se maridu i ruspeta-l pamodi el ta atxa ma ómis é más inportanti ki mudjer. Jeová dexa kel-li klaru kantu el skodje ómis ku mudjeris pa ba governa ku Kristu na Séu. (Gál. 3:26-29) Jeová mostra ma el ta kunfia na se Fidju kantu el da-l autoridadi. Di mésmu manera, un maridu ki ten sabedoria ta da se mudjer algun autoridadi. w21.02 11 ¶13-14

Sésta-fera, 28 di otubru

Pa nos, kes algen ki aguenta firmi é filís. — Tia. 5:11.

Tiagu skrebe ma lé Palavra di Deus, é sima odja na un spedju. El ta djuda-nu odja kuzê ki nu meste midjora i el ta inxina-nu modi ki nu ta faze kel-li. (Tia. 1:23-25) Pur izénplu, dipôs di studa Bíblia, nu pode da kónta ma nu meste ser un algen más brandu. Ku ajuda di Jeová nu pode prende mante kalmu óras ki nu sta pasa pa prubléma ô óras ki pesoas ta irita-nu. Asi nu ta konsigi pensa di un manera más klaru i toma bons disizon. (Tia. 3:13) Pur isu, é rei di inportanti nu konxe Bíblia dretu! Alvês, é sô dipôs ki nu fadja ki nu ta prende faze kel ki é dretu. Ten un manera midjór di nu ganha sabedoria. Nu pode prende ku izénplu di otus, kes bon i kes mau izénplu. É pur isu ki Tiagu insentiva-nu pa nu odja izénplu di kes sérvu lial di pasadu sima Abraon, Raabi, Jó i Elias. (Tia. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Mésmu kantu es pasa pa prubléma, es konsigi aguenta firmi sen perde alegria. Ses izénplu ta mostra ma ku ajuda di Jeová nos tanbê nu pode aguenta firmi. w21.02 29-30 ¶12-13

Sábadu, 29 di otubru

Óras ki ten kumunikason, planus ta ten bon rezultadu; faze bu géra ku bon orientason. — Pro. 20:18.

Ken ki ten responsabilidadi di djuda un studanti ntende Palavra di Deus, é se instrutor. Si un instrutor konvida-u pa un studu di Bíblia, bu debe lenbra ma bo é se kunpanheru. Bu obijetivu é djuda-l. (Ecl. 4:9, 10) Má, kuzê ki bu pode faze duránti kel studu di Bíblia pa djuda kel instrutor? Pripara pa kel studu di Bíblia. Primeru, pidi kel instrutor pa fla-u algun kuza sobri kel studanti. Bu pode konta-m algun kuza sobri bu studanti? Ki asuntu ki bu sta ba studa ku el? Kal ki é obijetivu di kel studu li? Ten algun kuza ki N pode fla ô ka fla duránti kel studu? Kuzê ki pode djuda kel studanti faze prugrésu? É klaru ki kel instrutor ka ta da-u ninhun informason sobri kel studanti ki bu ka debe sabe. Un misionária, ki txoma Joy, fla: “N gosta di pâpia di kes asuntu li ku kes algen ki N ta konvida pa nhas studu. Kel-li ta pô-s ta ten interesi na kes studanti i sabe modi ki es pode djuda-s.” w21.03 9 ¶5-6

Dumingu, 30 di otubru

Si mundu ta ôdia nhos, nhos fika ta sabe ma el odia-m ami antis di el ôdia nhos. — João 15:18.

Alvês nu ta odiadu pamodi nu ta vive di akordu ku kes lei di Deus ki é justu. Óras ki nu ta konpara kel ki Deus ta fla ma é dretu ô mariadu ku kel ki mundu ta fla ma é dretu ô mariadu, nu ta odja diferénsa klaru. Pur izénplu, na ténpu antigu Deus distrui Sudoma ku Gumora pamodi kes algen di la ta fazeba kuzas ki Deus ta ôdia i konportamentu seksual mariadu. (Judas 7) Má oji mundu ta insentiva pesoas pa faze kes kuza li. Dja ki nos nu ta sigi kel ki Bíblia ta fla ma é dretu, txeu algen ta faze-nu trósa i es ta fla ma nos é kóntra kes algen ki ta faze kuzas ki Bíblia ta kondena. (1 Ped. 4:3, 4) Kuzê ki pode djuda-nu aguenta firmi óras ki algen ta odia-nu i ta insulta-nu? Nu meste ten un fé fórti ma Jeová ta djuda-nu. Fé é sima un skudu ki ta djuda-nu ‘paga tudu flexas di lumi di kel Malvadu.’ (Efé. 6:16) Má nu meste ten más ki sô fé. Tanbê nu meste ten amor. Pamodi? Pamodi amor ‘ka ta xatia faxi.’ El ta aguenta tudu kes kuza ki ta magua-nu. (1 Cor. 13:4-7, 13) Amor pa Jeová, amor di nos irmon i ti mésmu amor pa nos inimigus pode djuda-nu aguenta ódiu. w21.03 20-21 ¶3-4

Sugunda-fera, 31 di otubru

Ka bu ofende faxi, pamodi é korason di algen tolu ki ta fika ofendidu. — Ecl. 7:9.

Alvês, nu pode prova ma nu ta ama nos irmons ku irmans pa kel ki nu ka ta faze. Pur izénplu, nu ka ta fika ofendidu faxi ku kel ki es ta fla. Pensa na un situason ki kontise duránti vida di Jizus li na Téra. El fla se disiplus ma pa es ganha vida, es tinha ki kumeba se karni i bebe se sangi. (João 6:53-57) Kes disiplu fika ofendidu ku kes palavra di Jizus i txeu di es bandona-l. Má kes amigu di verdadi di Jizus ka faze kel-li. Es mante lial i es fika djuntu ku Jizus. Es ka ntende kuzê ki Jizus flaba i es fika spantadu ku kel-la. Má es ka fika ta pensa lógu ma Jizus flaba algun kuza mariadu, nen es ka fika ofendidu. Envês di kel-li, es kunfia na Jizus pamodi es sabia ma sénpri el ta papiaba verdadi. (João 6:60, 66-69) Nos tanbê nu ka krê fika ofendidu faxi ku kel ki nos amigus ta fla. Óras ki kontise algun kuza ki nu ka ntende dretu, nu krê da-s oportunidadi pa es splika. — Pro. 18:13. w21.01 11 ¶13

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen