Febreru
Kinta-fera, 1 di febreru
Nhos ama kunpanheru sima N ama nhos. — Juan 15:12.
Kuzê ki testu di oji krê fla? Sima Jizus splika, kel-li krê fla ama otus algen más di ki nos kabésa. É kel tipu di amor li ki ta poi un algen ki ta sigi Jizus ta da se vida, si meste, pa un algen ki ta sirbi Jeová. Palavra di Deus ta inxina-nu ma amor é txeu inportanti. Pur izénplu, kes versíklu di Bíblia ki txeu algen gosta más é kes-li: ‘Deus é amor.’ (1 Juan 4:8) “Ama bu prósimu sima bu kabésa.” (Mat. 22:39) ‘Amor ta kubri un monti pekadu.’ (1 Ped. 4:8) ‘Amor nunka ka ta kaba.’ (1 Kor. 13:8) Kes versíklu li i otus ta mostra klaru ma é txeu inportanti nu mostra kel kualidadi bunitu li. Amor di verdadi ta ben di Jeová, i sô kes ki ten spritu di Jeová i se benson ki ta pode ten amor verdaderu pa kunpanheru. (1 Juan 4:7) É pamodi kel-li ki Jizus fla ma é sô se disiplus ki ta pode ten amor di verdadi pa kunpanheru. Sima Jizus dja flaba, txeu algen rekonhese ken ki é se sigidoris verdaderu através di amor di verdadi ki es sta mostra pa kunpanheru. w23.03 27-28 ¶5-8
Sésta-fera, 2 di febreru
Bus pekadu sta purduadu. — Luk. 7:48.
Bu pode sforsa más pa púrdua otus? Bu pode lé na Bíblia stória di kes algen ki ta purduaba otus i di kes ki ka ta purduaba. Pensa na izénplu di Jizus. El staba sénpri prontu pa púrdua otus. (Luk. 7:47) Envês di el konsentra na ses difeitu, Jizus konsentra na kes bon kualidadi ki es tinha. El éra diferenti di kes farizeu ki ‘ta atxaba ma kes otu algen ka éra nada’. (Luk. 18:9) Dipôs di pensa na kes izénplu li, pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N ta djobe na otus algen? N ta konsentra na kes bon kualidadi ki es ten ô na ses fadja?’ Si bu ka sta konsigi púrdua un algen, faze un lista di tudu kes bon kualidadi ki el ten. Dipôs pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki Jizus ta atxa di kel algen li? Si éra Jizus, el ta purduaba el?’ Faze kes pergunta li pode djuda-nu muda nos manera di pensa. Talvês na komésu nu ten ki sforsa txeu pa púrdua un algen ki magua-nu. Má, si nu kontinua ta sforsa, ku ténpu, pode ser más fásil púrdua otus algen. w22.04 23 ¶6
Sábadu, 3 di febreru
Jizus manda se anju i, ... el uza sinal pa mostra kes kuza [ki el resebe]. — Apo. 1:1.
Na livru di Apokalipse, nu ta lé sobri alguns féra ki ta reprizenta kes inimigu di Deus. Pur izénplu, ten ‘un féra ta subi di mar’, ki ten ‘10 txifri i 7 kabésa’. (Apo. 13:1) Djuntu ku kel féra li, ten ‘un otu féra ta subi di Téra’. El ta pâpia sima un dragon i ‘el ta poi lumi ta dixi di séu’. (Apo. 13:11-13) Dipôs nu ta odja ‘un féra brumedju’, ki ten un prostituta xintadu riba di el. Kes três féra li ta reprizenta kes inimigu di Deus ki dja ten txeu ténpu ta briga kóntra el i se Reinu. Pur isu, é inportanti nu sabe kenha ki es é. (Apo. 17:1, 3) Nu meste intende kuzê ki kes féra i kel prostituta ta reprizenta. Midjór manera di nu intende kel-li é odja kuzê ki Bíblia ta fla. Txeu di kes sinal ki nu ta atxa na Apokalipse tanbê nu ta atxa-s na otus livru di Bíblia. w22.05 8-9 ¶3-4
Dumingu, 4 di febreru
Ama Jeová, bu Deus, di tudu bu korason. — Mat. 22:37.
Alguns di nos ta xinti dizanimadu pamodi idadi ô duénsa ka ta dexa-nu faze tudu kel ki nu ta gostaba di faze na sirvisu di Jeová. Si alvês bu ta fika dizanimadu pamodi bu situason, pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki Jeová krê pa N faze?’ Jeová krê pa bu da-l bu midjór na kel situason ki bu sta gósi. Odja kel izénplu li: Un irman ki ten 80 anu sta xinti dizanimadu pamodi el ka sta konsigi faze kel ki el ta fazeba kantu el tinha 40 anu. El ta atxa ma sikrê el sta faze se midjór, Jeová ka sta kontenti ku el. Má kel-li é verdadi? Pensa na kel-li: Si kel irman faze se midjór kantu el tinha 40 anu i ti inda el sta kontinua ta faze se midjór ku 80 anu, nton nunka el ka para di faze se midjór. Si nu faze nos midjór, Jeová ta fika kontenti ku nos! (Konpara ku Mateus 25:20-23.) É más fásil nu ser filís si nu konsentra na kel ki nu ta pode faze envês di konsentra na kel ki nu ka ta pode faze. w22.04 10 ¶2; 11 ¶4-6
Sugunda-fera, 5 di febreru
N odja kel sidadi santu, Jiruzalen Novu. — Apo. 21:2.
Apokalipse kapítlu 21 ta konpara kes 144 mil ku un sidadi rei di bunitu ki txoma ‘Jiruzalen Novu’. Kel sidadi li ten bazi na kes 12 pédra di alisérsi ki ten skrebedu ‘nómi di kes 12 apóstlu di Korderu.’ (Apo. 21:10-14; Efé. 2:20) Kel sidadi li é diferenti di kalker otu sidadi. Se rua prinsipal é di oru puru. El ten 12 porton di pérula, se alisérsi i kes paredi ten pédras di txeu valor na el. I tanbê se medidas é perfeitu. (Apo. 21:15-21) Má Juan da kónta ma staba ta falta algun kuza. El fla: ‘N ka odja ninhun ténplu na el, pamodi Jeová Deus, kel Tudu-Poderozu, é se ténplu, i Korderu tanbê é se ténplu. Kel sidadi ka meste nen sól nen lua pa da-l lus, pamodi glória di Deus ta límia-l, i se lánpida é Korderu.’ (Apo. 21:22, 23) Kes ki ta faze párti di Jiruzalen Novu ta sta ku Jeová. I Jizus, ki dja é Saserdóti Prinsipal na Séu, é ses Líder. Pur isu, es ka meste ten un ténplu más. — Ebr. 7:27; Apo. 22:3, 4. w22.05 17-18 ¶14-15
Térsa-fera, 6 di febreru
Nhos kontinua ta aguenta kunpanheru i sta sénpri prontu pa púrdua kunpanheru... Sima Jeová sta sénpri prontu pa púrdua nhos, nhos tanbê nhos debe faze mésmu kuza. — Kol. 3:13.
Jeová é nos Kriador, nos Juís, kel algen ki ta da-nu lei i tanbê el é nos Pai ki ta ama-nu txeu. (Sal. 100:3; Isa. 33:22) Óras ki nu peka kóntra el i nu rapende di korason, el pode purdua-nu i el krê faze kel-li. (Sal. 86:5) Através di proféta Izaías, Jeová da kel garantia li ku amor: ‘Sikrê nhos pekadu é sima skarlati, es ta biradu branku sima névi’. (Isa. 1:18) Dja ki nos tudu é pekador, nu ta fla i nu ta faze kuzas ki ta ofende otus algen. (Tia. 3:2) Má kel-li ka krê fla ma nu ka pode ten un amizadi ku es. Si nu prende púrdua, nu pode ten amizadi ku es. (Pro. 17:9; 19:11; Mat. 18:21, 22) Si un algen fla ô faze algun kuza pikinoti ki magua-nu, Jeová krê pa nu purdua-l. Nu ten bon motivu pa faze kel-li, pamodi Jeová ta purdua-nu ‘txeu’ i di korason. — Isa. 55:7. w22.06 8 ¶1-2
Kuarta-fera, 7 di febreru
Nhos imita kes ki pamodi ses fé i paxénxa ta erda kes promésa. — Ebr. 6:12.
Enbóra nu ka debe konpara nos kabésa ku otus algen, nu pode prende ku izénplu di sérvus fiel di Jeová. Kel midjór izénplu é di Jizus. Nos é ka perfeitu sima Jizus, má nu pode prende txeu ku kes kualidadi bunitu ki el ten i ku kes kuza ki el faze. (1 Ped. 2:21) Óras ki nu faze nos midjór pa nu imita izénplu di Jizus, nu ta bira sérvus di Jeová midjór. Na Bíblia, nu ta atxa txeu izénplu di ómis ku mudjeris fiel ki nu pode imita. Pur izénplu, Jeová fla ma rei Davidi éra ‘un ómi ki ta poba se korason ta fika kontenti’. (Atus 13:22) Má Davidi faze alguns pekadu gravi. Má simé, el é un bon izénplu pa nos. Pamodi? Pamodi el ka da diskulpa. Envês di kel-li, el seta kel konsedju duru ki el dadu i el rapende di korason. Pur isu, Jeová purdua-l. — Sal. 51:3, 4, 10-12. w22.04 13 ¶11-12
Kinta-fera, 8 di febreru
Ómi ta da tudu kuza ki el ten pa se vida. — Jó 2:4.
Bíblia ta fla ma mórti é un inimigu. (1 Kor. 15:25, 26) Nu pode fika preokupadu di pensa na mórti, prinsipalmenti óras ki nos ô un algen ki nu krê txeu tene un duénsa gravi. Pamodi ki nu ten medu di mórti? Pamodi Jeová faze-nu ku dizeju di vive pa tudu ténpu. (Ecl. 3:11) Má ten medu di mórti pode djuda-nu proteje nos vida. El pode pô-nu ta toma bons disizon sobri nos diéta, faze izersísiu, djobe ajuda di dotor, toma ramedi óras ki nu meste i ivita poi nos vida na prigu sen nisisidadi. Satanás sabe ma nu ta da nos vida valor. I el ta fla ma nu ta dizisti di tudu kuza, ti di nos amizadi ku Jeová, sô pa nu kontinua bibu. (Jó 2:5) Kuzê ki el fla é ka verdadi. Má dja ki Satanás ten ‘puder di poi algen ta móre,’ el ta tenta uza medu di mórti pa pô-nu ta bandona Jeová. — Ebr. 2:14, 15. w22.06 18 ¶15-16
Sésta-fera, 9 di febreru
Ka nhos dexa sól kanba timenti inda nhos sta xatiadu. — Efé. 4:26.
Timenti nos trabadju sta proibidu, talvês nu ten ki djunta ku nos irmons na grupus más pikinoti. Pur isu, é txeu inportanti nu sta na pas ku kunpanheru. Nos luta é kóntra Satanás, ka kóntra kunpanheru. Dexa pasa fadjas di bus irmon ô ka bu spéra txeu ténpu pa rezolve kalker prubléma. (Pro. 19:11) Sta prontu pa djuda kunpanheru. (Titu 3:14) Ajuda ki irmons di un grupu pa pregason da un irman ki staba ta meste, tevi bons rezultadu na grupu interu. Es fika más unidu ku kunpanheru, sima un família. (Sal. 133:1) Monti di irmon ku irmans sta sirbi Jeová sikrê govérnus ta proíbi nos trabadju di pregason. Alguns di es sta prézu pamodi ses fé. Nu pode ora pa es i pa ses família. Tanbê nu pode ora pa kes ki ta mostra koraji pa apoia kes irmon ku irmans ki sta prézu, sikrê es ta kóre risku di podu prézu tanbê. Es ta inkoraja kes irmon pa kontinua ta kunfia na Jeová i ta da-s kes kuza ki es ta meste i ta difende-s na tribunal. (Kol. 4:3, 18) Ka bu skese ma bus orason pode djuda tudu kes irmon ku irmans li. — 2 Tes. 3:1, 2; 1 Tim. 2:1, 2. w22.12 26-27 ¶15-16
Sábadu, 10 di febreru
Abo ki ta inxina otus, bu ka ta inxina bu kabésa? — Rom. 2:21.
Fidjus txeu bês ta imita ses pai ku ses mai. I é klaru ki ninhun pai ô mai é ka perfeitu. (Rom. 3:23) Má simé, pai ku mai debe faze ses midjór pa da un bon izénplu pa ses fidjus. Un pai fla: “Fidjus é sima un spónja ki ta txupa tudu kuza. Es ta fla-nu óras ki nu ka faze kes kuza ki nu inxina-s.” Nton, si nu krê pa nos fidjus ama Jeová, nos amor pa Jeová ten ki sta fórti i klaru. Ten txeu manera ki pai ku mai pode inxina ses fidjus ama Jeová. Un irmon di 17 anu ki txoma André, fla: “Nha pai ku nha mai sénpri ta mostraba mi ma faze orason é inportanti. Tudu noti nha pai ta fazeba orason ku mi, sikrê dja N fazeba nha orason... Gósi N ta xinti avontádi pa faze orason i N ta xinti ma Jeová é un Pai ki ta ama-m.” Pai ku mai, nhos lenbra sénpri ma amor ki nhos ten pa Jeová pode djuda nhos fidjus ama-l tanbê. w22.05 28 ¶7-8
Dumingu, 11 di febreru
Batismu... gósi sta ta salva nhos. — 1 Ped. 3:21.
Pa pripara pa batismu, un di kes primeru kuza ki nu debe faze é rapende di korason di kes pekadu ki nu faze. (Atus 2:37, 38) Óras ki nu ta rapende di korason, nu ta muda própi. Dja bu para di faze kes kuza ki Jeová ka gosta, sima konportamentu mariadu, fuma ô uza maus palavra? (1 Kor. 6:9, 10; 2 Kor. 7:1; Efé. 4:29) Kontinua ta tenta faze mudansas. Pâpia ku kel algen ki ta studa Bíblia ku bo ô pidi ansions di kongregason pa djuda-u i pa da-u orientason. Si bo é jóven i bu ta mora ku bu pai i ku bu mai, kontinua ta pidi-s pa es djuda-u kaba ku kalker ábitu mariadu ki pode inpidi-u di batiza. Tanbê é inportanti nu faze sénpri kes kuza ki ta djuda-nu ten un bon amizadi ku Jeová. Kel-li pode inklui sisti runion i partisipa na el. (Ebr. 10:24, 25) I óras ki bu bira publikador, partisipa na pregason sénpri. w23.03 10-11 ¶14-16
Sugunda-fera, 12 di febreru
Jeová Deus fla kel kóbra: “Pamodi bu faze kel-li, abo é maldisuadu.” — Gén. 3:14.
Kes personájen di Génesis 3:14, 15 ta inklui ‘kóbra’ i ‘disendenti’. Un kóbra ka ta konsigi intendeba kuzê ki Jeová fla na jardin di Éden. Pur isu, kenha ki Jeová staba ta pâpia ku el éra un kriatura intilijenti. Kel-li é kenha? Apokalipse 12:9 ta splika klaru kenha ki é kel kóbra. El ta fla ma kel ‘primeru kóbra’ é Satanás. Alvês Bíblia ta uza palavra disendenti pa pâpia di un algen ki ta imita kel otu dretu ki el pode txomadu se fidju. Nton disendenti di kóbra é kes anju ki é ka fiel i kes algen ki, sima Satanás, é kóntra Jeová i se povu. Kel-li ta inklui kes anju ki bandona ses diziginason na Séu na ténpu di Nué i tanbê kes algen mau li na Téra ki ta konporta sima ses pai, ki é Satanás. — Gén. 6:1, 2; Juan 8:44; 1 Juan 5:19; Jud. 6. w22.07 14-15 ¶4-5
Térsa-fera, 13 di febreru
Nhos djobe dretu kuzê ki é más inportanti. — Fil. 1:10.
Apóstlu Paulu ta amaba se irmons txeu. El pasa pa prublémas, pur isu el ta xintiba konpaxon i el poi na lugar di se irmons kantu es staba ta pasa pa prublémas. Un bês Paulu fika sen dinheru. Nton el tinha ki atxaba trabadju pa el sustentaba se kabésa i se kunpanherus. (Atus 20:34) Se trabadju éra faze ténda. Kantu el txiga na Korintu, el trabadja ku Ákila i Prisila. Má ‘tudu sábadu,’ el ta pregaba pa judeus i pa gregus. Dipôs, kantu Silas ku Timótiu txiga, ‘Paulu fika txeu okupadu sô na prega palavra’. (Atus 18:2-5) Paulu nunka ka skese ma se obijetivu prinsipal na vida éra sirbi Jeová. Pamodi Paulu da un bon izénplu di trabadja duru na pregason i na kuida di se nisisidadis, el konsigi inkoraja se irmons ku irmans. El lenbra-s pa es ka dexa prublémas na vida i preokupason ku sustenta família pô-s ta skese di ‘kuzê ki é más inportanti,’ ô skese di adora Jeová. w22.08 20 ¶3
Kuarta-fera, 14 di febreru
Na tudu nason, notísias sábi ten ki pregadu primeru. — Mar. 13:10.
Oji vontadi di Deus é pa notísias sábi di Reinu pregadu na Téra interu. (1 Tim. 2:3, 4) Kel trabadju li é di Jeová i el é txeu inportanti, pur isu el skodje se Fidju Jizus, ki el ta ama, pa orienta kel trabadju li. Dja ki Jizus é nos Líder, nu pode ten serteza ma trabadju di pregason ta fazedu sima Jeová krê antis di fin ben. (Mat. 24:14) Modi ki nu pode ten serteza? Poku ténpu antis di Jizus subi pa Séu, el parse pa alguns di se sigidoris fiel na un monti na Galilea. El fla: ‘N dadu tudu autoridadi na Séu i na Téra.’ Tanbê el fla: ‘Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons’. (Mat. 28:18, 19) Nton, autoridadi ki Jizus resebe tanbê ta inkluiba orienta trabadju di pregason. I óbra di pregason ta kontinuaba ta ser orientadu pa Jizus ti nos ténpu. w22.07 8 ¶1, 3; 9 ¶4
Kinta-fera, 15 di febreru
Ta ben txiga óra ki tudu kes ki sta na sipultura ta ben obi se vós i es ta sai, kes ki faze kuzas dretu pa un resureison di vida. — Juan 5:28, 29.
Kes algen justu ki faze kuzas dretu antis di es móre ta ben resebe ‘resureison di vida’ pamodi ses nómi inda ta sta skrebedu na livru di vida. Kel-li krê fla ma resureison di ‘kes ki faze kuzas dretu’ ki sta na Juan 5:29, é mésmu kuza ki resureison di kes ‘algen justu’ ki sta na Atus 24:15. Kel splikason li sta di akordu ku kuzê ki Romanus 6:7 ta fla: ‘Óras ki algen móre se pekadu dja purduadu.’ Óras ki kes algen justu móre, Jeová ta púrdua ses pekadus, má el ta lenbra di tudu kes kuza dretu ki es faze timenti es staba bibu. (Ebr. 6:10) É klaru ki kes algen justu ki resusitadu meste kontinua fiel pa ses nómi kontinua na kel livru di vida. w22.09 18 ¶13, 15
Sésta-fera, 16 di febreru
Tudu ki [Jeová] ta faze é di kunfiansa. — Sal. 33:4.
Proféta Daniel da un bon izénplu na ser un algen di kunfiansa. Enbóra el lebadu prézu pa Babilónia, el konsigi ganha kunfiansa di txeu algen. El fika más konxedu kantu el fla ku ajuda di Jeová, kuzê ki kel sonhu di Nabukudunuzor, ki éra rei di Babilónia, siginifikaba. (Dan. 4:20-22, 25) Txeu anu dipôs, más un bês Daniel mostra ma el éra un algen di kunfiansa kantu el fla di manera izatu kuzê ki siginifikaba kel mensajen ki parse na paredi di palásiu di Babilónia. (Dan. 5:5, 25-29) Dipôs, Dariu di Média i se funsionárius tanbê da kónta ma Daniel ‘tinha txeu kapasidadi.’ Es rekonhese ma Daniel ‘éra di kunfiansa i el ka tinha ninhun kulpa pamodi algun kuza ki el ka fazeba ô pamodi korupson.’ (Dan. 6:3, 4) É bon nu pergunta nos kabésa: ‘Ami é konxedu sima un algen ki ta kunpri nhas responsabilidadi i ki otus algen pode kunfia na el?’ Nu ta lova Jeová óras ki nos é un algen di kunfiansa. w22.09 8-9 ¶2-4
Sábadu, 17 di febreru
Nhos imita Deus, sima fidjus ki el ta ama. — Efé. 5:1.
Sigi kel ki Jeová ta fla-nu ma é dretu i mariadu ta djuda-nu. Bu ta konsigi odja é pamodi? Imajina kuzê ki pode kontiseba si kada banku kria ses régra sobri kal ki é valor di dinheru. Ô si kada inpréza di konstruson sigi ses medida ki é es ki kria. Kuzas ta fikaba di kabésa pa baxu. I si kes dotor i infermerus ka sigi kes régra sobri modi ki ta tratadu un algen duenti, kel-li ta poba alguns algen ta móre. Di serteza, régras di kunfiansa ta proteje-nu. Di mésmu manera, kes lei di Jeová sobri kuzê ki é dretu i mariadu ta proteje-nu. Jeová ta abênsua kes ki ta tenta vive di akordu ku se leis. El ta promete: ‘Téra ta ben ser di kes algen justu i es ta ben vive na el pa tudu ténpu.’ (Sal. 37:29) Bu ta konsigi imajina modi ki algen ta ben sta unidu, na pas i filís óras ki es tudu ben sigi leis di Jeová? Jeová krê pa bu ten kel vida li. Di serteza, kada un di nos ten bons motivu pa ama justisa! w22.08 27-28 ¶6-8
Dumingu, 18 di febreru
Kontinua sienti na tudu kuza. — 2 Tim. 4:5.
Óras ki ta kontise algun kuza ki ta xatia-nu, nos lialdadi pa Jeová i pa se organizason pode podu na próva. Modi ki nu pode vense kes kuza li? Nu meste fika sienti i firmi na fé. Nu ta fika sienti óras ki nu ta kontinua kalmu, nu ta pensa dretu i nu ta sforsa pa odja kuzas sima Jeová ta odja-s. Óras ki nu ta faze kel-li, nu ka ta dexa kuzas ki nu ta xinti kontrola nos manera di pensa. Nu pode xinti ma un irmon trata-nu mariadu, talvês un algen ki ten responsabilidadi, sima un ansion? Talvês kel irmon ka tinha intenson di maguaba bo. (Rom. 3:23; Tia. 3:2) Má simé, kuzê ki el faze pô-u fika xatiadu. Talvês ti bu pergunta: ‘Si un irmon ta faze un kuza si, kel-li é organizason di Deus própi?’ É si própi ki Satanás krê pa bu pensa. (2 Kor. 2:11) Kel manera di pensa li pode pô-nu ta sipara di Jeová i di se organizason. Nton, nu meste toma kuidadu pa nu ka guarda rankor. w22.11 20 ¶1, 3; 21 ¶4
Sugunda-fera, 19 di febreru
Abo é nha speransa, ó Jeová. — Sal. 71:5.
Jeová da-nu speransa sábi di vive pa tudu ténpu. Alguns ten speransa di bai vive pa tudu ténpu na Séu ku korpu sima di anju i ki ka ta móre. (1 Kor. 15:50, 53) Má, maioria di algen ten speransa di ben vive pa tudu ténpu na téra ku saúdi perfeitu i filisidadi. (Apo. 21:3, 4) Ka ta inporta si nos speransa é di vive pa tudu ténpu na séu ô na téra, nos speransa ten txeu valor pa nos. Nu pode ten serteza ma nos speransa pa futuru ta ben kontise pamodi el ben di Jeová. (Rom. 15:13) Nu sabe kuzê ki el promete i nu sabe ma sénpri el ta kunpri se promésa. (Núm. 23:19) Nu ten serteza ma Jeová ten dizeju i puder di faze tudu kuza ki el fla ma el ta faze. Nton, nos speransa ka ta ben di kuzê ki nu ta imajina ô kuzê nu krê pa kontise. Nos Pai ki sta na séu ta ama-nu i el krê pa nu kunfia na el. Óras ki nu ta kunfia na Jeová i nos speransa é fórti, nu ta konsigi aguenta firmi óras ki nu sta pasa pa prublémas i nu ta ten koraji i alegria, ka ta inporta kuzê ki pode ben kontise ku nos na futuru. w22.10 24 ¶1-3
Térsa-fera, 20 di febreru
Es é un povu rebéldi, ... ki ka krê obi lei di Jeová. — Isa. 30:9.
Pamodi povu nega obi, Izaías fla ma Jeová ta ben dexaba es pasa pa un frónta. (Isa. 30:5, 17; Jer. 25:8-11) É kel-li ki kontise kantu es lebadu prézu pa Babilónia. Má, na meiu di kes judeu tinha alguns algen ki éra fiel i Izaías fla-s ma un dia Jeová ta dexaba es volta pa Israel. (Isa. 30:18, 19) É kel-li própi ki kontise. Jeová liberta-s di Babilónia. Má kel-li ka kontise lógu. Kel frazi: ‘Jeová sta spéra ku paxénxa pa el djuda nhos’ ta mostra ma Jeová ta ben libertaba se povu dipôs di txeu anu. Na verdadi, kes israelita pasa 70 anu prézu na Babilónia antis di alguns di es volta pa Jiruzalen. (Isa. 10:21; Jer. 29:10) Antis kes israelita txora pamodi es staba tristi, má kantu es volta pa ses téra es txora pamodi es staba kontenti. w22.11 9 ¶4
Kuarta-fera, 21 di febreru
Filís é kes ki ta pirsigidu pamodi justisa. — Mat. 5:10.
Oji, kuzê ki nos irmons ku irmans sta ta pasa pa el, na txeu país, é kuazi igual ku kel ki apóstlus di Jizus pasa pa el kantu es pirsigidu pamodi es staba ta prega sobri Jizus. Más di ki un bês, kes juís di kel tribunal más altu di judeus ‘da-s órdi pa es ka fla nada na nómi di Jizus’. (Atus 4:18-20; 5:27, 28, 40) Má, es sabia ma tinha un algen ku más autoridadi ki ‘manda-s pa prega pa povu i pa da un tistimunhu konplétu’ sobri Kristu. (Atus 10:42) Nton, Pedru ku Juan pâpia ku koraji na lugar di kes otu apóstlu i es fla ma es ka pode paraba di pâpia sobri Jizus. (Atus 5:29) Dipôs ki kes apóstlu sotadu pamodi es kontinua lial, es sai di kel tribunal más altu di judeus ‘kontenti pamodi es atxadu meresedor di pasa vergónha pamodi nómi di Jizus’, i es kontinua ta prega! — Atus 5:41, 42. w22.10 12-13 ¶2-4
Kinta-fera, 22 di febreru
Txiga pértu di Deus é bon pa mi. — Sal. 73:28.
Óras ki bu kumesa ta prende sobri Jeová, bu ta konxe sô kes verdadi prinsipal di Bíblia. Na se karta pa ebreus, apóstlu Paulu fla ma kes ensinu li é ‘kes kuza prinsipal’. El ka staba ta fla ma kes ‘dotrina prinsipal’ ka éra inportanti. Má envês di kel-li, el mostra ma es éra sima leti ki ta sustenta un bebé. (Ebr. 5:12; 6:1) El insentiva tudu kes irmon pa prendeba más di ki sô kes ensinu prinsipal. Má tanbê, pa es prendeba kes verdadi más difísil di Palavra di Deus. Bu gosta di studa kes verdadi prinsipal di Bíblia? Bu krê kontinua ta faze prugrésu i kontinua ta prende sobri Jeová i se vontadi? Má pa txeu di nos, studa é un kuza difísil. I pa bo? Na skóla bu prende lé i studa dretu? Bu gosta di studa i bu ta xinti ma bu ta prende txeu? Ô bu ta atxa ma bo é ka bon na prende na livrus? Si é kel-li ki bu ta atxa, é ka sô bo. Má, Jeová pode djuda-u. El é perfeitu i el é kel midjór Profesor ki ten. w23.03 9-10 ¶8-10
Sésta-fera, 23 di febreru
Nhos seta ku brandura palavra di Deus ki plantadu na nhos i ki pode salva nhos. — Tia. 1:21.
Si nos é brandu, nu ta dexa Palavra di Deus muda nos manera di ser. É sô si nu ivita tendénsia pa kritika ô orgulhu, ki kes lison di Bíblia sobri mizerikórdia, konpaxon ô amor ta muda nos manera di ser. Manera ki nu ta trata otus algen pode mostra si nu sta ta dexa Palavra di Deus muda nos manera di ser. Kes farizeu ka dexa Palavra di Deus muda ses atitudi, pur isu es ta “kondenaba kes inosenti.” (Mat. 12:7) Di mésmu manera, kuzê ki nu ta atxa di otus i modi ki nu ta trata-s, ta mostra si nu sta ta dexa Palavra di Deus muda nos manera di ser. Pur izénplu, nu ta kustuma pâpia di kes kuza dretu ki nu ta odja na otus algen? Ô nu ta pâpia más txeu sobri ses fadjas? Nos é mizerikordiozu i nu sta prontu pa púrdua, ô nu ta kritika otus i nu ta kontinua xatiadu ku es óras ki es faze-nu algun kuza ki nu ka gosta? Respósta di kes pergunta li pode mostra si nu sta ta dexa kel ki nu ta lé muda nos manera di pensa, kuzê ki nu ta xinti i kuzê ki nu ta faze. — 1 Tim. 4:12, 15; Ebr. 4:12. w23.02 12 ¶13-14
Sábadu, 24 di febreru
Ami, Jeová, bu Deus, N ta pega bu mô direita; ami é kel ki ta fla-u: ‘Ka bu ten medu. N ta ba djuda-u.’ — Isa. 41:13.
Odja izénplu di Juzé di Arimatea. Judeus ta ruspetaba el txeu. El ta fazeba párti di kel Tribunal más altu di judeus. Má duránti trabadju di pregason di Jizus li na téra, Juzé ka tinha koraji. Juan fla ma el éra ‘disiplu di Jizus, má sukundidu, pamodi el tinha medu di judeus’. (Juan 19:38) Enbóra Juzé tinha interesi na mensajen di Reinu, el sukundi di otus algen ma el tinha fé na Jizus. Talvês el tinha medu ma algen ka ta ruspetaba el más si es fika ta sabeba ma el éra disiplu di Jizus. Má, Bíblia ta fla ma dipôs ki Jizus móre, Juzé ‘intxi di koraji, el bai ti Pilátus i el pidi korpu di Jizus.’ (Mar. 15:42, 43) Juzé ka tenta sukundi más ma el éra disiplu di Jizus. Dja bu kustuma xinti medu di ómi, sima Juzé xinti? w23.01 30 ¶13-14
Dumingu, 25 di febreru
Bus ómi é filís, i bus sérvu ki ta sta sénpri bu dianti ta obi bu sabedoria tanbê é filís! — 1 Reis 10:8.
Rainha di Sabá obi notísias sobri pas i rikéza ki israelitas tinha na govérnu di Salumon. El viaja di un téra lonji ti Jiruzalen pa odja ku se odju. (1 Reis 10:1) Dipôs di odja modi ki govérnu di Salumon éra, el fla kes palavra ki sta na testu di oji. Má kes kuza ki kontise na govérnu di Salumon éra sô un izénplu di kuzê ki Jeová ta ben faze pa tudu algen dibaxu di govérnu di Se Fidju Jizus. Jizus é más midjór ki Salumon na tudu sentidu. Salumon éra un ómi inperfeitu i el faze pekadus gravi ki dipôs ben poi povu di Deus na prublémas. Má Jizus é un governanti perfeitu ki ka ta faze nada mariadu. (Luk. 1:32; Ebr. 4:14, 15) Jizus prova ma nunka el ka ta peka ô faze algun kuza ki ta prujudika kes algen ki ta apoia se govérnu ku lialdadi. El é kel midjór Rei ki nu pode ten. w22.12 11 ¶9-10
Sugunda-fera, 26 di febreru
Nhos obi ku kes ki ta orienta nhos i nhos seta ses autoridadi, pamodi es ta kuida di nhos. — Ebr. 13:17.
Kuzê ki nu debe faze si un duénsa ki ta pega sta ta spadja na undi ki nu ta mora? Nu debe obi ku orientason di govérnu, sima laba mô, ka fika pértu di otus algen, uza maskra i fika di korenténa. Óras ki nu ta faze kes kuza li, nu ta mostra ma nu ta da txeu valor pa prezenti di vida ki Deus da-nu. Óras ki kontise un disgrasa, alvês nu ta obi amigus ô vizinhus ta fla algun kuza ki é ka verdadi ô ti notísia ki é ka izatu. Envês di kridita na ‘tudu palavra’ ki nu ta obi, nu debe obi kes informason más izatu ki ta ben di govérnu i di kes dotor. (Pro. 14:15) Grupu Enkaregadu di Óbra i filial ta faze tudu kel ki es pode pa es ten informason izatu antis di da-nu orientason sobri modi ki nu ta faze runion i pregason. Óras ki nu ta sigi kes orientason li, nu ta proteje nos kabésa i otus algen di kuzas mariadu ki pode kontise. Tanbê nu pode djuda otus algen ten bon ideia sobri Tistimunhas di Jeová. — 1 Ped. 2:12. w23.02 23 ¶11-12
Térsa-fera, 27 di febreru
Obi i prende ten grandi ruspetu pa Jeová. — Deut. 31:13.
Kantu kes israelita entra na kel téra ki Deus prometeba es, es bai pa lugaris diferenti. Éra fásil pa kes israelita ki ta moraba na otus lugar skese di kunpanheru. Má Jeová fla-s ma es tinha ki djuntaba alguns bês pa es obiba leitura i splikason di Lei. (Deut. 31:10-12; Nee. 8:2, 8, 18) Imajina modi ki kes israelita fiel xinti kantu es txiga na Jiruzalen i talvês es odja milhons di ses kunpanheru di adorason di tudu párti di país! Di kel manera li Jeová djuda se povu kontinua unidu. Dipôs, kantu kongregason formadu, el tinha ómis i mudjeris ki ta papiaba línguas diferenti. Alguns di es éra algen inportanti i otus éra sinplis. I alguns di es éra riku i otus éra póbri. Má es staba unidu ta adora kel Deus verdaderu. I kes ki bira kriston sô ta konsigi intendeba Palavra di Deus, óras ki es ta staba djuntu ku otus irmon i es ta tinha ses ajuda pa intendeba Skrituras. — Atus 2:42; 8:30, 31. w23.02 3 ¶7
Kuarta-fera, 28 di febreru
Pa ganha vida pa tudu ténpu, es meste konxe-u. — Juan 17:3.
Jeová ta promete ma kes algen ki ta obi ku el ta ben ten ‘vida pa tudu ténpu’. (Rom. 6:23) Óras ki nu ta midita na kel promésa li, nos amor pa Jeová ta fika más fórti. Pensa na kel-li: Nos Pai ki sta na séu ta ama-nu di tal manera ki nunka nu ka ta ben sipara di el. Promésa di Deus di vive pa tudu ténpu ta djuda-nu aguenta prublémas ki nu ta pasa pa el gósi. Sikrê nos inimigus ta amiasa-nu di mórti, nu ka ta para di sirbi Jeová. Pamodi? Un di kes motivu é pamodi nu sabe ma si nu móre fiel pa Jeová el ta ben resusita-nu ku speransa di vive pa tudu ténpu otu bês. (Juan 5:28, 29; 1 Kor. 15:55-58; Ebr. 2:15) Nu sabe ma Jeová ta konsigi da-nu vida pa tudu ténpu pamodi el é Fonti di vida i el ta vive pa tudu ténpu. (Sal. 36:9) Bíblia ta prova ma Jeová sénpri izisti i ma sénpri el ta kontinua ta izisti. — Sal. 90:2; 102:12, 24, 27. w22.12 2 ¶1-3
Kinta-fera, 29 di febreru
Kuzê ki ta ben sipara-nu di amor di Kristu? Ta ser prubléma, ô frónta, ô pirsigison? — Rom. 8:35.
Dja ki nos é povu di Jeová nu ka ta fika dimiradu óras ki nu ta pasa pa prublémas. Nu sabe ma Bíblia ta fla ma ‘nu ten ki pasa pa txeu difikuldadi pa nu entra na Reinu di Deus.’ (Atus 14:22) Nu sabe tanbê ma alguns di nos prubléma ta kaba sô óras ki nu ben vive na kel mundu novu di Deus, ki ‘ka ta ten más mórti nen ka ta ten más tristéza, nen txoru, nen dór.’ (Apo. 21:4) Jeová ka ta inpidi pa prublémas kontise ku nos, má el ta da-nu ajuda pa nu aguenta-s. Repara kuzê ki apóstlu Paulu fla pa kes kriston ki ta viveba na Roma. Primeru el pâpia di un monti provason ki kes irmon staba ta pasa pa el. Dipôs el fla: ‘Nu sta ta ten un vitória konplétu, através di kel ki ama-nu.’ (Rom. 8:36, 37) Kel-li krê fla ma Jeová pode djuda-u ten bons rezultadu, sikrê óras ki bu sta pasa pa un prubléma. w23.01 14 ¶1-2