BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr19 otubru pp. 1-7
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
  • Subtémas
  • 7 TI 13 DI OTUBRU
  • 14 TI 20 DI OTUBRU
  • 21 TI 27 DI OTUBRU
  • 28 DI OTUBRU TI 3 DI NOVÉNBRU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
mwbr19 otubru pp. 1-7

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

7 TI 13 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | TIAGO 3-5

“Mostra sabedoria di Deus”

(Tiago 3:17 ) Má, kel sabedoria ki ta ben di riba, primeru di tudu el é puru, dipôs el ta buska pas, el é ikilibradu, el sta prontu pa obidese, xeiu di mizerikórdia i di bons frutu, el ka ta djobe pa aparénsia, el é ka finjidu.

cl pp. 221-222 pars. 9-10

Bu sta ta mostra ma bu ten ‘sabedoria di riba’?

9 ‘Primeru di tudu el é puru’. Ser puru siginifika ser linpu i sen mantxa, ka sô di pa fóra má tanbê di pa déntu. Bíblia ta fla ma sabedoria sta ligadu ku korason, má sabedoria di Deus ka ta entra na un korason ki sta suju pamodi pensamentus, dizejus i intensons mariadu. (Provérbios 2:10; Mateus 15:19, 20 ) Si nu faze tudu kel ki nu pode pa nu ten un korason puru nu ta konsigi ‘libra di kuzas mariadu i faze kel ki é dretu’. (Salmo 37:27; Provérbios 3:7 ) Nton, ta da pa ntende pamodi ki puréza é kel primeru kualidadi di sabedoria? Pamodi si nu ka mante nos konportamentu i nos adorason pa Deus linpu, modi ki nu ta konsigi mostra di verdadi kes otu kualidadi di sabedoria di riba?

10 ‘El ta buska pas’. Sabedoria di Deus ta pô-nu ta npenha pa pas, ki é un di kes kualidadi di frutu di spritu di Deus. (Gálatas 5:22 ) Nu ta faze di tudu pa nu ka korta kel ‘ligason di pas’ ki ta uni povu di Jeová. (Efésios 4:3 ) Tanbê óras ki kontise algun prubléma nu ta sforsa pa nu faze pas. Pamodi ki kel-li é inportanti? Bíblia ta fla: ‘Nhos kontinua ta vive na pas; i kel Deus di amor i di pas ta sta ku nhos.’ (2 Coríntios 13:11 ) Deus di pas ta sta ku nos, si nu kontinua ta vive na pas. Manera ki nu ta trata nos irmons ta afeta nos amizadi ku Jeová. Modi ki nu pode ser algen ki ta buska pas? Odja un izénplu.

(Tiago 3:17 ) Má, kel sabedoria ki ta ben di riba, primeru di tudu el é puru, dipôs el ta buska pas, el é ikilibradu, el sta prontu pa obidese, xeiu di mizerikórdia i di bons frutu, el ka ta djobe pa aparénsia, el é ka finjidu.

cl pp. 223-224 par. 12

Bu sta ta mostra ma bu ten ‘sabedoria di riba’?

12 ‘El é ikilibradu’. Kuzê ki siginifika ser ikilibradu? Alguns studiozu di Bíblia ta fla ma é difísil traduzi kel palavra gregu orijinal ki na Tiago 3:17 traduzidu pa ‘ikilibradu’. Alguns tradutor uza palavras sima: “bondozu”, “ki é ka izijenti” i “ki ta ntende situason”. Na gregu kel palavra li siginifika “dispostu pa seta”. Modi ki nu pode mostra ma nu ten es kualidadi di sabedoria di Deus?

cl pp. 223-225 pars. 14-15

Bu sta ta mostra ma bu ten ‘sabedoria di riba’?

14 ‘El sta prontu pa obidese’. Kel palavra na língua gregu ki traduzidu ‘prontu pa obidese’ ta parse sô na kel versíklu li na Skrituras Gregu. Di akordu ku un studiozu di Bíblia, kel palavra li “uzadu txeu bês na kuzas ki ten aver ku disiplina di trópa”. El ta da ideia di “fásil di konvense” i “prontu pa obi”. Un algen ki ta dexa sabedoria di riba orienta-l, el ta obi ku kel ki Bíblia ta fla. El é ka konxedu pa un algen ki ta toma disizon i dipôs el ta nega kalker próva ki sta kóntra kel ki el ta pensa. Má, el sta sénpri prontu pa faze mudansa óras ki el mostradu próvas klaru na Bíblia ma se manera di ser ô se manera di pensa sta eradu. Bo é konxedu pa algen ki ta aji si?

‘Xeiu di mizerikórdia i di bons frutu’

15 ‘Xeiu di mizerikórdia i di bons frutu’. Dja ki sabedoria di riba é ‘xeiu di mizerikórdia’ el é un kualidadi inportanti. Repara ma Bíblia ta pâpia di ‘mizerikórdia’ djuntu ku ‘bons frutu’. Kel-li ta faze sentidu pamodi na Bíblia, mizerikórdia txeu bês siginifika mostra preokupason pa otus. É un sentimentu di konpaxon ki ta poi algen ta faze txeu bondadi pa otus. Un livru ki ta pâpia sobri Bíblia ta splika ma mizerikórdia siginifika “xinti tristi pamodi algun kuza mariadu ki un algen sta pasa pa el i tenta faze algun kuza pa djuda-l.” Pur isu, sabedoria di Deus é ka duru, sen sentimentu ô sô pa da algen más konhisimentu. Má el é brandu, el ten amor i el ta preokupa ku otus algen. Modi ki nu pode mostra ma nu sta xeiu di mizerikórdia?

(Tiago 3:17 ) Má, kel sabedoria ki ta ben di riba, primeru di tudu el é puru, dipôs el ta buska pas, el é ikilibradu, el sta prontu pa obidese, xeiu di mizerikórdia i di bons frutu, el ka ta djobe pa aparénsia, el é ka finjidu.

cl pp. 226-227 pars. 18-19

Bu sta ta mostra ma bu ten ‘sabedoria di riba’?

18 ‘El ka ta djobe pa aparénsia’. Si nu ten sabedoria di riba nu ka ta pensa ma nos rasa i nos país é midjór di ki otus. Si nu dexa sabedoria di Deus gia-nu, nu ta sforsa pa rinka di korason kalker tendénsia di trata alguns algen sima ki es é más inportanti di ki otus. (Tiago 2:9 ) Nu ka ta trata otus algen más dretu sô pamodi skóla ki es ten, dinheru ki es ten, ô responsabilidadi ki es ten na kongregason; nen nu ka ta dispreza nos irmons ka ta nporta ses kapasidadi ô situason. Si Jeová mostra Se amor pa es, é klaru ki anos tanbê nu debe xinti ma es merese nos amor.

19 ‘El é ka finjidu’. Na língua gregu palavra ki traduzidu pa ‘finjidu’ pode siginifika “un algen ki ta faze papel di ator”. Na ténpu antigu kes ator di Grésia ku Roma ta uzaba maskras grandi óras ki es ta fazeba tiatu. Pur isu, kel palavra gregu ki traduzidu pa ‘finjidu’ fika ta uzadu pa pâpia di un algen ki ta sukundi kel ki el é ô di un algen falsu. Sabe ma sabedoria di Deus é ‘ka finjidu’ ta djuda-nu pensa ka sô na manera ki nu debe trata nos irmons, má tanbê na kuzê ki nu ta xinti pa es.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Tiago 4:5 ) Ô nhos ta atxa ma é atoa ki Skrituras ta fla: “Kel spritu ki pasa ta mora na nos sta kontinua xeiu di dizejus invejozus”?

w08 15/11 p. 20 par. 6

Pártis inportanti di kartas di Tiagu i Pedru

4:5 — Ki testu di Bíblia Tiagu sta pâpia di el na kel versíklu li? Tiagu ka sta ta pâpia sô di un versíklu. Kes palavra ki el fla ku orientason di Deus talvês ten bazi na alguns testu sima Génesis 6:5; 8:21; Provérbios 21:10; i Gálatas 5:17.

(Tiago 4:11, 12 ) Irmons, nhos para di pâpia mal di kunpanheru. Kenha ki ta pâpia kóntra un irmon ô ki ta julga se irmon, sta ta pâpia kóntra lei i el sta ta julga lei. Si bu julga lei, bo é ka kunpridor di lei, má un juís. 12 Ten sô un Algen ki ta faze lei i ki é Juís, kel ki é kapás di salva i di distrui. Má, kenha ki é bo, pa bu julga bu prósimu?

w97 15/11 pp. 20-21 par. 8

Fé ta djuda-nu ten paxénxa i kontinua ta ora

8 É pekadu pâpia kóntra un irmon. (Tiago 4:11, 12 ) Má simé ten alguns irmon ki ta kritika otus, talvês pamodi es ta atxa ma es é más justu ô es ta rabaxa otus pa es pode txoma atenson pa ses kabésa. (Salmo 50:20; Provérbios 3:29 ) Kel palavra na língua gregu ki traduzidu pa ‘pâpia kóntra’, ta da ideia di maldadi i un akuzason falsu ô izajeradu. Kel-li siginifika julga un irmon ku maldadi. Di ki manera ki kel-li siginifika ‘pâpia kóntra i julga lei di Deus’? Bíblia ta fla ma kes instrutor di lei i farizeus, sabia dretu modi ki es ta ‘poba mandamentus di Deus di ladu’ i es ta fazeba julgamentu di akordu ku ses régra. (Marcos 7:1-13 ) Di mésmu manera, si nu kondena un irmon ki Jeová ka ta kondenaba, nu sta ta ‘julga lei di Deus’. I nu sta ta peka pamodi nu sta ta da ideia ma lei di Deus ka ta sirbi. I óras ki nu ta kritika un irmon di manera injustu, nu ka sta ta kunpri lei di amor. — Romanos 13:8-10.

14 TI 20 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 PEDRO 1-2

“Nhos ten ki ser santu”

(1 Pedro 1:14, 15 ) Sima fidjus ki ta obi, nhos para di ser mudadu pa dizejus ki nhos tinha antis na nhos iginoránsia, 15 má, di akordu ku kel Santu ki txoma nhos, nhos tanbê, nhos bira santu na tudu ária di nhos vida,

w17.02 p. 9 par. 5

Resgati é un ‘prezenti perfetu’ di Jeová

5 Modi ki nu pode mostra ma nu ta ama nómi di Jeová? Na nos manera di konporta. Jeová krê pa nu ser santu, ô puru. (Lé 1 Pedro 1:15, 16.) Kel-li krê fla ma nu ta adora sô Jeová i ma nu ta obi ku el di tudu nos korason. Mésmu óras ki nu ta pirsigidu, nu ta faze nos midjór pa nu vive di akordu ku se leis i prinsípius di kuzê ki é dretu ô mariadu. Óras ki nu ta faze bons óbra, nu sta ta dexa nos lus límia i di kel manera li nu sta ta da glória pa nómi di Jeová. (Mat. 5:14-16) Dja ki anos é un povu santu, nu ta mostra na nos manera di vive ma leis di Jeová é bon pa nos i ma kuzas ki Satanás fla é mintira. Nos tudu nu ta peka sima tudu algen. Nton óras ki nu faze un kuza mariadu, nu ta rapende di korason i nu ta para di faze kuzas ki ta suja nómi di Jeová. — Sal. 79:9.

(1 Pedro 1:16 ) pamodi sta skrebedu: “Nhos ten ki ser santu pamodi mi é santu.”

lvs p. 77 par. 6

Modi ki nu ta skodje diverson ki é dretu

6 Jeová ta fla-nu: ‘Nhos ten ki ser santu pamodi mi é santu.’ (1 Pedro 1:14-16; 2 Pedro 3:11 ) Pa Jeová seta nos adorason, el ten ki ser santu, ô linpu. (Deuteronómio 15:21 ) Nu sabe ma Jeová ta ôdia konportamentu seksual mariadu, violénsia ô algun kuza ki sta ligadu ku fitisaria ô bruxaria. Si nu faze kes kuza li, nos adorason ka ta fika linpu más. (Romanos 6:12-14; 8:13 ) Má tanbê, si nu divirti ku kes kuza li, Jeová ta fika tristi ku nos. Nos adorason pa el ta fika suju i nos amizadi ku Jeová pode kaba.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Pedro 1:10-12 ) Sobri kel salvason li, kes proféta ki profetiza sobri kel bondadi ki ka meresedu ki nhos ta ben resebeba, es invistiga txeu i es faze piskiza ku kuidadu. 11 Es invistiga pa sabe kel ténpu sértu i kes situason ki kel spritu ki staba na es ta flaba sobri Kristu, óras ki spritu ta daba tistimunhu di kes sufrimentu ki Kristu ta ben pasaba pa es i sobri glória ki el ta ben tinha dipôs. 12 Es mostradu ma es ka staba ta sirbi ses kabésa, má anhos, sobri kes kuza ki nhos fladu gósi, pa kes algen ki pâpia ku nhos kes notísia sábi ku ajuda di spritu santu ki mandadu di Séu. É kes kuza li ki anjus tene txeu vontadi di ntende.

w08 15/11 p. 21 par. 9

Pártis inportanti di kartas di Tiagu i Pedru

1:10-12. Anjus tene txeu vontadi di ntende kes verdadi spritual ki profétas di ténpu antigu skrebe sobri kongregason di kristons skodjedu ku spritu santu. Má, kes verdadi ki profétas skrebe fika klaru sô dipôs ki Jeová kumesa ta lida ku kongregason. (Efé. 3:10) Bu ka ta atxa ma nu debe sigi izénplu di anjus i npenha na piskiza kes kuza más difísil di Deus? — 1 Cor. 2:10.

(1 Pedro 2:25 ) Pamodi nhos éra sima ovelhas ki staba perdedu, má gósi dja nhos volta pa pastor i enkaregadu di nhos alma.

it-3 p. 658 par. 3

Enkaregadu

Enkaregadu Más Grandi. Ta parse ma 1 Pedro 2:25 sta ta ripiti kuzê ki Isaías 53:6 ta fla sobri kes ki é ‘sima ovelhas ki staba perdedu’. Pedru fla: ‘Má gósi dja nhos volta pa pastor i enkaregadu di nhos alma.’ Kel testu la debe sta ta pâpia di Jeová Deus, pamodi Pedru ka skrebe pa kes algen ki staba afastadu di Jizus Kristu, má ki através di Jizus es volta otu bês pa Jeová Deus ki é kel Grandi Pastor di se povu. (Sal 23:1; 80:1; Je 23:3; Ez 34:12) Tanbê Jeová é un enkaregadu, pamodi el ta faze inspeson. (Sal 17:3) Inspeson (na gregu, e·pi·sko·pé) pode sta ligadu ku se julgamentu, sima kontise ku Jiruzalen na primeru séklu kantu es ka ntende ténpu ki es staba ta ‘fazedu inspeson [na gregu, e·pi·sko·pés]’. (Lu 19:44) Ô el pode traze un bon rezultadu i vantaji, sima na kazu di kes ki ta da Deus glória na dia ‘di se inspeson [na gregu, e·pi·sko·pés].’ — 1Pe 2:12.

21 TI 27 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 PEDRO 3-5

“Fin di tudu kes kuza sta kuazi ta txiga”

(1 Pedro 4:7 ) Má, fin di tudu kes kuza sta kuazi ta txiga. Pur isu, nhos aji ku juís i nhos fika sienti pa nhos ka dexa di faze orason.

w13 15/11 p. 3 par. 1

‘Nhos fika sienti pa nhos ka dexa di faze orason’

UN ÓMI ki ta trabadjaba di noti fla ma “óra más difísil di fika kordadu é óras ki sta kuazi ta manxe”. Di sertéza kes algen ki meste fika kordadu noti interu ta konkorda ku es komentáriu. Nu pode konpara kel situason li ku ténpu ki nu sta ta vive. Nu sta kuazi na fin di mundu mau di Satanás. É sima si nu sta na kel óra más difísil di noti, i kristons meste luta pa fika kordadu. (Rom. 13:12) Ta sérba prigozu dimás si nu durmi na es últimu óra ki falta! É txeu inportanti nu ‘aji ku juís’ i sigi konsedju ki Bíblia ta da-nu di ‘fika sienti pa nu ka dexa di faze orason.’ — 1 Ped. 4:7.

(1 Pedro 4:8 ) Más inportanti ki tudu kuza, nhos ten un amor fórti pa kunpanheru, pamodi amor ta kubri un monti pekadu.

w99 15/4 p. 22 par. 3

Modi ki nu pode sabe kal ki é nos frakéza i vense-l?

Pa tirmina, nhos lenbra sénpri di kel konsedju ki Pedru da ku amor: ‘Má, fin di tudu kes kuza sta kuazi ta txiga. Pur isu, nhos aji ku juís i nhos fika sienti pa nhos ka dexa di faze orason. Más inportanti ki tudu kuza, nhos ten un amor fórti pa kunpanheru, pamodi amor ta kubri un monti pekadu.’ (1 Pedro 4:7, 8 ) É fásil nu dexa nos fadjas i di otus algen afeta nos menti i nos korason, i bira un kuza ki ka ta dexa-nu bai pa frenti, sima pédras di tropesu. Satanás sabe dretu ma nu ten kel frakéza li. El gosta di kria divizon. Kel-li é un di kes armadilha prigozu ki el ta uza pa el pode vense-nu. Pur isu, nu debe aji lógu pa nu kubri kes pekadu ku amor fórti pa kunpanheru i pa ka ‘da Diabu ninhun xansi.’ — Efésios 4:25-27.

(1 Pedro 4:9 ) Nhos ser ospitaleru ku kunpanheru, sen rasmunga.

w18.03 pp. 14-15 pars. 2-3

Resebe algen ku alegria é inportanti!

2 Pedru fla un kuza ki pode djudaba es: ‘Nhos ser ospitaleru ku kunpanheru’. (1 Ped. 4:9) Na gregu palavra ‘ospitaleru’ ta siginifika ‘faze bondadi pa un algen ki bu ka konxe’. Má Pedru fla kes irmon ma es mesteba ser ospitaleru ‘ku kunpanheru’, ô ser ospitaleru ku kes algen ki dja es konxeba i kes ki es ta odjaba manenti. Pamodi ki sérba ospitaleru ta djudaba es?

3 Pamodi kel-la ta poba es más amigu di ses irmon. Pensa na kel-li. Dja bu konvidadu pa bu bai pa kaza di un algen i bu ta lenbra di kes momentu sábi ki nhos pasa? Dja bu konvida algen pa bai bu kaza i nhos fika más amigu? Nton resebe un algen ku alegria é un bon manera di konxe nos irmons midjór. Timenti prublémas sta ta fikaba más txeu, kes kriston na ténpu di Pedru meste fikaba unidu. Na es ‘ténpu di fin’, nu meste faze mésmu kuza. — 2 Tim. 3:1.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Pedro 3:19, 20 ) I asi, el bai i el prega pa kes spritu na kadia, 20 ki ka obi ku Deus kantu el staba ta spéra ku paxénxa na ténpu di Nué, timenti staba ta fazedu kel arka, ki leba 8 algen na el, ki skapa di kel agu di dilúviu.

w13 15/6 p. 23

Perguntas ki leitoris ta faze

Bíblia ta fla ma Jizus ‘prega pa kes spritu na kadia’. (1 Ped. 3:19) Kuzê ki kel-li siginifika?

▪ Di akordu ku apóstlu Pedru, kes spritu é kes ki ‘ka obi ku Deus kantu el staba ta spéra ku paxénxa na ténpu di Nué’. (1 Ped. 3:20) Kel-li ta mostra klaru, ma Pedru staba ta pâpia di kes anju ki djunta ku Satanás i rabela kóntra Deus. Judas ta pâpia di kes anju ‘ki ka mante ses puzison ki es tinha na komésu, má ki bandona ses própi morada dretu’, kantu el fla ma Deus ‘guarda-s ku korentis pa tudu ténpu i na un lugar sukuru dimás, pa julgamentu di kel grandi dia.’ — Judas 6.

Di ki manera ki kes anju ka obi ku Deus na ténpu di Nué? Antis di Dilúviu, kes anju mau faze ses korpu sima di ómi, un kuza ki Deus ka kreba pa es. (Gén. 6:2, 4) Má tanbê, kes anju ta fazeba séksu ku mudjeris. Es staba ta faze un kuza ki ka éra normal. Jeová ka faze kriaturas spritual pa faze séksu ku mudjeris. (Gén. 5:2) Kes anju mau li i dizobidienti, ta ben ser distruidu na ténpu ki Deus tene markadu. Timenti kel dia ka txiga, sima Judas fla, kes anju sta na un situason ‘sukuru dimás’, nu pode fla, na un kadia spritual.

Na ki ténpu i modi ki Jizus prega pa kes ‘spritu na kadia’? Pedru skrebe ma kel-li kontise dipôs ki Jizus ‘resebe vida na spritu.’ (1 Ped. 3:18, 19) Repara tanbê, ma Pedru fla ma Jizus ‘prega’. Dja ki Pedru uza vérbu na pasadu, kel-li ta mostra ma kel pregason kontise antis di Pedru skrebe se primeru karta. Ta parse ma, na algun ténpu dipôs ki Jizus resusitadu, el prega pa kes spritu mau sobri kel kastigu ki es mereseba i ki es ta ben resebeba. Kel pregason li ka ta daba es ninhun speransa. Éra un pregason di julgamentu. (Jonas 1:1, 2 ) Dipôs ki Jizus mostra fé i lialdadi ti ki el móre i el resusitadu, el prova klaru ma Diabu ka ta kontrolaba el. Di kel manera li Jizus tinha bazi pa el pregaba sobri ses julgamentu. — João 14:30; 16:8-11.

Na futuru, Jizus ta ben mara Satanás i se anjus i el ta bota-s na abismu. (Luc. 8:30, 31; Apo. 20:1-3) Timenti kel dia ka txiga, kes anju ki rabela ta kontinua na un situason di grandi sukuru spritual, i ses distruison na fin é sértu. — Apo. 20:7-10.

(1 Pedro 4:6 ) Na verdadi, é pamodi kel-li ki papiadu di notísias sábi tanbê pa kes mortu, asi nbóra es ta julgadu na karni di akordu ku kel ki ómis ta pensa, pa Deus es ta pode vive di akordu ku spritu.

w08 15/11 p. 21 par. 7

Pártis inportanti di kartas di Tiagu i Pedru

4:6 — Ken ki é kes ‘mortu ki papiadu ku es sobri notísias sábi’? É kes ki staba ‘mortu pamodi ses fadjas i pekadus’, ô ki staba mortu na sentidu spritual antis di es obiba notísias sábi. (Efé. 2:1) Dipôs ki es mostra fé na kes notísias sábi, es pasa ta ‘vive’ na sentidu spritual.

28 DI OTUBRU TI 3 DI NOVÉNBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 2 PEDRO 1-3

“Nhos vive ku ‘xintidu na dia di Jeová’”

(2 Pedro 3:9, 10 ) Jeová é ka léntu ku se promésa, sima alguns algen ta pensa, má el ten paxénxa ku nhos, pamodi el ka krê pa ningen ser distruídu, má el krê pa tudu algen rapende. 10 Má, dia di Jeová ta ben sima ladron, i na kel dia séu ta pasa ku strondu, i kes párti ta disfaze tudu pamodi es ta sta rei di kenti, i téra ku kuzas ki ta fazedu na el ta diskubridu.

w06 15/12 p. 27 par. 11

Jeová ‘ta djobe manera di fazedu justisa’

11 Modi ki nu debe ntende kel garantia ki Jizus da-nu ma Jeová ta poi justisa ta fazedu ‘faxi’? Palavra di Deus ta mostra ma ‘nbóra Jeová ten paxénxa’, el ta faze justisa lógu ki txiga kel ténpu sértu. (Lucas 18:7,8; 2 Pedro 3:9, 10 ) Kantu Dilúviu txiga na ténpu di Nué kes algen mau lógu distruídu. Mésmu kuza kontise tanbê na ténpu di Ló, kantu lumi kai di séu, kes algen mau distruídu. Jizus fla: ‘Ta ben kontise mésmu kuza na dia ki kel Fidju di Ómi ta ben parse.’ (Lucas 17:27-30 ) Más un bês kes algen mau ta ben ‘distruídu dirapenti’. (1 Tessalonicenses 5:2, 3 ) Nu pode ten sertéza ma Jeová ka ta dexa kel mundu li di Satanás kontinua nen más un dia alén di kel ki se justisa ta iziji.

(2 Pedro 3:11, 12 ) Dja ki tudu kes kuza li ta ben disfazedu di kel manera li, nhos pensa na ki tipu di algen ki nhos debe ser. Nhos debe ser algen ki ta konporta di manera santu i ki ta faze kuzas ki ta mostra ma nhos ta adora Deus, 12 timenti nhos sta ta spéra i ku xintidu na prezénsa di dia di Jeová, undi ki séus ta ser distruídu ku lumi i pártis ta disfaze na txeu kentura!

w06 15/12 p. 19 par. 18

‘Kel grandi dia di Jeová sta kuazi ta txiga’

18 Nu ka ta fika dimiradu ku konsedju ki apóstlu Pedru da-nu pa nu fika ‘ku xintidu na prezénsa di dia di Jeová’! Modi ki nu pode faze kel-li? Un manera é pa nu ‘konporta di manera santu i faze kuzas ki ta mostra ma nu ta adora Deus’. (2 Pedro 3:11, 12 ) Si nu mante okupadu na kes tipu di atividadi li, el ta pô-nu ku más gana pa ‘dia di Jeová’ txiga. Kel palavra na língua gregu ki traduzidu pa ‘ku xintidu’ siginifika “faze faxi”. Nu ka ta konsigi poi dia di Jeová ben más faxi. Má, timenti nu sta ta spéra kel dia txiga ténpu ta pasa más faxi si nu kontinua okupadu na sirvisu pa Deus. — 1 Coríntios 15:58.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(2 Pedro 1:19 ) Pur isu, nu tene palavras ki profétas fla mutu más konfirmadu inda, i nhos ta faze dretu na presta atenson na es, sima un lánpida ki sta límia na un lugar sukuru (ti ki dia manxe i kel stréla di palmanhan parse), na nhos korason.

w08 15/11 p. 22 par. 2

Pártis inportanti di kartas di Tiagu i Pedru

1:19 — Kenha ki é kel ‘stréla di palmanhan’, na ki ténpu ki el parse, i modi ki nu sabe ma kel-li kontise mê? Kel ‘stréla di palmanhan’ é Jizus Kristu ki bira Rei na Reinu di Deus. (Apo. 22:16) Na anu 1914, Jizus bira Rei di Reinu di Deus ô el ‘parse’ na frenti di tudu kriason i el aviza ma dja manxe un novu dia. Kantu Jizus transforma na kel vizon el mostra kuzê ki staba ta ben kontise na futuru. El ta ben tinha puder i glória kómu Rei di Reinu di Deus. Kel-li ta mostra klaru ma nu pode kúnfia na kes profesia di Deus. Óras ki nu presta atenson na kes profesia, es ta límia nos korason, asi nu ta fika ta ntende ma kel Stréla di Palmanhan dja parse.

(2 Pedro 2:4 ) Na verdadi, Deus ka dexa di kastiga kes anju ki peka, má el bota-s na Tártaru, el mara-s ku korenti na lugar sukuru dimás i el guarda-s pa julgamentu.

w08 15/11 p. 22 par. 3

Pártis inportanti di kartas di Tiagu i Pedru

2:4 — Kuzê ki é ‘Tártaru’, i na ki ténpu ki kes anjus ki peka botadu la? Tártaru é un situason sima un prizon ki é sô kriaturas spritual ki ta podu la. Algen ka ta podu la. Kel-li krê fla ma kes ki sta la, sta na un situason ki es ka ta konsigi ntende kes kuza inportanti ki ten aver ku vontadi di Deus. Kes ki sta na Tártaru ka ten ninhun speransa pa futuru. Na ténpu di Nué, Deus bota kes anju dizobidienti na Tártaru. Es ta fika la na kel situason rabaxadu ti dia ki es ta distruídu.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen