BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es23 pp. 118-128
  • Dizenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Dizenbru
  • Izamina testu di dia — 2023
  • Subtémas
  • Sésta-fera, 1 di dizenbru
  • Sábadu, 2 di dizenbru
  • Dumingu, 3 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 4 di dizenbru
  • Térsa-fera, 5 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 6 di dizenbru
  • Kinta-fera, 7 di dizenbru
  • Sésta-fera, 8 di dizenbru
  • Sábadu, 9 di dizenbru
  • Dumingu, 10 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 11 di dizenbru
  • Térsa-fera, 12 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 13 di dizenbru
  • Kinta-fera, 14 di dizenbru
  • Sésta-fera, 15 di dizenbru
  • Sábadu, 16 di dizenbru
  • Dumingu, 17 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 18 di dizenbru
  • Térsa-fera, 19 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 20 di dizenbru
  • Kinta-fera, 21 di dizenbru
  • Sésta-fera, 22 di dizenbru
  • Sábadu, 23 di dizenbru
  • Dumingu, 24 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 25 di dizenbru
  • Térsa-fera, 26 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 27 di dizenbru
  • Kinta-fera, 28 di dizenbru
  • Sésta-fera, 29 di dizenbru
  • Sábadu, 30 di dizenbru
  • Dumingu, 31 di dizenbru
Izamina testu di dia — 2023
es23 pp. 118-128

Dizenbru

Sésta-fera, 1 di dizenbru

Es ta obi ku nha vós. — João 10:16.

Jizus konpara amizadi ki el tinha ku se disiplus ku amizadi fórti di un pastor ku se ovelhas. (João 10:14) Kel-li é un bon konparason pamodi ovelhas konxe ses pastor i es ta obi ku se vós. Un turista ki odja kel-li ta kontise, fla: “Nu staba ta filma alguns ovelha i nu tenta pô-s ta txiga más pértu di nos. Má nu ka konsigi pamodi es ka konxe nos vós. Dipôs ben un mininu ki éra ses pastor. Lógu ki el txoma-s, es bai se tras.” Kuza ki kontise ku kel turista ta lenbra-nu di kuzê ki Jizus flaba sobri se disiplus. El fla: ‘Es ta obi ku nha vós’. Má si Jizus sta la na Séu, modi ki nu ta obi ku se vós? Nu ta obi ku vós di nos pastor, Jizus, óras ki nu ta faze kes kuza ki el inxina-nu. —  Mat. 7:24, 25. w21.12 16 ¶1-2

Sábadu, 2 di dizenbru

Tudu algen peka i es ka ta alkansa glória di Deus. — Rom. 3:23.

Apóstlu Polu ta pirsigiba kristons, má dipôs el ntende ma kuzê ki el staba ta faze éra mariadu i el muda se manera di ser. (1 Tim. 1:12-16) Ku ajuda di Jeová, Polu bira un ansion umildi ki ta mostraba amor i konpaxon. El kunfia ma Jeová ta purduaba se érus. (Rom. 7:21-25) El ka ta speraba ma el ta fazeba tudu kuza dretu. Má, el trabadja duru pa ser un kriston midjór, i ku umildadi el kunfia ma Jeová ta djudaba el faze se trabadju. (1 Cor. 9:27; Fil. 4:13) Ansions ka ta diziginadu pamodi es é perfeitu. Má, Jeová ta spéra ma es ta rekonhese ses fadja i es ta midjora ses manera di ser. (Efé. 4:23, 24) Un ansion debe studa Bíblia pa djuda-l odja na undi ki el meste midjora. Asi, Jeová ta djuda-l ser un bon ansion i faze se trabadju ku alegria. —  Tia. 1:25. w22.03 29-30 ¶13-15

Dumingu, 3 di dizenbru

Nhos para di julga. — Mat. 7:1.

Kuzê ki bu pode faze si bu da kónta ma bu julga un algen? Lenbra ma nu meste ama nos irmons. (Tia. 2:8) Tanbê nu pode faze orason di korason pa Jeová i pidi-l pa el djuda-nu para di faze kel-li. É inportanti nu lenbra ma nos tanbê nu meste faze nos párti i sforsa pa nu pasa más ténpu ku kel algen ki nu ta kritika. Nu pode konvida-l pa el sai ku nos na pregason ô pa nu kume algun kuza djuntu. Timenti nu ta ba ta konxe se situason, nu ta konsigi imita izénplu di Jeová i di Jizus i nu ta konsentra na kualidadis di kel algen. Asi nu ta obi ku vós di nos pastor, Jizus, ki fla pa nu para di julga. Sima ovelhas ta obi ku vós di ses pastor, anos tanbê, nu ta obi ku vós di Jizus. Ka ta nporta si nu ta faze párti di ‘ribanhu pikinoti’ ô di ‘otus ovelha’, nu meste kontinua ta obi ku vós di nos pastor i ta faze kes kuza ki el ta manda. — Luc. 12:32; João 10:11, 14, 16. w21.12 19 ¶11; 21 ¶17-18

Sugunda-fera, 4 di dizenbru

El ka seta konsedju di kes ómi más bédju. — 1 Reis 12:8.

Kantu Rubuon bira rei di Israel, se povu bai faze-l un pididu. Es pidi-l pa el da-s ménus trabadju ki se pai Salumon ta daba es. El ba pâpia ku kes ómi ki tinha más spiriénsia na Israel, pa el odja modi ki el pode djudaba povu. Kes ómi ku más spiriénsia aviza rei ma si el faze kuzê ki povu staba ta pidi-l, sénpri kel povu ta apoiaba el. (1 Reis 12:3-7) Ta parse ma Rubuon ka fika kontenti ku kel konsedju, pur isu el bai pâpia ku se kolégas. Es fla-l pa el poi povu ta trabadja más txeu. (1 Reis 12:9-11) Rubuon pode pidiba Jeová pa djuda-l sabe kal di kes konsedju ki el debe sigiba. Má envês di kel-li, el faze kuzê ki kes ómi más jóven fla-l pa el faze. Kel-li traze txeu sufrimentu pa Rubuon i pa povu di Israel. Alvês, konsedju ki nu ta dadu nen sénpri é ka kel ki nu krê obi. Má, si el ten bazi na Palavra di Deus, nu debe seta-l. w22.02 9 ¶6

Térsa-fera, 5 di dizenbru

Glória di jóvens é ses forsa. — Pro. 20:29.

Kes algen umildi i ki ta seta ses limitason, ka ta konsentra na kel poku spiriénsa di kes más jóven, má es ta konsentra na ses pontu fórti. Es ka ta atxa ma jóvens sta tenta konpiti ku es, má es ta odja-s sima un kunpanheru di trabadju. Pa kes irmon ki dja sta di idadi, jóvens é un prezenti di Jeová i es ta mostra gratidon pa tudu kel ki es ta faze. Sima kes irmon di idadi ta ba ta perde ses forsa, es ta fika kontenti di sabe ma na kongregason ten jóvens ku forsa i prontu pa faze tudu trabadju ki meste. Na Bíblia nu ta atxa izénplu di Nuemi, ki éra un algen di idadi, ki fika kontenti ku ajuda ki un algen más jóven da-l. Na komésu el pidi se nóra Ruti pa volta pa se povu. Má kantu Ruti insisti pa bai ku el pa Belen, Nuemi seta kel apoiu lial ki el da-l. (Rute 1:7, 8, 18) Kel-li traze un grandi benson pa kes dôs mudjer li! (Rute 4:13-16) Kes irmon di idadi ki é umildi ta seta ajuda sima Nuemi. w21.09 10-11 ¶9-11

Kuarta-fera, 6 di dizenbru

Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra. — Heb. 6:10.

Nos Pai Jeová, sabe kuzê ki kada un di nos ta konsigi faze. Pode ser ki bu ta konsigi faze más di ki kes algen ki bu konxe i ki bu ta ama. Ô pode ser ki pamodi bu idadi, bu saúdi ô responsabilidadi na família, bu ka ta konsigi faze kuzê ki otus ta konsigi. Má, ka bu fika dizanimadu. (Gál. 6:4) Jeová ka ta skese bu trabadju. Désdi ki bu sta ta faze bu midjór, ku bon intenson, el ta fika kontenti. Jeová sabe kuzê ki bu ten na korason. El krê pa bu fika kontenti ku kuzê ki bu ta konsigi faze pa el. Nu ta xinti un pas déntu nos pamodi nu sabe ma Jeová ta djuda ses sérvu óras ki es ta pasa pa prublémas. (Isa. 41:9, 10) Di sertéza nu ta fika kontenti di adora nos Pai Jeová, kel ki merese ‘resebe glória i ónra’ di tudu se kriason! —  Apo. 4:11. w22.03 24 ¶16; 25 ¶18

Kinta-fera, 7 di dizenbru

N tene présa i N ka ta dimora na kunpri bus mandamentu. — Sal. 119:60.

Nu krê imita Jizus, má nu ka debe fika dizanimadu si nu ka sta konsigi imita izénplu di Jizus di manera perfeitu. (Tia. 3:2) Un algen ki sta ta studa arti ka ta konsigi imita di manera perfeitu trabadju di se profesor, ki é artista. Má, si kel studanti ba ta prende ku se éru i el sforsa pa imita izénplu di se profesor, el ta kontinua ta midjora. Di mésmu manera, si nu faze sima nu ta prende na nos studu pesoal di Bíblia i nu kontinua ta midjora, nu ta konsigi imita izénplu di Jizus. (Sal. 119:59) Txeu algen oji ta pensa sô na ses kabésa. Má povu di Jeová é diferenti. Óras ki nu ta pensa na modi ki Jizus staba prontu pa djuda otus, kel-li ta mexe ku nos i nu ta krê imita se izénplu. (1 Ped. 2:21) Si nu faze nos midjór pa nu imita Jizus, nu ta fika kontenti pamodi nu sta ta agrada Jeová. w22.02 24 ¶16; 25 ¶18

Sésta-fera, 8 di dizenbru

Alguns kuza ki nu ta atxa na es é difísil di ntende. — 2 Ped. 3:16.

Oji Jeová sta ta uza Bíblia pa orienta se povu. Si nu para pa nu pensa na kuzê ki Jeová sta inxina-nu, nu ta konsigi sigi se orientason i nu ta pode faze nos trabadju di pregason. (1 Tim. 4:15, 16) Jeová tanbê ta uza ‘skravu fiel i prudenti’ pa da-nu orientason. (Mat. 24:45) Alvês kel skravu li pode da-nu orientason ki nu pode ka ntende dretu. Pur izénplu, nu pode resebe orientason ki ta fla-nu kuzê ki nu debe faze óras ki kontise un dizastri. Má, nu pode atxa ma kes dizastri li ka ta kontise na undi ki nu ta vive. Kuzê ki nu debe faze si nu ta atxa ma kes orientason li ka ta djuda-nu? Pensa na kes stória di Bíblia ki dja nu lé. Alvês povu di Jeová resebe orientason ki ta parseba ma ka ta fazeba sentidu má ki salva ses vida. —  Juí. 7:7; 8:10. w22.03 18-19 ¶15-16

Sábadu, 9 di dizenbru

Nha Pai, N ta kunfia nha spritu na bu mô. — Luc. 23:46.

Ku tudu kunfiansa, Jizus fla kes palavras ki sta na testu di oji. Jizus sabia ma é sô Jeová ki pode daba el vida otu bês i el tinha sertéza ma se Pai ta lenbraba di el. Nu debe sta disididu na dexa nos vida na mô di Jeová. Pa nu konsigi faze kel-li nu debe ‘kunfia na Jeová di tudu nos korason’. (Pro. 3:5) Odja izénplu di Joshua, un Tistimunha di Jeová di 15 anu ki móre pamodi un duénsa gravi. El nega seta kalker tratamentu ki ta violaba lei di Deus. Un poku antis di el móre, el fla se mai: “Mamá N sta na mô di Jeová. . . N sta fla kel-li ku tudu sertéza mamá. N sabe ma Jeová ta ben resusita-m. El lé nha korason i el odja ma N ta ama-l di verdadi.” Kada un di nos debe pergunta nos kabésa: ‘Si N pasa pa un situason di vida ô mórti, ki ta poi nha fé na próva, N ta poba nha vida na mô di Jeová ku kunfiansa ma el ta ben lenbra di mi?’ w21.04 12-13 ¶15-16

Dumingu, 10 di dizenbru

Ken ki ta konsola otus tanbê ta ser konsoladu. — Pro. 11:25.

Jeová ta da se povu forsa através di pregason. Óras ki nu ta pâpia di Bíblia ku otus algen, nu ta xinti animadu ka ta nporta si es seta mensaji ô nau. Alguns irmons ta atxa ma pamodi ses situason, es ka ta pode faze txeu na pregason. É si ki bu ta xinti? Nton lenbra ma Jeová ta fika kontenti óras ki bu ta faze bu midjór. Bu pode ten sertéza ma Jeová ta ntende bu situason. El pode djuda-u prega pa kes algen ki ta kuida di bo, kes infermeru ô kes dotor. Tanbê ka bu konpara kel ki bu sta faze gósi ku kel ki bu ta fazeba na pasadu, pamodi kel-li pode dexa-u dizanimadu. Má si bu rekonhese modi ki Jeová sta ta djuda-u gósi, bu ta konsigi ten forsa ki bu meste pa bu aguenta firmi kalker prubléma i ku alegria. Nu ta sforsa pa nu planta kes simenti di verdadi, má nu ka sabe kal di es ki ta kria raís i ki ta dizenvolve. — Ecl. 11:6. w21.05 24-25 ¶14-17

Sugunda-fera, 11 di dizenbru

Pamodi ki bu dispreza palavra di Jeová, i bu faze kuzas ki Jeová ta atxa ma é mariadu? — 2 Sam. 12:9.

Pamodi ganánsia, rei Davidi skese di tudu kel ki Jeová dja daba el, sima rikéza, fama i vitória na txeu géra. Davidi éra gratu pa tudu kes prezenti ki Jeová dja daba el i ti el rekonhese ma es éra ‘txeu dimás pa konta!’ (Sal. 40:5) Má dipôs, el bira ganansiozu. Nbóra Davidi tinha txeu mudjer, el dexa dizenvolve na se korason un dizeju mariadu ki pô-l ta krê ten mudjer di un otu ómi. Kel mudjer éra Batiseba i se maridu éra Urias, kel Itita. Davidi pensa sô na se dizeju, el faze relason seksual ku Batiseba i el fika grávida. Kuzê ki Davidi faze, dja éra gravi, má dipôs el faze un kuza mutu más piór inda. El faze planu pa Urias matadu. (2 Sam. 11:2-15) Má kuzê ki Davidi tinha na kabésa? El pensa ma Jeová ka staba ta odja-l? Davidi éra un sérvu fiel di Jeová. Má el bira ganansiozu, ta pensa sô na se kabésa i el paga karu pa kel-la. Filismenti Davidi konfesa se pekadu i el rapende. Di sertéza, el fika txeu kontenti pamodi Jeová purdua-l! —  2 Sam. 12:7-13. w21.06 17 ¶10

Térsa-fera, 12 di dizenbru

É ka pamodi nu kualifika nos kabésa, ... má nos kapasidadi ta ben di Deus. — 2 Cor. 3:5.

Nu pode xinti ma nu ka ten kapasidadi pa faze un studu di Bíblia. Talvês bu ta atxa ma bu meste más konhisimentu ô más kapasidadi pa studa Bíblia ku un algen. Odja três kuza ki pode djuda-u ten más kunfiansa. Primeru, Jeová ta atxa ma bu sta priparadu, ô ma bu ten kapasidadi pa inxina otus algen. Sugundu, Jizus, ki ‘dadu tudu autoridadi na Séu i na Téra’, da-u responsabilidadi di inxina. (Mat. 28:18) I tirseru, bu pode kunfia ma otus irmon ta djuda-u. Jeová inxina Jizus kuzê ki el devia papiaba i Jizus kunfia na kuzê ki se Pai inxina-l. Bu pode faze mésmu kuza. (João 8:28; 12:49) Tanbê, bu pode pidi enkaregadu di bu grupu pa pregason, un pioneru ô un publikador ki ten spiriénsa pa mostra-u modi ki bu pode kumesa i faze un studu di Bíblia. Pa bu ten más kunfiansa, pidi un di kes irmon li pa konvida-u pa ses studu di Bíblia, asi bu ta odja modi ki es ta faze. w21.07 6 ¶12

Kuarta-fera, 13 di dizenbru

Ken ki é fiel na poku tanbê el é fiel na txeu i ken ki é injustu na poku tanbê el é injustu na txeu. — Luc. 16:10.

Dja ki fin di es mundu sta kuazi ta txiga, nu meste kunfia mutu más inda na manera ki Jeová ta faze kuzas. Pamodi? Duránti grandi tribulason nu ta ben resebe orientasons ki pode parse stranhu, difísil di ntende ô di sigi. É klaru ki Jeová ka ta ben pâpia ku nos dirétu. Di sertéza el ta ben uza kes ómi ki el skodje pa da-nu orientason. Kel-la ka ta ben ser ténpu di duvida di orientason, ô pergunta: ‘Kel orientason li ben di Jeová própi ô é opinion di kes irmon ki sta toma kónta di nos?’ Bu ta ben kunfia na Jeová i na se organizason duránti kel ténpu difísil la? Kuzê ki bu ta pensa sobri orientason ki bu ta resebe gósi di kes algen ki Jeová skodje, ta djuda-u sabe respósta. Si oji nu kunfia na orientasons ki nu ta resebe i nu obi lógu ku es, talvês ta ben ser más fásil nu faze mésmu kuza duránti grandi tribulason. w22.02 6 ¶15

Kinta-fera, 14 di dizenbru

Kuzê ki N faze konparadu ku nhos? — Juí. 8:2.

Jeová djuda Jidion ku se 300 ómi ganha un géra ki podia dexaba es orgulhozu. Nton kes ómi di Efrain bai nkontra ku Jidion, ka pa ilojia-l, má pa ranjaba konfuzon ku el pamodi el ka txoma-s pa ba géra. (Juí. 8:1) Jidion lenbra-s modi ki Jeová dja abensuaba es. Asi, kes ómi ‘fika más kalmu.’ (Juí. 8:3) Jidion prifiri dexa orgulhu di ladu pa pode mante pas na povu di Deus. Ku kes ómi di Efrain, nu ta prende ma nu ka debe konsentra na djobe ónra pa nos kabésa, má na da ónra pa Jeová. Si nos é xéfi di família ô ansion, tanbê nu pode prende un lison inportanti ku Jidion. Si algen fika xatiadu ku algun kuza ki nu faze, nu debe tenta ntende pamodi ki el aji di kel manera la. Tanbê nu pode ilôjia kel algen pa un kuza dretu ki el faze. Kel-li ta iziji ten umildadi. Má, mante pas é mutu más inportanti di ki prova ken ki sta dretu ô mariadu. w21.07 16-17 ¶10-12

Sésta-fera, 15 di dizenbru

Nu faze ómi sima nos imaji. — Gén. 1:26.

Jeová kria-nu sima se imaji. Nu kriadu sima imaji di Deus. Jeová kria-nu ku kapasidadi di dizenvolve i mostra kes kualidadi sima di sel. Kes kualidadi li ta djuda-nu ser kes tipu di algen ki el krê pa faze párti di se família. Pur izénplu, alguns di kes kualidadi é amor, konpaxon, lialdadi i justisa. (Sal. 86:15; 145:17) Óras ki nu ta sforsa pa mostra kes kualidadi li, nu ta da ónra pa Jeová i nu ta mostra-l nos gratidon pamodi el kria-nu sima se imaji. (1 Ped. 1:14-16) Tanbê nos vida ta bira mutu más filís i ku obijetivu. Jeová pripara un kaza spesial pa nos. Txeu ténpu antis di el kria primeru ómi, Jeová pripara Téra pa nos. (Jó 38:4-6; Jer. 10:12) Pamodi se amor i pamodi el gosta di da, Jeová poi un monti kuza sábi na Téra ki ta dexa-nu filís. (Sal. 104:14, 15, 24) Na kes momentu ki Jeová para pa el djobe kes kuza ki el kria, el ‘odja ma tudu éra bon.’ — Gén. 1:10, 12, 31. w21.08 3 ¶5-6

Sábadu, 16 di dizenbru

Frutu di spritu é: amor, alegria, pas, paxénxa, bondadi, amor lial, fé, brandura, kapasidadi di kontrola kabésa. — Gál. 5:22, 23.

Nos tudu nu ten responsabilidadi di prega i di faze disiplus. (Mat. 28:19, 20; Rom. 10:14) Bu ta gostaba di midjora bus kapasidadi na kel trabadju li ki é txeu inportanti? Nton studa i aplika kes kuza ki bu prende na bruxura Lé i inxina. Nunka ka bu skese ma kel méta más inportanti ki bu debe ten é dizenvolve kes kualidadi ki ta agrada Jeová. (Col. 3:12; 2 Ped. 1:5-8) Di sertéza nos tudu nu gosta di faze más pa Jeová. Na kel mundu novu nu ta pode sirbi-l di manera perfetu. Timenti kel dia ka txiga, nu pruveta tudu kes oportunidadi ki nu ten. Asi nu ta ten más alegria i nu ta fika ménus diziludidu. I más inportanti inda, nu ta da ónra i lovor pa Jeová, nos ‘Deus filís.’ (1 Tim. 1:11) Asi nu ta fika kontenti ku kes priviléjiu ki dja nu ten! w21.08 25 ¶18-20

Dumingu, 17 di dizenbru

Ken ki ta txiga na Deus ten ki ta kridita ma el ta izisti. — Heb. 11:6.

Si bu kria na un família di Tistimunhas di Jeová, talvês désdi pikinoti bu prende sobri Jeová. Bu pai ku bu mai inxina-u ma é Jeová ki kria tudu kuza. Tanbê es inxina-u ma el ten kualidadis rei di bunitu i ma el ta ben bira Téra un paraízu. (Gén. 1:1; Atos 17:24-27) Txeu algen ka ta kridita ma Deus ta izisti ô ma é el ki kria tudu kuza. Envês di kel-li, es ta kridita ma vida kumesa el sô i el ba ta dizenvolve ti kes fórma di vida más difísil. Alguns di kes algen ki ta kridita na kel-li ten txeu skóla. Talvês ti es ta fla ma siênsia dja prova ma Bíblia sta eradu. Tanbê es ta fla ma ki ta kridita na un Kriador é sô kes algen ki ka ten skóla, ki é iginoranti ô ki ka é intilijenti. Sikrê dja dura ki nos é Tistimunhas di Jeová, nu meste kontinua ta bira nos fé más fórti. Si nu faze kel-li, ómis ka ta ngana-nu ku ses ‘filozofia i palavras sen valor ki ta ngana’ i ki ka sta di akordu ku Bíblia. — Col. 2:8. w21.08 14 ¶1-3

Sugunda-fera, 18 di dizenbru

Jeová nos Deus, bo ki merese resebe glória, ónra i puder. — Apo. 4:11.

Abel, Nué, Abraon i Jó mostra ma es ta ruspetaba i ma es ta amaba Jeová. Es obi ku Deus, es mostra fé na el i es faze sakrifisius pa el. Es faze ses midjór pa onra Jeová i el seta ses adorason. Dipôs, Jeová da israelitas Lei di Muizés. Na kel lei tinha orientasons sobri modi ki es ta adoraba Jeová di un manera ki el ta setaba. Dipôs ki Jizus móre i el resusitadu, Jeová ka iziji más pa se povu adoraba el di akordu ku Lei di Muizés. (Rom. 10:4) Kristons tinha ki sigiba un novu lei, ki é ‘lei di Kristu.’ (Gál. 6:2) Pa es obiba ku kel ‘lei’ li, es ka tinha ki sigiba un lista di régras di kuzê ki es devia ô ki es ka devia fazeba. Má, es tinha ki imitaba izénplu di Jizus i fazeba kes kuza ki el inxinaba. Oji tanbê, sérvus di Jeová ta faze ses midjór pa imita izénplu di Jizus pa es pode agrada Jeová i pa es ‘atxa konsolu’. —  Mat. 11:29. w22.03 20-21 ¶4-5

Térsa-fera, 19 di dizenbru

Txeu bês el ta baba pa lugaris dizértu pa el bai faze orason. — Luc. 5:16.

Jeová ta obi óras ki se fidjus ta pâpia ku el. Txeu bês Jizus faze orason i Jeová obi-l. Jeová obi orason di se Fidju kantu el tinha ki tomaba disizons inportanti, sima pur izénplu kantu el skodje kes 12 apóstlu. (Luc. 6:12, 13) Tanbê kantu Jizus staba txeu preokupadu, Jeová obi se orason. Un poku antis di Judas trai-l, Jizus faze orason pa se Pai sobri kes kuza ki ta ben kontiseba ku el. Na kel situason la, Jeová obi orason di se Fidju ki el krê txeu i el manda un anju pa ba da-l forsa. (Luc. 22:41-44) Oji Jeová sta kontinua ta obi orason di se sérvus i el ta responde-s na óra sértu i di midjór manera. (Sal. 116:1, 2) Un irman na Índia odja modi ki Jeová responde se orason. El staba ta sufri pamodi el sta xintiba preokupadu dimás. Nton, el faze orason di korason pa Jeová i el fla-l modi ki el staba ta xinti. El skrebe: “Kantu N odja kel prugrama di Broadcasting® di maiu di 2019, sobri modi ki nu ta lida ku preokupason, N xinti ma éra kel-li própi ki N staba ta meste. Foi un respósta pa nhas orason.” w21.09 21-22 ¶6-7

Kuarta-fera, 20 di dizenbru

Fuji pa montis. — Luc. 21:21.

Bu ta konsigi imajina modi ki foi difísil pa kes kriston di primeru séklu dexa kuazi tudu kuza ki es tinha i kumesa un vida novu na un otu lugar? Es meste tinha fé pa es kunfiaba ma Jeová ta kuidaba di es. Má tinha un kuza ki pode djudaba es. Sinku anu antis di romanus serka Jiruzalen, apóstlu Polu da kes kriston na Judea un konsedju inportanti. El fla: ‘Nhos manera di vive debe sta livri di amor pa dinheru, má nhos fika kontenti ku kes kuza ki nhos ten. Pamodi el fla: “Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.” Pa nu fika xeiu di koraji i pa nu fla: “Jeová é kel ki ta djuda-m; N ka ta ten medu. Kuzê ki ómi pode faze-m?”’ (Heb. 13:5, 6) Di sertéza foi más fásil pa kes ki aplika konsedju di Polu leba un vida sinplis na kel novu lugar. Es tinha sertéza ma Jeová ta kuidaba di ses nisisidadi. w22.01 4 ¶7, 9

Kinta-fera, 21 di dizenbru

Mizerikórdia [di Jeová] ta odjadu na tudu se óbras. — Sal. 145:9.

Óras ki nu ta pensa na un algen ki ten mizerikórdia, nu ta imajina un algen ki ta mostra bondadi, amor, ki ten péna di otus i ki gosta di da. Kel tipu di algen li ta pô-nu lenbra di kel stória ki Jizus konta sobri kel bon samaritanu. Kel ómi é ka éra judeu, má el mostra ‘mizerikórdia’ pa un judeu ki ladrons furta ses kuza i da-l pankada. Kel samaritanu ‘xinti péna’ di kel judeu ki dadu pankada i ku amor, el kuida di el. (Luc. 10:29-37) Kel stória li ta inxina-nu sobri mizerikórdia, ki é un kualidadi bunitu di nos Deus. Jeová ta mostra-nu mizerikórdia tudu dia i el ta faze kel-li pamodi el ta ama-nu. Ten otu kuza ki nu ta pensa na el óras ki nu ta obi palavra mizerikórdia. Un algen ki ten mizerikórdia ta disidi ka kastiga un algen ki debe kastigadu. Kel-li ta pô-nu lenbra ma Jeová ten txeu mizerikórdia. Salmo 103:10 ta fla ma ‘el ka ta trata-nu di akordu ku nos pekadu’. Má na alguns situason, Jeová ta disiplina un algen ki faze un kuza mariadu di manera firmi. w21.10 8 ¶1-2

Sésta-fera, 22 di dizenbru

Nha amor lial ka ta tradu di bo. — Isa. 54:10.

Jeová ta mostra se amor lial sô pa kes algen ki ten un amizadi fórti ku el, ki é se sérvus. Nu ta odja kel-li klaru na kuzê ki rei Davidi i proféta Daniel fla. Pur izénplu, Davidi fla: ‘Kontinua ta mostra bu amor lial pa kes ki konxe-u’. ‘Amor lial di Jeová ta dura pa tudu ténpu pa kes ki ten grandi ruspetu pa el’. I Daniel tanbê fla: ‘Ó Jeová, kel Deus verdaderu, ki ta mostra amor lial pa kes ki ta ama-l i ki ta kunpri se mandamentus.’ (Sal. 36:10; 103:17; Dan. 9:4) Nu ta odja na kes testu li ma Jeová ta mostra se sérvus amor lial pamodi es konxe-l, es ta ruspeta-l, es ta ama-l i es ta kunpri se mandamentus. Jeová ta mostra amor lial sô pa se povu, ki é kes algen ki ta adora-l sima el ta krê. Antis di nu kumesa ta sirbi Jeová, el ta mostraba nos kel mésmu amor ki el ta mostra pa tudu algen. (Sal. 104:14) Má kantu nu bira se sérvus, Jeová kumesa ta mostra-nu se amor lial. w21.11 4 ¶8-9

Sábadu, 23 di dizenbru

É Jeová, bu Deus, ki bu debe adora. — Mat. 4:10.

Ka ta nporta kuzê ki kontise, nu sta disididu na obi ku kes palavra di Jizus ki sta na testu di oji. Oji txeu algen gosta di sigi kes xéfi di relijion famozu. Alvês es ta dimira-s txeu dimás, ti ki es ta kaba pa adora-s. Txeu algen ta bai ses igreja, ta kunpra ses livru i es ta da txeu dinheru pa kes xéfi di relijion ô pa kes organizason ki es ta trabadja pa el. Alguns algen ta kridita na tudu palavra ki es ta fla. I ti mésmu é difísil di imajina si kes algen li ta tinha mésmu dimirason pa Jizus si el parseba pa es! Má kes algen ki ta adora Jeová di verdadi ka ta sigi ómi. É klaru ki nu ta ruspeta kes algen ki ta toma kónta di nos, má sénpri nu ta lenbra klaru di kuzê ki Jizus inxina: ‘Nhos tudu é irmon.’ (Mat. 23:8-10) Nu ka ta adora ninhun ómi, ka ta nporta si es é xéfi di relijion ô pulítiku. I nen nu ka ta apoia ses ideia ô kuza ki es sta ta faze. Envês di kel-li, nu ka ta faze párti di mundu. Kel-li ta mostra klaru ma na tudu kes kuza li, anos é diferenti di kes otu relijion ki ta fla ma es é kriston. —  João 18:36. w21.10 20 ¶6-7

Dumingu, 24 di dizenbru

Ami é Jeová, nhos Deus... Ka bu ranja otus deus alén di mi. — Êxo. 20:2, 3.

Tudu kenha ki krê ser santu, debe faze di tudu pa el ka dexa nada nen ningen ser más inportanti ki se amizadi ku Jeová. Dja ki nos é Tistimunhas di Jeová, nu sta disididu na ka faze nada ki ta mantxa nómi santu di Jeová. (Lev. 19:12; Isa. 57:15) Pa israelitas mostraba ma Jeová éra ses Deus, es tinha ki sigiba se leis. Levítico 18:4 ta fla: ‘Nhos debe kunpri nhas disizon di julgamentu, i nhos debe guarda nhas lei i anda na es. Ami é Jeová, nhos Deus.’ Kapítlu 19 ta pâpia di alguns di kes ‘lei’ ki Jeová daba israelitas. Pur izénplu, versíklus 5 ti 8 i 21 ku 22 ta pâpia sobri sakrifisius di animal. Israelitas tinha ki fazeba kes sakrifisiu di manera ki es ka ta ‘mostraba falta di ruspetu pa un kuza sagradu di Jeová’. Lé kes versíklu li, debe pô-nu ta krê agrada Jeová i oferese-l sakrifisius di lovor ki el ta seta, sima Hebreus 13:15 ta insentiva-nu pa nu faze. w21.12 5-6 ¶14-15

Sugunda-fera, 25 di dizenbru

Fika kontenti ku mudjer di bu mosindadi. — Pro. 5:18.

Kes ki sta kazadu di novu pode prende ku spiriénsa di kes ki kunfia na Jeová. Alguns kazal talvês dja ten txeu anu ki es é pioneru. Si bu sta ta pensa na faze más pa Jeová, pamodi ki bu ka ta pidi-s konsedju? Kel-li é un manera di mostra ma bu ta kunfia na Jeová. (Pro. 22:17, 19) Lenbra ma kazamentu é un prezenti di Jeová. (Mat. 19:5, 6) El krê pa maridu ku mudjer pruveta di kel prezenti li. Si nhos sta kazadu di novu, dja nhos pensa na modi ki nhos sta ta leba nhos vida? Nhos sta ta faze tudu kel ki nhos pode pa mostra Jeová modi ki nhos ta da txeu valor pa tudu kel ki el sta faze pa nhos? Nhos pâpia ku Jeová na orason. Nhos djobe kes konsedju di Bíblia ki ta aplika na nhos situason. Dipôs nhos aplika kes konsedju ki Jeová ta da nhos. Si nhos faze kel-li, nhos pode ten sertéza ma nhos ta ten un vida filís i nhos ta resebe txeu benson, pamodi nhos sta ta poi sirvisu di Jeová na primeru lugar na vida! w21.11 19 ¶16, 18

Térsa-fera, 26 di dizenbru

Nos tudu nu ta fadja txeu bês. — Tia. 3:2, nota di rodapé.

Tiagu ka ta pensaba dimás di se kabésa. Tiagu ka ta pensaba ma el éra más inportanti di ki otus kriston pamodi el éra irmon di Jizus ô pamodi kes diziginason inportanti ki el tinha. El txoma kes otu kriston di ‘nhas irmon ki N krê txeu’. (Tia. 1:16, 19; 2:5) El ka tenta poi otus algen ta pensa ma el éra perfetu. Kuzê ki nu ta prende? Lenbra ma nos tudu nu ta fadja. Nu ka debe pensa ma nos é más inportanti di ki kes algen ki nu ta inxina. Pamodi? Si nu poi nos studantis ta pensa ma nu ka ta fadja, es pode fika dizanimadu pamodi es pode atxa ma nunka es ka ta konsigi obi ku leis di Deus. Má óras ki nu ta fla-s ma alvês é ka fásil pa nu sigi prinsípius di Bíblia i nu splika-s modi ki Jeová djuda-nu vense nos prubléma, nu ta djuda nos studantis odja ma es tanbê, es pode sirbi Jeová. w22.01 11-12 ¶13-14

Kuarta-fera, 27 di dizenbru

Nhos kontinua ta pensa sima Kristu Jizus ta pensaba. — Fil. 2:5.

Kantu más nu pensa sima Jizus, más nu ta konsigi imita-l. I kel-li ta djuda-nu bisti di kel manera di ser novu. (Heb. 1:3) Talvês bu pode pensa: ‘Jizus é perfeitu. Nunka N ka ta konsigi ser sima el!’ Si é si ki bu ta xinti, bu meste lenbra di três kuza. Primeru, nu fazedu pa nu ser sima Jeová i Jizus. Nton nu pode skodje imita-s i nu ta konsigi faze kel-li. (Gén. 1:26) Sugundu, ka ten nada ki ten más forsa ki spritu santu di Deus. Ku se ajuda nu ta konsigi faze kuzas ki nu ka ta pode faze sô ku nos forsa. Tirseru, gósi Jeová ka ta spéra pa nu mostra kes kualidadi di frutu di spritu di manera perfeitu. Na verdadi, Jeová ta ben da kes ki ten speransa di vive li na Téra mil anu pa es bira perfeitu. (Apo. 20:1-3) Gósi Jeová ta spéra pa nu faze nos midjór i kunfia ma el ta djuda-nu. w22.03 9 ¶5-6

Kinta-fera, 28 di dizenbru

N ka tene ninhun palavra na nha língua, má, abo Jeová, dja bu sabe tudu. — Sal. 139:4.

É ka sô orason ki ta djuda-nu ten un amizadi fórti ku Jeová. Studa Palavra di Deus i sisti runions tanbê pode djuda-nu ten un amizadi fórti ku Jeová. Ten algun kuza ki bu pode faze pa bu uza di midjór manera kel ténpu ki bu ta studa i ki bu ta pasa na runion? Faze kes pergunta li: ‘Kuzê ki ta kustuma distrai-m óras ki N sta na runion ô óras ki N sta ta studa?’ Pode ser resebe xamada, e-mail, mensaji na nha telemóvel ô algun otu aparelhu iletróniku? Si bu da kónta ma bu ta pensa na otus kuza duránti bu studu pesoal ô na runion, pidi Jeová pa djuda-u konsentra. É ka fásil dexa kes preokupason pa la i konsentra na Palavra di Deus. Má é inportanti bu faze kel-li. Faze orason pa bu ten kel pas ki ta guarda, ka sô bu korason, má tanbê bu ‘pensamentu’. — Fil. 4:6, 7. w22.01 29-30 ¶12-14

Sésta-fera, 29 di dizenbru

Presta atenson i obi kes palavra di kes ki ten sabedoria. — Pro. 22:17.

Rei Uzias ka seta konsedju. El entra na kel párti di ténplu di Jeová, undi ki sô saserdótis tinha direitu di entraba i el tenta oferese insénsu. Kes saserdóti di Jeová fla-l: ‘É ka nho, rei Uzias, ki debe kema insénsu pa Jeová! É sô saserdótis ki debe kema insénsu’. Modi ki Uzias reaji? Si el éra umildi, el setaba kel konsedju i el saíba di ténplu lógu, Jeová podia purduaba el. Má envês di kel-li, ‘Uzias fika xatiadu’. Pamodi ki el ka seta kel konsedju? Talvês el ta atxaba ma el tinha direitu di fazeba kuzê ki el kreba sô pamodi el éra rei. Má é ka si ki Jeová ta pensaba. Dja ki el faze un kuza ki el ka tinha direitu di faze, Jeová kastiga-l ku lépra i el ‘kontinua leprozu ti dia ki el móre.’ (2 Cró. 26:16-21) Izénplu di Uzias ta inxina-nu ma ka ta nporta nos é kenha, si nu nega un konsedju ki ten bazi na Bíblia, nu ka ta ten benson di Jeová. w22.02 9 ¶7

Sábadu, 30 di dizenbru

Pur isu, nhos rapende i nhos muda nhos vida, pa nhos pekadu pode ser pagadu, i pa pode txiga na nhos kes ténpu sábi di konsolansa ki Jeová ta da. — Atos 3:19.

Un algen ki ta dexa ‘kel manera di ser bédju’ kontrola-l, sénpri ta pensa i ta aji di akordu ku óbras di karni. (Col. 3:9) El pode bira ingratu, orgulhozu, ta pensa sô na se kabésa i ta xatia faxi. El pode gosta di odja pornografia i odja filmis ki ta mostra konportamentu seksual mariadu ô violénsia. Di sertéza el ten alguns bon kualidadi i el pode ti xinti kulpadu pamodi kes kuza mariadu ki el ta fla ô ki el ta faze. Má el ten poku vontadi di muda se manera di pensa i se konportamentu. (Gál. 5:19-21; 2 Tim. 3:2-5) Dja ki nos é inperfeitu, nu ka ta konsigi kaba ku tudu pensamentus ô dizejus mariadu di nos menti i nos korason. Alvês nu pode fla ô faze algun kuza ki dipôs nu ta rapende. (Jer. 17:9; Tia. 3:2) Má óras ki nu duspi di kel manera di ser bédju, kes pensamentu i konportamentus mariadu ka ta kontrola-nu más i nu ta bira un algen diferenti. —  Isa. 55:7. w22.03 3 ¶4-5

Dumingu, 31 di dizenbru

Nhos mostra umildadi i nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos. — Fil. 2:3.

Ansions debe djobe kes bon kualidadi ki irmons ten. Tudu irmons é inperfeitu, má kada un ten kualidadis ki nu ta da valor. É verdadi ki alvês ansions meste da irmons konsedju. Má sima apóstlu Polu, ansions ka debe konsentra na kuzas ki irmons ta faze ô ta fla ki pode magua-s. Es debe konsentra na amor ki irmons ten pa Jeová, na manera ki es ta aguenta firmi i na kuzas dretu ki es ta faze. Ansions ki ta konsentra na kes bon kualidadi di otus, ta djuda irmons ku irmans xinti ma tudu algen na kongregason ta ama-s. Lenbra ma Jeová ka sta pidi nhos pa nhos ser perfeitu, má el krê pa nhos ser fiel. (1 Cor. 4:2) Nhos pode ten sertéza ma Deus tanbê ta da valor pa trabadju ki nhos ta faze pa el. Jeová ka ta ‘skese di nhos óbra i di amor ki nhos mostra pa se nómi, pamodi nhos sirbi kes santu i nhos kontinua ta sirbi-s.’ —  Heb. 6:10. w22.03 31 ¶19, 21

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen