Julhu
Sésta-fera, 1 di julhu
N dadu tudu autoridadi na Séu i na Téra. — Mat. 28:18.
Pa Jeová responde nos orason, nu ten ki ser amigu di Jizus. Nu meste faze más di ki sô fla na fin di nos orason: “Na nómi di Jizus.” Nu meste ntende modi ki Jeová ta uza Jizus pa responde nos orason. Jizus fla apóstlus: ‘Tudu kuza ki nhos pidi na nha nómi, N ta ben faze-l’. (João 14:13) Jeová é kel ki ta obi i ta responde nos orason. Má, óras ki el disidi responde nos orason, el ta uza Jizus pa faze kel-la. Pur isu, antis di Deus responde nos orason, el ta odja si nu sigi konsedju ki Jizus da. Pur izénplu, Jizus fla: ‘Si nhos púrdua ómis ses fadjas, nhos Pai na Séu tanbê ta púrdua nhos; má, si nhos ka púrdua fadjas di ómis, nhos Pai tanbê ka ta púrdua nhos nhos fadja.’ (Mat. 6:14, 15) Pur isu, é inportanti trata otus ku kel mésmu bondadi ki Jeová ku Jizus ta trata-nu! w20.04 22 ¶6
Sábadu, 2 di julhu
Nu sta ta pâpia ku nhos sobri notísias sábi, pa nhos pode bandona kes kuza sen valor i pa nhos volta pa kel Deus bibu. — Atos 14:15.
Apóstlu Polu odja kuzê ki ta interesaba kes algen ki staba ta obi-l i pur isu, el muda se manera di prega. Pur izénplu, kes algen di Listra sabeba poku kuza ô es ka sabeba nada di Skrituras. Nton, Polu pâpia ku es di un manera ki es ta ntendeba. El pâpia di bon kodjéta i kapasidadi ki nu ten di pruveta vida. Polu uza palavras i izénplu ki kes algen ki sta obiba el ta ntendeba faxi. Tenta sabe kuzê ki ta interesa pesoas na bu tiritóriu i muda bu aprizentason. Óras ki bu ta txiga na kaza di un algen, modi ki bu pode sabe kuzê ki ta interesa-l? Bu meste presta atenson. Talvês, el sta ta kuida di se planta ô di se órta, ta lé un livru, ta konpo karu ô ta faze algun otu kuza. Si ta da, pamodi ki bu ka ta uza kuzê ki el sta faze pa puxa un konbérsu? (João 4:7) Ti ropa ki un algen sta ta uza ta fla algun kuza di el. Pur izénplu, di undi ki el é, kal ki é se trabadju ô ki timi ki el gosta más txeu. w20.04 11 ¶11-12
Dumingu, 3 di julhu
Nhos bota tudu nhos preokupason riba di [Deus], pamodi el ta kuida di nhos. — 1 Ped. 5:7.
Alguns irmon ku irmans ki ta lida ku txeu preokupason, ta fika nervozu dimás i es ka ta xinti avontádi na meiu di otus algen. Es ta atxa difísil sta na meiu di un monti algen. Má simé, es ta kontinua ta bai runions, asenbleias i kongrésus. Tanbê, es ta atxa difísil pâpia ku algen ki es ka konxe; má es ta pâpia ku otus na pregason. Si kel-li sta kontise ku bo, bu pode ten sertéza ma bu ka sta bo sô. Txeu algen sta ta luta ku kes mésmu prubléma li. Ka bu skese ma Jeová ta fika kontenti pamodi bu sta faze bu midjór. I dja ki bu ka dizisti, kel-li ta mostra ma Jeová sta abensua-u i el sta da-u kel forsa ki bu meste. (Fil. 4:6, 7) Si bu sta ta sirbi Jeová sikrê ku prublémas di saúdi ô kalker otu tipu di prubléma, bu pode ten sertéza ma el sta kontenti ku bo. Txeu di nos ka ten bon saúdi. Má simé, nu ka ta dizisti. (2 Cor. 4:16) Ku ajuda di Jeová, nos tudu ki sta kóre nu ta tirmina nos korida! w20.04 31 ¶20-21
Sugunda-fera, 4 di julhu
Se kualidadis ki nu ka ta odja sta klaru. . . através di kuzas ki fazedu. — Rom. 1:20.
Nu ta odja sabedoria di Deus na manera ki el faze Téra, ki é nos kaza. (Heb. 3:4) Sima Téra ka ten, pamodi é sô el ki ten tudu kes kuza ki nu meste pa sustenta nos vida. Nu pode fla ma Téra é sima un barku ki sta na meiu di mar. Má, ten un diferénsa grandi entri un barku ki ómi faze, ki sta xeiu di algen, ku nos Téra. Pur izénplu, imajina si pesoas na un barku tinha ki ranjaba ses própi ar, kumida i agu, má es ka ta podia traba fóra di barku kes lixu ki es ta fazeba. Kantu ténpu bu ta atxa ma es ta fikaba bibu? É klaru ki es ta moreba na poku ténpu. Má, Téra pode sustenta bilhons di algen i animal. El ta da ar, kumida i agu ki nu meste, i kes kuza li ta txiga pa tudu algen i animal. Kes lixu ki ta kria na Téra ka ta sai fóra di el, má simé Téra ta kontinua linpu i un lugar ki ta da pa vive. Má modi ki kel-li ta kontise? Jeová faze Téra di un manera ki el ta transforma lixu na un otu kuza ki ta sirbi pa uza otu bês. w20.05 20 ¶3-4
Térsa-fera, 5 di julhu
É klaru ki nhos ka ta móre. — Gén. 3:4.
Satanás staba ta fla Eva ma Jeová é mintirozu. Asi, Satanás bira un diabu, ô un kaluniador. Eva nganadu, i el kridita na Satanás. (1 Tim. 2:14) El kunfia na Satanás más di ki na Jeová. Kel-li pô-l ta toma kel piór disizon ki el podia tomaba. El disidi ka obi ku Jeová. El kumesa ta kume kel fruta ki Jeová flaba es pa es ka kume. Dipôs, el da Adon tanbê pa kume. (Gén. 3:6) Pensa un poku na kuzê ki Eva devia flaba Satanás. Imajina ma el flaba si: “N ka konxe-u, má N konxe nha Pai, Jeová. N ta ama-l i N ta kunfia na el. Tudu kel ki nu ten, mi ku Adon, é el ki da-nu. Abo é kenha pa fla algun kuza kóntra Jeová? Sai di li!” Jeová ta fikaba kontenti di obi se fidju-fémia lial i ki ta amaba el, ta fla kes kuza li! (Pro. 27:11) Má Eva ka tinha amor lial pa Jeová, i nen Adon. Pur isu, es fadja na difende nómi di ses Pai di kel kalúnia. w20.06 4 ¶10-11
Kuarta-fera, 6 di julhu
Mudjeris ki ta pâpia di notísias sábi é un grandi izérsitu. — Sal. 68:11.
Nos irmans merese pa nu ilojia-s pa tudu kuza ki es ta faze na sirvisu di Jeová. Pur izénplu, es ta partisipa na faze i konpo Salons di Reinu, es ta apoia grupus ki ta pâpia otus língua i es ta oferese pa trabadja na Betel. Es ta djuda na traduzi publikasons, es ta sirbi di pioneru, misionáriu i es ta djuda óras ki kontise dizastris na naturéza. Tanbê, kes ki é kazadu ta djuda ses maridu kuida di responsabilidadis ki es ten na kongregason i na organizason. Kes irmon li ta konsigi ser ‘prezentis na fórma di ómis’ pamodi es ten ajuda di ses mudjer. (Efé. 4:8) Ansions ki ten sabedoria ta ntende ma irmans é ‘un grandi izérsitu’ i es é trabadjaderas. Tanbê, es é bon na prega notísias sábi. Tanbê, ansions ta rekonhese ma kes irman fiel di más idadi sabe modi ki es ta djuda kes irman más jóven ki sta pasa pa prublémas. (Tito 2:3-5) Di sertéza, nos irmans merese nos amor i gratidon! w20.09 23-24 ¶13-14
Kinta-fera, 7 di julhu
Nha Pai ki sta na Séu, ka krê pa perde nen un di kes pikinoti li. — Mat. 18:14.
Jeová ka ta skese di kes algen ki sirbi-l i ki afasta pa un ténpu. Nen el ka ta skese di trabadju ki es faze pa el. (Heb. 6:10) Proféta Izaías skrebe un izénplu bunitu pa mostra modi ki Jeová ta preokupa ku se povu. Izaías skrebe: ‘Sima un pastor el ta kuida di se ribanhu. Ku se brasu el ta djunta se ovelhas i el ta karega-s na mô.’ (Isa. 40:11) Modi ki Jeová, kel Pastor más grandi, ta xinti óras ki un di se ovelhas ta afasta di ribanhu? Jizus mostra modi ki Jeová ta xinti kantu el pergunta se disiplus: ‘Kuzê ki nhos ta atxa? Si un ómi ten 100 ovelha i un di es perde, el ka ta dexa kes 99 na monti i el ta ba djobe kel ki perde? I si el atxa-l, N ta fla nhos ku tudu sertéza ma el ta fika más kontenti ku el di ki ku kes 99 ki ka perde.’ — Mat. 18:12, 13. w20.06 19-20 ¶8-9
Sésta-fera, 8 di julhu
Si un ómi sta ta sforsa pa ser enkaregadu, el sta ta dizeja un bon trabadju. — 1 Tim. 3:1.
Pa nos, é un priviléjiu sirbi Jeová, ka ta nporta di ki manera. (Sal. 27:4; 84:10) Si un irmon oferese di livri vontadi pa faze más na organizason di Jeová, el merese ilojiu. Má, óras ki el resebe un diziginason, el ka debe pensa dimás di se kabésa. (Luc. 17:7-10) Se obijetivu debe ser sirbi otus ku umildadi. (2 Cor. 12:15) Bíblia ta pâpia di pesoas ki ta pensaba dimás di ses kabésa, i es ta sirbi di avizu pa nos. Pur izénplu, Diótrifis ka éra umildi. El ta krê staba na ‘primeru lugar’ na kongregason. (3 João 9) Uzias dexa orgulhu toma-l kabésa i el ba tenta faze un trabadju ki Jeová daba sô pa saserdótis. (2 Cró. 26:16-21) Absalon krê sérba rei, pur isu el finji ma el ta amaba povu pa es pode apoiaba el. (2 Sam. 15:2-6) Kes izénplu di Bíblia li, ta mostra klaru ma Jeová ka gosta di algen ki ta djobe glória pa se kabésa. (Pro. 25:27) É pur isu, ki kes algen ki é orgulhozu i ki krê pa otus dimira-s, ta ten sô disgrasa. — Pro. 16:18. w20.07 4 ¶7-8
Sábadu, 9 di julhu
Kada un ta leba se própi karga. — Gál. 6:5.
Alguns família ki ta sirbi Jeová muda pa otu país pa fuji di prublémas ô pa djobe un trabadju. Na kes situason li, talvês ses fidjus meste studa na un skóla ki ta pâpia kel língua prinsipal di kel país. Tanbê, kes pai ku mai meste prende kel língua prinsipal di kel país pa es pode atxa un trabadju. Má, i si na kel país ten un kongregason ô un grupu ki ta pâpia ses língua? Na kal kongregason ki es debe sisti runion? Na kel kongregason ki ta pâpia língua prinsipal di kel país ô na kongregason ki ta pâpia língua di kel família? É xéfi di família ki debe disidi na ki kongregason se família debe sisti runion. Dja ki kel-li é un asuntu ki kada algen debe disidi, el debe djobe kuzê ki é midjór pa se família. Nu meste ruspeta disizon di kel xéfi di família. Ka ta nporta kuzê ki el disidi, nu ten ki seta se disizon i resebe se família ku amor na kongregason. — Rom. 15:7. w20.08 30 ¶17-18
Dumingu, 10 di julhu
Deus skodje kes kuza fraku di mundu. — 1 Cor. 1:27.
Si nu krê pa Jeová da-nu se puder, nu ka pode atxa ma é nos bon saúdi, bon skóla, nos rasa ô dinheru, ki ta mostra valor ki nu ten. É ka kes kuza li ki ta pô-nu ten valor pa Jeová. Na verdadi, é ka txeu sérvu di Deus ki ‘mundu ta atxa ma ten sabedoria, puder ô ki é di família inportanti’. (1 Cor. 1:26) Pur isu, ka bu atxa ma si bu ka ten kes kuza ki sta na komésu di es parágrafu, bu ka ta pode sirbi Jeová. Envês di pensa si, odja bu situason sima un xansi di xinti puder di Jeová na bu vida. Pur izénplu, si bu xinti medu di kes algen ki é kóntra kuzas ki bu ta kridita na el, pidi Jeová pa da-u koraji pa bu difende bu fé. (Efé. 6:19, 20) Si bu sta lida ku un duénsa ki ka ten kura, pidi Jeová pa da-u forsa ki bu meste pa bu faze bu midjór na se sirvisu. Tudu bês ki bu odja Jeová ta djuda-u, bu fé ta fika kada bês más fórti. w20.07 16 ¶9
Sugunda-fera, 11 di julhu
Kontinua ta buska Reinu primeru. — Mat. 6:33.
Si nu krê pa Reinu sta na primeru lugar na nos vida, nu meste sta dispostu na faze sakrifisius pa agrada Deus, sima Abraon faze. (Mar. 10:28-30; Heb. 11:8-10) Ka bu spéra ma bu ka ta ten prubléma na vida. Ti kes ki ta uza tudu ses vida pa sirbi Jeová ta ten prubléma. (Tia. 1:2; 1 Ped. 5:9) Oji nu ten mutu más razon inda pa nu konsentra na futuru. Kes kuza ki sta kontise na mundu, ta mostra klaru ma nu sta na fin di ténpu di fin di kel mundu li. Di tudu kes benson ki nu ta ben ten na Reinu di Deus, nu ta ben xinti alegria di odja kes algen ki nu ta ama ta vive otu bês. Na kel ténpu la, Jeová ta ben rekonpensa Abraon pa se fé i se paxénxa, óras ki el ben da-l vida otu bês na Téra djuntu ku se família. Bu ta ba sta la pa resebe-s? Bu pode sta la, si bu sta dispostu na faze sakrifisius pa Reinu di Deus, si bu kontinua ta ten fé sikrê ku prublémas i si bu prende spéra ku paxénxa na Jeová, sima Abraon. — Miq. 7:7. w20.08 5-6 ¶13-14; 7 ¶17
Térsa-fera, 12 di julhu
Ser fiel ti bu móre i N ta da-u koroa di vida. — Apo. 2:10.
Nu sabe ma si nos inimigus mata-nu, Jeová ta da-nu vida otu bês. Nu ten sertéza ma ka ten nada ki es pode faze ki ta sipara-nu di Jeová. (Rom. 8:35-39) Kel speransa di resureison ki Jeová da-nu ta mostra ma el ten txeu sabedoria! Através di kel speransa li, Jeová ta tra Satanás un di kes midjór arma ki el ten, i omésmu ténpu kel speransa, ta djuda-nu ten txeu koraji pa nu pode kontinua lial pa el. Si inimigus di Jeová fla ma es ta mata-u, modi ki bu ta reaji? Bu ta kunfia na Jeová i na se promésa di da-u vida otu bês? Pa bu sabe si bu ta kunfia na Deus ô nau, pergunta bu kabésa: ‘N ta mostra ma N ta kunfia na Jeová mésmu na kes disizon pikinoti ki N ta toma?’ (Luc. 16:10) Otu pergunta ki bu pode faze é: ‘Nha manera di vive ta prova ma N ta kunfia ma Jeová ta da-m kes kuza ki N meste si N poi Reinu na primeru lugar?’ (Mat. 6:31-33) Si bu respósta pa kes pergunta li é sin, bu sta priparadu pa kalker próva ki pode ben. — Pro. 3:5, 6. w20.08 17-18 ¶15-16
Kuarta-fera, 13 di julhu
Faze bu midjór pa Deus seta-u se dianti kómu un trabadjador ki ka ten nada pa xinti vergónha, ki sabe uza palavra di verdadi dretu. — 2 Tim. 2:15.
Nu meste bira bon na uza Palavra di Deus. Nu pode prende alguns manera di faze kel-li na nos runions. Má si nu krê djuda otus kridita ma verdadis di Bíblia pode djuda-s, nu meste studa Bíblia sénpri. Nu meste uza Palavra di Deus pa bira nos fé más fórti. Kel-li é mutu más di ki sô lé Bíblia. Nu meste pensa na kuzê ki nu lé i faze piskiza na nos publikasons. Asi, nu ta konsigi ntende Skrituras dretu i faze sima nu prende. (1 Tim. 4:13-15) Si nu faze si, nu ta konsigi uza Palavra di Deus pa inxina otus. Más un bês, kel-li é mutu más di ki sô lé un testu di Bíblia. Nu krê djuda kes algen ntende kuzê ki kes testu ta fla i modi ki es pode aplika-s na ses vida. Nton, óras ki nu ten un prugrama di studa Bíblia sénpri, nu pode midjora kada bês más nos manera di inxina Palavra di Deus. — 2 Tim. 3:16, 17. w20.09 28 ¶12
Kinta-fera, 14 di julhu
Nhos pensa ku txeu atenson na [Jesus]. . . Asi nhos ka ta kansa nen nhos ka ta dizisti. — Heb. 12:3.
Un kuza ki pode djuda-nu mante konsentradu na nos trabadju di pregason é óras ki nu ta pensa na tudu kuza ki Jeová sta faze pa apoia-nu. Pur izénplu, el ta da-nu txeu kumida spritual. Nu ten txeu publikason inprimidu, na formatu dijital, vídius, publikasons gravadu pa obi i prugramas na internet. Tanbê pensa na nos site ofisial, ki ten informasons na más di mil língua! (Mat. 24:45-47) Otu manera di nu mante konsentradu na trabadju di pregason é óras ki nu ta sigi izénplu di Jizus. El ka dexa nada distrai-l di da tistimunhu di verdadi. (João 18:37) Kantu Satanás oferese-l ‘tudu kes reinu di mundu i ses glória’, Jizus ka kai na kel armadilha. I tanbê el ka seta kantu otus algen krê fazeba el rei. (Mat. 4:8, 9; João 6:15) Jizus ka fika ta pensa na kel dizeju di ten kuzas material, nen el ka dexa pirsigison duru pô-l ta para. (Luc. 9:58; João 8:59) Anos tanbê, nu pode mante konsentradu óras ki nos fé ta pasa pa próva si nu lenbra di konsedju ki apóstlu Polu da ki sta na testu di oji. w20.09 9-10 ¶6-7
Sésta-fera, 15 di julhu
Nhos bira ta imita-m, sima N ta imita Kristu. — 1 Cor. 11:1.
Nu ta fika rei di kontenti di odja txeu irman ta faze ses midjór na kongregason. Es ta partisipa na runions i es ta bai pregason. Alguns ta djuda konpo Salon di Reinu i es ta mostra ma es ta preokupa ku ses irmons i irmans. É klaru ki es tanbê es ta pasa pa prublémas. Alguns ta kuida di ses mai ku ses pai ki dja sta di idadi. Otus ta pasa pa pirsigison na família. Inda otus ta kria ses fidju es sô i es ten ki trabadja duru pa sustenta-s. Pamodi ki nu debe djuda nos irmans na kongregason? Pamodi é ka sénpri ki mundu ta trata mudjeris ku ruspetu ki es merese. Tanbê, Bíblia ta insentiva-nu pa nu djuda-s. Pur izénplu, apóstlu Polu aviza kongregason na Roma pa resebe Febe dretu i ‘pa da-l tudu ajuda ki el meste’. (Rom. 16:1, 2) Polu ben di un kultura ki ta rabaxaba mudjeris. Má dipôs ki el bira kriston, el pasa ta imita Jizus i ta trata mudjeris ku ruspetu i bondadi. w20.09 20 ¶1-2
Sábadu, 16 di julhu
Nhos faze disiplus. . . nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos — Mat. 28:19, 20.
Pa djuda studantis di Bíblia xinti gana di pâpia ku otus sobri kes notísia sábi, nu pode pergunta-s: “Modi ki kes verdadi di Bíblia djuda-u ten un vida más midjór? Bu ta atxa ma otus algen meste obi es mensaji? Kuzê ki bu pode faze pa djuda-s?” (Pro. 3:27; Mat. 9:37, 38) Lenbra ma Jizus orienta-nu pa inxina otus ‘obidese tudu kes kuza’ ki el manda. Kel-li ta inklui kes dôs mandamentu más grandi ki é ama Deus i ama kunpanheru. Kes dôs mandamentu li sta txeu ligadu ku trabadju di prega i faze disiplus. (Mat. 22:37-39) Kel motivu más inportanti ki ta pô-nu ta prega é amor. Nu ta ntende ma alguns studanti di Bíblia pode fika ku medu sô di pensa na bai pregason. Má, nu pode da-s sertéza ma ku ajuda di Jeová, poku-poku es pode vense medu di ómi. — Sal. 18:1-3; Pro. 29:25. w20.11 3 ¶6-8
Dumingu, 17 di julhu
Nu ka para di ora pa nhos. — Col. 1:9.
Óras ki bu sta pripara pa un studu di Bíblia, bu debe faze orason pa bu studanti i pa se nisisidadis. Pidi Jeová pa djuda-u inxina Bíblia di un manera ki ta toka se korason. Ka bu skese ma bu obijetivu é djuda bu studanti faze prugrésu i batiza. Tanbê kel studanti meste obi i pâpia ku Jeová. El pode obi Deus óras ki el ta lé Bíblia tudu dia. (Jos. 1:8; Sal. 1:1-3) El pode pâpia ku Jeová. Pa kel-li, el debe faze orason tudu dia. Pur isu, na komésu i na fin di kada studu, faze orason di korason i pâpia di bu studanti. Óras ki bu studanti ta obi-u ta faze orason, el ta prende modi ki el pode faze orason di korason pa Jeová na nómi di Jizus Kristu. (Mat. 6:9; João 15:16) Imajina modi ki lé Bíblia tudu dia (obi Jeová) i faze orason (pâpia ku Jeová) ta djuda bu studanti bira más amigu di Deus! — Tia. 4:8. w20.10 8 ¶8; 9 ¶10-11
Sugunda-fera, 18 di julhu
Mante unidu ku spritu, na kel ligason ki ta da pas. — Efé. 4:3.
Oji tanbê, nu ta pode odja na organizason di Jeová kel mésmu dizeju di mante órdi i pas ki kes kriston na ténpu di apóstlus tinha. (Atos 16:4, 5) Pur izénplu, si bu ba sisti studu di Sentinéla na otu kongregason ô ti na otu país, bu ta odjaba modi ki studu ta fazedu i ki artigu ta studadu. Kel óra bu ta xintiba avontádi! É sô spritu santu di Deus ki ta pô-nu sta unidu di kel manera li! (Sof. 3:9, nóta di rodapé.) Kuzê ki bu pode faze? Pergunta bu kabésa: ‘N ta npenha pa pas i union na kongregason? N ta obi ku kes ki ta toma kónta di kongregason? Otus algen pode kunfia na mi, inda más si N ten responsabilidadi na kongregason? N ta txiga na óra, N ta djuda i N sta prontu pa sirbi?’ (Tia. 3:17) Si bu odja ma bu pode midjora na algun di kes kuza li, faze orason ta pidi spritu santu. Sima bu ta ba ta dexa spritu santu muda bu manera di pensa i di aji, bus irmons ta ama-u inda más txeu i ta da-u más valor. w20.10 23 ¶12-13
Térsa-fera, 19 di julhu
Nhos bira kunpridor di palavra, ka nhos fika sô ta obi. — Tia. 1:22.
Palavra di Deus pode ser sima un spedju pa nos. (Tia. 1:23-25) Txeu di nos ta odja na spedju tudu dia di sédu antis di nu sai di kaza. Asi nu ta pode odja si nu meste faze algun mudansa antis di otus algen odja-nu. Di mésmu manera, óras ki nu ta lé Bíblia tudu dia, nu ta odja kuzê ki nu meste muda na nos manera di pensa i di aji. Txeu algen gosta di lé testu di dia di sédu, antis di es sai di kaza. Es ta dexa pa kel testu mexe ku ses manera di pensa. I duránti dia, es ta djobe maneras di aplika kel konsedju ki es resebe di Palavra di Deus. Tanbê, nu meste lé Bíblia i pensa txeu na el tudu dia. Kel-li pode parse un kuza sinplis, má é un di kes kuza ki más ta djuda-nu kontinua na strada pertadu ki ta leba pa vida. Palavra di Deus é sima un mákina di faze xapa, el ta mostra-nu kuzê ki nu ten déntu nos. Má pa nu seta konsedjus di Bíblia i di kes ki Deus ta uza pa djuda-nu, nu meste ser umildi. w20.11 18 ¶3; 20 ¶8
Kuarta-fera, 20 di julhu
Kes kongregason ba ta fika más fórti na fé i es ba ta omenta kada dia. — Atos 16:5.
Kes kriston di ténpu di apóstlus, sufri txeu pirsigison. Má tanbê es tevi alguns ténpu di pas. Kuzê ki es faze duránti kes ténpu? Kes ómi ku mudjeris fiel, uza kes ténpu pa prega notísias sábi sen para. Livru di Atos ta fla ma es ta ‘andaba ku grandi ruspetu pa Jeová’. Es kontinua ta prega notísias sábi, pur isu es ‘kontinua ta bira más txeu.’ Kel-li ta mostra ma Jeová abênsua zelu di kes kriston duránti kes ténpu di pas. (Atos 9:26-31) Kes kriston di ténpu di apóstlus ta pruvetaba tudu oportunidadi pa spadja notísias sábi. Pur izénplu, apóstlu Polu fla ma un pórta largu di atividadi abri pa el timenti el staba na Éfezu. El uza kel oportunidadi pa prega i faze disiplus na kel sidadi. (1 Cor. 16:8, 9) Kes disiplu trabadja duru pa prega ‘notísias sábi di palavra di Jeová.’ (Atos 15:30-35) Kal ki foi rezultadu? Testu di oji ta fla-nu. w20.09 16 ¶6-8
Kinta-fera, 21 di julhu
Mórti ben através di un ómi. — 1 Cor. 15:21.
Kantu Adon peka, el traze mórti pa se kabésa i pa se disendentis. Ti inda nu ta kontinua ta sufri kes mau rezultadu pamodi el ka obi ku Deus. Má kantu Deus resusita se Fidju, nu pasa ta ten un speransa rei di sábi pa futuru! Apóstlu Polu splika: ‘Resureison di algen mortu tanbê ta ben através di un ómi’, Jizus. Tanbê el fla: ‘Pamodi, sima tudu algen ta móre na Adon, tanbê tudu algen ta ben resebe vida’. (1 Cor. 15:22) Kuzê ki Polu krê flaba ku kel frazi li: ‘Tudu algen ta móre na Adon’? Polu staba ta pensa na disendentis di Adon. Dja ki es erda pekadu i inperfeson di Adon, es tinha ki moreba. (Rom. 5:12) Adon ka ta faze párti di kes ki ta ben ‘resebe vida’. Resgati di Kristu ka ta púrdua se pekadu, pamodi Adon éra un ómi perfetu i di livri vontadi el disidi ka obi ku Deus. Kuzê ki kontise ku Adon é mésmu kuza ki ta ben kontise ku kes ki ‘Fidju di Ómi’ ta ben julga sima ‘kabritus’. Kel-li krê fla ma es ta ben ser ‘distruídu pa tudu ténpu’. — Mat. 25:31-33, 46; Heb. 5:9. w20.12 5 ¶13-14
Sésta-fera, 22 di julhu
Jeová. . . ta odja pa algen umildi. — Sal. 138:6.
Si nu ka sta konsigi algun diziginason, nu debe pensa na izénplu di kes anju fiel. Na ténpu di Rei Akabi, Jeová pidi anjus pa daba sujiston di modi ki es ta nganaba Akabi, ki éra un rei mau. Txeu anju da ses opinion. Má Deus skodje opinion sô di un anju, i el fla ma se sujiston ta daba sértu. (1 Reis 22:19-22) Bu ta atxa ma kes otu anju fika dizanimadu, talvês ta pensa: ‘N ka sabe pakê ki N perde nha ténpu ta da opinion’? Klaru ki nau! Kes anju é umildi di verdadi i es krê da tudu ónra pa Jeová. (Juí. 13:16-18; Apo. 19:10) Konsentra na priviléjiu di ser un Tistimunha di Jeová i di pâpia sobri Reinu. É ka priviléjius ki ta pô-nu ten valor pa Deus. Kuzê ki ta poi Deus i nos irmons ta krê-nu txeu é nos umildadi i óras ki nu ta seta nos limitason. Pur isu, pidi Jeová pa djuda-u kontinua ta ser umildi i ta seta bus limitason. Pensa na kes bon izénplu ki sta na Bíblia di kes algen ki éra umildi i ki ta setaba ses limitason. Sta prontu pa faze tudu kel ki bu pode pa sirbi bus irmon. — 1 Ped. 5:5. w20.12 26 ¶16-17
Sábadu, 23 di julhu
Nhos seta kel kapaseti di salvason i kel spada di spritu, ki é palavra di Deus. — Efé. 6:17.
Kapaseti di salvason é kel speransa ki Jeová ta da, ki é kel speransa ma el ta ben libra-nu di mórti i ma el ta ben rekonpensa tudu kes ki ta faze se vontadi. (1 Tes. 5:8; 1 Tim. 4:10; Tito 1:1, 2) Kel kapaseti di salvason ta proteje nos menti. Kel speransa ki Jeová ta da, ta djuda-nu mante konsentradu na se promésas i ta djuda-nu ka fika preokupadu dimás ku nos prubléma. Nu ta uza kel kapaseti óras ki nu ta pensa sima Jeová ta pensa. Pur izénplu, nu ka ta poi nos speransa na rikézas ki é ka sértu, má na Deus. (Sal. 26:2; 104:34; 1 Tim. 6:17) Spada di spritu é Palavra di Deus, ki é Bíblia. Kel spada li ten puder di mostra klaru tudu tipu di mintira i di liberta pesoas di ensinus falsu i di ábitus mariadu. (2 Cor. 10:4, 5; 2 Tim. 3:16, 17; Heb. 4:12) Nu ta prende uza kel spada li dretu, através di nos studu pesoal i di kel trenamentu ki nu ta dadu na organizason di Jeová. — 2 Tim. 2:15. w21.03 27 ¶4; 29 ¶10-11
Dumingu, 24 di julhu
N staba na kel ilha ki txoma Pátmus, pamodi N pâpia sobri Deus i N da tistimunhu di Jizus. — Apo. 1:9.
Mésmu kantu el staba prézu i el ka ta podia pregaba sobri Jizus, apóstlu Juan mostra se amor pa otus algen. Pur izénplu, el skrebe livru di Apocalipse i el manda pa kes kongregason pa es pode sabeba di kes kuza ki staba ‘kuazi ta ben kontise.’ (Apo. 1:1) Nton, ta parse ma dipôs ki el libertadu, Juan skrebe se Ivanjélhu sobri vida i trabadju di pregason di Jizus. Tanbê el skrebe se três karta pa nkoraja i pa bira fé di se irmons ku irmans más fórti. Juan faze txeu sakrifisiu na se vida. Bu pode imita-l i prova ma bu ta ama otus algen ô nau pa manera ki bu ta skodje leba bu vida. Mundu di Satanás krê pa nu pensa sô na nos kabésa i pa nu gasta tudu nos ténpu i forsa na ganha dinheru i na tenta ser algen inportanti. Má envês di kel-li, kristons na mundu interu ta uza maior párti di ses ténpu pa prega kes notísia sábi i djuda otus algen ser amigu di Jeová. w21.01 10 ¶9-10
Sugunda-fera, 25 di julhu
Jonatan kumesa ta ama-l sima se kabésa. — 1 Sam. 18:1.
Jonatan podia fikaba ku siumis di Davidi. Dja ki el éra fidju di Saul, el podia insistiba ma éra el ki tinha direitu di ser rei. (1 Sam. 20:31) Má Jonatan éra umildi i el éra lial pa Jeová. Pur isu, el apoia kel disizon di Jeová di skodje Davidi pa ser kel prósimu rei. Tanbê el kontinua lial pa Davidi, mésmu ki se pai fika txeu xatiadu ku el. (1 Sam. 20:32-34) Jonatan tinha un grandi amor pa Davidi. Pur isu, el ka ta odjaba Davidi sima un inimigu. Jonatan éra bon na uza arku i flexa i el éra un trópa korajozu. El ku se pai Saul éra konxedu pa ser ‘más rápidu ki ágias i más fórti ki lions.’ (2 Sam. 1:22, 23) Jonatan podia fikaba ta ngaba pa tudu kes kuza ki dja el fazeba. Má, el ka ta tentaba konpiti ku Davidi nen el ka tinha invéja di Davidi. Envês di kel-li, el ta dimiraba koraji di Davidi i se kunfiansa na Jeová. Na verdadi, é dipôs ki Davidi mata Gulias ki Jonatan kumesa ta ama Davidi sima se kabésa. w21.01 21 ¶6; 22 ¶8-9
Térsa-fera, 26 di julhu
Kabésa di mudjer é ómi. — 1 Cor. 11:3.
Tudu kriston sta dibaxu di autoridadi di Jizus, ki é un líder perfetu. Má óras ki un mudjer kriston kaza, el ta pasa ta fika dibaxu di autoridadi di un ómi inperfetu. Kel-li pode ser difísil. Pur isu, óras ki el ta pensa si el debe kaza ô nau ku un irmon, kel irman debe pergunta se kabésa: ‘Kuzê ki ta mostra ma kel irmon ta ben ser un bon xéfi di família? Se adorason pa Jeová sta na primeru lugar na se vida? Si ka sta, kuzê ki ta pô-m ta pensa ma el ta ben ser un bon xéfi di família dipôs ki nu kaza?’ É klaru ki el debe pergunta se kabésa tanbê: ‘Ki kualidadis ki N ten ki ta ben djuda na nos kazamentu? N ten paxénxa i N gosta di da? N ten un amizadi fórti ku Jeová?’ (Ecl. 4:9, 12) Si un mudjer ta toma bons disizon antis di kazamentu, el ten más xansi di ten un kazamentu filís. Milhons di irman, merese nos ilojiu. Es é un bon izénplu pamodi es ta obi ku ses maridu. w21.02 8 ¶1-2
Kuarta-fera, 27 di julhu
Pasa pa Masedónia i djuda-nu. — Atos 16:9.
Na kes últimu anu, txeu publikador disidi prende un otu língua pa es pode faze más na pregason i sirbi undi ki mestedu di más publikador. Kel-li é un disizon ki es toma di es pa es, pa es pode faze más pa Jeová. Nbóra ta leba anus pa es pâpia dretu un otu língua, es ta djuda di txeu manera. Ses bons kualidadi i ses spiriénsa ta djuda kongregason fika más fórti. Nu ta da txeu valor pa sakrifisiu ki kes irmon ku irmans ta faze! Un grupu di ansions ka debe disidi ma un algen ka pode ser ajudanti ô ansion, sô pamodi el ka ta pâpia dretu kel língua di kongregason. Ansions ta djobe si un irmon sta kualifikadu ku bazi na kel ki Bíblia ta fla sobri ansion i ajudanti di kongregason, envês di djobe si el ta pâpia dretu kel língua di kongregason. — 1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tito 1:5-9. w20.08 30 ¶15-16
Kinta-fera, 28 di julhu
Nhas irmon, nhos xinti alegria di verdadi óras ki nhos sta ta pasa pa txeu tipu di sufrimentu. — Tia. 1:2.
Pesoas ta atxa ma es ta ser filís sô si es ten un bon saúdi, txeu dinheru i un família filís. Má, sobri ki tipu di alegria Tiagu staba ta pâpia di el? El staba ta pâpia di un di kes kualidadi di frutu di spritu santu di Deus. (Gál. 5:22) Un kriston ta xinti alegria óras ki el sabe ma el sta ta agrada Jeová i ma el sta ta sigi izénplu di Jizus. (Luc. 6:22, 23; Col. 1:10, 11) Nos alegria pode ser konparadu ku lumi déntu di un kanderu. Pamodi proteson di kel kanderu, nen béntu nen txuba ka ta pode paga kel lumi. Di mésmu manera, nen insultu, nen opozison di família i di otus algen, ka ta kaba ku kel alegria ki un kriston ta xinti na se korason. Tanbê, nen falta di dinheru ô prubléma di saúdi ka ta pô-l ta xinti ménus alegria. Na verdadi, óras ki nu ta pasa pa opozison, kel alegria na nos korason ki é sima lumi, ta fika más fórti inda. Kes prubléma ki nu ta pasa pamodi nos fé, ta prova ma nos é disiplu verdaderu di Kristu. (Mat. 10:22; 24:9; João 15:20) É pur isu ki Tiagu skrebe kes palavra na nos testu di oji. w21.02 28 ¶6
Sésta-fera, 29 di julhu
Un palavra sábi ta poi korason fika kontenti. — Pro. 12:25.
Óras ki bu ta lé Bíblia, bu ta atxa kes testu ki ta mostra ma é inportanti mante kalmu i kunfia na Jeová. Tenta dikora kes testu. Pode ser bon le-s ku vós altu ô skrebe-s i djobe-s manenti. Jeová manda Juzué pa lé kel livru di Lei sénpri ku vós baxu. Kel-li ta djudaba el ka sô aji ku sabedoria, má tanbê vense kes medu ki talvês el xinti na se diziginason. (Jos. 1:8, 9) Di mésmu manera, txeu testu di Bíblia pode djuda-u fika kalmu na kes situason ki ta kustuma dexa-u txeu preokupadu i ku medu. (Sal. 27:1-3; Pro. 3:25, 26) Na nos runion, nu ta xinti txeu nkorajadu pa kes párti ki ta fazedu, kes komentáriu ki ta dadu i kes bon konbérsu ku nos irmons ku irmans. (Heb. 10:24, 25) Tanbê, un kuza ki é bon pa nos é óras ki nu ta konta kes nos amigu di kunfiansa na kongregason modi ki nu sta xinti. w21.01 6 ¶15-16
Sábadu, 30 di julhu
Bira un izénplu pa kes ki é fiel. — 1 Tim. 4:12.
Kantu bu batiza, bu mostra ma bu tinha txeu fé i kunfiansa na Jeová. I Jeová fika txeu kontenti di da-u priviléjiu di faze párti di se família. Nton, gósi kuzê ki bu meste faze é kontinua ta kunfia na Jeová. Pode parse fásil kunfia na Jeová óras ki bu ten ki toma kes disizon ki pode muda bu vida. Má i óras ki bu ten ki toma kes disizon más pikinoti? É rei di inportanti bu kunfia na Jeová óras ki bu ta toma disizons, ka ta nporta si é sobri diverson, trabadju ô obijetivus ki bu krê alkansa! Ka bu kunfia na bu própi sabedoria. Envês di kel-li, piskiza kes prinsípiu di Bíblia ki ta aplika na bu situason. Dipôs, faze sima bu prende. (Pro. 3:5, 6) Si bu faze kel-li, Jeová ta fika txeu kontenti i bu ta ganha ruspetu di irmons na bu kongregason. É klaru ki bo é inperfetu sima tudu algen i alvês bu ta fadja. Má kel-li ka debe inpidi-u di da bu midjór pa Jeová. w21.03 6 ¶14-15
Dumingu, 31 di julhu
N libradu di bóka di lion. — 2 Tim. 4:17.
Bus família sta kóntra bo pamodi bu ta sirbi Jeová? Bu ta vive na un país undi nos óbra sta proibidu? Si kel-li é bu situason, kes testu di 2 Timóteo 1:12-16 i 4:6-11, 17-22, pode anima-u. Apóstlu Polu skrebe kes versíklu li kantu el staba prézu. Antis di lé kes testu li, fla Jeová kal ki é bu prubléma i modi ki bu sta ta xinti. Dipôs, pidi Jeová pa djuda-u atxa na es stória di vida di Polu kes prinsípiu ki ta djuda-u sabe kuzê ki bu ta faze. Jeová dja avizaba Polu ma el ta sérba pirsigidu pamodi el bira kriston. (Atos 21:11-13) Má modi ki Jeová djuda-l? Jeová responde kes orason di Polu i el kontinua ta da-l forsa. Jeová da-l sertéza ma el ta rekonpensaba el pa tudu se trabadju duru. Tanbê, Jeová uza alguns amigu lial di Polu pa djuda-l di txeu manera. w21.03 17-18 ¶14-15, 19