Dizenbru
Dumingu, 1 di dizenbru
Kuzê ki ta inpidi-m di batiza? — Atus 8:36.
Kel funsionáriu di govérnu di Itiópia staba priparadu pa batiza? Pensa na kel-li: Kel ómi di Itiópia ‘baba Jiruzalen pa adora’. (Atus 8:27) Nton, talvês el bira di relijion di judeus. Di serteza, el prende sobri Jeová ku bazi na Skrituras Ebraiku. Má simé, el tinha gana di prende más. Na verdadi, kantu Filipi inkontra ku kel funsionáriu na strada, el staba ta lé rolu di proféta Izaías. (Atus 8:28) El krê kontinuaba ta prende. El viaja tudu kel kaminhu di Itiópia pa adora Jeová na ténplu na Jiruzalen. Kel ómi di Itiópia prende alguns verdadi novu i inportanti ku Filipi. Un di es é ma Jizus éra Misías. (Atus 8:34, 35) Se amor pa Jeová i pa Se Fidju bira más txeu. El staba disididu na toma kel disizon inportanti di batiza i bira sigidor di Jizus Kristu. Filipi odja ma kel ómi staba priparadu, pur isu, el batiza-l. w23.03 8-9 ¶3-6
Sugunda-fera, 2 di dizenbru
Pa nhos palavra ser sénpri sábi. — Kol. 4:6.
Nu ka ta pode agrada Jeová si nu ka pâpia verdadi. (Pro. 6:16, 17) Oji txeu algen ta atxa ma konta mintira é normal, má anos nu ta pensa sima Jeová sobri kel asuntu li. (Sal. 15:1, 2) É klaru ki nu ka debe konta mintira. Má tanbê, nu ka debe sukundi ninhun informason ki ta poi otus algen ta pensa na kuzas ki é ka verdadi. Tanbê nu debe ivita pâpia na vida di algen. (Pro. 25:23; 2 Tes. 3:11) Si na un konbérsu algen sta ta pâpia na vida di otus, pâpia di otu kuza puzitivu. Dja ki nu sta vive na un mundu ki txeu algen ta pâpia kuzas mariadu, nu meste sforsa txeu pa nu pâpia di kuzas ki ta agrada Jeová. El ta abênsua sforsu ki nu ta faze pa nu uza dretu nos kapasidadi di pâpia na pregason, na runion i na nos dia-dia. Óras ki Jeová distrui kel mundu li, ta ser mutu más fásil nu onra-l ku nos kapasidadi di pâpia. — Jud. 15. w22.04 9 ¶18-20
Térsa-fera, 3 di dizenbru
Nu ta ama, pamodi el ama-nu primeru. — 1 Juan 4:19.
Óras ki nu ta pensa na modi ki Jeová ku Jizus ta ama-nu, kel-li ta pô-nu ta ama otus tanbê. (1 Juan 4:10) I ti nu ta ama-s más txeu óras ki nu da kónta ma Jizus móre pa kada un di nos. Apóstlu Paulu da kónta di kel-li i el mostra ma el ta daba el valor kantu el skrebe pa kes irmon na Galásia: ‘Fidju di Deus ama-m i intrega se kabésa pa mi.’ (Gál. 2:20) Ku bazi na resgati, Jeová atrai-u pa el, asi pa bu pode bira se amigu. (Juan 6:44) Sabe ma Jeová odja algun kuza di bon na bo i ma el paga kel présu más altu pa bu pode bira se amigu, ka ta mexe ku bu korason? Kel-li ka ta pô-u ta ama Jeová i Jizus más txeu? É bon nu pergunta nos kabésa: ‘Kuzê ki kel amor li ta pô-m ta faze?’ Nos amor pa Deus i pa Jizus ta pô-nu ta mostra amor pa otus algen. — 2 Kor. 5:14, 15; 6:1, 2. w23.01 28 ¶6-7
Kuarta-fera, 4 di dizenbru
N ta ben muda língua di povus pa un língua puru. — Sof. 3:9.
Bíblia é un feraménta inportanti ki Jeová ta uza pa djuda se povu adora-l ‘onbru ku onbru.’ Jeová poi txeu párti di Skrituras ta skrebedu di un manera ki sô algen umildi ki ta konsigi intendeba. (Luk. 10:21) Algen di kalker párti di mundu pode lé Bíblia. Má é sô kes algen ki é umildi ki ta pode intende i faze kel ki Bíblia ta fla. (2 Kor. 3:15, 16) Nu ta prende sobri sabedoria di Jeová na Bíblia. Jeová ta uza Bíblia pa inxina se povu djuntu i tanbê pa inxina i konsola kada un di nos. Óras ki nu ta lé Palavra di Jeová, nu ta konsigi odja ma el ten interesi na kada un di nos. (Isa. 30:21) Kantu bês bu panha Bíblia i bu lé un versíklu ki ta parse ma skrebedu pa bo? Má Bíblia ta toka korason di milhons di algen. Modi ki el pode ten informasons ki ta sirbi pa nos ténpu i ki é izatamenti kel ki bu sta meste? Kel-li ta kontise pamodi Autor di Bíblia é kel algen ki ten más sabedoria. — 2 Tim. 3:16, 17. w23.02 4-5 ¶8-10
Kinta-fera, 5 di dizenbru
Pensa na kes kuza li, konsentra txeu na es, asi pa tudu algen odja klaru bu prugrésu. — 1 Tim. 4:15.
Nu ta ama Jeová txeu, pur isu nu krê faze nos midjór na se sirvisu. Pa nu faze tudu kel ki nu ta pode pa Jeová, nu meste poi alguns méta sima dizenvolve kes kualidadi ki Jeová gosta, prende faze otus kuza ki ta djuda-nu faze más pa el i djobe manera di djuda otus. Pamodi ki nu debe ten métas na sirvisu di Jeová i sforsa pa alkansa-s? Nu krê faze kel-li pamodi nu ta ama nos Pai, Jeová. Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta uza nos kapasidadi pa sirbi-l. Tanbê, nu krê faze más na sirvisu di Jeová pamodi kel-li ta da-nu oportunidadi di djuda nos irmons ku irmans más txeu. (1 Tes. 4:9, 10) Ka ta inporta kantu ténpu dja nu ten na verdadi, nos tudu nu meste kontinua ta midjora. w22.04 22 ¶1-2
Sésta-fera, 6 di dizenbru
Es ta kume se karni i es ta kema-l tudu na lumi. — Apo. 17:16.
Ka ta dura govérnus di kel mundu li ta ben ataka Babilónia Grandi, ki ta reprizenta tudu kes relijion falsu. É si ki grandi tribulason ta kumesa. Má kel-li ta ben poi monti algen ta kumesa ta sirbi Jeová? Nau. Envês di kel-li, Apokalipse kapítlu 6 ta mostra ma kes algen ki ka ta sirbi Jeová ta bai djobe proteson na pulítikus i na komérsiu di kel mundu li, ki na Bíblia ta konparadu ku montanhas. Dja ki es ka ta ben apoia Reinu di Deus, kes algen li ta bira inimigu di Jeová. (Luk. 11:23; Apo. 6:15-17) Duránti grandi tribulason, ki é un ténpu difísil, otus algen ta ben repara más inda ma povu di Jeová é diferenti. Es ta kontinua ta ser kel úniku grupu di algen na Téra ki ta sirbi Jeová i ki ta nega apoia ‘kel féra’. — Apo. 13:14-17. w22.05 16-17 ¶8-9
Sábadu, 7 di dizenbru
El tinha notísias sábi ki ta dura pa tudu ténpu, pa pâpia ku kes ki ta mora na téra, pa tudu nason, língua, tribu i povu. — Apo. 14:6.
Povu di Deus ka ta prega sô ‘notísias sábi di Reinu’. (Mat. 24:14) Tanbê es ta apoia trabadju ki anjus ta faze ki Apokalipse kapítlu 8 ti 10 ta pâpia di el. Kes anju ta aviza alguns difikuldadi ki kes ki ta nega Reinu di Deus ta ben pasa pa el. Pur isu, Tistimunhas di Jeová sta ta prega un mensajen ki é sima ‘granizu ku lumi’ ki ta mostra julgamentu di Deus kóntra mundu di Satanás. (Apo. 8:7, 13) Pesoas meste sabe ma fin sta kuazi ta txiga, asi pa es pode faze mudansa na ses vida i skapa na dia di Jeová. (Sof. 2:2, 3) Má é ka tudu algen ki krê obi kel mensajen li. Nu meste ten koraji pa nu prega kel mensajen li. Duránti grandi tribulason, kel últimu mensajen di julgamentu ta ben ser más duru inda. — Apo. 16:21. w22.05 7 ¶18-19
Dumingu, 8 di dizenbru
Ama Jeová, bu Deus, di tudu bu korason, di tudu bu alma i di tudu bu menti. — Mat. 22:37.
Pensa na un kazal ki sta pa ten ses primeru fidju. Sima anus ba ta pasa, talvês dja es obi txeu diskursu sobri modi ki ta kriadu fidju. Má gósi kes prinsípiu ta bira más inportanti pa es pamodi es ten un fidju pa es kria. Kel-li é un responsabilidadi grandi! Óras ki alguns kuza muda na nos vida, alguns prinsípiu di Bíblia ta bira más inportanti pa nos. Kel-li é un di kes motivu pa nu lé Bíblia i midita na el ‘tudu dia’ di nos vida, sima Jeová fla kes rei na Israel pa es fazeba. (Deut. 17:19) Pai ku mai, nhos ten un di kes priviléjiu más grandi ki un sérvu di Deus pode ten, ki é inxina nhos fidjus sobri Jeová. Má nhos ka krê sô inxina-s sobri Jeová. Nhos krê djuda nhos fidjus ama Jeová di korason. w22.05 26 ¶2-3
Sugunda-fera, 9 di dizenbru
Nhos bisti di kel manera di ser novu. — Kol. 3:10.
Fika txeu tristi pamodi kel manera di vida mariadu ki nu tinha antis ô kes kuza mariadu ki nu faze ka ta txiga. Nu meste tanbê faze kuzas di manera diferenti. Kel otu kuza inportanti ki Jeová ta pensa na el é si kel algen “muda se vida”. Kel-li krê fla ma kel algen debe para di faze kuzas mariadu i kumesa ta vive di manera ki Jeová ta krê. (Isa. 55:7) Kel algen debe muda se manera di pensa i dexa manera ki Jeová ta pensa orienta-l. (Rom. 12:2; Efé. 4:23) El debe sta disididu na para di pensa di manera mariadu i dexa di faze kuzas mariadu sima antis. (Kol. 3:7-9) É klaru ki é pamodi nos fé na sakrifisiu di Jizus ki Jeová ta purdua-nu i el ta linpa nos pekadu. Jeová ta purdua-nu ku bazi na kel sakrifisiu li óras ki el odja ma nu sta ta sforsa di verdadi pa muda nos konportamentu. — 1 Juan 1:7. w22.06 6 ¶16-17
Térsa-fera, 10 di dizenbru
Ka bu xinti medu di kes kuza ki bu sta pa sufri. — Apo. 2:10.
Désdi ki Adon ku Eva rabela kóntra Jeová, algen sta ta prujudika kunpanheru. (Ecl. 8:9) Pur izénplu, alguns algen ta uza ses autoridadi pa trata otus algen mariadu i pa faze violénsia. Kes ki sta na skóla ta sufri abuzu di kolégas i alguns algen ti ta maltrata ses família. Nu ka ta fika dimiradu di odja ma ómi ten medu di ómi. Modi ki Satanás ta uza medu di ómi kóntra nos? Satanás ta uza medu di ómi pa tenta pô-nu ta para di prega ô di faze otus kuza ki Jeová ta fla-nu pa nu faze. Pamodi influénsia di Satanás, alguns govérnu proíbi nos trabadju i es pirsigi-nu. (Luk. 21:12) Na mundu di Satanás, txeu algen ta spadja informasons falsu i mintiras gravi sobri Tistimunhas di Jeová. Kes algen ki ta kridita na kes mintira li pode faze-nu trósa ô ti ataka-nu. (Mat. 10:36) Nu ta fika dimiradu ku kes armadilha di Satanás li? Klaru ki nau. El sta ta uza-s désdi ténpu di apóstlus. — Atus 5:27, 28, 40. w22.06 16 ¶10-11
Kuarta-fera, 11 di dizenbru
Kes ki ta leba txeu algen pa justisa ta ben brilha sima strélas, pa tudu ténpu. — Dan. 12:3.
Kenha ki ta ben sta na meiu di ‘kes txeu’ ki ta ben lebadu pa justisa? É kes ki resusitadu, kes ki salva na Armajedon i kalker mininu ki pode ben nase na mundu novu. Na fin di kes mil anu tudu kes ki ta vive li na Téra ta ben sta perfeitu. Nu debe lenbra ma ser perfeitu ka krê fla ma un algen ta ganha vida pa tudu ténpu lógu. Lenbra di Adon ku Eva. Es éra perfeitu, má antis di es resebe vida pa tudu ténpu es tinha ki provaba ma es ta obiba ku Jeová. Má é tristi pamodi es ka obi ku Jeová. (Rom. 5:12) Dja ki tudu algen ta ben sta perfeitu na fin di kes mil anu, kel-li krê fla ma tudu kes algen li ta ben apoia direitu ki Jeová ten di governa pa tudu ténpu? Ô alguns di es ta ser sima Adon ku Eva, ki éra perfeitu má es ka kontinua fiel? Nu meste sabe respósta di kes pergunta li. w22.09 22-23 ¶12-14
Kinta-fera, 12 di dizenbru
Kel reinu di mundu bira Reinu di nos Sinhor i di se Kristu. — Apo. 11:15.
Óras ki bu ta odja situason di mundu modi ki sta, é difísil kridita ma kuzas ta ben midjora. Famílias ka ta ama kunpanheru sima antis. Pesoas sta ta fika kada bês más violéntu i ta ama sô ses kabésa. I txeu algen ta atxa difísil kunfia na kes ki ten autoridadi. Má kel-li ta da-nu serteza ma kuzas ta ben midjora. Pamodi? Pamodi pesoas sta ta aji sima Bíblia dja flaba na kel profesia sobri ‘ténpu di fin’. (2 Tim. 3:1-5) Kalker algen ki ta para pa odja kes kuza li ta kontise, ta da kónta ma kel profesia sobri ténpu di fin sta ta kunpri. I kel-li ta da-nu serteza ma Jizus, ki é Rei di Reinu di Deus, dja sta ta governa. Má kel-li é sô un di kes txeu profesia sobri Reinu. Tudu kes profesia li é sima pésas di un kebra-kabésa, ki óras ki es djuntadu es ta forma un imajen klaru ki ta djuda-nu intende ma fin sta kuazi ta ben, sima Jeová promete. w22.07 2 ¶1-2
Sésta-fera, 13 di dizenbru
Sabedoria ta mostra ma el é justu pa se rezultadus. — Mat. 11:19.
Duránti koronavírus nu resebe orientason klaru sobri modi ki nu ta faze runion i modi ki nu ta partisipa na pregason. Di un óra pa kel otu, nu kumesa ta sisti runion, asenbleia i kongrésu através di internet. Tanbê nu kumesa ta da tistimunhu kuazi sô pa karta i tilifóni. Jeová abênsua sforsu ki nu faze. Txeu filial fla ma nunbru di publikador omenta txeu. Na verdadi txeu algen tevi bons spiriénsia na kel ténpu di koronavírus. Talvês alguns algen atxa ma organizason izajera na kes medida sobri koronavírus. Má fika kada bês más klaru ma nu resebe bons orientason. I óras ki nu ta midita na manera ki Jizus sta ta orienta se povu ku amor, nu ta ten serteza ma ka ta inporta kuzê ki ben kontise na futuru, Jeová i se Fidju ki el krê txeu ta sta ku nos. — Ebr. 13:5, 6. w22.07 13 ¶15-16
Sábadu, 14 di dizenbru
Nhos faze orason sénpri. Nhos agradese pa tudu kuza. Kel-li é vontadi di Deus pa nhos ki é sigidoris di Kristu Jizus. — 1 Tes. 5:17, 18.
Alén di lova Jeová na nos orason, nu debe xinti gana di agradese-l pa tudu kes kuza sábi ki el ta da-nu. Pur izénplu, nu pode agradese-l pa kes kor bunitu ki nu ta odja na flor, pa kes txeu kumida sábi i pa alegria di ten bons amigu. Nos Pai ki ta ama-nu ta da-nu kes kuza li i mutu más sô pamodi el krê odja-nu filís. (Sal. 104:12-15, 24) I más inportanti inda, nu ta agradese Jeová pa tudu kel kumida spritual ki el ta da-nu i pa kel speransa sábi ki nu ten pa futuru. Alvês nu pode skese faxi di agradese Jeová pa tudu kes kuza ki el ta faze pa nos. Kuzê ki pode djuda-u lenbra di agradese-l? Bu pode faze un lista ku kuzas ki dja bu pidi Jeová i dipôs djobe modi ki dja el responde bus orason. I faze orason pa agradese-l pamodi el djuda-u. — Kol. 3:15. w22.07 22 ¶8-9
Dumingu, 15 di dizenbru
El gosta txeu di lei di Jeová, i el ta lé Se lei ku vós baxu, dia ku noti. — Sal. 1:2.
Nu sabe ma sô studa Bíblia ka ta txiga. Pa nu pode tra txeu pruvetu, nu debe vive verdadi ô faze kuzê ki nu prende. Asi nu ta ser filís di verdadi. (Tia. 1:25) Má modi ki nu pode sabe ma nu sta ta vive verdadi? Un irmon fla ma é bon nu izamina nos vida pa odja si nu sta ta faze kuzê ki nu sta ta prende i na undi ki nu meste midjora. Apóstlu Paulu fla: ‘Ka ta inporta kal ki é prugrésu ki dja nu faze, nu kontinua ta anda na mésmu direson.’ (Fil. 3:16) Pensa na kes rezultadu ki nu ta ten óras ki nu ta faze nos midjór pa ‘kontinua ta anda na verdadi’! Nu ta midjora nos vida i tanbê Jeová i nos irmons ta fika kontenti. (Pro. 27:11; 3 Juan 4) Di serteza, nu ten txeu motivu pa ama verdadi i vive verdadi. w22.08 18-19 ¶16-18
Sugunda-fera, 16 di dizenbru
Nhos pastora ribanhu di Deus. — 1 Ped. 5:2.
Modi ki ansions pode mostra ma es ta ama Jeová ku Jizus? Un manera inportanti é óras ki es ta kuida di kuzê ki kes ovelha di Jizus meste. (1 Ped. 5:1, 2) Jizus dexa kel-li klaru pa apóstlu Pedru. Dipôs ki Pedru nega Jizus três bês, talvês Pedru tinha gana di prova ma el ta amaba Jizus. Dipôs ki Jizus resusita, el pergunta Pedru: ‘Simon, fidju di Juan, bu ta ama-m?’ Nu pode ten serteza ma Pedru ta fazeba kalker kuza pa mostraba se amor pa Jizus. Jizus fla Pedru: ‘Pastora nhas ovelhinha.’ (Juan 21:15-17) I pa réstu di se vida, Pedru kuida di kes ovelha di Sinhor ku amor, asi el prova ma el ta amaba Jizus. Ansions, modi ki nhos pode mostra ma kes palavra ki Jizus fla Pedru é inportanti pa nhos? Nhos pode mostra ma nhos ta ama Jeová ku Jizus óras ki sénpri nhos ta tra ténpu pa inkoraja irmons ku irmans. Otu manera di faze kel-li é óras ki nhos faze más pa djuda kes ki sta inativu volta pa Jeová. — Eze. 34:11, 12. w23.01 29 ¶10-11
Térsa-fera, 17 di dizenbru
Deus é fiel, i el ka ta dexa pa nhos tentadu más ki kel ki nhos ta pode aguenta. — 1 Kor. 10:13.
Ka bu kai na armadilha di pensa ma ningen ka ta konsigi intende kuzê ki bu sta ta pasa pa el. Pensa di kel manera li pode pô-u ta atxa ma bu situason ka ten soluson i ma bu ka ten forsa pa aguenta kes dizeju mariadu. Bíblia ta fla: “Óras ki nhos tentadu, Deus ta da nhos un saída pa nhos pode aguenta kel tentason.” Nton, sikrê nu ten un dizeju mariadu ki é fórti, nu pode kontinua fiel pa Jeová. Ku ajuda di Jeová, nu pode ivita faze kel ki é mariadu. Lenbra di kel-li sénpri: Dja ki nos é inperfeitu, nu ka ta pode ivita ten dizejus mariadu. Má óras ki es ta parse, nu pode libra di es lógu, sima Juzé faze kantu el fuji di mudjer di Putifar. (Gén. 39:12) Bu ka meste aji di akordu ku dizejus mariadu! w23.01 12-13 ¶16-17
Kuarta-fera, 18 di dizenbru
Pa Deus tudu algen é igual. — Rom. 2:11.
Justisa é un kualidadi di Jeová. (Deut. 32:4) Justisa sta ligadu ku otu kualidadi ki é trata tudu algen igual. I Jeová ta trata tudu algen igual. (Atus 10:34, 35) Nu pode odja ma el ta trata tudu algen igual pamodi Bíblia skrebedu na monti língua. Jeová promete ma na ténpu di fin ‘konhisimentu di verdadi’ ki sta na Bíblia ‘ta ben bira txeu dimás.’ Txeu algen ta ben intendeba el. (Dan. 12:4) Un di kes kuza ki sta djuda txeu algen intende Bíblia é pamodi Bíblia i kes publikason ku bazi na Bíblia sta ta traduzidu, ta publikadu i ta distribuidu pa txeu algen. Ti gósi, povu di Jeová dja traduzi Palavra di Deus, interu ô sô un párti, na más di 240 língua i kalker algen pode ten un Bíblia di grasa. Pur isu, algen di tudu nason sta ta prende “kes notísia sábi di Reinu” antis di fin ben. (Mat. 24:14) Nos Deus di justisa krê da txeu algen oportunidadi di lé se Palavra, asi pa es pode konxe-l. El ta faze kel-li pamodi el ta ama-nu txeu. w23.02 5 ¶11-12
Kinta-fera, 19 di dizenbru
Nhos para di ser influensiadu pa es mundu li, má nhos muda nhos manera di pensa. — Rom. 12:2.
Bu ta ama justisa? É klaru ki bu ta ama. Má nos tudu é inperfeitu i si nu ka toma kuidadu, ideia ki mundu ten sobri justisa pode afeta-nu faxi. (Isa. 5:20) Txeu algen ta atxa ma un algen justu é orgulhozu, el ta kritika otus ô el ta atxa ma el é midjór di kel ki el é. Má Deus ka gosta di kes kualidadi li. Kantu Jizus staba na Téra el kritika kes xéfi di relijion di se ténpu pamodi es ta kriaba régras di kuzê ki é dretu i di kuzê ki é mariadu. (Ecl. 7:16; Luk. 16:15) Un algen ki ta faze kel ki Jeová ta fla ma é dretu, nunka ka ta atxa ma el é midjór ki otus algen. Justisa é un kualidadi bunitu. Di un manera sinplis el krê fla faze kel ki Jeová ta fla ma é dretu. Na Bíblia kes palavra ki traduzidu pa “justisa” ta da ideia di vive di akordu ku leis di Jeová. w22.08 27 ¶3-5
Sésta-fera, 20 di dizenbru
N ta txoma nhos di amigus. — Juan 15:15.
Jizus kunfia na se disiplus sikrê es fadja. (Juan 15:16) Kantu Tiagu ku Juan pidi Jizus pa da-s un lugar spesial na Reinu, Jizus ka fika ku dúvida di ses motivason pa sirbi Jeová i nen el ka tra-s priviléjiu di ser apóstlus. (Mar. 10:35-40) Dipôs, na kel noti ki Jizus prendedu, tudu se disiplus bandona-l. (Mat. 26:56) Má, Jizus nunka ka perde kunfiansa na es. El sabia dretu ma es éra inperfeitu, má simé ‘el ama-s ti fin.’ (Juan 13:1) Kantu Jizus resusitadu, ti el da kes 11 apóstlu fiel responsabilidadi inportanti di sta na frenti di trabadju di faze disiplus i di toma kónta di se ovelhas ki ten txeu valor. (Mat. 28:19, 20; Juan 21:15-17) El tinha bons motivu pa kunfia na kes ómi inperfeitu. Tudu es sirbi Jeová di manera lial ti ki es móre. Di serteza, Jizus da un bon izénplu na kunfia na ómis inperfeitu. w22.09 6 ¶12
Sábadu, 21 di dizenbru
Jeová sta di nha ladu, N ka ta xinti medu. — Sal. 118:6.
Óras ki nu sta konvensidu ma Jeová ta ama-nu i ma el sta di nos ladu, Satanás ka ta pode pô-nu xinti medu. Pur izénplu, skritor di Salmo 118 pasa pa alguns situason difísil. El tinha txeu inimigu i alguns di es éra inportanti. (versíklus 9 i 10) Alvês el ta pasaba pa txeu preson. (versíklu 13) I Jeová disiplina-l. (versíklu 18) Má simé, kel salmista kanta: ‘N ka ta xinti medu.’ El sabia ma enbóra Jeová daba el un disiplina duru el ta amaba el. El staba konvensidu ma ka ta inporta ki situason ki el pasaba pa el, se Deus ki ta amaba el txeu staba sénpri prontu pa djudaba el. (Sal. 118:29) Nu meste sta konvensidu ma Jeová ta ama-nu. Kel-li ta djuda-nu vense medu di três kuza: (1) medu di ka konsigi sustenta nos família, (2) medu di ómi i (3) medu di mórti. w22.06 15 ¶3-4
Dumingu, 22 di dizenbru
Filís é kel ki ta kontinua ta aguenta firmi óras ki el ta pasa pa difikuldadi, pamodi óras ki el aprovadu el ta ben resebe kel koroa di vida. — Tia. 1:12.
Nu meste djobe dretu si adorason pa Jeová sta na primeru lugar na nos vida. Dja ki Jeová é nos Kriador, el merese pa nu adora-l. (Apo. 4:11; 14:6, 7) Pur isu, kuza más inportanti na nos vida debe ser adora Jeová di manera ki el ta aprova, ki é ‘ku spritu i verdadi.’ (Juan 4:23, 24) Nu krê pa spritu santu di Deus gia nos adorason, asi pa el pode sta di akordu ku verdadis ki sta na Palavra di Deus. Nos adorason debe sta na primeru lugar, sikrê nu ta vive na un país ki nu ten poku liberdadi ô ki nos trabadju é proibidu. Gósi más di 100 di nos irmons ku irmans sta prézu sô pamodi es é Tistimunhas di Jeová. Má simé, es ta faze tudu ki es pode pa ora, studa i pâpia ku otus algen sobri Deus i se Reinu. Óras ki nu ta kritikadu i pirsigidu, nu pode fika kontenti pamodi nu sabe ma Jeová sta ku nos i ma el ta rekonpensa-nu. — 1 Ped. 4:14. w22.10 9 ¶13
Sugunda-fera, 23 di dizenbru
Sabedoria é un proteson. — Ecl. 7:12.
Na livru di Provérbios, Jeová ta da bons konsedju ki sénpri ta da bons rezultadu si nu sigi-s na nos dia-dia. Odja sô dôs izénplu di kes konsedju ki ten sabedoria. Primeru, sta kontenti ku kel ki bu ten. Provérbios 23:4, 5 ta da kel konsedju li: ‘Ka bu kansa dimás ta djobe rikéza... pamodi di serteza el ta kria aza sima un ágia i el ta bua pa séu.’ Má txeu algen riku i póbri sta preokupadu dimás ku ganha dinheru. É pamodi kel-li ki txeu bês es ta faze kuzas ki ta mantxa ses nómi, ta straga amizadi ki es ten ku otus algen i ti es ta prujudika ses saúdi. (Pro. 28:20; 1 Tim. 6:9, 10) Sugundu, pensa antis di pâpia. Si nu ka toma kuidadu, kuzas ki nu ta fla pode faze txeu stragu. Provérbios 12:18 ta fla: ‘Palavras ki ta fladu sen pensa é sima finka algen un spada, má língua di kes algen sábiu é un kura.’ — Pro. 20:19. w22.10 21 ¶14; 22 ¶16-17
Térsa-fera, 24 di dizenbru
Kume kel rolu li i dipôs bai i pâpia pa kaza di Israel. — Eze. 3:1.
Ezekiel meste intendeba dretu kel mensajen ki el tinha ki ba flaba. El tinha ki kriditaba na kel mensajen, asi pa el xintiba motivadu na prega. Nton kontise un kuza ki el ka staba ta spéra. Ezekiel da kónta ma kel rolu ‘éra dósi sima mel.’ (Eze. 3:3) Pamodi? Pa Ezekiel, priviléjiu di reprizenta Jeová éra un kuza dósi ô sábi. (Sal. 19:8-11) El fika kontenti pamodi Jeová skodje-l pa el ser proféta. Dipôs, Jeová fla Ezekiel: ‘Seta na bu korason i obi tudu kuza ki N sta fla-u’. (Eze. 3:10) Ku kes palavra li, Jeová fla Ezekiel pa el tenta lenbraba di kuzê ki staba skrebedu na kel rolu i pa el miditaba na el. Kantu Ezekiel faze kel-li se fé bira más fórti. Tanbê, el tinha ki flaba povu kel mensajen ki staba na kel rolu. (Eze. 3:11) Kantu Ezekiel intende dretu i el kridita na kel mensajen di Deus, el staba prontu pa kumesa ta prega i pa kontinua ta faze-l ti fin. w22.11 6 ¶12-14
Kuarta-fera, 25 di dizenbru
Obi ku El é midjór ki faze un sakrifisiu. — 1 Sam. 15:22.
Si fazedu mudansas na organizason ki poi bu lialdadi na próva, kuzê ki bu pode faze? Apoia di korason kes mudansa ki ta fazedu na organizason. Duránti ses viajen na dizértu, kes kuatita ta karegaba arka di kontratu na frenti di povu interu. (Núm. 3:29, 31; 10:33; Jos. 3:2-4) Es tinha un priviléjiu grandi! Má kantu kes israelita entra na kel téra ki Deus prometeba es, kuzas muda. Es ka meste mudaba Arka más di un lugar pa kel otu. Nton, kes kuatita dadu otus diziginason. (1 Cró. 6:31-33; 26:1, 24) Ka ten nada ki ta mostra ma kes kuatita reklama ô ma es pidi pa es dadu un trabadju más inportanti pamodi antis es tinha un diziginason spesial. Kuzê ki nu pode prende? Apoia di korason kes mudansa ki ta fazedu na organizason di Jeová, i kel-li ta inklui kalker mudansa ki ta afeta bu diziginason. Kontinua ku alegria na kalker diziginason ki bu dadu. Lenbra ma é ka bu diziginason ki ta poi Jeová ta da-u valor. Pa Jeová, obi ku el ten mutu más valor di ki kalker diziginason. w22.11 23 ¶10-11
Kinta-fera, 26 di dizenbru
El ka xinti vergónha pamodi N sta prézu. — 2 Tim. 1:16.
Onezífru ba djobe undi ki apóstlu Paulu staba i kantu el atxa-l el tenta djuda-l ranja kes kuza ki el staba ta meste. Kantu Onezífru faze si, el poi se vida na prigu. Kuzê ki nu ta prende? Nu ka debe dexa medu di ómi inpidi-nu di djuda nos irmons ki sta pasa pa pirsigison. Envês di kel-li, nu debe difende-s i djuda-s. (Pro. 17:17) Es meste nos amor i ajuda. Odja modi ki nos irmons ku irmans na Rúsia djuda ses irmon ki es krê txeu ki podu prézu. Óras ki alguns di es ta julgadu, txeu di nos irmons ku irmans ta bai tribunal pa da-s forsa. Kuzê ki nu ta prende? Óras ki ta kontadu mintira kóntra kes irmon ki ten responsabilidadi na organizason ô es ta podu prézu ô es ta pirsigidu, ka bu fika ku medu. Ora pa es, kuida di ses família i djobe otus manera di djuda-s. — Atus 12:5; 2 Kor. 1:10, 11.w22.11 17 ¶11-12
Sésta-fera, 27 di dizenbru
Es bira un fonti di grandi konsolu pa mi. — Kol. 4:11.
Ansions ten responsabilidadi di inkoraja irmons ku bazi na Bíblia i djuda kes ki sta dizanimadu. (1 Ped. 5:2) Si kontise un disgrasa, primeru ansions debe djobe dretu si kada irmon sta suguru, tene kumida, ropa i un lugar di fika. Má talvês dipôs di txeu mês, inda kes irmon ta meste di inkorajamentu i konsolu ku bazi na Bíblia. (Juan 21:15) Arold, ki ta faze párti di un Kumison di Filial i ki faze un runion ku txeu irmon i irmans ki sufri un disgrasa, fla: “Ta leba txeu ténpu pa es rekupera. Ses vida pode kumesa ta bira normal, má inda es ta kontinua ta lenbra di un algen ki es ta ama ki móre, di un kuza ki tinha txeu valor ki es perde ô di un situason prigozu ki es pasa pa el. Kes lenbransa li pode pô-s ta xinti tristi otu bês. Kel-li é ka pamodi es tene falta di fé, má é un kuza normal ki algen ta xinti.” Ansions ta leba asériu kel konsedju di ‘txora ku kes ki sta ta txora.’ — Rom. 12:15. w22.12 22 ¶1; 24-25 ¶10-11
Sábadu, 28 di dizenbru
Nhos kontinua ta anda di akordu ku spritu, i asi nhos ka ta faze ninhun dizeju di karni. — Gál. 5:16.
Pa djuda-nu faze kel ki é dretu, Jeová ta da-nu se spritu santu. Óras ki nu ta studa Palavra di Deus, nu sta ta dexa spritu santu di Deus influensia-nu. Tanbê nu ta resebe spritu santu óras ki nu ta sisti nos runion. Na runions nu pode pasa ténpu ku irmons i irmans ki sima nos, sta ta sforsa pa faze kel ki é dretu i kel-li ta inkoraja-nu. (Ebr. 10:24, 25; 13:7) I óras ki nu ta ora pa Jeová ta pidi-l pa el djuda-nu ku algun frakéza, el ta da-nu se spritu santu pa da-nu forsa pa nu kontinua ta luta. Studa Bíblia, sisti runion i faze orason ka ta poi kes dizeju mariadu ki nu ten ta kaba, má es ta djuda-nu ka aji di akordu ku nos dizeju. Óras ki nu ta kumesa ta faze kuzas ki ta djuda-nu ten un bon amizadi ku Jeová, é inportanti nu kontinua ta faze-s i sforsa pa kontinua ta pensa na kuzas dretu. w23.01 11 ¶13-14
Dumingu, 29 di dizenbru
N ka ta dexa nada kontrola-m. — 1 Kor. 6:12.
Enbóra Bíblia é ka un livru di saúdi ô di diéta, el ta fla-nu kuzê ki Jeová ta pensa sobri kes kuza li. Pur izénplu, el ta fla pa nu fika lonji di kuzas mariadu ki pode prujudika nos korpu. (Ecl. 11:10) Bíblia ta fla ma nu ka debe kume dimás ô toma bebida alkólika dimás. Kes kuza li ta prujudika nos saúdi i pode ti mata-nu. (Pro. 23:20) Jeová ta spéra ma nu ta kontrola nos kabésa óras ki nu ta disidi kuzê ki nu ta kume i kuzê ki nu ta bebe. Tanbê, el ta spéra pa nu faze kel-li óras ki nu ta disidi kantu kumida ki nu ta kume i kantu bebida ki nu ta bebe. (1 Kor. 9:25) Nu pode uza nos kapasidadi di pensa pa toma disizons ki ta mostra ma nu ta da valor pa prezenti di vida ki Deus da-nu. (Sal. 119:99, 100; Pro. 2:11) Pur izénplu, nu ta pensa ku kuidadu na kuzê ki nu ta kume. Si nu gosta di un kumida, má nu sabe ma el ta prujudika-nu, nu ta uza sabedoria i nu ka ta kume-l. Tanbê, nu ta mostra sabedoria óras ki nu ta durmi kel ki nos korpu meste, nu ta faze izersísiu sénpri i nu ta mante nos korpu i nos kaza linpu. w23.02 21 ¶6-7
Sugunda-fera, 30 di dizenbru
Kuzê ki bu ta intende? — Luk. 10:26.
Modi ki bu pode atxa tizorus óras ki bu ta lé Bíblia? Odja kuzê ki 2 Timótiu 3:16, 17 ta fla. Repara ma ‘tudu ki sta na Skrituras ta sirbi’ pa (1) inxina, (2) reprende, (3) poi kuzas na kaminhu i (4) disiplina. Ti kes livru di Bíblia ki bu ka ta uza txeu pode djuda-u di kes kuatu manera li. Analiza kes stória pa bu odja kuzê ki es ta inxina-u sobri Jeová, se vontadi ô se prinsípius. Repara modi ki el ta sirbi pa reprende. Bu ta faze kel-li, óras ki bu ta presta atenson na modi ki kes versíklu ta djuda-u odja i tra kes tendénsia ô atitudi mariadu i kontinua lial pa Jeová. Odja modi ki bu pode uza un párti di Bíblia pa poi kuzas na kaminhu, ô pa konpo un manera di pensa mariadu, talvês di un algen ki bu atxa na pregason. I djobe kalker disiplina ki kes versíklu pode da ki pode trena-u pa bu pensa sima Jeová. Óras ki bu ta pensa na kes kuatu manera li ki Bíblia pode djuda-u, bu ta atxa tizorus ki pode midjora bu leitura di Bíblia. w23.02 11 ¶11
Térsa-fera, 31 di dizenbru
Se reinu ka ta distruídu. — Dan. 7:14.
Kel profesia na livru di Daniel dja flaba ma Jizus ta kumesaba ta governa na fin di seti ténpu. Nu ta konsigi sabe na ki ténpu ki Jizus bira Rei? (Dan. 4:10-17) Kes ‘seti ténpu’ é 2.520 anu. Kel ténpu li kumesa na anu 607 A.J. kantu kes algen di Babilónia tra di puder kel últimu rei di Jiruzalen ki Jeová skodjeba. Kes seti ténpu tirmina na anu 1914 D.J., kantu Jizus kumesa ta governa. Jizus é ‘kel ki ten direitu legal’ di ser Rei na govérnu di Deus. (Eze. 21:25-27) Modi ki kel profesia li ta djuda-nu? Intende kel profesia di ‘seti ténpu’ ta da-nu serteza ma Jeová ta ben kunpri se promésas na óra sértu. Jeová disidi na ki ténpu ki Jizus ta biraba Rei, i kantu kel ténpu txiga Jizus kumesa ta governa. Di mésmu manera, Jeová ta ben kunpri tudu kes otu profesia na óra sértu. Nton nu pode ten serteza ma dia di Jeová ‘ka ta atraza!’ — Hab. 2:3. w22.07 3 ¶3-5