Febreru
Sábadu, 1 di febreru
N ta obi nhos. — Jer. 29:12.
Kantu Rei Ezekias staba txeu duenti, el pidi Jeová pa djuda-l rekupera. Jeová responde se orason i el kura-l. (2 Reis 20:1-6) Má kantu apóstlu Paulu inplora Jeová ta pidi-l pa afasta di el se “spinhu na karni”, Jeová ka kaba ku se prubléma. (2 Kor. 12:7-9) Rei Eródis krê mataba apóstlus Tiagu i Pedru. Tiagu matadu i Jeová faze un milagri pa salva Pedru. (Atus 12:1-11) Nu pode pergunta: ‘Pamodi ki Jeová salva Pedru, má el ka salva Tiagu?’ Bíblia ka ta fla. Má nu pode ten serteza ma manera di Jeová faze kuzas ‘nunka é ka injustu’. (Deut. 32:4) Alvês, Jeová pode ka responde nos orason di un manera ki nu staba ta spera. Má, dja ki nu ta kunfia ma Jeová sénpri ta responde nos orason ku amor i di manera justu, nu ka ta kexa di manera ki el ta skodje responde nos orason. — Jó 33:13. w23.11 21 ¶6
Dumingu, 2 di febreru
Kel sabedoria ki ta ben di riba... é... prontu pa obi. — Tia. 3:17.
Jeová uza Tiagu pa skrebe ma kes algen ki ten sabedoria ta sta “prontu pa obi.” Pensa na kuzê ki kel-li krê fla. Nu debe tene gana di obi ku kes ki Jeová da algun autoridadi. É klaru ki Jeová ka ta spera pa nu obi ku un algen ki ta pidi-nu pa nu ka obi ku se mandamentus. (Atus 4:18-20) Pode ser más fásil nu obi ku Jeová di ki obi ku un algen, pamodi Jeová sénpri ta da orientasons perfeitu. (Sal. 19:7) Kes algen ki ten autoridadi, é ka perfeitu. Má simé, nos Pai na séu da pai ku mai, kes funsionáriu di govérnu i ansions algun autoridadi. (Pro. 6:20; 1 Tes. 5:12; 1 Ped. 2:13, 14) Óras ki nu ta obi ku es, na verdadi nu sta obi ku Jeová. w23.10 6 ¶2-3
Sugunda-fera, 3 di febreru
Kes palavra li é fiel i verdaderu. — Apo. 21:5.
Un manera di bira nos fé más fórti, é pensa na puder di Jeová. El ten puder di kunpri tudu kuza ki el promete. El pode faze kel-li pamodi el é Deus Tudu-Poderozu. (Jó 42:2; Mar. 10:27; Efé. 3:20) El promete Abraon ku Sara ma es ta tinha un fidju na ses bedjisa. (Jén. 17:15-17) Tanbê, el fla Abraon ma el ta ben daba téra di Kanan pa se disendentis. Duránti txeu anu, kes israelita ki éra disendenti di Abraon, éra skravu na Ijitu. Pur isu, talvês ta parseba ma kel promésa li nunka ka ta kunpriba. Má el kunpri. El fla Maria, ki éra vírjen, ma el ta tinha un fidju ki ta sérba Fidju di Deus. Kel-li ta kunpriba un promésa ki Jeová fazeba monti ténpu antis na jardin di Éden! (Jén. 3:15) Óras ki nu ta pensa na tudu kes promésa ki Jeová faze i na modi ki el kunpri-s, nu ta odja ma el ten txeu puder. Pur isu, nos fé na se promésa di mundu novu ta bira más fórti. — Jos. 23:14; Isa. 55:10, 11. w23.04 28 ¶10-12
Térsa-fera, 4 di febreru
Ó Jeová, obi nha orason; obi nha súplika di ajuda. — Sal. 143:1.
Jeová responde kes orason di Davidi i el djuda-l na kes situason prigozu. (1 Sam. 19:10, 18-20; 2 Sam. 5:17-25) Nos tanbê nu pode ten serteza di kel-li. (Sal. 145:18) Jeová pode ka responde nos orason di manera ki nu ta spéra. Paulu fla Jeová pa tra-l ‘un spinhu na karni’. Paulu faze orason três bês sobri kel prubléma difísil li. Jeová responde kes orason? Sin, má ka éra di manera ki Paulu staba ta spéra. Envês di Jeová kaba ku kel prubléma di Paulu, el da-l puder ki el mesteba pa kontinua ta sirbi-l di manera fiel. (2 Kor. 12:7-10) Alvês tanbê nu pode resebe un respósta ki é diferenti di kel ki nu sta ta spéra. Nu pode ten serteza ma Jeová sabe dretu modi ki el ta djuda-nu. El pode ti ‘faze mutu más txeu inda di ki tudu kel ki nu ta pidi ô ki nu ta imajina’. (Efé. 3:20) É pamodi kel-li, ki respósta pa nos orason pode ben na un óra ô di un manera ki nu ka sta ta spéra. w23.05 8-9 ¶4-6
Kuarta-fera, 5 di febreru
Ta ben txiga óra ki tudu kes ki sta na sipultura ta ben obi se vós i es ta sai. — Juan 5:28, 29.
Di vês en kuandu, é bon nu pensa na kel promésa di Bíblia ma ta ben ten un resureison na futuru. Pamodi? Pamodi nunka nu ka ta sabe ki óra ki nu pode panha un duénsa ki ta poi nos vida na prigu ô ki óra ki pode móre un algen ki nu ta ama. (Ecl. 9:11; Tia. 4:13, 14) Nos speransa di resureison pode djuda-nu aguenta firmi óras ki nu ta pasa pa kes prubléma li. (1 Tes. 4:13) Bíblia ta da-nu serteza ma nos Pai ki sta na séu konxe-nu dretu i el ta ama-nu txeu. (Luk. 12:7) Jeová konxe-nu dretu di tal manera ki el ta ben resusita-nu ku kel mésmu manera di ser i ku nos lenbransa. Jeová ta ama-nu txeu el ta da-nu xansi di vive pa tudu ténpu, sikrê nu móre el ta resusita-nu! Pamodi ki nu pode kridita na promésa di resureison? Pamodi nu ten serteza ma kel algen ki faze kel promésa tene gana i tanbê el ten puder ô kapasidadi di kunpri-l. w23.04 8-9 ¶2-4
Kinta-fera, 6 di febreru
[Juzé ku Maria] tinha kustumu di baba pa Jiruzalen pa Fésta di Páskua. — Luk. 2:41.
Juzé ku Maria tanbê faze kuzas djuntu pa kontinua ku ses amizadi ku Jeová fórti. Es sabia ma éra inportanti adora Jeová djuntu na família. (Luk. 2:22-24; 4:16) Kel-li é un bon izénplu pa kes ki é kazadu oji! Si nhos ten fidjus, sima Juzé ku Maria, pode ser difísil sisti runion ô tra ténpu pa faze adorason na família. Pode ser más difísil inda nhos ranja ténpu pa studa ô faze orason djuntu ku kunpanheru. Má, nhos lenbra ma óras ki nhos ta adora Jeová djuntu, nhos pode bira más se amigu i más amigu di kunpanheru. Pur isu, nhos poi adorason pa Jeová na primeru lugar. Si bu tene prubléma na kazamentu, talvês nen nhos ka ten gana más di faze adorason na família djuntu. Na kel situason li, nhos kumesa ta analiza algun kuza kurtu i ki nhos gosta. Kel-li pode djuda nhos ama kunpanheru más txeu i krê adora Jeová djuntu. w23.05 22 ¶7-8
Sésta-fera, 7 di febreru
Obadias tinha txeu ruspetu pa Jeová. — 1 Reis 18:3.
Modi ki ten grandi ruspetu djuda Obadias? El djuda-l bira onéstu i di kunfiansa. Pur isu, rei skodje-l pa el bira enkaregadu di se palásiu. (Konpara ku Neemias 7:2.) Kel grandi ruspetu ki Obadias tinha pa Deus, tanbê djuda-l ten un kualidadi ki el ta mesteba, ki éra koraji. El vive na ténpu di rei Akabi. (1 Reis 16:30) Tanbê Jizabel, ki éra mudjer di Akabi i ki ta adoraba Baal, ta odiaba Jeová di tal manera ki el tenta kaba ku adorason verdaderu na reinu di nórti. Ti el mata txeu proféta di Deus. (1 Reis 18:4) Kantu Jizabel kumesa ta djobe kes proféta di Deus pa mata-s, Obadias panha 100 proféta i el sukundi-s ‘na grupus di 50 na kada kavérna, i el sustenta-s ku pon i ku agu.’ (1 Reis 18:13, 14) Si Jizabel diskubriba, di serteza el ta mataba Obadias ki éra korajozu. É klaru ki talvês Obadias tinha medu i el ka krê moreba. Má amor ki Obadias tinha pa Jeová i pa kes ki ta sirbiba El, éra más grandi di ki amor ki el tinha pa se vida. w23.06 16 ¶9-10
Sábadu, 8 di febreru
Ami, Jeová, mi é... kel ki ta gia-u. — Isa. 48:17.
Jeová sta kontinua ta orienta se povu oji sima el faze na pasadu. El ta faze kel-li através di se Palavra, ki é Bíblia, i di se Fidju ki é kabésa di kongregason. Nu ten próvas klaru ki ta mostra tanbê ma Deus sta kontinua ta uza ómis pa orienta se povu? Sin. Pur izénplu, pensa na kuzê ki kontise dipôs di anu 1870. Charles Taze Russell ku se kunpanherus kumesa ta intende ma anu di 1914 ta sérba un anu inportanti pa Reinu di Deus. (Dan. 4:25, 26) Es konsigi intende kel-li ku bazi na profesias ki sta na Bíblia. Jeová staba ta orienta kes piskiza ki es staba ta faze? Klaru ki sin. Kuzas ki kontise na mundu na anu 1914 prova ma Reinu di Deus dja kumesaba ta governa. Na kel anu, Primeru Géra na Mundu Interu kumesa, i dipôs tevi txeu duénsa, tremor di téra i falta di kumida. (Luk. 21:10, 11) Jeová di serteza uza kes ómi sinseru li pa djuda se povu. w24.02 22 ¶11
Dumingu, 9 di febreru
Difikuldadis di algen justu é txeu, má Jeová ta libra-l di tudu es. — Sal. 34:19.
Nos é povu di Jeová, pur isu nu sabe ma el ta ama-nu i el krê pa nu ten kel midjór vida ki ten. (Rom. 8:35-39) Tanbê, nu ten serteza ma si sénpri nu sigi prinsípius di Bíblia nu ta ten bons rezultadu. (Isa. 48:17, 18) Má modi ki nu debe reaji si nu pasa pa un prubléma ki nu ka staba ta spera? Pur izénplu, un algen di nos família pode dexa-nu tristi di algun manera. Nu pode pasa pa prublémas di saúdi gravi ki ka ta dexa-nu faze más pa Jeová. Nu pode pasa pa un dizastri na naturéza ô nu pode pasa pa pirsigison pamodi nos fé. Óras ki nu pasa pa kes prubléma li, talvês nu pode pergunta: ‘Pamodi ki kel-li sta ta kontise ku mi? N faze algun kuza mariadu? Kel-li ta mostra ma Jeová ka sta ta abensua-m?’ Dja bu kustuma xinti asi? Si dja bu pasa pa kel-li, ka bu dizanima. Txeu sérvu di Jeová fiel sta ta luta ku sentimentus sima kes-li. — Sal. 22:1, 2; Hab. 1:2, 3. w23.04 14 ¶1-2
Sugunda-fera, 10 di febreru
N disidi obi ku bus lei na tudu situason. — Sal. 119:112.
Óras ki nu xinti tentadu na faze algun kuza mariadu, lógu nu ta ivita pensa ô faze kalker kuza ki pode prujudika nos amizadi ku Jeová. Jeová ta spera pa nu ser “obidienti di korason”. (Rom. 6:17) Kuzê ki el ta fla-nu é sénpri midjór pa nos i nu ka pode muda se leis. (Isa. 48:17, 18; 1 Kor. 6:9, 10) Diabu ta uza violénsia i preson pa tenta frakise nos disizon. Se obijetivu é “satadja-nu”, ô kaba ku nos amizadi ku Jeová. (1 Ped. 5:8) Kes irmon na ténpu di apóstlus amiasadu, sotadu i matadu pamodi es staba disididu na kontinua firmi. (Atus 5:27, 28, 40; 7:54-60) Ti inda Satanás sta kontinua ta uza pirsigison. Nu ta odja kel-li klaru na manera ki nos irmons i irmans ta maltratadu di manera kruel na Rúsia i na otus país ki nos irmons ku irmans ta pirsigidu di un manera ô di otu. Alén di pirsigison Satanás ta uza “armadilha”. — Efé. 6:11. w23.07 15-16 ¶6-9
Térsa-fera, 11 di febreru
Pamodi amor... nu kria na tudu kuza. — Efé. 4:15.
Sima bu ta ba ta studa Palavra di Deus más txeu, bu amor pa Jeová ta bira más fórti. Kel amor li ta pô-u ta sigi kuzê ki bu ta prende. Bu ta toma kes midjór disizon ku bazi na prinsípius di Bíblia. Bu ta midjora bu atitudi i bu manera di konporta pamodi bu krê agradaba Deus. Sima un mininu ta imita se pai ki ta ama-l, bu ta tenta imita bu Pai na séu. (Efé. 5:1, 2) Nu pode pensa na kes pergunta li: ‘Nha amor pa Jeová gósi é más fórti di ki kantu N batiza? Désdi ki N batiza, nha manera di pensa i di aji sta ta parse más ku kel di Jeová, prinsipalmenti na mostra amor pa nhas irmon ku irmans?’ Si ‘kel amor ki bu tinha na komésu’ fria un bokadinhu, ka bu fika dizanimadu. É un kuza kuazi sima kel-li ki kontise ku kes irmon na ténpu di apóstlus. Má Jizus ka dizisti di es, i nen el ka ta dizisti di nos. (Apo. 2:4, 7) El sabe ma nu pode rekupera kel amor ki nu xinti na komésu kantu nu prende verdadi. w23.07 8 ¶2-3
Kuarta-fera, 12 di febreru
Abo Jeová, bo é bon i bu sta sénpri prontu pa púrdua. — Sal. 86:5.
Apóstlu Pedru fadja txeu bês. Primeru, Pedru kunfia txeu na se kabésa. El gaba kantu el fla ma el ta kontinuaba fiel sikrê kes otu apóstlu bandona Jizus. (Mar. 14:27-29) Dipôs, Pedru fadja txeu bês pamodi el ka konsigi mante sienti. (Mar. 14:32, 37-41) Dipôs kantu un monti di algen ki tinha spada ku pó ba prende Jizus, Pedru bandona-l. (Mar. 14:50) Pedru nega três bês ma el konxeba Jizus i ti el jura i el pidi se kabésa praga. (Mar. 14:66-71) Modi ki Pedru reaji kantu el da kónta ma el faze un pekadu gravi? El fika tristi dimás i el kumesa ta txora. (Mar. 14:72) Envês di Jizus koriji Pedru pamodi el fadja, Jizus fla-l ma el ta ba resebeba más responsabilidadi. (Juan 21:15-17) Pedru sabia ma el fazeba un pekadu gravi, má el kontinua ta tenta faze kel ki é dretu. Pamodi ki el faze kel-li? Pamodi el tinha serteza ma Jizus inda ta amaba el. Kuzê ki nu ta prende? Jeová krê pa nu ten serteza ma el ta ama-nu i ma el sta prontu pa purdua-nu. — Rom. 8:38, 39. w24.03 18-19 ¶13-15
Kinta-fera, 13 di febreru
Dja el mata txeu algen. — Pro. 7:26.
Konportamentu seksual mariadu pode poi algen ta xinti vergónha, sen valor, ta ten un fidju sen el krê i ta distrui família. Ta fika klaru ma ivita ‘kaza’ di kel mudjer tola é sinal di sabedoria. Alén di perde ses amizadi ku Jeová, txeu algen ki ta faze konportamentu seksual mariadu ta panha duénsas ki pode pô-s ta móre. (Pro. 7:23) Provérbios kapítlu 9, versíklu 18 ta fla: ‘Se konvidadus sta na fundu di Sipultura.’ Si rezultadu é tristi si, nton pamodi ki txeu algen ta seta se konviti? (Pro. 9:13-18) Un kuza ki ten txeu oji i ki nu debe ivita é pornografia. Alguns algen ta atxa ma odja pornografia ka ta prujudika-s. Má pornografia ta prujudika algen pamodi el ta pô-l ta perde ruspetu pa se kabésa i pa otus i é difísil para di odja-l. É difísil skese di kes imajen di pornografia. Tanbê, pornografia ka ta djuda algen kaba ku kes dizeju mariadu, má el ta poi kes dizeju ta bira más fórti. (Kol. 3:5; Tia. 1:14, 15) Txeu algen ki ta odja pornografia ta faze konportamentu seksual mariadu. w23.06 23 ¶10-11
Sésta-fera, 14 di febreru
El ta ben disfaze i el ta ben kaba ku tudu kes reinu, i sô el ta ben fika pa tudu ténpu. — Dan. 2:44.
Sikrê otus govérnu alvês pode fika kóntra Mérka ku Inglatéra djuntadu, es ka ta ben fika ta manda na ses lugar. Nu sabe kel-li pamodi kel pédra ki ta reprizenta Reinu di Deus, ta ben distrui kes pé ki é kel párti di kel státua ki ta reprizenta govérnu di Mérka ku Inglatéra djuntadu. (Dan. 2:34, 35, 44, 45) Bu sta konvensidu ma kel profesia di Daniel sobri kes pé di féru i arjila sta ta kunpri? Nton, kel-li ta afeta manera ki bu ta leba bu vida. Bu ka ta fika ta kóre tras di kuzas material pamodi bu sabe ma ka ta dura kel mundu li ta ben distruídu. (Luk. 12:16-21; 1 Juan 2:15-17) Intende kel profesia li tanbê ta djuda-u odja ma trabadju di prega i inxina é inportanti. (Mat. 6:33; 28:18-20) Dipôs di studa es profesia, pensa na kel pergunta li: ‘Disizons ki N ta toma, ta mostra ma N ten serteza ma Reinu di Deus ka ta dura ta ben kaba ku tudu govérnu di ómis?’ w23.08 11 ¶13-14
Sábadu, 15 di febreru
Kada un di nos ta ben presta kónta di nos kabésa pa Deus. — Rom. 14:12.
Ku umildadi, rekonhese ma bu idadi, bu saúdi i bu situason pode ka dexa-u faze kel ki bu ta krê faze. Sima Barzilai, ka bu seta un priviléjiu si bu idadi ô saúdi ka ta dexa-u faze-l dretu. (2 Sam. 19:35, 36) I sima Muizés, seta ajuda, i óras ki ta fika dretu, dividi responsabilidadi ku otus. (Êxo. 18:21, 22) Óras ki bo é umildi, bu ka ta spera dimás di bo. Asi, bu ka ta fika kansadu. Tanbê nu ka debe xinti kulpadu pa disizons mariadu ki otus algen ta toma. Nu ka pode toma disizons pa otus. Nen nu ka pode proteje-s sénpri di rezultadu di kes mau disizon ki es ta toma. Pur izénplu, un fidju matxu ô un fidju-fémia pode disidi para di sirbi Jeová. Kel disizon li pode poi pai ku mai ta sufri txeu. Má pai ku mai ki ta xinti kulpadu pamodi disizons mariadu ki ses fidjus ta toma, sta ta leba un karga pizadu. I kel-li é ka un pézu ki Jeová krê pa es leba. w23.08 29 ¶11-12
Dumingu, 16 di febreru
[Sanson] paxona pa un mudjer... ki txomaba Dalila. — Juí. 16:4.
Sanson éra inperfeitu sima nos, pur isu alvês el toma disizons mariadu. Pur izénplu, tevi un disizon ki el toma ki traze maus rezultadu. Dipôs di algun ténpu ki Sanson éra juís, ‘el paxona pa un mudjer di Vali di Soreki, ki txomaba Dalila.’ Antis, Sanson staba noivu di un mudjer di téra di filisteus. Má kel-li ‘éra vontadi di Jeová, ki staba ta djobeba un xansi pa botaba kes filisteu mô.’ Dipôs, Sanson fika na kaza di un prostituta na sidadi di Gaza na téra di filisteus. I Deus da Sanson forsa pa rinka porton di kel sidadi, asi pa sidadi fikaba sen proteson. (Juí. 14:1-4; 16:1-3) Situason di Dalila pode parseba diferenti, pamodi talvês el éra israelita. Dalila seta txeu dinheru di filisteu pa trai Sanson. w23.09 5 ¶12-13
Sugunda-fera, 17 di febreru
Intendimentu di un ómi ta pô-l ka ta xatia faxi. — Pro. 19:11.
Intende dretu pode djuda-nu ser mansu. Un algen ki ta intende dretu ta konsigi kontrola óras ki otus algen ta labanta dúvida sobri kuzê ki el ta kridita na el. Alguns pergunta ô dúvida é sima un pédra di jélu grandi ki ta sta ta boia na mar. Kel párti más grandi ta sta baxu di agu, pur isu nu ka ta konsigi odja-l. Pur izénplu, talvês un algen ta faze un pergunta, má nu ka ta sabe kuzê ki pô-l ta faze kel pergunta. Pur isu, antis di responde é bon nu intende ma nu pode ka sabe kuzê ki poi kel algen ta faze kel pergunta. (Pro. 16:23) Odja modi ki Jidion pâpia ku kes algen di Efrain. Es staba xatiadu i es pergunta-l pamodi ki el ka txoma-s antis pa es bai géra kóntra kes inimigu di Israel. Éra sô kel-la ki teneba es xatiadu? Ô éra pamodi ses orgulhu? Ka ta inporta é pamodi, ku sabedoria, Jidion tenta intende pamodi ki es staba xatiadu i el responde-s ku brandura. Kal ki foi rezultadu? Kantu el pâpia ku es, ‘es fika más kalmu.’ — Juí. 8:1-3. w23.09 16 ¶8-9
Térsa-fera, 18 di febreru
Mi éra kel ki el ta gostaba más txeu, dia ta sai dia ta entra. — Pro. 8:30.
Jeová i Jizus ten un amizadi más fórti ki pode izisti entri un pai i un fidju. Di serteza, el xinti txeu dór kantu ki el odja se Fidju ta maltratadu, ta negadu i ta sufri. Kalker pai ô mai ki perde un fidju na mórti, sabe dretu dór di perde un fidju. Nu ten un fé fórti na resureison, má kel-li ka ta kaba ku kel dór ki nu ta xinti óras ki un algun ki nu ta ama móre. Kel izénplu li ta djuda-nu intende modi ki Jeová xinti kantu Jizus sufri i móre na anu 33. (Mat. 3:17) Timenti Komemorason ka txiga, pamodi ki na bu studu pesoal ô na adorason na família bu ka ta prende más sobri resgati? I na dia di Komemorason ka bu skese di sisti kel prugrama spesial di adorason di palmanhan. Óras ki nu ta pripara nos korason pa Komemorason, nu ta konsigi djuda otus tra pruvetu di el tanbê. — Esd. 7:10. w24.01 11 ¶10-12
Kuarta-fera, 19 di febreru
El ta ben poi nhos ta fika fórti. — 1 Ped. 5:10.
Un manera di nu resebe forsa di Jeová é óras ki nu ta faze orason pa el. I el ta responde-nu, óras ki el ta da-nu “puder alén di normal”. (2 Kor. 4:7) Tanbê nu pode resebe forsa óras ki nu ta lé se Palavra i nu ta midita na el. (Sal. 86:11) Mensajen di Jeová pa nos na Bíblia “ten puder”. (Ebr. 4:12) Óras ki bu ta faze orason pa Jeová i bu ta lé se Palavra, bu ta resebe forsa ki bu meste pa aguenta firmi, pa kontinua ku alegria ô pa faze un diziginason difísil. Odja modi ki Jeová da proféta Jonas forsa. Jonas fuji di un diziginason difísil ki Jeová da-l. Pamodi kel-li, el staba kuazi ta móre na un tenporal fórti i el poi vida di kes otu algen na barku na prigu. Kantu es bota-l na mar, el ba para na un lugar ki nunka el ka pensaba ma el ta baba, ki éra bariga di un pexi grandi. Kuzê ki Jonas faze pa resebe forsa kantu el staba el sô na bariga di kel pexi? El faze orason. — Jon. 2:1, 2, 7. w23.10 13 ¶4-6
Kinta-fera, 20 di febreru
Fin di tudu kes kuza li sta pértu. — 1 Ped. 4:7.
Enbóra apóstlu Pedru skrebe pa kes irmon na ténpu di apóstlus, Jeová poi kes karta li na se Palavra. Nton, es pode djuda-nu gósi. (Rom. 15:4) Nu sta na meiu di algen ki ka ten fé na profesias di Bíblia. Kes algen ki é kóntra nos pode faze-nu trósa pamodi dja ten txeu anu ki nu ta fla ma fin sta ta ben. Alguns algen ta fla ma fin nunka ka ta ben. (2 Ped. 3:3, 4) Si nu obi un algen ki nu ta da tistimunhu, un koléga di trabadju ô un algen di nos família ta fla kes kuza li, nos fé pode bira fraku. Pedru pâpia sobri kuzê ki pode djuda-nu. Pa alguns algen ta parse ma Jeová sta ta dura pa kaba ku kel mundu mau li. Kuzê ki Pedru fla, pode djuda-nu kontinua ta spera ku paxénxa i lenbra ma manera ki Jeová ta odja ténpu é diferenti di manera ki nu ta odja-l. (2 Ped. 3:8, 9) Pa Jeová, mil anu é sima un dia. Jeová ten paxénxa, el ka krê pa ningen distruídu. Má, óras ki txiga kel dia markadu, el ta kaba ku kel mundu li. w23.09 26-27 ¶2-5
Sésta-fera, 21 di febreru
Nu meste presta más atenson di ki kel ki nu ta kustuma pa kes kuza ki nu ta obi, asi pa nunka nu ka disvia. — Ebr. 2:1.
Pamodi ki apóstlu Paulu skrebe kel karta pa kes ebreu na Judea? Talvês, pamodi dôs motivu prinsipal. Primeru, pa da-s koraji. Maioria di es kria na relijion di judeus. Talvês kes xéfi di relijion di judeus faze trósa di es pamodi es bira kriston. Pamodi? Pamodi es ka tinha un ténplu na undi ki es ta adoraba, es ka tinha altar pa faze sakrifisius i nen es ka tinha saserdótis pa ofereseba kes sakrifisiu pa Deus. Kel-li pode dizanimaba es i poi ses fé ta biraba fraku. (Ebr. 3:12, 14) Alguns di es, talvês ti xinti gana di volta pa relijion di judeus. Sugundu, Paulu fla ma kes ebreu ka staba ta sforsa pa intende kes verdadi novu ô más profundu ki é kes “kumida fórti” ki nu ta atxa na Palavra di Deus. (Ebr. 5:11-14) É klaru ki alguns di es inda staba ta sigi Lei di Muizés. w23.10 24-25 ¶3-4
Sábadu, 22 di febreru
[Trata] kes mudjer ki é jóven sima irmans, ku tudu puréza. — 1 Tim. 5:2.
Alguns mudjer pode skodje ka kaza. (Mat. 19:10-12) Bu pode ten serteza ma Jeová i Jizus ta da txeu valor pa ses sérvu ki é solteru. Na mundu interu kes irman ki é soltera é un bon izénplu na kongregason. Pamodi es ta ama i es ta preokupa ku otus, es bira sima irmans i mai pa txeu algen. (Mar. 10:29, 30) Alguns entra na sirvisu pa ténpu interu. É irmans ki ta faze maior párti di trabadju di pregason na mundu interu. (Sal. 68:11) Bu ta pode faze un planu gósi pa entra na sirvisu pa ténpu interu? Bu pode bira pioneru, voluntáriu di konstruson ô betelita. Ora sobri bu méta. Pâpia ku otus algen ki alkansa kes méta i djobe kuzê ki bu pode faze pa bu alkansa bu méta. Dipôs faze un planu pa djuda-u alkansa-l. Si bu entra na sirvisu pa ténpu interu bu ta ten oportunidadi di faze txeu kuza sábi na sirvisu di Jeová. w23.12 22 ¶16-17
Dumingu, 23 di febreru
Notísias sábi ten ki pregadu primeru. — Mar. 13:10.
Sima grandi tribulason sta kada bês más pértu, más di ki nunka nu meste obi ku órdi di prega notísias sábi. Má nu pode atxa difísil konsentra na nos trabadju di pregason si nu sta ta pasa pa prublémas di dinheru ô si nu sta ta sufri opozison na pregason. Kuzê ki pode djuda-nu poi trabadju di Reinu na primeru lugar? Nu meste kunfia ma ‘Jeová di izérsitu’ sta di nos ladu. El ta djuda-nu si nu kontinua ta poi trabadju di Reinu na frenti di nos interesi. Pur isu, nu ka debe xinti medu di nada. (Ageu 2:4) Jeová krê pa nu kontinua konsentradu na nos trabadju di pregason, ki ta salva vidas. Ajeu da povu di Jeová koraji pa kumesa trabadju na ténplu otu bês. Jeová promete ma el ta abensuaba es si es fazeba kel-li. (Ageu 2:18, 19) Nos tanbê, nu pode ten serteza ma Jeová ta abênsua nos sforsu si nu poi trabadju ki el da-nu pa nu faze, na primeru lugar. w23.11 16 ¶8; 17 ¶11
Sugunda-fera, 24 di febreru
Tudu algen peka. — Rom. 3:23.
Na se karta pa Romanus, apóstlu Paulu fla ma tudu algen é pekador. Nton, modi ki un algen pode ser justu i ten aprovason di Deus? Pa djuda tudu sérvus di Jeová atxa respósta pa kel pergunta li, Paulu pâpia di izénplu di Abraon. Jeová txoma Abraon di justu kantu inda el ta moraba na téra di Kanan. Pamodi ki Jeová txoma Abraon di justu? É pamodi Abraon ta sigiba Lei di Muizés di manera perfeitu? Klaru ki nau. (Rom. 4:13) Kel Lei li dadu pa nason di Israel más di 400 anus dipôs ki Jeová txoma Abraon di justu. Nton, pamodi ki Deus txoma Abraon di justu? Na Se grandi bondadi, Jeová txoma Abraon di justu pamodi se fé. — Rom. 4:2-4. w23.12 3 ¶4-5
Térsa-fera, 25 di febreru
Faze tudu kel ki sta na bu korason. — 1 Cró. 17:2.
Na kel mésmu noti ki proféta Natan fla rei Davidi kes palavra ki sta di riba, Jeová fla Natan ma ka éra Davidi ki ta fazeba kel ténplu. (1 Cró. 17:3, 4, 11, 12) Modi ki Davidi reaji kantu el resebe kel notísia li? El konsentra na djunta dinheru i kes material ki se fidju Salumon ta ben mesteba na kel prujétu. (1 Cró. 29:1-5) Lógu dipôs ki Jeová fla Davidi ma ka éra el ki ta fazeba ténplu, el faze un kontratu ku Davidi. Jeová promete Davidi ma un di se disendentis ta ben governaba pa tudu ténpu. (2 Sam. 7:16) Na mundu novu, duránti govérnu di mil anu, Davidi ta fika kontenti dimás óras ki el fika ta sabe ma Jizus, ki é Rei ben di se família! Kel stória li ta djuda-nu odja ma sikrê nu ka ta pode faze tudu kel ki nu krê pa Jeová, nos Deus pode da-nu otus kuza sábi ki nunka nu ka staba ta spera. w23.04 16 ¶8-10
Kuarta-fera, 26 di febreru
Jeová ka ta dexa se povu dizanparadu. — Sal. 94:14.
Bu pode atxa alguns párti di Bíblia ki pode konsola-u, prinsipalmenti óras ki bu sta ku medu. Pur izénplu, bu pode ganha koraji óras ki bu ta lé livrus di Jó, Salmos i Provérbios i tanbê kes palavra di Jizus ki nu ta atxa na Mateus kapítlu 6. Óras ki bu ta faze orason pa Jeová i bu ta lé se Palavra, bu ta xinti se konsolu. Nu pode ten serteza ma Jeová sénpri ta djuda-nu óras ki nu sta pasa pa situasons difísil. Nunka nu ka ta sta nos sô. (Sal. 23:4) Jeová promete ma el ta proteje-nu, el ta pô-nu xinti suguru, el ta djuda-nu i el ta konsola-nu. Isaías 26:3, ta fla kel-li sobri Jeová: ‘Bu ta proteje kes ki ta kunfia na bo di korason, bu ta da-s pas ki ka ta kaba, pamodi é na bo ki es ta kunfia.’ Pur isu, kunfia na Jeová i tra pruvetu di kes manera ki el ta uza pa el djuda-u. Si bu faze kel-li, bu ta ganha forsa sikrê duránti ténpus difísil. w24.01 25 ¶16-17
Kinta-fera, 27 di febreru
Ka ten ninhun arma ki fazedu kóntra bo ki ta ten bon rezultadu. — Isa. 54:17.
Kel profesia ki sta na testu di riba sta ta kunpri oji. Alén di kel-li, kes palavra ki sta na Isaías 54:13, 14 tanbê sta ta kunpri oji i es ta da-nu txeu konsolu. El ta fla: ‘Jeová ta ben inxina tudu bus fidju, i pas di bus fidju ta ben ser txeu. Bu ta ben fika ben finkadu na justisa. Bu ka ta ben xinti medu di nada, nen bu ka ta ten motivu pa ten medu, pamodi medu ka ta ben txiga pértu bo.’ Nen Satanás, ki é “deus di kel mundu li”, ka ta konsigi para trabadju ki sta ta fazedu pa inxina pesoas sobri Jeová. (2 Kor. 4:4) Adorason puru dja rekuperadu i nunka más el ka ta fika kontaminadu. El ta kontinua pa tudu ténpu. Ninhun arma ki fazedu kóntra nos ka ta ten bon rezultadu! w24.02 4 ¶10
Sésta-fera, 28 di febreru
Ken ki ta ama se pai ô se mai más di ki mi ka merese ser nha disiplu. — Mat. 10:37.
Dja ki nos é sérvus di Jeová, nu ta leba asériu kel votu ki nu faze pa Jeová. Kel-li ta afeta disizons ki nu ta toma i kuzas ki ten aver ku nos família. Nu ta sforsa pa nu da nos família kes kuza ki es meste, má nunka nu ka ta poi dizeju di nos família na frenti di kuzê ki Jeová ta pidi-nu. (Mat. 10:35, 36; 1 Tim. 5:8) Kel-li krê fla ma alvês nu ta toma disizons ki ka ta dexa nos família kontenti, má ki ta poi Jeová kontenti. El kria família i el krê pa nu ten un família filís. (Efé. 3:14, 15) Si nu krê ser filís di verdadi, nu meste faze kuzas di manera di Jeová. Nunka ka bu duvida ma Jeová ta da valor pa kes sakrifisiu ki bu ta faze pa bu sirbi-l timenti bu ta kuida di bu família i bu ta trata-s ku amor i ruspetu. — Rom. 12:10. w24.02 18 ¶11, 13