Agostu
Sugunda-fera, 1 di agostu
Siparadu di mi nhos ka ta pode faze nada. — João 15:5.
Sô kes ki ten un amizadi fórti ku Jizus, ki ta ben resebe bensons di se sakrifisiu di resgati. Modi ki nu sabe kel-li? Pamodi Jizus fla ma el ta ben daba ‘se vida pa se amigus.’ (João 15:13) Tanbê, kes algen fiel ki vive antis di Jizus ben pa Téra, ta ben prende sobri el i ama-l. Alguns ómi ku mudjeris ta ben resusitadu. Má ti es tanbê, es ten ki ben ser amigu di Jizus pa es pode ganha vida pa tudu ténpu. (João 17:3; Atos 24:15; Heb. 11:8-12, 24-26, 31) Nu ta fika kontenti di trabadja djuntu ku Jizus na prega i inxina kes notísia sábi di Reinu. Kantu Jizus staba na Téra, el éra un instrutor. Désdi ki el bai pa Séu, Jizus é kabésa di kongregason i el sta kontinua ta kuida di trabadju di prega i inxina. El ta odja i el ta da valor pa tudu kuza ki bu ta faze pa djuda tudu kes algen ki bu pode, pa konxe-l i pa konxe se Pai. Nu pode ten sertéza ma nu ta konsigi faze es trabadju sô ku ajuda di Jeová i Jizus. — João 15:4. w20.04 22 ¶7-8
Térsa-fera, 2 di agostu
Kes dôs rei li. . . ta ben xinta na mésmu méza i es ta konta kunpanheru mintira. — Dan. 11:27.
Na komésu, es ta txomaba kes rei ki ta mandaba na kes téra ki ta fikaba na nórti di Israel, di ‘rei di nórti’, i kes rei ki ta mandaba na kes téra ki ta fikaba na sul di Israel, ‘di rei di sul’. (Dan. 10:14) Nason di Israel kontinua ta ser povu di Deus, ti Pentikósti di anu 33. Má dipôs di Pentikósti, Jeová dexa klaru ma el skodjeba disiplus fiel di Jizus pa ser se povu. Pur isu, un bon párti di kel profesia ki sta na Daniel kapítlu 11, ta aplika na sigidoris di Kristu envês di nason di Israel. (Atos 2:1-4; Rom. 9:6-8; Gál. 6:15, 16) I sima ténpu ba ta pasa, txeu governanti bira rei di nórti ku rei di sul. Má simé, ten três kuza ki tudu kes governanti faze igual. Primeru, kes rei ta mandaba na kes lugar undi ki txeu povu di Deus ta viveba ô es pirsigi povu di Deus. Sugundu, es mostra ma es ta ôdia Jeová, ki é kel Deus verdaderu, pa manera ki es trata se povu. I tirseru, kes dôs rei konpiti ku kunpanheru pa es pode manda. w20.05 3 ¶3-4
Kuarta-fera, 3 di agostu
N ta bira kel ki N disidi bira. — Êxo. 3:14.
Óras ki Jeová krê faze un kuza, el ta bira kel ki el krê pa el faze se vontadi. Tanbê, Jeová pode uza se sérvus inperfetu pa bira kuzê ki el krê pa sirbi-l i pa faze sima el disidi. (Isa. 64:8) Di kes manera li, Jeová ta faze se vontadi kontise i nada ka ta pode tadja-l. (Isa. 46:10, 11) Pensa sénpri na kuzê ki nos Pai na Séu dja faze i na kes kuza ki el ta djuda-nu faze. Óras ki nu ta faze si, nu ta fika ta dimira-l i ruspeta-l más txeu. Pur izénplu, óras ki nu ta pensa na kes kuza bunitu ki Jeová kria, nu ta fika dimiradu. (Sal. 8:3, 4) I óras ki nu ta pensa na kuzê ki Jeová dja djuda-nu faze, pa nu pode kunpri se vontadi, nu ta xinti más ruspetu pa el. Na verdadi, nómi di Jeová ta pô-nu ta fika dimiradu! Kel nómi li ta nvolve tudu kel ki nos Pai é, tudu ki dja el faze i tudu kuza ki el ta ben faze. — Sal. 89:7, 8. w20.06 9 ¶6-7
Kinta-fera, 4 di agostu
Deus. . . da tudu algen vida, folgu. — Atos 17:24, 25.
Oksijéniu é un gas ki tudu algen ku animal meste pa pode vive. Sientistas ta fla ma na un anu kriaturas ta respira 100 bilhon di tonelada di oksijéniu. Dipôs ki kes kriatura respira oksijéniu, es ta liberta un gas ki txoma dióksidu di karbonu. Má simé, nunka ka ta falta oksijéniu pa kes kriatura na Téra, i nos séu nunka ka ta fika xeiu di dióksidu di karbonu. Pamodi? Pamodi Jeová kria txeu tipu di planta di tudu tamanhu, ki ta toma kel dióksidu di karbonu i es ta da oksijéniu. Tudu kel-li ta prova kel ki sta na testu di oji. Kuzê ki pode djuda-nu da valor pa nos planéta ki é spetakular i pa tudu kes kuza ki el ta da-nu? (Sal. 115:16) Un manera é óras ki nu ta pensa na tudu kes kuza ki Jeová dja faze. Kel-li ta pô-nu ta agradese Jeová tudu dia pa kes bon kuza ki el ta da-nu. I nu ta mostra ma nu ta da valor pa Téra, óras ki nu ta faze tudu kel ki nu pode pa mante lugar undi ki nu ta mora linpu. w20.05 22 ¶5, 7
Sésta-fera, 5 di agostu
Di sertéza N ta ben santifika nha nómi, ki nasons trata sen ruspetu na ses meiu. — Eze. 36:23.
Jeová uza se sabedoria, paxénxa i justisa pa lida ku kes dizafiu di Satanás. Jeová tanbê mostra se grandi puder di un monti manera. I más inportanti inda, el ta mostra se amor na tudu kuza ki el ta faze. (1 João 4:8) Jeová nunka ka para di santifika se nómi. Ti inda Satanás sta ta kalúnia nómi di Deus. El ta tenta poi pesoas ta duvida di puder di Deus, di se justisa, sabedoria i amor. Pur izénplu, Satanás ta tenta poi pesoas ta pensa ma Jeová é ka Kriador. I sikrê es kridita ma Deus ta izisti, Satanás ta tenta pô-s ta atxa ma Deus i se leis é ka justu i difísil dimás. Ti el ta inxina ma Jeová é un Deus mau, ki ka ten korason, ki ta kema algen na inférnu di lumi. Óras ki es ta kridita na kes tipu di kalúnia li, é más faxi es nega govérnu justu di Jeová. Timenti ka txiga kel dia ki Jeová ta ben kaba ku Satanás, el ta tenta pô-u ta fika di se ladu. Má el ta konsigi? w20.06 5-6 ¶13-15
Sábadu, 6 di agostu
Ka ten nen gregu nen judeu, nen kes ki faze sirkunsizon nen kes ki ka faze sirkunsizon, nen stranjeru, sita, skravu nen ómi livri; má Kristu é tudu kuza i el sta na tudu algen. — Col. 3:11.
Na txeu kongregason irmons ku irmans ta sforsa pa prende un otu língua. Es pode atxa difísil di splika kuzê ki es ta pensa. Má simé, si nu ka konsentra na éru ki es ta da óras ki es ta pâpia nos língua, nu ta konsigi odja ses amor pa Jeová i ses dizeju di sirbi-l. Si nu presta atenson na ses kualidadi bunitu, nu ta da-s más valor i nu ta ruspeta-s más txeu. I nu ka ta fla: ‘N ka meste-u’, sô pamodi es ka ta pâpia nos língua dretu. (1 Cor. 12:21) Jeová ta da kada un di nos un lugar na se kongregason. Kel-li é un priviléjiu grandi. Ka ta nporta si nos é ómi ô mudjer, kazadu ô solteru, jóven ô algen grandi, ô si nu ta pâpia un língua dretu ô nau, nos tudu nu ten txeu valor pa Jeová i pa kunpanheru. (Rom. 12:4, 5; Col. 3:10) Sénpri nu djobe xansi di mostra inda más, ma nu ta da txeu valor pa nos lugar i lugar di otus na kongregason di Jeová. w20.08 31 ¶20-22
Dumingu, 7 di agostu
Alguns ómi djunta ku el i es bira krenti. — Atos 17:34.
Sidadi di Atenas staba xeiu di adorason di deus falsu, konportamentu seksual mariadu i filozofia ki staba ligadu ku adorason falsu. Má, apóstlu Polu ka dizisti di gentis di Atenas, nen kantu es ofende-l. Polu ta lenbraba, ma antis el ‘ta papiaba mal di algen, el ta pirsigiba i el ta injuriaba algen’. Má dipôs el bira un kriston. (1 Tim. 1:13) Sima Jizus odja ma Polu pode biraba un disiplu, Polu tanbê ta kriditaba ma gentis di Atenas pode biraba disiplus di Jizus. Se kunfiansa da bons rezultadu. (Atos 9:13-15) Na ténpu di apóstlus, pesoas di tudu tipu bira disiplus di Jizus. Kantu Polu skrebe karta pa kristons ki ta viveba na un sidadi na Grésia, ki txomaba Korintu, el fla ma alguns algen di kel kongregason éra kriminozus ô es ta fazeba konportamentu seksual mariadu gravi na pasadu. Tanbê, el fla: ‘Alguns di nhos éra asi. Má nhos labadu’. (1 Cor. 6:9-11) Bu ta atxaba ma kes tipu di algen la pode mudaba i biraba disiplus di Jizus? w20.04 12 ¶15-16
Sugunda-fera, 8 di agostu
Dja sta bon!. . . Tra-m nha vida. — 1 Reis 19:4.
Ansions ka debe julga lógu kes algen ki kumesa ta ten dúvida si bale péna sirbi Jeová. Má envês di kondena-s, ansions debe tenta ntende pamodi ki es sta pâpia i aji di kel manera la. É sô asi ki ansions pode uza Bíblia pa nkoraja-s na kuza ki es meste. Proféta Elias fuji di Rainha Jizabel. (1 Reis 19:1-3) El ta pensaba ma se trabadju ka ta sirbiba pa nada i el krê moreba. (1 Reis 19:10) Envês di kondena Elias, Jeová fla-l ma el ka staba el sô. Tanbê el fla-l ma el pode kunfiaba na se puder i ma inda el tinha txeu trabadju pa faze. Ku bondadi, Jeová obi kuzê ki Elias staba ta fla i el da-l novus diziginason. (1 Reis 19:11-16, 18) Kuzê ki nu ta prende? Nos tudu, inda más kes ki é ansion, debe trata ovelhas di Jeová ku bondadi. Si un algen fla ma el sta xatiadu ô el ta atxa ma Jeová nunka ka ta purdua-l, ansions debe obi-l óras ki el ta fla-s modi ki el sta xinti. Dipôs, es ta tenta djuda kel ovelha ki perde odja ma el ten txeu valor pa Jeová. w20.06 21-22 ¶13-14
Térsa-fera, 9 di agostu
Un amigu di verdadi ta ama tudu óra. — Pro. 17:17.
Jeová krê pa nu pasa sábi djuntu ku nos família i amigus. (Sal. 133:1) Jizus tinha bons amigu. (João 15:15) Bíblia ta mostra modi ki ten amigus di verdadi ta djuda-nu. (Pro. 18:24) Tanbê, el ta fla-nu ma é ka bon nu fika nos sô. (Pro. 18:1) Txeu algen ta atxa ma uza redi sosial é un manera di es ten txeu amigu i di es ka xinti es sô. Má, nu meste toma kuidadu óras ki nu ta uza redi sosial. Alguns piskiza ta mostra ma kes algen ki ta pasa txeu ténpu ta odja fotus i komentárius na redi sosial, es ta xinti es sô i es ta fika deprimidu. Pamodi? Talvês un di kes motivu é pamodi kes fotu ki algen ta poi na redi sosial, txeu bês é di kes midjór momentu di ses vida. Es ta skodje ses midjór fotu, di ses amigu i di kes lugar más bunitu ki es bai. Un algen ki ta fika ta odja kes fotu, pode kumesa ta konpara ku kes algen i atxa ma se vida ka ten piada. w20.07 5-6 ¶12-13
Kuarta-fera, 10 di agostu
Kes apóstlu ku kes ansion faze runion pa djobe kel asuntu li. — Atos 15:6.
Sentinéla di 1 di otubru di 1988, fla: “Ansions sabe ma Jizus pode uza spritu santu pa orienta kalker ansion na kongregason, pa uza un prinsípiu di Bíblia ki pode djuda-s lida ku kalker situason ô toma un disizon inportanti. (Atos 15:7-15) Spritu santu ka ta djuda sô un ansion, má el ta djuda tudu es.” Un ansion ki ta ruspeta kes otu ansion ka ta tenta pâpia sénpri primeru óras ki es ta faze runion di ansion. El ka ta pâpia más txeu di ki kes otu i nen el ka ta atxa ma se opinion sta sénpri sértu. Má, el ta da se opinion ku umildadi i el ta seta se limitason. El ta obi ku atenson óras ki otus ta da ses opinion. Más inportanti inda, el sta sénpri prontu pa da konsedju di Bíblia i sigi orientason di ‘skravu fiel i prudenti’. (Mat. 24:45-47) Si ansions mostra amor i ruspetu pa kunpanheru óras ki es ta trata asuntus di kongregason, spritu santu ta sta la i ta djuda-s toma disizons sértu. — Tia. 3:17, 18. w20.08 27 ¶5-6
Kinta-fera, 11 di agostu
Kontinua ta vense mal ku ben. — Rom. 12:21.
Inimigus di apóstlu Polu, tinha mutu más puder di ki el. Txeu bês, es manda sota-l i pa pô-l na kadia. Tanbê, Polu maltratadu pa kes algen ki devia sérba se amigus. Ti mésmu alguns na kongregason fika kóntra el. (2 Cor. 12:11; Fil. 3:18) Má Polu konsigi ganha tudu kes ki luta kóntra el. Modi? El kontinua ta prega sikrê ku pirsigison. El kontinua lial pa se irmons ku irmans mésmu kantu es diziludi-l. I más inportanti inda, el kontinua lial pa Deus ti fin di se vida. (2 Tim. 4:8) Polu konsigi vense tudu kes prubléma difísil ka pamodi el éra fórti, má pamodi el ta kunfiaba na Jeová. Bu sta ta lida ku insultu i pirsigison? Obijetivu é poi Palavra di Deus na menti i na korason di un algen ki sta interesadu. Bu ta konsigi kel obijetivu li, óras ki bu ta uza Bíblia pa responde perguntas di pesoas, mostra ruspetu i trata dretu kes algen ki ta trata-u mariadu. Tanbê, faze kel ki é dretu pa tudu algen, ti mésmu pa bus inimigu. — Mat. 5:44; 1 Ped. 3:15-17. w20.07 17-18 ¶14-15
Sésta-fera, 12 di agostu
Bu umildadi ta bira-m grandi. — 2 Sam. 22:36.
Nu pode fla ma Jeová é umildi? Sin, nu pode, sima Davidi fla na kes palavra ki sta na testu di oji. (Sal. 18:35) Kantu Davidi fla kes palavra li, talvês el staba ta pensa na kel ténpu ki proféta Samuel bai ti kaza di se pai pa ba skodje-l pa ser rei di Israel. Es éra 8 irmon i Davidi éra más novu. Má simé, Jeová skodje-l pa el fika rei na lugar di Rei Saul. (1 Sam. 16:1, 10-13) Di sertéza Davidi ta xintiba mésmu kuza ki kel salmista ki fla sobri Jeová: ‘El ta nbaxa pa el odja séu ku Téra, el ta labanta algen umildi di téra. El ta labanta póbri i el ta pô-l ta xinta djuntu ku kes algen inportanti’. (Sal. 113:6-8) Jeová ta mostra ma el é umildi na manera ki el ta trata kes algen inperfetu ki ta adora-l. El ka ta seta sô nos adorason, má tanbê el ta odja-nu sima se amigus. (Sal. 25:14) Pa nu ser se amigu, Jeová da-nu sakrifisiu di se Fidju pa pode libra-nu di nos pekadu. Jeová mostra txeu mizerikórdia i konpaxon! w20.08 8 ¶1-3
Sábadu, 13 di agostu
[Jeová] ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende. — 2 Ped. 3:9.
Jeová dja tene dia ku óra markadu pa ben kaba ku es mundu mau. (Mat. 24:36) El ka ta perde paxénxa i nen el ka ta aji antis di ténpu. El tene gana di resusita kes algen ki dja móre, má el sta spéra ku paxénxa. (Jó 14:14, 15) El sta spéra pa txiga kel ténpu sértu pa el ben da-s vida otu bês. (João 5:28) Di sertéza, nu pode prende txeu kuza ku paxénxa di Jeová. Pensa na kel-li: pamodi paxénxa di Jeová, monti algen i ku nos ku tudu, tevi xansi di ‘rapende’. Jeová krê pa tudu algen ten xansi di ganha vida pa tudu ténpu. Pur isu, nu krê mostra ma nu ta da valor pa paxénxa di Jeová. Modi? Óras ki nu ta faze nos midjór pa djobe ‘kes ki ten bon inklinason pa vive pa tudu ténpu’ i djuda-s ama Jeová i sirbi-l. (Atos 13:48) Asi, es ta pode ten bensons pamodi paxénxa di Jeová, sima nos. w20.08 18 ¶17
Dumingu, 14 di agostu
Ó Jeová, faze-m konxe bus kaminhu, i inxina-m anda na es. — Sal. 25:4.
Kuzê ki un studanti ta prende di Bíblia, ka debe fika sô na se menti, má tanbê na se korason. Pamodi? Pamodi nos korason, ki ta inklui nos dizejus, intensons i sentimentus, é ki ta pô-nu ta aji. Jizus inxina pesoas txeu kuza i es gostaba di kuzê ki el ta inxinaba. Má kes algen sigi-l pamodi el sabia tokaba ses korason. (Luc. 24:15, 27, 32) Bu studanti meste odja Jeová sima un Algen ki nu pode ten un amizadi ku el. I el meste odja Jeová sima se Pai, se Deus i se Amigu. (Sal. 25:5) Óras ki bu ta faze un studu di Bíblia, txoma atenson pa kes kualidadi bunitu ki nos Deus ten. (Êxo. 34:5, 6; 1 Ped. 5:6, 7) Ka ta nporta kal ki é asuntu ki nhos sta ta studa, djuda bu studanti konsentra na kel tipu di Algen ki Jeová é. Djuda-l da valor pa kes kualidadi bunitu ki Jeová ten, sima amor, bondadi i konpaxon. Jizus fla ma kel ‘mandamentu más inportanti i ki é primeru’ é: ‘Ama Jeová, bu Deus’. (Mat. 22:37, 38) Tenta djuda bu studanti ten un amor fórti pa Jeová. w20.10 10 ¶12
Sugunda-fera, 15 di agostu
Jizus ta amaba Marta, ku se irman i Lázaru. — João 11:5.
Jizus ta trataba tudu mudjeris ku ruspetu. (João 4:27) Má Jizus ta preokupaba mutu más txeu inda ku kes mudjer ki ta fazeba vontadi di se Pai. El ta odjaba es sima ses irman i el pâpia di es djuntu ku otus ómi ki el ta trataba sima família. (Mat. 12:50) Tanbê Jizus éra ses amigu di verdadi. Pur izénplu, pensa na amizadi ki el tinha ku Marta i Maria. Ta parse ma es éra soltera. (Luc. 10:38-42) Jizus sénpri ta papiaba i ta ajiba di un manera ki es ta xintiba avontádi. Maria ka tinha vergónha di xintaba na pé di Jizus, sima un disiplu ta fazeba. I Marta xinti avontádi pa fla Jizus ma el staba xatiadu pamodi Maria ka djuda-l pripara kumida. Na kel momentu, Jizus inxina kes dôs mudjer lisons inportanti. I kel-la ka éra úniku bês ki Jizus vizita-s. El faze kel-li txeu bês pa mostra ma el gostaba txeu di Maria, Marta i di ses irmon Lázaru. (João 12:1-3) Kantu Lázaru staba txeu duenti, Marta ku Maria sabia ma es podia kontaba ku ajuda di Jizus. — João 11:3. w20.09 20 ¶3; 21 ¶6
Térsa-fera, 16 di agostu
Es ta atxaba ma Reinu di Deus sta ba parseba dirapenti. — Luc. 19:11.
Kes disiplu di Jizus ta speraba ma Reinu ta “kumesaba lógu” i ta salvaba es di govérnu di Roma. Anos tanbê nu tene gana pa Reinu di Deus ben kaba ku maldadi i traze un mundu novu di pesoas ki ta obi ku Deus. (2 Ped. 3:13) Má, nu meste ten paxénxa i spéra pa óra sértu di Jeová. Jeová da Nué ténpu ki el mesteba pa el fazeba arka i pa el sérba ‘pregador di justisa’. (2 Ped. 2:5; 1 Ped. 3:20) Kantu Abraon faze txeu pergunta sobri distruison di Sudoma ku Gumora, Jeová obi-l ku paxénxa. (Gén. 18:20-33) Duránti txeu ténpu, nason di Israel bira infiel pa Jeová, má simé el mostra txeu paxénxa. (Nee. 9:30, 31) Oji tanbê, nu ta odja ma Jeová ten paxénxa pamodi el sta da ténpu pa tudu kes algen ki krê bira se amigu ‘rapende.’ (2 Ped. 3:9; João 6:44; 1 Tim. 2:3, 4) Óras ki nu ta pensa na izénplu di Jeová, el ta da-nu bon motivu pa nu kontinua ta prega i ta inxina ku paxénxa. w20.09 10 ¶8-9
Kuarta-fera, 17 di agostu
Ta ben ten resureison. — Atos 24:15.
Óras ki Jeová ben resusita un algen, el ta ben ten kel mésmu mimória i kel mésmu manera di ser. El ta ben ser sima el éra antis di el móre. Pensa na kuzê ki kel-li krê fla. Jeová ta ama-u txeu ki el ta presta atenson i el ta lenbra tudu kuza ki bu ta pensa, xinti, fla i faze. Si Jeová tinha ki resusitaba bo, é fásil pa el konsigi faze-u sima bo éra antis. Rei Davidi sabeba ma Jeová konxe dretu kada un di nos. (Sal. 139:1-4) Modi ki nu ta xinti óras ki nu ta ntende ma Jeová konxe-nu rei di dretu? Óras ki nu ta pensa modi ki Jeová konxe-nu rei di dretu, kel-li ta djuda-nu ka fika preokupadu. Pamodi? Lenbra ma Jeová ta preokupa txeu ku bo. El gosta di bu manera di ser ki ta pô-u ser kel tipu di algen ki bo é. El ta presta txeu atenson na tudu kuza ki bu pasa na vida i ki muda bu manera di ser. Bu ka ta fika kontenti di sabe kel-li? Pur isu, bu ka meste xinti ma bu sta bo sô. Jeová sta na bu ladu kada minutu di bu vida ta djobe xansi pa djuda-u. — 2 Cró. 16:9. w20.08 17 ¶13-14
Kinta-fera, 18 di agostu
N ta da-u sabedoria i N ta inxina-u na ki kaminhu ki bu debe anda. — Sal. 32:8.
Jeová gosta txeu di inxina se povu. El ta odja-nu sima fidjus ki el krê txeu. Pur isu, el krê pa nu konxe-l, pa nu ama-l i pa nu vive pa tudu ténpu. Nunka kel-li ka ta kontiseba si el ka ta inxinaba nos. (João 17:3) Na ténpu di apóstlus, Jeová uza kongregason pa inxina se povu. (Col. 1:9, 10) Spritu santu, ki é kel ‘ajudador’ ki Jizus prometeba, tanbê djuda se disiplus. (João 14:16) Spritu santu djuda-s ntende Palavra di Deus más dretu i lenbra txeu kuza ki Jizus fla i faze, sima kes ki sta skrebedu na Ivanjélhu. Kel konhisimentu li poi fé di kes kriston na ténpu di apóstlus ta fika más fórti. I tanbê, ses amor pa Deus, pa se Fidju i pa kunpanheru fika más fórti. Na nos ténpu, Jeová dja flaba ma ‘na ténpu di fin’ pesoas di tudu nason ta binha pa se monti. Kel-li krê fla ma es ta ben djuntaba ku se adoradoris verdaderu pa prende sobri se kaminhus. (Isa. 2:2, 3) Oji, nu sta odja kel profesia li ta kunpri. w20.10 24 ¶14-15
Sésta-fera, 19 di agostu
Ómi ki ten ntendimentu ta ganha orientason xeiu di sabedoria. — Pro. 1:5.
Kuzê ki pode poi un algen ka ta seta un bon konsedju di un amigu ki krê-l txeu? Orgulhu. Kes algen ki é orgulhozu gosta pa es ‘fazedu gósga na obidu.’ Es ‘ta disvia pa es ka obi verdadi’. (2 Tim. 4:3, 4) Es ta atxa ma es é más intilijenti ô más inportanti ki otus. Má, apóstlu Polu skrebe: ‘Si algen ta atxa ma el é algun kuza, má el é ka nada, el sta ta ngana se kabésa.’ (Gál. 6:3) Rei Salumon splika kel asuntu li rei di dretu. El skrebe: ‘Midjór é un mininu póbri, má ki ten sabedoria, di ki un rei bédju sen sabedoria, ki dja ka tene más kel bon juís pa obi konsedju.’ (Ecl. 4:13) Repara izénplu di apóstlu Pedru. Apóstlu Polu koriji-l na frenti di otus algen. (Gál. 2:11-14) Pedru podia fikaba xatiadu ku kuzê ki Polu fla i pamodi el koriji-l na frenti di otus algen. Má Pedru aji ku sabedoria. El seta konsedju i el ka fika xatiadu nen el ka fika ofendidu. Envês di kel-li, más tardi el txoma Polu di ‘irmon ki nu krê txeu’. — 2 Ped. 3:15. w20.11 21 ¶9, 11-12
Sábadu, 20 di agostu
Nhos faze disiplus. . . nhos inxina-s. — Mat. 28:19, 20.
Kuzê ki pode djuda studantis di Bíblia faze un bon prugrésu? Sisti nos runion. Na runion, el ta prende más sobri Jeová, se fé ta fika más fórti i el ta ten más amor pa Deus. (Atos 15:30-32) Tanbê kel irmon pode konta kel studanti ma é se amor pa Jeová ki pô-l ta obi ku se leis. (2 Cor. 7:1; Fil. 4:13) I óras ki un studanti kumesa ta odja kes bon izénplu di txeu irmon na kongregason, el ta prende kuzê ki siginifika obi ku mandamentus di ama Deus i ama kunpanheru. (João 13:35; 1 Tim. 4:12) El ta odja izénplu di irmons ki sta pasa pa situason sima di sel i el ta prende ma el ta konsigi faze kes mudansa ki el meste pa el bira un disiplu di Kristu. (Deut. 30:11) Kada algen na kongregason pode faze txeu kuza pa djuda kel studanti faze prugrésu. — Mat. 5:16. w20.11 5 ¶10-12
Dumingu, 21 di agostu
N luta ku féras na Éfezu. — 1 Cor. 15:32.
Talvês apóstlu Polu staba ta pâpia di se luta ku animal di verdadi na un kanpu di areia na Éfezu. (2 Cor. 1:8; 4:10; 11:23) Ô talvês el staba ta pâpia di judeus i otus algen ki ta ajiba sima ‘féras’ kóntra el. (Atos 19:26-34; 1 Cor. 16:9) Ka ta nporta ki prigus Polu pasa pa el, el kontinua ta kridita ma el ta tinha un futuru rei di sábi. (1 Cor. 15:30, 31; 2 Cor. 4:16-18) Nu sta ta vive na ténpus prigozu. Alguns di nos irmons ta sufri violénsia. Otus ta vive na lugaris undi es ka ten suguransa pamodi géra. Inda otus ta mora na paízis undi nos irmons ka ten liberdadi pa prega ô ti nos óbra sta proibidu, i es ta sirbi Jeová sikrê es kóre risku di podu na kadia ô matadu. Má simé, tudu kes irmon ku irmans ka ta dizisti di adora Jeová i es é un izénplu pa nos. Es ka ten medu pamodi es sabe ma mésmu ki es perde vida gósi, Jeová pode resusita-s pa un vida mutu más midjór na futuru. w20.12 9 ¶3-4
Sugunda-fera, 22 di agostu
Nos é kolaboradoris di Deus. Anhos é kanpu di Deus ki sta na simentera, nhos é kaza di Deus. — 1 Cor. 3:9.
Dja bu kustuma xinti dizanimadu pamodi ta parse ma pesoas na bu tiritóriu ka ta mostra interesi? Ô talvês pamodi kuazi bu ka ta atxa algen na kaza? Si kel-li sta kontise ku bo, kuzê ki bu pode faze pa bu mante i ten más alegria? Nu debe konsentra na kuzas dretu sobri pregason. Kuzê ki kel-li krê fla? Lenbra ma obijetivu di pregason é pâpia di nómi di Deus i di se Reinu. Jizus dexa klaru ma é poku algen ki ta sigiba kel strada ki ta leba pa vida. (Mat. 7:13, 14) Óras ki nu sta na pregason, nu ten priviléjiu di trabadja ku Jeová, Jizus i anjus. (Mat. 28:19, 20; Apo. 14:6, 7) Jeová sta ta djobe kes algen ki krê sirbi-l. (João 6:44) Pur isu, si un algen ka krê obi nos mensaji na un momentu, el pode krê obi na un otu dia. Un irman ki txoma Débura, fla: “Dizánimu pode ser un arma poderozu ki Satanás ta uza kóntra nos.” Má kes arma di Satanás ka ta konpara ku puder di Jeová. w20.12 26 ¶18-19; 27 ¶21
Térsa-fera, 23 di agostu
Nu kontinua ta ama kunpanheru, pamodi amor ta ben di Deus. — 1 João 4:7.
Txeu irmon fiel ten ki trabadja dia interu pa sustenta ses kabésa i ses família. Má simé, kes irmon fiel li ta faze tudu kel ki es pode pa apoia organizason di Jeová. Pur izénplu, alguns ta ba djuda óras ki kontise dizastri, otus ta trabadja na kes konstruson di organizason i inda otus ta faze kontribuison pa óbra na mundu interu. Es ta faze kes kuza li pamodi es ta ama Deus i otus algen. Tudu simana nu pode prova ma nu ta ama nos irmons óras ki nu ta sisti i nu ta partisipa na runions. Sikrê nu ta sta kansadu, nu ta bai runion. Sikrê nu ta sta nervozu, nu ta da komentárius. I mésmu ku nos prubléma, sénpri nu ta nkoraja kunpanheru antis i dipôs di runion. (Heb. 10:24, 25) Nu ta xinti txeu gratidon pa tudu kel ki nos irmons ku irmans ta faze! w21.01 10 ¶11
Kuarta-fera, 24 di agostu
Ka nu bira orgulhozu. — Gál. 5:26.
Kes algen ki é orgulhozu ta atxa difísil ilôjia otus i es ta prifiri pa algen ilojia-s. Es gosta di konpara ku otus i es ta tenta konpiti ku es. Envês di es trena otus i da-s responsabilidadi, es ten tendénsia di pensa: ‘Si bu krê pa un kuza fika ben fetu, bo ki ten ki faze-l.’ Tanbê, kes algen orgulhozu txeu bês ta krê ser más inportanti i es ta inveja otus. Si nu da kónta ma nu ten tendénsia di ser orgulhozu, nu debe abri nos korason pa Jeová i pidi-l pa el djuda-nu ‘troka nos manera di pensa’. Asi, kel simenti di orgulhu ka ta kria raís na nos korason. (Rom. 12:2) Nu ta agradese txeu pa izénplu ki Jeová da-nu! (Sal. 18:35) Nu odja ma el é umildi na manera ki el ta lida ku se sérvus, i nu krê imita-l. Tanbê, nu krê imita kes bon izénplu ki sta na Bíblia di kes algen ki ta setaba ses limitason i ki anda ku Deus. Si nu faze kel-li, nu ta da Jeová ónra i glória ki el merese. — Apo. 4:11. w20.08 13 ¶19-20
Kinta-fera, 25 di agostu
Kes ki kaza ta ten difikuldadis na vida. — 1 Cor. 7:28.
Kazamentu é un prezenti perfetu di Deus, má anos é inperfetu. (1 João 1:8) É pur isu ki Palavra di Deus ta fla ma kes ki ta kaza ta ten ‘difikuldadis na vida.’ Jeová ta spéra ma maridus ta djuda ses família ten un amizadi fórti ku el, ta preokupa ku ses sentimentu i ta da-s kes kuza ki es ta meste. (1 Tim. 5:8) Má kes irmans kazadu, debe tra ténpu tudu dia pa lé Bíblia, pa pensa na kuzê ki es lé i pa faze orason sinseru pa Jeová. Kel-li pode ser difísil pamodi un mudjer kazadu ten un vida txeu okupadu. Má simé, é inportanti el tra ténpu pa faze kes kuza li. Pamodi? Pamodi Jeová krê pa kada un di nos dizenvolve i mante un amizadi fórti ku el. (Atos 17:27) É verdadi ki ta iziji txeu sforsu pa ruspeta i obi ku un maridu ki é inperfetu. Má Bíblia ta da bons motivu pa un mudjer ruspeta i obi ku se maridu. Si un mudjer ntende i seta kes motivu, ta fika más fásil pa el kunpri kel papel ki Jeová da-l. w21.02 8-9 ¶3, 6-7
Sésta-fera, 26 di agostu
Kualidadi di nhos fé ta provadu, el ta da nhos kapasidadi di aguenta firmi. — Tia. 1:3.
Kes prubléma pode ser sima un lumi ki ta uzadu pa faze un spada di asu. Kel spada ta podu na lumi pa el kenta i dipôs el ta podu na un otu kuza pa el fria. Asi, kel spada ta fika más fórti. Di mésmu manera, dipôs ki nu pasa pa lumi di un prubléma, nos fé ta fika más fórti. É pur isu ki Tiagu skrebe: ‘Nhos dexa pa kapasidadi di aguenta firmi konpleta se trabadju, pa nhos pode fika konplétu i sen ninhun tipu di fadja’. (Tia. 1:4) Sabe ma prublémas ta djuda nos fé bira más fórti, ta djuda-nu aguenta firmi ku alegria. Tiagu tanbê pâpia di alguns dizafiu ki pode pô-nu ta perde alegria. Un prubléma é óras ki nu ka sabe kuzê ki nu ta faze. Óras ki nu ta pasa pa un prubléma i nu ka sabe kuzê ki nu ta faze, nu pode fika dizanimadu i é faxi nu perde alegria. (Jer. 10:23) Na kes situason li, nu meste sabedoria pa nu sabe kuzê ki nu ta faze i kuzê ki nu ta fla kes algen ki sta pirsigi-nu. Pur isu, nu meste pidi ajuda di Jeová pa nu toma disizons ki ta agrada-l, ki ta da nos irmons forsa ku koraji i ki ta djuda-nu ser lial. w21.02 28 ¶7-9
Sábadu, 27 di agostu
Nhos ama kunpanheru txeu i di korason. — 1 Ped. 1:22.
Jeová é un bon izénplu pa nos. El ta ama-nu tantu txeu, ki si nu kontinua sénpri lial pa el, nada ka ta sipara-nu di kel amor li. (Rom. 8:38, 39) Kel palavra gregu ki traduzidu pa ‘txeu’ ta da ideia di stika un kuza ti undi ta da. Alvês nu ta meste ‘stika’ nos amor ô faze txeu sforsu pa nu pode mostra amor pa un irmon. Óras ki otus algen ta irita-nu, nu meste kontinua ‘ta aguenta kunpanheru ku amor, ta sforsa txeu pa mante unidu ku spritu, na kel ligason ki ta da pas.’ (Efé. 4:1-3) Nu ka ta konsentra na fadjas di nos irmons i nu ta sforsa pa odja-s sima Jeová ta odja-s. (1 Sam. 16:7; Sal. 130:3) Nen sénpri é ka fásil mostra amor di korason pa nos irmons. Kel-li é más difísil inda óras ki nu ta odja ses fadja. Ta parse ma éra kel-li ki staba ta kontise ku alguns kriston na ténpu di apóstlus, sima na kazu di Evódia ku Síntiki. Apóstlu Polu insentiva-s ‘pa es ten mésmu manera di pensa na Sinhor.’ — Fil. 4:2, 3. w21.01 22-23 ¶10-11
Dumingu, 28 di agostu
N sta skrebe nhos ki é jóven, pamodi nhos é fórti i palavra di Deus ta kontinua na nhos i nhos vense kel Malvadu. — 1 João 2:14.
Kes irmon di más idadi ta da txeu valor pa bo ki é jóven ki ta sirbi Jeová ‘onbru ku onbru’ djuntu ku es! (Sof. 3:9) Es ta fika kontenti di odja-u ta kunpri bu diziginasons ku npenhu, forsa i alegria. Bu pode ten sertéza ma es gosta txeu di bo. Jóvens, ka nhos skese ma Jeová ta ama nhos i el ta kunfia na nhos. Dja el flaba ma na ténpu di fin, ta ben tinha un izérsitu di jóven ki ta ofereseba di livri vontadi pa sirbi-l. (Sal. 110:1-3) Jeová sabe ma bu ta ama-l i ma bu krê da bu midjór. Nton, ten paxénxa ku otus i ten paxénxa ku bu kabésa. Óras ki bu faze un kuza mariadu, seta kel trenamentu i disiplina ki bu resebe. Odja kel-li sima un ajuda ki ta ben di Jeová. (Heb. 12:6) Kunpri bu diziginasons ku tudu npenhu. I más inportanti inda, na tudu kel ki bu ta faze poi bu Pai na Séu ku orgulhu di bo. — Pro. 27:11. w21.03 7 ¶17-18
Sugunda-fera, 29 di agostu
Si bu fika dizanimadu na ténpu di frónta, bu forsa ta fika poku. — Pro. 24:10.
Nu pode fika dizanimadu pamodi txeu motivu. Alguns di kes motivu pode ser inperfeson, frakézas i prublémas di saúdi. Tanbê, nu pode fika dizanimadu óras ki nu ka ta resebe un diziginason ki nu ta gostaba na sirvisu di Jeová ô kontinua ta prega na un tiritóriu ki kuazi ningen ka ta mostra interesi na nos mensaji. É faxi nu pensa kuzas mariadu di nos kabésa pamodi nos inperfesons i frakézas. Pur isu, nu pode atxa ma pamodi nos fadja Jeová nunka ka ta dexa-nu entra na mundu novu. Kel manera di pensa li, pode ser prigozu. Bíblia ta fla ma alén di Jizus Kristu, ‘tudu algen peka’. (Rom. 3:23) Má Autor di Bíblia ka ta konsentra na nos fadja ô ta spéra pa nu ser perfetu. Envês di kel-li, el é un Pai ki ta ama-nu i el krê djuda-nu. Tanbê el ten paxénxa. El ta odja sforsu ki nu ta faze pa luta kóntra nos frakéza i pa nu ka pensa kuzas mariadu di nos kabésa. I Jeová sta sénpri prontu pa djuda-nu. — Rom. 7:18, 19. w20.12 22 ¶1-3
Térsa-fera, 30 di agostu
Pa tirmina irmons, nhos kontinua ta xinti alegria, ta djudadu midjora. — 2 Cor. 13:11.
Nos tudu nu sta na un viaji. Nos obijetivu é vive na kel mundu novu undi ki Jeová, nos Deus di amor, ta ben governa-nu. Tudu dia, nu ta tenta sigi kel strada ki ta leba-nu pa vida. Má sima Jizus fla, kel strada é pertadu i alvês é difísil anda na el. (Mat. 7:13, 14) Dja ki nos é inperfetu, é faxi nu disvia di kaminhu. (Gál. 6:1) Si nu krê kontinua na kel strada pertadu ki ta leba pa vida, nu meste sta dispostu na muda nos manera di pensa, nos atitudi i kuzas ki nu ta faze. Apóstlu Polu nkoraja-nu pa nu kontinua ‘ta djudadu midjora’. Alvês é difísil izamina nos manera di pensa i kuzas ki nu ta xinti. Pamodi? Pamodi nos korason ta trai-nu, i ta fika difísil sabe pa undi ki el sta leba-nu. (Jer. 17:9) É faxi nu ngana nos kabésa ku ‘pensamentus falsu.’ (Tia. 1:22) Nton nu debe uza Palavra di Deus pa izamina nos kabésa. El ta mostra-nu kuzê ki nos é di pa déntu, ‘kuzê ki nu ta pensa i kuzê ki nos korason krê.’ — Heb. 4:12, 13. w20.11 18 ¶1-3
Kuarta-fera, 31 di agostu
Nhos ser primeru na da ónra pa kunpanheru. — Rom. 12:10.
Óras ki nos é umildi i nu ta seta nos limitason, nu ta ser más filís. Pamodi? Pamodi óras ki nu ta lenbra ma ten alguns kuza ki nu ka ta pode faze, nu ta agradese i nu ta fika kontenti pa kalker ajuda ki otus ta da-nu. Pur izénplu, lenbra kantu Jizus kura kes 10 leprozu. É sô un di es ki volta pa agradese Jizus pamodi el kura-l di kel duénsa gravi. Kel ómi nunka ka ta pode fazeba kel-la el sô. El éra umildi i el ta setaba se limitason. Pur isu, el agradese pa ajuda ki el resebe i el da glória pa Deus. (Luc. 17:11-19) Kes algen ki é umildi i ki ta seta ses limitason, ten más xansi di da dretu ku otus i di faze bons amigu. Pamodi? Pamodi é más faxi pa es konsigi odja kes bon kualidadi na otus i kunfia na es. Tanbê kes algen ki é umildi i ki ta seta ses limitason, ta fika kontenti óras ki es ta odja otus ta ten bons rezultadu, ka ta nporta kal ki é ses diziginason. Es ka ten prubléma na ilôjia otus i onra-s. w20.08 12 ¶17-18