BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es22 pp. 88-97
  • Setenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Setenbru
  • Izamina testu di dia — 2022
  • Subtémas
  • Kinta-fera, 1 di setenbru
  • Sésta-fera, 2 di setenbru
  • Sábadu, 3 di setenbru
  • Dumingu, 4 di setenbru
  • Sugunda-fera, 5 di setenbru
  • Térsa-fera, 6 di setenbru
  • Kuarta-fera, 7 di setenbru
  • Kinta-fera, 8 di setenbru
  • Sésta-fera, 9 di setenbru
  • Sábadu, 10 di setenbru
  • Dumingu, 11 di setenbru
  • Sugunda-fera, 12 di setenbru
  • Térsa-fera, 13 di setenbru
  • Kuarta-fera, 14 di setenbru
  • Kinta-fera, 15 di setenbru
  • Sésta-fera, 16 di setenbru
  • Sábadu, 17 di setenbru
  • Dumingu, 18 di setenbru
  • Sugunda-fera, 19 di setenbru
  • Térsa-fera, 20 di setenbru
  • Kuarta-fera, 21 di setenbru
  • Kinta-fera, 22 di setenbru
  • Sésta-fera, 23 di setenbru
  • Sábadu, 24 di setenbru
  • Dumingu, 25 di setenbru
  • Sugunda-fera, 26 di setenbru
  • Térsa-fera, 27 di setenbru
  • Kuarta-fera, 28 di setenbru
  • Kinta-fera, 29 di setenbru
  • Sésta-fera, 30 di setenbru
Izamina testu di dia — 2022
es22 pp. 88-97

Setenbru

Kinta-fera, 1 di setenbru

Dipôs di kel-li, N ta ben baza nha spritu riba tudu tipu di algen. — Joel 2:28.

Apóstlu Pedru uzadu pa faze un mudansa pikinoti na kel profesia di Juel. (Atos 2:16, 17) Envês di el kumesa ta fla ‘dipôs di kel-li’, Pedru fla: ‘I na ténpu di fin’. Na kes versíklu li, ‘ténpu di fin’ sta krê fla kel ténpu antis di Jiruzalen ku se ténplu distruídu. Na kel ténpu la, Deus ta ben bazaba se spritu ‘riba tudu tipu di algen’. Kel-li ta mostra ma ta ben pasaba txeu ténpu antis di kunpriba profesia di livru di Joel. Dipôs ki Deus baza se spritu santu riba kes kriston na ténpu di apóstlus, es kumesa un trabadju di pregason ki kubri mundu interu. É pur isu ki na karta ki apóstlu Polu skrebe pa kristons na Kolosus, pa vólta di anu 61 D.J., el fla ma notísias sábi staba ta ser pregadu ‘na tudu kriason baxu di séu.’ (Col. 1:23) Kantu Polu fla ‘tudu kriason’, kel-li krê flaba tudu kes párti di mundu ki el i otus algen konxeba. Ku ajuda di spritu santu di Jeová, trabadju di pregason oji sta ta fazedu na más lugar inda, i ti na ‘kes párti más lonji di Téra’! — Atos 13:47; w20.04 6-7 ¶15-16

Sésta-fera, 2 di setenbru

É mi própi ki ta ba djobe nhas ovelha i kuida di es. — Eze. 34:11.

Jeová ta ama kada un di nos, ti mésmu kalker ovelha ki afasta di se ribanhu. (Mat. 18:12-14) Jeová promete ma el ta ba djobeba se ovelhas ki perde i ma el ta djudaba es rekupera ses amizadi ku el. Tanbê, el fla kuzê ki el ta fazeba pa el salvaba es, sima un pastor israelita ta fazeba óras ki un ovelha perdeba. (Eze. 34:12-16) Primeru, kel pastor ta ba djobeba se ovelha. Kel-li ta izijiba txeu ténpu i sforsu. Sugundu, óras ki el atxaba kel ovelha ki perde, el ta torna lebaba el pa ribanhu. Tirseru, si kel ovelha staba ku pankada ô ku fómi, kel pastor ta kuidaba di el ku amor, el ta maraba kel pankada, el ta karegaba el i el ta daba el kumida. Ansions, ki é pastoris di ‘ribanhu di Deus’, meste faze mésmu kuza pa djuda kalker algen ki afasta di kongregason. (1 Ped. 5:2, 3) Ansions ta ba djobe-s, ta djuda-s volta pa ribanhu, i ku amor es ta djuda-s rekupera ses amizadi ku Jeová. w20.06 20 ¶10

Sábadu, 3 di setenbru

Kanpus. . . sta branku pa kodjéta. — João 4:35.

Jizus fla ma kanpus staba branku pa faze kodjéta. Má, el staba ta spéra ma maioria di algen ta ben sigiba el? Nau. Skrituras dja flaba ma poku algen ta ben tinha fé na el. (João 12:37, 38) I Jizus tinha puder di lé korason di pesoas. (Mat. 9:4) Má simé, el konsentra na kes ki podia kriditaba na el i el prega ku zelu pa tudu algen. Dja ki anos nu ka ta konsigi lé korason, nu meste sforsa mutu más inda pa ivita tendénsia di julga un tiritóriu ô un algen! Envês di kel-li, nu debe odja-s sima algen ki pode bira disiplus. Lenbra kuzê ki Jizus fla se disiplus. Kes kanpu sta branku, ô es sta prontu pa faze kodjéta. Kes algen pode muda i bira disiplus di Kristu. Jeová ta kridita ma kes algen na bu tiritóriu pode bira disiplus di Kristu i es é ‘kuzas di valor’. (Ageu 2:7) Si nu odja kes algen di nos tiritóriu sima Jeová ku Jizus ta odja-s, nu ta tenta ntende ses situason i kuzê ki ta interesa-s. Nu ka ta odja-s sima algen stranhu, má sima algen ki pode bira nos irmons ku irmans. w20.04 13 ¶18-19

Dumingu, 4 di setenbru

N ta txoma nhos di amigus, pamodi N fla nhos tudu kel ki N obi di nha Pai. — João 15:15.

Bíblia ta mostra klaru ma si nu krê agrada Jeová, nu meste ama Jizus i kontinua ta ama-l. Un kuza ki nu pode faze pa nu bira amigu di Jizus é konxe-l. Nu pode faze kel-li óras ki nu ta lé livrus di Bíblia sima Mateus, Marcos, Lucas i João. Óras ki nu ta pensa txeu na kuzê ki Bíblia ta fla sobri vida di Jizus, nu ta xinti amor i ruspetu pa Jizus, pamodi el ta trataba pesoas ku bondadi. Pur izénplu, Jizus éra Sinhor di se disiplus, má el ka trata-s sima skravu. Envês di kel-li, el fla-s kuzê ki el ta pensaba i kuzê ki el ta xintiba. Óras ki es ta staba tristi, Jizus tanbê ta fikaba tristi i el ta txoraba ku es. (João 11:32-36) Ti kes inimigu di Jizus ta odjaba ma el éra amigu di kes algen ki ta obiba se mensaji. (Mat. 11:19) Óras ki nu ta imita manera ki Jizus trata se disiplus, nu ta ten un bon amizadi ku otus, nu ta fika más kontenti i nos amor i gratidon pa Jizus ta fika más fórti. w20.04 22 ¶9-10

Sugunda-fera, 5 di setenbru

Rei di sul ta ben pripara pa géra ku un grupu di trópas txeu dimás i fórti. — Dan. 11:25.

Na anu 1870, Inglatéra governa na mutu más lugar ki kalker otu país. Tanbê el tinha trópas más fórti na mundu. Profesia di Daniel, ta mostra ma es govérnu é sima un txifri pikinoti ki ganha três txifri ki éra Fransa, Spanha i Olanda. (Dan. 7:7, 8) Inglatéra bira rei di sul, i el kontinua ti anu 1917. Na kel mésmu ténpu, Mérka bira kel país más riku di mundu i el kumesa ta apoia Inglatéra. Duránti kel Primeru Géra na Mundu, Mérka ku Inglatéra luta djuntu i es fika ku txeu puder. Na kel ténpu, es djunta i es bira kes dôs nason más fórti na mundu. Sima profesia di Daniel dja flaba, kel rei li djunta ‘un grupu di trópas txeu dimás i fórti’. Duránti ténpu di fin, rei di sul é Mérka ku Inglatéra djuntadu. w20.05 4 ¶7-8

Térsa-fera, 6 di setenbru

Kes riu ta volta pa lugar di undi ki es sai. — Ecl. 1:7.

Téra ten agu, pamodi el ta fika na un distánsia sértu di sól. Si el ta fikaba un bokadinhu más pértu di sól, tudu agu ta sekaba, i nos planéta ta sérba un rótxa kenti i sen vida. Tanbê, si Téra ta fikaba un bokadinhu más lonji di sól, tudu agu ta konjelaba i el ta biraba un bóla grandi di jélu. Má, Jeová poi Téra na lugar sértu, pa pode ten agu ki ta sustenta vida. Modi ki kel-li ta kontise? Kalor di sól ta ivapora agu di mar i di Téra ki ta forma núven. Sientistas ta fla ma tudu anu sól ta ivapora agu ki ta txiga pa intxi un tanki ki ten uns 80 km di largura, altura i fundura. Tudu kel agu ki ivapora ta fika uns 10 dia na séu, dipôs el ta kai na fórma di txuba ô névi. Kel agu ki kai ta torna volta pa mar i pa kes otu lugar na Téra ki ten agu, i kel siklu li ta kontinua ta ripiti. Jeová faze kel-li, pa nu pode ten agu sénpri. Kel-li ta prova ma el ten sabedoria i puder. — Jó 36:27, 28; w20.05 22 ¶6

Kuarta-fera, 7 di setenbru

Óras ki spritu santu ben i el fika riba nhos, nhos ta dadu puder. — Atos 1:8.

Jizus fla pa nu kontinua ta ora ta pidi spritu santu. (Luc. 11:9, 13) Jeová ta uza se spritu santu pa da-nu forsa, i ti mésmu ‘puder alén di normal’. (2 Cor. 4:7) Ku ajuda di spritu santu, nu pode aguenta kalker prubléma ki nu sta pasa pa el. Tanbê, spritu santu pode djuda-nu kunpri nos diziginason na sirvisu di Deus i el pode djuda-nu midjora kapasidadis ki dja nu ten. Pur isu, óras ki nu ta konsigi ten bons rezultadu na nos sirvisu pa Deus, nu sabe ma é ka pamodi nos kapasidadi, má é pamodi spritu santu ki djuda-nu. Nu pode mostra ma nu ta da valor pa spritu santu di Deus, óras ki nu ta pidi Jeová pa djuda-nu odja si nu tene algun pensamentu ô dizeju mariadu na korason. (Sal. 139:23, 24) I si dipôs ki nu faze orason, nu odja ma nu tene algun pensamentu ô dizeju mariadu, nu debe faze orason ta pidi spritu santu pa da-nu forsa pa nu lida ku el. Asi, nu ta mostra ma nu sta disididu na ivita faze kalker kuza ki pode poi Jeová ka ta djuda-nu ku se spritu santu. — Efé. 4:30. w20.05 28-29 ¶10-12

Kinta-fera, 8 di setenbru

Dja N faze-s konxe bu nómi. — João 17:26.

Óras ki nu ta difende nómi di Jeová, nu sta ta sigi izénplu di Jizus Kristu. Jizus djuda otus algen konxe nómi di se Pai. El ka faze kel-la sô óras ki el ta uzaba nómi di Deus, má tanbê óras ki el ta inxinaba pesoas ken ki Jeová éra di verdadi. Pur izénplu, kes farizeu ta poba pesoas ta pensaba ma Jeová é duru, difísil di agrada, sen konpaxon i ki ta sta lonji. Má, Jizus djuda pesoas odja se Pai sima un algen ki ta ntende otus, ki ten paxénxa, ki ta púrdua i ki é amor. Tanbê, el djuda pesoas konxe Jeová na manera perfetu ki el imita kualidadis di se Pai na se dia-dia. (João 14:9) Sima Jizus, nu pode fla pesoas kuzê ki nu sabe sobri Jeová, i inxina-s ma el é un Deus di amor i ma el é bon. Di kel manera li, nu pode dismaskara kes mintira i kalúnias sobri Jeová. Nu ta santifika nómi di Deus óras ki nu ta djuda pesoas trata se nómi di manera santu. Através di kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze, nu ta mostra pesoas ki tipu di Deus Jeová é di verdadi. Nu ta linpa nómi di Jeová óras ki nu ta djuda pesoas sabe verdadi sobri el. w20.06 6-7 ¶17-18

Sésta-fera, 9 di setenbru

Ka nu bira orgulhozu, ta poi algen ta konpiti es ku es i ta inveja kunpanheru. — Gál. 5:26.

Uza redi sosial pa kuzas dretu, sima pâpia ku família i amigus. Má dja bu repara ma alguns kuza ki algen ta poi na redi sosial é sô pa es pode parse? É sima ki es sta ta fla: “Nhos odja-m li!” Alguns ti ta uza palavras suju i ki ten aver ku séksu pa komenta ses própi fotu ô di otus algen. Kel-li tanbê ta bai kóntra kel konsedju ki Bíblia ta da-nu, pa nu ser umildi i poi na lugar di otus. (1 Ped. 3:8) Si bu ta uza redi sosial, pergunta bu kabésa: ‘Kes komentáriu, fotus ô vídius ki N ta poi pode mostra ma N krê parse? N pode poi otus ta xinti invéja?’ Sérvus di Deus ka meste fika ta mostra ma es é inportanti. Es ta sigi kel konsedju di Bíblia ki nu ta atxa na testu di oji. Umildadi ka ta dexa-nu ser orgulhozu sima kes algen di mundu ki ta krê mostra ma es é txeu inportanti. — 1 João 2:16. w20.07 6 ¶14-15

Sábadu, 10 di setenbru

Antis N ta papiaba mal di algen, N ta pirsigiba i N ta injuriaba algen. Má, N mostradu mizerikórdia pamodi N ta ajiba na iginoránsia. — 1 Tim. 1:13.

Antis di apóstlu Polu bira un disiplu di Kristu, el éra un jóven ki ka tinha ruspetu i el ta pirsigiba sigidoris di Jizus. (Atos 7:58) Na kel ténpu ki Polu éra konxedu pa Saulu, kes sigidor di Jizus tinha txeu medu di el. Pur isu, Jizus tevi ki para Polu. El pâpia ku Polu la di Séu i el pô-l ta fika ségu. Pa el pode odjaba otu bês, Polu tinha ki pidiba ajuda na kes algen ki el ta pirsigiba. El mostra umildadi kantu el seta ajuda di un disiplu ki txomaba Ananias, ki pô-l ta odja otu bês. (Atos 9:3-9, 17, 18) Dipôs di algun ténpu, Polu bira un sigidor di Jizus txeu konxedu. Má nunka el ka skese di lison ki Jizus inxina-l na kel strada pa Damasku. Polu kontinua umildi i el staba prontu pa seta ajuda di se irmons ku irmans. El rekonhese ma es éra di ‘grandi ajuda’ pa el. — Col. 4:10, 11, nóta di rodapé. w20.07 18-19 ¶16-17

Dumingu, 11 di setenbru

Nhos Pai krê da nhos Reinu. — Luc. 12:32.

Sikrê Jeová é Tudu-Poderozu, el ta da otus alguns responsabilidadi. Pur izénplu, el skodje Jizus pa ser Rei di Reinu di Deus, i El ta ben da algun autoridadi pa kes 144 mil algen ki ta ba governa ku Jizus. É klaru ki Jeová trena Jizus pa ser Rei i Saserdóti Prinsipal. (Heb. 5:8, 9) Tanbê el sta trena kes ki ta ba governa ku Jizus. Má, el ka ta tenta kontrola kada kuza ki es ta faze na ses trabadju. Envês di kel-li, el ta kunfia ma es ta konsigi faze se vontadi. (Apo. 5:10) Si nos Pai na Séu, ki ka meste ajuda di ningen, ta da otus alguns responsabilidadi, inda más anos! Pur izénplu, abo é un xéfi di família ô un ansion na kongregason? Nton, sigi izénplu di Jeová i da otus algun responsabilidadi. Tanbê, ka bu tenta kontrola tudu kuza ki es ta faze. Óras ki bu ta imita Jeová, é ka sô trabadju ki ta fika prontu, má tanbê bu sta ta trena otus i bu sta ta djuda-s ganha más kunfiansa. — Isa. 41:10. w20.08 9 ¶5-6

Sugunda-fera, 12 di setenbru

Fidju di Ómi ben pa djobe i salva kuzê ki staba perdedu. — Luc. 19:10.

Kuzê ki Jeová krê pa nu pensa di se ovelhas ki perde? Nu pode prende ku izénplu di Jizus. El sabeba ma tudu ovelhas di Jeová ten txeu valor. Pur isu, el faze tudu kel ki el pode pa djuda ‘kes ovelha di kaza di Israel ki perde’ volta pa Jeová. (Mat. 15:24) Jizus é un bon pastor, pur isu el tanbê, el faze di tudu pa ka dexa ninhun ovelha di Jeová perde. (João 6:39) Apóstlu Polu insentiva ansions di kongregason na Éfezu pa imita izénplu di Jizus. El skrebe: ‘Nhos debe djuda kes ki sta fraku i lenbra sénpri di kes palavra di Sinhor Jizus, ki fla: “É más sábi da di ki toma.”’ (Atos 20:17, 35) Kel testu li ta mostra klaru, ma ansions ten un responsabilidadi inportanti di kuida di povu di Jeová. Un ansion na Spanha ki txoma Salvador, fla: “Óras ki N ta pensa na modi ki Jeová ta kuida di se ovelha ki perde, N ta fika ku vontadi di faze tudu kel ki N pode pa N djuda-s. N sabe ma Jeová krê pa N kuida di es.” w20.06 23 ¶15-16

Térsa-fera, 13 di setenbru

Kuzas di pasadu ka ta ben más. — Apo. 21:4.

Jeová sabe ma nu ta ben bira perfetu sô na fin di mil anu. Pur isu, timenti kel-li ka kontise, el ta kontinua ta ten paxénxa ku nos i el sta prontu pa púrdua nos pekadu. Kel-li é un bon motivu pa nu djobe kes kuza dretu na otus i ten paxénxa ku es. Jizus ku anjus fika rei di kontenti kantu Jeová faze Téra. Má, imajina modi ki es ta ben fika kontenti óras ki Téra fika xeiu di algen perfetu ki ta ama Jeová i ki ta sirbi-l. Imajina modi ki kes ki ta ba governa ku Kristu na Séu ta ben fika kontenti óras ki es odja modi ki ses trabadju djuda kes algen li na Téra. (Apo. 4:4, 9-11; 5:9, 10) I imajina vive na un mundu undi ki ningen ka ta ben txora pamodi sufrimentu, má pamodi alegria, i undi ki duénsa, tristéza i mórti ka ta ten más. Timenti kel dia ka txiga, sta disididu na imita amor, sabedoria i paxénxa di Jeová. Si bu faze kel-li, nunka bu ka ta perde alegria, ka ta nporta kuzê ki pode kontise. (Tia. 1:2-4) Fórti nu ta fika kontenti ku kel promésa di Jeová li: ‘Ta ben ten resureison’! — Atos 24:15. w20.08 19 ¶18-19

Kuarta-fera, 14 di setenbru

Kes notísia sábi di Reinu ta ben ser pregadu na mundu interu. — Mat. 24:14.

Bíblia é un prezenti ki ta prova ma Jeová ta ama-nu. Nos Pai na Séu da-nu Bíblia, pamodi el ta preokupa txeu ku se fidjus li na Téra. Jeová ta uza Bíblia pa responde kes pergunta más inportanti ki nu ta faze, sima: Di undi ki nu ben? Pamodi ki nu sta li? Kuzê ki ta ben kontise na futuru? Jeová krê pa tudu se fidjus sabe respósta pa kes pergunta li. Nton, duránti un monti ténpu, el poi ómis ta traduzi Bíblia na monti língua. Oji, nu ta atxa Bíblia interu ô párti di el na más di 3 mil língua! Bíblia é livru más traduzidu i distribuidu na mundu. Nu pode mostra ma nu ta da valor pa Bíblia, óras ki nu ta le-l tudu dia, pensa txeu na kuzê ki el ta inxina i sforsa pa nu faze sima nu prende. Tanbê, nu ta mostra nos gratidon pa Deus, óras ki nu ta sforsa pa nu pâpia ku tudu algen ki nu konsigi. — Sal. 1:1-3; Mat. 28:19, 20. w20.05 24-25 ¶15-16

Kinta-fera, 15 di setenbru

N sta insultadu i trosadu di el duránti dia interu pamodi palavra di Jeová. — Jer. 20:8.

Proféta Jeremias diziginadu pa trabadja na un tiritóriu difísil dimás. El fika txeu dizanimadu ki el pensa na dizisti. Má el ka dizisti. Pamodi? Pamodi ‘palavra di Jeová’ éra sima un lumi déntu Jeremias, i el ka sta konsigi aguentaba el! (Jer. 20:9) Mésmu kuza ta kontise óras ki nu intxi nos menti i korason ku Palavra di Deus. Kel-li é más un razon pa nu studa Bíblia tudu dia i pensa na el. Asi, nu ta ten más alegria i más algen pode obi nos mensaji. (Jer. 15:16) Pur isu, si bu sta xinti dizanimadu, pidi Jeová pa djuda-u. El ta djuda-u lida ku bus inperfeson, frakézas ô duénsa. El ta djuda-u pensa di manera ikilibradu sobri priviléjius. I el ta djuda-u konsentra na kuzas dretu sobri pregason. Más inportanti inda, abri bu korason pa bu Pai na Séu i konta-l bus preokupason. Ku ajuda di Jeová, bu pode ganha luta kóntra dizánimu. w20.12 27 ¶20-21

Sésta-fera, 16 di setenbru

Konsedja. . . kes mudjer ki dja sta grandi, sima mai; kes jóven, sima irmans, ku tudu ruspetu. — 1 Tim. 5:1, 2.

Alguns irman ta atxa ma runions é un xansi ki es ten di sta ku irmons. Pur isu, nu krê resebe-s dretu na runion, pâpia ku es i dexa-s sabe ma nu ta preokupa txeu ku es. Sima Jizus, nu pode tra ténpu pa sta ku nos irmans. (Luc. 10:38-42) Talvês nu pode konvida-s pa es kume ku nos ô pa algun diverson. Óras ki nu ta faze kes kuza li, nu krê ten sertéza ma kes kuza ki nu ta fla ta sirbi pa nkoraja. (Rom. 1:11, 12) Ansions tanbê debe lenbra sénpri di izénplu di Jizus. Jizus sabia ma ka éra fásil pa alguns algen ser solteru. Má el mostra klaru ma un algen ka meste kaza ô ten fidju pa el ser filís di verdadi. (Luc. 11:27, 28) Má, nu ta pode ser filís di verdadi óras ki nu ta poi sirvisu di Jeová na primeru lugar na nos vida. (Mat. 19:12) Ansions meste, más txeu inda, trata mudjeris di kongregason sima ses irman i ses mai. É bon ansions tra un ténpu antis ô dipôs di runion pa pâpia ku irmans. w20.09 21-22 ¶7-9

Sábadu, 17 di setenbru

Un agrikultor ta fika ta spéra pa kumida ki ten txeu valor. . . Tanbê nhos ten paxénxa. — Tia. 5:7, 8.

Na Israel, un agrikultor ta kustuma plantaba simentis dipôs di kes primeru txuba, ki ta kaíba na metadi di mês di otubru, i el ta fazeba kodjéta dipôs di kes últimu txuba, ki ta kaíba na metadi di mês di abril. (Mar. 4:28) Paxénxa di un agrikultor é un grandi izénplu pa nos. Má, kel-li alvês é ka fásil. Dja ki nos é inperfetu nu ta krê odja faxi kes rezultadu di nos sforsu. Má, pa un plantason da kumida, kel agrikultor ten ki kuida di el dretu. El meste pripara txon, símia, rinka kes padja brabu i rega kes planta. Di mésmu manera, trabadju di faze disiplus ta iziji txeu sforsu. Ta leba ténpu pa rinka di korason di un studanti kes padja brabu ki ka ta dexa-s trata tudu algen igual i mostra amor. Si nu ten paxénxa, nu ka ta dizanima óras ki pesoas ka ta obi-nu. I mésmu óras ki alguns algen ta obi nos mensaji, nu meste ten paxénxa pamodi nu ka pode obriga un studanti ten fé. Alvês, ti disiplus di Jizus ka ta ntendeba faxi kuzê ki el ta inxinaba. (João 14:9) Nu debe lenbra ma nu pode planta i rega, má é Deus ki ta faze-l kria. — 1 Cor. 3:6. w20.09 11 ¶10-11

Dumingu, 18 di setenbru

N ta lova Jeová di tudu nha korason na meiu di un grupu di algen justu i na kongregason. — Sal. 111:1.

Nos tudu nu krê pa nos studanti faze prugrésu i batiza. Má, un kuza ki pode djuda-s é óras ki nu ta insentiva-s pa es sisti runion. Normalmenti kes studanti ki ta kumesa lógu ta sisti runion, ta faze prugrésu más faxi. Alguns instrutor ta splika ses studanti ma kes kuza ki es ta prende na studu é sô metadi di ses prugrama di studu di Bíblia. I pa es resebe kel otu metadi, es meste bai runion. Lé Hebreus 10:24, 25 ku bu studanti i splika-l modi ki é sábi sta na runion. Pâpia ku el di manera animadu sobri algun kuza ki bu prende na un runion ka dura li. Kel-li pode pô-l ku más vontadi di bai runion, envês di sô konvida-l. Kuzê ki bu studanti ta ba xinti óras ki el bai runion pa primeru bês, ta ser mutu más midjór di ki kalker otu kuza ki el odja i ki el obi na otus relijion. (1 Cor. 14:24, 25) El ta ba konxe pesoas ki ta ba ser bons izénplu pa el i ki pode djuda-l faze prugrésu i batiza. w20.10 10-11 ¶14-15

Sugunda-fera, 19 di setenbru

Ki instrutor é sima [Deus]? — Jó 36:22.

Spritu santu ta djuda-u aplika na bu vida kuzê ki bu lé i ki bu studa na Palavra di Deus. Faze orason sima salmista ki fla: ‘Ó Jeová, inxina-m na bu kaminhu. N ta anda na bu verdadi. Da-m un korason konplétu pa N pode ruspeta bu nómi.’ (Sal. 86:11) Nton, kontinua ta lé i ta studa Bíblia i otus publikason ki Jeová ta da-nu através di se Palavra i di se organizason. É klaru ki bu obijetivu ka debe ser sô ten konhisimentu. Bu krê pa verdadi fika gravadu na bu korason i bu krê aplika-l na bu vida. Spritu santu di Jeová pode djuda-u faze kel-li. Tanbê, bu krê nkoraja bus irmons ku irmans. (Heb. 10:24, 25) Pamodi? Pamodi es é bu família. Faze orason ta pidi spritu santu pa djuda-u da komentárius di korason na runion i pa bu faze bu midjór óras ki bu ten un párti. Si bu faze kes kuza li, bu sta mostra Jeová ku se Fidju ma bu ta ama ses ‘ovelhas’ ki ten txeu valor pa es. (João 21:15-17) Tra pruvetu di tudu informasons ki nos Grandiozu Instrutor ta da-nu. w20.10 24-25 ¶15-17

Térsa-fera, 20 di setenbru

Tudu es bandona-l i es fuji. — Mar. 14:50.

Modi ki Jizus trata se apóstlus kantu es staba dizanimadu? Poku ténpu dipôs ki el resusitadu, Jizus fla alguns di se sigidoris: ‘Ka nhos ten medu! Nhos bai, nhos konta nhas irmon [ma N resusitadu]’. (Mat. 28:10a) Jizus ka dizisti di se apóstlus. Sikrê es bandona-l, Jizus kontinua ta txoma-s di ‘nhas irmon’. Sima Jeová, Jizus trata-s ku mizerikórdia i el purdua-s. (2 Reis 13:23) Di mésmu manera, nos tanbê nu ta preokupa txeu ku kes ki sta inativu. Es é nos irmons ku irmans i nu gosta txeu di es! Inda nu ta lenbra di tudu trabadju ki es fazeba antis, i alguns talvês duránti txeu anu. (Heb. 6:10) Nu tene txeu sodadi di es! (Luc. 15:4-7) Nton, nu pode nkoraja kes inativu pa sisti runion. I óras ki un inativu ta txiga na Salon di Reinu nu debe bai pâpia ku el i resebe-l dretu. w20.11 6 ¶14-17

Kuarta-fera, 21 di setenbru

Ka nhos pasa di kuzas ki sta skrebedu. — 1 Cor. 4:6.

Tiagu ku Juan, djuntu ku ses mai, pidi Jizus un priviléjiu ki el ka tinha autoridadi pa da. Sen pensa dôs bês, Jizus dexa klaru ma é sô se Pai na Séu ki pode disidi kenha ki ta xinta na se direita i na se skérda na Reinu. (Mat. 20:20-23) Jizus mostra ma el ta setaba se limitasons. El éra umildi. Nunka el ka faze nada ki Jeová ka manda-l faze. (João 12:49) Modi ki nu pode imita kel bon izénplu di Jizus? Nu ta mostra ma nu ta seta nos limitason sima Jizus, óras ki nu ta sigi kel konsedju di Bíblia ki sta na testu di oji. Pur isu, óras ki nu pididu un konsedju, nunka nu ka debe insisti na nos opinion ô fla kel primeru kuza ki pasa-nu pa kabésa. Envês di kel-li, nu debe mostra kuzê ki Bíblia i nos publikasons ta fla. Asi, nu ta mostra ma nu ta seta nos limitasons. Tanbê, ser umildi ta djuda-nu ten sertéza ma konsedju di Jeová é sénpri más midjór di ki kalker konsedju ki nu pode da. — Apo. 15:3, 4. w20.08 11-12 ¶14-15

Kinta-fera, 22 di setenbru

Ka bu ser justu dimás, nen ka bu mostra ma bu ten sabedoria dimás. Pakê poi bu kabésa na disgrasa? — Ecl. 7:16.

Si bu ta atxa ma bu meste da un amigu konsedju, di kuzê ki bu debe lenbra? Antis di pâpia ku el, pergunta bu kabésa: ‘N sta ta ser “justu dimás”?’ Un algen ki é justu dimás ka ta uza leis di Jeová, má el ta uza se própi ideias pa julga otus. Pur isu, el pode ka mostra txeu mizerikórdia. Nton, dipôs di faze kes pergunta, si inda bu odja ma bu meste pâpia ku bu amigu, fla-l kal ki é prubléma. Uza kes pergunta pa djuda-l ntende ma kuza ki el faze é mariadu. Ten sertéza ma bus konsedju sta ku bazi na Bíblia. Lenbra tanbê ma bu amigu ka ta ba presta kónta na bo, má na Jeová. (Rom. 14:10) Kunfia na sabedoria di Palavra di Deus, i óras ki bu sta ba da un algen konsedju, ten konpaxon sima Jizus. (Pro. 3:5; Mat. 12:20) Pamodi? Pamodi Jeová ta trata-nu di mésmu manera ki nu ta trata otus. — Tia. 2:13. w20.11 21 ¶13

Sésta-fera, 23 di setenbru

Nhos para di julga pa kuzas ki nhos ta odja, má nhos faze un julgamentu justu. — João 7:24.

Bu ta gostaba pa algen julga-u pamodi kor di bu péli, pa fórma di bu róstu, pa bu altura ô pa bu pézu? Klaru ki nau. Fórti nu ta fika kontenti di sabe ma Jeová ka ta julga-nu sô pa kuzas ki otus ta odja! Pur izénplu, kantu Samuel odja fidjus di Jesé, el ka odja kuzê ki Jeová odja. Jeová flaba Samuel ma un di kes fidju di Jesé ta sérba rei di Israel. Má éra kal di es? Kantu Samuel odja Eliabi, kel fidju más grandi di Jesé, el fla: ‘Di sertéza é kel-li ki Jeová skodje.’ Eliabi ta parseba sima un rei. ‘Má, Jeová fla Samuel: “Ka bu djobe pa kel ki el ta parse nen pa se altura, pamodi N ka skodje-l.”’ Kuzê ki nu ta prende? Jeová kontinua ta fla: ‘Ómi ta odja kel ki ta parse, má Jeová ta odja korason.’ (1 Sam. 16:1, 6, 7) Nu krê faze sima Jeová óras ki nu ta lida ku nos irmons ku irmans. w20.04 14 ¶1; 15 ¶3

Sábadu, 24 di setenbru

Nhos labanta odju i nhos odja kes kanpu, ki sta branku pa kodjéta. — João 4:35.

Na kaminhu pa Galilea, Jizus pasa pa alguns kanpu, ki inda ka txigaba ténpu di kodjéta. (João 4:3-6) Sta faltaba uns kuatu mês pa faze kodjéta. Nton, Jizus fla un kuza ki talvês ta parseba stranhu: ‘Nhos labanta odju i nhos odja kanpus, ki sta branku pa kodjéta.’ (João 4:35, 36) Kuzê ki el krê flaba ku kel-li? Ta parse ma Jizus ka staba ta pâpia sobri faze kodjéta na kanpu, má sobri kodjéta di algen. Pensa na kuzê ki kontise poku ténpu antis. Judeus ka ta trataba ku samaritanus. Má simé, Jizus prega pa un mudjer samaritana i el obi! Pur isu, timenti Jizus staba ta pâpia di kes ‘kanpu branku pa kodjéta’, txeu samaritanu ki obi kel mudjer ta pâpia sobri Jizus, staba ta bai na el pa ba prende más. (João 4:9, 39-42) Un livru fla sobri kes versíklu li: ‘Kel vontadi ki pesoas tinha di obi Jizus, ta mostraba ma es éra sima un plantason ki staba prontu pa kodjéta.’ w20.04 8 ¶1-2

Dumingu, 25 di setenbru

Nu pensa na kunpanheru pa nu insentiva kunpanheru pa amor i pa bons óbra. — Heb. 10:24.

Runions ta djuda-nu midjora nos kapasidadi di prega i di inxina. Pur izénplu, na runion nu ta prende modi ki nu ta uza dretu kes Feraménta prinsipal pa inxina. Pur isu, pripara dretu pa kada runion. Duránti runion, presta txeu atenson. Dipôs di runion, faze sima bu prende. Si bu faze si, bu ta bira ‘un bon trópa di Kristu Jizus’. (2 Tim. 2:3) Tanbê nu ten ajuda di kes milhon di anju poderozu di Jeová. Pensa na kuzê ki un izérsitu di anju é kapás di faze. (Isa. 37:36) Ka ten ningen ki é sima kel izérsitu di Jeová li ki é poderozu. Jeová é más poderozu ki ten. Pur isu óras ki el sta ku nos, nu ta ser sénpri más fórti ki nos inimigus, ka ta nporta es é kantu. (Juí. 6:16) Nu ka ten dúvida ma kel-li é verdadi. Pur isu, óras ki bu sta xinti dizanimadu pamodi un kuza ki un koléga ô un família ki ka é Tistimunha di Jeová fla ô faze, lenbra sénpri di kenha ki sta ku bo. Bu ka sta bo sô na es luta. Bu ta sigi orientasons di Jeová, pur isu el ta djuda-u. w21.03 29 ¶13-14

Sugunda-fera, 26 di setenbru

Si mortus ka ta ben resusitadu, “nu kume i nu bebe, pamodi manhan nu ta móre”. — 1 Cor. 15:32.

Talvês apóstlu Polu staba ta pâpia di kel ki Izaías flaba israelitas na Isaías 22:13. Envês di es bira ses amizadi ku Jeová más fórti, kes israelita staba más interesadu na pasa sábi. Nu pode fla ma éra sima si kes israelita staba ta fla: “Pruveta vida gósi, pamodi manhan pode ka da más.” Oji txeu algen ta pensa di kel manera li. Fé na resureison debe djuda-nu skodje dretu ken ki debe ser nos amigus. Kes irmon na Korintu meste tomaba kuidadu pa es ka biraba amigu di kes ki ka ta kriditaba na resureison. Kel-li ta sirbi di avizu pa nos oji. Si nu faze amizadi ku pesoas ki ka ta pensa na futuru i ki krê sô pasa sábi, nu pode ten maus rezultadu. Kel tipu di amizadi li pode kaba ku manera di pensa i kes bon ábitu ki un kriston verdaderu debe ten i pode ti pô-l ta faze kuzas ki Jeová ta ôdia. É pur isu ki Polu da kel avizu li: ‘Nhos rekupera nhos bon juís ta faze kel ki é justu i ka nhos faze pekadu’. — 1 Cor. 15:33, 34. w20.12 9 ¶3, 5-6

Térsa-fera, 27 di setenbru

Kabésa di tudu ómi é Kristu; kabésa di mudjer é ómi; i kabésa di Kristu é Deus. — 1 Cor. 11:3.

Kel testu li ta mostra-nu modi ki Jeová organiza se família na Séu ku Téra. Ser kabésa ô xéfi, ta nvolve dôs kuza prinsipal: autoridadi i presta kónta. Jeová é ‘kabésa’, ô kel autoridadi más grandi ki ten i tudu se fidjus, na Séu ku na Téra, debe presta kónta na el. (Rom. 14:10; Efé. 3:14, 15) Jeová da Jizus autoridadi pa toma kónta di tudu kongregason, má Jizus ten ki presta kónta na Jeová pa manera ki el ta trata kongregason. (1 Cor. 15:27) Jeová tanbê da maridu autoridadi sobri se mudjer i se fidjus. Nton modi ki un ómi pode prende ser un bon xéfi di família? Un ómi ki krê ser un bon xéfi di família, meste ntende primeru kuzê ki Jeová ta spéra pa el faze. Tanbê, el meste ntende pamodi ki Jeová da alguns algen autoridadi. Dipôs, el meste sabe dretu kuzê ki el ten ki faze pa el imita izénplu di Jeová i di Jizus. Pamodi ki é inportanti pa xéfis di família ntende kes kuza li? Pamodi Jeová da-s algun autoridadi i el ta spéra ma es ta uza dretu kel autoridadi ki es resebe. — Luc. 12:48b. w21.02 2 ¶1-3

Kuarta-fera, 28 di setenbru

Ami, Jeová, mi é bu Deus, Kel ki ta inxina-u kuzê ki é midjór pa bo. — Isa. 48:17.

É bon nu imita Jeová ki ta skodje skese di alguns kuza. Pur izénplu, mimória di Jeová é perfetu. Má, si nu rapende el ta skodje purdua-nu i skese di nos éru. (Sal. 25:7; 130:3, 4) I el krê pa nu faze mésmu kuza óras ki otus ta magua-nu. (Mat. 6:14; Luc. 17:3, 4.) Nu pode mostra ma nu ta da valor pa nos sérbru ki é un prezenti spetakular, óras ki nu ta uza-l pa onra Kel ki da-nu el. Alguns ta skodje uza ses sérbru pa disidi pa es mê kuzê ki é dretu i mariadu. Má dja ki é Jeová ki faze-nu, é mutu más midjór nu sigi se lei di ki sigi di nos. (Rom. 12:1, 2) Óras ki nu ta obi ku Jeová, nu ta vive na pas. (Isa. 48:18) I nu ta prende kuzê ki Jeová krê pa nu faze timenti nu sta bibu. Asi nu ta onra nos Kriador i Pai, i el ta fika kontenti ku nos. — Pro. 27:11. w20.05 24 ¶13-14

Kinta-fera, 29 di setenbru

Nhos ten amizadi fórti pa kunpanheru. — Rom. 12:10.

Modi ki nu pode dizenvolve amor di korason pa nos irmons oji? Sima nu ta ba ta konxe nos irmons, ta fika más fásil ntende-s i más fásil xinti amor pa es. Nu pode ser ses amigu sikrê nos é di idadi i di kultura diferenti. Lenbra di Jonatan. El ta lebaba Davidi uns 30 anu, má simé el bira se grandi amigu. Bu ta pode faze amizadi ku un algen di bu kongregason ki é más grandi ô más novu di ki bo? Si bu faze asi, bu ta mostra ma bu ‘ten amor pa tudu irmons’. (1 Ped. 2:17) Má kel-li krê fla ma nu ta ten un amizadi fórti ku tudu algen na kongregason? Nau. Kel-li é ka posível. É normal nu xinti más amigu di alguns algen na kongregason di ki otus pamodi es gosta di mésmu kuza ki nos. Jizus txoma tudu se apóstlus di ‘amigus’, má el tinha un amizadi spesial pa Juan. (João 13:23; 15:15; 20:2) Má Jizus ka ta trataba Juan midjór di ki kes otu apóstlus. — Mar 10:35-40. w21.01 23 ¶12-13

Sésta-fera, 30 di setenbru

Ta parse ma nhos ten más ruspetu pa deuzis di ki otus algen. — Atos 17:22.

Apóstlu Polu ka prega se mensaji pa kes algen ki ka éra judeu na Atenas, di mésmu manera ki el pregaba pa kes judeu na sinagóga. El odja ku atenson kuzê ki staba ta kontise na ses vólta i el repara kes kustumu di relijion di kes algen. (Atos 17:23) Dipôs, Polu tenta atxa algun kuza di ses relijion ki staba di akordu ku verdadi di Skrituras. Pur isu, Polu staba prontu pa muda se manera di prega. El fla kes algen di Atenas ma se mensaji ta binha di kel ‘Deus ki ka konxedu’ ki es staba ta tenta adora. Nbóra kes algen ki ka éra judeu, ka konxeba Skrituras dretu, Polu ka dizisti di es. Má, el ta odjaba es sima un plantason ki staba prontu pa faze kodjéta. Pur isu, Polu muda se manera di prega notísias sábi. Sima apóstlu Polu, bu meste presta atenson. Djobe kalker kuza ki ta djuda-u sabe kuzê ki pesoas na bu tiritóriu ta kridita na el. Pur izénplu, modi ki kel algen ta dikora se kaza ô se karu? Se nómi, se ropa ô ti palavras ki el ta uza, ta mostra kal ki é se relijion? w20.04 9-10 ¶7-8

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen