BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es24 pp. 27-37
  • Marsu

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Marsu
  • Izamina testu di dia — 2024
  • Subtémas
  • Sésta-fera, 1 di marsu
  • Sábadu, 2 di marsu
  • Dumingu, 3 di marsu
  • Sugunda-fera, 4 di marsu
  • Térsa-fera, 5 di marsu
  • Kuarta-fera, 6 di marsu
  • Kinta-fera, 7 di marsu
  • Sésta-fera, 8 di marsu
  • Sábadu, 9 di marsu
  • Dumingu, 10 di marsu
  • Sugunda-fera, 11 di marsu
  • Térsa-fera, 12 di marsu
  • Kuarta-fera, 13 di marsu
  • Kinta-fera, 14 di marsu
  • Sésta-fera, 15 di marsu
  • Sábadu, 16 di marsu
  • Dumingu, 17 di marsu
  • Sugunda-fera, 18 di marsu
  • Térsa-fera, 19 di marsu
  • Kuarta-fera, 20 di marsu
  • Kinta-fera, 21 di marsu
  • Sésta-fera, 22 di marsu
  • Sábadu, 23 di marsu
  • DIA DI KOMEMORASON
    Dipôs ki sól kanba
    Dumingu, 24 di marsu
  • Sugunda-fera, 25 di marsu
  • Térsa-fera, 26 di marsu
  • Kuarta-fera, 27 di marsu
  • Kinta-fera, 28 di marsu
  • Sésta-fera, 29 di marsu
  • Sábadu, 30 di marsu
  • Dumingu, 31 di marsu
Izamina testu di dia — 2024
es24 pp. 27-37

Marsu

Sésta-fera, 1 di marsu

Pamodi ki bu sta ta ingaba? — 1 Kor. 4:7.

Apóstlu Pedru pidi irmons pa es uzaba kalker kapasidadi ô taléntu ki es tinha pa inkorajaba kunpanheru. Pedru skrebe: ‘Sima kada un resebe un don, el debe uza-l pa sirbi otus sima un bon enkaregadu di bondadi di Deus ki ka meresedu’. (1 Ped. 4:10) Nu debe faze nos midjór pa uza kel kapasidadi ki nu ten i ka fika preokupadu si otus ta fika ku siumis ô dizanimadu. Má nu ka debe ingaba pamodi kel kapasidadi ki nu ten. (1 Kor. 4:6) Nu debe lenbra ma kalker kapasidadi ki nu ten é un prezenti ki Jeová da-nu. Nu ka debe uza kes kapasidadi ki nu ten pa mostra ma nos é bon, má nu debe uza-s pa nu inkoraja kunpanheru. (Fil. 2:3) Óras ki nu ta uza nos forsa i nos kapasidadi pa faze vontadi di Jeová, nu ta fika kontenti. Pamodi? Pamodi nu ka sta uza nos kapasidadi pa mostra ma nu ta faze más di ki otus ô pa nu tenta ser midjór di ki es, má pa nu lova Jeová. w22.04 11-12 ¶7-9

Sábadu, 2 di marsu

Abri-m nhas odju pa N pode odja dretu kes kuza bunitu di bu lei. — Sal. 119:18.

Jizus ta amaba Skrituras, i kuzê ki el ta xintiba sta na kel profesia na Salmo 40:8: ‘Faze bu vontadi, ó nha Deus, é kel ki N gosta, i bu lei sta déntu nha korason.’ Pur isu, el éra filís i el kontinua ta sirbi Jeová. Nos tanbê nu pode ser filís i ten bons rezultadu si nu lé Palavra di Deus i nu prende ama-l. (Sal. 1:1-3) Pa nu sigi izénplu di Jizus i kuzê ki el fla, nu debe midjora nos kapasidadi di lé Bíblia. Nu pode midjora nos manera di intende Bíblia óras ki nu ta faze orason, nu ta lé sen présa, nu ta faze perguntas i nu ta skrebe alguns kuza. Si nu analiza ku kuidadu kuzê ki nu ta lé ku ajuda di nos publikasons ki ten bazi na Bíblia, nu pode intende-l midjór. I nu pode dexa Palavra di Deus muda nos manera di ser óras ki nu ta tenta kontinua ta lé ku atitudi sértu. Óras ki nu ta sforsa pa faze kes kuza li, nu ta tra más pruvetu di leitura di Bíblia i nu ta bira más amigu di Jeová. — Sal. 119:17; Tia. 4:8. w23.02 13 ¶15-16

Dumingu, 3 di marsu

Planus di un algen ki ta sforsa, di serteza ta ten bons rezultadu. — Pro. 21:5.

Skodje un méta ki bu krê alkansa i dipôs sforsa pa bu alkansa bu méta. Má, modi ki bu pode faze kel-li? Imajina ma bu krê midjora bu manera di inxina. Bu pode studa dretu i aplika kes konsedju ki sta na folhetu Midjora bu manera di lé i inxina. Óras ki bu resebe un diziginason na runion di meiu di simana, antis di bu faze kel diziginason, pidi un irmon pa obi-u i pa fla-u kuzê ki bu meste midjora. Si bu ta pripara bu diziginason sédu, bu ta midjora bu manera di inxina, bu ta mostra ma abo é trabadjador i ma irmons pode konta ku bo. (2 Kor. 8:22) I si bo é ka bon na kel kuza ki bu krê midjora? Ka bu dizisti! Timótiu bira bon na faze diskursu i na inxina? Bíblia ka ta fla. Di serteza, Timótiu ba ta midjora poku-poku na kunpri se responsabilidadis, pamodi el sigi konsedju di Paulu. — 2 Tim. 3:10. w22.04 24-25 ¶8-11

Sugunda-fera, 4 di marsu

N odja un féra ta subi di mar, ku 10 txifri i 7 kabésa. — Apo. 13:1.

Kuzê ki kel féra di 7 kabésa ta reprizenta? Kel féra li ta parse ku liopardu, má el ten pé di ursu, bóka di lion i 10 txifri. Tanbê el ten kes mésmu kuza ki kes kuatu féra ki livru di Daniel kapítlu 7 ta pâpia di el. Má na livru di Apokalipse, tudu kes kuza li ta sta sô na un féra. Kel féra li ka ta reprizenta sô un govérnu ki ta manda na mundu interu. Apóstlu Juan tanbê fla ma kel féra li ‘dadu autoridadi di manda na tudu tribus, povus, línguas i nasons.’ Pur isu, el ten mutu más puder di ki un govérnu. (Apo. 13:7) Kel féra li debe reprizenta tudu kes govérnu ki dja governa mundu ti gósi. (Ecl. 8:9) Otu kuza ki ta prova kel-li é pamodi nunbru 10 ta uzadu txeu bês na Bíblia pa mostra ma un kuza é konplétu. w22.05 9 ¶6

Térsa-fera, 5 di marsu

El ta ben linpa tudu lágua di ses odju, i ka ta ben ten más mórti, nen tristéza, nen txoru nen dór. — Apo. 21:4.

Kenha ki ta ben resebe kes benson li? Primeru, é kel monti di algen ki ta salva na Armajedon i kes mininu ki pode ben nase na mundu novu. Má Apokalipse kapítlu 20 tanbê ta promete ma ta ben ten resureison. (Apo. 20:11-13.) Kes algen ‘justu’ ki móre na pasadu i kes algen ‘injustu’ ki ka tevi oportunidadi di konxe Jeová, ta ben resusitadu pa vive na Téra. (Atus 24:15; Juan 5:28, 29) Kel-li krê fla ma tudu algen ta ben resusitadu duránti kel Govérnu di mil anu? Nau. Kes algen ki tevi xansi di sirbi Jeová antis di es móre, má ki ka faze kel-li pamodi es é mau, ka ta resusitadu. Es prova ma es ka merese vive na Paraízu na téra. — Mat. 25:46; 2 Tes. 1:9; Apo. 17:8; 20:15. w22.05 18 ¶16-17

Kuarta-fera, 6 di marsu

Pa kenha ki nu ta bai? Bus palavra ta da vida pa tudu ténpu. — Juan 6:68.

Através di ‘skravu fiel i prudenti’ Jizus faze un organizason spesial li na Téra pa djuda más algen adora Jeová. (Mat. 24:45) Modi ki bu ta xinti pamodi bu ta faze párti di kel organizason li? Talvês bu ta xinti sima apóstlu Pedru, ki fla Jizus kes palavra ki sta na testu di oji. Na undi ki nu pode staba si nu ka konxeba organizason di Jeová? Através di es organizason, Jizus ta da-nu tudu kel ki nu meste pa nu kontinua fiel pa Deus. Tanbê el ta trena-nu pa nu ten bons rezultadu na pregason. I el ta djuda-nu ten kel ‘manera di ser novu’, asi pa nu pode agrada Jeová. (Efé. 4:24) Jizus ta da bons orientason na ténpus di frónta. Kel-li fika klaru kantu koronavírus kumesa. Timenti txeu algen na mundu ka sabia kuzê ki es ta fazeba, Jizus da-nu orientason klaru pa proteje-nu. w22.07 12 ¶13-14

Kinta-fera, 7 di marsu

Nhos djobe dretu kuzê ki é más inportanti. — Fil. 1:10.

Jeová fla kes israelita na ténpu antigu pa es inxinaba ses fidjus sénpri sobri el. (Deut. 6:6, 7) Na kel ténpu pai ku mai tinha txeu oportunidadi duránti dia pa papiaba ku ses fidjus i inxinaba es ama Jeová. Pur izénplu, un rapazinhu israelita pode pasaba txeu óra na kanpu ta djuda se pai símia ô faze kodjéta. Se irman pode pasaba kuazi dia interu ta djuda se mai faze trabadjus di kaza. Óras ki pai ku mai ta trabadjaba djuntu ku ses fidjus es pode papiaba di txeu kuza inportanti. Pur izénplu, es pode papiaba di modi ki Jeová dja mostraba bondadi i modi ki el staba ta djuda se família. Na txeu país, pai ku mai ka ta konsigi pasa txeu ténpu ku ses fidjus duránti dia. Pai ku mai pode sta na trabadju i fidjus pode sta na skóla. Pur isu, pai ku mai debe djobe oportunidadis pa pâpia ku ses fidjus. — Efé. 5:15, 16. w22.05 28 ¶10-11

Sésta-fera, 8 di marsu

Nhos ka sabe ma kes ki ta faze kuza mariadu ka ta erda Reinu di Deus? — 1 Kor. 6:9.

Pekadus gravi ta viola lei di Deus própi. Si un irmon faze un pekadu gravi, el debe pidi Jeová pa purdua-l i el debe pâpia ku ansions di kongregason. (Sal. 32:5; Tia. 5:14) Ki responsabilidadi ki ansions ten? É sô Jeová ki pode púrdua pekadus konpletamenti i el ta faze-l ku bazi na sakrifisiu di resgati. Má Jeová da ansions responsabilidadi di disidi ku bazi na Bíblia, si un algen ki peka pode kontinua na kongregason ô nau. (1 Kor. 5:12) Pa toma kel disizon li, un di kes kuza ki es ta tenta faze é atxa respósta di kes pergunta li: Kel algen faze planu pa faze kel pekadu? El tenta sukundi kel pekadu di otus algen? El ripiti kel pekadu gravi duránti txeu ténpu? I más inportanti inda, ten próvas ma el rapende di verdadi? Ten próvas ki ta mostra ma Jeová dja purdua-l? — Atus 3:19. w22.06 9 ¶4

Sábadu, 9 di marsu

Nhos ama verdadi. — Zac. 8:19.

Jizus fla se sigidoris pa es buska justisa. (Mat. 5:6) Kel-li krê fla ma un algen meste ten un dizeju fórti pa faze kuzê ki Jeová ta fla ma é dretu i é bon. Bu ta ama verdadi i justisa? Nu ten serteza ma bu ta ama. Bu ta ôdia mintira i tudu kuza mariadu i mau. (Sal. 119:128, 163) Kenha ki ta konta mintira ta imita Satanás, ki é governanti di kel mundu li. (Juan 8:44; 12:31) Un di kes obijetivu di Satanás é mantxa nómi santu di Jeová. Satanás sta ta spadja mintira sobri Deus désdi rebelion na jardin di Éden. El tenta poi algen ta atxa ma Jeová ta pensa sô na se kabésa, ma el é un Governanti dizonéstu ki ta nega faze kuzê ki é dretu pa nos. (Gén. 3:1, 4, 5) Kes mintira ki Satanás ta konta sobri Jeová, ta poi algen ta pensa kuzas mariadu sobri Jeová. Óras ki algen ta skodje ka ‘ama verdadi’, Satanás pode pô-l ta faze tudu tipu di kuza injustu i mariadu. — Rom. 1:25-31. w23.03 2 ¶3

Dumingu, 10 di marsu

Amor lial [di Jeová] ta dura pa tudu ténpu. — Sal. 100:5.

Talvês bu sta ta sforsa txeu pa bu para di faze un kuza ki bu sabe ma é mariadu, má alvês bu pode faze kel kuza otu bês. Ô bu pode fika sen paxénxa i dizanimadu pamodi ta parse ma bu ka ta konsigi txiga na bu méta. Kuzê ki ta djuda-u aguenta firmi? É un kualidadi inportanti ki é amor pa Jeová. Bu amor pa Jeová é un kualidadi bunitu, kel midjór ki bu ten. (Pro. 3:3-6) Bu amor fórti pa Deus pode djuda-u ten bons rezultadu na lida ku prublémas di vida. Bíblia txeu bês ta pâpia di amor lial di Jeová pa se sérvus. Amor lial krê fla ma Jeová nunka ka ta bandona se sérvus ô ma nunka el ka ta dexa di ama-s. Bu fazedu sima imajen di Deus. (Gén. 1:26) Modi ki bu pode mostra kel tipu di amor li? Kumesa ku gratidon. (1 Tes. 5:18) Tudu dia, pergunta bu kabésa: ‘Modi ki Jeová mostra amor pa mi?’ Dipôs ka bu skese di agradese Jeová na bus orason. Pâpia di kuzas ki dja el faze pa bo. Intende ma Jeová dja faze kuzas dretu pa bo, pamodi el ta ama-u. w23.03 12 ¶17-19

Sugunda-fera, 11 di marsu

[Jizus] sabia kuzê ki ómi ten na korason. — Juan 2:25.

Jizus trata tudu kes 12 apóstlu ku bondadi i amor. Kuzê ki nu ta prende? Kuzê ki é más inportanti é ka sô kuzê ki otus algen ta faze, má tanbê modi ki es ta reaji óras ki es ta aji mariadu i es ta fadja. Óras ki nu sta xatiadu ku un irmon, nu pode pergunta nos kabésa: ‘Pamodi ki kuzê ki el faze xatia-m txeu? Kel-li ta mostra ma N meste midjora algun kuza? Kel algen ki xatia-m sta ta pasa pa algun prubléma? Sikrê N ten razon pa N sta xatiadu, N ta pode mostra amor i púrdua kel algen?’ Óras ki nu ta trata otus ku amor, nu ta mostra ma nos é sigidor verdaderu di Jizus. Izénplu di Jizus tanbê ta inxina-nu ma nu debe tenta intende nos irmons. (Pro. 20:5) É verdadi ma Jizus pode leba korason. Nos nu ka ta pode faze kel-li. Má, nu pode mostra paxénxa pa nos irmons i irmans óras ki es ta xatia-nu (Efé. 4:1, 2; 1 Ped. 3:8) É más fásil faze kel-li si nu fika ta sabe más kuzas sobri es. w23.03 30 ¶14-16

Térsa-fera, 12 di marsu

El é Deus, ka di algen mortu, má di algen bibu. — Luk. 20:38.

Satanás pode odja ma nu sta duenti i el pode uza kel oportunidadi li pa pô-nu ta seta un tratamentu ki é kóntra leis di Deus. Kes dotor ô família ki ka ta sirbi Jeová pode faze-nu preson pa nu toma sangi, ki é kóntra prinsípius di Bíblia. Ô un algen pode tenta konvense-nu pa nu seta otu tratamentu ki Bíblia ka ta aprova. Enbóra nu ka krê móre, nu sabe ma Jeová ta kontinua ta ama-nu sikrê kel-li kontise. (Rom. 8:37-39) Óras ki amigus di Jeová ta móre, el ta guarda-s na se mimória sima si inda es sta bibu. (Luk. 20:37) El ten gana di pô-s ta vive otu bês. (Jó 14:15) Jeová paga un présu grandi asi pa nu pode ‘ten vida pa tudu ténpu.’ (Juan 3:16) Nu sabe ma Jeová ta ama-nu txeu i ma el ta kuida di nos. Pur isu, envês di bandona Jeová óras ki nu sta duenti ô óras ki nu amiasadu di mórti, nu ta djobe konsolu, sabedoria i forsa na el. — Sal. 41:3. w22.06 18 ¶16-17

Kuarta-fera, 13 di marsu

Sabedoria di verdadi ta grita na rua. — Pro. 1:20.

Bíblia ta fla: ‘Ten grandi ruspetu pa Jeová é komésu di sabedoria, i konxe kel Algen Más Grandi é intendimentu.’ (Pro. 9:10) Pur isu, óras ki nu ta toma un disizon inportanti, nu debe faze-l di manera ki Jeová ta pensa, i ‘konxe kel Algen Más Grandi’ é bazi di disizons ki nu ta toma. Nu pode faze kel-li óras ki nu ta djobe kuzê ki Bíblia i nos publikasons ku bazi na Bíblia ta fla. Asi, nu ta mostra sabedoria di verdadi. (Pro. 2:5-7) Jeová é kel úniku algen ki pode da-nu sabedoria di verdadi. (Rom. 16:27) Pamodi ki el é Fonti di sabedoria? Primeru, dja ki el é nos Kriador, el konxe i el sabe tudu kuza sobri se kriason. (Sal. 104:24) Sugundu, tudu kuza ki Jeová ta faze ta mostra se sabedoria. (Rom. 11:33) I tirseru, konsedjus di Jeová ki ten sabedoria ta traze bons rezultadu pa tudu kes algen ki ta faze sima es ta prende. (Pro. 2:10-12) Si nu krê ten sabedoria di verdadi, nu ten ki seta kes verdadi prinsipal i dexa pa es orienta disizons ki nu ta toma i nos manera di aji. w22.10 19 ¶3-4

Kinta-fera, 14 di marsu

Kumesa un géra na séu: Migel ku se anjus géra kóntra dragon, i dragon ku se anjus géra tanbê, má es ka ganha, i nen ka tinha más lugar pa es na séu. — Apo. 12:7, 8.

Satanás perde géra sima Apokalipse kapítlu 12 dja flaba antis, i el ku se dimónis botadu pa Téra. Pamodi kel-li, Satanás kumesa ta diskonta se raiba na tudu algen li na Téra i kel-li traze txeu sufrimentu. (Apo. 12:9-12) Modi ki kes profesia li pode djuda-nu? Kuzas ki sta kontise na mundu i konportamentu mariadu di pesoas ta mostra klaru ma Jizus dja bira Rei. Envês di nu fika preokupadu óras ki nu ta odja pesoas mau i ta pensa sô na ses kabésa, nu debe lenbra ma kes konportamentu li ta faze párti di kes profesia ki sta na Bíblia. Reinu dja sta ta governa! (Sal. 37:1) I sima Armajedon sta kada bês más pértu, nu pode spéra ma kuzas na mundu ta ben fika kada bês más piór. (Mar. 13:8; 2 Tim. 3:13) Nu ta fika kontenti pamodi nos Pai ki ta ama-nu ta djuda-nu intende pamodi ki ta kontise txeu prubléma na mundu. w22.07 3-4 ¶7-8

Sésta-fera, 15 di marsu

Orason di algen justu ten txeu forsa. — Tia. 5:16.

Nu pode pidi Jeová pa djuda nos irmons ka dizisti óras ki es sta duenti, óras ki es pasa pa un dizastri na naturéza, pa un géra, pirsigison ô otus prubléma. Tanbê nu pode ora pa kes irmon ku irmans ki ta trabadja duru pa djuda kes ki meste. Talvês bu konxe alguns irmon ki sta ta pasa pa prublémas sima kes-li. Pamodi ki bu ka ta fla ses nómi na bus orason? Nu ta mostra amor di verdadi pa nos irmons óras ki nu ta pidi Jeová pa djuda-s aguenta firmi. Kes ki ta toma kónta di kongregason ta xinti gratidon óras ki otus algen ta faze orason pa es. I é kel-li ki kontise ku apóstlu Paulu. El fla: ‘Nhos faze orason pa mi tanbê, pa N dadu palavras óras ki N abri bóka, asi pa N pode konsigi pâpia ku koraji óras ki N djuda algen konxe kel segredu sagradu di notísias sábi’. (Efé. 6:19) Oji tanbê, ten txeu irmon ki ta trabadja duru pa toma kónta di kongregason. Nu ta mostra amor pa es óras ki nu ta pidi Jeová pa djuda-s na ses trabadju. w22.07 23-24 ¶14-16

Sábadu, 16 di marsu

Nu poi nos speransa di salvason sima un kapaseti. — 1 Tes. 5:8.

Un trópa ta uza kapaseti pa proteje se kabésa. Na nos géra kóntra Satanás, nu meste proteje nos menti kóntra se atakis. El ta uza txeu armadilha i ideias pa tenta prujudika nos manera di pensa. Sima kapaseti ta proteje kabésa di un trópa, nos speransa ta proteje nos manera di pensa, asi nu pode kontinua fiel pa Jeová. Si nos speransa bira fraku i nu kumesa ta pensa sô na nos dizejus, nu pode skese di nos speransa di vive pa tudu ténpu. Pensa na alguns irmon ki ta moraba na sidadi di Korintu na ténpu antigu. Es perde fé na un promésa inportanti di Deus, ki é speransa di resureison. (1 Kor. 15:12) Paulu skrebe ma kes algen ki ka ta kriditaba na resureison ta viveba sô pa faze ses dizeju. (1 Kor. 15:32) Gósi txeu algen ki ka ten speransa na promésas di Deus ta vive sô pa pasa sábi. Má nos é diferenti pamodi nu ta kunfia na kes promésa di Deus pa futuru. w22.10 25-26 ¶8-9

Dumingu, 17 di marsu

Nhos faze orason sénpri. — 1 Tes. 5:17.

Jeová ta konvida-u pa bu pâpia ku el na orason. El ta odja kes prubléma ki bu ta pasa pa el i el ta da-u serteza ma el ta obi bus orason na kalker óra. Jeová ta xinti sábi óras ki se sérvus ta pâpia ku el. (Pro. 15:8) Sobri kuzê ki bu pode ora, óras ki bu ta xinti bo sô? Abri bu korason pa Jeová. (Sal. 62:8) Konta-l sobri bus preokupason i modi ki es sta pô-u ta xinti. Pidi Jeová pa el djuda-u lida ku bus sentimentu i pa el da-u koraji ki bu meste pa bu konsigi pâpia. Ti bu pode pidi-l sabedoria pa bu pode splika kuzê ki bu ta kridita na el ku jetu. (Luk. 21:14, 15) Si bu sta ta luta ku sentimentus negativu, pidi Jeová pa djuda-u pâpia ku un irmon maduru sobri kel-li. Bu pode pidi Jeová pa djuda kel algen ki bu sta bai pâpia ku el intende modi ki bu sta xinti. Odja modi ki el ta responde bus orason i seta ajuda di otus algen. Si bu faze kel-li, bu ka ta xinti bo sô. w22.08 10 ¶6

Sugunda-fera, 18 di marsu

Kes ómi li ta aji kóntra lei di Séza. — Atus 17:7.

Kel kongregason novu na Tesalónika, pasa pa txeu opozison. Un grupu violéntu rasta ‘alguns irmon ti kes autoridadi di sidadi’. (Atus 17:6) Bu ta konsigi imajina modi ki kes novu irmon fika? Es pode paraba di sirbi Jeová, má apóstlu Paulu ka kreba pa kel-la kontiseba. El krê djobeba dretu ma tinha algun algen pa tomaba kónta di kel kongregason novu. Paulu fla kes irmon di Tesalónika: ‘Nu manda nhos Timótiu, nos irmon, pa el konsola nhos i pa el da nhos forsa na nhos fé, asi pa ningen ka fika ku medu pamodi kes tribulason li.’ (1 Tes. 3:2, 3) Timótiu odja modi ki Paulu inkoraja kes irmon na Listra. Dja ki Timótiu odja modi ki Jeová djuda-s, el da kes irmon ku irmans serteza ma tudu ta fikaba dretu ku es tanbê. — Atus 14:8, 19-22; Ebr. 12:2. w22.08 21 ¶4

Térsa-fera, 19 di marsu

Nu... ganha vida através di el. — 1 Juan 4:9.

Na 1870, Charles Russell i un grupu di studantis di Bíblia kumesa ta studa Bíblia más txeu. Es krê sabeba kal ki é valor di sakrifisiu di Jizus i modi ki es ta komemoraba se mórti. Kes kuza ki es diskubri, ta djuda-nu oji. Di ki manera? Nu intende kal ki é valor di sakrifisiu di Jizus i kuzê ki el ta ben faze pa tudu algen na téra. (1 Juan 2:1, 2) Tanbê, nu prende ma Bíblia ta da dôs speransa pa kes algen ki sirbi Deus: vida pa tudu ténpu na séu pa alguns algen i vida pa tudu ténpu li na téra pa otus algen. Nu ta bira más amigu di Jeová óras ki nu ta analiza modi ki Jeová ta ama-nu i modi ki sakrifisiu di Jizus ta djuda-nu. (1 Ped. 3:18) Nton sima nos irmons na pasadu, nu ta konvida otus algen pa sisti Komemorason, sima Jizus inxina se disiplus pa faze. w23.01 21 ¶6-7

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, dipôs ki sól kanba) Markus 14:3-9

Kuarta-fera, 20 di marsu

El móre pa tudu algen, asi pa kes ki vive ka kontinua ta vive pa ses kabésa, má pa kel ki móre pa es i ki resusitadu. — 2 Kor. 5:15.

Jizus inxina algen sobri kes benson ki Reinu di Deus ta ben traze. Nu ten txeu gratidon pa resgati pamodi el ta dexa-nu ten un amizadi fórti ku Jeová i ku Jizus. Kes ki ta mostra ma es ten fé na Jizus, tanbê ten speransa di vive pa tudu ténpu i di odja kes algen ki es ta ama ki dja móre ta resusita. (Juan 5:28, 29; Rom. 6:23) Nu ka faze nada pa nu merese kes benson li, nen nu ka pode paga Deus i Jizus pa kuzê ki es faze pa nos. (Rom. 5:8, 20, 21) Má nu pode mostra-s ma nu ta da txeu valor pa kuzê ki es faze pa nos. Di ki manera? Óras ki nu ta uza kes kuza ki nu ten pa apoia trabadju di Reinu. Pur izénplu, nu pode djuda faze i kuida di kes lugar ki nu ta uza pa adora Jeová. w23.01 26 ¶3; 28 ¶5

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 9 di nizan, duránti dia) Markus 11:1-11

Kinta-fera, 21 di marsu

N odja Korderu... i 144 mil algen djuntu ku el. — Apo. 14:1.

Kes ki ta ba governa na Reinu di Deus ta ben kuida di bilhons di algen ki ta vive na mundu interu. Kes 144 mil ta ben ser rei i saserdóti sima Jizus. (Apo. 5:10) Kantu kes israelita tinha ki sigiba lei di Muizés, trabadju prinsipal di kes saserdóti éra djudaba povu kontinua ku bon saúdi i ku bon amizadi ku Jeová. Lei tinha ‘un sónbra di bons kuza ki staba pa ben’. Pur isu, nu pode intende ma kes 144 mil ki ta ba governa ku Jizus ta ben djuda povu di Deus kontinua ku bon saúdi i ku bon amizadi ku Jeová. (Ebr. 10:1) Nu ka sabe modi ki kes rei i saserdóti li ta ben pâpia ku kes algen ki ta sta na téra i ki ta apoia Reinu. Nu pode ten serteza ma na Paraízu ki sta pa ben, kes algen na téra ta ben resebe kel orientason ki es meste. — Apo. 21:3, 4. w22.12 11 ¶11-13

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 10 di nizan, duránti dia) Markus 11:12-19

Sésta-fera, 22 di marsu

Nhos sta ta pâpia di mórti di Sinhor, ti ki el ben. — 1 Kor. 11:26.

Un di kes kuza ki ta pô-nu ta konvida otus algen pa Komemorason, é pamodi nu krê pa kes algen ki ta sisti pa primeru bês prende kuzê ki Jeová i Jizus faze pa nos. (Juan 3:16) Nu ta spéra ma kel ki es ta odja i kel ki es ta obi na Komemorason, ta pô-s ku gana di prende más i ma es ta bira sérvu di Jeová. Tanbê nu ta konvida kes ki ka sta sirbi Jeová más. Nu ta faze kel-li pa lenbra-s ma inda Deus ta ama-s. Txeu di es ta seta nos konviti i nu ta fika kontenti di odja-s. Sisti Komemorason ta lenbra-s di modi ki es gostaba di sirbi Jeová na pasadu. (Sal. 103:1-4) Ka ta inporta si otus algen ta seta nos konviti ô nau, nu ta faze nos midjór pa konvida otus pa Komemorason pamodi nu sabe ma Jeová sta preokupadu ku kada algen ki ta sisti. — Luk. 15:7; 1 Tim. 2:3, 4. w23.01 20 ¶1; 22-23 ¶9-11

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 11 di nizan, duránti dia) Markus 11:20–12:27, 41-44

Sábadu, 23 di marsu

Odjus di Jeová ta sta sienti na kes ki ten grandi ruspetu pa el. — Sal. 33:18.

Na kel noti antis di Jizus móre, el faze un pididu spesial pa se Pai ki sta na Séu. El pidi Jeová pa fika di odju na se disiplus. (Juan 17:15, 20) Jeová sénpri ta kuida i ta proteje se povu. Má, Jizus sabia ma se disiplus pode ben pasaba pa txeu opozison di Satanás. Tanbê Jizus sabia ma es ta mesteba di ajuda di Jeová pa aguenta kes ataki di Satanás. Kel mundu li ki Satanás ta kontrola, ta traze txeu prubléma pa kes algen ki ta sirbi Deus gósi. Nu ta pasa pa prublémas ki pode dizanima-nu i pode ti poi nos lialdadi pa Jeová na próva. Má nu ka meste xinti medu. Jeová ta kuida di nos. El sta odja kes prubléma ki nu sta pasa pa el i el sta sénpri prontu pa djuda-nu lida ku es. Sin, Jeová sta ‘sienti na kes ki ten grandi ruspetu pa el pa libra-s’. — Sal. 33:18-20. w22.08 8 ¶1-2

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 12 di nizan, duránti dia) Markus 14:1, 2, 10, 11; Mateus 26:1-5, 14-16

DIA DI KOMEMORASON
Dipôs ki sól kanba
Dumingu, 24 di marsu

Nhos kontinua ta faze kel-li pa lenbra di mi. — Luk. 22:19.

Tudu anu na kes simana antis i dipôs di Komemorason, nu ta mostra nos gratidon pa kuzê ki Jizus faze pa nos óras ki nu ta midita ku orason sobri kuzê ki se mórti siginifika pa nos. Tanbê, nu ta konvida txeu algen pa sta ku nos na kel runion spesial. I nu ka ta dexa nada inpidi-nu di sisti Komemorason. Na Komemorason nu ta prende pamodi ki nu meste di un resgati i modi ki mórti di un ómi pode paga pekadus di tudu algen. Tanbê nu ta lenbradu di kuzê ki pon ku vinhu ta reprizenta i kenha ki pode kume pon i bebe vinhu. (Luk. 22:19, 20) I nu ta midita na kel futuru rei di sábi pa kes algen ki ta ben vive pa tudu ténpu li na téra. (Isa. 35:5, 6; 65:17, 21-23) É txeu inportanti nu da valor pa kes verdadi li. w23.01 20 ¶2; 21 ¶4

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 13 di nizan, duránti dia) Markus 14:12-16; Mateus 26:17-19 (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, dipôs ki sól kanba) Markus 14:17-72

Sugunda-fera, 25 di marsu

Deus ama mundu di tal manera ki el da se úniku Fidju, asi pa tudu kel ki mostra fé na el... ten vida pa tudu ténpu. — Juan 3:16.

Kantu Deus da se Fidju pa salva-nu di nos pekadus, el abri kaminhu pa nu ten vida pa tudu ténpu. (Mat. 20:28) Apóstlu Paulu fla: ‘Dja ki mórti ben através di un ómi, resureison di algen mortu tanbê ta ben através di un ómi. Pamodi, sima tudu algen ta móre na Adon, tanbê tudu algen ta ben resebe vida na Kristu.’ (1 Kor. 15:21, 22) Jizus inxina se disiplus pa ora i pa pidi pa Reinu di Deus ben i pa vontadi di Deus fazedu na téra. (Mat. 6:9, 10) Un párti di vontadi di Deus é pa algen vive na téra pa tudu ténpu. Pa faze kel-li, Jeová skodje se Fidju pa ser Rei di Se Reinu. Deus dja skodje 144 mil algen li di téra, pa ba trabadja ku Jizus pa poi vontadi di Deus ta fazedu. — Apo. 5:9, 10. w22.12 5 ¶11-12

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 14 di nizan, duránti dia) Markus 15:1-47

Térsa-fera, 26 di marsu

Amor di Kristu ta obriga-nu... asi pa kes ki vive ka kontinua ta vive pa ses kabésa. — 2 Kor. 5:14, 15.

Óras ki un algen ki nu ta ama móre, nu ta xinti txeu sodadi di el! Na komésu, nu pode xinti txeu dór, prinsipalmenti si el sufri txeu antis di el móre. Má dipôs di un ténpu, nu pode kumesa ta xinti kontenti otu bês, óras ki nu pensa na algun kuza ki el inxina-nu ô algun kuza ki el faze ô ki el fla ki da-nu koraji ô ki pô-nu ta ri. Di mésmu manera, óras ki nu ta lé sobri modi ki Jizus sufri i el móre, nu ta fika tristi. Na kes simana antis i dipôs di Komemorason, nu ta tra ténpu prinsipalmenti pa midita na kel grandi valor ki sakrifisiu di Jizus ten. (1 Kor. 11:24, 25) Má, nu ta fika kontenti óras ki nu ta pensa na tudu kes kuza ki Jizus fla i ki el faze timenti el staba na téra. Tanbê, pensa na kuzê ki el sta ta faze gósi i na kuzê ki el ta ben faze pa nos na futuru ta da-nu koraji. w23.01 26 ¶1-2

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 15 di nizan, duránti dia) Mateus 27:62-66 (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, dipôs ki sól kanba) Markus 16:1

Kuarta-fera, 27 di marsu

Buska Reinu... primeru. — Mat. 6:33.

Disiplus di Jizus fika tristi kantu ki el móre. Es ka perde sô ses amigu ki es kreba txeu, má tanbê es xinti sima ki es perde ses speransa. (Luk. 24:17-21) Má kantu Jizus parse pa es, el pruveta pa djuda-s intende modi ki el kunpri profesias di Bíblia. Tanbê el da-s un trabadju inportanti pa es faze. (Luk. 24:26, 27, 45-48) Kantu Jizus subi pa séu, disiplus ka staba tristi más, má es staba kontenti. Es staba kontenti pamodi es sabia ma Jizus staba bibu i ma el ta djudaba es faze kel trabadju ki el da-s pa es faze. Ses alegria pô-s ta lova Jeová ku zelu. (Luk. 24:52, 53; Atus 5:42) Pa nu pode imita disiplus di Jizus, nu meste poi Reinu di Deus na primeru lugar na nos vida. Enbóra nu meste aguenta firmi pa nu kontinua ta sirbi Jeová, el ta promete ma el ta da-nu txeu benson si nu faze si. — Pro. 10:22. w23.01 30-31 ¶15-16

Leitura di Bíblia pa Komemorason: (Kuzas ki kontise na dia 16 di nizan, duránti dia) Markus 16:2-8

Kinta-fera, 28 di marsu

Pa téra bu ta bai otu bês. — Gén. 3:19.

Di serteza, nu ka krê faze kel mésmu éru ki Adon ku Eva faze. Nu pode ivita faze kel-li si nu kontinua ta prende sobri Jeová, ta da valor pa se kualidadis i ta tenta intende se manera di pensa. Si nu faze kel-li, nos amor pa Jeová ta bira más fórti. Pensa na izénplu di Abraon. El ta amaba Jeová di korason. Mésmu kantu éra difísil Abraon intende kes disizon di Jeová, el ka rabela. Envês di kel-li el tenta konxe Jeová midjór. Pur izénplu, kantu Abraon fika ta sabe ma Jeová toma disizon di distrui Sudoma ku Gumora, na komésu el fika ku medu ma ‘Juís di Téra interu’ pode distruíba kes algen justu djuntu ku kes algen mau. Abraon ka ta atxaba ma Jeová ta fazeba un kuza di kel-la. Nton ku umildadi el faze Jeová alguns pergunta. Jeová responde-l ku paxénxa. Na fin, Abraon intende ma Jeová ta analiza korason di kada algen i ma nunka el ka ta kastiga kes algen dretu djuntu ku kes algen mau. — Gén. 18:20-32. w22.08 28 ¶9-10

Sésta-fera, 29 di marsu

Kenha ki é di kunfiansa ta guarda un segredu. — Pro. 11:13.

Na anu 455 A.J., dipôs ki Governador Neemias torna faze kes paredi di Jiruzalen, el djobe ómis di kunfiansa ki ta kuidaba dretu di sidadi. Entri otus algen, Neemias skodje Ananias, ki éra xéfi di Fortaléza. Bíblia ta fla ma Ananias ‘éra un ómi di kunfiansa i el tinha txeu ruspetu pa Deus verdaderu más di ki txeu otus algen.’ (Nee. 7:2) Ananias ta amaba Jeová i el krê dexaba el kontenti, pur isu el ta kuidaba dretu di kalker diziginason ki el dadu. Kes kualidadi li tanbê ta djuda-nu ser un algen di kunfiansa óras ki nu ta trabadja pa Jeová. Odja izénplu di Tikiku, ki éra un irmon ki apóstlu Paulu ta kunfiaba txeu na el. Paulu kunfia na Tikiku i el fla ma el éra ‘un sérvu fiel’. (Efé. 6:21, 22) Paulu ta kunfiaba na el ka sô pa intregaba kartas pa irmons na Éfezu i Kolosus, má tanbê pa inkorajaba es i konsolaba es. Tikiku ta lenbra-nu di ómis fiel i di kunfiansa ki oji ta kuida di nos nisisidadis spritual. — Kol. 4:7-9. w22.09 9-10 ¶5-6

Sábadu, 30 di marsu

Amor ta kubri un monti pekadu. — 1 Ped. 4:8.

Juzé pasa pa prublémas difísil ki dura uns 13 anu. Juzé pode perguntaba si Jeová ta amaba el própi. I el pode perguntaba si Jeová dja bandonaba el na kel ténpu ki el staba ta meste ajuda. Má Juzé ka guarda rankor. Envês di kel-li, el fika sienti pamodi el mante kalmu. Kantu el tevi xansi di vinga di se irmons, el ka faze kel-la i el mostra amor pa es i el purdua-s. (Gén. 45:4, 5) Juzé faze kel-li pamodi el konsigi pensa dretu. Envês di konsentra na se prubléma, el kontinua ta pensa na kuzê ki Jeová krê pa el fazeba. (Gén. 50:19-21) Kuzê ki nu ta prende? Si bu tratadu mariadu, ka bu fika maguadu ku Jeová nen ka bu pergunta si dja el bandona-u. Má, midita na modi ki el sta ta djuda-u aguenta prublémas. Tanbê, óras ki otus algen trata-u mariadu, tenta kubri ses pekadu ku amor. w22.11 21 ¶4

Dumingu, 31 di marsu

Tudu govérnu ta ben sirbi-s i ta ben obi ku es. — Dan. 7:27.

Proféta Daniel resebe vizons ki mostra klaru ma Jeová ten mutu más autoridadi di ki tudu kes otu govérnu. Primeru, Daniel odja kuatu féra grandi ki ta reprizenta kes govérnu ki manda na mundu na pasadu, ki é Babilónia, Média ku Pérsia, Grésia i Roma, i kel govérnu ki sta manda na mundu gósi, ki é Inglatéra ku Mérka djuntadu. (Dan. 7:1-3, 17) Dipôs, Daniel odja Jeová xintadu na un tronu na tribunal na séu. (Dan. 7:9, 10) Deus ta tra tudu puder i autoridadi di kes govérnu di ómi i el ta da-l pa otus algen ki merese i ki ten más puder. Es é kenha? Un algen ki ‘ta parse ku un fidju di ómi,’ ki é Jizus Kristu, i ‘kes santu di kel Algen Más Grandi,’ ki é kes 144 mil ki ta ben governa ‘pa tudu ténpu.’ (Dan. 7:13, 14, 18) Nton, ta fika klaru ma Jeová é ‘kel Algen Más Grandi’. Kuzê ki Daniel odja na vizon sta di akordu ku kuzê ki dja el flaba antis. Daniel fla ma ‘Deus di séu ta tra reis i el ta poi reis’. — Dan. 2:19-21. w22.10 14-15 ¶9-11

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen