Maiu
Kinta-fera, 1 di maiu
Ta binha un grandi fómi na téra interu. — Atus 11:28.
Kel “grandi fómi na téra interu” tanbê afeta kes kriston na ténpu di apóstlus. Di serteza, kes xéfi di família fika preokupadu ku modi ki es ta atxaba kumida pa sustenta ses família. Modi ki kel fómi afeta kes jóven ki staba ta faze planu pa faze más na pregason? Talvês es ta perguntaba si es debe speraba ti ki fómi kaba pa es fazeba más na pregason. Ka ta inporta ki situason kes kriston pasa pa el, es konsigi lida ku kel situason. Es kontinua ta prega di manera ki es ta podeba i es fika kontenti di dividi kes kuza ki es tinha ku kes irmon di Judea. (Atus 11:29, 30) Kes ki resebe ajuda odja klaru modi ki Jeová staba ta djuda-s. (Mat. 6:31-33) Talvês es fika más amigu di kes irmon i irmans ki djuda-s. I kes ki faze ses kontribuison ô ki djuda di otus manera fika kontenti di da kel ki es tinha. — Atus 20:35. w23.04 16 ¶12-13
Sésta-fera, 2 di maiu
Nu sabe ma nu ta ten kes kuza ki nu pidi, dja ki é na el ki nu pidi kes kuza. — 1 Juan 5:15.
Alvês, Jeová ta responde orason di se povu, óras ki el ta poi kes algen ki ka ta adora-l ta djuda-s. Pur izénplu, el poi rei Artaxerxis ta dexa Neemias volta pa Jiruzalen, asi pa el pode djudaba konpo kel sidadi. (Nee. 2:3-6) Tanbê, gósi Jeová pode poi ti kes algen ki ka ta adora-l pa djuda-nu óras ki nu meste. Normalmenti, nos orason ka ta respondedu di un manera ki ta dexa-nu dimiradu. Má respóstas ki nu ta resebe é kel ki nu meste pa nu kontinua lial pa nos Pai na séu. Pur isu, nu debe fika sienti na modi ki Jeová ta responde nos orason. Di vês en kuandu, pensa na modi ki Jeová sta ta responde bus orason. (Sal. 66:19, 20) Nu meste mostra fé ka sô óras ki nu ta faze orason pa Jeová, má tanbê óras ki nu ta seta respósta di nos orason, ka ta inporta é di ki manera. — Ebr. 11:6. w23.05 11 ¶13; 12 ¶15-16
Sábadu, 3 di maiu
Faze bu vontadi, ó nha Deus, é kel ki N gosta. — Sal. 40:8.
Kantu nu da nos vida pa Jeová, nu promete ma nu ta adora-l i ma nu ta faze se vontadi. Nu debe kunpri kel promésa li. Kel responsabilidadi li é ka pizadu pamodi Jeová kria-nu pa faze se vontadi. (Apo. 4:11) El faze-nu ku dizeju di konxe-l i adora-l i el kria-nu sima se imajen. É pur isu ki nu ta konsigi faze amizadi ku el i faze se vontadi ku alegria. Tanbê, óras ki nu ta faze vontadi di Deus i nu ta sigi se Fidju, nu “ta xinti aliviadu.” (Mat. 11:28-30) Nton kontinua ta bira bu amor pa Jeová más fórti. Bu pode faze kel-li, óras ki bu ta midita na tudu kes kuza bon ki dja el faze pa bo i na kes benson ki el tene guardadu pa bo. Óras ki bu amor pa Deus bira más fórti, ta ser más fásil bu obi ku el. (1 Juan 5:3) Jizus konsigi faze vontadi di Deus, pamodi el ora pa Jeová ta pidi se ajuda i el kontinua konsentradu na se rekonpénsa. (Ebr. 5:7; 12:2) Sima Jizus, ora pa Jeová ta pidi forsa i kontinua konsentradu na speransa di vive pa tudu ténpu. w23.08 27-28 ¶4-5
Dumingu, 4 di maiu
Bu sta ta dispreza kel grandi bondadi, mizerikórdia i paxénxa di Deus? Bu ka da kónta ma Deus, na se bondadi, sta ta tenta djuda-u rapende? — Rom. 2:4.
Nos tudu nu gosta di algen ki ta mostra paxénxa. Pamodi? Nu ta ruspeta kes algen ki ta konsigi spera algun kuza sen fika xatiadu. Nu ta fika kontenti pamodi otus algen ta mostra paxénxa ku nos si nu faze algun kuza mariadu. I nu sta kontenti pamodi nos instrutor di Bíblia mostra paxénxa ku nos kantu nu staba ta tenta prende, seta ô sigi kuzê ki Bíblia ta inxina. I más inportanti, nu sta kontenti pamodi Jeová ta mostra paxénxa ku nos! Enbóra nu gosta di algen ki ta mostra paxénxa, alvês é ka fásil nu mostra paxénxa. Pur izénplu, pode ser difísil pa nu kontinua kalmu si nu sta ta spera na un fila ku txeu algen, prinsipalmenti si nu sta atrazadu. Nu pode xatia si otus algen irita-nu. I alvês, pode ser difísil kontinua ta spera pa Jeová kunpri se promésa di traze mundu novu. Má, na tudu kes situason li, nu meste ten más paxénxa. w23.08 20 ¶1-2
Sugunda-fera, 5 di maiu
El manda tudu kes otu ómi di Israel pa volta pa kaza i el fika sô ku 300 ómi. — Juí. 7:8.
Jeová fla Jidion pa manda kuazi tudu se trópas pa kaza. Talvês el pensa: ‘N meste faze kel mudansa li própi? El ta da rezultadu?’ Má simé, Jidion obi ku Jeová. Oji ansions ta imita Jidion óras ki es ta obi ku organizason i es ta faze kes mudansa ki meste. (Ebr. 13:17) Jidion obi ku Jeová sikrê el tinha medu i kel diziginason éra prigozu. (Juí. 9:17) Dipôs ki Jidion resebe garantia di Jeová, el fika ku serteza ma Jeová ta djudaba el proteje Se povu. Ansions ki ta mora na kes lugar undi nos trabadju sta proibidu ta imita Jidion. Ku koraji es ta da izénplu na runion i na pregason, sikrê ku amiasa di podu prézu, fazedu perguntas, perde trabadju ô sufri violénsia. Na grandi tribulason, ansions meste ten koraji pa obi ku kes orientason ki es ta ben resebe, sikrê faze kel-li ta pô-s na prigu. w23.06 5-6 ¶12-13
Térsa-fera, 6 di maiu
N ta onra kes ki ta onra-m. — 1 Sam. 2:30.
Jeová poi stória di saserdóti prinsipal Jioiada na Bíblia pa nu pode prende ku el. (Rom. 15:4) I kantu Jioiada móre, el da-l un ónra spesial di ser interadu ‘na Sidadi di Davidi djuntu ku kes otu rei, pamodi el faze kuzas dretu na Israel, kuzas sobri Deus verdaderu i Se kaza.’ (2 Cró. 24:15, 16) Stória sobri Jioiada pode djuda nos tudu dizenvolve grandi ruspetu pa Deus. Ansions pode imita Jioiada óras ki sénpri es ta djobe maneras di proteje kongregason. (Atus 20:28) Kes algen ki dja sta grandi pode prende ku Jioiada ma óras ki es ten grandi ruspetu pa Jeová i es ta kontinua lial, Jeová pode uza-s pa faze se vontadi. Jóvens pode prende modi ki Jeová trata Jioiada i imita-l óras ki es ta trata kes irmon ku irmans ki dja sta grandi ku ruspetu, prinsipalmenti kes ki dja ten txeu anu ta sirbi Jeová. (Pro. 16:31) Ku lialdadi, nu ta djuda ‘kes ki ta toma kónta di nos’ óras ki nu ta obi ku es. — Ebr. 13:17. w23.06 17 ¶14-15
Kuarta-fera, 7 di maiu
Palavras di algen justu ta gia txeu algen. — Pro. 10:21.
Ser ikilibradu óras ki bu ta disidi kantu bês ki bu ta labanta mô na runion. Si nu ta labanta mô txeu dimás, nu pode faze kel irmon ki sta na tribuna preson pa da-nu komentáriu txeu bês, sikrê otus algen inda ka da ninhun komentáriu. Kel-li pode poi otus ka ta labanta mô. (Ecl. 3:7) Óras ki txeu algen ta labanta mô na runion, nu pode ka da txeu komentáriu sima nu ta krê. Alvês, kel irmon ki sta na tribuna pode ka konsigi da-nu ninhun komentáriu. Kel-li pode dizanima-nu, má nu ka debe fika ofendidu óras ki nu ka dadu komentáriu. (Ecl. 7:9) Si bu ka ta konsigi da txeu komentáriu sima bu ta gostaba, pamodi bu ka ta presta atenson óras ki otus algen ta da komentáriu i dipôs di runion bu ta ilojia-s pamodi ses komentáriu? Kes ilojiu ki bu ta da bus irmon ku irmans ta da-s koraji, sima kes komentáriu ki bu pode daba. w23.04 23-24 ¶14-16
Kinta-fera, 8 di maiu
Ó Deus, nha korason sta firmi. — Sal. 57:7.
Studa Palavra di Deus i midita na el. Un arvi pode kontinua fórti si el tene raís ben finkadu. Nos tanbê nu pode mante firmi si nos fé sta ben finkadu na Palavra di Deus. Sima un arvi ta ba ta kria, se raís ta bira más fundu i ta spadja pa más lonji. Óras ki nu ta studa i nu ta midita, nos fé ta bira más fórti i nu ta ten más serteza ma kel ki Deus ta pidi-nu é midjór pa nos. (Kol. 2:6, 7) Pensa na modi ki orientason, konsedju i proteson di Jeová djuda se sérvus na pasadu. Pur izénplu, Ezekiel tevi un vizon di un ténplu i el presta txeu atenson kantu un anju midi kel ténplu ku kuidadu. Kel vizon li da Ezekiel forsa i el ta inxina-nu modi ki nu pode apoia leis di Jeová sobri adorason puru. (Eze. 40:1-4; 43:10-12) Tra ténpu pa studa i midita na kes kuza más difísil di Palavra di Deus tanbê ta djuda-nu. Nos tanbê nu pode ten un korason firmi ki ta kunfia konpletamenti na Jeová. — Sal. 112:7. w23.07 18 ¶15-16
Sésta-fera, 9 di maiu
Proteje... kapasidadi di rasusina. — Pro. 3:21.
Ten txeu izénplu na Bíblia ki jóvens pode imita. Kes ómi di pasadu ta amaba Deus i es ta kuidaba di Se povu di txeu manera. Tanbê, bu pode atxa bons izénplu di ómis maduru na bu própi família i na bu kongregason. (Ebr. 13:7) I bu ten un izénplu perfeitu ki é Jizus. (1 Ped. 2:21) Timenti bu ta studa kes izénplu li ku kuidadu, pensa na kes kualidadi ki bu ta dimira na kes ómi li. (Ebr. 12:1, 2) Dipôs, djobe modi ki bu pode imita kes ómi li. Un ómi ki ten kapasidadi di rasusina ka ta aji faxi, má el ta pensa ku kuidadu antis di el disidi kuzê ki el ta faze. Nton, sforsa pa bu ten i pa bu kontinua ku kel kapasidadi li. Primeru, prende na Bíblia modi ki Jeová ta pensa i ta xinti i dipôs pensa sobri pamodi ki é bon pa bo faze sima el fla. Dipôs, uza kes kuza ki bu prende pa djuda-u toma disizons ki ta agrada Jeová. (Sal. 119:9) Kel-li ta djuda-u bira un sérvu di Jeová maduru más rápidu. — Pro. 2:11, 12; Ebr. 5:14. w23.12 24-25 ¶4-5
Sábadu, 10 di maiu
[Nhos sta] sénpri prontu pa difende dianti di tudu kel ki iziji nhos un razon pa speransa ki nhos ten, má nhos faze-l ku brandura i ku txeu ruspetu. — 1 Ped. 3:15.
Pai ku mai pode inxina ses fidjus dretu modi ki es ta responde ku brandura, óras ki es fazedu algun pergunta sobri kuzê ki es ta kridita na el. (Tia. 3:13) Alguns pai ku mai ta trena ku ses fidjus duránti adorason na família. Es ta analiza asuntus ki pode papiadu di el na skóla, es ta djobe modi ki es ta responde i es ta inxina ses fidjus modi ki es ta pâpia ku brandura i di un manera ki ta toka korason. Trena pode djuda jóvens splika kuzê ki es ta kridita na el i konvense es mê ma es ten txeu motivu pa kridita na kel ki Bíblia ta fla. Na kel grupu di artigus “Perguntas ki jóvens ta faze” ten alguns kuadru ki pode djuda jóvens. Es fazedu pa djuda jóvens bira ses fé más fórti na kuzê ki es ta kridita na el i pripara-s pa responde di es pa es. Óras ki nu ta studa kes artigu li na família, nos tudu nu pode prende difende nos fé di manera brandu i ki ta toka korason. w23.09 17 ¶10; 18 ¶15-16
Dumingu, 11 di maiu
Ka nu dizisti di faze kel ki é dretu, pamodi na ténpu sértu nu ta kodje, si nu ka dizanima. — Gál. 6:9.
Dja bu kustuma poi méta spritual i bu sforsa pa alkansa-l? É ka sô bo ki dja faze kel-li. Pur izénplu, Filipi krê fazeba orason más midjór i más txeu. Má, el staba ta sforsa pa atxa ténpu pa faze orason. Méta di Érika éra txiga na runion pa pregason na óra. Má simé, el ta txigaba kuazi tudu runion atrazadu. Si gósi bu sta ta sforsa pa ten un méta ki inda bu ka konsigi alkansa, ka bu dizanima. Sikrê é un méta sinplis, el ta iziji pa nu tra ténpu i pa nu sforsa txeu. Si inda bu krê alkansa bu méta, kel-li ta mostra ma bu ta da txeu valor pa bu amizadi ku Jeová i bu krê da bu midjór pa el. I Jeová ta da txeu valor pa sforsu ki bu ta faze. É klaru ki el ka ta spéra más di ki kel ki bu ta pode da-l. (Sal. 103:14; Miq. 6:8) Nton óras ki bu ta skodje poi un méta spritual, ten serteza ma bu ta konsigi alkansa-l. w23.05 26 ¶1-2
Sugunda-fera, 12 di maiu
Si Deus sta ku nos, kenha ki pode fika kóntra nos? — Rom. 8:31.
Un algen ki ten koraji pode xinti medu, má el ka ta dexa medu inpidi-l di faze kel ki é dretu. Daniel éra un jóven ki tinha txeu koraji. El studa kes kuza ki kes proféta di Deus skrebe i kel-li ta inkluiba kes profesia di Jeremias. Ku bazi na kel studu li, dipôs Daniel da kónta ma judeus staba kuazi ta libertadu di Babilónia. (Dan. 9:2) Di serteza, kantu Daniel odja kel profesia di Jeová li ta kunpri, se kunfiansa na el bira más fórti. I kes ki ta kunfia na Deus di tudu korason pode mostra txeu koraji. (Konpara ku Romanus 8:32, 37-39.) I más inportanti, Daniel ta fazeba orason pa se Pai na séu txeu bês. (Dan. 6:10) El konfesa se pekadus pa Jeová i el fla-l modi ki el staba ta xinti. I Daniel pidi ajuda. (Dan. 9:4, 5, 19) Daniel éra un algen sima nos, el ka nase ku koraji. Má studa, faze orason i kunfia na Jeová djuda-l dizenvolve kel kualidadi li. w23.08 3 ¶4; 4 ¶7
Térsa-fera, 13 di maiu
Nhos dexa nhos lus límia dianti di pesoas. Asi pa es odja nhos bons óbra i pa es da glória pa nhos Pai ki sta na séu. — Mat. 5:16.
Óras ki nu ta obi ku autoridadi, kel-li ta djuda-nu i ta djuda otus. Di ki manera? Nu ta ivita kes mau rezultadu di ka obi ku lei. (Rom. 13:1, 4) Óras ki nu ta obi ku autoridadi, es ta odja ma Tistimunhas di Jeová é un povu obidienti. Pur izénplu, dja ten txeu anu ki trópas na Nijéria entra na un Salon di Reinu ta djobe kes algen ki staba ta faze manifestason kóntra paga inpostu. Má kel xéfi di trópas pidi kes trópa pa es sai di Salon i el fla: “Tistimunhas di Jeová sénpri ta paga ses inpostu”. Óras ki bu ta obi ku lei, bu ta djuda otus algen ten un bon ideia sobri Tistimunhas di Jeová i un dia kel-li pode djuda proteje bus irmon ku irmans. w23.10 9 ¶13
Kuarta-fera, 14 di maiu
Nhos meste aguenta firmi, asi dipôs ki nhos faze vontadi di Deus, nhos pode resebe kel ki el promete. — Ebr. 10:36.
Alguns sérvu di Jeová, dja ten txeu ténpu ta spera pa fin di kel mundu li ben. Alguns algen ta atxa ma fin sta ta dura ki txiga. Má Jeová sabe modi ki se sérvus ta xinti. Na verdadi, el fla Abakuki: ‘Vizon é pa ténpu markadu. El sta bai faxi pa se fin, i el ka ta konta mintira. Sikrê el dura, kontinua ta spera-l! Pamodi el ta kunpri sen falta. El ka ta atraza!’ (Hab. 2:3) Kel garantia li ki Deus da éra pa djuda sô Abakuki? Ô kes kuza ki el fla ta sirbi pa nos oji? Jeová orienta apóstlu Paulu pa fla kes palavra li pa tudu kes ki é kriston, ki tene gana pa mundu novu ben. (Ebr. 10:37) Nu pode ten serteza, ma sikrê nu ta atxa ma promésa di Jeová sta ta dura, ‘el ta kunpri sen falta. El ka ta atraza!’ w23.04 30 ¶16
Kinta-fera, 15 di maiu
Tudu israelita kumesa ta kexa kóntra Muizés. — Núm. 14:2.
Israelitas nega tudu kes próva ki ta mostra ma Jeová staba ta pâpia através di Muizés. (Núm. 14:10, 11) Txeu bês, es nega seta ma Jeová staba ta uza Muizés pa giaba es. Pamodi kel-li, Jeová ka dexa-s entra na kel téra ki el prometeba es. (Núm. 14:30) Má alguns israelita sigi orientason di Jeová. Pur izénplu, Jeová fla: ‘Kalebi kontinua ta sigi-m di tudu korason’. (Núm. 14:24) Deus rekonpensa Kalebi, i ti mésmu el dexa-l skodje na undi ki el krê moraba na kel téra ki el prometeba es. (Jos. 14:12-14) Kes israelita ki entra na kel téra ki Deus prometeba es, tanbê dexa un bon izénplu di algen ki sigi orientason di Jeová. Kantu Juzué skodjedu pa gia israelitas na lugar di Muizés, ‘es pasa ta ruspeta-l di korason duránti tudu se vida’. (Jos. 4:14) Pamodi kel-li, Jeová abênsua israelitas i el leba-s pa kel téra ki el prometeba es. — Jos. 21:43, 44. w24.02 21 ¶6-7
Sésta-fera, 16 di maiu
Kel ki ta ama Deus tanbê debe ama se irmon. — 1 Juan 4:21.
Óras ki un dotor ta palpa nos pulsu, el pode sabe si nos korason sta fórti ô nau. Di mésmu manera, nu pode sabe si nos amor pa Deus é fórti si nu djobe modi ki nos amor pa kunpanheru sta. Si nu odja ma nos amor pa irmons sta ta bira más fraku, kel-li pode mostra ma nos amor pa Deus sta ta fika más fraku. Má si sénpri nu ta mostra amor pa nos irmon, kel-li é un sinal ma nos amor pa Deus sta fórti. Si nos amor pa nos irmons ku irmans sta fika fraku, kel-li é un prubléma gravi. Pamodi? Pamodi kel-li krê fla ma nu sta kóre risku di perde nos amizadi ku Jeová. Apóstlu Juan dexa kel-li klaru kantu el fla: “Ken ki ka ta ama se irmon ki el ta odja, ka ta pode ama Deus ki el ka ta odja.” (1 Juan 4:20) Kuzê ki nu ta prende? Nu ta pode agrada Jeová sô si nu “ama kunpanheru”. — 1 Juan 4:7-9, 11. w23.11 8 ¶3; 9 ¶5-6
Sábadu, 17 di maiu
Bu pai ku bu mai ta fika kontenti. — Pro. 23:25.
Kantu Rei Jioás staba jóven, el toma un bon disizon. Se pai móre kantu el staba jóven, má Saserdóti Prinsipal, Jioiada, kria-l i inxina-l sobri Jeová. Jioás mostra sabedoria pamodi el obi ku kes konsedju ki Jioiada da-l. Pamodi izénplu di Jioiada, Jioás disidi sirbi Jeová i djuda povu sirbi Jeová tanbê. Jioás ti organiza pa ténplu di Jeová konpodu. (2 Cró. 24:1, 2, 4, 13, 14) Si bu sta ta inxinadu ama Jeová i vive di akordu ku se leis, bu sta ta resebe un prezenti di txeu valor. (Pro. 2:1, 10-12) Bu pai ku bu mai pode trena-u di txeu manera. Bu pai ku bu mai ta fika kontenti óras ki bu ta obi kes konsedju ki es ta da-u ku bazi na Bíblia. Má más inportanti inda, bu ta poi Deus ta fika kontenti i bu amizadi ku el ta bira más fórti. (Pro. 22:6; 23:15, 24) Kes-li é bons motivu pa bu imita izénplu di Jioás kantu el staba jóven. w23.09 8-9 ¶3-5
Dumingu, 18 di maiu
N ta obi nhos. — Jer. 29:12.
Jeová promete ma el ta obi nos orason. Nos Deus ta ama se sérvus fiel, pur isu nunka el ka ta dexa di obi ses orason. (Sal. 10:17; 37:28) Má kel-li ka krê fla ma el ta da-nu tudu kel ki nu pidi-l. Nu meste spera ti ki mundu novu ben pa nu pode resebe alguns di kes kuza ki nu ta pidi-l. Jeová ta djobe si nos pididu sta di akordu ku se vontadi. (Isa. 55:8, 9) Vontadi di Jeová ta involve intxi téra ku ómis i mudjeris ki ta ben sta unidu i kontenti dibaxu di se govérnu. Má Satanás fla ma pesoas ta sérba más filís si es governa ses kabésa. (Jén. 3:1-5) Pa prova ma kel ki Diabu fla é mintira, Jeová dexa pa ómis governa ses kabésa. Má govérnu di ómi traze txeu prubléma ki nu sta odja oji. (Ecl. 8:9) Nu sabe ma Jeová ka ta ben kaba ku tudu prubléma gósi. w23.11 21 ¶4-5
Sugunda-fera, 19 di maiu
N pô-u ta bira pai di txeu nason. — Rom. 4:17.
Jeová promete ma através di Abraon ‘txeu nason’ ta ben sérba abensuadu. Má, kantu Abraon tinha 100 anu i Sara tinha 90 anu, kel promésa ma es ta tinha un fidju inda ka kunpriba. Pa ómis, ta parse ma éra inposível Abraon ku Sara tinha un fidju. Kel-li poi fé di Abraon na próva. Paulu skrebe: “Má ku bazi na speransa, el tinha fé ma el ta biraba pai di txeu nason”. (Rom. 4:18, 19) I ti ki enfin kel ki Abraon staba ta spera kontise. El bira pai di Izaki, ki éra kel fidju ki el staba ta spera. (Rom. 4:20-22) Nu pode ten aprovason di Jeová i nu pode txomadu di algen justu i ser se amigu, sima Abraon. Na verdadi, Paulu distaka kel-li kantu ki el skrebe: “Kes palavra ‘Deus fla ma el é’ ka skrebedu sô pamodi [Abraon], má tanbê pamodi nos. Nos tanbê, Deus pode fla ma nos é justu, pamodi nu ta kridita na El, ki resusita Jizus”. (Rom. 4:23, 24) Sima Abraon, nu meste ten fé ku óbras i tanbê speransa. w23.12 7 ¶16-17
Térsa-fera, 20 di maiu
Pamodi bu ta odja nha sufrimentu; bu konxe kel tristéza grandi ki N ta xinti. — Sal. 31:7.
Óras ki bu sta pasa pa un prubléma ki ta dexa-u ku medu, lenbra ma Jeová sabe dretu ki prubléma ki bu sta pasa pa el i modi ki el sta pô-u ta xinti. Pur izénplu, Jeová ka odja sô kel frónta di israelitas na Ijitu, má tanbê ‘modi ki es staba ta sufri.’ (Êxo. 3:7) Si bu sta pasa pa un situason difísil, bu pode ka odja modi ki Jeová sta djuda-u. Kuzê ki bu pode faze? Pidi-l pa el djuda-u odja kel ajuda ki el sta da-u. (2 Reis 6:15-17) Dipôs pensa: Algun diskursu ô komentáriu na runion da-m forsa? Algun publikason, vídiu ô múzika da-m koraji? Algen fla-m un kuza ô mostra-m un testu di Bíblia ki djuda-m i pô-m ta xinti más kalmu? Alvês nu pode skese di modi ki amor di nos irmons ku irmans i inkorajamentu ki nu ta atxa na Palavra di Deus ta djuda-nu. Má kes-li é bons prezenti ki Jeová ta da-nu. (Isa. 65:13; Mar. 10:29, 30) Es ta prova ma Jeová ta inporta txeu ku nos. (Isa. 49:14-16) I es é un próva ma Jeová merese pa nu kunfia na el. w24.01 4-5 ¶9-10
Kuarta-fera, 21 di maiu
Djuda bus sérvu kontinua ta pâpia bu palavra ku tudu koraji. — Atus 4:29.
Poku antis di Jizus volta pa séu, el lenbra se disiplus di ses diziginason di da tistimunhu sobri el “na Jiruzalen, na tudu Judea i Samaria, i ti na párti más lonji di téra.” (Atus 1:8; Luk. 24:46-48) Poku ténpu dipôs, kes xéfi di judeus, prende apóstlu Pedru i Juan i es leba-s pa Sinédriu. Es fla kes ómi fiel li pa es para di prega i ti es amiasa-s. (Atus 4:18, 21) Pedru ku Juan fla: “Nhos julga anhos, si pa Deus é dretu obi ku nhos envês di obi ku Deus. Má nos, nu ka pode para di pâpia di kes kuza ki nu odja i ki nu obi.” (Atus 4:19, 20) Kantu Pedru ku Juan tradu di kadia, es faze orason pa Jeová ku vós altu i es konsentra na faze se vontadi. Jeová responde kel orason ki es faze di korason. — Atus 4:31. w23.05 5 ¶11-12
Kinta-fera, 22 di maiu
Kel-li é nha Fidju, ki N ta ama. — Mat. 17:5.
Duránti milharis di anu, Jeová ku se Fidju ki el krê txeu, vive djuntu na séu i es dizenvolve un amor fórti pa kunpanheru. Kel amizadi entri es dôs é más antigu di ki mundu. Jeová mostra klaru ma el ten txeu amor pa Jizus, sima nu ta odja na testu di oji. El pode sô flaba: ‘Kel-li é kel ki N ta aprova.’ Má el krê pa nu sabeba modi ki el ta amaba Jizus, pur isu el txoma-l di “nha Fidju, ki N ta ama”. Jeová staba ku txeu orgulhu di ken ki Jizus éra i di kuzê ki el sta ba fazeba. (Efé. 1:7) I Jizus ka tinha dúvida ma se Pai ta amaba el. El tinha tudu serteza di amor di se Pai. Txeu bês, el fla ku kunfiansa ma se Pai ta ama-l. — Juan 3:35; 10:17; 17:24. w24.01 28 ¶8
Sésta-fera, 23 di maiu
É midjór ten un bon nómi di ki ten txeu rikéza. — Pro. 22:1.
Imajina kel situason li: Un algen ki bu gosta txeu di el ta pâpia mal di bo. Bu sabe ma kel ki el fla é mintira. Má alguns algen ta kridita na el. I pa piora situason, es ta kumesa ta spadja kes mintira i otus algen ta kridita na es tanbê. Modi ki bu ta xintiba? Talvês, kes kuza ta pô-u xinti kasábi, i bu ta fika tristi. Kel situason li ta djuda-nu intende modi ki Jeová xinti kantu es mantxa se nómi. Un di se anjus na séu konta Eva, kel primeru mudjer, mintira sobri el. Eva kridita na kel mintira. Pamodi kel mintira li, Adon rabela kóntra Jeová. Rezultadu é ki pekadu i mórti spadja pa tudu algen. (Jén. 3:1-6; Rom. 5:12) Tudu kes prubléma ki ten na mundu oji, sima mórti, géra i sufrimentu ta izisti pamodi kel mintira ki Satanás spadja. Modi ki Jeová ta xinti óras ki el ta odja tudu kes prubléma ki kes mintira li traze? Di serteza el ta xinti txeu tristi. Má simé, Jeová ka guarda rankor. Na verdadi, el kontinua ta ser “kel Deus filís.” — 1 Tim. 1:11. w24.02 8 ¶1-2
Sábadu, 24 di maiu
Modi ki N pode faze es grandi maldadi i peka kóntra Deus? — Jén. 39:9.
Modi ki bu pode imita Juzé i faze kel ki é dretu óras ki bu pasa pa un tentason? Bu pode disidi gósi kuzê ki bu ta faze óras ki bu tentadu. Prende fla nau lógu pa kes kuza ki Jeová ta ôdia i ti mésmu nega pensa na es. (Sal. 97:10; 119:165) Di es manera bu ka ta peka óras ki bu tentadu. Talvês bu sabe ma bu atxa verdadi i bu krê sirbi Jeová di tudu bu korason. Má talvês ten algun kuza ki inda sta ta inpidi-u di da bu vida pa Jeová i batiza. Bu pode faze mésmu kuza ki rei Davidi. Bu pode inplora Jeová: ‘Ó Deus, djobe-m i konxe nha korason. Izamina-m i konxe nhas preokupason. Odja si N tene algun tendénsia mariadu, i gia-m na kaminhu di ténpu sen fin.’ (Sal. 139:23, 24) Jeová ta abênsua “kes ki ta djobe-l asériu.” Sforsu ki bu sta faze di txiga na bu méta di da bu vida pa Jeová i batiza, ta mostra ma bu sta ta djobe-l asériu. — Ebr. 11:6. w24.03 6 ¶13-15
Dumingu, 25 di maiu
El ka ten ki oferese sakrifisiu tudu dia. — Ebr. 7:27.
Saserdóti prinsipal ta reprizentaba povu dianti di Deus. Jeová skodje Aron, pa bira kel primeru saserdóti prinsipal na Israel, kantu tabernáklu didikadu. Má sima apóstlu Paulu fla, “pamodi mórti saserdótis ka ta konsigi kontinuaba na ses trabadju.” (Ebr. 7:23-26) Dja ki kes saserdóti prinsipal éra ómis inperfeitu, es tinha ki ofereseba sakrifisius pa ses própi pekadu. Li nu ta odja kel diferénsa grandi entri kes saserdóti prinsipal di Israel i kel grandi Saserdóti Prinsipal, Jizus Kristu. Nos Saserdóti Prinsipal, Jizus Kristu, é “sérvu... na kel ténda di verdadi ki é ka ómi ki faze, má Jeová.” (Ebr. 8:1, 2) Paulu fla ma “dja ki el [Jizus] ta kontinua bibu pa tudu ténpu, ningen ka ta fika na se lugar di saserdóti.” Paulu fla tanbê ma Jizus é “sen mantxa, siparadu di kes pekador” i el é diferenti di kes saserdóti prinsipal di Israel, pamodi “el ka ten ki oferese sakrifisius tudu dia” pa se própi pekadu. w23.10 26 ¶8-9
Sugunda-fera, 26 di maiu
Kel séu ki tinha antis i kel téra ki tinha antis dizaparse. — Apo. 21:1.
“Kel séu ki tinha antis” krê fla kes govérnu ki Satanás i se dimónis ta kontrola. (Mat. 4:8, 9; 1 Juan 5:19) Na Bíblia, palavra “téra” pode uzadu pa pâpia di kes algen ki ta mora na téra. (Jén. 11:1; Sal. 96:1) Nton kel “téra ki tinha antis” krê fla kes algen mau ki ten oji. Jeová ka ta ben sô midjora “séu” i “téra” ki ten oji, má el ta ben distrui-s tudu. El ta ben troka kel séu ku kel téra ki ten oji pa “un séu novu i un téra novu”. Kel-li krê fla, un novu govérnu ki ta ben governa kes algen justu. Jeová ta ben konpo téra i el ta ben kura pesoas pa es bira perfeitu. Sima profesia di Izaías dja flaba, Jeová ta ben bira téra interu na un lugar bunitu, sima jardin di Éden. I el ta ben kura-nu di tudu duénsa. Kes algen manku, ségus i surdus ta ben kuradu i ti mésmu kes ki móre ta ben dadu vida otu bês. — Isa. 25:8; 35:1-7. w23.11 4 ¶9-10
Térsa-fera, 27 di maiu
Nhos fika priparadu. — Mat. 24:44.
“Grandi tribulason” ta ben kumesa dirapenti. (Mat. 24:21) Má, grandi tribulason ta ser diferenti di txeu otus disgrasa pamodi nu sabe ma el ta ben kontise. Dja ten uns 2 mil anu ki Jizus aviza se sigidoris pa pripara pa kel dia li. Si nu pripara, ta ser más fásil aguenta kel ténpu difísil li i djuda otus faze mésmu kuza. (Luk. 21:36) Nu meste aguenta firmi pa obi ku Jeová i ten kunfiansa ma el ta ben proteje-nu. Kuzê ki nu ta faze si nos irmons perde algun kuza ô tudu kuza ki es ten? (Hab. 3:17, 18) Nu meste mostra konpaxon i da-s kel ajuda ki es meste. Modi ki nu ta reaji si un grupu di nasons ataka-nu i pa algun ténpu nu ten ki vive djuntu ku irmons i irmans na un lugar pikinoti? (Eze. 38:10-12) Nu meste ten un amor fórti pa nos irmons pa nu konsigi aguenta kel ténpu difísil li. w23.07 2 ¶2-3
Kuarta-fera, 28 di maiu
Nhos toma txeu kuidadu pa nhos ka anda sima algen tolu, má sima algen ki ten sabedoria, ta uza nhos ténpu di midjór manera. — Efé. 5:15, 16.
Maridu ku mudjer pode prende ku izénplu di Ákila i Prisila, ki éra un kazal ki txeu algen gostaba di es na ténpu di apóstlus. (Rom. 16:3, 4) Es ta trabadjaba, es ta pregaba i es ta djudaba otus algen. I es ta fazeba tudu kel-li djuntu. (Atus 18:2, 3, 24-26) Na verdadi, sénpri ki Bíblia ta pâpia di Ákila ku Prisila, el ta pâpia di es djuntu. Modi ki maridu ku mudjer pode imita-s? Pensa na kes txeu kuza ki abo i bu maridu ô bu mudjer meste faze. Nhos ta pode faze alguns di kes kuza li djuntu ku kunpanheru, envês di kada kenha faze di sel? Pur izénplu, Ákila ku Prisila ta baba pregason djuntu. Nhos ta faze planu sénpri pa faze mésmu kuza? Ákila ku Prisila tanbê ta trabadjaba djuntu. Talvês bo ku bu maridu ô bu mudjer nhos ka ten mésmu trabadju. Má nhos ta pode faze kes trabadju di kaza djuntu? (Ecl. 4:9) Óras ki nhos ta djuda kunpanheru faze un trabadju, nhos ta xinti sima un ekipa i nhos ta ten oportunidadi di pâpia ku kunpanheru. w23.05 22-23 ¶10-12
Kinta-fera, 29 di maiu
Óras ki N xinti medu, N ta poi nha kunfiansa na bo. — Sal 56:3.
Tudu algen ta xinti medu alvês. Pur izénplu, kantu rei Saul staba ta pirsigi Davidi i el krê mataba el, Davidi disidi fuji pa Gati, ki éra sidadi di filisteus. Lógu Akís, ki éra rei di Gati, diskubri ma Davidi éra kel trópa balenti ki pesoas ta kantaba i ta flaba ma el mata ‘dizénas di milhar’ di filisteu. Davidi ‘fika ku txeu medu’. (1 Sam. 21:10-12) El fika txeu preokupadu ku kuzê ki Akís ta fazeba ku el. Kuzê ki djuda Davidi vense medu? Na Salmo 56, Davidi fla modi ki el staba ta xinti timenti el staba na Gati. Kel Salmu li, ta pâpia di medu ki Davidi tinha i tanbê di modi ki el vense se medu. Kantu Davidi xinti medu, el kunfia na Jeová. (Sal. 56:1-3, 11) Davidi tinha bons motivu pa kunfiaba na Jeová. Ku ajuda di Jeová, Davidi disidi faze un kuza txeu stranhu. El finji ma el staba dodu i se planu da sértu. Envês di Akís mata Davidi, el disidi dexa-l ba se kaminhu. Pur isu, Davidi konsigi skapa. — 1 Sam. 21:13–22:1. w24.01 2 ¶1-3
Sésta-fera, 30 di maiu
Kes ki sta ku el, ki txomadu, ki skodjedu i ki é fiel, ta ganha. — Apo. 17:14.
Kenha ki é “kes” ki testu di oji ta pâpia di es? Es é kes skodjedu ki resusitadu! Nton, óras ki kes últimu skodjedu ku spritu santu lebadu pa séu pértu di fin di grandi tribulason, un di kes primeru diziginason ki es ta ben ten é géra. Dipôs ki es lebadu pa séu, es ta ben géra djuntu ku Kristu i se anjus na kel últimu géra kóntra inimigus di Deus. Pensa na kel-li! Alguns di kes skodjedu ku spritu santu ki sta na téra dja sta algen grandi i es sta fraku. Má óras ki es resusitadu pa es bai vive na séu, es ta ten korpus spritual, es ta ten txeu puder i es ka ta móre más. Tanbê, es ta diziginadu pa ben géra djuntu ku Jizus Kristu. Dipôs di géra di Armajedon, kes skodjedu ku spritu santu ta ben trabadja djuntu ku Jizus pa djuda-nu bira perfeitu. Di serteza óras ki es sta na séu, es ta konsigi faze más kuza pa ses irmon ku irmans ki es krê txeu, di ki kel ki es ta konsigiba faze kantu ki es staba na téra sima ómis inperfeitu! w24.02 6-7 ¶15-16
Sábadu, 31 di maiu
N ta fla nhos pa nhos kontinua ta anda di akordu ku spritu i asi nhos ka ta faze ninhun dizeju di karni. — Gál. 5:16.
Alguns algen ki sta prontu pa da ses vida pa Jeová i batiza, ta fika ku medu di faze kel-li. Es pode pergunta: ‘I si dipôs N faze un pekadu gravi i N dizasosiadu?’ Si bu ta xinti kel medu li, ten serteza ma Jeová ta da-u tudu kel ki bu meste pa bu “anda di manera dretu pa [el] di akordu ku se leis, pa [bu] pode agrada-l na tudu kuza”. (Kol. 1:10) Tanbê, el ta da-u forsa pa bu faze kel ki é dretu. Jeová dja djuda txeu algen faze kel ki é dretu. (1 Kor. 10:13) É pur isu ki é poku algen ki ta dizasosiadu di kongregasons. Jeová ta djuda se povu kontinua fiel. Tudu algen ta xinti tentadu na faze kuzas mariadu. (Tia. 1:14) Má, bu ten ki disidi kuzê ki bu ta faze óras ki bu xinti tentadu. Na verdadi, é bo ki ta disidi modi ki bu ta vive. Alguns algen ta fla ma nu ka pode kontrola kuzê ki nu ta xinti i ki nu ta faze. Má kel-la é mintira. Bu pode prende kontrola bus dizeju mariadu. w24.03 5 ¶11-12