Junhu
Kuarta-fera, 1 di junhu
Nu staba disididu ka sô na pâpia ku nhos di notísias sábi di Deus, má tanbê na da nhos tudu di nos. — 1 Tes. 2:8.
Un instrutor meste mostra ma el ta preokupa di verdadi ku se studantis. Odja bu studanti sima un algen ki pode ben bira bu irmon ô bu irman na kongregason. É ka faxi pa es dexa kes amigu di mundu i faze tudu kes mudansa ki es meste pa sirbi Jeová. Un bon instrutor ta mostra se studanti otus irmon na kongregason, ki pode djuda-l bira más amigu di Jeová. Asi, kel studanti ta ten xansi di sta djuntu ku povu di Deus, ki ta nkoraja-l óras ki el sta pasa pa algun tipu di prubléma. Nu krê pa kada studanti xinti ma el ta faze párti di kongregason i párti di nos família di irmons i irmans. Nu krê pa el xinti kel amor ki kristons verdaderu ta mostra pa kunpanheru. Asi, é más faxi el para di sta djuntu ku kes algen ki ka ta djuda-l ama Jeová. (Pro. 13:20) Si kes algen ki antis éra se amigus ka krê nada ku el, el ta sabe ma el pode atxa amigus di verdadi na organizason di Jeová. — Mar. 10:29, 30; 1 Ped. 4:4. w20.10 17 ¶10-11
Kinta-fera, 2 di junhu
N dadu tudu autoridadi na Séu i na Téra. — Mat. 28:18.
Si nu krê ten un amizadi fórti ku Jeová, nu debe ser amigu di Jizus. Pamodi ki nu meste faze kel-li? Nu ben odja dôs razon. Primeru, Jizus fla se disiplus: ‘Pai ta ama nhos, dja ki nhos ama-m’. (João 16:27) Tanbê el fla: ‘Ningen ka ta txiga na nha Pai si ka é através di mi.’ (João 14:6) Si nu tenta ser amigu di Jeová, sen ten un amizadi fórti ku Jizus, é mésmu kuza ki tenta entra na un prédiu sen pasa pa pórta. Jizus uza un ilustrason sima kel-li kantu el txoma se kabésa di ‘kel pórta pa ovelhas.’ (João 10:7) Kel sugundu razon, é pamodi Jizus imita kualidadis di se Pai di manera perfetu. El fla se disiplus: ‘Kenha ki odja-m, dja odja Pai tanbê.’ (João 14:9) Pur isu, un manera inportanti di nu konxe Jeová, é óras ki nu ta studa vida di Jizus. Sima nu ta ba ta prende di vida di Jizus, nos amor pa el ta fika más fórti. I sima nos amor pa Jizus ta ba ta fika más fórti, nos amor pa se Pai tanbê ta fika más fórti. w20.04 21-22 ¶5-6
Sésta-fera, 3 di junhu
N ta xinti alegria na frakézas. . . Óras ki N sta fraku, la ki N ta xinti xeiu di puder. — 2 Cor. 12:10.
Bu sta ta vive detadu na un kama ô xintadu na un kadera di róda? Bu sta ku duedju fraku ô bu ka sta ta odja dretu? Si kel-li sta kontise ku bo, bu ta pode kóre djuntu ku kes algen ki sta jóven i ki tene bon saúdi? Klaru ki sin! Txeu irmon di idadi ô ki sta duenti, sta kóre na kel strada ki ta leba pa vida. Es sabe ma es ka ta pode kóre na ses própi forsa. Má es ta kunfia na kel forsa ki es ta resebe di Jeová, óras ki es ta obi runion pa tilifóni ô odja runion pa internet. I es ta partisipa na pregason óras ki es ta prega pa dotoris, infermerus i ses família. Si bu ka sta pode faze tudu kel ki bu ta krê pa Jeová, ka bu fika dizanimadu. Tanbê, ka bu pensa ma bu ka ta pode kontinua ta kóre na kel strada ki ta leba pa vida. Jeová ta ama-u pamodi el ta odja fé ki bu ten na el i bu sforsu pa aguenta firmi. Gósi, bu meste se ajuda mutu más inda, i nunka el ka ta bandona-u. (Sal. 9:10) Má, el ta bira más bu amigu inda. w20.04 29 ¶16-17
Sábadu, 4 di junhu
N ta faze tudu kuza pa notísias sábi, pa N pode pâpia di es ku otus. — 1 Cor. 9:23.
Di kuzê ki bu pode pâpia ku un algen ki ten se relijion? Tenta atxa kuzas ki nhos ta konkorda ku kunpanheru. Talvês, el ta adora sô un Deus, el ta kridita ma Jizus é nos Salvador ô el ta atxa ma nu sta vive na un mundu xeiu di maldadi ki sta kuazi ta kaba. Si bu uza kes kuza ki nhos ta konkorda, bu ta konsigi pâpia ku el sobri mensaji di Bíblia di un manera ki ta interesa-l. Lenbra sénpri ma pesoas pode ka kridita na tudu kuza ki ses relijion ta inxina. Pur isu, dipôs ki bu sabe kal ki é relijion di un algen, tenta diskubri na kuzê ki el ta kridita. Un misionáriu repara ma ten pesoas ki ta fla ma es ta kridita na ensinu di Trindadi, má es ka ta kridita ma Pai, Fidju i spritu santu é sô un Deus. Kel misionáriu fla: “Óras ki N sabe kel-li, ta fika más fásil atxa un kuza ki N ta konkorda ku kel algen.” Pur isu, tenta sabe kuzê ki pesoas ta kridita na el di verdadi. Asi, bu ta pode ‘bira tudu kuza pa algen di tudu tipu’ sima apóstlu Polu. — 1 Cor. 9:19-22. w20.04 10 ¶9-10
Dumingu, 5 di junhu
Na kel ténpu, bu povu ta ben skapa, tudu kes ki ses nómi atxadu skrebedu na livru. — Dan. 12:1.
Nu ka meste xinti medu di futuru, pamodi Daniel ku Juan fla ma kes ki ta sirbi Jeová ku Jizus ta ben skapa duránti kel ténpu di frónta. Daniel fla ma kes ki ta skapa, ta ben ser kes algen ki ses nómi sta ‘skrebedu na livru.’ Kuzê ki nu pode faze pa nos nómi skrebedu na kel livru? Nu debe mostra klaru ma nu ten fé na Jizus, ki é Korderu di Deus. (João 1:29) Nu meste da nos vida pa Deus i batiza. (1 Ped. 3:21) I nu meste mostra ma nu ta apoia Reinu di Deus, óras ki nu ta faze kel ki nu pode pa nu djuda otus algen prende sobri Jeová. Gósi é ténpu pa nu prende kunfia más txeu na Jeová i na se organizason. Gósi é ténpu pa nu apoia Reinu di Deus. Si nu faze kel-li, nu ta salva óras ki Reinu di Deus ben kaba ku rei di nórti i ku rei di sul. w20.05 16 ¶18-19
Sugunda-fera, 6 di junhu
Ó Jeová, bu nómi ta fika pa tudu ténpu. — Sal. 135:13.
Adon ku Eva sabeba ma nómi di Deus éra Jeová, i tanbê es sabeba txeu verdadi inportanti sobri Kel algen ki ten kel nómi li. Pur izénplu, es sabeba ma Jeová éra ses Kriador i kel ki da-s tudu ki es tinha, sima vida, kel Paraízu bunitu i un kazamentu perfetu. (Gén. 1:26-28; 2:18) Má, es ta kontinuaba ta uza ses menti perfetu pa pensaba na tudu kes kuza ki Jeová dja daba es? Es ta mostraba ses amor i gratidon pa Jeová? Respósta fika klaru kantu un inimigu di Deus pô-s na próva. Satanás uza un kóbra pa pâpia ku Eva, i el pergunta-l: ‘É si própi ki Deus fla, ma nhos ka debe kume di tudu arvi na jardin?’ (Gén. 2:16, 17; 3:1) Kel pergunta li tinha un mintira sukundidu, sima un venénu. Na verdadi, Deus flaba es pa es kumeba fruta di tudu arvis di jardin, má ménus di un. (Gén. 2:9) Satanás pô-l ta pensa ma Deus ka gosta di da. Talvês Eva fika ta pensa: ‘Ten algun kuza sábi ki Deus sta sukundi-m?’ w20.06 3-4 ¶8-9
Térsa-fera, 7 di junhu
Nhos kontinua ta suporta kunpanheru i ta púrdua kunpanheru di korason. — Col. 3:13.
Alguns sérvu di Jeová ta fika maguadu pamodi kuzê ki un irmon faze-l. Apóstlu Polu sabeba ma alvês nu pode ten algun razon di ‘kexa kóntra’ un irmon ô un irman. I pode ser ki nu tratadu ku injustisa. Má si nu ka toma kuidadu, nu pode kumesa ta guarda mágua. I ku ténpu, kel mágua pode poi un algen ta afasta di povu di Jeová. Un irmon di Mérka di Sul, ki txoma Pablu, nbóra el ka tinha kulpa, un algen fla ma el faze un kuza mariadu ki el ka faze. Pur isu, el perde priviléjiu na kongregason. Modi ki el reaji? El fla: “N fika uma xatiadu, i poku-poku N ba ta afasta di kongregason.” Alguns irmon fika ku un konsénsia pizadu pamodi es fazeba un pekadu gravi. Es ta atxa ma es ka merese amor di Deus. Sikrê es rapende i es purduadu, es pode xinti ma es ka merese faze párti di povu di Deus. Modi ki bu ta xinti óras ki irmons ku irmans ta pasa pa situasons sima kes-li? w20.06 19 ¶6-7
Kuarta-fera, 8 di junhu
Algen prudenti ta odja prigu i el ta sukundi. — Pro. 22:3.
Nu meste prende odja situasons ki pode pô-nu na prigu i faze algun kuza pa ivita-s. (Heb. 5:14) Pur izénplu, nu meste skodje dretu kuzê ki nu ta divirti ku el. Txeu filmi i prugramas di tilivizon ta mostra konportamentu seksual mariadu. Kes tipu di konportamentu li ta ofende Deus, i sédu ô tardi es ta kaba pa prujudika-nu. Pur isu, nu ivita kalker tipu di diverson ki pode kaba ku nos amor pa Deus poku-poku. (Efé. 5:5, 6) Nu meste tanbê toma kuidadu ku un otu prigu. Kes algen ki fika kóntra organizason di Jeová ta spadja informason falsu. Es ta pô-nu ku dúvida sobri nos irmons i sobri organizason di Jeová. (1 Tim. 4:1, 7; 2 Tim. 2:16) Kes informason li pode frakise nos fé. Nu meste toma txeu kuidadu pa nu ka kridita na kes mintira. Pamodi? Pamodi kenha ki ta spadja kes stória li, é ‘ómis ki tene menti stragadu i ki ka tene verdadi’. Ses obijetivu é traze ‘diskuson i dibatis’. (1 Tim. 6:4, 5) Es krê pa nu kridita na ses mintira i pa nu para di kunfia na nos irmons. w20.09 29 ¶13, 15
Kinta-fera, 9 di junhu
[Djobe], ka [bu] própi vantaji, má kel di otu algen. — 1 Cor. 10:24.
Maridu ku mudjer debe trata kunpanheru ku amor i ruspetu. (Efé. 5:33) Bíblia ta inxina-nu pa nu pensa na da envês di resebe. (Atos 20:35) Ki kualidadi ta djuda maridu ku mudjer mostra amor i ruspetu? É umildadi. Umildadi dja djuda un monti maridu ku mudjer ki ta sirbi Deus, ser más filís na kazamentu. Pur izénplu, un maridu ki txoma Steven fla: “Si nhos dôs é un ekipa, nhos ta trabadja djuntu, inda más óras ki kontise prublémas. Envês di pensa: ‘Kuzê ki é midjór pa mi?’ bu ta pensa: ‘Kuzê ki é midjór pa nos?’” Se mudjer Stephanie, ta pensa mésmu kuza. El fla: “Ningen ka krê vive djuntu ku un algen ki é kóntra el. Pur isu, óras ki nu ka ta konkorda na algun kuza, nu ta tenta diskubri pamodi ki kel-la kontise. Dipôs, nu ta faze orason, piskiza i nu ta pâpia sobri el. Nu ta ataka kel prubléma envês di ataka kunpanheru.” Óras ki maridu ku mudjer ka ta pensa dimás na ses kabésa es ta ser más filís. w20.07 4 ¶5-6
Sésta-fera, 10 di junhu
N ta fazeba más prugrésu na relijion di judeus di ki txeu algen di nha nason. — Gál. 1:14.
Ka bu kunfia na bu própi forsa ô na bu kapasidadi óras ki bu ta sirbi Jeová. Apóstlu Polu tinha bon skóla. Ken ki inxina-l éra Gamaliel, un di kes xéfi di judeu más ruspetadu di kel ténpu. (Atos 5:34; 22:3) I ti el txiga di ser un algen inportanti na meiu di kes judeu. (Atos 26:4) Má Polu ka ta kunfiaba na se kabésa. Polu fika kontenti di dexa pa tras kes kuza ki pô-l ta bira un algen inportanti pa mundu. (Fil. 3:8) Polu paga un présu pa el pode biraba un sigidor di Kristu. Se própi povu fika ta odia-l. (Atos 23:12-14) Kes algen ki éra romanu sima el, sota-l i es pô-l prézu. (Atos 16:19-24, 37) Tanbê, Polu sufri pamodi el éra inperfetu i éra difísil dimás pa el fazeba kuzê ki éra dretu. (Rom. 7:21-25) Má Polu ka dexa se inimigus ô se própi fadja da-l na txon. Envês di kel-li, el ta ‘xintiba alegria na frakézas’. Pamodi? Pamodi óras ki el ta xintiba fraku el ta odjaba modi ki Deus ta djudaba el. — 2 Cor. 4:7; 12:10. w20.07 16 ¶7-8
Sábadu, 11 di junhu
Ken ki mostra fé na mi. . . ta ben faze obras más ki kes-li. — João 14:12.
Pregason di Reinu é trabadju ki merese tudu nos atenson. Jizus dja flaba ma dipôs di se mórti, pregason ta kontinuaba pa txeu ténpu i se sigidoris ta fazeba trabadju mutu más txeu. Pur isu, dipôs ki el resusitadu, Jizus faze un milagri ki poi alguns di se disiplus ta pega un monti pexi. Dipôs di kel milagri, Jizus mostra ma ser piskadoris di ómi éra mutu más inportanti di ki kalker otu trabadju. (João 21:15-17) Un poku antis di Jizus bai pa Séu, el fla se disiplus ma trabadju di pregason ki el kumesa ta faze na Israel ta ben spadjaba pa tudu lugar. (Atos 1:6-8) Alguns anu dipôs, Jizus poi apóstlu Juan ta ten un vizon di kuzê ki ta ben kontiseba duránti ‘dia di Sinhor.’ Un di kes kuza ki Juan odja ta dexa algen dimiradu: Ku orientason di anju, ‘kes notísia sábi ki ta dura pa tudu ténpu’ staba ta ser pregadu ‘pa tudu nasons, tribus, línguas i povus.’ (Apo. 1:10; 14:6) Kel-li ta mostra klaru ma Jeová krê pa nu partisipa na es grandi trabadju di pregason ti ki txiga se fin. w20.09 9 ¶5
Dumingu, 12 di junhu
Pamodi fé, kantu Abraon podu na próva, nu pode fla ma el oferese Izaki. — Heb. 11:17.
Família di Abraon pasa pa un grandi prubléma. Sara, se mudjer ki el kreba txeu, ka ta tinha fidju. Duránti txeu anu, es tevi ki aguenta kel tristéza li. Pur isu, Sara da Abraon se sérva Agar, pa el ten fidju ku el. Asi, el ku Abraon ta tinha fidju através di se sérva. Má kantu Agar fika grávida di Ismael, el kumesa ta dispreza Sara. Situason fika difísil dimás pa Sara, ki el pô-l fóra di kaza. (Gén. 16:1-6) Ti ki enfin, Sara fika grávida i el tevi un fidju ku Abraon ki txomaba Izaki. Abraon gostaba txeu di se dôs fidju, Ismael ku Izaki. Má, Abraon tevi ki tra Ismael ku Agar di se kaza, pamodi Ismael staba ta maltrata Izaki. (Gén. 21:9-14) Txeu anu dipôs, Jeová pidi Abraon pa sakrifika Izaki. (Gén. 22:1, 2; Heb. 11:17-19) Na kes dôs situason li, Abraon tinha ki kunfiaba ma Jeová ta kunpriba se promésa ki el fazeba sobri se dôs fidju. w20.08 4 ¶9-10
Sugunda-fera, 13 di junhu
Bisti di kel manera di ser novu, ki kriadu sima Deus ta krê, ku justisa verdaderu i lialdadi. — Efé. 4:24.
Imajina alegria ki kes resusitadu ta ben xinti, sima es ta ba ta muda ses manera di ser bédju i kumesa ta vive di akordu ku kes lei justu di Deus. Kes ki faze mudansas, ta ben vive na Paraízu pa tudu ténpu. Má, kes ki rabela kóntra Deus ka ta ben dexadu kaba ku pas na Paraízu. (Isa. 65:20; João 5:28, 29) Óras ki Reinu kumesa ta governa Téra, tudu sérvus di Deus ta ben konkorda ku kel ki sta na Provérbios 10:22: ‘É benson di Jeová ki ta poi algen riku, i el ka ta da-u el ku ninhun dór.’ Ku ajuda di spritu santu di Jeová, sérvus di Deus ta ben fika riku. Kel-li krê fla ma es ta ben fika ta parse kada bês más txeu ku Kristu i es ta ben fika perfetu. (João 13:15-17; Efé. 4:23) Tudu dia ses korpu ta ba ta fika más fórti i es ta bira algen kada bês más midjór. Fórti vida sábi! — Jó 33:25. w20.08 17 ¶11-12
Térsa-fera, 14 di junhu
Nhos poi obijetivu. . . di kuida di nhos própi asuntu. — 1 Tes. 4:11.
É bon nu lenbra ma alguns kriston sta solteru pamodi es disidi ka kaza. Otus ki sta solteru ta gostaba di kaza, má inda es ka atxa un algen sértu. Inda ten otus, ki talvês fika viúvu ô viúva. Ka ta nporta kal ki é ses situason, irmons na kongregason debe fika ta pergunta un kriston solteru pamodi ki inda el ka kaza? Si el ka pidi, modi ki bu ta atxa ma el ta xinti si otus fla-l ma es ta djuda-l atxa un algen? (1 Tim. 5:13) Nos irmons ku irmans ka krê pa kongregason da-s valor pamodi es é solteru, má pamodi ses bons kualidadi. Envês di nu xinti péna di es, nu debe da-s valor pa ses lialdadi. Si nu faze si, nunka nos irmons ku irmans solteru ka ta atxa ma nu sta fla-s: ‘N ka meste-u.’ (1 Cor. 12:21) Má, es ta xinti ma nu ta ruspeta-s i ma nu ta da valor pa ses lugar na kongregason. w20.08 29 ¶10, 14
Kuarta-fera, 15 di junhu
[Kristu] parse pa más di 500 irmon sô di un bês. — 1 Cor. 15:6.
Más tardi, Jizus parse pa apóstlu Polu. (1 Cor. 15:8) Kantu Polu, ki antis éra konxedu pa Saulu, staba na kaminhu pa Damasku, el obi vós di Jizus i el odja-l na se glória na Séu. (Atos 9:3-5) Kuzê ki kontise ku Polu é más un próva ma resureison di Jizus ka éra un stória inventadu. (Atos 26:12-15) Alguns algen podia staba txeu interesadu na kuzê ki Polu fla, pamodi antis el ta pirsigiba kristons. Má kantu el fika ku sertéza ma Jizus resusitadu, Polu sforsa txeu pa konvense otus di kel verdadi li. Tanbê ti el sotadu, el podu prézu i barku inkadja kantu el staba ta pâpia ku otus ma Jizus móre i ma el torna vive otu bês. (1 Cor. 15:9-11; 2 Cor. 11:23-27) Polu tinha tudu sertéza ma Jizus resusitadu ki el staba dispostu na móre pa difende kel verdadi li. Kes tistimunhu di kes kriston na ténpu di apóstlus ta bira nos kunfiansa más fórti ma Jizus resusitadu i ta djuda-nu ten más fé na resureison. w20.12 3 ¶8-10
Kinta-fera, 16 di junhu
Si nhos djobe [Jeová], el ta dexa nhos atxa-l. — 2 Cró. 15:2.
Nu debe pergunta nos kabésa: ‘N sta ta sisti tudu runion?’ Óras ki nu ta sisti runion, nu ta ganha más forsa pa nu sirbi Jeová i nos irmons ta nkoraja-nu. (Mat. 11:28) Tanbê nu pode pergunta nos kabésa: ‘N ta kustuma studa Bíblia sénpri?’ Si bu ta vive ku bu família, bu ta kustuma faze adorason na família tudu simana? Si bu ta mora bo sô, bu ta tra ténpu simé pa studa sima un família ta faze? Tanbê, bu ta sforsa pa faze bu midjór na trabadju di prega i di faze disiplus? Pamodi ki é bon nu faze kes pergunta li? Bíblia ta fla ma Jeová ta izamina nos pensamentus i nos korason. Nton nu meste faze mésmu kuza. (1 Cró. 28:9) Si nu odja ma nu meste faze alguns mudansa na nos obijetivu, manera di ser ô pensamentu, nu pidi Jeová pa djuda-nu muda. Gósi é ténpu di pripara nos kabésa pa kes próva di fé ki sta pa ben. w20.09 19 ¶19-20
Sésta-fera, 17 di junhu
Ninhun di nhos ki ka dispidi di tudu se kuzas di valor ka ta pode ser nha disiplu. — Luc. 14:33.
Jizus faze un ilustrason pa mostra kuzê ki un algen ten ki faze pa ser se disiplu. Primeru, el pâpia di un algen ki krê faze un tori. Jizus fla ma el meste ‘xinta primeru i faze kónta kantu ki el ta gasta’ pa el odja si el ta konsigi tirmina-l. Dipôs, el pâpia di un rei ki krê ba géra kóntra otu rei. Kel rei li meste ‘xinta primeru i djobe konsedju’ pa el odja si se trópas ta konsigi ganha géra. (Luc. 14:27-32) Di mésmu manera, Jizus sabia ma un algen ki krê ser se disiplu debe djobe ku kuidadu kuzê ki el meste faze pa sigi-l. Pur isu, nu meste insentiva nos studantis pa studa ku nos tudu simana. Abo ki é instrutor, bu meste pripara dretu pa kada studu di Bíblia. Pensa na bu studanti. Djobe modi ki bu ta ba splika-l kel asuntu di un manera sinplis i klaru. Asi, bu studanti ta konsigi ntende dretu i faze sima el prende. — Nee. 8:8; Pro. 15:28a. w20.10 7 ¶5; 8 ¶7
Sábadu, 18 di junhu
Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus. . . nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos. — Mat. 28:19, 20.
Kes instruson di Jizus é klaru. Nu debe inxina pesoas kes kuza ki el manda. Má, nu ka pode skese di un kuza inportanti. Jizus ka fla: ‘Inxina-s tudu kuza ki N manda nhos.’ Má, el fla: ‘Inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos.’ Kel-li krê fla ma nu meste inxina nos studantis kuzê ki es ta faze, má tanbê mostra-s modi ki es ta faze. (Atos 8:31) Modi ki nu pode inxina un algen obidese kes kuza ki Kristu manda? Óras ki nu ta faze studus di Bíblia, nu ta inxina kes algen leis di Deus. Má, nu meste faze más. Nu debe inxina nos studantis aplika na ses vida kuzê ki es sta prende. (João 14:15; 1 João 2:3) Através di nos izénplu, nu pode mostra nos studantis, modi ki es ta sigi kes prinsípiu di Bíblia na skóla, na trabadju i óras ki es ta divirti. Óras ki nu ta sta ku nos studantis, nu pode faze orason pa Jeová i pidi-l pa el orienta-s ku se spritu santu. — João 16:13. w20.11 2-3 ¶3-5
Dumingu, 19 di junhu
“É ka ku forsa di trópas nen ku puder, má é ku nha spritu”, é Jeová di izérsitu ki fla. — Zac. 4:6.
Disiplus di Jizus pasa pa prublémas. Pur izénplu, tinha poku kópia di Skrituras. Tanbê, es ka tinha publikasons ki ta splikaba Skrituras sima nu ten gósi. I es tinha ki pregaba pa pesoas ki ta papiaba línguas diferenti. Sikrê ku tudu kes prubléma li, kes disiplu zelozu konsigi faze kel ki ta parseba inposível: déntu di uns 30 anu, dja es pregaba notísias sábi pa ‘tudu kriason baxu di séu’. (Col. 1:6, 23) Na nos ténpu, Jeová sta kontinua ta orienta i ta da se povu forsa. Kel manera prinsipal ki Jeová ta orienta-nu, é através di Bíblia, ki skrebedu ku ajuda di spritu santu. Na Bíblia, nu ta lé sobri pregason ki Jizus faze i órdi ki el da pa nu kontinua ta faze kel trabadju ki el kumesa. (Mat. 28:19, 20) Jeová ta trata tudu algen igual. I dja el flaba ma notísias sábi ta sérba pregadu na ‘tudu nasons, tribus, línguas i povus.’ (Apo. 14:6, 7) El krê pa mensaji di Reinu txiga na tudu algen. w20.10 21 ¶6-8
Sugunda-fera, 20 di junhu
Pamodi bu ta salva kes algen umildi, má bus odju ta fika kóntra kes algen ki é orgulhozu. — 2 Sam. 22:28.
Rei Davidi éra un ómi ki ta amaba ‘lei di Jeová’. (Sal. 1:1-3) Davidi sabia ma Jeová ta salva kes umildi, má el é kóntra kes algen orgulhozu. Pur isu, Davidi dexa lei di Deus muda se manera di pensa. El skrebe: ‘N ta lova Jeová, kel ki ta da-m konsedju. Mésmu di noti, nhas pensamentu más fundu ta koriji-m.’ (Sal. 16:7) Si nos é umildi, nu ta dexa Palavra di Deus koriji nos manera di pensa antis di es pô-nu ta faze algun kuza mariadu. Palavra di Deus ta ser sima un vós ki ta fla-nu: ‘Kel-li ki é kaminhu. Nhos anda na el.’ El ta aviza-nu óras ki nu kumesa ta disvia di kaminhu ô pa direita ô pa skérda. (Isa. 30:21) É bon óras ki nu ta obi ku Jeová. (Isa. 48:17) Pur izénplu, nu ta ivita pasa pa vergónha pamodi un algen koriji-nu. I nu ta bira más amigu di Jeová pamodi nu sabe ma el ta kuida di nos sima un pai ki ta ama se fidju. — Heb. 12:7. w20.11 20 ¶6-7
Térsa-fera, 21 di junhu
Kantu es obi ta papiadu di resureison di mortus, alguns algen kumesa ta faze trósa. — Atos 17:32.
Kel manera di pensa li talvês afeta alguns algen na Korintu. (1 Cor. 15:12)Tanbê, otus ta atxaba ma resureison ka éra rial. Es ta flaba ma un algen staba ‘mortu’ antis pamodi pekadu, i ma óras ki el biraba un kriston el ta fikaba ‘bibu otu bês’ pamodi se pekadus ta purduadu. Ka ta nporta kal ki éra motivu, ses fé ta fikaba sen valor si es ka kriditaba na resureison. Si Deus ka resusitaba Jizus, nu ta kontinuaba na pekadu i nos pekadu ka ta sérba purduadu. Asi, tudu kes ki ka ta kridita na resureison ka ta tinha ninhun speransa sértu. (1 Cor. 15:13-19; Heb. 9:12, 14) Apóstlu Polu sabia ma ‘Kristu dja labantadu na meiu di mortus’. Resureison di Jizus foi mutu más di ki kes otu resureison ki dja kontiseba antis; pamodi kes algen ki resusitadu torna móre otu bês. Polu fla ma Jizus é ‘primeru di kes ki durmi na mórti.’ El é kel primeru algen li na Téra ki resusitadu ku korpu spritual i kel primeru ki bai pa Séu. — 1 Cor. 15:20; Atos 26:23; 1 Ped. 3:18, 22. w20.12 5 ¶11-12
Kuarta-fera, 22 di junhu
Es ba ta fla irmons di kes disizon ki apóstlus i ansions na Jiruzalen toma. — Atos 16:4.
Na ténpu di apóstlus, grupu enkaregadu di óbra na Jiruzalen ta trabadjaba unidu pa mante órdi i pas na povu di Deus. (Atos 2:42) Pur izénplu, na anu 49 D.J., kantu kumesa kel prubléma sobri sirkunsizon, spritu santu orienta grupu enkaregadu di óbra pa djobe kel asuntu. Si kongregason kontinuaba divididu pamodi kel prubléma, trabadju di pregason ta fikaba prujudikadu. Sikrê kes apóstlu i ansions éra judeu, es ka dexa tradison di judeus ô kes ki ta difendeba kes tradison, influensia ses disizon. Envês di kel-li, es djobe ajuda na Palavra di Deus i na spritu santu pa sabe kuzê ki es ta fazeba. (Atos 15:1, 2, 5-20, 28) Kal ki foi rezultadu? Jeová abênsua ses disizon. Asi, kongregason kontinua na pas i unidu, i es kontinua ta prega notísias sábi. (Atos 15:30, 31; 16:5) Na nos ténpu, organizason di Jeová sénpri sforsa pa mante órdi i pas na Se povu. w20.10 22-23 ¶11-12
Kinta-fera, 23 di junhu
Nha fidju Salumon, ki é kel ki Deus skodje. — 1 Cró. 29:1.
Ten txeu kuza ki pode ka dexa-nu ten un diziginason ki nu krê na sirvisu di Jeová. Pur izénplu, talvês dja nu sta di idadi, nu tene algun prubléma di saúdi ô pamodi otus kuza. Si nu sta na kel situason li, nu pode prende txeu ku izénplu di Rei Davidi. El tinha gana di fazeba un ténplu pa Jeová. Má, el fika ta sabe ma ka éra el ki ta tinha kel priviléjiu la. Má simé, más tardi, el da tudu se apoiu pa kel algen ki Deus skodje pa kunpri kel diziginason. Davidi ti mésmu da txeu kontribuison pa faze kel trabadju. Di sertéza, el é un bon izénplu pa nos! (2 Sam. 7:12, 13; 1 Cró. 29:3-5) Un irmon na Fransa ki txoma Hugues, dexa di ser ansion pamodi prublémas di saúdi. El ka sta konsigi fazeba nen kes trabadju sinplis na kaza. El skrebe: “Na komésu, N xinti sen valor i N fika txeu dizanimadu. Má ku ténpu, N odja ma éra inportanti seta nhas limitason, i N konsigi fika kontenti ku kel ki inda N ta podia fazeba na sirvisu di Jeová. Sima Jidion ku se 300 ómi, ki staba tudu kansadu, ami tanbê N ta kontinua ta luta.” — Juí. 8:4. w20.12 25 ¶14-15
Sésta-fera, 24 di junhu
Kontinua ta ama kunpanheru. — 1 João 4:7.
Na se Ivanjélhu sobri vida di Jizus, apóstlu Juan uza palavra “amor” ô “ama algen” más txeu di ki tudu kes otu três Ivanjélhu djuntadu. Se livrus di Bíblia ta inxina-nu ma é amor ki debe motiva-nu faze tudu kuza. (1 João 4:10, 11) Má leba ténpu pa Juan prende kel lison li. Kantu Juan éra jóven, nen sénpri el ka ta mostraba amor. Pur izénplu, un bês el kunpanha Jizus na un viaji di pregason di Jiruzalen pa Samaria. Kes algen di un zóna pikinoti di Samaria ka resebe-s dretu. Juan pergunta Jizus si el podia mandaba lumi pa dixi di séu pa distruíba tudu kes algen! (Luc. 9:52-56) Na un otu situason, Juan ku se irmon Tiagu, konvense ses mai pa pidi Jizus pa da-s un puzison inportanti na Reinu di Deus. Kantu kes otu apóstlu da kónta di kel-li, es fika uma xatiadu! (Mat. 20:20, 21, 24) Má simé, Jizus ka dexa di ama Juan pamodi kes kuzas mariadu ki el faze. — João 21:7. w21.01 8-9 ¶3-4
Sábadu, 25 di junhu
Kristu ka agrada se kabésa. — Rom. 15:3.
Jeová ta toma disizons ta pensa na kel ki é midjór pa otus. Pur izénplu, el disidi kria vida ka pa djuda se kabésa, má pa nos tanbê nu xinti alegria di vive. I ningen ka obriga-l da vida di se Fidju pa salva-nu di pekadu. El faze kel-li pamodi el kreba, el staba ta pensa na kuzê ki é midjór pa nos. Jizus tanbê toma disizons ta pensa primeru na kel ki éra midjór pa otus. Pur izénplu, el disidi abri mô di se diskansu pa el inxinaba un monti di algen. (Mar. 6:31-34) Un bon xéfi di família, sabe ma un di kes responsabilidadi más difísil ki el ten, é toma kes disizon ki ta djuda se família i kel-li é inportanti pa el. El ta sforsa pa el ka toma ninhun disizon sen bons razon ô ku bazi na se sentimentu. Má, el ta dexa Jeová inxina-l toma bons disizon. (Pro. 2:6, 7) Di kel manera li, el ka ta pensa na kuzê ki é midjór pa el, má na kuzê ki é midjór pa se família. (Fil. 2:4) Si un xéfi di família sforsa na imita izénplu di Jeová i di Jizus, el ta ten bons rezultadu. w21.02 7 ¶19-21
Dumingu, 26 di junhu
Aza faze kel ki Jeová, se Deus, ta atxaba ma éra bon i dretu. — 2 Cró. 14:2.
Kantu rei Aza éra jóven, el éra umildi i korajozu. Pur izénplu, dipôs ki se pai Abias móre, el bira rei i el faze un kanpanha pa kaba ku adorason falsu na Judá. Tanbê ‘el manda Judá pa buska Jeová, kel Deus di ses gentis grandi, i pa es obi ku Lei i ku kes mandamentu.’ (2 Cró. 14:1-7) I kantu Zerá, kel komandanti di trópas di Itiópia, invadi Judá ku 1 milhon di trópas, Aza mostra sabedoria kantu el djobe ajuda di Jeová. El fla: ‘Ó Jeová, pa bo ka ta nporta si kes ki bu ta djuda é txeu ô fraku. Djuda-nu, ó Jeová nos Deus, pamodi nu ta kunfia na bo’. Kes palavra bunitu li ta mostra ma Aza ta kunfiaba ma Jeová podia salvaba el ku se povu. Aza kunfia na se Pai na Séu i ‘Jeová poi kes trópa di Itiópia ta perde’. (2 Cró. 14:8-12) Di sertéza bu ta konkorda ma nfrenta un izérsitu di 1 milhon di trópas é un grandi dizafiu. Má Aza tevi bon rezultadu. w21.03 5 ¶12-13
Sugunda-fera, 27 di junhu
Nhos ten amizadi fórti pa kunpanheru. — Rom. 12:10.
Bíblia ten txeu izénplu di pesoas inperfetu ki bira grandis amigu. Un di es éra Jonatan ku Davidi. Bíblia ta fla: ‘Jonatan ku Davidi kria un grandi amizadi entri es i Jonatan kumesa ta ama-l sima se kabésa.’ (1 Sam. 18:1) Jeová dja skodjeba Davidi pa ser rei na lugar di Saul. Pamodi kel-li, Saul fika ku txeu siumi di Davidi i el tenta mata-l. Má fidju di Saul, Jonatan, ka apoia se pai pa faze kel-li. Jonatan ku Davidi promete ma es ta kontinua amigu i ma sénpri es ta apoiaba kunpanheru. (1 Sam. 20:42) Nu ta fika dimiradu ku amizadi di Jonatan ku Davidi pamodi tinha alguns kuza ki podia ka dexaba es ser amigu. Pur izénplu, Jonatan éra más grandi ki Davidi, el ta lebaba el uns 30 anu. Jonatan podia pensaba: ‘Davidi é novu dimás. El ka ten txeu spiriénsa sima mi. Nu ka ten nada ki ta konbina ku kunpanheru.’ Má Jonatan ka ta pensaba di kel manera li. El tinha grandi ruspetu pa Davidi. w21.01 21-22 ¶6-7
Térsa-fera, 28 di junhu
Nhas irmon, nhos xinti alegria di verdadi óras ki nhos sta ta pasa pa txeu tipu di sufrimentu. — Tia. 1:2.
Jizus promete se sigidoris ma es ta tinha kel alegria di verdadi. Má tanbê, el aviza-s ma es ta ben pasaba pa prublémas. (Mat. 10:22, 23; Luc. 6:20-23) Nu ka ten dúvida ma ser disiplu di Kristu ta da-nu alegria. Má modi ki nu ta xinti óras ki nu ta pasa pa opozison na família ô óras ki nu ta pirsigidu pa govérnu? I óras ki nu ta sufri preson di kolégas di trabadju ô di skóla? Óras ki nu ta pensa na kes kuza li, nu pode xinti preokupadu dimás. Maioria di algen ta atxa ma es debe xinti alegria óras ki es ta sufri pirsigison? Nau. Má é kel-li própi ki Palavra di Deus ta fla pa nu faze. Pur izénplu, disiplu Tiagu fla ma nu ka debe xinti sima ki nu sta na un béku sen saída óras ki nu ta pasa pa prublémas. (Tia. 1:2, 12) I Jizus fla ma nu debe xinti alegria óras ki nu ta pirsigidu. (Mat. 5:11) Jeová orienta Tiagu pa skrebe un karta pa kes kriston. Asi, es resebe bons konsedju sobri modi ki es pode manteba alegria sikrê ku prublémas. w21.02 26 ¶1-2; 27 ¶5
Kuarta-fera, 29 di junhu
[Afasta] di konbérsus sen valor i ki ta viola kel ki é santu. — 1 Tim. 6:20.
Alguns kriston ki vive na mésmu ténpu ki Timótiu, dexa di da valor pa priviléjiu di trabadja ku Jeová. Pur izénplu, Demas, Fijelu, Ermójinis, Imineu, Alexandri i Filetu. (1 Tim. 1:19, 20; 2 Tim. 1: 15; 2:16-18; 4:10) Ta parse ma tudu kes ómi ta amaba Jeová, má es dexa di da valor pa kel ki éra más inportanti. Oji Satanás tanbê krê pa nu abri mô di kes kuza di valor ki Jeová da-nu. Kal ki é alguns di kes armadilha ki el ta uza? Primeru el ta uza prugramas di tilivizon, filmis, internet, jornal, livrus i revistas. Através di kes kuza li, el ta spadja konportamentu i manera di pensa ki pode pô-nu ta abri mô di verdadi. Sugundu armadilha é medu. El ta uza preson di kolégas ô pirsigison pa tenta pô-nu ta para di prega. I tirseru, el ta uza kes algen ki bandona i bira kóntra organizason di Jeová. El ta tenta pô-nu ta kai na armadilha di konhisimentu falsu ki es ta spadja, asi pa nu pode bandona verdadi. Si nu ka toma kuidadu, nu pode abri mô di verdadi poku-poku. — 1 Tim. 6:21. w20.09 27 ¶6-8
Kinta-fera, 30 di junhu
Jeová ta obi nha pididu di ajuda; Jeová ta seta nha orason. — Sal. 6:9.
Algun amigu ô un família dja kustuma trai-u bu kunfiansa? Si kel-li dja kontise ku bo, stória di Absalon, fidju di Davidi, pode djuda-u. (2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14) Sima nu prende na stória di vida di Davidi, konta Jeová modi ki bu sta xinti pamodi kuza ki es faze-u. (Sal. 6:6-8) Dipôs, imajina modi ki Davidi xinti ku tudu kel ki kontise. El ta amaba Absalon i el ta kunfiaba na Aitofel. Má kes algen li, ki el gostaba txeu di el, trai-l, magua-l txeu i ti es tenta mata-l. Davidi podia perdeba tudu kunfiansa na kes otu algen ki é éra se amigu pamodi el pode pensaba ma es staba djuntadu ku Absalon tanbê. El podia pensaba sô na se kabésa i tenta fujiba el sô. Ô el podia fikaba dizusperadu. Má el faze orason i el pidi Jeová pa djuda-l. Tanbê, el pidi se amigus pa djuda-l. I el aji faxi di akordu ku kes disizon ki el toma. El kontinua ta kunfia na Jeová i na se amigus. w21.03 15 ¶7-8; 17 ¶10-11