BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es24 pp. 108-118
  • Novenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Novenbru
  • Izamina testu di dia — 2024
  • Subtémas
  • Sésta-fera, 1 di novenbru
  • Sábadu, 2 di novenbru
  • Dumingu, 3 di novenbru
  • Sugunda-fera, 4 di novenbru
  • Térsa-fera, 5 di novenbru
  • Kuarta-fera, 6 di novenbru
  • Kinta-fera, 7 di novenbru
  • Sésta-fera, 8 di novenbru
  • Sábadu, 9 di novenbru
  • Dumingu, 10 di novenbru
  • Sugunda-fera, 11 di novenbru
  • Térsa-fera, 12 di novenbru
  • Kuarta-fera, 13 di novenbru
  • Kinta-fera, 14 di novenbru
  • Sésta-fera, 15 di novenbru
  • Sábadu, 16 di novenbru
  • Dumingu, 17 di novenbru
  • Sugunda-fera, 18 di novenbru
  • Térsa-fera, 19 di novenbru
  • Kuarta-fera, 20 di novenbru
  • Kinta-fera, 21 di novenbru
  • Sésta-fera, 22 di novenbru
  • Sábadu, 23 di novenbru
  • Dumingu, 24 di novenbru
  • Sugunda-fera, 25 di novenbru
  • Térsa-fera, 26 di novenbru
  • Kuarta-fera, 27 di novenbru
  • Kinta-fera, 28 di novenbru
  • Sésta-fera, 29 di novenbru
  • Sábadu, 30 di novenbru
Izamina testu di dia — 2024
es24 pp. 108-118

Novenbru

Sésta-fera, 1 di novenbru

Pa ka sai di nhos bóka ninhun mau palavra, má sô kel ki é bon pa inkoraja otus. — Efé. 4:29.

Kristons ka debe uza palavrons. Má, ten otus tipu di palavras ô konbérsus ki ta ofende algen, ki nu ka debe uza. Pur izénplu, nu meste toma kuidadu pa nu ka fla kuzas ki ta rabaxa pesoas di otus kultura, rasa ô país. Tanbê, nu debe toma kuidadu pa nu ka fla kuzas ki ta mágua otus algen. Pâpia di manera ki ta anima otus algen. Ilojia envês di kritika ô reklama. Israelitas tinha txeu motivu pa staba kontenti, má sénpri es ta reklamaba. Óras ki nu ta reklama txeu, kel-li ta poi otus algen ta reklama tanbê. Lenbra ma un notísia mariadu di kes 10 spion poi ‘tudu israelitas ta kexa kóntra Muizés’. (Núm. 13:31–14:4) Má, óras ki nu ta ilojia otus, kel-li pode djuda-s kontinua ta faze kel ki é dretu. Nton, djobe oportunidadi di ilojia otus algen di korason. w22.04 8 ¶16-17

Sábadu, 2 di novenbru

Désdi ki N nase N intregadu na bo pa bu toma kónta di mi; désdi bariga di nha mai, abo é nha Deus. — Sal. 22:10.

Désdi kel ténpu ki Bíblia skrebedu, Jeová dja djuda txeu jóven bira se amigu. Si bus fidju krê, Jeová tanbê pode djuda-s bira se amigu. (1 Kor. 3:6, 7) Sikrê ta parse ma bus fidju ka ten txeu amor pa verdadi, Jeová ka ta dexa di ama-s. (Sal. 11:4) Si es mostra kalker sinal ma es ten ‘bon inklinason’ pa sirbi Jeová, el ta sta prontu pa djuda-s. (Atus 13:48; 2 Cró. 16:9) Tanbê, Jeová pode djuda-u fla kuzas sértu na kel momentu ki bus fidju meste obi-l. (Pro. 15:23) Jeová tanbê pode uza un irmon ô un irman na kongregason pa djuda bus fidju. Sikrê dipôs ki bus fidju bira grandi, Jeová pode djuda-s lenbra di kes kuza ki bu inxina-s kantu es éra pikinoti. (Juan 14:26) Bu pode ten serteza ma Jeová ta rekonpensa-u si bu kontinua ta inxina bus fidju pa kuzas ki bu ta fla i ki bu ta faze. w22.04 21 ¶18

Dumingu, 3 di novenbru

Dragon fika ku txeu raiba. — Apo. 12:17.

Dja ki Satanás ka pode entra na Séu más, el sta ta ataka kes skodjedu ku spritu santu li na Téra. Kes-li é kes ‘ki ses trabadju é da tistimunhu di Jizus.’ (2 Kor. 5:20; Efé. 6:19, 20) Na 1918, oitu di kes irmon li fazedu akuzason falsu i es kondenadu pa pasa txeu anu na kadia. É sima ki kel trabadju di kes skodjedu staba ‘mortu’. (Apo. 11:3, 7-11) Má, na marsu di 1919 kes irmon skodjedu ku spritu santu sai di kadia i dipôs tradu kes akuzason ki fazedu kóntra es. Kes irmon kumesa lógu ta faze trabadju di prega i inxina sobri Reinu. Má Satanás ka para di ataka povu di Deus. Désdi kel ténpu Satanás sta ta poi un ‘riu’ di pirsigison kóntra povu di Deus. (Apo. 12:15) Nton nos tudu nu meste ‘aguenta firmi i mostra fé.’ — Apo. 13:10. w22.05 5-6 ¶14-16

Sugunda-fera, 4 di novenbru

N obi nunbru di kes ki seladu: 144 mil. — Apo. 7:4.

Na un vizon, apóstlu Juan odja dôs grupu ki ta apoia govérnu di Deus i ki ta ben resebe bensons di vive pa tudu ténpu. Na kel primeru grupu el odja 144 mil algen. Es skodjedu pa vive na séu i pa governa djuntu ku Jizus na Reinu di Deus. La di Séu es ta governa téra djuntu ku Jizus. (Apo. 5:9, 10; 14:3, 4) Na kel vizon, Juan odja-s sakédu djuntu ku Jizus na Monti Sion na Séu. (Apo. 14:1) Désdi ténpu di apóstlus ti gósi, monti algen dja skodjedu pa faze párti di kel grupu di 144 mil. (Luk. 12:32; Rom. 8:17) Má Juan fladu ma é sô un réstu, ô un grupu pikinoti, di kes 144 mil ki ta sta bibu na téra duránti ténpu di fin. (Apo. 12:17) Dipôs, duránti grandi tribulason es ta lebadu pa séu. La es ta bai djunta ku kes otu skodjedu ki móre fiel, i es ta bai governa djuntu ku Jizus. — Mat. 24:31; Apo. 5:9, 10. w22.05 16 ¶4-5

Térsa-fera, 5 di novenbru

Presta atenson na nhas mandamentu. — Isa. 48:18.

Jizus inxina se disiplus pa es ten un ideia ikilibradu sobri ses kabésa. Jizus fla-s: ‘Kabélu ki nhos ten na kabésa sta tudu kontadu.’ (Mat. 10:30) Kes kuza li ki el fla ta da-nu koraji, prinsipalmenti si nu ten tendénsia di ten un ideia negativu sobri nos kabésa. Kes palavra li ta mostra ma nos Pai, Jeová, ta preokupa txeu ku nos i nu ten txeu valor pa el. Si Jeová skodje-nu pa nu sirbi-l i el ta atxa ma nu merese vive pa tudu ténpu na mundu novu, ken ki é nos pa nu fla ma el sta eradu? Dja ten uns 15 anu ki Sentinéla fla ma nu debe ten un ideia ikilibradu sobri nos kabésa. El fla: ‘Di serteza nu ka krê pensa dimás na nos kabésa ti ki nu fika orgulhozu i nen atxa ma nu ka ten ninhun valor. Má nu debe ten un ideia ikilibradu sobri nos kabésa. Nu debe pensa na kes kualidadi ki nu ten i na nos limitason. w22.05 24-25 ¶14-16

Kuarta-fera, 6 di novenbru

N... ta pidi-u... pa tudu es ser un. — Juan 17:20, 21.

Kuzê ki kada un di nos pode faze pa kongregason kontinua unidu? Nu pode mante pas. (Mat. 5:9; Rom. 12:18) Kada bês ki nu faze nos párti pa sta na pas ku otus algen na kongregason, nu sta poi paraízu spritual ta bira más bunitu. Nu debe lenbra ma Jeová atrai kada algen ki sta na paraízu spritual pa adora-l di manera puru. (Juan 6:44) Imajina modi ki Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta sforsa txeu pa bira pas i union di se sérvus más fórti i se sérvus ten txeu valor pa el. (Isa. 26:3; Ageu 2:7) Modi ki nu pode tra bon pruvetu di kes benson ki Jeová ta da se sérvus? Nu pode pensa txeu na kuzê ki nu ta studa na Palavra di Deus. Studa i midita ta djuda-nu dizenvolve kualidadis ki ta pô-nu ta mostra ‘amor sima di irmon’ i ‘amizadi fórti pa kunpanheru’ na kongregason. — Rom. 12:10. w22.11 12-13 ¶16-18

Kinta-fera, 7 di novenbru

N ta ba púrdua ses éru i N ka ta lenbra más di ses pekadu. — Jer. 31:34.

Óras ki nu seta ma Jeová dja purdua-nu, nu ta xinti ‘kes ténpu sábi di konsolansa’, sima pas déntu nos i un konsénsia linpu. (Atus 3:19) Má nu ka ta xinti kes kuza li óras ki otu algen purdua-nu. Nu ta xinti-s sô óras ki Jeová purdua-nu. Óras ki Jeová ta purdua-nu, el ta dexa-nu bira se amigu otu bês i é sima si nunka nu ka faze kel pekadu. Dipôs ki Jeová purdua-nu, nunka más el ka ta kondena-nu ô kastiga-nu otu bês pamodi kel pekadu. (Isa. 43:25) Jeová ta poi nos pekadus lonji di nos ‘sima undi sól ta sai sta lonji di undi ki sól ta kanba’. (Sal. 103:12) Óras ki nu ta pensa na modi ki Jeová ta púrdua, nu ta fika dimiradu i xeiu di gratidon. (Sal. 130:4) Kuzê ki ta poi Jeová ta púrdua é ka si un pekadu é gravi ô nau. Dja ki Jeová é nos Kriador, el ta da-nu lei i el é Juís, el ta púrdua un algen ku bazi na kel ki el sabe. w22.06 5 ¶12-14

Sésta-fera, 8 di novenbru

Ken ki ta txiga na Deus ten ki kridita ma el ta izisti i ma el ta rekonpensa kes ki ta djobe-l asériu. — Ebr. 11:6.

Jeová da un speransa bunitu pa tudu kenha ki ta ama-l. Ka ta dura el ta ben kaba ku duénsa, tristéza i mórti. (Apo. 21:3, 4) El ta ben djuda kes ‘mansu’ ki sta ta spéra na el ben bira Téra na un paraízu. (Sal. 37:9-11) I el ta ben djuda kada un di nos ten un amizadi ku el mutu más fórti di ki kel ki nu pode ten gósi. Fórti speransa sábi! Má ki bazi nu ten pa nu kridita ma kes promésa di Deus ta ben kunpri? Jeová sénpri ta kunpri kel ki el promete. Pur isu, nu ten bon motivu pa nu ‘spéra na Jeová’. (Sal. 27:14) Nu ta mostra kel-li óras ki nu ta spéra ku paxénxa i alegria pa Deus ben kunpri se promésas. (Isa. 55:10, 11) Nu debe kontinua lial pa Jeová, ku serteza ma el ta ben rekonpensa ‘kes ki ta djobe-l asériu.’ w22.06 20 ¶1; 25 ¶18

Sábadu, 9 di novenbru

Nhos Pai sabe kuzê ki nhos meste, ti mésmu antis di nhos pidi-l. — Mat. 6:8.

Jeová é Xéfi di família, pur isu nu pode ten serteza ma el ta ruspeta kel prinsípiu ki sta na 1 Timótiu 5:8. Óras ki nu sta konvensidu ma Jeová ta ama-nu i ma el ta ama nos família, nu ka ta ten prubléma na kridita ma nu ta ten kes kuza ki nu meste. (Mat. 6:31-33) Jeová krê da-nu kes kuza ki nu meste. El ta ama-nu i el gosta di da. Kantu el faze Téra el ka da-nu sô kes kuza ki nu meste pa nu ka móre, má ku amor, el intxi Téra ku kes kuza ki ta pô-nu xinti sábi. (Gén. 2:9) Sikrê alvês nu tene sô kel ki nu meste pa nu vive, nu debe lenbra di kenha ki sta ta da-nu el. Jeová ka ta dexa di da-nu kel ki nu meste. (Mat. 6:11) Nu debe lenbra sénpri ma kel ki Jeová ta da-nu ten mutu más valor di ki kalker kuza material ki nu dexa pa tras. I na futuru el ta ben da-nu vida pa tudu ténpu. — Isa. 65:21, 22. w22.06 15 ¶7-8

Dumingu, 10 di novenbru

Kumida fórti é pa algen maduru. — Ebr. 5:14.

Má é ka sô kes algen ki mostra interesi ki meste kumida spritual. Nos tudu nu meste. Apóstlu Paulu fla ma aplika kel ki nu prende na Bíblia ta djuda-nu ‘sabe kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu.’ Gósi sigi lei di Jeová é difísil pamodi txeu algen ta faze konportamentu seksual mariadu. Má Jizus ta kuida di nos i el ta da-nu kumida spritual ki nu meste pa nu ten un fé fórti. Kel kumida spritual li ki nu ta resebe ta ben di Bíblia, ki é Palavra di Deus. Sima Jizus, nu ta da nómi di Deus kel ónra ki el merese. (Juan 17:6, 26) Pur izénplu, na 1931 nu kumesa ta uza nómi Tistimunhas di Jeová, ki sta na Bíblia. Asi nu mostra ma nómi di Deus é inportanti pa nos i ma nu krê ser konxedu pa nómi di nos Pai na Séu. (Isa. 43:10-12) Alén di kel-li, Tradução do Novo Mundo da Bíblia Sagrada poi nómi di Deus na kes lugar ki es traba el. w22.07 11 ¶11-12

Sugunda-fera, 11 di novenbru

Bu palavra é lánpida pa nha pé, i un lus pa nha kaminhu. — Sal. 119:105.

Notísias sábi sobri Reinu di Deus tanbê ta faze párti di kes verdadi di Bíblia. Jizus fla ma verdadi sobri Reinu é sima un tizoru sukundidu. Sima sta na Mateus 13:44, Jizus fla: ‘Reinu di Séu é sima un tizoru sukundidu na kanpu, ki un ómi atxa i el sukundi otu bês. I pamodi el fika kontenti ku el, el bai i el bende tudu kuza ki el tinha i el kunpra kel kanpu.’ Repara ma kel ómi staba ta djobe un tizoru. Má kantu el atxa-l, el faze txeu sakrifisiu pa konsigi kel tizoru. Na verdadi, el bende tudu kel ki el tinha. Pamodi? Pamodi el sabia ma kel tizoru tinha txeu valor. Nu sabe ma ka ten nada ki kel mundu li ta oferese-nu ki ta konpara ku alegria di sirbi Jeová gósi i di ten speransa di vive pa tudu ténpu na futuru na Reinu di Deus. Ten un amizadi fórti ku Jeová bale más di ki kalker sakrifisiu ki nu ta faze. Nos alegria más grandi é ‘agrada-l na tudu kuza’. — Kol. 1:10. w22.08 15 ¶8-9; 17 ¶12

Térsa-fera, 12 di novenbru

Modi ki N pode faze es grandi maldadi i peka kóntra Deus? — Gén. 39:9.

Modi ki Juzé sabia ma pa Deus adultériu é un ‘grandi maldadi’? Uns 200 anu dipôs, israelitas ben resebe Lei di Muizés ki ta flaba: ‘Bu ka debe faze adultériu.’ (Êxo. 20:14) Má Juzé konxeba Jeová dretu. Pur isu, el sabia ma El ka ta aprova adultériu. Pur izénplu, di serteza Juzé sabia ma Jeová faze kazamentu entri un ómi ku un mudjer. I talvês el obi modi ki Jeová proteje se bizavó Sara dôs bês, kantu el kóre risku di sufri abuzu seksual. (Gén. 2:24; 12:14-20; 20:2-7) Sima Juzé ba ta pensa na kes kuza li, el intende kuzê ki Deus ta atxaba ma é dretu i kuzê ki el ta atxaba ma é mariadu. Pamodi Juzé ta amaba Jeová, el staba disididu na faze kel ki el sabia ma Jeová krê pa el fazeba. w22.08 26 ¶1-2

Kuarta-fera, 13 di novenbru

Txeu di kes ki sta durmi na téra ta ben korda, uns pa vida pa tudu ténpu. — Dan. 12:2.

Antis nu ta intendeba ma Daniel 12:2 staba ta pâpia di modi ki trabadju di pregason ta ben omentaba dipôs ki kes algen ki éra kóntra organizason pô-l fika kuazi paradu na 1918. Má gósi nu ta intende ma el sta ta pâpia di un resureison ki ta ben kontise na mundu novu. Pamodi ki nu ta fla kel-li? Palavra ‘téra’ ki sta na Daniel 12:2 traduzidu pa ‘baxu txon’ na Jó 17:16 i el krê fla mésmu kuza ki palavra ‘Sipultura’. Kel-li krê fla ma Daniel 12:2 sta ta pâpia di un resureison ki ta ben kontise dipôs di ténpu di fin i dipôs di géra di Armajedon. Má kuzê ki Daniel 12:2 krê fla sobri kes algen ki ta ben resusitadu pa ben vive pa ‘tudu ténpu’? Kel-li krê fla ma kes algen ki ta ben resusitadu ki konxe, ô ki kontinua ta konxe i ta obi ku Jeová i Jizus duránti kes mil anu, na fin es ta ben resebe vida pa tudu ténpu. — Juan 17:3. w22.09 21 ¶6-7

Kinta-fera, 14 di novenbru

[Amor] ta kridita na tudu kuza. — 1 Kor. 13:7.

Kel-li ka krê fla ma Jeová ta spéra pa nu kunfia na otus algen sen un bon motivu. Envês di kel-li, el krê pa nu kunfia na es pamodi dja es mostra ma es é di kunfiansa. Sima ruspetu, kunfiansa é un kuza ki ta konkistadu i el ta leba ténpu. Modi ki bu pode prende kunfia na bus irmon? Konxe-s dretu. Pâpia ku es na runion. Sai ku es na pregason. Ten paxénxa ku es i da-s oportunidadi di mostra-u ma es é di kunfiansa. Na komésu, talvês bu ka ta krê konta un algen ki ten poku ténpu ki nhos konxe kuzas di bu vida. Sima nhos amizadi ta ba ta bira más fórti, bu pode xinti avontádi na abri ku el. (Luk. 16:10) Má kuzê ki bu pode faze si un irmon trai bu kunfiansa? Ka bu dizisti faxi di kel amizadi. Envês di kel-li, dexa pasa algun ténpu. Ka bu dexa di kunfia na bus irmon sô pamodi alguns algen trai bu kunfiansa. w22.09 4 ¶7-8

Sésta-fera, 15 di novenbru

Odjus di Jeová ta anda pa tudu Téra. — 2 Cró. 16:9.

Un ansion, ki txoma Mikeias, xinti ma alguns irmon ki tinha responsabilidadi na organizason di Jeová trata-l mariadu. Má simé, el fika sienti i el sforsa txeu pa el kontrola kuzê ki el staba ta xinti. El ta oraba tudu óra ta pidi Jeová pa daba el spritu santu i forsa pa el aguentaba firmi. Tanbê el djobe informasons na nos publikasons ki pode djudaba el. Kuzê ki nu ta prende? Si bu xinti ma un irmon ô irman trata-u mariadu, kontinua kalmu i tenta kontrola kalker kuza negativu ki bu pode xinti. Bu pode ka sabe pamodi ki kel algen pâpia ô aji ku bo di kel manera la. Nton, pâpia ku Jeová na orason i pidi-l pa el djuda-u odja kuzas sima kel algen ta odja. Pensa ma kel irmon ô irman ka tinha intenson di faze-u nada mariadu i tenta purdua-l. (Pro. 19:11) Lenbra ma Jeová sta ta odja bu situason i el ta da-u kel forsa ki bu meste pa bu aguenta firmi. — Ecl. 5:8. w22.11 21 ¶5

Sábadu, 16 di novenbru

N ta ivita kes ki ta sukundi kel ki es é. — Sal. 26:4.

Skodje amigus ki ta ama Jeová. Amigus ki bu ta skodje pode djuda-u bira un algen maduru. (Pro. 13:20) Júliu, ki gósi é ansion, fla: “Kantu mi éra más jóven, N faze bons amizadi ku irmons ki N ta saíba ku es na pregason. Kes amigu li tinha txeu zelu i es djuda-m odja ma pregason pode ser un kuza sábi... Tanbê N da kónta ma N staba ta perde oportunidadi di ten bons amigu pamodi antis N ta fazeba amizadi sô ku algen di nha idadi.” Kuzê ki bu debe faze si bu da kónta ma un algen na kongregason pode prujudika bu amizadi ku Jeová? Paulu sabia ma alguns algen na kongregason na ténpu di apóstlus, ka tinha un bon amizadi ku Jeová. Pur isu, el aviza Timótiu pa fika lonji di es. (2 Tim. 2:20-22) Nos amizadi ku Jeová ten txeu valor. Pur isu, nu ka debe dexa ningen straga kel amizadi ki nu sforsa txeu pa nu ten ku nos Pai ki sta na Séu. w22.08 5-6 ¶13-15

Dumingu, 17 di novenbru

Fika lonji di ómi tolu! — Pro. 14:7.

Nos é ka sima kes algen ki ta ôdia konsedjus di Deus, má nu ta prende ama manera ki Jeová ta pensa, ki ta inklui tudu se leis sobri konportamentu. Nu ta bira kel amor li más fórti óras ki nu ta konpara kes ki ta obi ku Jeová i kes ki ka ta obi ku el. Repara ki tipu di prubléma kes algen ki ka ta obi ku konsedjus di Deus, ki ten sabedoria, ta pasa pa el. Dipôs, odja modi ki bu vida é mutu más midjór pamodi bu ta obi ku Deus. (Sal. 32:8, 10) Jeová ta da sabedoria pa tudu algen, má el ka ta obriga ningen pa seta-l. El ta fla kal ki ta ser rezultadu pa kes ki ka ta obi ku sabedoria. (Pro. 1:29-32) Es ‘ta sufri rezultadu di ses konportamentu’. Kel manera di vive li ta traze-s dór, sufrimentu i distruison. Má kes ki ta obi ku kes konsedju di Jeová ki ten sabedoria i ki ta faze sima el ta fla, ta fazedu kel promésa li: ‘Ken ki ta obi-m ta mora na suguransa i el ta fika trankilu sen xinti medu di ninhun disgrasa.’ — Pro. 1:33. w22.10 21 ¶11-13

Sugunda-fera, 18 di novenbru

Filís é tudu kes ki ten grandi ruspetu pa Jeová, i ki ta anda na Se kaminhus. — Sal. 128:1.

Ten grandi ruspetu pa Jeová krê fla ma nu ta ruspeta-l di tal manera ki nu ta ivita faze kalker kuza ki ta pô-l fika tristi. (Pro. 16:6) Asi, nu ta sforsa pa nu kontinua ta vive di akordu ku leis di Jeová sobri kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu, sima sta na Bíblia. (2 Kor. 7:1) Nu ta ser filís si nu faze kes kuza ki Jeová ta ama i nu ka faze kes kuza ki el ta ôdia. (Sal. 37:27; 97:10; Rom. 12:9) Un algen pode sabe ma Jeová ten autoridadi pa disidi kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu, má tanbê el meste seta kes lei di Deus. (Rom. 12:2) Nu ta mostra na nos manera di konporta ma nu ta kridita ma obi ku leis di Jeová é midjór manera di vive. (Pro. 12:28) Davidi tanbê xinti asi. El fla kel-li sobri Jeová: ‘Faze-m konxe kaminhu di vida. Na bu prezénsa ten txeu alegria; filisidadi sta na bu direita, pa tudu ténpu.’ — Sal. 16:11. w22.10 8 ¶9-10

Térsa-fera, 19 di novenbru

Fidju ka pode faze ninhun kuza di el pa el, má sô kel ki el odja se Pai ta faze. — Juan 5:19.

Jizus sénpri tinha un ideia umildi i ikilibradu sobri se kabésa. Antis di el ben Téra, el tevi priviléjiu di faze kuzas bunitu djuntu ku Jeová. Bíblia ta fla ma através di Jizus, ‘fazedu tudu kes otu kuza na Séu ku na Téra’. (Kol. 1:16) Kantu Jizus batiza, el lenbra di kes kuza ki el fazeba kantu el staba djuntu ku se Pai. (Mat. 3:16; Juan 17:5) Má lenbra di kes kuza li ka pô-l bira orgulhozu. Na verdadi, nunka el ka faze nada ki ta mostraba ma el ta atxaba ma el éra midjór di ki otus algen. El fla se disiplus ma el ben Téra ‘ka pa ser sirbidu, má pa el sirbi i pa da se vida pa resgata un monti di algen.’ (Mat. 20:28) Tanbê el rekonhese ku umildadi ma el ka pode fazeba nada di el pa el. Nu ka ten dúvida ma Jizus éra umildi própi! I el dexa un bon izénplu pa nos. w22.05 24 ¶13

Kuarta-fera, 20 di novenbru

Volta pa Jeová. — Isa. 55:7.

Óras ki Jeová ta pensa si el ta púrdua ô nau, el ta djobe si kel algen ki peka sabia ma kuzê ki el staba ta faze é mariadu. Jizus dexa kel-li klaru na Lukas 12:47, 48. Óras ki un algen faze planu pa faze un kuza ki el sabe ma Deus ka ta aprova, ki é mariadu i el faze-l, el faze un pekadu gravi. Jeová pode ka púrdua kel algen. (Mar. 3:29; Juan 9:41) Kel-li krê fla ma Jeová ka ta púrdua kel algen más? El pode púrdua sin! Un otu kuza ki Jeová ta pensa na el é si kel algen ki peka dja rapende di korason. Rapende krê fla “muda manera di pensa, atitudi ô obijetivu.” Tanbê el ta da ideia ma un algen ta xinti txeu tristi pamodi kes kuza mariadu ki el faze ô pamodi el ka faze kuzas dretu ki el debe fazeba. Un algen ki rapende ta fika tristi ka sô pamodi el faze kuzas mariadu, má tanbê pamodi el dexa se amizadi ku Jeová bira fraku i kel-la pô-l ta faze kuzas mariadu. w22.06 5-6 ¶15-17

Kinta-fera, 21 di novenbru

Tudu kes ki krê vive ta sigi Kristu Jizus i ta adora Deus, tanbê ta ser pirsigidu. — 2 Tim. 3:12.

Nos inimigus ta uza notísias i redi sosial pa spadja mintiras ô pa kria dúvida sobri kes irmon ki ten responsabilidadi na organizason di Jeová. (Sal. 31:13) Alguns irmon podu prézu i es akuzadu ma es faze algun krimi. Kes kriston na ténpu di apóstlus pasa pa un situason kuazi sima kel-li kantu apóstlu Paulu akuzadu di un kuza ki el ka faze i el podu prézu. Alguns irmon para di djuda apóstlu Paulu kantu el staba prézu na Roma. (2 Tim. 1:8, 15; 2:8, 9) Imajina modi ki Paulu talvês xinti. El pasa pa txeu prubléma i ti el poi se vida na prigu pamodi es. (Atus 20:18-21; 2 Kor. 1:8) Nunka nu ka debe ser sima kes algen ki ka djuda apóstlu Paulu! Nton, nu ka debe fika dimiradu ma Satanás ta ataka prinsipalmenti kes irmon ki ten responsabilidadi na organizason. El krê pa kes irmon li dexa di ser lial pa Jeová i tanbê pa nu fika ku medu. (1 Ped. 5:8) Kontinua ta djuda bus irmon i ser lial pa es. — 2 Tim. 1:16-18. w22.11 16-17 ¶8-11

Sésta-fera, 22 di novenbru

Bu ka ten medu di Deus? — Luk. 23:40.

Talvês kel kriminozu ki rapende, ki staba pregadu na ladu di Jizus antis di el móre éra judeu. Kes judeu ta adoraba sô un Deus, má kes algen di otus nason ta kriditaba na txeu deus. (Êxo. 20:2, 3; 1 Kor. 8:5, 6) Si kel kriminozu li ka éra judeu, talvês el ta fazeba kel pergunta ki sta na testu di oji asi: “Bu ka ten medu di Deus di deuzis?” Tanbê, Jizus mandadu ka pa kes algen di nasons, má pa ‘kes ovelha di kaza di Israel ki sta perdedu.’ (Mat. 15:24) Deus dexa kes israelita sabe ma el ta ben resusitaba mortus. Kel kriminozu ki rapende talvês sabeba di kel-li. I kuzê ki el fla ta mostra ma el intende ma Jeová ta ben resusitaba Jizus pa governa na Se Reinu. Pa kel ki ta parse, kel ómi li tinha speransa ma Deus ta resusitaba el tanbê. Dja ki kel kriminozu ki rapende éra judeu, talvês el konxeba kel stória sobri Adon i Eva i kel paraízu ki Jeová poba es na el. Nton, kel kriminozu talvês ta kriditaba ma kel Paraízu ki Jizus pâpia di el ta ben sérba un jardin bunitu li na téra. — Gén. 2:15. w22.12 8-9 ¶2-3

Sábadu, 23 di novenbru

Ku mésmu obijetivu, tudu es kontinua ta faze orason. — Atus 1:14.

Sô nu ta konsigi faze nos trabadju di pregason ku ajuda di spritu santu. Pamodi? Pamodi Satanás sta ta briga kóntra nos pa el pode para trabadju di pregason. (Apo. 12:17) Txeu algen ta atxa ma Satanás ten forsa di tal manera ki nu ka ta konsigi briga kóntra el. Má, através di nos trabadju di pregason nu sta vense Satanás. (Apo. 12:9-11) Di ki manera? Óras ki nu ta partisipa na pregason, nu ta mostra ma nu ka ten medu di kes amiasa di Satanás. Kada bês ki nu ta prega, Satanás sta perde. Nton, ta fika klaru ma spritu santu sta da-nu forsa i ma Jeová sta kontenti ku nos. (Mat. 5:10-12; 1 Ped. 4:14) Spritu santu pode da-nu kel forsa ki nu meste pa vense kalker prubléma ki nu ta pasa pa el na nos trabadju di pregason. (2 Kor. 4:7-9) Nton kuzê ki nu pode faze pa kontinua ta resebe spritu santu? Nu meste pidi spritu santu na orason sénpri, ku kunfiansa ma Jeová ta obi nos orason. w22.11 5 ¶10-11

Dumingu, 24 di novenbru

Nu krê rekumenda nhos pa nhos da kes dizobidienti konsedju, pa nhos konsola kes ki sta diprimidu, pa nhos djuda kes ki sta fraku i pa nhos ten paxénxa ku tudu algen. — 1 Tes. 5:14.

Nu ta mostra amor pa nos irmons ku irmans óras ki nu ta sforsa txeu pa mante pas ku es. Nu ta tenta imita manera ki Jeová ta púrdua otus. Si Jeová dexa se Fidju móre pa nos pekadus, nu ka debe sta prontu pa púrdua nos irmons ku irmans óras ki es peka kóntra nos? Nu ka krê ser sima kel skravu mau di un ilustrason ki Jizus konta. Mésmu dipôs ki se patron púrdua se dívida ki el ka ta pode pagaba, kel skravu ka konsigi púrdua un dívida mutu más pikinoti di un otu skravu sima el. (Mat. 18:23-35) Si bu tene algun prubléma ku algun algen na kongregason, bu pode faze pas ku el antis di sisti Komemorason? (Mat. 5:23, 24) Si bu faze kel-li, bu ta prova ma bu ta ama Jeová ku Jizus. w23.01 29 ¶8-9

Sugunda-fera, 25 di novenbru

Ken ki ta djuda póbri sta ta pista Jeová. — Pro. 19:17.

Un manera ki bu pode sabe kuzê ki bus irmon i irmans meste é faze-s pergunta ku jetu. (Pro. 20:5) Es tene kumida ki ta txiga-s, ramedi i otus kuza ki es meste? Es sta ta kóre risku di perde ses trabadju ô ti ses kaza? Es meste pa bu djuda-s pidi ajuda di govérnu si ten? Jeová krê pa nos tudu inkoraja i djuda kunpanheru. (Gál. 6:10) Sikrê nu faze un kuza pikinoti pa djuda un algen ki sta duenti, nu pode inkoraja-l txeu. Un mininu pode faze un karton ô un dizenhu pa inkoraja un irmon. Un jóven pode faze kónpra ô algun otu kuza pa un irman. Otus irmon na kongregason pode faze un kumida pa un algen ki sta duenti. Alguns irmon agradese ansions ki txeu bês ta sta más okupadu óras ki kontise un duénsa ki ta spadja. É bon óras ki nu ta faze nos párti pa ‘kontinua ta inkoraja i ta djuda kunpanheru’! — 1 Tes. 5:11. w22.12 22 ¶2; 23 ¶5-6

Térsa-fera, 26 di novenbru

Nhos sta txeu inganadu. — Mar. 12:27.

Kes saduseu konxeba dretu kes primeru sinku livru di Skrituras Ebraiku. Má es ka seta verdadis inportanti ki kes livru li ten. Pur izénplu, odja modi ki Jizus responde kes saduseu kantu es faze-l pergunta sobri resureison. El pergunta-s: “Nhos ka lé na livru di Muizés, na kel stória sobri kel pé di spinhu, ma Deus fla-l: ‘Ami é Deus di Abraon, Deus di Izaki i Deus di Jakó’?” (Mar. 12:18, 26) Enbóra di serteza saduseus dja leba kel stória li txeu bês, kel pergunta ki Jizus faze-s mostra ma es ka seta un verdadi inportanti di Skrituras, ki é resureison. (Luk. 20:38) Kuzê ki nu ta prende? Óras ki nu ta lé, nu krê presta atenson na tudu kuza ki un versíklu ô un stória di Bíblia pode inxina-nu. Nu ka krê intende sô kes kuza sinplis, má tanbê prinsípius ki ten txeu valor i otus verdadi ki é ka fásil di atxa. w23.02 11 ¶9-10

Kuarta-fera, 27 di novenbru

Nu ten un nuvén grandi di tistimunha ta rodia-nu. — Ebr. 12:1.

Tudu kes tistimunha ki testu di oji sta pâpia di el, pasa pa prublémas gravi. Má duránti ses vida es kontinua fiel pa Jeová. (Ebr. 11:36-40) Foi atoa ki es aguenta firmi i ki es sforsa? Klaru ki nau! Enbóra duránti ses vida es ka odja tudu promésas di Deus ta kunpri, es kontinua ta spéra na Jeová. I dja ki es tinha serteza ma Jeová staba kontenti ku es, es tinha kunfiansa ma es ta ben odjaba kes promésa ta kunpri. (Ebr. 11:4, 5) Ses izénplu pode djuda-nu sta disididu na kontinua ta spéra na Jeová. Nu sta vive na un mundu ki sta piora kada bês más. (2 Tim. 3:13) Satanás inda ka para di poi povu di Deus na próva. Ka ta inporta ki prubléma nu pasa pa el, nu debe sta disididu na trabadja duru pa Jeová, ku serteza ma ‘nu poi nos speransa na un Deus bibu.’ — 1 Tim. 4:10. w22.06 25 ¶17-18

Kinta-fera, 28 di novenbru

Kuzê ki ta ganhadu ku nha mórti... ? Puera di téra ta lova-u? — Sal. 30:9.

Un di kes motivu pa nu tenta ten un bon saúdi, é pamodi asi nu ta konsigi da Jeová nos midjór. (Mar. 12:30) Pur isu, nu ta ivita faze kuzas ki nu sabe ma ta prujudika nos saúdi. (Rom. 12:1) Ten txeu kuza ki nu pode faze pa nu ten un bon saúdi. Má, nu ta faze kel ki nu pode pamodi nu krê mostra nos Pai ki sta na séu, ma nu ta da valor pa vida, ki é un prezenti. Duénsa ku bedjisa pode inpidi-nu di faze txeu kuza ki nu ta fazeba antis. I pamodi kel-li nu pode fika dizanimadu i tristi. Má simé, nu debe tenta faze nos midjór pa kuida di nos saúdi. Pamodi ki nu debe faze kel-li? Pamodi ka ta inporta nos idadi ô duénsa ki nu ten, nu pode lova Jeová sima Davidi faze. Nu ta xinti konsoladu di sabe ma Jeová ta da-nu valor, sikrê nos é inperfeitu. (Mat. 10:29-31) Sikrê nu móre, el ta tene gana di resusita-nu. (Jó 14:14, 15) Nton, timenti nu sta bibu, nu krê faze kuzê ki nu ta pode pa proteje nos saúdi i nos vida. w23.02 20-21 ¶3-5

Sésta-fera, 29 di novenbru

Ken ki pâpia kóntra spritu santu nunka el ka ta purduadu. — Mar. 3:29.

Nómi di kel monti di algen di otus ovelha ta kontinua na livru di vida dipôs ki es salva na Armajedon? Sin. (Apo. 7:14) Jizus fla ma kes algen li ki é sima ovelha, ta bai ‘pa vida pa tudu ténpu.’ (Mat. 25:46) Má kes ki salva na Armajedon ka ta resebe vida pa tudu ténpu lógu. Duránti Govérnu di mil anu di Jizus, el ta ben ‘kuida di es i el ta gia-s pa fontis di agu di vida.’ Kes ki sigi orientason di Jizus i ki na julgamentu final fladu ma es é fiel pa Jeová, ses nómi ta skrebedu pa tudu ténpu na livru di vida. (Apo. 7:16, 17) Má, kes kabritu ta ben distruídu na Armajedon. Jizus fla ma es ta ‘bai pa distruison pa tudu ténpu’. (Mat. 25:46) Ku ajuda di spritu santu, apóstlu Paulu fla ma ‘é es mê ki ta ben sufri kastigu di distruison pa tudu ténpu’. — 2 Tes. 1:9; 2 Ped. 2:9. w22.09 16 ¶7-8

Sábadu, 30 di novenbru

Ten un ténpu markadu pa tudu kuza. — Ecl. 3:1.

Kriason di Jeová, ta djuda família relaxa i divirti djuntu. Kel-li ta djuda-s ama kunpanheru más txeu. Jeová faze lugaris bunitu na téra na undi ki nu pode faze kuzas ki nu gosta. Txeu família gosta di pasa ténpu djuntu na parki, na kanpu, na montanhas ô na bera-mar. Na mundu novu di Deus, pai ku mai i fidjus ta ben pruveta di kriason di Jeová di un manera ki es ka ta pode faze gósi. Nton, nu ka ta ten motivu di xinti medu di animal i nen es ka ta xinti medu di nos. (Isa. 11:6-9) Nu ta ba ten ténpu avontádi pa pruveta di kuzê ki Jeová faze. (Sal. 22:26) Má pai ku mai, ka nhos spera ti ki txiga la pa nhos djuda nhos fidjus kumesa ta tra pruvetu di kriason. Óras ki nhos ta uza kriason pa inxina nhos fidjus sobri Jeová, talvês es ta konkorda ku kuzê ki rei Davidi fla: ‘Ó Jeová ka ten ninhun trabadju sima kes di bo.’ — Sal. 86:8. w23.03 25 ¶16-17

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen