BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • es25 pp. 118-128
  • Dizenbru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Dizenbru
  • Izamina testu di dia — 2025
  • Subtémas
  • Sugunda-fera, 1 di dizenbru
  • Térsa-fera, 2 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 3 di dizenbru
  • Kinta-fera, 4 di dizenbru
  • Sésta-fera, 5 di dizenbru
  • Sábadu, 6 di dizenbru
  • Dumingu, 7 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 8 di dizenbru
  • Térsa-fera, 9 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 10 di dizenbru
  • Kinta-fera, 11 di dizenbru
  • Sésta-fera, 12 di dizenbru
  • Sábadu, 13 di dizenbru
  • Dumingu, 14 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 15 di dizenbru
  • Térsa-fera, 16 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 17 di dizenbru
  • Kinta-fera, 18 di dizenbru
  • Sésta-fera, 19 di dizenbru
  • Sábadu, 20 di dizenbru
  • Dumingu, 21 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 22 di dizenbru
  • Térsa-fera, 23 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 24 di dizenbru
  • Kinta-fera, 25 di dizenbru
  • Sésta-fera, 26 di dizenbru
  • Sábadu, 27 di dizenbru
  • Dumingu, 28 di dizenbru
  • Sugunda-fera, 29 di dizenbru
  • Térsa-fera, 30 di dizenbru
  • Kuarta-fera, 31 di dizenbru
Izamina testu di dia — 2025
es25 pp. 118-128

Dizenbru

Sugunda-fera, 1 di dizenbru

Algen mortu [ta] ser resusitadu. — Luk. 20:37.

Jeová ten puder di resusita mortus? Klaru ki sin! El é ‘Tudu-Poderozu’. (Apo. 1:8) Nton el ten puder pa kaba ku kalker di nos inimigu, ti mésmu mórti. (1 Kor. 15:26) Otu motivu ki nu ten pa kridita ma Deus ta ben resusita kes algen ki dja móre é pamodi se mimória ka ten limiti. El ta txoma kada stréla pa se nómi. (Isa. 40:26) Tanbê el ta lenbra di kes algen ki dja móre. (Jó 14:13; Luk. 20:38) El pode lenbra sen prubléma di tudu kuza di kes algen ki dja móre, sima ses aparénsia, ses manera di ser, ses stória di vida i ses lenbransa. É klaru ki nu pode kridita na promésa di resureison ki Jeová ta ben faze na futuru, pamodi nu sabe ma el tene gana i puder di faze-l. Odja otu motivu ki nu ten pa kridita na promésa di resureison: Jeová dja fazeba kel-li antis. Na ténpu ki Bíblia skrebedu, el da alguns ómi fiel puder di resusita mortus. Un di kes ki dadu kel puder li éra Jizus. w23.04 9-10 ¶7-9

Térsa-fera, 2 di dizenbru

Pa nhos palavra ser sénpri sábi, tenpradu ku sal. — Kol. 4:6.

Si nu ta pâpia ku jetu i ku brandura, kes algen pode krê obi-nu i kontinua ta pâpia ku nos. É klaru ki si un algen krê diskuti ô faze-nu trósa, nu ka ten ki kontinua kel konbérsu. (Pro. 26:4) Má maioria di algen talvês ka ta faze si. Na verdadi, txeu algen pode obi-nu. Ta fika klaru ma nu ta ten bons rezultadu óras ki nos é un algen brandu. Pidi Jeová pa da-u kel forsa ki bu meste pa kontinua brandu óras ki bu ta responde perguntas difísil ô óras ki bu ta kritikadu di manera injustu. Lenbra ma bu brandura pode ka dexa opinions diferenti bira diskuson. I bu respósta ku brandura i ruspetu pode poi alguns algen ta muda ses opinion sobri nos i sobri kuzê ki Bíblia ta inxina. Sta “sénpri prontu pa difende” kuzê ki bu ta kridita na el i “faze-l ku brandura i ku txeu ruspetu.” (1 Ped. 3:15) Sin, óras ki bu ta mostra brandura, bu sta mostra ma bo é fórti! w23.09 19 ¶18-19

Kuarta-fera, 3 di dizenbru

Nhos bisti di... paxénxa. — Kol. 3:12.

Odja kuatu manera ki nu pode mostra paxénxa. Primeru, un algen ki ten paxénxa ka ta xatia faxi. El ta tenta kontinua kalmu i el ka ta trata otus algen di manera duru óras ki el provokadu ô óras ki el sta preokupadu dimás. (Êxo. 34:6) Sugundu, un algen ki ta mostra paxénxa pode spera ku kalma. Si algun kuza sta dura más di kel ki el staba ta spera, un algen ki ta mostra paxénxa ta tenta ka xatia. (Mat. 18:26, 27) Tirseru, un algen ki ten paxénxa ka ta aji faxi i sen pensa. Óras ki un algen ki ten paxénxa tene un trabadju inportanti pa faze, el ka ta kumesa ô tirmina di faze-l ku présa. Envês di kel-li, el ta djobe dretu si el tene ténpu pa faze planu di kuzê ki el sta ba faze. Dipôs, el ta tra kel ténpu ki meste pa kel trabadju fika dretu. Kuartu, un algen ki ten paxénxa ta sforsa pa aguenta un provason sen reklama. El ta faze se midjór pa kontinua ta aguenta firmi i ku un atitudi puzitivu. (Kol. 1:11) Povu di Jeová meste mostra paxénxa di tudu kes manera li. w23.08 20-21 ¶3-6

Kinta-fera, 4 di dizenbru

Jeová ki ta izamina korasons. — Pro. 17:3.

Un motivu inportanti pa nu proteje kel ki nos korason ta reprizenta é pamodi Jeová ta analiza nos korason. Kel-li krê fla ma el ta odja más di ki kel ki otus algen ta konsigi odja i el sabe ki tipu di algen anos é di pa déntu. El ta kontinua ta ama-nu si nu kontinua ta pensa na se konsedju, ki pode djuda-nu vive pa tudu ténpu. (Juan 4:14) Asi konportamentu mariadu i mintiras di Satanás i kes algen mau na kel mundu li nunka ka ta prujudika-nu. (1 Juan 5:18, 19) Sima nos amizadi ku Jeová ta ba ta bira más fórti, amor i ruspetu ki nu ten pa el ta bira más grandi. Dja ki nu ka krê mágua nos Pai, nu ta ôdia ti ideia di faze un pekadu. Un irman na Kroásia, ki txoma Marta, xinti tentadu na faze konportamentu seksual mariadu. El fla: “Foi difísil pa mi pensa di un manera klaru i luta kóntra dizeju di faze un kuza mariadu. Má grandi ruspetu ki N ten pa Jeová proteje-m.” Modi ki ten grandi ruspetu pa Deus djuda-l? Marta fla ma el pensa na rezultadus ki un disizon mariadu ta traze. Nu pode faze mésmu kuza. w23.06 20-21 ¶3-4

Sésta-fera, 5 di dizenbru

“Es nason ten ki fika ta sabe ma é mi ki é Jeová”, é kel Sinhor Más Grandi ki fla, “óras ki N santifikadu na nhos meiu dianti di ses odju.” — Eze. 36:23.

Jizus sabia ma vontadi di Jeová é bira Se nómi santu i linpa-l di tudu mintira ki Satanás konta kóntra el. É pur isu ki Jizus inxina se sigidoris pa ora si: “Nos Pai ki sta na séu, pa bu nómi ser santifikadu.” (Mat. 6:9) Jizus ta intendeba ma kel-li é kel asuntu más inportanti ki ta involve tudu kriason. Ka ten ningen na séu ku téra ki faze más kuza pa bira nómi di Jeová santu di ki Jizus. Má, di kuzê ki inimigus di Jizus akuza-l kantu el podu prézu? Di pâpia kóntra Deus! Di serteza Jizus sabia ma pâpia kóntra nómi santu di se Pai é kel pekadu más gravi ki ten. Jizus staba txeu preokupadu pamodi es akuza-l i es kondena-l pa kel krimi li. Kel-li talvês é kel motivu prinsipal ki poi Jizus ta fika “txeu angustiadu” na kes óra antis di el móre. — Luk. 22:41-44. w24.02 11 ¶11

Sábadu, 6 di dizenbru

É através di sabedoria ki ta fazedu un kaza. — Pro. 24:3.

Na nos korida pa vida, nu debe ama Jeová i Jizus más di ki kes algen di nos família. (Mat. 10:37) Má kel-li ka krê fla ma nu pode dexa di kunpri nos responsabilidadis na família, sima si kes kuza li ta inpidi-nu di agrada Deus i Jizus. Pa nu agrada Deus i Jizus, nu meste kunpri nos responsabilidadis na família. (1 Tim. 5:4, 8) Óras ki nu ta faze kel-li, nu ta ser más filís. Jeová sabe ma famílias ta ser filís, óras ki maridu ku mudjer ta trata kunpanheru ku ruspetu, óras ki pai ku mai ta ama i ta trena ses fidjus i óras ki fidjus ta obi ku ses pai i ku ses mai. (Efé. 5:33; 6:1, 4) Ka ta inporta si bo é maridu, mudjer ô fidju, kunfia na kes konsedju di Bíblia ki ten sabedoria. Kel-li é midjór ki faze kel ki bu ta atxa ma é dretu, kel ki é normal na undi ki bu ta mora ô kuzê ki spesialistas ta fla pa bu faze. Uza dretu nos publikasons ku bazi na Bíblia. Es ten bons sujiston di modi ki bu pode sigi prinsípius di Bíblia. w23.08 28 ¶6-7

Dumingu, 7 di dizenbru

Le-l ku vós baxu dia ku noti, pa bu pode kunpri ku kuidadu tudu ki sta skrebedu na el. Asi, bu ta ten bon rezultadu na bu kaminhu i bu ta aji ku sabedoria. — Jos. 1:8.

Un irman meste prende faze kuzas ki ta djuda-l na se dia-dia. El pode prende alguns di kes kuza li óras ki el é mininu, i kel-li pode djuda-l na se vida interu. Pur izénplu, prende lé i skrebe dretu. Na alguns kultura es ka ta atxa ma é inportanti un mudjer prende skrebe i lé dretu. Má, kel-li é un kuza ki tudu sérvu di Jeová meste prende. (1 Tim. 4:13) Nton, ka bu dexa nada inpidi-u di prende lé i skrebe dretu. Kal ki ta ser rezultadu? Kel-li pode djuda-u atxa i kontinua ku un trabadju. Tanbê, bu ta bira un bon studanti di Bíblia i un bon instrutor di Palavra di Deus. I más inportanti inda, bu ta bira más amigu di Jeová óras ki bu ta lé se Palavra i bu ta midita na el. — 1 Tim. 4:15. w23.12 20 ¶10-11

Sugunda-fera, 8 di dizenbru

Jeová sabe modi ki el ta salva di provason kes algen ki ta adora-l. — 2 Ped. 2:9.

Pidi Jeová pa libra-u di tentason. Dja ki nos é inperfeitu, sénpri nu meste luta kóntra tentason di faze kuzê ki é mariadu. Satanás sta ta faze tudu kel ki el pode pa el bira kel luta li más difísil. Un di kes manera ki el ta faze kel-li é intxi nos menti ku diverson ki Jeová ka gosta. I kes diverson li pode pô-nu ta pensa na kuzas mariadu, ki pode bira-nu inpuru pa Jeová i ki pode pô-nu ta faze pekadus gravi. (Mar. 7:21-23; Tia. 1:14, 15) Nu meste di ajuda di Jeová si nu krê vense tentason di faze kuzê ki é mariadu. Jizus faze kel pididu li kantu el inxina se disiplus faze orason: “Ka bu dexa-nu kai na tentason, má libra-nu di kel Malvadu.” (Mat. 6:13) Jeová krê djuda-nu, má nu meste pidi se ajuda. Dipôs ki nu faze orason ta pidi se ajuda, tanbê nu meste faze nos midjór pa ivita faze kuzas ki ta pô-nu ta kai na tentason. w23.05 6-7 ¶15-17

Térsa-fera, 9 di dizenbru

Un kórda di três fiu ka ta rabentadu faxi. — Ecl. 4:12.

Óras ki un kazal ta da valor pa ses amizadi ku ses Pai na séu, es ta tene gana di sigi se konsedjus, i kel-li ta djuda-s ivita i vense prublémas ki pode poi ses amor pa kunpanheru ta fria. Kes algen ki ten un amizadi fórti ku Jeová, tanbê ta faze ses midjór pa imita-l i dizenvolve kualidadis, sima bondadi, paxénxa i gana di púrdua. (Efé. 4:32–5:1) Óras ki un kazal ta mostra kes kualidadi li é más fásil ses amor pa kunpanheru bira más fórti. Un irman ki txoma Lena, ki dja ten más di 25 anu kazadu, fla: “É fásil ama i ruspeta un algen ki ten un amizadi fórti ku Jeová.” Odja un izénplu di Bíblia. Kantu Jeová tevi ki skodje un kazal pa sérba pai ku mai di se Fidju ki ta ben biraba Misías, El skodje Juzé ku Maria na meiu di monti algen ki ben di família di Davidi. Pamodi ki el skodje-s? Pamodi es tudu dôs tinha un amizadi fórti ku Jeová i Jeová sabia ma es ta poba el na primeru lugar na ses kazamentu. w23.05 21 ¶3-4

Kuarta-fera, 10 di dizenbru

Nhos obi ku kes ki ta orienta nhos. — Ebr. 13:17.

Jizus é nos Líder i el é perfeitu. Má kes irmon ki el skodje pa orienta kongregason é inperfeitu. Nu pode sforsa pa obi ku es prinsipalmenti si es ta pidi-nu pa faze algun kuza ki nu ka krê faze. Apóstlu Pedru resebe un orientason ki na komésu el ka krê obiba. Kantu un anju fla-l pa el kume kes animal ki éra inpuru, di akordu ku Lei di Muizés, Pedru nega faze kel-li ka sô un bês, má três bês. (Atus 10:9-16) Pamodi ki el nega? Pamodi kel novu orientason ka ta fazeba sentidu pa el. Má, apóstlu Paulu obi kantu ki ansions di Jiruzalen orienta-l pa leba kuatu ómi pa ténplu i pa faze serimónia di purifikason pa mostra ma el staba ta obi ku Lei. Paulu sabia ma kes irmon ka staba dibaxu di Lei. I el ka fazeba nada mariadu. Má simé, Paulu ‘leba kes ómi ku el i el faze serimónia di purifikason djuntu ku es’. (Atus 21:23, 24, 26) Pamodi Paulu obi ku orientason el djuda irmons kontinua unidu. — Rom. 14:19, 21. w23.10 10 ¶15-16

Kinta-fera, 11 di dizenbru

Jeová é txeu amigu di kes ki ten grandi ruspetu pa el. — Sal. 25:14.

Talvês bu ka ta atxa ma grandi ruspetu é un kualidadi inportanti pa ten un bon amizadi. Má, kes algen ki krê ten un bon amizadi ku Jeová debe ten grandi ‘ruspetu pa el’. Ka ta inporta kantu ténpu ki dja nu ten ta sirbi Jeová, nos tudu nu meste kontinua ta ten txeu ruspetu pa el. Má kuzê ki ten grandi ruspetu pa Deus krê fla? Un algen ki ten grandi ruspetu pa Deus ta ama-l i el ka ta krê faze nada ki pode prujudika se amizadi ku El. É kel ‘grandi ruspetu’ pa Deus li ki Jizus tinha. (Ebr. 5:7) Jizus ka ta tremeba di medu di Jeová. (Isa. 11:2, 3) Envês di kel-li, el tinha txeu amor pa Jeová i el krê obiba ku el. (Juan 14:21, 31) Sima Jizus, nu ten grandi ruspetu i dimirason pa Jeová pamodi el ta mostra amor, sabedoria, justisa i el é poderozu. Tanbê, nu sabe ma Jeová ta ama-nu i ma manera ki nu ta reaji óras ki el ta inxina-nu ta afeta-l. Nu pode poi Jeová ta xinti dór ô nu pode poi se korason ta fika kontenti. — Sal. 78:41; Pro. 27:11. w23.06 14 ¶1-2; 15 ¶5

Sésta-fera, 12 di dizenbru

Lógu ki el bira fórti, se korason fika orgulhozu pa se própi disgrasa, i el aji di manera infiel kóntra Jeová. — 2 Cró. 26:16.

Kantu Rei Uzias bira poderozu el skese ma é Jeová ki ta daba el forsa i rikéza. Kuzê ki nu ta prende? Nu debe lenbra ma bensons i priviléjius ki nu ta resebe ta ben di Jeová. Envês di nu ingaba di algun kuza ki nu ta konsigi faze, nu debe da glória pa Jeová. (1 Kor. 4:7) Nu debe rekonhese ku umildadi ma nos é inperfeitu i ma nu meste disiplina. Un irmon ki ten uns 60 anu, fla: “N prende ka ofende ô dizanima óras ki otus ta da kónta di nhas éru. Óras ki N ta resebe disiplina pa algun kuza mariadu ki N faze, N ta tenta midjora i da Jeová tudu kel ki N pode.” Óras ki nu ta obi ku Jeová i nu ta kontinua umildi, nu ta ten un vida sábi. — Pro. 22:4. w23.09 10 ¶10-11

Sábadu, 13 di dizenbru

Nhos meste aguenta firmi, asi dipôs ki nhos faze vontadi di Deus, nhos pode resebe kel ki el promete. — Ebr. 10:36.

Kes kriston na ténpu di apóstlus meste aguentaba firmi. Es tinha kes mésmu prubléma ki maioria di algen ki ta viveba na kel ténpu tinha. Má tanbê, es tinha otus prubléma pamodi es éra sigidoris di Jizus. Txeu di es pirsigidu ka sô pa xéfis di relijion di judeus i autoridadis di Roma, má tanbê pa ses própi família. (Mat. 10:21) I es tinha ki tomaba kuidadu pa kes ensinu falsu di kes ki bandona Jeová i ki staba ta tenta dividi kongregason ka influensiaba es. (Atus 20:29, 30) Má kes irmon aguenta firmi. (Apo. 2:3) Modi ki es faze kel-li? Es ta pensaba ku kuidadu na izénplu di kes algen ki aguenta firmi ki sta na Skrituras, sima Jó. (Tia. 5:10, 11) Es ta fazeba orason ta pidi forsa. (Atus 4:29-31) I es ta konsentraba na kes bon rezultadu pamodi es aguenta firmi. (Atus 5:41)Nos tanbê nu pode aguenta firmi si nu studa sénpri i nu midita na izénplus di kes algen ki aguenta firmi, ki sta na Palavra di Deus i na nos publikasons. w23.07 3 ¶5-6

Dumingu, 14 di dizenbru

Pur isu, nhos kontinua ta buska Reinu i justisa di Deus primeru, i nhos ta dadu tudu kes otu kuza. — Mat. 6:33.

Jeová ku Jizus ka ta dizisti di nos. Dipôs ki apóstlu Pedru nega Jizus, el tinha ki tomaba un disizon inportanti. El ta dizistiba ô el ta kontinuaba ta ser disiplu di Jizus? Jizus inplora Jeová pa ka dexa Pedru perde se fé. Jizus fla Pedru sobri kel orason ki el faze i el mostra kunfiansa ma Pedru dipôs ta voltaba i el ta daba se irmons forsa. (Luk. 22:31, 32) Kantu Pedru lenbra di kuzê ki Jizus fla-l, kel-la da-l forsa. Óras ki nu ten un disizon inportanti pa nu toma, Jeová pode uza ansions pa da-nu kel forsa ki nu meste pa nu kontinua fiel. (Efé. 4:8, 11) Sima Jeová da Pedru i kes otu apóstlu kes kuza ki es staba ta meste, el ta da-nu kes kuza ki nu meste óras ki nu ta poi trabadju di pregason na primeru lugar na nos vida. w23.09 24-25 ¶14-15

Sugunda-fera, 15 di dizenbru

Ken ki ta djuda póbri sta ta pista Jeová, i El ta rekonpensa-l pa kel-li. — Pro. 19:17.

Jeová ta odja tudu kel bondadi ki nu ta faze pa otus, sikrê é poku. Pa el, kel bondadi ki nu ta faze pa otus é sima un sakrifisiu ki ten valor i sima un dívida ki el ta ben paga. Si antis bo éra ajudanti di kongregason ô ansion, Jeová ta lenbra di kes kuza ki bu faze na pasadu i di amor ki pô-u ta faze-s. (1 Kor. 15:58) Tanbê el ta odja amor ki bu sta kontinua ta mostra. Jeová krê pa nos tudu bira nos amor pa el i pa otus más fórti. Nu pode bira nos amor pa Jeová más fórti óras ki nu ta lé se Palavra, nu ta midita na el i nu ta pâpia ku el sénpri na orason. Nu pode bira nos amor más fórti pa nos irmons ku irmans óras ki nu ta djuda-s na kuzas ki es meste. Óras ki nos amor ta bira más fórti, nu ta bira más amigu di Jeová i di nos irmons ku irmans. I nu ta ser amigu di Jeová i di nos irmons pa tudu ténpu! w23.07 10 ¶11; 11 ¶13; 13 ¶18

Térsa-fera, 16 di dizenbru

Kada un ta leba se própi karga di responsabilidadi. — Gál. 6:5.

Kada irmon debe disidi modi ki el ta kuida di se saúdi. Kes úniku lei ki Bíblia ta da sobri tratamentu di saúdi, é ka toma sangi i ka mete na bruxaria ku fitisaria. (Atus 15:20; Gál. 5:19, 20) Má na otus asuntu ki ten aver ku tratamentu di saúdi, kada algen debe disidi kal ki el ta seta. Sikrê nu sta konvensidu ma un tratamentu di saúdi é midjór, nu meste ruspeta direitu ki nos irmons ku irmans ten di toma ses disizon sobri tratamentus di saúdi. Sobri kel asuntu li, nu debe lenbra di kes kuza li: (1) é sô Reinu di Deus ki ta ben kura tudu duénsa i pa tudu ténpu. (Isa. 33:24) (2) Kada irmon debe “sta konvensidu” di kuzê ki é midjór pa el. (Rom. 14:5) (3) Nu ka ta julga otus, nen nu ka ta poi un pédra di tropesu ses frenti. (Rom. 14:13) (4) Irmons debe mostra amor. I union na kongregason debe ser más inportanti pa es di ki ses liberdadi di toma disizon. — Rom. 14:15, 19, 20. w23.07 24 ¶15

Kuarta-fera, 17 di dizenbru

El é santu pa Jeová duránti tudu dia ki el é nazireu. — Núm. 6:8.

Bu ta da txeu valor pa bu amizadi ku Jeová? Di serteza ki sin! Désdi ténpu antigu, txeu algen tanbê xinti mésmu kuza ki bo. (Sal. 104:33, 34) Txeu algen faze sakrifisius pa adora Jeová. É kel-li ki kes nazireu, ô skodjedu na ténpu antigu na Israel faze. Kes nazireu éra israelitas zelozu ki ta fazeba alguns sakrifisiu pa sirbiba Jeová di un manera spesial. Lei di Muizés ta dexaba un ómi ô un mudjer fazeba un votu spesial pa Jeová, pa el viveba sima un nazireu pa un ténpu. (Núm. 6:1, 2) Óras ki un israelita fazeba kel votu di ser un nazireu, el debe sigiba instrusons ki kes otu israelita ka tinha ki sigiba. Nton, pamodi ki un israelita ta skodje fazeba votu di ser un nazireu? Talvês éra pamodi se amor fórti pa Jeová i gratidon di korason pa se bensons. — Deut. 6:5; 16:17. w24.02 14 ¶1-2

Kinta-fera, 18 di dizenbru

Jeová... ta mostra amor lial pa kes ki ta ama-l i ki ta kunpri se mandamentus. — Dan. 9:4.

Na Bíblia, palavra na ebraiku ki traduzidu pa “lialdadi” ô “amor lial”, ta da ideia di un amor fórti i txeu bês el ta uzadu pa pâpia di amor ki Deus ten pa se sérvus. Kel mésmu palavra li tanbê ta uzadu pa pâpia di amor ki sérvus di Deus ta mostra pa kunpanheru. (2 Sam. 9:6, 7) Ku ténpu, nos lialdadi pode bira más fórti. Nu ben odja modi ki lialdadi di Daniel bira más fórti. Daniel pasa pa txeu situason na se vida ki poi se lialdadi pa Jeová na próva. Má kel próva más difísil ki el pasa pa el, kontise kantu el tinha más di 90 anu. Kes funsionáriu di palásiu di rei tinha ódiu di Daniel i es ka ta ruspetaba kel Deus ki el ta adoraba. Nton, es faze un planu pa mata Daniel. Es poi rei ta sina un lei ki ta poba na próva si Daniel éra lial pa se Deus ô pa rei. Daniel tinha ki paraba di faze orason pa Jeová duránti 30 dia pa el provaba se lialdadi pa rei i ivita sérba kastigadu. Daniel nega faze kel-li. — Dan. 6:12-15, 20-22. w23.08 5 ¶10-12

Sésta-fera, 19 di dizenbru

Nu kontinua ta ama kunpanheru. — 1 Juan 4:7.

Jeová krê pa nu kontinua ta mostra amor pa nos irmons ku irmans. Si nos irmons ku irmans trata-nu mariadu, nu pode kunfia ma es ka faze-l di abuzu i ma es sta ta tenta faze kuzê ki Jeová ta fla ma é dretu. (Pro. 12:18) Deus ta ama se sérvus ki é fiel sikrê es ta fadja. Sikrê nu komete fadja el ta kontinua ta ser nos amigu i el ka ta fika ku raiba di nos. (Sal. 103:9) Nos é txeu gratu pamodi Jeová ta purdua-nu i nu meste imita-l i púrdua otus algen! (Efé. 4:32–5:1) Lenbra tanbê ma sima fin sta fika más pértu nu meste kontinua amigu di nos irmons ku irmans. Nu pode spera ma pirsigison ta fika más txeu. Nu pode ti bai pa kadia pamodi nos fé. Si kel-li kontise, nu meste di nos irmons ku irmans más di ki antis. — Pro. 17:17. w24.03 15-16 ¶6-7

Sábadu, 20 di dizenbru

É Jeová ki ta gia pasus di un ómi. — Pro. 20:24.

Bíblia ten stória di jóvens ki tinha un bon amizadi ku Jeová, ki pô-l fika kontenti i ki tevi un vida sábi. Davidi éra un di es. Kantu Davidi éra jóven, el skodje adora Jeová i dipôs el bira un rei lial. (1 Reis 3:6; 9:4, 5; 14:8) Óras ki bu ta studa vida di Davidi, se izénplu ta da-u koraji pa bu sirbi Jeová ku lialdadi. Tanbê, bu pode faze un prujétu di studu sobri izénplu di Markus ô Timótiu. Bu ta odja ma es kumesa ta sirbi Jeová kantu es éra jóven inda i es kontinua ta sirbi-l ku lialdadi. Manera ki bu ta uza bu vida gósi, ta afeta bu vida na futuru. Si bu kunfia na Jeová envês di kunfia na bo, el ta djuda-u toma bons disizon. Bu pode ten un vida filís i ku txeu benson. Lenbra ma Jeová ta da valor pa kuzê ki bu ta faze pa el. Ka ten nada midjór di ki sirbi nos Pai, Jeová, ki ta ama-nu. w23.09 13 ¶18-19

Dumingu, 21 di dizenbru

Nhos kontinua ta... púrdua kunpanheru. — Kol. 3:13.

Apóstlu Paulu sabia ma se irmons ku irmans éra inperfeitu. Pur izénplu, alguns irmon di kongregason na Jiruzalen fika ku medu di el kantu el tenta djunta ku kongregason. (Atus 9:26) Dipôs, alguns algen pâpia mal di el pa mantxa se nómi. (2 Kor. 10:10) Paulu odja un ansion ta toma un disizon mariadu ki pode poba otus algen ta tropesa. (Gál. 2:11, 12) I Markus, ki éra un di kes kunpanheru di Paulu, diziludi-l txeu. (Atus 15:37, 38) Paulu pode dexaba kalker un di kes situason li poba el ta ivita pasa ténpu ku kes ki ofendeba el. Má, el kontinua ta da valor pa se irmons ku irmans i el kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel. Kuzê ki djuda Paulu aguenta firmi? Paulu ta amaba se irmons ku irmans. Kel amor ki Paulu tinha pa otus algen djuda-l ka konsentra na ses inperfeison, má na ses bon kualidadi. Amor tanbê djuda Paulu faze kel ki testu di oji ta pâpia di el. w24.03 15 ¶4-5

Sugunda-fera, 22 di dizenbru

Skravu di Sinhor ka meste briga, má el meste mostra bondadi pa tudu algen. — 2 Tim. 2:24.

Txeu stória na Bíblia ta mostra ma brandura é un kualidadi ki ten txeu valor. Odja izénplu di Izaki. Kantu el ba mora na Jerar, se vizinhus, ki éra filisteus, fika ku invéja di el i es tapa tudu kes posu ki sérvus di se pai dja kobaba. Envês di Izaki briga ku kes filisteu pa kontinua ku kes posu, el ba mora más lonji i el koba otus posu. (Jén. 26:12-18) Má kes filisteu fla ma agu di kes posu éra di ses tanbê. Má simé, Izaki kontinua kalmu. (Jén. 26:19-25) Kuzê ki djuda Izaki kontinua ta mostra brandura, sikrê ta parse ma kes algen staba disididu na provoka-l? Di serteza, el sigi izénplu di se pai ku se mai. El prende txeu ku manera mansu di se pai Abraon i ku izénplu di Sara ki tinha ‘un spritu kalmu i mansu.’ — 1 Ped. 3:4-6; Jén. 21:22-34. w23.09 15 ¶4

Térsa-fera, 23 di dizenbru

N fla kal ki é nha vontadi i N ta faze-l. — Isa. 46:11.

Na se ténpu, Jeová manda se Fidju pa téra pa inxina algen sobri Reinu i pa da se vida pa salva-nu di pekadu i di mórti. Dipôs, Jizus resusitadu pa ba vive na séu i pa bira Rei di Reinu di Deus. Téma prinsipal di Bíblia é santifikason di nómi di Jeová. Kel-li ta ben kontise óras ki el kunpri se vontadi pa téra através di se Reinu, ki Jizus Kristu sta ta governa. Vontadi di Jeová ka pode mudadu. El promete ma tudu ta ben kontise sima el fla. (Isa. 46:10, nóta di rodapé; Ebr. 6:17, 18) Ku ténpu, téra ta ben bira un paraízu na undi ki kes disendenti di Adon ku Eva ki é justu ta sta perfeitu i es ta ben ‘vive pa tudu ténpu.’ (Sal. 22:26) Má, Jeová ten mutu más kuza pa ben faze. Vontadi más grandi di Jeová é djunta tudu se sérvus na séu i na téra pa adora-l sima un família. Nton, tudu algen ta ben ser lial i es ta ben obi ku Jeová sima kel Algen Más Grandi. (Efé. 1:8-11) Bu ka ta fika dimiradu di odja modi ki Jeová sta ta kunpri se vontadi? w23.10 20 ¶7-8

Kuarta-fera, 24 di dizenbru

“Nhos ser fórti... pamodi N sta ku nhos”, é Jeová di izérsitu ki fla. — Ageu 2:4.

Kantu kes judeu ki vive tudu ses vida na Babilónia txiga na Jiruzalen, lógu es kumesa ta ten prublémas pamodi falta di dinheru, prublémas na pulítika i opozison. Pur isu, foi difísil pa alguns konsentra na konpo ténplu di Jeová. Nton, Jeová manda dôs proféta, Ajeu ku Zakarias, pa djuda povu rekupera ses zelu pa adorason di Jeová, ki tevi bons rezultadu. (Ageu 1:1; Zac. 1:1) Má, uns 50 anu dipôs, kes judeu mesteba di koraji otu bês. Esdras, un kopista ki konxeba Lei dretu, sai di Babilónia pa bai Jiruzalen pa da povu di Deus koraji i pa djuda-s poi adorason di Jeová na primeru lugar na ses vida. (Esd. 7:1, 6) Kes profesia di Ajeu i Zakarias djuda povu di Deus na pasadu kontinua ta kunfia na Jeová duránti opozison. Tanbê, es pode djuda-nu oji kontinua ta kunfia na apoiu di Jeová sikrê ku prublémas ki nu ta pasa pa es na nos vida. — Pro. 22:19. w23.11 14-15 ¶2-3

Kinta-fera, 25 di dizenbru

Nhos bisti di amor, pamodi amor ta uni tudu algen di manera konplétu. — Kol. 3:14.

Modi ki nu pode mostra amor pa nos irmons? Un manera é óras ki nu ta da-s konsolu. Nu ta konsigi “kontinua ta konsola kunpanheru” si nu mostra konpaxon. (1 Tes. 4:18) Modi ki nu pode kontinua ku nos amor fórti pa kunpanheru? É óras ki nu ta faze tudu kel ki nu ta pode pa púrdua fadjas di otus. Pamodi ki oji é más inportanti inda mostra nos amor pa kunpanheru? Repara kuzê ki Pedru fla: “Má fin di tudu kes kuza li sta pértu. Pur isu,... nhos ten amor fórti pa kunpanheru”. (1 Ped. 4:7, 8) Sima fin di kel mundu mau li sta kuazi ta txiga, kuzê ki nu pode spera? Jizus da kel avizu li pa se disiplus: “Tudu nason ta ben ôdia nhos pamodi nha nómi.” (Mat. 24:9) Pa nu aguenta kel ódiu li, nu meste kontinua unidu. Si nu ama nos irmons ku irmans, Satanás nunka ka ta pode dividi-nu pamodi amor ta uni-nu. — Flp. 2:1, 2. w23.11 13 ¶18-19

Sésta-fera, 26 di dizenbru

Nos é kolaborador di Deus. — 1 Kor. 3:9.

Kes verdadi di Palavra di Deus ten txeu puder. Óras ki nu ta inxina pesoas sobri Jeová i verdadis sobri el, nu ta odja un kuza bunitu ta kontise. Pesoas ka ta fika inganadu dimás ku kes mintira di Satanás i es ta ben odja kualidadis bunitu di nos Pai. Es ta fika dimiradu ku puder di Jeová ki ka ten limiti. (Isa. 40:26) Es ta prende kunfia na el pamodi se justisa é perfeitu. (Deut. 32:4) Es ta prende txeu ku se grandi sabedoria. (Isa. 55:9; Rom. 11:33) I es ta fika konsoladu di sabe ma Jeová é amor. (1 Juan 4:8) Sima es ta ba ta bira más amigu di Jeová, ses speransa di vive pa tudu ténpu sima se fidjus, ta bira rial pa es. Pa nos é un priviléjiu grandi djuda otus algen bira más amigu di nos Pai! Óras ki nu ta faze kel-li, Jeová ta odja-nu sima se “kolaborador”. — 1 Kor. 3:5. w24.02 12 ¶15

Sábadu, 27 di dizenbru

É midjór bu ka faze ninhun votu di ki faze un votu i ka kunpri-l. — Ecl. 5:5.

Si bo é un studanti di Bíblia ô si bu mai ku bu pai é Tistimunhas di Jeová, bu sta ta pensa na batiza? Kel-li é un bon méta! Má antis di bu batiza, bu meste da bu vida pa Jeová. Modi ki bu ta da bu vida pa Jeová? Na un orason, bu ta promete-l ma bu ta sirbi sô el i ma faze se vontadi ta ser kel kuza más inportanti na bu vida. Na verdadi, bu sta promete Jeová ma bu ta kontinua ta ama-l “di tudu bu korason, di tudu bu alma, di tudu bu menti i di tudu bu forsa.” (Mar. 12:30) Bu ta faze bu didikason sô bo ku Jeová. Má bu ta batiza na públiku. Kel-li ta mostra kes algen ki sta ta odja ma bu da bu vida pa Jeová. Bu didikason é un votu sagradu. Bu obijetivu debe ser kunpri kel votu li i Jeová ta spera ma bu ta faze kel-li. — Ecl. 5:4. w24.03 2 ¶2; 3 ¶5

Dumingu, 28 di dizenbru

Pa kada un di nhos ama se mudjer sima el ta ama se kabésa. Tanbê, mudjer debe ruspeta se maridu di korason. — Efé. 5:33.

Tudu kazamentu ten prublémas. Bíblia ta fla klaru ma tudu kes ki kaza ta ten “prubléma na ses vida.” (1 Kor. 7:28) Pamodi ki kel-li ta kontise? Pamodi maridu ku mudjer é inperfeitu, es ten kualidadis diferenti di kunpanheru i es pode ka gosta di mésmu kuza. Maridu ku mudjer pode ser di rasa ô kultura diferenti. Ku ténpu, es pode odja kuzas na kunpanheru ki es ka reparaba antis di es kaza. Tudu kes kuza li pode traze prublémas. Alguns maridu ku mudjer, envês di rezolve djuntu ses prubléma na kazamentu, es ta poi kulpa na kunpanheru mésmu ki es tudu dôs fadja. Es pode ti pensa na sipara ô divôrsia pa rezolve ses prubléma. Má es ta ser más filís si es sipara ô es divôrsia? Nau. Jeová krê pa un maridu i un mudjer kontinua djuntu, sikrê un di es ta bira ses kazamentu difísil. w24.03 16 ¶8; 17 ¶11

Sugunda-fera, 29 di dizenbru

Nos speransa ka ta diziludi-nu. — Rom. 5:5.

Dipôs ki bu batiza, bu ba ta konxe Jeová más midjór i bu amor pa el ba ta omenta. Nton, bu speransa fika más fórti inda. (Ebr. 5:13–6:1) Talvês kuzê ki Romanus 5:2-4 ta fla, kontise ku bo. Talvês dja bu pasa pa txeu prubléma, má bu aguenta firmi i bu odja ma Jeová staba kontenti ku bo. Pamodi bu sabe ma Deus ta ama-u, gósi bu ten más motivu inda pa bu spera ma el ta ben kunpri kes kuza ki el promete. Bu speransa bira más fórti di ki kel ki bu tinha na komésu. Gósi, kel speransa li é más rial pa bo i el é más spesial. El sta ta afeta-u mutu más txeu inda. El sta influensia tudu ária di bu vida i el muda modi ki bu ta trata bu família, modi ki bu ta toma disizons i ti mésmu modi ki bu ta uza bu ténpu. Apóstlu Paulu fla un kuza txeu inportanti sobri speransa ki nu ten dipôs di resebe aprovason di Deus. El da-nu serteza ma nos speransa ta ben kunpri sen fadja. — Rom. 15:13. w23.12 12-13 ¶16-19

Térsa-fera, 30 di dizenbru

[Jeová] é kel ki ta poi bus ténpu ta fika suguru. — Isa. 33:6.

Óras ki nu sta pasa pa un situason txeu difísil nu pode xinti, pensa ô aji di un manera diferenti. Sima óndia ta bota barku di un ladu pa kel otu duránti un tenpistadi, nos tanbê nu pode xinti txeu kuza diferenti di un óra pa kel otu. Modi ki Jeová ta djuda-nu óras ki sentimentus negativu kumesa ta toma kónta di nos? El ta garanti-nu ma el ta pô-nu ta xinti suguru. Óras ki ten un tenpistadi na mar, un barku pode kumesa ta balansa di un ladu pa kel otu, i kel-li é prigozu. Pur isu, txeu barku ten na tudu dôs ladu uns kuza ki ta fika baxu di agu i ki ta djuda-s mante suguru. Kes kuza ka ta dexa barku balansa txeu. Di es manera, kes algen ki sta na barku ta xinti más suguru i es ta viaja dretu. Má kel-li ta kontise midjór si kel barku kontinua ta bai. Di mésmu manera, Jeová ta pô-nu ta xinti suguru si nu kontinua ta sirbi-l di manera fiel duránti ténpus difísil. w24.01 22 ¶7-8

Kuarta-fera, 31 di dizenbru

Na Deus N ta poi nha kunfiansa; N ka tene medu. — Sal. 56:4.

Óras ki bu xinti medu, pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki Jeová dja faze?’ Pensa na kriason. Pur izénplu, “odja” modi ki Jeová ta kuida di pasu i di floris. El ka faze-s ku se kualidadis i es ka ta pode adora-l, má simé el ta kuida di es. Kel-li ta mostra-nu ma Jeová ta kuida di nos mutu más inda! Midita na kel-li pode bira nos kunfiansa na Jeová más fórti. (Mat. 6:25-32) Pensa tanbê na kuzê ki Jeová dja faze pa se sérvus. Bu pode studa sobri un personájen di Bíblia ki mostra un fé fórti ô bu pode lé spiriénsia di un sérvu di Jeová di nos ténpu. Alén di kel-li, midita na modi ki Jeová dja kuida di bo. Modi ki el atrai-u pa verdadi? (Juan 6:44) Modi ki el responde bus orason? (1 Juan 5:14) Modi ki sakrifisiu di se Fidju, ki el ta ama, ta djuda-u tudu dia? — Efé. 1:7; Ebr. 4:14-16. w24.01 4 ¶6; 7 ¶17

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen