BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es24 pp. 7-17
  • Janeru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Janeru
  • Izamina testu di dia — 2024
  • Subtémas
  • Sugunda-fera, 1 di janeru
  • Térsa-fera, 2 di janeru
  • Kuarta-fera, 3 di janeru
  • Kinta-fera, 4 di janeru
  • Sésta-fera, 5 di janeru
  • Sábadu, 6 di janeru
  • Dumingu, 7 di janeru
  • Sugunda-fera, 8 di janeru
  • Térsa-fera, 9 di janeru
  • Kuarta-fera, 10 di janeru
  • Kinta-fera, 11 di janeru
  • Sésta-fera, 12 di Janeru
  • Sábadu, 13 di janeru
  • Dumingu, 14 di janeru
  • Sugunda-fera, 15 di Janeru
  • Térsa-fera, 16 di Janeru
  • Kuarta-fera, 17 di Janeru
  • Kinta-fera, 18 di janeru
  • Sésta-fera, 19 di janeru
  • Sábadu, 20 di janeru
  • Dumingu, 21 di janeru
  • Sugunda-fera, 22 di janeru
  • Térsa-fera, 23 di janeru
  • Kuarta-fera, 24 di janeru
  • Kinta-fera, 25 di janeru
  • Sésta-fera, 26 di janeru
  • Sábadu, 27 di janeru
  • Dumingu, 28 di janeru
  • Sugunda-fera, 29 di janeru
  • Térsa-fera, 30 di janeru
  • Kuarta-fera, 31 di janeru
Izamina testu di dia — 2024
es24 pp. 7-17

Janeru

Sugunda-fera, 1 di janeru

N sta manda nhos Timótiu, pamodi el é nha fidju ki N krê txeu i ki é fiel na sirvisu di Sinhor. — 1 Kor. 4:17.

Pamodi ki Jeová uza Timótiu di txeu manera? Pamodi el tinha kes kualidadi ki Jeová gosta. (Fil. 2:19-22) Kes kuza ki apóstlu Paulu fla sobri Timótiu ta mostra ma el éra un algen umildi, lial, trabadjador i di kunfiansa. El ta preokupaba ku es di korason. Pamodi kel-li, Paulu bira ta ama Timótiu i el ka xinti medu di da-l diziginasons difísil. Di mésmu manera, si nu dizenvolve kes kualidadi ki Jeová gosta, el ta bira ta ama-nu más txeu i nu ta konsigi djuda kongregason más txeu. (Sal. 25:9; 138:6) Nton, faze orason i pensa na kuzê ki bu meste midjora na bu manera di ser. Dipôs skodje un kualidadi i sforsa pa bu mostra-l más txeu. Bu ta pode sforsa más pa prende poi na lugar di otus? Bu ta atxa ma bu meste sforsa más pa sta na pas ku otus algen i pa purdua-s? Si bu ka ten serteza di kuzê ki bu meste midjora, talvês bu pode pergunta un amigu di kunfiansa. — Pro. 27:6. w22.04 23 ¶4-5

Térsa-fera, 2 di janeru

Pa kada un presta atenson na kuzê ki el ta faze. — Gál. 6:4.

Jeová krê pa nu ser filís. Nu sabe kel-li pamodi alegria é un di kes kualidadi di frutu di spritu. (Gál. 5:22) Dja ki é más sábi da di ki toma, nu ta xinti txeu alegria óras ki nu ta partisipa na pregason i óras ki nu ta djuda nos irmons ku irmans. (Atus 20:35) Sima sta na testu di oji, apóstlu Paulu pâpia di dôs kuza ki ta djuda-nu mante nos alegria. Primeru, nos obijetivu debe ser da Jeová nos midjór. Si nu da Jeová nos midjór, nu debe fika kontenti. (Mat. 22:36-38) Sugundu, nu ka debe konpara nos kabésa ku otus algen. Kalker kuza ki nu ta konsigi faze pamodi nos saúdi, nos trenamentu ô pamodi nos kapasidadi, nu debe agradese Jeová. Má, si otus algen ta prega más midjór di ki nos, nu debe fika kontenti pamodi es sta uza ses kapasidadi pa lova Jeová. w22.04 10 ¶1-2

Kuarta-fera, 3 di janeru

Nhos salvason sta kuazi ta txiga. — Luk. 21:28.

Fin di relijion falsu ta ben dirapenti i el ta panha tudu algen di surpréza. (Apo. 18:8-10) Distruison di Babilónia Grandi ta ben afeta mundu interu i ta ben traze txeu difikuldadi. Má povu di Deus ten peloménus dôs motivu pa fika kontenti. Relijion falsu, ki é inimigu di Deus, ta ben kabadu ku el pa tudu ténpu i ka ta dura nu ta ben fika livri di kel mundu mau li! Daniel fla ma ‘konhisimentu di verdadi ta ben biraba txeu dimás.’ I é kel-li ki nu sta ta odja ta kontise! Nu ta intende kes profesia ki sta ta kunpri. (Dan. 12:4, 9, 10) Odja-s ta kunpri tintin pa tintin ta dexa-nu dimiradu i ta pô-nu ku más ruspetu pa Deus i pa se Palavra. (Isa. 46:10; 55:11) Pur isu, kontinua ta studa Bíblia i djuda otus algen bira amigu di Jeová, asi bu fé ta bira más fórti. Jeová ta proteje tudu kes ki ta kunfia na el di tudu korason, i el ‘ta da-s pas ki ka ta kaba’. — Isa. 26:3. w22.07 6-7 ¶16-17

Kinta-fera, 4 di janeru

Es djunta-s na kel lugar ki na ebraiku ta txomadu Armajedon. — Apo. 16:16.

Livru di Apokalipse ta fla ma Reinu di Deus sta ta governa na Séu i ma Satanás tradu di Séu. (Apo. 12:1-9) Kel-li krê fla ma Séu fika na pas, má nos, nu sta xeiu di prublémas. Pamodi? Pamodi Satanás sta ku raiba i el sta ta ataka kes ki ta sirbi Jeová li na Téra. (Apo. 12:12, 15, 17) Modi ki nu pode kontinua fiel sikrê Satanás sta ta ataka-nu? (Apo. 13:10) Un kuza ki ta djuda-nu é sabe kuzê ki ta ben kontise na futuru. Pur izénplu, na Apokalipse apóstlu Juan fla alguns di kes benson ki nu ta ben ten na futuru. Un di kes benson é odja Deus ta kaba ku se inimigus. Lógu na kel primeru versíklu di livru di Apokalipse, ta fla-nu ma kel informason ki nu sta ben lé dadu através di ‘sinal’. — Apo. 1:1. w22.05 8 ¶1-3

Sésta-fera, 5 di janeru

Na ténpu di fin, N ta ben traze-u kóntra nha téra, ó Gogi, asi pa nasons konxe-m óras ki N uza-u pa santifika nha kabésa dianti di ses odju. — Eze. 38:16.

Dja ki povu di Jeová ta kontinua lial, kes inimigu di Jeová ta fika ku txeu raiba. Pur isu, un grupu di nasons ta ben ataka povu di Deus na Téra interu. Bíblia ta txoma kel ataki li di ataki di Gogi di Magogi. (Eze. 38:14, 15) Modi ki Jeová ta ben reaji óras ki se povu atakadu? El ta fla-nu: ‘N ta ben xinti txeu raiba.’ (Eze. 38:18, 21-23) Apokalipse kapítlu 19 ta mostra kuzê ki ta ben kontise dipôs. Jeová ta manda se Fidju pa proteje se povu i pa kaba ku inimigus di se povu. Jizus ku ‘kes trópa na Séu’, ki é kes anju fiel i kes 144 mil kriston skodjedu, ta ben ataka Gogi di Magogi. (Apo. 17:14; 19:11-15) Kuzê ki ta ben kontise na kel géra li? Tudu kes algen i kes organizason ki é kóntra Jeová ta ben distruídu pa tudu ténpu! — Apo. 19:19-21. w22.05 17 ¶9-10

Sábadu, 6 di janeru

N ta poi inimizadi entri bo ku mudjer. — Gén. 3:15.

Lógu dipôs ki Adon ku Eva peka, Jeová da speransa pa ses disendentis através di un profesia inportanti. Kuzê ki el fla sta na Génesis 3:15: ‘N ta poi inimizadi entri bo ku mudjer, i entri bu disendenti ku se disendenti. El ta pila-u kabésa i bo bu ta fri-l kalkanhada’. Kel profesia li sta na primeru livru di Bíblia. Má tudu kes otu livru di Bíblia sta ligadu ku el di algun manera. Sima argóla di un kadérnu ta djunta tudu kes fódja, kes palavra ki sta na Génesis 3:15 ta djunta kada livru di Bíblia na un mensajen sô. Kel mensajen é ma Deus ta manda un Salvador pa distrui Satanás i tudu kes algen ki ta sigi-l. Kel-li ta ben ser un benson pa tudu kes ki ta ama Jeová! Studa Bíblia ta djuda-nu odja modi ki profesias sta ta kunpri i modi ki el ta djuda-nu. w22.07 14 ¶1-3

Dumingu, 7 di janeru

É Jeová ki ta da sabedoria. — Pro. 2:6.

Nhos pidi Jeová pa da nhos sabedoria ki nhos meste pa djuda nhos fidjus ama-l. (Tia. 1:5) Jeová é kel midjór Algen pa djuda nhos. Pamodi? Primeru, ka ten ningen ki ten más spiriénsia na kria fidju ki el. (Sal. 36:9) I sugundu, kes bon konsedju ki el ta da sénpri ta da bons rezultadu. (Isa. 48:17) Através di se Palavra i di se organizason, Jeová ta da txeu kumida spritual ku bazi na Bíblia ki pode djuda nhos kria nhos fidjus pa ama-l. (Mat. 24:45) Pur izénplu, nhos pode atxa txeu bons konsedju na kel grupu di artigu “Ajuda pa família”, ki antis ta binha na revista Nhos korda!, má gósi sta na nos site. Alén di kel-li, ten txeu vídiu na jw.org ki pode djuda pai ku mai aplika kes konsedju di Jeová pa kria ses fidjus. — Pro. 2:4, 5. w22.05 27 ¶4-5

Sugunda-fera, 8 di janeru

Si bu djobe pa fadjas, ó Jeová, ken ki ta pode fika di pé? — Sal. 130:3.

Ka ten ningen na Séu ku na Téra ki ta púrdua sima Jeová. Primeru, el sta sénpri prontu pa púrdua. Sugundu, el sabe tudu kuza sobri nos. El konxe nos manera di ser dretu i el é midjór algen pa sabe si dja nu rapende di verdadi ô nau. I tirseru, óras ki Jeová ta purdua-nu, pa el é sima si nu ka faze kel pekadu. Pamodi kel-li nu ta ten un konsénsia linpu i Jeová ta fika kontenti ku nos. É klaru ki timenti nos é inperfeitu, nu ta kontinua ta peka. Má nu pode xinti konsoladu ku kuzê ki Estudo Perspicaz das Escrituras, volumi 1, pájina 210 ta fla: ‘Jeová ta mostra mizerikórdia i el sabe ma se sérvus é fraku, pur isu es ka meste fika sénpri tristi pamodi es é inperfeitu i es ta peka. (Sal. 103:8-14; 130:3) Si es sta ta faze ses midjór pa vive sima Jeová ta fla, es pode xinti alegria. (Fil. 4:4-6; 1 Juan 3:19-22).’ w22.06 7 ¶18-19

Térsa-fera, 9 di janeru

Es ta leba nhos na frenti di kes rei i governador pamodi nha nómi. — Luk. 21:12.

É ka sô medu di opozison di govérnus ki Satanás ta uza. Pa alguns algen, medu di modi ki ses família ta reaji pamodi es bira Tistimunha di Jeová é más txeu di ki kalker abuzu ki es pode sufri. Es ta ama kes algen di ses família txeu i es krê pa es konxe Jeová i pa es ama-l. Ta due-s txeu obi kes algen di ses família ta pâpia sen ruspetu di Jeová i di se sérvus. Na alguns situason, alguns família ki na komésu éra kóntra dipôs seta verdadi. Má, imajina ma kes algen di nos família ta para di pâpia ku nos pamodi kes kuza ki nu ta kridita na el. Modi ki nu ta reaji? Kes palavra bunitu ki sta na Salmo 27:10 ta konsola-nu. Óras ki nu lenbra di modi ki Jeová ta ama-nu, nu ta xinti suguru si nu sta pasa pa opozison. I nu ta kunfia ma el ta rekonpensa-nu si nu aguenta firmi. Jeová ta da-nu tudu kuza ki nu meste pa nu vive, pa nu ser filís i pa nu ten un fé fórti. I el ta faze kel-li más di ki kalker otu algen. w22.06 16-17 ¶11-13

Kuarta-fera, 10 di janeru

Kristu sufri pa nhos, i el dexa un izénplu pa nhos sigi se pasu di manera fiel. — 1 Ped. 2:21.

Kantu Jizus staba ta prega li na téra, es fla ma el éra un ómi ki ta kumeba dimás, ta bebeba dimás, ta trabadjaba pa Satanás, ta violaba lei di sábadu i ma el ka tinha ruspetu pa Deus. (Mat. 11:19; 26:65; Luk. 11:15; Juan 9:16) Má, Jizus ka pâpia ku es di mésmu manera. Nos tanbê, nu debe imita izénplu di Jizus óras ki pesoas ta fla kuzas ki ta xatia-nu. (1 Ped. 2:22, 23) É klaru ki é ka fásil faze kel-li. (Tia. 3:2) Má, kuzê ki pode djuda-nu? Óras ki bu sta na pregason i pesoas ka pâpia dretu ku bo, ka bu fika xatiadu. Un irmon ki txoma Samuel, fla: “N ta tenta pensa ma kel algen meste prende sobri Deus i ma el pode muda.” Alvês kel algen ta fika xatiadu sô pamodi nu ka txiga na un bon óra. Si nu atxa un algen ki sta xatiadu, nu pode faze un orason faxi déntu nos i pidi Jeová pa djuda-nu fika kalmu i ka fla nada mariadu. w22.04 6 ¶8-9

Kinta-fera, 11 di janeru

Nhos txiga pértu di Deus. — Tia. 4:8.

Un manera inportanti di djuda fidjus bira amigu di Jeová é studa Bíblia ku es. (2 Tim. 3:14-17) Má, Bíblia ta pâpia di un otu manera ki jóvens pode prende sobri Jeová. Na livru di Provérbios, un pai ta lenbra se fidju pa nunka el ka dexa di odja kualidadis di Jeová, ki kriason ta mostra. (Pro. 3:19-21) Pai ku mai, talvês nhos gosta di pasa ténpu fóra di kaza ku nhos fidjus. Nhos uza kel ténpu li pa djuda nhos fidjus odja kuzê ki ‘kuzas ki fazedu’ ten aver ku kualidadis di Jeová. (Rom. 1:20) Repara modi ki Jizus uza kriason pa inxina. Un bês, Jizus fla se disiplus pa djobe ku atenson pa korbu i kes flor. (Luk. 12:24, 27-30) El inxina se disiplus ma ses Pai na séu gosta di da i ma el ta mostra bondadi. Jeová ta da se sérvus fiel kumida i el ta bisti-s sima el ta faze ku korbu i ku kes flor di kanpu. w23.03 20-21 ¶1-4

Sésta-fera, 12 di Janeru

Tudu kuza ki nhos pidi na nha nómi, N ta ben faze-l, asi pa nha Pai dadu glória através di se Fidju. — Juan 14:13.

Nu ta agradese Jeová pamodi nu pode pâpia ku el na orason através di se Fidju. Jeová ta uza Jizus pa da-nu kel ki nu pidi-l. Jeová ta obi i ta responde kes orason ki nu ta faze pa el na nómi di Jizus i el ta púrdua nos pekadu ku bazi na sakrifisiu di resgati di Jizus. (Rom. 5:1) Bíblia ta fla ma Jizus é nos ‘saserdóti prinsipal i el xinta na ladu direita di tronu di Kel ki ten más ónra na Séu’. (Ebr. 8:1) Jizus é nos ‘ajudador djuntu ku nos Pai.’ (1 Juan 2:1) Nu ta agradese Jeová txeu pamodi el da-nu un Saserdóti Prinsipal ki ta intende ma nos é pekador i ‘ta pidi pa nos.’ (Rom. 8:34; Ebr. 4:15) Sen sakrifisiu di Jizus nu ka ta pode fazeba orason pa Jeová. Pur isu, di serteza bu ta konkorda ma nunka bu ka ta konsigi agradese Jeová dretu pa kel prezenti ki ten txeu valor ki el da-nu, ki é se Fidju ki el ta ama! w22.07 23 ¶10-12

Sábadu, 13 di janeru

Kenha ki é di kunfiansa ta guarda un segredu. — Pro. 11:13.

Un algen di kunfiansa ta sforsa pa kunpri se promésas i el ta fla verdadi. (Sal. 15:4) Otus algen sabe ma es pode konta ku el. Nu krê pa nos irmons ku irmans xinti mésmu kuza sobri nos. Nu ka pode obriga otus algen kunfia na nos. Nu meste prova otus algen ma nos é di kunfiansa. Alguns algen ta fla ma kunfiansa é sima dinheru. É difísil di ganha, má é fásil di perde. Nu ka ten dúvida ma sénpri nu pode kunfia na Jeová. ‘Tudu ki el ta faze é di kunfiansa.’ (Sal. 33:4) I el ta spéra pa nu imita-l. (Efé. 5:1) Nu ta xinti gratidon pamodi Jeová atrai-nu pa un família di irmons ku irmans ki ten txeu amor pa kunpanheru i ki é di kunfiansa. Nos tudu nu ten responsabilidadi di ganha kunfiansa di nos irmons ku irmans. Óras ki kada un di nos ta sforsa pa mostra amor, umildadi, disirnimentu, onestidadi i nu ta kontrola nos kabésa nu ta djuda irmons di nos kongregason kunfia na kunpanheru. Nu imita nos Deus, Jeová i nu kontinua ta mostra ma nos é un algen di kunfiansa. w22.09 8 ¶1-2; 13 ¶17

Dumingu, 14 di janeru

Jeová ta sta sienti. — Sal. 33:18.

Enbóra nu ten txeu irmon ku irmans na kongregason, alvês nu pode xinti nos sô i nu pode sta ta luta ku sentimentus negativu i ta pensa ma nu ten ki lida ku kes sentimentu li nos sô. Jeová nunka ka krê pa nu xinti asi. Odja modi ki el djuda Elias. El dexa Elias avontádi pa pâpia ku el. El pergunta Elias dôs bês: ‘Kuzê ki bu sta faze li?’ (1 Reis 19:9, 13) Na tudu kes bês, Jeová obi kantu Elias fla-l modi ki el staba ta xinti. Tanbê, Jeová da Elias serteza ma inda tinha txeu israelita ki ta adoraba el. (1 Reis 19:11, 12, 18) Nu ka ten dúvida ma Elias xinti aliviadu dipôs ki el abri se korason pa Jeová i el obi kuzê ki Jeová fla-l. Jeová da Elias txeu diziginason inportanti. El pidi Elias pa skodje Azael pa ser rei di Síria, Jeú pa ser rei di Israel i Elizeu pa ser proféta. (1 Reis 19:15, 16) Kantu Jeová da Elias kel diziginason li, el djuda-l konsentra na kuzas puzitivu. Tanbê Jeová da-l un bon amigu, ki éra proféta Elizeu. w22.08 8 ¶3; 9 ¶5

Sugunda-fera, 15 di Janeru

Nhos kontinua ta inkoraja kunpanheru i ta djuda kunpanheru. — 1 Tes. 5:11.

Bu kongregason dja faze ô dja konpo un Salon di Reinu? Si kel-li dja kontise, di serteza bu ta lenbra di kel primeru runion ki bu sisti na el. Bu agradese Jeová pa kel-li. Na verdadi, talvês bu fika kontenti di tal manera ki nen bu ka konsigi kanta na komésu. Nos Salon di Reinu ki fazedu di un manera dretu ta da glória pa Jeová. Má nu ta da glória pa Jeová inda más txeu óras ki nu ta partisipa na otu tipu di trabadju. Kel trabadju li ten mutu más valor di ki faze prédius di organizason. Kel-li ta inklui djuda kes algen ki ta ben pa kes lugar di adorason. Apóstlu Paulu staba ta pensa na kel tipu di ajuda li kantu el skrebe kes palavra ki sta na testu di oji. Apóstlu Paulu é un bon izénplu di algen ki sabia modi ki el ta djudaba se irmons ku irmans. El ta poba na lugar di kes irmon. Nu pode imita Paulu, asi pa nu pode djuda nos irmons ku irmans oji. — 1 Kor. 11:1. w22.08 20 ¶1-2

Térsa-fera, 16 di Janeru

Anda di manera dretu pa Jeová. — Kol. 1:10.

Un algen ki ta sirbi Deus i ki krê ser justu debe ser onéstu na tudu nogósiu ki el ta faze. Un algen ki gosta di faze kel ki é dretu, ta ôdia odja otu algen ta tratadu di manera injustu. I pa un algen justu di korason ‘pode agrada Jeová na tudu kuza,’ el ta pensa na kuzê ki Jeová ta atxa di disizons ki el ta toma. Bíblia ta fla ma Jeová é Fonti di justisa. Pur isu, el ta txomadu di ‘morada di justisa’. (Jer. 50:7) Dja ki Jeová é nos Kriador, é sô el ki ten direitu di fla kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Nu pode ka intende sénpri pamodi ki Jeová ta fla ma un kuza é dretu ô ma un kuza é mariadu. (Pro. 14:12; Isa. 55:8, 9) Má pamodi nu fazedu sima imajen di Deus, nu ta konsigi vive di akordu ku se leis di justisa. (Gén. 1:27) I nu gosta di faze kel-li. Amor ki nu ten pa nos Pai ta pô-nu ta imita-l di midjór manera ki nu ta konsigi. — Efé. 5:1. w22.08 27 ¶5-6

Kuarta-fera, 17 di Janeru

Nhos kontinua ta intende kal ki é vontadi di Jeová. — Efé. 5:17.

Óras ki nu sta preokupadu ô dizanimadu, nu pode xinti nisisidadi di faze algun kuza pa nu divirti, asi pa nu pode skese nos prublémas. I kel-li é normal. Má nu debe toma kuidadu pa nu ka faze algun kuza ki Jeová ta ôdia. (Efé. 5:10-12, 15, 16) Na karta di apóstlu Paulu skrebe pa kes irmon na Filipus, el insentiva-s pa es kontinua ta pensa na tudu kes kuza ki é ‘justu, puru, ki debe amadu i ki é bon’. (Fil. 4:8) Enbóra Paulu ka staba ta pâpia di diverson, kuzê ki el skrebe debe pô-nu pensa na kuzê ki nu ta divirti ku el. Tenta faze kel-li: Na Filipensis 4:8, na undi ki sta palavra ‘kel’ troka-l pa “múzika”, “filmi”, “livru” ô “jogu”. Faze kel-li pode djuda-u sabe kal ki Jeová pode seta i kal ki el pode ka seta. Nu krê vive di akordu ku kes lei justu di Jeová. — Sal. 119:1-3. w22.10 9 ¶11-12

Kinta-fera, 18 di janeru

El sabia kuzê ki ómi ten na korason. — Juan 2:25.

Na vida ki es tinha antis, alguns di kes ‘algen injustu’ faze kuzas mariadu própi. Es ta meste inxinadu vive di akordu ku leis di Jeová. Pa djuda-s faze kel-li, Reinu di Deus ta ben orienta kel trabadju más grandi ki dja fazedu na mundu pa inxina algen. Kenha ki ta ben inxina kes algen injustu? É kel monti di algen i kes algen justu ki resusitadu. Pa kes algen injustu tene ses nómi skrebedu na livru di vida, es ta ba meste ten un amizadi fórti ku Jeová i da ses vida pa el. Jizus Kristu i kes skodjedu ki ta sta na Séu, ta djobe ku kuidadu si kes algen injustu sta ta sigi kes kuza ki es inxinadu. (Apo. 20:4) Kalker algen ki nega kel tipu di ajuda li ta distruídu, sikrê el ten 100 anu di idadi. (Isa. 65:20) Jeová ku Jizus pode lé korason i es ka ta dexa ningen faze nada mariadu pa straga mundu novu. — Isa. 11:9; 60:18; 65:25;. w22.09 17 ¶11-12

Sésta-fera, 19 di janeru

Pa tudu algen obi ku autoridadi. — Rom. 13:1.

Na kel versíklu li, kes palavra “autoridadi” krê fla kes govérnu di ómi ki ten puder di kontrola otus algen. Kes algen ki ta sirbi Deus debe obi ku kes govérnu di ómi. Kes govérnu li ta mante pas na sosiadadi, es ta djobe si algen sta ta obi ku lei i alvês ti es ta difende povu di Jeová. (Apo. 12:16) Pur isu, nu debe paga inpostu, taxa, mostra-s ruspetu i da-s ónra ki es ta iziji. (Rom. 13:7) Má, kes govérnu li sô ten autoridadi pamodi Jeová ta dexa-s. Jizus dexa kel prinsípiu li klaru kantu governador romanu, Pónsiu Pilátus, faze-l pergunta-s. Kantu Pilátus fla Jizus ma el pode libertaba el ô kondenaba el pa móre, Jizus fla-l: ‘Nho ka ta tinha ninhun autoridadi riba mi si Deus ka daba nho el.’ (Juan 19:11) Autoridadi di tudu govérnu di ómi i pulítiku di gósi ten limiti, sima autoridadi ki Pilátus tinha. w22.10 14 ¶6

Sábadu, 20 di janeru

Kes algen mau ta ben dexa di izisti. — Sal. 37:10.

Ku ajuda di spritu santu, Rei Davidi skrebe sobri modi ki vida ta ben sérba na futuru óras ki un rei fiel i ki ten txeu sabedoria ben xintaba na tronu. (Sal. 37:10, 11, 29) Nu ta lé Salmo 37:11 txeu bês pa pâpia ku otus algen sobri Paraízu ki sta pa ben. Nu ten bon motivu pa faze kel-li pamodi Jizus fla kes palavra li na se diskursu na monti. Asi el mostra ma es ta ben kunpri na futuru. (Mat. 5:5) Má kuzê ki Davidi fla tanbê ta mostra modi ki vida ta sérba na ténpu di Rei Salumon. Kantu Salumon ta governaba na Israel, povu di Deus tinha txeu pas i rikéza i kel téra ‘ta daba txeu leti ku mel.’ Deus fla: ‘Si nhos kontinua ta anda na nhas lei, N ta ben poi pas na país, i nhos ta ben deta i ningen ka ta poi nhos ta xinti medu.’ (Lev. 20:24; 26:3, 6) Kes promésa li kunpri na govérnu di Salumon. (1 Cró. 22:9; 29:26-28) Kes palavra ki sta Salmo 37:10, 11, 29 kunpri na pasadu i tanbê es ta ben kunpri na futuru. w22.12 10 ¶8

Dumingu, 21 di janeru

Kes ki ta pega riju na [sabedoria] ta txomadu di filís. — Pro. 3:18.

Kes ki ta sirbi Deus, meste sigi orientasons di organizason. Bíblia ta da kel konsedju li ki ta djuda-nu txeu: ‘É ku bon orientason ki bu ta konsigi faze bu géra, i ku konsedju di txeu algen ta ten vitória.’ (Pro. 24:6, nóta di rodapé) Odja modi ki aplika kel prinsípiu li ta djuda-nu ten bons rezultadu na nos trabadju di prega i inxina. Envês di prega i inxina di nos manera, nu ta tenta sigi kes sujiston ki nu ta dadu. Nu ta resebe orientasons ki ten sabedoria na nos runion, na undi ki irmons ki ten bon spiriénsia ta faze diskursus ku bazi na Bíblia i otus párti pa trena-nu. Tanbê organizason di Jeová ta da-nu publikasons i vídius ki pode djuda algen intende Bíblia. Nu ten txeu gratidon pa kes bon konsedju ki nu ta atxa na Palavra di Deus! Nu debe sta disididu na sigi kes konsedju li na tudu kuza na nos vida. — Pro. 3:13-17. w22.10 23 ¶18-19

Sugunda-fera, 22 di janeru

Fórti bus palavra é dósi na nha bóka, es é más dósi di ki mel! — Sal. 119:103.

Óras ku nu ta kume i nu ta faze dijeston, nos korpu ta fika más fórti. I óras ki nu ta studa Palavra di Deus i nu ta midita na el nos fé ta fika más fórti. Jeová krê pa nu intende se Palavra dretu. Nu pode faze-l óras ki nu ta ora, lé i midita. Primeru, nu ta faze orason pa pripara nos korason pa resebe kes pensamentu di Deus. Dipôs, nu ta lé un párti na Bíblia. I dipôs di kel-li, nu ta para pa midita i pa pensa txeu na kuzê ki nu lé. Kal ki ta ser rezultadu? Óras ki nu midita más txeu, nu ta intende Palavra di Deus más midjór i nos fé ta fika más fórti. Pamodi ki é inportanti nu lé Bíblia i midita na el? Faze kel-li ta da-nu kel forsa ki nu meste pa prega notísias sábi di Reinu gósi i kel mensajen di julgamentu ki nu ta ben prega na futuru ki sta kuazi pa ben. Tanbê, óras ki nu ta midita na kes kualidadi bunitu di Jeová nos amizadi ku el ta fika kada bês más fórti. w22.11 6-7 ¶16-17

Térsa-fera, 23 di janeru

Tudu algen ta fika ta sabe ma nhos é nhas disiplu, si nhos ten amor pa kunpanheru. — Juan 13:35.

Jizus mostra ma ka éra sô se disiplus ki ta sabeba kenha ki éra kristons verdaderu através di amor ki es ten pa kunpanheru. Má tanbê kes algen fóra di kongregason ta fika ta sabeba di kel-li i kel amor ki ta izisti entri povu di Jeová é txeu spesial. É klaru ki Tistimunhas di Jeová é ka perfeitu. (1 Juan 1:8) Nton, óras ki nu konxe un algen na kongregason más txeu, talvês é normal nu odja alguns di ses fadja. (Rom. 3:23) Má, é tristi pamodi txeu algen ta dexa kes inperfeison di otus pô-s ta para di sirbi Jeová. Modi ki Jizus mostra amor pa se apóstlus? I modi ki nu ta konsigi imita izénplu di Jizus gósi?’ Tistimunhas di Jeová debe pensa dretu na respósta di kes pergunta li. Faze kel-li pode djuda-nu mostra más amor, prinsipalmenti óras ki nu ta lida ku fadjas di kunpanheru. — Efé. 5:2. w23.03 26-27 ¶2-4

Kuarta-fera, 24 di janeru

Ku algen lial, bu ta aji ku lialdadi. — Sal. 18:25.

Sima nu ta ba ta txiga más pértu di fin, nu pode spera ma ta ten prublémas déntu di kongregason. Kes prubléma li pode poi nos lialdadi pa Jeová na próva. Nton nu meste fika sienti. Si bu atxa ma un irmon trata-u mariadu, ka bu guarda rankor. Si bu dadu disiplina, ka bu konsentra na kel vergónha. Seta konsedju i faze kes mudansa ki meste. I óras ki organizason di Jeová ta faze un mudansa ki ta afeta-u, seta kel mudansa di korason i sigi kel orientason. Kontinua ta kunfia na Jeová i na se organizason óras ki bu lialdadi podu na próva. Kontinua kalmu, pensa dretu i odja kuzas sima Jeová ta odja-s. Pidi Jeová pa djuda-u. I nunka ka bu afasta di kongregason. Nton, ka ta inporta kuzê ki kontise, Satanás ka ta konsigi sipara-u di Jeová ô di Se organizason. — Tia. 4:7. w22.11 24-25 ¶14-16

Kinta-fera, 25 di janeru

Nhos ten amor pa irmons na mundu interu. — 1 Ped. 2:17.

Ansions, nhos djuda nhos irmons pripara antis di kontise un disgrasa. Nhos djobe dretu si tudu algen na kongregason sabe kuzê ki es debe faze pa es kontinua suguru i pa es pâpia ku nhos. Kuzê ki bu pode faze? Si kontise un disgrasa pértu di undi ki bu ta mora, pergunta kes ansion modi ki bu pode djuda. Talvês bu pode dexa kes irmon ki perde ses kaza ô kes ki sta ta djuda na kel disgrasa, fika na bu kaza pa algun ténpu. Bu pode leba kumida ô otus kuza pa kes irmon ki meste. Si kontise un disgrasa na un lugar más lonji, modi ki bu pode djuda? Faze orason pa kes ki fika prujudikadu. (2 Kor. 1:8-11) Talvês bu ta konsigi faze kontribuison pa trabadju na mundu interu ki dipôs ta uzadu óras ki kontise un disgrasa. (2 Kor. 8:2-5) Si bu ta konsigi bai pa kel lugar ki kontise un disgrasa pa ba djuda, pergunta ansions kuzê ki bu pode faze pa djuda. Si bu konvidadu pa djuda, talvês bu ta dadu algun trenu, asi pa bu pode djuda di midjór manera. w22.12 24 ¶8; 25 ¶11-12

Sésta-fera, 26 di janeru

Nhos sta ta pasa pa kel mésmu tentason ki tudu algen ta pasa. — 1 Kor. 10:13.

Un otu traduson di Bíblia ta traduzi testu di oji asi: ‘Inda nhos ka pasa pa ninhun tentason ki otus algen ka pasa pa el tanbê.’ Kes palavra li skrebedu pa irmons ku irmans ki ta viveba na Korintu. Alguns di es ta fazeba adultériu, séksu ómi ku ómi i ta bebeba dimás. (1 Kor. 6:9-11) Bu ta atxa ma dipôs di batismu nunka más es ka xinti kes dizeju li? Talvês es xinti sin. Tudu es éra skodjedu ku spritu santu, má inda es éra inperfeitu. Nu ka ten dúvida ma di vês en kuandu es tinha ki lutaba kóntra kes dizeju li. Kel-li debe da-nu koraji. Pamodi? Ka ta inporta ki dizeju mariadu ki bu sta ta luta ku el, lenbra ma otu algen dja konsigi vense es luta. Bu pode ‘mante firmi na fé pamodi bu sabe ma tudu bus irmon na mundu interu sta ta pasa pa kes mésmu sufrimentu.’ — 1 Ped. 5:9. w23.01 12 ¶15

Sábadu, 27 di janeru

Na mundu nhos ta ten prubléma, má nhos ten koraji! Pamodi N vense mundu. — Juan 16:33.

Jizus pidi Jeová pa kuida di se sigidoris. (Juan 17:11) Pamodi ki kel-li ta da-nu koraji? Pamodi Jeová é más fórti di ki kalker un di nos inimigus. (1 Juan 4:4) Jeová ta odja tudu kuza. Nu pode ten serteza ma si nu kunfia na Jeová, el pode djuda-nu vense nos medu i mostra koraji. Na skóla ô na trabadju, alvês bu ta xinti vergónha di fla ma bo é Tistimunha di Jeová? Inda bu ka bira un publikador ô inda bu ka batiza pamodi bu sta preokupadu ku kuzê ki otus algen pode atxa di bo? Ka bu dexa kes sentimentu li inpidi-u di faze kel ki bu sabe ma é dretu. Ora pa Jeová di korason. Pidi-l pa el da-u koraji pa bu faze se vontadi. Óras ki bu ta odja modi ki Jeová ta responde bus orason, bu ta bira más fórti i ku más koraji. — Isa. 41:10, 13. w23.01 29 ¶12; 30 ¶14

Dumingu, 28 di janeru

Nhos ka lé? — Mat. 12:3.

Jizus pergunta “Nhos ka lé?” pa mostra ma kes farizeu tinha un ideia mariadu sobri Skrituras. (Mat. 12:1-7) Un bês kes farizeu fla ma disiplus di Jizus viola sábadu. Kantu Jizus responde-s, el pâpia di dôs izénplu ki sta na Skrituras i di un versíklu ki sta na Oseias pa mostra ma kes farizeu ka intende pamodi ki dadu lei di sábadu i ma es fadja na mostra mizerikórdia. Pamodi ki kes ómi li ka muda ses manera di ser enbóra es ta leba Palavra di Deus? Pamodi es ta leba el ku obijetivu di kritika i atxa fadjas na otus algen. Ses atitudi ka dexa-s intende kuzê ki es lé. (Mat. 23:23; Juan 5:39, 40) Odja tanbê Mateus 19:4-6, na undi ki Jizus faze kes farizeu kel mésmu pergunta: “Nhos ka lé?” Enbóra es lé kel stória sobri kriason, es ka seta kuzê ki el ta inxina sobri kuzê ki Deus ta atxa sobri kazamentu. Kuzê ki Jizus fla ta inxina-nu ma nu meste lé Bíblia ku atitudi sértu. Nu ka krê ser sima kes farizeu, nu debe ser umildi i ten gana di prende. w23.02 12 ¶12-13

Sugunda-fera, 29 di janeru

Kapasidadi di pensa ta guarda-u. — Pro. 2:11.

Jeová da israelitas leis sobri modi ki es pode ivitaba ten asidentis gravi na kaza ô óras ki es ta trabadjaba. (Êxo. 21:28, 29; Deut. 22:8) Si un algen mataba un otu algen sen el krê, el ta resebeba un kastigu duru. (Deut. 19:4, 5) Lei tanbê ta flaba ma ti si un algen prujudikaba un mininu ki inda ka naseba, el ta sérba kastigadu. (Êxo. 21:22, 23) Skrituras ta dexa klaru ma Jeová krê pa nu faze nos midjór pa ivita asidentis. Nu ta mostra ma nu ta da valor pa prezenti ki Deus da-nu, óras ki nu ta tenta ten suguransa na kaza i na trabadju. Nu ta guarda kuzas ki ta korta algen faxi, kes produtu ki ta prujudika algen i ramedi na un lugar suguru ki mininu pikinoti ka ta panha-s. I nu ka ta ba faze otus kuza timenti nu tene lumi sendedu, agu ta ferbe ô nu sta uza feraméntas ki ta liga na lus. Nu ka ta konduzi si nu sta ta toma ramedi ki pode prujudika nos kapasidadi di konduzi. Tanbê, nu ka ta konduzi si nu toma bebida alkólika ki ka ta dexa-nu konduzi di manera suguru, ô si nu sta kansadu dimás pa konduzi. Tanbê, nu ka ta uza telemóvel timenti nu sta ta konduzi. w23.02 21-22 ¶7-9

Térsa-fera, 30 di janeru

Bu ta ben odja bu Grandiozu Instrutor. — Isa. 30:20.

Jeová ta mostra paxénxa, bondadi i el ta intende se alunus. El ta djobe kuzê ki se alunus ten di bon. (Sal. 130:3) I nunka el ka ta spéra ma nu ta faze más di ki kel ki nu ta pode. Lenbra ma el faze bu sérbru ki é un prezenti bunitu. (Sal. 139:14) Nos Kriador krê pa nu kontinua ta prende pa tudu ténpu i pa nu atxa-l sábi. Pur isu, é bon nu ‘dizenvolve un dizeju fórti’ pa kes verdadi di Bíblia gósi. (1 Ped. 2:2) Poi métas ki bu ta konsigi txiga na es i lé i studa Bíblia sénpri. (Jos. 1:8) Jeová ta djuda-u gosta di lé i di prende kada bês más txeu sobri el. Sô ten konhisimentu ka ta txiga. Bu meste konhisimentu pa nu pode prende más sobri Jeová i dizenvolve kualidadis sima amor pa el i fé na el. (1 Kor. 8:1-3) Sima bu ta ba ta prende, pidi Jeová pa djuda-u ten más fé. (Luk. 17:5) El ta responde kes tipu di orason li. w23.03 10 ¶11, 13

Kuarta-fera, 31 di janeru

[Nhos] uza nhos ténpu di midjór manera. — Kol. 4:5.

Jizus kria pa se disiplus staba okupadu antis di fin ben. Jizus da-s un trabadju pa faze. El fla-s pa es prega notísias sábi na ‘Jiruzalen, na Judea i Samaria interu, i ti na párti más lonji di Téra.’ (Atus 1:6-8) Disiplus di Jizus tinha txeu trabadju pa faze! Timenti es staba inpenhadu na faze es trabadju li, es konsigi uza ses ténpu di midjór manera. Pa nu toma kuidadu, nu meste pensa dretu na modi ki nu ta uza nos ténpu. ‘Ténpu i kuzas ki algen ka sta spéra’ pode kontise ku nos. (Ecl. 9:11) Nu pode móre dirapenti. Nu pode uza nos ténpu di midjór manera, óras ki nu ta faze vontadi di Jeová i nu ta bira nos amizadi ku el más fórti. (Juan 14:21) Nu meste mante firmi, ka muda i ‘ten sénpri txeu pa faze na óbra di Sinhor’. (1 Kor. 15:58) Nton óras ki fin ben, ka ta inporta si é fin di nos vida ô fin di kel mundu mau li, nu ka ta rapende. — Mat. 24:13; Rom. 14:8. w23.02 18 ¶12-14

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen