BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es24 pp. 37-47
  • Abril

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Abril
  • Izamina testu di dia — 2024
  • Subtémas
  • Sugunda-fera, 1 di abril
  • Térsa-fera, 2 di abril
  • Kuarta-fera, 3 di abril
  • Kinta-fera, 4 di abril
  • Sésta-fera, 5 di abril
  • Sábadu, 6 di abril
  • Dumingu, 7 di abril
  • Sugunda-fera, 8 di abril
  • Térsa-fera, 9 di abril
  • Kuarta-fera, 10 di abril
  • Kinta-fera, 11 di abril
  • Sésta-fera, 12 di abril
  • Sábadu, 13 di abril
  • Dumingu, 14 di abril
  • Sugunda-fera, 15 di abril
  • Térsa-fera, 16 di abril
  • Kuarta-fera, 17 di abril
  • Kinta-fera, 18 di abril
  • Sésta-fera, 19 di abril
  • Sábadu, 20 di abril
  • Dumingu, 21 di abril
  • Sugunda-fera, 22 di abril
  • Térsa-fera, 23 di abril
  • Kuarta-fera, 24 di abril
  • Kinta-fera, 25 di abril
  • Sésta-fera, 26 di abril
  • Sábadu, 27 di abril
  • Dumingu, 28 di abril
  • Sugunda-fera, 29 di abril
  • Térsa-fera, 30 di abril
Izamina testu di dia — 2024
es24 pp. 37-47

Abril

Sugunda-fera, 1 di abril

Óras ki nhos fé ta provadu... el ta da nhos kapasidadi di aguenta firmi. — Tia. 1:3.

Pergunta bu kabésa: ‘Modi ki N ta reaji óras ki N dadu konsedju? N ta seta nhas fadja lógu ô N ta tenta da diskulpa? N ta tenta poi kulpa na otus?’ Óras ki bu ta lé sobri kes ómi ku mudjeris fiel ki sta na Bíblia pensa na modi ki es lida ku kes situason la. Na kada situason, bu pode pergunta: ‘Modi ki N pode imita kel sérvu di Jeová li más txeu?’ Tanbê, nu pode prende ku izénplu di nos irmons más jóven i kes di más idadi. Pur izénplu, bu ta konsigi pensa na un algen na bu kongregason ki sta ta lida ku un prubléma sima preson di koléga, opozison na família ô algun prubléma di saúdi? Bu ta konsigi odja na kel irmon li alguns kualidadi ki bu pode imita? Óras ki bu ta pensa na ses izénplu, bu pode prende modi ki bu ta lida ku bus prubléma. Nu sta txeu kontenti di ten kes irmon ku irmans li ki é bons izénplu ki nu pode imita! — Ebr. 13:7. w22.04 13 ¶13-14

Térsa-fera, 2 di abril

Nu ta ser más filís óras ki nu ta da di ki óras ki nu ta resebe. — Atus 20:35.

Óras ki nu sta duenti, nu ta fika kontenti si un ansion vizita-nu pa obi-nu i pa konsola-nu. I si nu meste ajuda pa faze un studu di Bíblia, nu ta fika kontenti si un pioneru ki ten más spiriénsia bai ku nos i fla-nu na kuzê ki nu meste midjora. Tudu kes irmon li, ta fika kontenti di djuda-nu. Nos tanbê nu pode fika más kontenti si nu sta prontu pa djuda otus. Si bu krê faze más pa Jeová, kuzê ki pode djuda-u alkansa kel méta li? Pamodi ki é bon nu sabe kuzê ki nu krê faze? Pur izénplu, talvês bu pode pensa: ‘N ta gostaba di faze más na kongregason.’ Má, si bu poi méta di faze más sen pensa na un kuza sértu, ta ser difísil bu alkansa kel méta li pamodi bu ka skodje na ki ária ki bu krê faze más. Pur isu, é midjór bu skodje dretu ki méta ki bu krê alkansa. Talvês bu pode skrebe ki méta bu krê ten i kuzê ki bu pode faze pa bu alkansa-l. w22.04 25 ¶12-13

Kuarta-fera, 3 di abril

Ama bu prósimu sima bu kabésa. — Tia. 2:8.

Gósi Jeová sta ta djunta ‘un monti di algen’ i el sta ta trena-s pa es vive dibaxu di se Reinu. (Apo. 7:9, 10) Sikrê maioria di algen na mundu gósi sta divididu pamodi ódiu i géra, kes monti di algen ta sforsa txeu pa kaba ku tudu tipu di ódiu ki es tinha. Pa kuzas ki es ta faze, es sta ta mostra na es sta ta transforma ses spada na aradu. (Miq. 4:3) Envês di partisipa na géra, ki ta poi txeu algen ta móre, es ta inxina algen sobri Deus verdaderu i se vontadi, asi es ta djuda-s atxa kel ‘vida di verdadi.’ (1 Tim. 6:19) Kes algen di ses família pode fika kóntra es ô es pode perde dinheru pamodi es ta apoia Reinu di Deus. Má Jeová ta da-s tudu kes kuza ki es meste. (Mat. 6:25, 30-33; Luk. 18:29, 30) Kel-li ta da-nu serteza ma Reinu di Deus é un govérnu rial i ma el ta kontinua ta kunpri vontadi di Jeová. w22.12 5 ¶13

Kinta-fera, 4 di abril

Amén! Ben, Sinhor Jizus. — Apo. 22:20.

Na fin di kes mil anu, tudu algen na Téra ta ben bira perfeitu. Kel pekadu ki nu erda di Adon ka ta ben prujudika ningen más, pamodi el ta ben kabadu ku el. (Rom. 5:12) Na fin di kes mil anu, kes algen na Téra ta ‘torna vive otu bês’ pamodi es ta bira perfeitu. (Apo. 20:5) Sikrê ku tentason di Satanás, Jizus kontinua lial pa Deus. Má óras ki Satanás ben prova tudu algen perfeitu, es ta kontinua lial sima Jizus? Kada algen ta ben ten oportunidadi di prova se lialdadi pa Jeová óras ki Satanás ben tradu di abismu na fin di kes mil anu. (Apo. 20:7) Kes algen ki kontinua lial na kel próva final ta ben resebe vida pa tudu ténpu i es ta ben ten liberdadi di verdadi. (Rom. 8:21) Kes ki sigi Satanás i rabela kóntra Jeová ta ben distruídu pa tudu ténpu. — Apo. 20:8-10. w22.05 19 ¶18-19

Sésta-fera, 5 di abril

Bu ta fri-l kalkanhada. — Gén. 3:15.

Kel profesia li kunpri kantu Satanás poi kes judeu i kes romanu ta mata Fidju di Deus. (Luk. 23:13, 20-24) Óras ki un algen da un pankada na kalkanhada el ka ta konsigi faze kuzas ki normalmenti el ta faze sen prubléma. Di mésmu manera, duránti kes três dia ki Jizus staba mortu el ka konsigi faze nada. (Mat. 16:21) Pa profesia di Génesis 3:15 kunpriba, Jizus ka pode kontinuaba mortu. Pamodi? Pamodi di akordu ku kel profesia li, kel disendenti ta pilaba kabésa di kóbra. Kel-li krê fla ma Jizus tinha ki sérba resusitadu. I é kel-li própi ki kontise! Na tirseru dia dipôs ki Jizus móre, el resusitadu pa ten un vida na Séu ki ka ta kaba. Na ténpu sértu di Deus, Jizus ta ben kaba ku Satanás. (Ebr. 2:14) Jizus i kes ki ta ba governa ku el ta ben distrui tudu kes inimigu di Deus na Téra, ki é disendenti di kóbra. — Apo. 17:14; 20:4, 10. w22.07 16 ¶11-12

Sábadu, 6 di abril

Ken ki ta anda ku algen ki ten sabedoria, ta ganha sabedoria. — Pro. 13:20.

Pai ku mai, nhos djuda nhos fidjus ten bons amigu. Palavra di Deus ta mostra klaru ma nos amigus pode pô-nu ta faze kuzas dretu ô kuzas mariadu. Nhos konxe amigus di nhos fidjus? Kuzê ki nhos pode faze pa djuda nhos fidjus ranja amigus ki ta ama Jeová? (1 Kor. 15:33) Nhos pode konvida kes irmon ki ten un bon amizadi ku Jeová pa faze alguns kuza djuntu ku nhos i ku nhos fidjus. (Sal. 119:63) Un pai, ki txoma Toni, fla: “Duránti txeu anu mi ku nha mudjer, nu konvida txeu irmon ku irmans diferenti pa nos kaza, uns éra jóven i otus éra algen grandi. Nu ta kumeba djuntu i nu ta fazeba adorason na família. Kel-li é un bon manera di konxe kes ki ta ama Jeová i ki ta sirbi-l ku alegria... Nos fidjus prende txeu kuza di kes spiriénsia ki es konta, di zelu ki es mostra i di trabadju duru ki es faze na sirvisu di Jeová. Tudu kes kuza li djuda nos fidjus bira más amigu di Jeová.” w22.05 29-30 ¶14-15

Dumingu, 7 di abril

Tudu kuza ki nhos mara na téra dja ta sta maradu na séu. — Mat. 18:18.

Óras ki ansions ta pâpia ku un algen ki peka, ses obijetivu é toma kel mésmu disizon ki dja tomadu na Séu. Modi ki kel-li ta djuda kongregason? El ta garanti ma kes algen ki peka i ki ka rapende, ki pode prujudika ovelhas di Jeová, ta tradu di kongregason. (1 Kor. 5:6, 7, 11-13; Titu 3:10, 11) Tanbê el pode djuda kel algen ki peka rapende i ten perdon di Jeová. (Luk. 5:32) Ansions ta ora pa kel algen ki rapende i es ta pidi Jeová pa djuda-l rekupera se amizadi ku el. (Tia. 5:15) Imajina ma un algen ka rapende kantu ansions pâpia ku el. Na kel kazu li, el ta dizasosiadu di kongregason. Má si dipôs kel algen da kónta ma kuza ki el faze é mariadu i el muda se manera di pensa i di konporta, Jeová sta prontu pa purdua-l. (Luk. 15:17-24) Kel-li ta kontise sikrê kel pekadu é gravi. — 2 Cró. 33:9, 12, 13; 1 Tim. 1:15. w22.06 9 ¶5-6

Sugunda-fera, 8 di abril

Nhos ten bon juís, i nhos mante sienti! Nhos inimigu, Diabu, sta ta anda na nhos vólta sima un lion ki sta ruji, ta djobe algen pa divora. — 1 Ped. 5:8.

Ku ajuda di Jeová i di irmons na mundu interu nu sta ta vense situasons difísil i ta ten bon rezultadu na luta kóntra Satanás. (1 Ped. 5: 9) Abo tanbê bu pode konsigi faze kel-li. Ka ta dura, Jeová ta ben orienta Jizus ku kes ki ta governa djuntu ku el ‘pa disfaze óbras di Diabu.’ (1 Juan 3:8) Dipôs di kel-li, povu di Jeová ki ta sirbi-l li na Téra ‘ka ta ben xinti medu di nada, nen es ka ta ten motivu pa ten medu’. (Isa. 54:14; Miq. 4:4) Timenti kel dia ka txiga nu meste sforsa txeu pa vense nos medu. Pa vense nos medu nu debe kontinua ta bira nos kunfiansa más fórti ma Jeová ta ama-nu i ma el ta proteje se sérvus. Pâpia di modi ki Jeová proteje se sérvus na pasadu i pensa na el ta djuda-nu faze kel-li. I nu pode lenbra na modi ki dja el djuda-nu pasa pa situasons difísil. Ku ajuda di Jeová nu pode vense nos medu. — Sal. 34:4. w22.06 19 ¶19-20

Térsa-fera, 9 di abril

El da na pé di kel státua, ki éra di féru ku arjila. — Dan. 2:34.

Pé di kel státua ki ten ‘un párti di féru i un párti di arjila’ ta reprizenta kel govérnu ki dja sta ta governa. El parse duránti Primeru Géra na Mundu kantu Mérka ku Inglatéra djunta ku kunpanheru. Kel státua di sonhu di Nabukudunuzor tanbê ta mostra ma kel govérnu ki ta manda na mundu ten alguns kuza diferenti di kes otu govérnu ki dja izistiba antis. Diferénsa entri Mérka ku Inglatéra djuntadu i kes otu govérnu di kel vizon é kel-li: metal sima oru ku prata ka ta reprizenta-l. É féru ku arjila misturadu ki ta reprizenta-l. Arjila ta reprizenta algen na Téra ô ‘povu’. (Dan. 2:43) Oji nu sta ta odja klaru ma povu ten txeu forsa na ileison, kanpanha i manifestason, i kel-li ta inpidi kel govérnu li di faze kuzê ki el krê. w22.07 4-5 ¶9-10

Kuarta-fera, 10 di abril

Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m. — Juan 4:34.

Bu sta dexa batismu pa dipôs? Un kuza ki pode djuda-u é pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N sta spéra?’ (Atus 8:36) Repara ma Jizus konpara faze vontadi di se Pai ku kumida. Pamodi? Kumida é bon pa nos. Jizus sabia ma tudu kel ki Jeová ta pidi-nu é bon pa nos. Jeová ka krê pa nu faze nada ki pode prujudika-nu. Má Jeová krê pa bu batiza? Sin. (Atus 2:38) Nton, bu pode ten serteza ma obi ku kel órdi di batiza é bon pa bo. Si bu ka ta dexa kel kumida más sábi pa dipôs, nton pamodi ki bu ta dexa batismu pa dipôs? Kuzê ki bu sta spéra? Alguns algen pode fla: “Inda N ka sta priparadu.” É verdadi ki disizon más inportanti ki bu pode toma é da bu vida pa Jeová i batiza. Nton, bu meste pensa ku kuidadu na kel disizon li, i ta leba ténpu i txeu sforsu pa bu pripara. w23.03 7 ¶18-20

Kinta-fera, 11 di abril

El ta fla “i pa bu disendenti”. Kel-li ta mostra ma é sô un, ki é Kristu. — Gál. 3:16.

Kantu el skodjedu el bira kel párti prinsipal di disendenti di mudjer. Dipôs ki Jizus móre i resusitadu, Deus pô-l koroa di glória i ónra i da-l ‘tudu autoridadi na Séu i na Téra’ i kel-li ta inklui autoridadi pa ‘disfaze óbras di Diabu.’ (Ebr. 2:7; Mat. 28:18; 1 Juan 3:8) Má tanbê ten otus algen ki ta faze párti di disendenti di mudjer. Apóstlu Paulu fla kenha ki é kel párti li di disendenti kantu el pâpia ku kes kriston skodjedu ki éra judeu i otus ki ka éra judeu. El fla-s: ‘Si nhos é di Kristu, nhos é própi disendenti di Abraon, anhos é erderu pamodi un promésa ki fazedu.’ (Gál. 3:28, 29) Óras ki Jeová ta skodje un kriston ku spritu santu, kel algen ta bira ta faze párti di disendenti di mudjer. Nton Jizus i kes 144 mil algen ki ta ba governa ku el é disendenti di mudjer. (Apo. 14:1) I tudu es ta tenta pensa i aji sima ses Pai Jeová. w22.07 16 ¶8-9

Sésta-fera, 12 di abril

N ta ôdia nha vida, N ka krê kontinua ta vive. — Jó 7:16.

Nu sta ta vive na ténpu di fin, pur isu nos tudu nu pode spéra ma nu ta pasa pa prublémas. (2 Tim. 3:1) Na kes óra li nu pode xinti dizusperadu i sen sabe kuzê ki nu ta faze, prinsipalmenti óras ki ta parse ma nu sta ta pasa pa prublémas un tras di kel otu. Má nu debe lenbra ma Jeová sta ta kuida di nos, i ku se ajuda nu pode ten kunfiansa ma nu ta konsigi lida ku kalker prubléma. Pensa na modi ki Jeová djuda Jó. El pasa pa txeu prubléma kasábi na poku ténpu. Sô na un dia Jó fika ta sabe ma tudu kes animal ki el tinha furtadu ô matadu, ma se sérvus matadu i más piór inda, ma se fidjus ki el kreba txeu móre. (Jó 1:13-19) Poku dipôs di kel-li, timenti Jó staba ku txeu dór el panha un duénsa gravi. (Jó 2:7) Jeová kuida di Jó. Dja ki Jeová ta amaba Jó, el da-l kes kuza ki el staba ta meste pa aguenta kes prubléma i kontinua fiel. w22.08 11 ¶8-10

Sábadu, 13 di abril

Jeová ta disiplina kes ki el ta ama. — Ebr. 12:6.

Óras ki nu resebe disiplina nu pode fika tristi. Nu pode atxa ma é injustu ô ma el é duru dimás. Kel-li pode ka dexa-nu intende un kuza inportanti, ki é ma Jeová ta da-nu disiplina pamodi el ta ama-nu. (Ebr. 12:5, 11) Nton seta disiplina i muda kes kuza ki meste. Jizus koriji Pedru más di ki un bês na frenti di kes otu apóstlu. (Mar. 8:33; Luk. 22:31-34) Kel-li talvês poi Pedru ta xinti vergónha. Má simé, Pedru kontinua lial pa Jizus. El seta disiplina i el prende ku se érus. Pur isu, Jeová rekonpensa lialdadi di Pedru i el da-l responsabilidadis inportanti na kongregason. (Juan 21:15-17; Atus 10:24-33; 1 Ped. 1:1) Óras ki nu ka ta konsentra na kel vergónha ki nu pasa pamodi nu dadu disiplina, má nu ta seta kel koreson i nu ta muda kes kuza ki meste, nu ta djuda nos kabésa i otus algen. Óras ki nu ta faze kel-li, Jeová i nos irmons ta uza-nu más txeu. w22.11 21-22 ¶6-7

Dumingu, 14 di abril

Oferese [Izaki] sima oférta kemadu. — Gén. 22:2.

Abraon sabia ma Jeová nunka ka ta fazeba nada injustu ô sen amor. Sima apóstlu Paulu fla, Abraon txiga konkluzon ma Jeová pode resusitaba se fidju Izaki ki el kreba txeu. (Ebr. 11:17-19) Jeová dja prometeba ma Izaki ta ben sérba pai di un nason, i na kel ténpu, Izaki inda ka tinha fidju. Abraon ta amaba Jeová, pur isu el kunfia ma se Pai sénpri ta fazeba kel ki é dretu. Mésmu kantu éra difísil, se fé pô-l ta obi ku Jeová. (Gén. 22:1-12) Modi ki nu pode imita Abraon? Sima el, nu meste kontinua ta prende sobri Jeová. Óras ki nu faze kel-li, nos amizadi ku Jeová ta bira más fórti i nu ta ama-l más txeu. (Sal. 73:28) Nu ta trena nos konsénsia pa manera di pensa di Deus influensia-nu. (Ebr. 5:14) Pur isu, óras ki algun algen tenta-nu pa nu faze algun kuza mariadu nu ka ta seta. Nu ta ôdia kel ideia di faze algun kuza ki pode mágua Jeová i ki pode prujudika nos amizadi ku el. w22.08 28-29 ¶11-12

Sugunda-fera, 15 di abril

Preokupason dimás é un karga pa korason di un ómi, má un palavra sábi ta poi korason fika kontenti. — Pro. 12:25.

Na se sugundu viajen pa Listra, Ikóniu i Antiokia, apóstlu Paulu ku Barnabé ‘dizigina ansions pa es na kada kongregason’. (Atus 14:21-23) Nu ka ten dúvida ma kes ansion prova ma es éra un fonti di konsolu pa kongregason sima ansions di gósi. Ansions, nhos sta sienti pa djuda kes irmon, ki pode meste ‘un palavra sábi’ di konsolu. Paulu lenbra se irmons ma ku forsa di Jeová, un grandi ‘núven di tistimunhas’ aguenta difikuldadis. (Ebr. 12:1) Paulu sabia ma stória di vida di kes algen na pasadu ki pasa pa prublémas, má simé es kontinua ku alegria, pode djudaba se irmons kontinua konsentradu na kel ‘sidadi di kel Deus bibu.’ (Ebr. 12:22) Mésmu kuza ta kontise oji. Kenha ki ka ta xinti inkorajadu óras ki el ta lé sobri modi ki Jeová djuda Jidion, Baraki, Davidi, Samuel i otus algen? — Ebr. 11:32-35. w22.08 21-22 ¶5-6

Térsa-fera, 16 di abril

Kada un di es julgadu di akordu ku kes kuza ki es faze. — Apo. 20:13.

Ku bazi na ki ‘kuzas’ ki kes algen ki resusitadu ta ben julgadu? É kuzas ki es faze antis di es móre? Nau! Lenbra ma kantu es móre, ses pekadus purduadu. Nton, li ‘kuzas ki es faze’ ka pode ser kes kuza ki es faze antis di es móre. Envês di kel-li é kes kuza ki es ta ben faze dipôs ki es inxinadu na mundu novu. Ti kes ómi fiel, sima Nué, Samuel, Davidi i Daniel ten ki ben prende sobri Jizus Kristu i mostra fé na se sakrifisiu. Nton, kes algen injustu ten ki ben prende mutu más! Kuzê ki ta ben kontise ku kes algen ki nega kel oportunidadi sábi li? Apokalipse 20:15 ta fla: ‘Kes ki ses nómi ka staba skrebedu na livru di vida botadu na kel lagu di lumi.’ Sin, es ta ben distruídu pa tudu ténpu. Nton é inportanti nu ten serteza ma nos nómi sta skrebedu na livru di vida i ma el ta kontinua la! w22.09 19 ¶17-19

Kuarta-fera, 17 di abril

Ten un konsénsia linpu dianti di Deus i di ómis. — Atus 24:16.

Txeu di kes disizon ki nu ta toma sobri nos saúdi i tratamentus di saúdi ten bazi na Bíblia. (1 Tim. 3:9) Óras ki nu ta toma disizons i nu ta pâpia ku otus sobri kuzê ki nu disidi, nu debe lenbra di kuzê ki Filipensis 4:5 ta fla. El ta fla: ‘Nhos dexa tudu algen odja ma nhos ka ta insisti na nhos própi opinion.’ Óras ki nos é ikilibradu, nu ka ta fika preokupadu dimás ku nos saúdi. Nu ta ama i nu ta ruspeta nos irmons ku irmans, sikrê ses disizon é diferenti di kel di nos. (Rom. 14:10-12) Nu ta mostra nos gratidon pa Jeová, ki é Fonti di vida, óras ki nu ta proteje nos vida i nu ta da-L nos midjór. (Apo. 4:11) Inda nu ten ki lida ku duénsa i disgrasa. Má é ka kel vida li ki nos Kriador kreba pa nos. Ka ta dura, el ta ben da-nu vida pa tudu ténpu, sen dór i sen mórti. (Apo. 21:4) Timenti kel dia ka txiga, nu sta kontenti di sta bibu i di sirbi nos Pai na séu, Jeová, ki krê-nu txeu! w23.02 25 ¶17-18

Kinta-fera, 18 di abril

Reinu di nho divididu i el dadu pa gentis di Média ku Pérsia. — Dan. 5:28.

Jeová mostra klaru ma el ten mutu más autoridadi di ki kes ‘autoridadi supirior’. (Rom. 13:1) Odja três izénplu. Faraó di Ijitu poi povu di Jeová ta bira skravu i txeu bês el nega liberta-s. Má Deus liberta-s i el mata Faraó na Mar Brumedju. (Êxo. 14:26-28; Sal. 136:15) Rei Belsazar di Babilónia faze un fésta i el ‘da glória pa se kabésa’ i el ‘fika kóntra Sinhor di Séu’ i el ‘lova kes deus di prata i di oru’ envês di lova Jeová. (Dan. 5:22, 23) Má Deus rabaxa kel ómi orgulhozu li. ‘Na kel mésmu noti,’ Belsazar matadu i se reinu dadu pa kes gentis di Média i di Pérsia. (Dan. 5:30, 31) Rei Eródis Agripa Primeru di Palestina mata apóstlu Tiagu, el poi apóstlu Pedru na kadia i el tinha intenson di mata-l tanbê. Má Jeová ka dexa Eródis faze kel ki el tinha na planu. ‘Anju di Jeová fri-l,’ i el móre. — Atus 12:1-5, 21-23. w22.10 15 ¶12

Sésta-fera, 19 di abril

N ta obi nhos. — Jer. 29:12.

Óras ki nu ta lé modi ki Jeová kuida di kes algen ki éra lial pa el na pasadu, nos speransa ta bira kada bês más fórti. Tudu kuza ki sta na Palavra di Deus ‘skrebedu pa nos instruson, asi, pa nu pode ten speransa através di nos kapasidadi di aguenta firmi i di konsolu ki nu ta resebe di Skrituras.’ (Rom. 15:4) Midita na modi ki Jeová dja kunpri se promésas. Odja kuzê ki Deus faze pa Abraon i Sara. Dja es pasaba idadi di ten fidju. Má Deus dja prometeba es ma es ta tinha un fidju. (Gén. 18:10) Modi ki Abraon reaji? Bíblia ta fla: ‘El tinha fé ma el ta ben biraba pai di txeu nason’. (Rom. 4:18) Enbóra Abraon ka sabia modi ki promésa di Deus ta kunpriba, el tinha kunfiansa ma Jeová ta kunpriba kuzê ki el prometeba el. Kel ómi fiel li ka fika diziludidu. (Rom. 4:19-21) Stórias sima kel-li ta inxina-nu ma nu pode kunfia ma Jeová sénpri ta kunpri se promésas. w22.10 27 ¶13-14

Sábadu, 20 di abril

Bu ta ben odja bu Grandiozu Instrutor ku bus própi odju. — Isa. 30:20.

Kes palavra li kunpri kantu kes judeu libertadu di Babilónia. Jeová prova ma el éra ses Grandiozu Instrutor i ku se orientason, se povu konsigi rekupera adorason puru. Nu sta kontenti pamodi Jeová é nos Grandiozu Instrutor gósi. Izaías konpara-nu ku alunus ki Jeová sta ta inxina. El fla: ‘Bu ta ben odja bu Grandiozu Instrutor ku bus própi odju.’ Na kel ilustrason li, Izaías fla ma kel instrutor sta di pé frenti di se alunus. É Deus ki sta inxina-nu gósi. Pa nos kel-li é un priviléjiu! Modi ki Jeová ta inxina-nu? Através di se organizason. Nu ta agradese txeu pa kes orientason klaru ki nu ta resebe di organizason di Jeová. Kes orientason ki nu ta resebe na runion, através di nos publikasons, prugramas JW Broadcasting i txeu otus manera ta djuda-nu aguenta firmi ku alegria na kes ténpu difísil. w22.11 10 ¶8-9

Dumingu, 21 di abril

Kal ki ta ben ser sinal di... fin di es mundu? — Mat. 24:3.

Jizus pâpia di ténpu di fin di Jiruzalen i se ténplu i sobri “fin di es mundu” ki nu sta ta vive na el gósi, kantu ki el fla: “Sobri kel dia ô kel óra ningen ka sabe, nen anjus na séu, nen Fidju, má sô Pai.” Dipôs, Jizus fla tudu se disiplus pa “mante sienti” i “mante kordadu”. (Mar. 13:32-37) Kes judeu ki ta sigiba Jizus na ténpu di apóstlus, tinha ki manteba sienti pamodi ses vida ta dipendeba di kel-li. Jizus fla se disiplus: ‘Má, óras ki nhos odja Jiruzalen serkadu ku trópas na ses ténda, dja nhos sabe ma se distruison sta kuazi ta txiga.’ Óras ki es odjaba kel-li ta kontise, es debe obiba ku avizu di Jizus i ‘fuji pa montis’. (Luk. 21:20, 21) É sô kes ki prestaba atenson na kel avizu li ki ta salvaba óras ki kes romanu ba distruíba Jiruzalen. Gósi, nu sta ta vive na ténpu di fin di kel mundu mau. Pur isu, nu debe fika atentu i kontinua sienti. w23.02 14 ¶1-2; 16 ¶3

Sugunda-fera, 22 di abril

Jeová, kel Deus di verdadi. — Sal. 31:5.

Jeová ta inxina se sérvus modi ki es ta ser onéstu i justu. Kel-li ta djuda-s ten más ruspetu pa ses kabésa i ten pas déntu di es. (Pro. 13:5, 6) El faze kel-li pa bo timenti bu staba ta studa Bíblia? Bu prende ma kaminhus di Jeová é midjór pa tudu algen i pa bo tanbê. (Sal. 77:13) Nton, bu krê faze kuzê ki Jeová ta fla ma é dretu. (Mat. 6:33) Bu krê difende verdadi i prova ma kuzê ki Satanás fla sobri Jeová é mintira. Modi ki bu pode faze kel-li? Bu pode vive di un manera ki ta mostra klaru pa tudu algen ma bo é kóntra kes mintira di Satanás, i ma bu ta difende verdadi. Tanbê, bu pode mostra ma bu krê pa Jeová ser bu Governanti i bu krê faze kuzê ki el ta fla ma é dretu. Modi ki bu pode faze kel-li? Fla Jeová na orason ma bu ta promete sirbi-l pa tudu ténpu i dipôs batiza. Asi, bu ta mostra na públiku ma dja bu da bu vida pa Jeová. Amor pa kel ki é verdadi i dretu é un bon motivu pa pô-nu ta batiza. w23.03 3 ¶4-5

Térsa-fera, 23 di abril

Ka nhos fika ku korason preokupadu, nen ka nhos fika ku medu. — Juan 14:27.

Ten un tipu di pas ki algen na kel mundu li ka konxe, ki é ‘pas di Deus’. Kel pas li é un kuza ki ta pô-nu ta xinti kalmu i trankilu i é sô kenha ki ten un amizadi fórti ku Deus ki ta pode xinti-l. Óras ki nu ten kel pas ki ta ben di Deus, nu ta xinti suguru. (Fil. 4:6, 7) Tanbê, nu pode ten un amizadi fórti ku otus algen ki ta ama Jeová. I más inportanti inda, nu pode ser amigu di kel ‘Deus di pas’. (1 Tes. 5:23) Óras ki nu konxe, nu ta kunfia i nu ta obi ku nos Pai, kel pas di Deus ta guarda nos korason óras ki nu ta pasa pa situasons ki ta dexa-nu preokupadu dimás. Nu ta konsigi ten pas di Deus óras ki nu ta pasa pa prublémas na vida, sima un duénsa ki ta spadja, un disgrasa, revólta na nos país i pirsigison? Kalker un di kes situason li pode pô-nu ku txeu medu. Inda ben, ki txeu irmon ku irmans sigi kel konsedju di Jizus ki sta na testu di oji. Ku ajuda di Jeová, es konsigi atxa pas kantu es pasa pa prublémas difísil. w22.12 16 ¶1-2

Kuarta-fera, 24 di abril

Nhos dexa spritu santu poi nhos ta ten zelu. Nhos trabadja sima skravu pa Jeová. — Rom. 12:11.

Nu ka ta pode kontrola tudu kuza ki ta kontise na nos vida. Pur isu, é inportanti nu lenbra ma é ka diziginasons ki ta pô-nu ta ten valor pa Jeová. Tanbê, nu ka debe konpara kes priviléjiu ki nu ten ku kes ki otus algen ten. (Gál. 6:4) É inportanti bu djobe maneras ki bu pode sirbi Jeová i djuda otus algen. Bu pode faze más na sirvisu di Jeová si bu mante un vida sinplis i bu ka faze dívidas sen nisisidadi. Poi kes méta pikinoti ki ta djuda-u alkansa kes méta más grandi. Pur izénplu, si bu méta é bira pioneru fíksu, pamodi ki bu ka ta kumesa ta sirbi di pioneru ajudanti tudu mês? Si bu krê ser ajudanti di kongregason, pamodi ki bu ka ta pasa más ténpu na pregason? Kel spiriénsia ki bu ta ganha gósi pode djuda-u ben ten más priviléjiu. Pur isu, sforsa pa bu faze bu midjór na kalker diziginason ki bu dadu. w22.04 26 ¶16-17

Kinta-fera, 25 di abril

N ta ama Jeová, pamodi el ta obi nha vós, óras ki N ta roga-l pa el djuda-m. — Sal. 116:1.

Jeová pode djuda-nu lida ku prublémas na vida i atxa alegria na nos adorason pa el. Óras ki nu ta faze orason pa Deus i nu ta konta-l algun kuza ki ta preokupa-nu, na komésu Jeová pode da-nu kel forsa ki nu meste pa nu aguenta kel situason. Má si nu kontinua ku kel prubléma, talvês nu meste pidi Jeová txeu bês pa da-nu forsa pa djuda-nu aguenta kel prubléma. El ta konvida-nu pa nu faze kel-li. É kel ideia li ki kes palavra di Izaías ta da. El fla: ‘Ka nhos dexa [Jeová] diskansa.’ (Isa. 62:7) Kuzê ki kel-li krê fla? Ma nu debe faze orason pa Jeová tudu óra, ki é sima si nu ka ta dexa-l diskansa. Kuzê ki Izaías fla ta lenbra-nu di kes ilustrason ki Jizus konta sobri orason ki sta na Lukas 11:8-10, 13. Jizus insentiva-nu pa nu ‘kontinua ta pidi’ spritu santu. Tanbê nu pode inplora Jeová pa da-nu orientason ki nu meste pa nu toma bons disizon. w22.11 8 ¶1; 9 ¶6-7

Sésta-fera, 26 di abril

Nu ten ki pasa pa txeu prubléma pa nu entra na Reinu di Deus. — Atus 14:22.

Bo ku bu família pode pripara gósi pa pirsigison. Ka bu tenta imajina tudu kuza mariadu ki pode kontise. Má, bira bu amizadi ku Jeová más fórti i djuda bus fidju faze mésmu kuza. Si alvês bu ta xinti preokupadu dimás, abri bu korason pa Deus. (Sal. 62:7, 8) Fla bu família tudu kes motivu ki ta pô-u ta kunfia na Jeová. Si kontise un disgrasa, bu priparason i bu kunfiansa na Jeová ta poi bus fidju ta ten koraji i ta xinti pas. Pas di Deus ta pô-nu ta xinti suguru. (Fil. 4:6, 7) Kel-li krê fla ma é através di kel pas li ki Jeová ta poi nos korason ta fika kalmu sikrê ku duénsa, disgrasa i pirsigison ki nu pode pasa pa el gósi. El ta uza ansions ki ta trabadja duru pa faze-nu vizitas di pastoreiu. I el ta da nos tudu priviléjiu di djuda kunpanheru. Kel ténpu di pas ki nu sta ta vive na el gósi, ta djuda-nu aguenta kes provason ki nu pode ben pasa pa el más txeu inda i ti mésmu ‘grandi tribulason’. — Mat. 24:21. w22.12 27 ¶17-18

Sábadu, 27 di abril

N ka ben txoma kes algen justu, má kes pekador. — Mat. 9:13.

Nu debe sforsa pa nu para di xinti kulpadu pamodi kes pekadu gravi ki nu faze na pasadu. É klaru ki nunka nu ka ta atxa ma sakrifisiu di resgati é un diskulpa pa nu faze ‘pekadu di propózitu’. (Ebr. 10:26-31) Má nu pode ten serteza ma si nu rapende di verdadi pamodi un pekadu gravi, nu djobe ajuda di Jeová i nu muda nos konportamentu, el ta purdua-nu konpletamenti. (Isa. 55:7; Atus 3:19) Sakrifisiu di resgati ten puder ki ta txiga pa kubri tudu nos pekadu i djuda-nu ganha vida na Paraízu. Nos vida la nunka ka ta ser infadadu. Sénpri ta ten algen interesanti pa nu konxe i trabadju sábi pa nu faze. I kada dia nu ta konsigi konxe nos Pai na séu midjór i pruveta kes kuza ki el ta da-nu. Sénpri nu ta ten más kuza pa nu prende sobri el i mutu más kuza pa nu prende sobri se kriason. w22.12 13 ¶17, 19

Dumingu, 28 di abril

N ta poi inimizadi entri bo ku mudjer. — Gén. 3:15.

‘Mudjer’ ka pode ser Eva. Kel profesia ta fla ma disendenti di mudjer ta ben ‘pila’ kabésa di kóbra. Kel kóbra é kel anju mau ki é Satanás i ninhun disendenti di Eva ka ta konsigi pila-l kabésa. Nton modi ki Satanás ta ben sérba distruídu? Últimu livru di Bíblia ta fla-nu kenha ki é kel mudjer di Génesis 3:15. (Apo. 12:1, 2, 5, 10) Kel-li é ka un mudjer li na Téra. El ten lua dibaxu di se pé i un koroa di 12 stréla na se kabésa. El ten un fidju ki é diferenti, ki é Reinu di Deus. Dja ki Reinu di Deus ta sta na Séu kel mudjer li tanbê ta sta la. El ta reprizenta kel párti di organizason di Jeová na Séu ki ta inklui kes anju fiel. (Gál. 4:26) Palavra di Deus ta djuda-nu intende tanbê kenha ki é kel disendenti prinsipal di mudjer. El ta sérba disendenti di Abraon. — Gén. 22:15-18. w22.07 15-16 ¶6-8

Sugunda-fera, 29 di abril

Nhos ka seta-l sima palavra di ómis, má pa kel ki el é di verdadi, palavra di Deus. — 1 Tes. 2:13.

Prezenti ki Jeová da-nu, ki é Bíblia, ten txeu sabedoria. Konsedjus di Bíblia ten puder di muda vida di algen. Kantu Muizés skrebe kes primeru livru di Bíblia, el fla kes israelita: ‘Pa nhos, kes-li é ka palavras ki ka ten valor, má es ta siginifika vida pa nhos.’ (Deut. 32:47) Kes algen ki ta obi ku kuzê ki Bíblia ta fla, pode ten un vida filís. (Sal. 1:2, 3) I sikrê dja ten txeu ténpu ki Bíblia skrebedu, inda el ten puder di midjora vida di algen. Konsedjus di Bíblia é pa tudu ténpu. Dja es prova ma es ta djuda algen pamodi nunka es ka ta perde valor. Óras ki nu lé Bíblia i nu midita na kuzê ki nu prende, Jeová ta uza puder di spritu santu pa djuda-nu odja modi ki nu pode aplika kes konsedju di Bíblia na nos vida. (Sal. 119:27; Mal. 3:16; Ebr. 4:12) Autor di Bíblia tene gana di djuda-u. Kel-li ta pô-nu ku gana di lé Bíblia sénpri! w23.02 3 ¶5-6

Térsa-fera, 30 di abril

El ta ben faze txeu stragu. — Dan. 8:24.

Apokalipse kapítlu 13 ta fla ma kel sétimu kabésa, ki é govérnu di Mérka ku Inglatéra djuntadu, ta aji sima un féra ki ten ‘dôs txifri sima un karneru, má el kumesa ta pâpia sima un dragon.’ Kel féra li ‘ta faze grandis sinal, i ti el ta poi lumi ta dixi di séu pa téra, dianti di tudu algen na téra.’ (Apo. 13:11-15) Apokalipse kapítlu 16 i 19 ta txoma kel féra li di ‘proféta falsu’. (Apo. 16:13; 19:20) Daniel pâpia di un kuza kuazi sima kel-li kantu el fla ma Mérka ku Inglatéra ta ‘faze txeu stragu’. (Dan. 8:19, 23, 24, nóta di rodapé.) É kel-li própi ki kontise na kel Sugundu Géra na Mundu. É sientistas di Mérka ku Inglatéra ki trabadja djuntu pa faze kes dôs bonba atómika ki kaba ku kel géra li na Pasífiku. Di kel manera li, govérnu di Mérka ku Inglatéra poi ‘lumi ta dixi di séu pa téra.’ w22.05 10 ¶9

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen