BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es25 pp. 7-17
  • Janeru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Janeru
  • Izamina testu di dia — 2025
  • Subtémas
  • Kuarta-fera, 1 di janeru
  • Kinta-fera, 2 di janeru
  • Sésta-fera, 3 di janeru
  • Sábadu, 4 di janeru
  • Dumingu, 5 di janeru
  • Sugunda-fera, 6 di janeru
  • Térsa-fera, 7 di janeru
  • Kuarta-fera, 8 di janeru
  • Kinta-fera, 9 di janeru
  • Sésta-fera, 10 di janeru
  • Sábadu, 11 di janeru
  • Dumingu, 12 di janeru
  • Sugunda-fera, 13 di janeru
  • Térsa-fera, 14 di janeru
  • Kuarta-fera, 15 di janeru
  • Kinta-fera, 16 di janeru
  • Sésta-fera, 17 di janeru
  • Sábadu, 18 di janeru
  • Dumingu, 19 di janeru
  • Sugunda-fera, 20 di janeru
  • Térsa-fera, 21 di janeru
  • Kuarta-fera, 22 di janeru
  • Kinta-fera, 23 di janeru
  • Sésta-fera, 24 di janeru
  • Sábadu, 25 di janeru
  • Dumingu, 26 di janeru
  • Sugunda-fera, 27 di janeru
  • Térsa-fera, 28 di janeru
  • Kuarta-fera, 29 di janeru
  • Kinta-fera, 30 di janeru
  • Sésta-fera, 31 di janeru
Izamina testu di dia — 2025
es25 pp. 7-17

Janeru

Kuarta-fera, 1 di janeru

El odja un algen mortu ta karegadu. El éra úniku fidju di se mai. Tanbê kel mudjer éra viúva. — Luk. 7:12.

Jizus “odja” kel mai ki perde se fidju i dipôs “el xinti péna di el”. (Luk. 7:13) Jizus ka xinti sô péna di kel mai, má el mostra konpaxon pa el. Jizus pâpia ku el, di un manera ki ta konsolaba el i el fla-l: “Ka bu txora.” Dipôs el faze algun kuza pa djuda-l. El resusita se fidju matxu i el intrega-l el. (Luk. 7:14, 15) Kuzê ki nu pode prende ku kel milagri di Jizus kantu el resusita kel fidju di kel viúva? Nu ta prende ma nu meste mostra konpaxon pa kes algen ki sta tristi. Sima Jizus, un manera ki nu pode mostra konpaxon pa kes algen ki sta tristi é óras ki nu ta sta sienti. Nu pode mostra konpaxon óras ki nu ta fla i faze kel ki nu pode pa djuda-s i konsola-s. (Pro. 17:17; 2 Kor. 1:3, 4; 1 Ped. 3:8) Ti kuzas pikinoti ki nu ta faze ku bondadi pode da-s koraji i konsola-s txeu. w23.04 5-6 ¶13-15

Kinta-fera, 2 di janeru

Rezultadu di kel duénsa li ka ta ser mórti, má ta ser glória pa Deus. — Juan 11:4.

Enbóra Jizus sabia ma se amigu Lázaru dja moreba, el fika la más dôs dia i dipôs el bai pa Betánia. Nton, kantu Jizus txiga la, dja tinha kuatu dia ki Lázaru dja moreba. Jizus staba ta bai fazeba un kuza ki ta djudaba se amigus i ki ta daba Deus glória. (Juan 11:6, 11, 17) Kel stória li ta inxina-nu un lison sobri amizadi. Pensa na kel-li: Kantu Maria ku Marta manda fla Jizus ma Lázaru staba duenti, es ka pidi-l pa el bai pa Betánia. Sô es fla-l ma se grandi amigu staba duenti. (Juan 11:3) Kantu Lázaru móre, Jizus pode resusitaba el, sikrê el staba lonji. Má simé, Jizus disidi bai Betánia pa el fikaba djuntu ku se amigas Maria ku Marta. Bu ten un amigu ki ta ben djuda-u sikrê bu ka pidi-l? Nton, bu pode kunfia ma el ta djuda-u na ‘ténpu di frónta.’ (Pro. 17:17) Sima Jizus, nu debe ser kel tipu di amigu li! w23.04 10 ¶10-11

Sésta-fera, 3 di janeru

Kel ki promete kes kuza li é fiel. — Ebr. 10:23.

Óras ki nu sta pasa pa un prubléma, nu pode xinti ma mundu novu di Jeová ka sta ta ben. Kel-li krê fla ma nos fé sta fraku? Nen sénpri é kel-la ki ta kontise. Odja un ilustrason. Óras ki ten txeu simana ta txobe, nu pode xinti sima si sól ka ta sai más. Má simé, dipôs sól ta sai. Di mésmu manera, óras ki nu sta txeu dizanimadu, nu pode xinti sima si mundu novu ka sta ben más. Má si nos fé é fórti, nu sabe ma promésas di Deus ta ben kunpri. (Sal. 94:3, 14, 15; Ebr. 6:17-19) Ku kel kunfiansa li, nu pode kontinua ta poi nos adorason pa Jeová na primeru lugar na nos vida. Tanbê nu meste ten un fé fórti, pa nu faze nos trabadju di pregason. Txeu algen ta atxa ma “notísias sábi” sobri un mundu novu di Deus ki sta pa ben, é bon dimás pa ser verdadi. (Mat. 24:14; Eze. 33:32) Nunka nu ka debe duvida di kuzê ki Jeová ta inxina-nu sima kes algen ta faze. Pa nu ka dexa kel-li kontise, nu meste kontinua ta bira nos fé más fórti. w23.04 27 ¶6-7; 28 ¶14

Sábadu, 4 di janeru

Nu sabe ma nu ta ten kes kuza ki nu pidi, dja ki é na el ki nu pidi kes kuza. — 1 Juan 5:15.

Dja bu kustuma pergunta si Jeová sta ta responde bus orason? É ka sô bo ki dja faze kel pergunta li. Txeu irmon ku irmans tanbê faze kel pergunta li, prinsipalmenti kantu es pasa pa prublémas. Tanbê si nu sta ta sufri, nu pode atxa más difísil intende modi ki Jeová sta ta responde nos orason. Pamodi ki nu pode ten serteza ma Jeová ta responde orason di se sérvus? Skrituras ta da-nu serteza ma Jeová ta ama-nu txeu i ma nu ten txeu valor pa el. (Ageu 2:7; 1 Juan 4:10) É pamodi kel-li, ki el ta konvida-nu pa nu pidi se ajuda na orason. (1 Ped. 5:6, 7) El krê djuda-nu lida ku kes prubléma ki nu ta pasa pa el i kontinua ku un amizadi fórti ku el. Txeu bês, nu ta lé na Bíblia ma Jeová responde orason di se sérvus. Bu ta konsigi pensa na un izénplu? w23.05 8 ¶1-4

Dumingu, 5 di janeru

Maria fla: “Nha alma ta lova Jeová”. — Luk. 1:46.

Maria tinha se amizadi ku Jeová. Se fé ka ta dipendeba di kuzê ki Juzé ta fazeba. El konxeba Skrituras dretu. Tanbê el ta traba ténpu pa midita. (Luk. 2:19, 51) Di serteza, amizadi ki Maria tinha ku Jeová pô-l ta bira un bon mudjer. Oji, txeu mudjer ta sforsa pa faze sima Maria. Pur izénplu, un irman ki txoma Emiku, fla: “Antis di N kaza, N ta fazeba orason, N ta studaba i N ta miditaba mi sô. Má dipôs ki N kaza, nha maridu ta fazeba orason pa nos i el ta fazeba adorason na família. Pur isu, N da kónta ma N kumesa ta dipende di kes kuza ki el ta fazeba pa mi. Dipôs, N odja ma N meste kontinuaba ku nha amizadi fórti ku Jeová di mi pa mi. Nton, gósi N ta tra ténpu pa N sta ku nha Deus, pa N ora, pa N lé Bíblia i pa N midita na kuzê ki el ta fla.” (Gál. 6:5) Mudjeris, óras ki nhos kontinua ta bira nhos amizadi ku Jeová más fórti, nhos maridu ta ten más motivu inda pa ilojia i ama nhos. — Pro. 31:30. w23.05 22 ¶6

Sugunda-fera, 6 di janeru

N ta inxina nhos modi ki ta mostradu txeu ruspetu pa Jeová. — Sal. 34:11.

Nu meste dizenvolve grandi ruspetu pa Jeová pamodi nu ka nase ku el. Un manera di faze kel-li é djobe pa kriason ku atenson. Óras ki nu da kónta di modi ki “kes kuza ki kriadu” ta mostra sabedoria, puder i grandi amor di Jeová pa nos, nu ta ten grandi ruspetu i amor pa el. (Rom. 1:20) Otu manera di dizenvolve grandi ruspetu pa Deus, é faze orason sénpri. Óras ki nu ta faze txeu orason, Jeová ta bira más rial pa nos. Kada bês ki nu ta pidi-l forsa pa nu aguenta un provason, nu ta lenbra di se grandi puder. Óras ki nu ta agradese-l pa se Fidju ki el da-nu, nu ta lenbra ma Jeová ta ama-nu. I óras ki nu ta pidi Jeová pa djuda-nu ku un prubléma, nu ta lenbra ma el ten txeu sabedoria. Kes tipu di orason li, ta bira nos ruspetu pa Jeová más grandi. I es ta djuda-nu sta más disididu na ivita faze kalker kuza ki pode straga nos amizadi ku el. w23.06 15 ¶6-7

Térsa-fera, 7 di janeru

É Jeová ki ta da-nu Lei. — Isa. 33:22.

Jeová da-nu leis fásil di intende. Pur izénplu, Grupu Enkaregadu di Óbra na ténpu di apóstlus mostra três manera ki sérvus di Jeová debe kontinua firmi: (1) fuji di idolatria i adora sô Jeová, (2) sigi lei di Jeová ki ta fla ma sangi é sagradu i (3) obi ku órdi di Skrituras di ka seta konportamentu seksual mariadu. (Atus 15:28, 29) Modi ki sérvus di Jeová oji pode mante firmi na kes três asuntu li? Óras ki nu ta adora i obi ku Jeová. El manda israelitas pa es adora sô el. (Deut. 5:6-10) I kantu Diabu tenta Jizus, Jizus fla klaru ma nu debe adora sô Jeová. (Mat. 4:8-10) Pur isu, nu ka ta adora imajen. Tanbê nu ka ta adora algen. Pur izénplu, nu ka ta trata ninhun xéfi di relijion, pulítiku ô kalker algen famozu sima un deus. Nu ta adora sô kel ki “kria tudu kuza”. — Apo. 4:11. w23.07 14-15 ¶3-4

Kuarta-fera, 8 di janeru

Pamodi ruspetu ki un algen ten pa Jeová, el ta afasta di mal. — Pro. 16:6.

Un di kes kuza ki mundu di Satanás más krê é séksu i pornografia. (Efé. 4:19) Pur isu, nu debe dizenvolve grandi ruspetu pa Deus i fuji di kuzas mariadu. Provérbios kapítlu 9, ta pâpia di dôs mudjer. Un ta reprizenta sabedoria i kel otu ta reprizenta tolisi. El ta fla ma kada un faze un konviti pa kes ki ka ten spiriénsia, ki é kes ki ‘ka ten juís’. É sima si kada un di kes mudjer staba ta fla: ‘Nhos ben nha kaza i nhos kume algun kuza!’ (Pro. 9:1, 4-6) Má kontise kuzas diferenti ku kes ki seta kada un di kes konviti. Odja konviti di kel ‘mudjer tola’. (Pro. 9:13-18) Sen vergónha, el ta konvida kes algen ki ka ten spiriénsia pa bai se kaza i pa kume ku el. Kuzê ki ta kontise dipôs? ‘Kes mortu i sen forsa sta la’. Nu ta dadu avizu sobri ‘kel mudjer di má vida’ i ‘kel mudjer ki ta konporta mariadu’. Nu ta fladu: ‘Kaza di kel mudjer ki ta konporta mariadu ta leba algen pa mórti’. (Pro. 2:11-19) Provérbios 5:3-10 ten un avizu sobri un otu ‘mudjer di má vida’ ki ‘se pé ta dixi pa mórti.’ w23.06 21-22 ¶6-7

Kinta-fera, 9 di janeru

Nhos dexa tudu algen odja ma nhos é ikilibradu. — Flp. 4:5.

Ansions debe da un bon izénplu na ser ikilibradu. (1 Tim. 3:2, 3) Pur izénplu, un ansion ka debe atxa ma se opinion sénpri ta setadu sô pamodi el é más bédju di ki kes otu ansion. El ta da kónta ma spritu santu di Jeová pode poi kalker ansion di grupu di ansion ta fla algun kuza ki ta djuda-s toma un bon disizon. I si maioria di ansions konkorda ku un disizon ki ka é kóntra prinsípius di Bíblia, un ansion ki é ikilibradu ta apoia kel disizon, sikrê el ta krê fazeba kuza di manera diferenti. Óras ki nos é ikilibradu, nu ta ten bons rezultadu. Nos amizadi ku irmons i irmans ta fika más midjór i kongregason ta ten pas. Tanbê nu ta ten alegria di konxe algen di kultura i ku manera di ser diferenti. I nu ta fika kontenti di sabe ma sikrê nos tudu é diferenti, nu ta adora Jeová di manera unidu. I más inportanti, nu ta fika kontenti di sabe ma nu sta ta imita nos Deus Jeová ki é ikilibradu. w23.07 25 ¶16-17

Sésta-fera, 10 di janeru

Kes ki ten disirnimentu ta ben intende. — Dan. 12:10.

Daniel studa profesias ku motivason sértu. El krê prendeba verdadi. Tanbê Daniel éra umildi. El sabia ma si el kontinuaba ku un amizadi fórti ku Jeová i ta obi ku el, Jeová ta djudaba el intende kes profesia. (Dan. 2:27, 28) Daniel prova ma el éra umildi pamodi el kunfia ma Jeová ta djudaba el. (Dan. 2:18) Tanbê Daniel studa ku kuidadu. El piskiza kes párti di Skrituras ki tinha na kel ténpu. (Jer. 25:11, 12; Dan. 9:2) Modi ki bu pode imita Daniel? Studa ku motivason sértu. Bu ta studa profesias di Bíblia pamodi bu tene gana di intende verdadi? Nton, Jeová ta djuda-u. (Juan 4:23, 24; 14:16, 17) Alguns ta faze kel-li pa tenta prova ma Bíblia ka ben di Deus. Es ta atxa ma si Bíblia ka ben di Deus, nton es pode disidi di es pa es kuzê ki é dretu i mariadu. Má nu debe studa ku motivason sértu. w23.08 9 ¶7-8

Sábadu, 11 di janeru

Si bu fika dizanimadu... , bu forsa ta fika poku. — Pro. 24:10.

Konpara ku otus pode ser un kuza pizadu pa nos. (Gál. 6:4) Si nu faze asi, nu pode bira invejozu i ta konpiti. (Gál. 5:26) Si nu tenta faze kuzê ki otus sta ta faze, enbóra nu ka ta pode faze-l, nu pode prujudika nos kabésa. I si ‘un speransa ki dimora pa realiza, ta poi korason ta fika duenti’, spera dimás di nos ta dizanima algen más inda! (Pro. 13:12) Faze kel-li pode pô-nu ta fika kansadu dimás i nu ta atraza na nos korida pa vida. Ka bu spera más di ki kel ki Jeová ta iziji di bo. Nunka el ka ta spera pa bu da-l kel ki bu ka ten. (2 Kor. 8:12) Ten serteza ma Jeová ka ta konpara kel ki bu ta faze ku kuzê ki otus ta faze. (Mat. 25:20-23) El ta da-u valor pamodi bu ta sirbi-l di tudu alma, pamodi bu lialdadi, i pamodi bu ta aguenta firmi. w23.08 29 ¶10-11

Dumingu, 12 di janeru

N ta ben móre di sedi? — Juí. 15:18.

Jeová responde pididu di ajuda di Sanson i el faze un milagri pa da-l agu. Kantu Sanson bebe kel agu, ‘el ganha forsa otu bês i el fika dretu.’ (Juí. 15:19, nóta di rodapé) Ta parse ma kel fonti di agu li, kontinua ta izisti txeu ténpu dipôs kantu proféta Samuel skrebe livru di Juízes ku ajuda di spritu santu. Kes israelita ki odja kel agu talvês lenbra ma si es kunfiaba na Jeová, el ta djudaba se sérvus fiel óras ki es mesteba. Nos tanbê nu meste djobe ajuda di Jeová, ka ta inporta ki kapasidadis ki nu pode ten ô kuzê ki dja nu faze na se sirvisu. Nu debe ser umildi i seta ma sô nu ta konsigi faze kel ki Jeová ta pidi-nu si nu kunfia na el. Sima Sanson ganha forsa kantu el bebe kel agu ki Jeová da-l, nos amizadi ku Jeová ta bira más fórti óras ki nu ta pruveta tudu kes kuza ki Jeová ta da-nu pa nu kontinua fiel pa el. — Mat. 11:28. w23.09 4 ¶8-10

Sugunda-fera, 13 di janeru

Un respósta mansu ta branda raiba, má un palavra duru ta omenta raiba. — Pro. 15:1.

Kuzê ki nu pode faze óras ki un algen ta provoka-nu, sima óras ki es ta pâpia mal di nómi di Deus ô di Bíblia? Nu debe pidi Jeová se spritu santu i se sabedoria pa responde di manera brandu. I si dipôs nu da kónta ma nu ka aji dretu? Nu pode ora otu bês sobri kel asuntu i pensa na modi ki nu pode midjora si nu provokadu otu bês. Si nu faze si, Jeová ta da-nu se spritu santu ki ta djuda-nu kontrola i mostra brandura. Ten txeu testu di Bíblia ki pode djuda-nu óras ki é difísil pâpia ku brandura. Spritu santu di Deus pode djuda-nu lenbra di kes testu. (Juan 14:26) Pur izénplu, kes prinsípiu ki nu ta atxa na livru di Provérbios pode djuda-nu mostra brandura. (Pro. 15:18) Kel livru di Bíblia li tanbê ta mostra-nu ma é bon kontinua kalmu na situasons difísil. — Pro. 10:19; 17:27; 21:23; 25:15. w23.09 15 ¶6-7

Térsa-fera, 14 di janeru

N krê lenbra nhos sénpri di kes kuza li. — 2 Ped. 1:12.

Apóstlu Pedru sabia ma el staba kuazi ta móre. Dja el tinha txeu anu ta sirbi Jeová di manera fiel. El kunpanha Jizus, el kumesa trabadju di pregason pa kes algen ki ka éra judeu i dipôs el bira ta faze párti di grupu enkaregadu di óbra. Má, Jeová da-l más trabadju pa el faze. Pa vólta di anu 62 ti 64 D.K., Jeová uza-l pa skrebe dôs karta ki ta faze párti di Bíblia, ki é 1 i 2 Pedru. (2 Ped. 1:13-15) Pedru skrebe se dôs karta na un ténpu ki se irmons staba tristi “pamodi txeu provason”. (1 Ped. 1:6) Ómis mau staba ta tenta poi ensinus falsu i konportamentu mariadu déntu di kongregason. (2 Ped. 2:1, 2, 14) Irmons ki ta moraba na Jiruzalen staba kuazi ta pasa pa “fin di tudu kes kuza”, ki éra distruison di Jiruzalen i di se ténplu, ki romanus ta ben fazeba. (1 Ped. 4:7) Di serteza kes karta di Pedru djuda kes irmon odja kuzê ki es pode fazeba pa aguenta firmi na kes prubléma ki es staba ta pasa pa el i priparaba pa kes ki staba pa ben. w23.09 26 ¶1-2

Kuarta-fera, 15 di janeru

[Kristu] prende ser obidienti pamodi kes kuza ki el sufri. — Ebr. 5:8.

Sima Jizus, txeu bês nu ta prende obi óras ki nu sta na situasons difísil. Pur izénplu, na komésu di COVID-19, foi difísil pa bo obi kantu nu fladu pa nu para di sisti runion na Salon di Reinu i pa nu para pregason di kaza en kaza? Má, bu obidiensa proteje-u, djuda kongregason sta unidu i bu agrada Jeová. Gósi, nos tudu sta más ben priparadu pa obi ku kes orientason ki nu ta ben dadu na grandi tribulason. Nos vida pode ben dipende di kel-li! (Jó 36:11) Nu ta skodje obi ku Jeová, prinsipalmenti pamodi nu ta ama-l i nu krê pô-l ta fika kontenti. (1 Juan 5:3) Nunka nu ka ta konsigi paga Jeová pa tudu kes kuza ki dja el faze pa nos. (Sal. 116:12) Má nu pode obi ku el i ku kes ki ten autoridadi. Si nu obi, nu ta mostra ma nu ten sabedoria. I ken ki ten sabedoria ta poi korason di Jeová ta fika kontenti. — Pro. 27:11. w23.10 11 ¶18-19

Kinta-fera, 16 di janeru

Nhos adora kel ki faze séu [i] téra. — Apo. 14:7.

Si un anju papiaba ku bo, bu ta obiba kuzê ki el tinha pa fla? Gósi, un anju sta ta pâpia ku algen di “tudu nason, língua, tribu i povu.” Kuzê ki es sta ta fla? “Nhos ten grandi ruspetu pa Deus i nhos da-l glória... Nhos adora kel ki faze séu [i] téra”. (Apo. 14:6, 7) Jeová é kel úniku Deus verdaderu ki tudu algen debe adora. Nu ten txeu gratidon pamodi el da-nu oportunidadi di adora-l na se grandi ténplu spritual! Kuzê ki é kel ténplu spritual i na undi ki nu pode atxa informasons sobri el? Ténplu spritual ka é un prédiu. Ténplu spritual ta reprizenta tudu kuza ki Jeová sta ta faze ku bazi na sakrifisiu di Jizus, pa nu pode adora-l sima el ta krê. Apóstlu Paulu splika kel-li midjór na kel karta ki el skrebe pa kes ebreu, ki ta viveba na Judea. w23.10 24 ¶1-2

Sésta-fera, 17 di janeru

“É ka ku forsa di trópas nen ku puder, má é ku nha spritu”, é Jeová... ki fla. — Zac. 4:6.

Na anu 522 A.K., kes inimigu di judeus konsigi poi govérnu di Pérsia ta pô-s ta para di konpo ténplu di Jeová. Má Zakarias da kes judeu serteza ma Jeová ta uzaba Se spritu santu pa djudaba es kontinua sikrê ku kalker prubléma. Na anu 520 A.K., rei Dariu dexa-s kontinua ta konpo ténplu i ti el da-s dinheru pa kel trabadju. I tanbê el da órdi pa kes algen di govérnu djuda-s. (Esd. 6:1, 6-10) Jeová promete se povu ma el ta djudaba es si es poba trabadju di konpo ténplu na primeru lugar. (Ageu 1:8, 13, 14; Zac. 1:3, 16) Koraji ki kes proféta da kes judeu, djuda-s kumesa trabadju di konpo ténplu otu bês na anu 520 A.K., i es tirmina di faze-l na ménus di 5 anu. Pamodi kes judeu poi vontadi di Deus na primeru lugar sikrê ku prublémas, Jeová da-s kuzê ki es staba ta meste. Rezultadu di kel-li é ki es adora Jeová ku alegria. — Esd. 6:14-16, 22. w23.11 15 ¶6-7

Sábadu, 18 di janeru

Sigi di pértu kes pasu di fé ki nos pai Abraon da. — Rom. 4:12.

Enbóra txeu algen dja obi ta papiadu di Abraon, maioria di es sabe poku kuza sobri el. Má, bu sabe txeu kuza sobri Abraon. Pur izénplu, bu sabe ma Bíblia ta txoma Abraon di “pai di tudu kes ki ten fé”. (Rom. 4:11) Talvês bu ta pergunta: ‘N pode ser sima Abraon i ten un fé fórti na Jeová?’ Bu ta pode sin. Un manera di nu konsigi ten un fé sima di Abraon é studa se izénplu. Abraon sénpri faze kuzê ki Deus ta mandaba el. El muda pa un téra lonji di se kaza, el mora na téndas pa txeu anu i el staba prontu pa sakrifika se fidju Izaki ki el ta amaba txeu. Abraon faze tudu kes kuza li pamodi el tinha un fé fórti na Jeová. Pamodi se fé i se bons óbra, Abraon dexa Jeová kontenti i el bira amigu di Deus. (Tia. 2:22, 23) Jeová krê pa nos tudu i bo tanbê, ten se aprovason i bira se amigu. É pur isu, ki através di se spritu santu el poi Paulu i Tiagu ta skrebe sobri izénplu di Abraon na Bíblia. w23.12 2 ¶1-2

Dumingu, 19 di janeru

Tudu algen debe sta prontu pa obi, má el ka debe pâpia faxi. — Tia. 1:19.

Irmans, nhos prende obi ku atenson i pâpia ku bondadi. Sérvus di Jeová meste prende pâpia dretu ku otus. Disiplu Tiagu da-nu un bon konsedju, kantu el fla kes palavra ki sta di riba. Óras ki nu ta obi ku atenson kuzê ki otus ta fla, nu ta “poi na lugar di kunpanheru”. (1 Ped. 3:8) Si bu ka ten serteza ma bu intende dretu kuzê ki algen sta fla ô modi ki el sta xinti, faze-l perguntas ku jetu. Dipôs, pensa un bokadinhu antis di responde. (Pro. 15:28, nóta di rodapé) Pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N sta ben fla é verdadi i el ta da koraji? El ta mostra bondadi i ruspetu?’ Prende ku kes irman maduru ki ta obi ku atenson i ki ta pâpia ku bondadi. (Pro. 31:26) Presta atenson na modi ki es ta pâpia. Óras ki nu ta prende faze kes kuza li dretu é más fásil nu ten bons amigu i mante pas ku otus algen. w23.12 21 ¶12

Sugunda-fera, 20 di janeru

Kenha ki ta krê fika el sô... sta dispreza sabedoria. — Pro. 18:1.

Oji Jeová pode uza família, amigus ô ansions pa djuda-nu. Má óras ki nu sta dizanimadu talvês nu ta krê fika lonji di otus algen. Nu ta krê fika nos sô i kel-li é un kuza normal. Kuzê ki nu pode faze pa nu resebe ajuda di Jeová? Luta kóntra kel vontadi di fika bo sô. Óras ki nu ta fika nos sô, txeu bês nu ta kumesa ta pensa sô na nos kabésa i na kes prubléma ki nu sta ta pasa pa el. I pamodi kel-li, nu pode ka toma bons disizon. É klaru ki alvês nos tudu nu meste fika nos sô prinsipalmenti óras ki un kuza difísil kontise ku nos. Má si nu fika nos sô pa txeu ténpu, nu pode sta ta nega ajuda di kes algen ki Jeová sta ta uza pa djuda-nu. Nton, seta ajuda di bu família, amigus i ansions. Odja-s sima pesoas ki Jeová sta ta uza pa djuda-u. — Pro. 17:17; Isa. 32:1, 2. w24.01 24 ¶12-13

Térsa-fera, 21 di janeru

Ka debe pasa nabadja na se kabésa. — Núm. 6:5.

Nazireus faze votu di ka korta kabélu. Kel-la éra un manera ki es ta mostraba ma es ta obiba ku Jeová di tudu korason. Má tevi momentus na Israel ki kes nazireu ka foi ruspetadu, nen es ka apoiadu. Kes nazireu meste tinha txeu koraji pa kunpriba ses votu i sérba diferenti di otus algen. (Amós 2:12) Pamodi nu skodje obi ku Jeová, otus algen ta repara ma nos tanbê é diferenti. Nu meste ten koraji pa nu fla otus algen na trabadju ô na skóla ma nos é Tistimunha di Jeová. I sima atitudi i konportamentu di mundu sta bira más piór, talvês ta ser más difísil vive di akordu ku prinsípius di Bíblia i pâpia ku otus sobri notísias sábi. (2 Tim. 1:8; 3:13) Lenbra sénpri ma óras ki nu ta ‘poi korason di Jeová ta fika kontenti’, ku koraji nu ta mostra ma nos é diferenti di kes algen ki ka ta sirbi-l. — Pro. 27:11; Mal. 3:18. w24.02 16 ¶7; 17 ¶9

Kuarta-fera, 22 di janeru

Nhos resebe kunpanheru dretu. — Rom. 15:7.

Repara modi ki irmons na kongregason na Roma éra diferenti di kunpanheru. Alguns di es éra judeus ki inxinadu obi ku Lei di Muizés. Má kes otu éra di otus nason ki kriadu di manera diferenti. Alguns irmon talvês éra skravu, otus ka éra skravu i talvês ti otus éra dónu di skravu. Modi ki kes irmon vense kes diferénsa li i bira ses amor pa kunpanheru más fórti? Apóstlu Paulu insentiva-s: “Nhos resebe kunpanheru dretu”. Kuzê ki el krê flaba? Palavra gregu ki traduzidu pa “resebe” ta da ideia di resebe un algen ku bondadi, ô di manera dretu, sima óras ki algen ta resebe otus na se kaza, ô bira ses amigu i pasa ténpu ku es. Pur izénplu, Paulu fla Filemon pa “resebe dretu” Onézimu, se skravu ki fuji. (Flm. 17) Ákila ku Prisila tanbê resebe Apolu dretu. Es “leba-l” pa ses kaza i es splika-l más dretu sobri kes kuza ki Jizus inxina. (Atus 18:26) Kes irmon li ka dexa diferénsa dividi-s, má envês di kel-li, es resebe kunpanheru dretu. w23.07 6 ¶13

Kinta-fera, 23 di janeru

Nhas promésa ki N faze pa Jeová, N ta kunpri-s. — Sal. 116:14.

Kel motivu más inportanti ki ta motiva-u pa bu da bu vida pa Jeová é pamodi bu ta ama-l. Bu amor ka ten bazi sô na sentimentu. Envês di kel-li, el ten bazi na “konhisimentu izatu” i na “intendimentu ki spritu ta da”, ki krê fla kes kuza ki bu prende sobri Jeová ki poi kel amor ki bu ten pa el ta bira más fórti. (Kol. 1:9) Studa Bíblia pô-u ta ten serteza ma (1) Jeová é un algen rial, (2) Bíblia é se Palavra i (3) Jeová ta uza se organizason pa faze se vontadi. Pa un algen da se vida pa Jeová, el debe konxe kes ensinu prinsipal ki sta na Palavra di Deus i vive di akordu ku es. El debe faze se midjór pa pâpia ku otus algen sobri kuzê ki el prende. (Mat. 28:19, 20) Se amor pa Jeová ta bira más fórti i na se korason el ta dizeja sirbi sô El. É kel-li ki kontise ku bo? w24.03 4-5 ¶6-8

Sésta-fera, 24 di janeru

Es ta bira sô un karni. — Jén. 2:24.

Abigail éra kazadu ku Nabal, un ómi ki Bíblia ta fla ma éra brutu i ma tinha mau konportamentu. (1 Sam. 25:3) Talvês foi difísil pa Abigail vive ku un ómi si. Abigail tevi oportunidadi di kaba ku se kazamentu? Sin. El tevi un oportunidadi kantu Davidi, ki ta ben sérba rei di Israel, krê mataba se maridu pamodi el ofende Davidi i se trópas. (1 Sam. 25:9-13) Abigail pode fujiba i dexaba Davidi mataba Nabal. Envês di kel-li, el konvense Davidi pa ka mata Nabal. (1 Sam. 25:23-27) Pamodi ki Abigail faze kel-li? Abigail ta amaba Jeová i el ta ruspetaba se leis sobri kazamentu. El sabia ma pa Jeová, kazamentu é sagradu. El krê dexaba Jeová kontenti i kel-li motiva-l pa el faze tudu kel ki el ta podeba pa proteje se família i kel-li ta inkluiba se maridu. El aji faxi pa inpidi Davidi di mata Nabal. w24.03 16-17 ¶9-10

Sábadu, 25 di janeru

N ta daba nhos forsa ku palavras di nha bóka. — Jó 16:5.

Ten algun algen na bu kongregason ki sta ta sforsa pa bira se vida más sinplis pa el pode faze más na sirvisu pa Jeová? Bu konxe algun jóven ki ku koraji sta ta sforsa pa ser diferenti di otus algen na skóla mésmu ki é difísil faze kel-li? Ten kes ki sta ta sforsa pa kontinua fiel pamodi es sta pasa pa opozison na família? Sta disididu na faze tudu kel ki bu ta pode pa da kes algen li koraji i pa fla-s modi ki bu ta fika kontenti pamodi ses koraji i pamodi kuzê ki es sta ta faze pa Jeová. (Flm. 4, 5, 7) Jeová sabe ma nu krê dexa-l kontenti i ma nu sta dispostu na faze sakrifisius pa nu kunpri nos votu di didikason. El ta da-nu valor óras ki el ta dexa-nu mostra nos amor pa El di maneras diferenti. (Pro. 23:15, 16) Nton, nos tudu nu meste sta disididu na kontinua ta sirbi Jeová i di livri vontadi da-l nos midjór. w24.02 18 ¶14; 19 ¶16

Dumingu, 26 di janeru

El anda pa tudu kel lugar ta faze kuzas dretu i ta kura. — Atus 10:38.

Imajina kel séna li na fin di anu 29 D.K. na komésu di trabadju di pregason di Jizus. El ku se mai Maria konvidadu pa un fésta di kazamentu na Kanan. Ta parse ma Maria staba ta djudaba es kuida di kes konvidadu. Duránti fésta di kazamentu kontise un prubléma. Vinhu kaba. Maria bai faxi pa se fidju i el fla-l: “Es ka tene vinhu.” (Juan 2:1-3) Kuzê ki Jizus faze? El transforma agu na un “bon vinhu”. (Juan 2:9, 10) Jizus faze txeu otus milagri duránti se trabadju di pregason. El uza puder ki el tinha pa faze milagri pa djuda un monti algen. Pur izénplu, na dôs di kes milagri ki el faze, el da kumida pa 5 mil ómi i dipôs pa 4 mil ómi. Kel-li krê fla ma talvês el da más di 27 mil algen kumida, ki ta inklui mudjer ku mininu ki tanbê staba la. (Mat. 14:15-21; 15:32-38) Na kes dôs bês li, Jizus tanbê kura txeu algen duenti. — Mat. 14:14; 15:30, 31. w23.04 2 ¶1-2

Sugunda-fera, 27 di janeru

Ami, Jeová, bu Deus, N ta pega bu mô direita; ami é kel ki ta fla-u: ‘Ka bu ten medu. N ta ba djuda-u.’ — Isa. 41:13.

Dipôs ki kontise un kuza txeu difísil, ten dias ki nu pode xinti sen forsa i dizanimadu. Sima Elias, nu pode xinti ma é difísil labanta i nu ta krê sô durmi. (1 Reis 19:5-7) Nu pode meste ajuda pa nu kontinua ta faze nos sirvisu pa Jeová. Na kes situason li, Jeová ta garanti-nu ma el ta djuda-nu, sima el fla na testu di oji. Rei Davidi xinti kel ajuda li. Kantu ki el pasa pa provasons i se inimigus krê mataba el, Davidi fla Jeová: ‘Bu mô direita ta susti-m’. (Sal. 18:35) Jeová txeu bês, ta uza otus algen pa da-nu kel ajuda ki nu meste. Pur izénplu, kantu Davidi staba ta xinti sen forsa, se amigu Jonatan vizita-l i da-l forsa i koraji através di se palavras. (1 Sam. 23:16, 17) Di mésmu manera, Jeová skodje Elizeu pa da Elias kel ajuda ki el staba ta meste. — 1 Reis 19:16, 21; 2 Reis 2:2. w24.01 23-24 ¶10-12

Térsa-fera, 28 di janeru

É Jeová ki ta da sabedoria; di se bóka ta sai konhisimentu i disirnimentu. — Pro. 2:6.

Na Provérbios kapítlu 9 kel mudjer ki ta reprizenta ‘sabedoria di verdadi’ ta inxina-nu ma Jeová gosta di da i ma el ta da-nu txeu kuza bon. Kes versíklu li ta fla ma kel mudjer faze kumida, mistura vinhu i el poi méza na se kaza. (Pro. 9:2, nóta di rodapé) I versíklus 4 i 5 ta fla: ‘El [sabedoria di verdadi] ta fla kes ki ka ten juís: “Nhos ben, nhos kume nha pon.”’ Pamodi ki nu debe bai pa kaza di sabedoria di verdadi i kume se kumida? Jeová krê pa se fidjus ten sabedoria i pa es sta suguru. El ka krê pa nu prende kes lison di vida di manera difísil, ku kuzas kasábi ki nu ta pasa pa el i ki nu ta rapende. É pur isu ki ‘el ta guarda sabedoria pa kes algen justu’. (Pro. 2:7) Óras ki nu ten grandi ruspetu pa Jeová, nu ta krê dexa-l kontenti ku nos. Nu ta obi ku se konsedjus ki ten sabedoria i nu ta fika kontenti di sigi-s. — Tia. 1:25. w23.06 23 ¶14-15

Kuarta-fera, 29 di janeru

Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra. — Ebr. 6:10.

Sikrê nu ka ta konsigi faze tudu kel ki nu ta gostaba pa Jeová, nu pode ten serteza ma el ta da txeu valor pa sforsu sinseru ki nu ta faze pa agrada-l. Modi ki nu sabe kel-li? Na ténpu di Zakarias, Jeová pidi-l pa el faze un koroa ku oru i prata ki kes judeu ki fika na Babilónia oferese. (Zac. 6:11) ‘Kel koroa’ ta sirbiba pa ‘lenbraba’ di ses kontribuison ki es faze di korason. (Zac. 6:14, nótas di rodapé) Nu pode ten serteza ma Jeová nunka ka ta skese di sforsu ki nu ta faze di korason pa sirbi-l duránti ténpus difísil. Di serteza nu ta ben kontinua ta lida ku prublémas na ténpu di fin i situason pode ben bira kada bês más piór. (2 Tim. 3:1, 13) Má, nu ka debe dexa preokupason dimás toma kónta di nos. Nu debe lenbra di kes palavra ki Jeová fla se povu na ténpu di Ajeu: ‘N sta ku nhos... Ka nhos xinti medu.’ (Ageu 2:4, 5) Nos tanbê nu pode ten serteza ma Jeová ta sta ku nos timenti nu ta faze nos midjór pa faze se vontadi. w23.11 19 ¶20-21

Kinta-fera, 30 di janeru

Ami é un ómi pekador. — Luk. 5:8.

Kes kuza mariadu ki apóstlu Pedru faze pode ka staba na Bíblia. Má, ku ajuda di spritu santu es sta na Bíblia pa inxina-nu alguns lison. (2 Tim. 3:16, 17) Prende ku Pedru ki tinha frakézas i sentimentus sima di nos, pode djuda-nu odja ma Jeová ka ta spera pa nu ser perfeitu. El ka krê pa nu dizisti, má pa nu kontinua firmi sikrê ku frakézas. Pamodi ki nu ka debe dizisti? Sikrê nu xinti ma dja nu vense algun frakéza, nu pode ten un rekaída. Má simé, nu ta kontinua ta sforsa pa midjora. Nos tudu nu ta fla ô nu ta faze kuzas ki dipôs nu ta rapende. Má si nu ka dizisti, Jeová ta djuda-nu kontinua ta midjora. (1 Ped. 5:10) Konpaxon ki Jizus mostra Pedru sikrê ku se fadjas, pode motiva-nu pa nu kontinua ta sirbi Jeová. w23.09 20-21 ¶2-3

Sésta-fera, 31 di janeru

Sinhor, si bu staba li nha irmon ka ta moreba. — Juan 11:21.

Jizus pode kuraba Lázaru, sima Marta fla na testu di oji. Má Jizus krê fazeba un kuza ki ta dexaba algen más dimiradu inda. El fla Marta: “Bu irmon ta ben labanta.” Tanbê el fla: “Ami é resureison i vida”. (Juan 11:23, 25) Deus da Jizus puder pa resusita kes algen ki móre. Antis dja el resusitaba un minina lógu dipôs ki el móre. I tanbê dja el resusitaba un rapás, ki pa kel ki ta parse, moreba na kel dia. (Luk. 7:11-15; 8:49-55) Má el ta konsigi resusitaba un algen ki dja tinha kuatu dia mortu i ki se korpu dja kumesaba ta disfaze? Maria, kel otu irman di Lázaru, bai inkontra ku Jizus. El fla kel mésmu kuza ki se irman dja flaba: “Sinhor, si bu staba li, nha irmon ka ta moreba.” (Juan 11:32) Kantu Jizus odja i obi Maria i otus algen ki staba djuntu ku el ta txora, el fika txeu tristi. Pamodi el xinti txeu péna di se amigus, el txora. El ta intende modi ki mórti di un algen ki nu ta ama ta duê. Di serteza el tene gana di kaba ku kuzas ki ta pô-nu ta txora! w23.04 10-11 ¶12-13

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen