BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es23 pp. 108-118
  • Novenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Novenbru
  • Izamina testu di dia — 2023
  • Subtémas
  • Kuarta-fera, 1 di novenbru
  • Kinta-fera, 2 di novenbru
  • Sésta-fera, 3 di novenbru
  • Sábadu, 4 di novenbru
  • Dumingu, 5 di novenbru
  • Sugunda-fera, 6 di novenbru
  • Térsa-fera, 7 di novenbru
  • Kuarta-fera, 8 di novenbru
  • Kinta-fera, 9 di novenbru
  • Sésta-fera, 10 di novenbru
  • Sábadu, 11 di novenbru
  • Dumingu, 12 di novenbru
  • Sugunda-fera, 13 di novenbru
  • Térsa-fera, 14 di novenbru
  • Kuarta-fera, 15 di novenbru
  • Kinta-fera, 16 di novenbru
  • Sésta-fera, 17 di novenbru
  • Sábadu, 18 di novenbru
  • Dumingu, 19 di novenbru
  • Sugunda-fera, 20 di novenbru
  • Térsa-fera, 21 di novenbru
  • Kuarta-fera, 22 di novenbru
  • Kinta-fera, 23 di novenbru
  • Sésta-fera, 24 di novenbru
  • Sábadu, 25 di novenbru
  • Dumingu, 26 di novenbru
  • Sugunda-fera, 27 di novenbru
  • Térsa-fera, 28 di novenbru
  • Kuarta-fera, 29 di novenbru
  • Kinta-fera, 30 di novenbru
Izamina testu di dia — 2023
es23 pp. 108-118

Novenbru

Kuarta-fera, 1 di novenbru

Jeová ta ben inxina tudu es. — João 6:45.

Jeová ta djuda-u di tudu manera. Pur izénplu, óras ki bu atxa un algen ki ka gosta di nos, Jeová ta djuda-u kontinua kalmu. I óras ki bu atxa un algen ki krê obi nos mensaji, Jeová ta djuda-u lenbra di un testu ki pode djuda kel algen. I sikrê na bu tiritóriu txeu algen ka krê obi nos mensaji, Jeová ta da-u forsa pa bu kontinua ta prega. (Jer. 20:7-9) Un otu manera ki Jeová ta mostra-nu ma el é bon, é óras ki el ta trena-nu pa trabadju di pregason. Pur izénplu, na runion di meiu di simana, nu ta prende ku kes ideia pa pâpia sobri Bíblia i nu ta insentivadu pa nu uza-s óras ki nu ta pâpia ku otus algen. Talvês na komésu nu pode fika ku medu di uza un aprizentason novu. Má óras ki nu ta faze kel-li, nu ta odja ma kes aprizentason novu ta da bons rezultadu na nos tiritóriu. Tanbê na nos runions i na nos kongrésus, nu ta insentivadu pa nu tenta partisipa na kes fórma diferenti di prega. Tanbê, kel-li pode dexa-nu nervozu. Má óras ki nu ta tenta faze kes kuza li, Jeová ta abensua-nu. w21.08 27 ¶5-6

Kinta-fera, 2 di novenbru

[Nhos] uza nhos ténpu di midjór manera ki nhos pode, pamodi nu sta vive na ténpu mau. — Efé. 5:16.

Na un karta ki apóstlu Polu skrebe pa irmons na Korintu, el da-s un konsedju fórti. Dipôs ki el skrebe kel karta, el manda Titu pa ba vizita-s. El fika txeu kontenti di sabe ma es seta dretu kel konsedju ki el da-s! (2 Cor. 7:6, 7) Ansions pode imita Polu óras ki es ta pasa ténpu ku irmons. Un manera di es faze kel-li é óras ki es ta txiga na runion más sédu pa es pode nkoraja i pa pâpia ku irmons. Alvês es meste tra sô alguns minutu pa nkoraja un irmon ô un irman ki sta meste. (Rom. 1:12) Un ansion ki ta imita Polu ta uza Bíblia pa nkoraja irmons i djuda-s odja ma Jeová ta ama-s. El ta djobe manera di ilojia-s. Óras ki un ansion meste da un konsedju, el ta da-l ku bazi na Bíblia. El ta da konsedju di manera dirétu, má ku amor, pamodi el krê pa irmons aplika kel konsedju. —  Gál. 6:1. w22.03 28-29 ¶11-12

Sésta-fera, 3 di novenbru

Nu tene kel tizoru li na vazus di baru, asi pa kel puder alén di normal ka ser di nos, má di Deus. — 2 Cor. 4:7.

Oji Jeová ta da se sérvus ‘puder alén di normal’. É pamodi kel puder li ki nu ta konsigi ser fiel na nos sirvisu pa Jeová. Un manera di Jeová da-nu forsa é através di orason. Na Efésios 6:18, Polu ta insentiva-nu pa nu faze orason pa Deus ‘tudu óra.’ Deus ta responde kes orason i el ta da-nu forsa ki nu meste. Pode ser ki na alguns momentu nu ta xinti dizanimadu dimás ku nos prubléma i nen nu ka sabe kuzê ki nu ta fla Jeová na orason. Má Jeová ta konvida-nu pa nu faze orason sikrê nu sta atxa difísil di splika kuzê ki nu sta pensa i ki nu sta xinti. (Rom. 8:26, 27) Tanbê el ta da-nu forsa atravé di Bíblia. Polu ta resebeba forsa i konsolu através di Skrituras. Mésmu kuza pode kontise ku nos. (Rom. 15:4) É inportanti nu lé Palavra di Deus sénpri i nu midita na el. Óras ki nu ta faze kel-li, Jeová ta uza se spritu santu pa mostra modi ki Bíblia pode djuda-nu lida ku nos situason. — Heb. 4:12. w21.05 22 ¶8-10

Sábadu, 4 di novenbru

Deus... sta ta faze algun kuza na nhos, i el sta da nhos dizeju i forsa pa nhos pode aji. — Fil. 2:13.

Nu ta leba asériu nos responsabilidadi di inxina. Má alvês nu ta lida ku alguns dizafiu ki ka ta dexa-nu faze kel ki nu ta gostaba na pregason. Nos situason pode ka dexa-nu faze kel ki nu ta gostaba. Pur izénplu, alguns publikador dja sta algen grandi ô es ten saúdi fraku. Bu sta na kel situason li? Si bu sta, lenbra ma nu diskubri ma nu pode faze bons studu di Bíblia pa tilifóni ô otus aparelhu eletróniku! Nton, talvês bu pode kumesa un studu di Bíblia i kontinua ta faze-l la di bu kaza. Asi pode ser más fásil pa bo. Tanbê alguns algen ta gostaba di studa Bíblia ku nos, má sô ki es ka ta konsigi na kel óra ki nos irmons ta kustuma prega. Má es pode sta dispostu pa studa Bíblia sédu palmanhan ô di noti. Bu ta pode studa Bíblia ku un algen na kes óra la? Lenbra di Nikodemus. El prifiri pâpia ku Jizus di noti i Jizus inxina-l na kel óra la. —  João 3:1, 2. w21.07 5 ¶10-11

Dumingu, 5 di novenbru

Kel povu li ta txiga na mi ku bóka i es ta da-m ónra ku ses bóka, má ses korason sta mutu lonji di mi. — Isa. 29:13.

Kes disiplu di Juan Batista fika dimiradu pamodi disiplus di Jizus ka ta fazeba jejun. Jizus splika-s ma es ka meste fazeba kel-la timenti el staba bibu. (Mat. 9:14-17) Má simé, kes farizeu i kes otu inimigu di Jizus ka seta ma el éra Misías pamodi el ka ta sigiba ses tradison. Kes ómi li tanbê fika txeu xatiadu kantu Jizus disidi kura alguns duenti na sábadu. (Mar. 3:1-6; João 9:16) Es ta flaba ku orgulhu ma es ta guardaba sábadu, má es ta atxaba ma ka tinha ninhun prubléma fazeba nogósiu na ténplu. Es fika uma xatiadu kantu Jizus kondena kuzê ki es staba ta faze. (Mat. 21:12, 13, 15) I kes algen ki obi Jizus ta prega na sinagóga na Nazaré fika txeu xatiadu kantu el uza izénplus di stória di Israel pa mostra ma es ta pensaba sô na ses kabésa i ma es ka tinha fé. (Luc. 4:16, 25-30) Dja ki Jizus ka faze kel ki es staba ta spéra, es tropesa. — Mat. 11:16-19. w21.05 5-6 ¶13-14

Sugunda-fera, 6 di novenbru

Nu sabe kal ki é se intensons. — 2 Cor. 2:11.

Jeová ta inxina-nu kuzê ki nu pode faze pa nu ka kai na armadilha di orgulhu i ganánsia. Un di kes manera ki el ta faze kel-li, é através di izénplu di pesoas ki sta na Bíblia. Óras ki nu ta pensa na ganánsia, talvês nu ta lenbra lógu na Satanás. Dja ki el éra un anju di Jeová, talvês el tinha txeu responsabilidadi inportanti. Má el krê tinha más kuza. El krê resebeba kel adorason ki sô Jeová ta merese. Satanás krê pa nu bira sima el. Nton, el ta tenta konvense-nu pa nu djobe más di ki kel ki nu ten. Primeru bês ki el uza kel armadilha li, é kantu ki el pâpia ku Eva. Jeová daba Eva ku se maridu txeu kumida sábi ki es podia kumeba avontádi. Es podia kumeba ‘di tudu arvi di kel jardin’, ménus di un. (Gén. 2:16) Má simé, Satanás konsigi konvense Eva ma el meste kumeba kel úniku fruta ki el ka devia kumeba. Eva ka da valor pa kel ki dja el tinha. El kreba más. I nu sabe kuzê ki kontise. Eva peka i dipôs el móre. —  Gén. 3:6, 19. w21.06 14 ¶2-3; 17 ¶9

Térsa-fera, 7 di novenbru

Nhos ten fidjus i nhos bira txeu; nhos intxi Téra i nhos manda na el. — Gén. 1:28.

Adon ku Eva debe tinha fidju i kuidaba di Téra dretu. Si es obiba ku Jeová i es fazeba kuzê ki el pidiba es, Adon ku Eva i ses fidjus ta kontinuaba ta fazeba párti di família di Deus pa tudu ténpu. Adon ku Eva tinha un lugar inportanti na família di Jeová. Na Salmo 8:5 i na nóta di rodapé, Davidi fla kel-li sobri manera ki Jeová kria ómi: ‘Bu faze-l un kuzinha más fraku di ki anjus, i bu pô-l koroa di glória i di bunitéza.’ É verdadi ki nu ka dadu kel mésmu puder, intilijénsia i kapasidadi sima di anjus. (Sal. 103:20) Má anos é sô un ‘kuzinha más fraku’ di ki kes anju poderozu. É tristi pamodi Adon ku Eva dexa di faze párti di família di Jeová. Kel-li traze txeu sufrimentu pa tudu ses fidju. Má simé, vontadi di Jeová ka muda. Ti inda el krê pa kes algen ki ta obi ku el bira se fidjus pa tudu ténpu. w21.08 2-3 ¶2-4

Kuarta-fera, 8 di novenbru

“É ka ku forsa di trópas nen ku puder, má é ku nha spritu”, é Jeová ki fla. — Zac. 4:6.

Oji, txeu sérvu di Jeová ta pasa pa opozison. Pur izénplu, alguns irmon ta vive na kes lugar undi es ka ten liberdadi di prega i es pode podu prézu i ‘lebadu pa governantis i pa reis’ pa da-s tistimunhu. (Mat. 10:17, 18) Otus Tistimunha di Jeová ta pasa pa un otu tipu di opozison. Es ta mora na kes lugar undi ki es sta livri pa adora Jeová, má ses família ki ka ta sirbi Jeová, ta tenta pô-s ta para di sirbi-l. (Mat. 10:32-36) Na txeu situason, óras ki nos família ta odja ma es ka ta konsigi pô-nu para di sirbi Jeová, es ta dizisti. I alguns di kes algen ki antis éra kóntra nos, ku ténpu bira Tistimunhas di Jeová. Óras ki bu ta pasa pa opozison, ka bu dizisti di sirbi Jeová! Ten koraji. Jeová ta uza se spritu santu pa djuda-u. Pur isu, ka bu xinti medu! w22.03 16 ¶8

Kinta-fera, 9 di novenbru

Nhos ki ta ama Jeová, nhos ôdia kel ki é mau. — Sal. 97:10.

Bíblia ta mostra ma Jeová ta ôdia ‘odjus di orgulhu, língua ki ta konta mintira i mô ki ta tra sangi di algen inosenti’. (Pro. 6:16, 17) Tanbê, el ta ‘ôdia kes algen violéntu i ki ta ngana otus.’ (Sal. 5:6) Jeová ta ôdia kes pensamentu i konportamentu li di tal manera ki el distrui kes algen mau na ténpu di Nué pamodi es intxi Téra di violénsia. (Gén. 6:13) Atravês di proféta Malakias El fla ma El ta ôdia kes ki ta divôrsia di ses mudjer sen ninhun motivu. Jeová ka ta seta ses adorason i el ta ben julga-s. (Mal. 2:13-16; Heb. 13:4) Jeová krê pa nu ‘ôdia kel ki é mau’. (Rom. 12:9) Palavra “ôdia” ta pô-nu ta pensa na un sentimentu fórti kóntra un kuza. Kel-li krê fla ma nu ka gosta di un kuza di tal manera ki nen nu ka ta krê odja-l. Nton, sô di pensa na faze algun kuza ki Jeová ta fla ma é mariadu debe pô-nu ta xinti noju. w22.03 4-5 ¶11-12

Sésta-fera, 10 di novenbru

Filís é tudu kes ki ta fika ta spera-l. — Isa. 30:18.

Ka ta dura, nos Pai na Séu ta ben da-nu txeu benson através di se Reinu. Kes ki kontinua ta spéra pa Jeová ta ben resebe txeu benson gósi i na kel mundu novu. Óras ki povu di Deus entra na kel mundu novu, nunka más es ka ta ben lida ku kes preokupason i dizafiu ki es ta pasa pa el oji. Ninhun injustisa ku dór ka ta ben ten más. (Apo. 21:4) Nu ka ta ben fika txeu preokupadu ta spéra pa kes kuza ki nu meste. Nu ta ben ten mutu más di kel ki nu ta meste. (Sal. 72:16; Isa. 54:13) Nu ta ben resebe txeu benson di Jeová! Timenti kel dia ka txiga, kada bês ki Jeová djuda-nu vense un ábitu mariadu ô dizenvolve un kualidadi ki el gosta, na verdadi el sta ta pripara-nu pa vive na kel mundu novu. Pur isu, ka bu dizanima nen ka bu dizisti. Nu ta ben ten un futuru rei di sábi. Nton, nu kontinua ta spéra ku paxénxa pa Jeová konpleta se trabadju! w21.08 13 ¶17-19

Sábadu, 11 di novenbru

Ka nhos skese di faze bondadi i di dividi kel ki nhos ten ku otus, pamodi Deus ta fika kontenti ku kes sakrifisiu li. — Heb. 13:16.

Poku ténpu dipôs ki kes kriston na Judea resebe kel karta di apóstlu Polu, es tevi ki dexa ses kaza, ses nogósiu, ses família ki ka éra kriston i es tevi ki ‘fuji pa kes montanha.’ (Mat. 24:16) Na kel ténpu la, éra txeu inportanti es djudaba kunpanheru. Si dja es staba ta aplika kel konsedju di Polu di dividi kel ki es tinha ku kunpanheru, ta sérba más fásil es lidaba ku kel novu manera di vive. É ka sénpri ki nos irmons ku irmans ta fla-nu kuzê ki es ta meste. Nton mostra ma bu sta prontu pa djuda. Di sertéza bu konxe irmons ku irmans na bu kongregason ki sta sénpri prontu pa djuda. Nunka es ka ta pô-nu ta xinti ma nu sta pruveta di es. Nu sabe ma nu pode konta ku es óras ki nu meste ajuda i nu ta gostaba di ser sima es! w22.02 23-24 ¶13-15

Dumingu, 12 di novenbru

Nhos mante unidu ku spritu, na kel ligason ki ta da pas. — Efé. 4:3.

Na kes últimu anu txeu kongregason djuntadu ku otus kongregason i pur isu alguns kongregason fika ta faze párti di otu grupu di kongregason. Si nu pididu pa nu muda pa otu kongregason pode ser difísil dexa nos família i amigus. Má, ansions ta resebe orientason dirétu di Jeová ki ta fla-s pa undi ki es debe manda kada publikador? Nau. É pamodi kel-li ki alvês pode ser difísil sigi kes orientason ki nu ta resebe. Má, Jeová ta kunfia ma ansions ta toma kel midjór disizon i nos tanbê nu debe kunfia na es. Pamodi ki nu debe obi ku ansions i apoia ses disizon, mésmu óras ki kes disizon é ka kel ki nu ta krê? Pamodi óras ki nu ta faze kel-li, nu ta djuda povu di Deus kontinua unidu ku kunpanheru. Kongregasons ta bira más fórti, óras ki nos é umildi i nu ta obi ku tudu disizons ki ansions ta toma. (Heb. 13:17) I más inportanti inda, óras ki nu ta apoia kes algen ki Jeová skodje pa toma kónta di nos, nu ta mostra ma nu ta kunfia na el. — Atos 20:28. w22.02 4-5 ¶9-10

Sugunda-fera, 13 di novenbru

Kontinua ta midjora na lé pa públiku, na da konsedju, na inxina. — 1 Tim. 4:13.

Si bo é un irmon batizadu, bu pode midjora bu manera di faze diskursu i di inxina. Pamodi? Pamodi si bu ‘konsentra’ txeu na midjora bu manera di lé, di faze diskursu i di inxina, bu ta konsigi djuda kes algen ki ta obi-u mutu más txeu. (1 Tim. 4:15) Poi méta di studa i aplika kes sujiston ki sta na bruxura Midjora bu manera di lé i inxina. Studa kes lison un pur un i trena na kaza. Tanbê, sforsa pa bu aplika kes kuza ki bu prende na kes párti ki bu ta faze. Pidi sujiston na kel irmon ki ta djuda na da konsedju ô na otus ansion ‘ki ta trabadja duru na pâpia i na inxina.’ (1 Tim. 5:17) Tenta ntende kes sujiston ki kel bruxura ta da. Tanbê djuda kes algen ki sta obi-u bira ses fé más fórti i motiva-s pa es aplika kuzê ki bu sta inxina. Óras ki bu faze si, abo i kes algen ki sta obi-u ta ten más alegria. w21.08 24 ¶17

Térsa-fera, 14 di novenbru

Nhos mostra umildadi i nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos. — Fil. 2:3.

Si nu ta atxa ma otus algen é más inportanti di ki nos, nu ka ta fika ta konpiti ku kes ki ten más taléntu ô más kapasidadi di ki nos. Envês di kel-li, nu ta fika kontenti ku es. Nu ta fika más kontenti inda, si es ta uza ses kapasidadi pa sirbi Jeová. Si nos tudu nu faze nos párti, kongregason ta fika na pas i unidu. Nu ta luta kóntra nos tendénsia di xinti invéja óras ki nu ta ser umildi i nu ta rekonhese nos limitasons. Si nos é umildi, nu ka ta tenta prova ma nu ten más taléntu ô kapasidadi di ki otus algen. Envês di kel-li, nu ta tenta prende ku kes ki ten más kapasidadi di ki nos. Pur izénplu, imajina ma un irmon di bu kongregason ta faze bons diskursu. Bu pode pergunta-l modi ki el ta pripara se diskursus. Si un irman é bon na kuzinha, bu pode pidi-l alguns sujiston ki ta djuda-u midjora bu manera di kuzinha. w21.07 16 ¶8-9

Kuarta-fera, 15 di novenbru

[Jeová] nunka é ka injustu. — Deut. 32:4.

Na livru di Números, nu ta lé ma Jeová manda mata un israelita ki staba ta panha lenha na sábadu. Na sugundu livru di Samuel, nu ta prende ma txeu ténpu dipôs, Jeová púrdua Rei Davidi kantu el faze adultériu i el mata algen. (Núm. 15:32, 35; 2 Sam. 12:9, 13) Nu pode pergunta: ‘Pamodi ki Jeová púrdua Davidi kantu el mata algen i el faze adultériu, má el manda mata kel ómi ki faze un kuza ki ta parse ma ka éra mutu gravi?’ É ka sénpri ki Bíblia ta da-nu tudu informason sobri un stória. Pur izénplu, nu sabe ma Rei Davidi rapende di korason di kes kuza ki el faze. (Sal. 51:2-4) Má, ki tipu di algen éra kel ómi ki viola lei di sábadu? El rapende di kuzê ki el faze? Algun bês el ka obiba ku leis di Jeová? Algun bês el ka ligaba ô ti mésmu el ka setaba alguns avizu ki dadu? Bíblia ka ta fla. Má, kel ki nu sabe sobri nos Deus ta da-nu sertéza ma el ‘é justu na tudu se kaminhus.’ —  Sal. 145:17. w22.02 2-3 ¶3-4

Kinta-fera, 16 di novenbru

Sabedoria sta ku kes algen ki é modéstu. — Pro. 11:2.

Un algen umildi ka ta spéra di se kabésa más di kel ki el ta konsigi faze. Pur isu, el ta kontinua filís i el ta trabadja duru. Nu pode konpara un algen ki ta seta se limitason ku un algen ki sta konduzi un karu na un subida. Pa subi kel subida, un kondutor meste troka mudansa. Talvês el ten ki diminui velosidadi, má el ta kontinua ta bai pa frenti. Di mésmu manera, un algen ki ta rekonhese se limitason, sabe kal ki é óra di “troka mudansa” pa el pode kontinua ta sirbi Jeová i ta djuda otus. (Fil. 4:5) Pensa na izénplu di Barzilai. Kantu el tinha 80 anu, rei Davidi konvida-l pa el ba vive na se palásiu. El rekonhese ma tinha alguns kuza ki el ka ta konsigi fazeba. Nton Barzilai pidi Davidi pa dexa Kiman bai ku el, dja ki el éra un ómi más jóven. (2 Sam. 19:35-37) Sima Barzilai, kes irmon di idadi ta fika kontenti na da kes irmon más jóven oportunidadi di kuida di alguns trabadju. w21.09 10 ¶6-7

Sésta-fera, 17 di novenbru

Ningen ka sabe kenha ki é Fidju, sô Pai ki sabe; i ningen ka sabe kenha ki é Pai, fóra Fidju i kes ki Fidju krê mostra Pai. — Luc. 10:22.

Bu ta atxa difísil di odja Jeová sima un Pai ki ta ama-u? Alguns algen ta atxa. Kel-li talvês ta kontise pamodi ses pai ka mostra-s amor kantu es éra pikinoti. Má nu pode xinti konsoladu pamodi Jeová sabe dretu modi ki nu ta xinti. El krê ser nos amigu. É pur isu ki se Palavra ta konvida-nu: ‘Nhos ser amigu di Deus i el ta ser nhos amigu’. (Tia. 4:8) Jeová ta ama-nu i el krê ser kel midjór Pai ki un algen pode ten. Jizus pode djuda-nu ama Jeová. Ningen ka konxe Jeová midjór di ki Jizus. El imita kes kualidadi di se Pai di manera perfetu, pur isu el fla: ‘Kenha ki odja-m, dja odja Pai tanbê’. (João 14:9) Jizus é sima un irmon más grandi ki ta inxina-nu modi ki nu ta ruspeta i obi ku nos Pai i modi ki nu pode dexa-l kontenti. I más inportanti inda, Jizus ta djuda-nu ntende kes kualidadi di Jeová, sima kel grandi amor i bondadi ki el ten pa nos. w21.09 21 ¶4-5

Sábadu, 18 di novenbru

Nhos pastora ribanhu di Deus, ki nhos dadu pa nhos toma kónta. — 1 Ped. 5:2.

Povu di Jeová sta unidu ta adora kel úniku Deus verdaderu. Jeová da ansions un responsabilidadi inportanti di mante kongregason linpu. Si un algen faze un pekadu gravi, Jeová ta spéra ma ansions ta disidi si kel algen debe kontinua na kongregason. Tanbê, es meste sabe si kel algen dja rapende di verdadi. Kel algen pode fla ma dja el rapende, má el ta ôdia kuzê ki el faze? El sta disididu na ka faze kel pekadu más? Si el faze kel pekadu pamodi maus koléga, el sta dispostu na kaba ku kes amizadi? Ansions ta faze orason, es ta pensa na kuzê ki kontise i es ta djobe kuzê ki Bíblia ta fla. Tanbê, es ta djobe modi ki kel algen sta xinti pamodi kuzê ki el faze. Dipôs, es ta disidi si kel algen ki faze pekadu debe kontinua na kongregason ô nau. Na alguns situason, el ten ki dizasosiadu. —  1 Cor. 5:11-13. w22.02 5 ¶11-12

Dumingu, 19 di novenbru

Nhos bisti di kel manera di ser novu. — Col. 3:10.

Ka ta nporta si dja ten poku dia ô txeu anu ki nu batiza, nos tudu nu krê ser kel tipu di algen ki Jeová gosta. Pa nu ser kel tipu di algen li, nu meste kontrola nos pensamentu. Pamodi? Pamodi un di kes kuza ki más ta muda nos manera di ser é nos pensamentu. Si nu fika sénpri ta pensa na modi ki nu pode agrada nos kabésa, nu ta fla i faze kuzas mariadu. (Efé. 4:17-19) Má, si nu pensa na kuzas dretu é más faxi nu fla i nu aji di un manera ki ta agrada Jeová. (Gál. 5:16) Má nu ka pode inpidi tudu pensamentus mariadu di entra na nos kabésa. Má é nos ki ta disidi si nu ta faze kes kuza ki nu ta pensa na el. Antis di nu batiza, nu meste para di pâpia i faze kuzas ki Jeová ta ôdia. Kel-li é kel primeru kuza i kel más inportanti ki nu meste faze pa nu duspi di kel manera di ser bédju. Má pa nu agrada Jeová más txeu, tanbê nu meste bisti di kel manera di ser novu. w22.03 8 ¶1-2

Sugunda-fera, 20 di novenbru

Nhos mostra di tudu manera ma na kel asuntu li nhos é puru. — 2 Cor. 7:11.

Pode ser difísil pa ansions diskubri si un algen ki faze un pekadu gravi rapende di verdadi. Pamodi? Pamodi ansions ka ta konsigi lé korason. Nton, es meste odja algun kuza na kel irmon ki ta mostra ma el prende ôdia kel pekadu ki el faze. Ansions meste odja próva na se manera di pensa, di aji i na kuzas ki el ta xinti, ma dja el muda. Talvês ta leba txeu ténpu pa kel algen faze kes mudansa ki el meste, ki ta prova ma el rapende di verdadi. Un algen dizasosiadu meste faze alguns kuza pa mostra ma dja el rapende di verdadi. El debe sisti tudu runion i sigi kes konsedju ki ansions da-l di faze orason i studa Bíblia sénpri. El meste faze di tudu pa el ivita kes situason ki pode pô-l ta peka otu bês. Si un algen faze txeu sforsu pa rekupera se amizadi ku Jeová, el pode ten sertéza ma Jeová ta purdua-l i ma el ta readimitidu na kongregason. w21.10 6 ¶16-18

Térsa-fera, 21 di novenbru

Ka bu faze ninhun imaji na fórma di státua pa bo, nen ninhun fórma di algun kuza ki ten di riba na séu, ô dibaxu na Téra. . . Ka bu nbaxa ses dianti. — Êxo. 20:4, 5.

Jizus sénpri tevi un amor fórti pa se Deus, pur isu el adora sô Jeová kantu ki el staba na Séu i kantu ki el staba li na Téra. (Luc. 4:8) Jizus inxina se disiplus pa faze mésmu kuza. Jizus ku se disiplus fiel nunka ka uza imaji na adorason. Dja ki Deus é Spritu, ka ten ninhun imaji ki ómis ta faze ki ta parse ku el! (Isa. 46:5) Má i sobri kes imaji ki ta txomadu santu i ki algen ta ora pa es? Na kel sugundu di kes 10 mandamentu, Jeová fla kes palavra ki sta na testu di oji. Kes algen ki krê agrada Deus ta ntende klaru ma el ka krê pa nu adora imaji. Kes algen ki ta studa stória ta fla ma na ténpu di apóstlus, kristons ta adoraba sô Deus. Oji, Tistimunhas di Jeová ta sigi mésmu izénplu di kes kriston di ténpu di apóstlus. w21.10 19-20 ¶5-6

Kuarta-fera, 22 di novenbru

Kel ómi ki sta na terasu, pa ka dixi pa panha kuzas déntu se kaza. — Mat. 24:17.

Jizus aviza kes kriston ki ta viveba na Judea ma ta txigaba un ténpu ki inimigus ta serkaba sidadi di Jiruzalen. (Luc. 21:20-24) Óras ki kel-la kontiseba, es tinha ki ‘fujiba pa montis’. Si es saíba di sidadi, es ta skapaba, má es tinha ki dexaba txeu kuza pa tras. Dja ten alguns anu ki Sentinéla fla kel-li: “Es bandona ses kanpu i ses kaza. Nen es ka tra kes kuza ki es tinha déntu di ses kaza. Es kunfia ma Jeová ta protejeba es i ta apoiaba es. Es poi adorason pa Jeová na frenti di kalker otu kuza ki pode parse ma éra inportanti.” Tanbê el ta flaba: “Na futuru, nu pode pasa pa próvas di fé ki ta ben mostra kuzê ki nu ta atxa di kuzas material. Es é más inportanti pa nos ô salvason di tudu kes ki é lial pa Deus é más inportanti? Óras ki fin ben, talvês nu ten ki ben aguenta situasons difísil i ti fika sen alguns kuza. Nu ten ki ben sta prontu pa faze kalker sakrifisiu.” w22.01 4 ¶7-8

Kinta-fera, 23 di novenbru

Ó Deus, bu amor lial ten txeu valor! — Sal. 36:7.

Poku ténpu dipôs ki israelitas sai di Ijitu, Jeová fla Muizés alguns kuza sobri Se nómi i se kualidadis. El fla: ‘Jeová, Jeová, Deus di mizerikórdia i konpaxon, ki ten paxénxa i sta xeiu di amor lial i di verdadi, ki ta mostra amor lial pa milharis óras ki el púrdua éru, fadja i pekadu.’ (Êxo. 34:6, 7) Ku kes palavra bunitu li, Jeová fla Muizés un kuza inportanti sobri Se amor lial. É kuzê? Jeová ka fla sô ma el ten amor lial, má tanbê el fla ma el é ‘xeiu di amor lial’. Ten más 6 lugar na Bíblia ki ta fla ma Jeová é ‘xeiu di amor lial’. (Núm. 14:18; Nee. 9:17; Sal. 86:15; 103:8; Joel 2:13; Jonas 4:2) Ninhun di kes testu li ka sta pâpia di algen li na Téra, má di Jeová. Dja ki é própi Jeová ki pâpia txeu bês di se amor lial, nu pode odja ma amor lial é inportanti pa el. w21.11 2-3 ¶3-4

Sésta-fera, 24 di novenbru

Nhos para di preokupa dimás ku nhos vida. — Mat. 6:25.

Kes ki é kazadu pode prende ku izénplu di apóstlu Pedru ku se mudjer. Dipôs di 6 mês ô un anu ki Pedru nkontra ku Jizus pa primeru bês, el tevi ki toma un disizon inportanti. Pedru ta viveba di se nogósiu di péska. Nton, Jizus konvida Pedru pa sigi-l pa ténpu interu. Ka foi fásil pa Pedru toma kel disizon li. El tinha ki pensaba na situason di se família. (Luc. 5:1-11) Má el disidi ba prega ku Jizus. I di sertéza se mudjer apoia kel disizon ki el toma. Bíblia ta mostra ma dipôs ki Jizus resusitadu, mudjer di Pedru kunpanha-l na alguns di kes viaji ki Pedru faze. (1 Cor. 9:5) Pamodi kel bon izénplu di se mudjer, Pedru podia daba konsedju ku un konsénsia trankilu pa kes maridu ku mudjeris ki ta sirbiba Jeová. (1 Ped. 3:1-7) Jeová promete ma el ta kuida di kes ki ta poi Reinu na primeru lugar. Di sertéza Pedru ku se mudjer kunfia na kel promésa li. — Mat. 6:31-34. w21.11 18 ¶14

Sábadu, 25 di novenbru

Nhos bira ta imita-m. — 1 Cor. 11:1.

Apóstlu Polu ta amaba irmons txeu i el trabadja duru pa djuda-s. (Atos 20:31) Pur isu, irmons ku irmans ta amaba el txeu. Un bês, ansions di Éfezu ‘txora txeu’ kantu es fika ta sabe ma nunka más es ka ta odjaba Polu. (Atos 20:37) Sima Polu, nos ansions ta trabadja duru, es ta ama irmons ku irmans txeu i es ta faze tudu kel ki es pode pa djuda-s. (Fil. 2:16, 17) Má, alvês é difísil pa ansions faze tudu kel ki es ten ki faze. Kuzê ki pode djuda-s? Ansions pode imita izénplu di Polu. Polu ka tinha kapasidadi sima di anjus. El éra un ómi inperfeitu i alvês el ta sforsaba txeu pa fazeba kel ki é dretu. (Rom. 7:18-20) Polu pasa pa txeu prubléma, má el ka dizisti nen el ka perde se alegria. Óras ki ansions ta imita izénplu di Polu, es pode kontinua ta sirbi Jeová ku alegria sikrê es pasa pa prublémas. w22.03 26 ¶1-2

Dumingu, 26 di novenbru

Nhos debe guarda nhas sábadu. Ami é Jeová, nhos Deus. — Lev. 19:3.

Levítico 19:3 ta pâpia sobri guarda sábadu. Nu ka meste sigi Lei di Muizés más, pur isu nu ka meste guarda sábadu tudu simana. Má simé, nu pode prende txeu di modi ki israelitas ta guardaba sábadu, i pamodi ki éra bon es fazeba kel-li. Sábadu éra un ténpu ki israelitas ta diskansaba di ses trabadju i es ta adoraba Jeová. É pur isu ki na dia di sábadu, Jizus ta baba sinagóga i el ta leba Palavra di Deus. (Êxo. 31:12-15; Luc. 4:16-18) Kel órdi ki Deus da na Levítico 19:3 sobri ‘guarda sábadu’, debe pô-nu ta tra ténpu di kes kuza ki nu ta faze na nos dia-dia, pa nu pode konsentra más na nos adorason pa Jeová. Bu ta xinti ma bu pode faze más pa bu sigi kel órdi li? Si sénpri bu tra ténpu pa adora Jeová i pa dizenvolve un amizadi fórti ku el, bu ta konsigi ser santu. w21.12 5 ¶13

Sugunda-fera, 27 di novenbru

N ka ben txoma kes justu pa rapende, má kes pekador. — Luc. 5:32.

Kantu Jizus staba na Téra, el faze amizadi ku tudu tipu di algen. El ta kumeba djuntu ku kes algen ki éra riku i ku kes ki tinha txeu autoridadi. Má tanbê el uza txeu di se ténpu pa djuda kes ki éra póbri i ki ka tinha algen pa difendeba es. Tanbê, el ta trataba ku konpaxon kes algen ki otus ta txomaba di ‘pekadoris’. Alguns algen ki éra justu dimás tropesa pamodi kuzê ki Jizus ta fazeba. Es pergunta kes disiplu di Jizus: ‘Pamodi ki nhos ta kume i bebe djuntu ku kes kobrador di inpostu i kes pekador?’ Jizus responde-s ku palavras ki sta na testu di oji. (Luc. 5:29-31) Txeu ténpu antis di Misías ben, proféta Izaías dja flaba ma mundu ka ta setaba el. Kel profesia ta flaba: ‘Ómis dispreza-l i es ivita-l. Éra sima ki se róstu staba sukundidu di nos. El disprezadu i nen nu ka liga-l.’ (Isa. 53:3) Sima kel profesia ta mostra, ‘ómis’ ta ben ivitaba Misías. Pur isu kes judeu di ténpu di Jizus devia speraba ma pesoas ka ta ben setaba ma el éra Misías. w21.05 8-9 ¶3-4

Térsa-fera, 28 di novenbru

Jeová ta labanta-l. — Tia. 5:15.

Alguns kriston di primeru séklu ta duraba ki aplika konsedju. (Tia. 1:22) Otus ta trataba kes riku más dretu di ki póbris. (Tia. 2:1-3) I otus tinha prubléma na kontrola ses língua. (Tia. 3:8-10) Kes kriston li tinha prublémas gravi, má Tiagu ka dizisti di es. El da-s konsedju ku bondadi, má di manera dirétu. El insentiva kes ki ses amizadi ku Jeová staba fraku pa pidi ajuda di ansions. (Tia. 5:13, 14) Kuzê ki nu ta prende? Ser sinseru, má kunfia ma pesoas ta midjora. Pode ser difísil pa txeu di kes algen ki ta studa Bíblia ku nos aplika kuzê ki Bíblia ta inxina. (Tia. 4:1-4) Talvês ta leba algun ténpu pa es bandona kes ábitu mariadu i mostra kes kualidadi sima di Jizus. Nu meste ten koraji pa nu fla nos studantis kuzê ki es meste midjora. Má tanbê nu meste kunfia ma Jeová ta toka korason di kes algen umildi i el ta da-s forsa ki es meste pa faze mudansa na ses vida. —  Tia. 4:10. w22.01 11 ¶11-12

Kuarta-fera, 29 di novenbru

Kenha ki ta tapa se obidu óras ki póbri ta grita, tanbê óras ki el grita el ka ta respondedu. — Pro. 21:13.

Nos tudu, nu krê mostra mizerikórdia sima Jeová. Pamodi? Un di kes razon é pamodi Jeová ka ta obi orason di kes algen ki ka ta mostra mizerikórdia. Ninhun di nos, nu ka krê pa kel-li kontise. Pur isu, nu debe toma kuidadu pa nos korason ka bira duru. Nunka nu ka debe nega obi un irmon ki sta ta sufri, má sénpri nu debe obi óras ki un ‘póbri ta grita’. Tanbê nu debe leba asériu kel konsedju di Tiago 2:13: ‘Kenha ki ka ta mostra mizerikórdia ta ser julgadu sen mizerikórdia.’ Si nos é umildi, nu ta lenbra ma nu meste pa otus algen mostra-nu txeu mizerikórdia, asi nu ta sta más dispostu na trata otus ku mizerikórdia. Un situason ki nu debe mostra txeu mizerikórdia é óras ki un algen ki peka ta volta pa kongregason. Bíblia ten txeu izénplu ki ta djuda-nu mostra mizerikórdia, envês di ten un korason duru. w21.10 12 ¶16-17

Kinta-fera, 30 di novenbru

Nhos xinta li timenti N ta bai pa la pa N bai ora. — Mat. 26:36.

Na kel últimu noti di Jizus li na Téra, timenti se pregason staba ta finda, más un bês el djobe un lugar kétu pa el fazeba orason i pa el miditaba. El atxa kel lugar li na jardin di Jetsémani. Timenti el staba la, Jizus da se disiplus un konsedju inportanti sobri orason. Kantu es txiga na jardin di Jetsémani, talvês dja pasaba di meia noti. Jizus pidi se apóstlus pa ‘mante sienti’ i el ba faze orason. (Mat. 26:37-39) Má timenti el staba ta ora, se apóstlus durmi. Kantu Jizus atxa-s ta durmi, el fla-s más un bês pa es ‘mante sienti’ i pa es ‘ora sénpri’. (Mat. 26:40, 41) El sabia ma es staba preokupadu dimás i txeu kansadu. Pur isu, ku konpaxon, el ntende ma ‘karni é fraku’. Jizus torna ba faze orason más dôs bês i kantu ki el volta, el atxa se disiplus ta durmi envês di faze orason. —  Mat. 26:42-45. w22.01 28 ¶10-11

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen