BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr25 setenbru pp. 1-16
  • Matéria pa studa na runion ‘Vida i pregason’

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion ‘Vida i pregason’
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2025
  • Subtémas
  • 1 TI 7 DI SETENBRU
  • 8 TI 14 DI SETENBRU
  • 15 TI 21 DI SETENBRU
  • 22 TI 28 DI SETENBRU
  • 29 DI SETENBRU TI 5 DI OTUBRU
  • Kuzê ki bu pode faze pa ka dexa aparelhus iletróniku prujudika bu kazamentu? Pâpia ku bu maridu ô mudjer sobri kes kuza ki bu ta gostaba di faze ô skrebe bus própi ideia.
  • 6 TI 12 DI OTUBRU
  • 13 TI 19 DI OTUBRU
  • 20 TI 26 DI OTUBRU
  • 27 DI OTUBRU TI 2 DI NOVENBRU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2025
mwbr25 setenbru pp. 1-16

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

1 TI 7 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS PROVÉRBIOS 29

Ka bu seta kes krénsa i tradison ki ka ten bazi na Bíblia

sp p. 24 pars. 1-3

Sirbi Jeová envês di Satanás

Sima un móska pode fika prézu na un teia di aranha, milhons di algen sta prézu na kes mintira ku superstison. Es tene medu di algen mortu i di dimónis. Es ten medu di praga, agoru i malfetu. Es é skravu di krénsas i tradisons ki ten bazi na kes mintira di Satanás ô Diabu. Má sérvus di Deus ka sta prézu na ninhun di kes kuza li.

Jeová ten mutu más puder di ki Satanás. Si bu sirbi Jeová, el ta proteje-u di dimónis. (Tiago 4:7) Ninhun malfetu ka ta faze-u nada. Pur izénplu, na Nijéria, três kuranderu faze malfetu pa mata un Tistimunha di Jeová ki ka kria sai di kel zóna. Kantu kel malfetu fadja, un di kes kuranderu fika xeiu di medu i el bai djobe kel Tistimunha di Jeová ta inplora-l pa el diskulpa-l.

Si dimónis ataka-u, bu pode txoma Jeová pa se nómi ta pidi se ajuda i el ta proteje-u. (Provérbios 18:10) Má pa Deus proteje-u, bu meste libra di tudu kuza ki ten aver ku fitisaria ô bruxaria i ku adorason di dimónis. Kes algen ki ta adoraba Deus na ténpu antigu na Éfezu faze kel-li. Es djunta tudu ses livru di majia i es kema-s. (Atos 19:19, 20) Sérvus di Deus na nos ténpu ten ki faze mésmu kuza. Libra di tudu kuza ki ten aver ku fitisaria ô bruxaria, sima kuzas ki ta fladu ma ta da algen sórti, ma ta proteje algen di spritus i livrus di majia.

w19.04 p. 17 par. 13

Difende verdadi sobri mórti

13 Si bu ka ten sertéza si un kustumu é dretu ô mariadu, ora pa Jeová i pidi-l se sabedoria. (Lé Tiago 1:5.) Dipôs faze piskiza na nos publikason. Si meste, pâpia ku ansions di bu kongregason. Es ka ta fla-u kuzê ki bu ten ki faze, má es pode mostra-u prinsípius di Bíblia inportanti sima kes ki dja nu odja. Óras ki bu ta faze si, bu ta trena bu “kapasidadi di pensa”, i kel kapasidadi li ta djuda-u “sabe kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu.” —  Heb. 5:14.

w18.11 p. 11 par. 12

‘N ta anda na bu verdadi’

12 Kustumus i tradisons ki ka sta na Bíblia. Talvês nos família, nos amigus, nos kolégas di trabadju i nos kolégas di skóla pode konvida-nu pa nu partisipa ku es na algun komemorason, sima fésta di aniversáriu ô dias feriadu. Kuzê ki pode djuda-nu ka partisipa na kes kustumu i feriadus ki Jeová ka gosta? Nu meste sabe dretu kuzê ki Jeová ta pensa ô ta atxa di kes kuza li. Tanbê nu pode faze piskiza na nos publikason ki ta splika pamodi ki ta fazedu kes feriadu. Óras ki nu lenbra kuzê ki Bíblia ta fla sobri kes feriadu i pamodi ki nu ka debe partisipa na es, nu ta ten sertéza ma nu sta ta anda sima Jeová ta krê. (Efé. 5:10) Si nu kúnfia na Jeová i na se Palavra, nu ka ta fika ku medu di kuzê ki otus algen pode pensa. —  Prov. 29:25.

Jóias ki sta na Bíblia

w23.12 p. 25 par. 5

Irmons jóven, nhos bira un sérvu di Jeová maduru

5 Dizenvolve i ‘proteje kapasidadi di rasusina’. (Pro. 3:21) Un ómi ki ten kapasidadi di rasusina ka ta aji faxi, má el ta pensa ku kuidadu antis di el disidi kuzê ki el ta faze. Nton, sforsa pa bu ten i pa bu kontinua ku kel kapasidadi li. Pamodi? Pamodi oji maioria di jóvens na kel mundu li, ta toma disizons ku bazi na ses própi ideia ô na kuzê ki es ta xinti. (Pro. 7:7; 29:11) Tanbê tilivizon, filmis, internet i redi sosial pode afeta manera ki bu ta pensa i bu ta aji. Má, modi ki bu pode dizenvolve kapasidadi di rasusina? Primeru, prende na Bíblia modi ki Jeová ta pensa i ta xinti i dipôs pensa sobri pamodi ki é bon pa bo faze sima el fla. Dipôs, uza kes kuza ki bu prende pa djuda-u toma disizons ki ta agrada Jeová. (Lé Salmo 119:9.) Si bu dizenvolve kes kapasidadi li, kel-li ta djuda-u bira un sérvu di Jeová maduru más rápidu. (Pro. 2:11, 12; Ebr. 5:14) Odja modi ki kapasidadi di rasusina ta djuda-u na kes dôs situason li: (1) na manera ki bu ta trata irmans i (2) óras ki bu ta toma disizons sobri kuzê ki bu ta bisti i bu aparénsia.

8 TI 14 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS PROVÉRBIOS 30

‘Ka bu da-m nen pobréza nen rikéza’

w18.01 pp. 24-25 pars. 10-12

Ki tipu di amor ta pô-nu ser filís di verdadi?

10 Tudu algen meste di dinheru. Dinheru ta sirbi pa proteson. (Ecl. 7:12) Má, un algen ta konsigi ser filís di verdadi sô ku poku kuza? Klaru ki sin! (Lé Eclesiastes 5:12.) Agur fidju di Jaki pidi Jeová: ‘Ka bu da-m nen pobréza nen rikéza. Da-m sô nha bokadu kumida.’ É faxi ntende pamodi ki Agur ka krê sérba póbri dimás. Sima el splika dipôs, el ka krê xintiba tentadu na furta. Agur sabeba ma Deus ta ôdia furtu. Má tanbê el fla Jeová ma el ka krê sérba riku. Pamodi? El skrebe: ‘Pa N ka farta i pa N nega-u, i pa N fla: ‘Ken ki é Jeová?’’ (Prov. 30:8, 9) É tristi odja ma alguns pasa ta kúnfia na rikézas i es skese di Jeová.

11 Ken ki ta ama dinheru ka ta konsigi faze vontadi di Jeová. Jizus fla: ‘Ningen ka pode ser skravu di dôs sinhor; ô el ta ôdia un i el ta ama kel otu, ô el ta pega un i el ta dispreza kel otu. Nhos ka pode ser skravu di Deus i di Rikézas.’ Antis di el fla kel-li, el da un otu konsedju: ‘Nhos para di djunta tizorus na Téra, na undi ki bitxu ku feruju ta straga i na undi ki ladrons ta ronba i ta furta.’ —  Mat. 6:19, 20, 24.

12 Txeu algen diskubri ma es ta ser más filís óras ki es ta leba un vida sinplis. Tanbê, leba un vida sinplis ta djuda-nu ten más ténpu pa nu sirbi Jeová midjór. Odja izénplu di Jack ki ta vive na Mérka. El bende un kaza grandi i se enpréza, pa el pode ser pioneru djuntu ku se mudjer. El fla: “Nos kaza éra bunitu i el tinha un kintal grandi. Foi difísil fika sen nos kaza i kuzas di valor ki nu tinha. Má duránti txeu anu, N ta txigaba kaza dizanimadu pamodi prublémas. Má nha mudjer ki éra pioneru fíksu ta staba sénpri kontenti. El ta flaba: ‘N ten midjór patron ki ten!’ Gósi ami tanbê é pioneru. I nos dôs nu ten priviléjiu di trabadja pa Jeová.”

w87-T 15/5 p. 30 par. 8

Tema a Jeová e será feliz

◆ 30:15, 16 — Qual é o ponto em questão nestes exemplos?

Eles ilustram a insaciabilidade da ganância. As sanguessugas se empanturram de sangue, assim como os gananciosos sempre demandam mais dinheiro ou mais poder. Do mesmo modo, o Seol nunca se sacia, mas permanece aberto para receber mais vítimas da morte. A madre estéril ‘clama’ por filhos. (Gênesis 30:1) A terra atingida pela seca absorve a água da chuva e logo fica novamente seca. E o fogo que consumiu aquilo que se lançou nele produz chamas que consomem outros combustíveis ao alcance. Assim são os gananciosos. Mas os guiados pela sabedoria divina não são infindavelmente instigados por tal egoísmo.

w19.08 p. 22 par. 9

Modi ki nu pode xinti alegria na un novu diziginason

9 Ivita faze dívidas sen nisisidadi. (Lé Provérbios 22:3, 7.) Un mudansa pode kusta txeu dinheru, i é faxi faze dívidas. Pa ka faze txeu dívida, toma kuidadu pa bu ka nprista dinheru pa kunpra kuzas ki bu ka meste. Óras ki nu ta pasa pa momentus difísil, sima kuida di un algen ki sta duenti, pode ser difísil disidi kantu dinheru ki nu ta nprista. Na situasons sima kel-li, lenbra ma ‘orason ku súplika’ pode djuda-u toma bons disizon. Jeová pode responde nos orason i da-nu kel pas ki ‘ta guarda nos korason i nos pensamentu’. Asi, ku kalma bu ta pode disidi kuzê ki é midjór pa faze. —  Fil. 4:6, 7; 1 Ped. 5:7.

w24.06 p. 13 par. 18

Fika na ténda di Jeová pa tudu ténpu!

18 É bon nu pensa sobri kuzê ki nu ta atxa di dinheru. Pensa na kes pergunta li: ‘N ta sta sénpri ta pensa na dinheru i na kuzê ki N pode kunpra? Si un algen inprista-m dinheru N ta dura txeu ténpu pa N paga kel algen pamodi N ta atxa ma el ka ta meste-l? N ta xinti más inportanti di ki otus algen, pamodi N ten txeu dinheru? N ka gosta di da? N ta atxa ma si un irmon ô un irman ten txeu dinheru é pamodi el ta ama dinheru más txeu ki Jeová? N krê ser amigu sô di kes algen riku i N ka ta krê ser amigu di kes algen póbri?’ É inportanti nu faze kes pergunta li pamodi nu ten kel grandi priviléjiu di ser un konvidadu di Jeová. Má sô nu ta konsigi kontinua ta ser un konvidadu di Jeová si nu kontinua livri di amor pa dinheru. Si nu faze kel-li, Jeová nunka ka ta bandona-nu! — Lé Ebreus 13:5.

Jóias ki sta na Bíblia

w09-T 15/4 p. 17 pars. 11-13

A criação revela a sabedoria de Jeová

11 O procávia é outra criatura relativamente pequena que pode nos ensinar importantes lições. (Leia Provérbios 30:26.) O procávia se assemelha a um coelho grande, mas suas orelhas são curtas e arredondadas e as patas também são curtas. Esse pequeno animal vive em regiões rochosas. A sua visão aguçada é muito útil e os buracos e fendas nos penhascos onde habita provêem um abrigo seguro contra predadores. O procávia foi projetado para se desenvolver numa comunidade bem unida, que o protege e o ajuda a manter-se aquecido no inverno.

12 O que podemos aprender do procávia? Primeiro, note que esse animal não se expõe a um ataque fácil. Ele usa muito bem sua visão aguçada para ver predadores à distância e permanece perto de buracos e fendas que lhe servem de abrigo. Nós também precisamos ter uma visão espiritual aguçada para enxergar os perigos ocultos no mundo de Satanás. O apóstolo Pedro admoestou os cristãos: “Mantende os vossos sentidos, sede vigilantes. Vosso adversário, o Diabo, anda em volta como leão que ruge, procurando a quem devorar.” (1 Ped. 5:8) Quando esteve na Terra, Jesus permaneceu vigilante, sempre alerta às tentativas de Satanás de violar Sua integridade. (Mat. 4:1-11) Ele deu um bom exemplo para seus seguidores.

13 Um modo de permanecer vigilante é por nos beneficiar da proteção espiritual que Jeová nos oferece. O estudo da Palavra de Deus e a assistência às reuniões cristãs não devem ser negligenciados. (Luc. 4:4; Heb. 10:24, 25) Além disso, assim como o procávia se desenvolve bem numa comunidade unida, precisamos permanecer achegados a nossos companheiros cristãos para ter um “intercâmbio de encorajamento” com eles. (Rom. 1:12) Por aproveitarmos a proteção que Jeová provê, mostramos que concordamos com o salmista Davi, que escreveu: “Jeová é meu rochedo, e minha fortaleza, e Aquele que me põe a salvo. Meu Deus é minha rocha. Nele me refugiarei.” —  Sal. 18:2.

15 TI 21 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS PROVÉRBIOS 31

Kuzê ki nu pode prende ku konsedju ki un mai da se fidju

g16.5 p. 9 pars. 4-6

Modi ki bu pode inxina bu fidju sobri séksu

Inxina bu fidju kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Désdi pikinoti, inxina bu fidju fla verdadi, faze kuzê ki é dretu i ruspeta otus algen. Si bu faze si, dipôs ta ser más fásil bu pâpia ku el sobri séksu. Tanbê pâpia ku el di manera klaru kuzê ki bu ta atxa ma é dretu i kuzê ki é mariadu. Si pa bo séksu antis di kazamentu é mariadu, fla bu fidju. I splika-l pamodi ki kel-li é mariadu i prublémas ki el ta traze. Ten un livru ki ta fla: “Óras ki un adulesenti sabe ma se pai ku se mai ka ta aprova pa el faze séksu antis di kazamentu, nton ten ménus xansi di el faze kel-la.

Da un bon izénplu. Faze sima bu ta inxina bu fidju. Pur izénplu, bu ta ri óras ki otu algen ta faze piada sobri séksu? Bu ta bisti ropa ki ta fika-u pertadu i kurtu? Bu ta mostra interesi ki bu ka debe pa algen ki bo é ka kazadu ku el? Si bu ta faze kes kuza li, ta ser más difísil bu fidju obi ku bo óras ki bu ta pâpia ku el sobri séksu. — Prinsípiu di Bíblia: Romanos 2:21.

Ka bu pâpia di séksu di manera negativu. Séksu é un prezenti di Deus i el pode traze filisidadi óras ki el ta uzadu dretu, sô na kazamentu. (Provérbios 5:18, 19) Inxina bu fidju ma óras ki el kaza, el pode uza es prezenti li sen preokupa ku kes prubléma ki séksu ta traze antis di kazamentu. — 1 Timóteo 1:18, 19.

ijwhf artigu 4 pars. 11-13

Pâpia ku bus fidju sobri bebida alkólika

Toma disizon di pâpia sobri kel asuntu li. Mark, un pai ki ta mora na Britanha fla: “Adulesentis pode ten dúvidas sobri manera ki debe uzadu bebida alkólika. N pergunta nha fidju matxu ki ten 8 anu di idadi si el ta atxa ma é dretu ô mariadu uza bebida alkólika. N mante anbienti trankilu i kel-li djuda-l fla tudu kel ki el ta pensa.”

Bu ta konsigi djuda bu fidju midjór si bu pâpia sobri kel asuntu li txeu bês. Di akordu ku idadi di bu fidju, pâpia ku el sobri bebida alkólika óras ki bu sta ta inxina-l otus kuza sima suguransa na strada i sobri séksu.

Da izénplu. Kriansas é sima spónja. Es ta prende ku kuzas ki ta sta na ses vólta. Piskiza ta mostra ma é pai ku mai ki ten más influénsia na ses fidju. Kel-li krê fla ma si primeru kuza ki bu ta faze pa bu fika más kalmu é bebe bebida alkólika, bu fidju ta prende ma bebida alkólika é soluson pa preokupasons di vida. Nton ser bon izénplu pa bu fidju. Bu debe uza bebida alkólika ku responsabilidadi.

g19.2 p. 7 pars. 6-9

Ser umildi

Inxina bu fidju ma é bon faze kuzas pa otus.

PRINSÍPIU DI BÍBLIA: ‘Nhos mostra umildadi i nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos, i pa kel-li ka nhos djobe sô nhos própi interesi, má tanbê interesi di otus.’ — Filipenses 2:3, 4.

● Inxina bu fidju faze kes trabadju na kaza. Si bu ka ta poi bu fidju faze kes trabadju na kaza, bu pode pô-l ta atxa ma kes kuza ki el krê faze é más inportanti. El debe ntende ma antis di el bai brinka, el ten ki faze kes trabadju na kaza. Mostra-l ma óras ki el ta faze kes trabadju na kaza é un manera di el djuda se família i tudu algen ta fika kontenti i ta ruspeta-l pamodi kel-li.

● Mostra bu fidju ma faze kuzas pa otus é un priviléjiu. Faze kuzas pa otus ta djuda kriansas bira un algen maduru. Djuda bu fidju diskubri ken ki meste di ajuda i pâpia ku el sobri kuzê ki el pode faze pa djuda-s. Ilojia-l i apoia-l óras ki el ta faze kuzas pa otus.

Jóias ki sta na Bíblia

w25.01 p. 13 par. 16

Maridu, onra bu mudjer

16 Fla-l ma el é inportanti pa bo. Un maridu ki ta da se mudjer ónra ta dexa-l sabe pamodi ki el ta da-l valor i el ta pô-l ta xinti sábi ku el mê. Un manera ki el ta faze kel-li, é óras ki el ta agradese-l pa tudu kuza ki el ta faze pa djuda-l. (Kol. 3:15) Óras ki un maridu ta fla se mudjer kuzê ki el gosta na el, el ta pô-l ta xinti suguru, amadu i ruspetadu. — Pro. 31:28.

22 TI 28 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS ECLESIASTES 1-2

Kontinua ta trena kes más jóven

w24.10 pp. 16-17 pars. 15-18

Kuzê ki nu ta prende di kes últimu 40 dia ki Jizus vive na téra?

15 Modi ki ansions pode imita Jizus? Es meste trena irmons, ti mésmu kes jóven, pa es kuida di más responsabilidadis na kongregason. Ansions ka ta spera ma kes algen ki es trena ta ser perfeitu. Es meste da irmons jóven konsedju ku amor asi pa es prende ser umildi, di kunfiansa, i pa es sta prontu pa djuda otus. — 1 Tim. 3:1; 2 Tim. 2:2; 1 Ped. 5:5.

16 Odja modi ki un konsedju djuda un irmon ki txoma Patrick. Kantu el éra jóven, el ta kustuma papiaba di manera duru i el ka ta mostraba bondadi, nen mésmu pa irmans. Un ansion repara ma Patrick meste fazeba mudansas i el da-l konsedjus klaru, má ku bondadi. Patrick fla: “N fika kontenti pamodi el faze kel-li. N ta kustuma fikaba dizanimadu óras ki N ta odjaba otus irmon ta resebe priviléjius ki N ta gostaba di ten. Má konsedju ki kel ansion da-m, djuda-m odja ma N meste sérba umildi i mostra amor pa nhas irmons ku irmans envês di konsentra na resebe priviléjius.” Pamodi kel-li, Patrick diziginadu pa ser ansion kantu el tinha 23 anu. — Pro. 27:9.

17 Jizus da se disiplus responsabilidadi ka sô di prega má tanbê di inxina. (Mateus 28:20.) Talvês kes disiplu xinti ma es ka staba kualifikadu pa kel diziginason. Má, Jizus ka tinha dúvida ma es pode fazeba kel trabadju. El tinha tantu serteza ki el fla-s: “Sima nha Pai manda-m, N sta manda nhos tanbê.” — Juan 20:21.

18 Modi ki ansions pode imita Jizus? Ansions ku spiriénsia ta trena otus irmon óras ki es ta dexa-s kuida di alguns responsabilidadi. (Flp. 2:19-22) Pur izénplu, ansions pode pidi jóvens pa djuda na linpa i na kuida di Salons di Reinu. Ansions pode da irmons un trabadju pa faze, mostra-s modi ki es ta faze-l i dipôs kunfia ma es ta faze kel trabadju. Un irmon ki txoma Mateus ki ka dura li bira ansion, ten txeu gratidon pa kes ansion ki ten spiriénsia ki trena-l pa faze txeu tipu di trabadju na kongregason. Tanbê, kes ansion kunfia ma el ta fazeba kes trabadju dretu. Mateus fla: “Óras ki N ka ta fazeba un kuza dretu es ta djudaba mi odja modi ki N pode prende ku nhas éru i modi ki N pode fazeba midjór di otu bês.”

Jóias ki sta na Bíblia

w18.12 p. 22 par. 14

Jóvens, Jeová krê pa nhos ser filís

14 Salumon éra un ómi riku dimás i el tinha puder más ki tudu algen na se ténpu. El fla: ‘N ta sprimenta ku alegria pa N odja kuzê ki N ta ganha ku kel-li.’ (Ecl. 2:1-10) Salumon faze un kaza di luxu, el faze jardins ku parkis bunitu i el faze tudu kel ki el kreba. Má dipôs, modi ki el xinti? El staba kontenti ku tudu kuza ki el tinha? El fla: ‘Kantu N pensa na tudu trabadju ki nha própi mô dja fazeba, N odja ma éra atoa; ka tinha nada di valor’. (Ecl. 2:11) Kel-li é un grandi lison pa nos. Nu debe lenbra sénpri di kuzê ki kontise ku Salumon.

29 DI SETENBRU TI 5 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS ECLESIASTES 3-4

Nhos bira nhos ‘kórda di três fiu’ más fórti

g21.2 pp. 10-12

Modi ki aparelhus iletróniku ta afeta bu kazamentu?

Si aparelhus iletróniku uzadu dretu, es pode djuda na kazamentu. Pur izénplu, un kazal pode uza aparelhus iletróniku pa es pâpia ku kunpanheru duránti dia, i kel-la ta bira ses amor pa kunpanheru más fórti.

Má alguns ki é kazadu ta dexa aparelhus iletróniku...

● furta kel ténpu ki es podia pasaba ku kunpanheru.

● pô-s ta leba trabadju pa kaza sen nisisidadi.

● pô-s ta diskunfia i ta trai kunpanheru.

KUZÊ KI BU DEBE SABE

PASA TÉNPU DJUNTU KU KUNPANHERU

Un maridu ki txoma Michael fla: “Alvês N ta xinti ma óras ki N sta djuntu ku nha mudjer é sima si el ‘ka sta la’. El sta sénpri okupadu ta djobe pa se telemóvel i ta fla: ‘Ti inda N ka odja nhas mensaji.’” Un maridu ki txoma Jonatan fla ma na situasons sima kel-li “maridu ku mudjer pode sta djuntu na mésmu lugar, má simé es pode sta lonji di kunpanheru.”

PENSA NA KEL-LI: Kantu bês ki xamadas ô mensaji ta kaba pa furta ténpu ki bu podia staba ku bu maridu ô ku bu mudjer? —  EFÉSIOS 5:33.

TRABADJU

Alguns algen ten ki sta disponível 24 óra pa dia pamodi kel tipu di trabadju ki es ta faze. Má mésmu kes ki ka ten kel tipu di trabadju li, txeu bês ta leba trabadju pa kaza. Un maridu ki txoma Lee fla: “É difísil ka djobe tudu kes xamada ô kes mensaji ki N ta resebe di trabadju óras ki N sta djuntu ku nha mudjer.” Un mudjer ki txoma Joy fla: “N ta trabadja di kaza, nton é difísil sabe ki óra ki N debe para. N ten ki sforsa pa N ser ikilibradu.”

PENSA NA KEL-LI: Óras ki bu maridu ô bu mudjer sta ta pâpia ku bo, bu ta presta txeu atenson? —  LUCAS 8:18.

FALTA DI KUNFIANSA

Un piskiza ta mostra ma fika diskunfiadu ku kuzê ki maridu ô mudjer ta poi na redi sosial é un di kes motivu prinsipal ki ta pô-s ta diskuti ku kunpanheru. Alguns algen ki entrivistadu ti fla ma es ta poi kuzas na internet sukundidu di ses maridu ô mudjer.

Txeu algen ta kridita ma redi sosial, pode ser txeu prigozu pa kes ki é kazadu i ti mésmu pode bira más fásil pa es faze adultériu. Ti mésmu adivogadus di divórsiu ta fla ma na nos ténpu, redi sosial ta poi txeu algen kazadu ta sipara.

PENSA NA KEL-LI: Bu ta sukundi di bu maridu ô di bu mudjer kes mensaji ki bu ta resebe ô ki bu ta manda pa otus algen? —  PROVÉRBIOS 4:23.

KUZÊ KI BU DEBE FAZE

DJOBE KES KUZA KI É MÁS INPORTANTI

Un algen ki ka ta kume dretu ta ten prublémas di saúdi. Di mésmu manera, un algen ki ka ta pasa ténpu ku se maridu ô se mudjer ta ten prublémas na se kazamentu. —  Efésios 5:28, 29.

PRINSÍPIU DI BÍBLIA: ‘Nhos konfirma kuzê ki é más inportanti’. —  FILIPENSES 1:10.

Kuzê ki bu pode faze pa ka dexa aparelhus iletróniku prujudika bu kazamentu? Pâpia ku bu maridu ô mudjer sobri kes kuza ki bu ta gostaba di faze ô skrebe bus própi ideia.

● Xinta pa nu kume djuntu peloménus un bês pa dia

● Faze un prugrama pa di vês en kuandu nu ka uza telemóvel

● Marka un jantar romántiku ô otu kuza pa nu pode pasa ténpu djuntu

● Disliga nos telemóvel di noti i dexa-s fóra di kuartu

● Disliga nos telemóvel tudu dia duránti uns 15 minutu pa nu pode pâpia ku kunpanheru

● Ka uza internet na alguns momentu duránti dia

PERGUNTAS PA MARIDU KU MUDJER PÂPIA KU KUNPANHERU

Dipôs di nhos dôs lé kes pergunta li siparadu, nhos pâpia sobri kes respósta ki nhos da.

● Di ki manera bu pode uza tekinolojia pa bira bu kazamentu más fórti?

● Na bu opinion, modi ki aparelhus iletróniku ta afeta ténpu ki nhos dôs ta pasa ku kunpanheru?

● Kuzê ki nhos pode faze pa midjora?

● Bu ta atxa ma pa bo é difísil ka leba trabadju pa kaza? Bu maridu ô bu mudjer ta konkorda ku bu respósta?

● Ten momentus ki bu maridu ô bu mudjer, pode ka pasa ténpu ku bo sima bu ta gostaba. Modi ki bu pode mostra ma bu ta ntende kel-li?

PRINSÍPIU DI BÍBLIA: ‘Ki kada algen kontinua ta djobe ka se própi vantaji, má kel di otu algen.’ —  1 CORÍNTIOS 10:24.

“N ta trabadja di kaza, nton N ta tenta poi un óra pa N tirmina trabadju. Tanbê ta txiga un óra ki N ta dizativa kes avizu pa óras ki e-mail ta entra. Asi N ta pode uza telemóvel pa faze kuzas sinplis, sima djobe kantu óra sta, sen distrai ku mensajis di trabadju.” —  JASON, KU SE MUDJER ALEXANDRA

w23.05 pp. 23-24 pars. 12-14

Kontinua ‘ku xama di Jeová’ sendedu

12 Modi ki maridu ku mudjer pode imita Ákila ku Prisila? Pensa na kes txeu kuza ki abo i bu maridu ô bu mudjer meste faze. Nhos ta pode faze alguns di kes kuza li djuntu ku kunpanheru, envês di kada kenha faze di sel? Pur izénplu, Ákila ku Prisila ta baba pregason djuntu. Nhos ta faze planu sénpri pa faze mésmu kuza? Ákila ku Prisila tanbê ta trabadjaba djuntu. Talvês bo ku bu maridu ô bu mudjer nhos ka ten mésmu trabadju. Má nhos ta pode faze kes trabadju di kaza djuntu? (Ecl. 4:9) Óras ki nhos ta djuda kunpanheru faze un trabadju, nhos ta xinti sima un ekipa i nhos ta ten oportunidadi di pâpia ku kunpanheru. Robertu ku Linda dja ten más di 50 anu kazadu. Robertu fla: “Pa ser sinseru, nu ka ten txeu ténpu pa divirti ku kunpanheru. Má óras ki N ta laba losa i nha mudjer ta seka, ô óras ki N sta ta kuida di jardin i el ta ben djuda-m, N ta fika txeu kontenti. Faze kuzas djuntu ta pô-nu más unidu. Nos amor ta kontinua ta bira más fórti.”

13 Má lenbra ma pasa ténpu djuntu ku kunpanheru nen sénpri ka krê fla ma maridu ku mudjer ta bira más unidu. Un mudjer kazadu na Brazil, fla: “Gósi ten txeu kuza ki ta distrai-nu ki é fásil pensa ma nu ta pasa ténpu djuntu ku kunpanheru sô pamodi nu ta mora na mésmu kaza. N prende ma bu meste faze más di ki sô sta djuntu ku kunpanheru. Tanbê, N meste da nha maridu kel atenson ki el meste.” Repara modi ki Brunu i se mudjer, Taís, ta sforsa pa da kunpanheru atenson. Brunu fla: “Duránti nos ténpu livri, nu ta poi nos telemóvel pa la i nu ta pasa ténpu djuntu.”

14 Má, i si bo i bu maridu nhos ka gosta di pasa ténpu djuntu? Talvês nhos ka gosta di mésmu kuza, ô talvês nhos ta irita kunpanheru. Kuzê ki nhos pode faze? Pensa na kel izénplu di lumi ki dja nu papiaba di el antis. Lumi ka ta bira grandi lógu ki el sendedu. Bu meste pô-l lenha pa el bira más grandi. Di mésmu manera, pamodi ki nhos ka ta kumesa ta pasa poku ténpu ku kunpanheru tudu dia? Nhos djobe manera di faze algun kuza ki nhos tudu gosta, envês di un kuza ki ta poi un di nhos ku raiba. (Tia. 3:18) Si nhos kumesa ku kuzas pikinoti, nhos amor pode bira fórti otu bês.

w23.05 p. 20 par. 3

Kontinua ‘ku xama di Jeová’ sendedu

3 Pa kontinua ku ‘xama di Jeová’ sendedu, maridu ku mudjer debe sforsa pa ten un amizadi fórti ku Jeová. Modi ki faze kel-li ta djuda kazamentu? Óras ki un kazal ta da valor pa ses amizadi ku ses Pai na séu, es ta tene gana di sigi se konsedjus, i kel-li ta djuda-s ivita i vense prublémas ki pode poi ses amor pa kunpanheru ta fria. (Lé Eclesiastes 4:12.) Kes algen ki ten un amizadi fórti ku Jeová, tanbê ta faze ses midjór pa imita-l i dizenvolve kualidadis, sima bondadi, paxénxa i gana di púrdua. (Efé. 4:32–5:1) Óras ki un kazal ta mostra kes kualidadi li é más fásil ses amor pa kunpanheru bira más fórti. Un irman ki txoma Lena, ki dja ten más di 25 anu kazadu, fla: “É fásil ama i ruspeta un algen ki ten un amizadi fórti ku Jeová.”

Jóias ki sta na Bíblia

w22.12 p. 4 par. 7

Bu pode vive pa tudu ténpu

7 Jeová tanbê faze-nu ku dizeju fórti di kontinua ta vive. Bíblia ta fla ma Deus ‘poi ténpu sen fin na korason’ di algen. (Ecl. 3:11) Kel-li é un di kes kuza ki ta pô-nu ta atxa ma mórti é sima un inimigu. (1 Cor. 15:26) Si nu tene un duénsa gravi, nu ka ta faze nada i nu ta spéra pa nu móre? Normalmenti nu ta konsulta na un dotor i alvês nu ta toma ramedi pa nu trata kel duénsa. Na verdadi, nu ta faze tudu kel ki nu pode pa nu ka móre. I óras ki un algen ki nu ta ama móre, ka ta nporta si el é jóven ô algen grandi, nu ta fika ku dór na korason i pa txeu ténpu. (João 11:32, 33) Nu pode kontinua ta prende pa tudu ténpu i nu ten un dizeju fórti di vive pa tudu ténpu pamodi nos Kriador, ki krê-nu txeu, faze-nu asi. Ta fika klaru ma el pode ben pô-nu ta vive pa tudu ténpu. Má ten otus motivu pa nu kridita ma nu pode vive pa tudu ténpu. Gósi nu ben odja kuzê ki Jeová faze na pasadu i kuzê ki el sta ta faze gósi ki ta prova ma kuzê ki el kreba désdi komésu ka muda.

6 TI 12 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS ECLESIASTES 5-6

Modi ki nu pode mostra ruspetu pa nos Deus

lff lison 52, pontu 1

Pamodi ki nos manera di bisti i di konpo é inportanti

1. Kuzê ki ta djuda-nu disidi modi ki nu ta bisti i konpo?

Nu debe skodje ‘uza ropa dretu, ku ruspetu i bon juís’. Tanbê nu debe sta sénpri linpu, asi otus algen ta odja ma nu ‘ta adora Deus.’ (1 Timóteo 2:9, 10) Nu ben odja kes kuatu konsedju li: (1) Nu debe uza ropa ‘dretu’. Talvês dja bu odja na runion ma povu di Jeová ta bisti diferenti di kunpanheru. Má, manera ki nu ta bisti i ki nu ta konpo kabélu sénpri ta mostra ruspetu pa Deus. (2) Bisti ‘ku ruspetu’ krê fla ma nu ka ta uza ropa ki ta poi otus algen ta ten pensamentus mariadu ô ki ta txoma txeu atenson. (3) Nu ta mostra ‘bon juís’ óras ki nu ka ta kóre tras di tudu kuza ki ben na móda. (4) Nos manera di bisti i di konpo debe sénpri mostra ma nu ta ‘adora Deus’, asi otus algen ta odja klaru ma nu ta sirbi kel Deus verdaderu. —  1 Coríntios 10:31.

w22.07 p. 24 par. 18

Da valor pa priviléjiu di orason

18 Un irmon pode konvidadu pa faze orason na runion pa pregason ô na un runion na kongregason. Kes irmon ki ten kel priviléjiu li debe lenbra kal ki é obijetivu di runion. Orason ka debe uzadu pa da kongregason konsedju ô pa faze avizus. Na kuazi tudu runion na kongregason ta dadu sinku minutu pa kántiku i orason. Pur isu, kel irmon ki sta faze orason ka meste uza ‘txeu palavra’, prinsipalmenti pa kumesa runion. —  Mat. 6:7.

w24.03 p. 12 par. 14

Kontinua ta sigi Jizus dipôs ki bu batiza

14 Otu kuza ki tanbê ta djuda-u dipôs ki bu batiza é analiza bu kabésa di vês en kuandu. (Lé 2 Koríntius 13:5.) Di vês en kuandu, tra ténpu pa bu analiza bu vida i bus ábitu pa odja si bu sta ora tudu dia, lé i studa Bíblia, sisti runion i sai na pregason. Djobe maneras di bu tra más pruvetu di kes kuza li. Pur izénplu, pergunta bu kabésa: ‘N ta konsigi splika otus algen kes ensinu prinsipal di Bíblia? Ten algun manera di N tra más pruvetu di nha pregason? Na nha orason, N ta fla Jeová kuzas klaru i N ta mostra ma N ta kunfia na el? N ta sisti tudu runion? Modi ki N pode konsentra i partisipa más txeu na runion?’

Jóias ki sta na Bíblia

w20.09 p. 31 pars. 3-5

Perguntas ki leitoris ta faze

Eclesiastes 5:8 sta pâpia di un governanti ki ta maltrata kes algen póbri i ki ka ta trata-s ku justisa. Kel governanti li debe lenbra ma talvês el sta ta odjadu pa un algen ki ten un puzison mutu más grandi ô ki ten más autoridadi na govérnu di ki el. Na verdadi, debe ten otus ki ten puzison inda mutu más grandi. É tristi di odja ma na govérnus di ómi, tudu governantis pode faze korupson i é pesoas ki ta kaba pa sufri pamodi es ka ta governa dretu.

Má, mésmu óras ki ta parse ma un situason ka ten soluson, ten un kuza ki ta konsola-nu. Jeová ta lenbra-nu ma el sta ta ‘odja kes ki ten autoridadi’ na govérnus di ómi. Nu pode pidi Jeová pa djuda-nu i bota nos karga riba di el. (Sal. 55:22; Fil. 4:6, 7) Nu sabe ma ‘odjus di Jeová ta anda pa tudu Téra, pa mostra se forsa pa kes algen ki ten korason konplétu pa el.’ —  2 Cró. 16:9.

Nu pode fla ma Eclesiastes 5:8 ta mostra kuzê ki ta kontise na govérnus di ómi: Sénpri ten un algen ku más autoridadi ki es. Más inportanti inda, kel versíklu li ta lenbra-nu ma Jeová é kel algen ki ten más autoridadi i el é más grandi. Oji el sta ta governa através di se Fidju, Jizus Kristu, ki é Rei di Reinu di Deus. Jeová ki é Tudu-Poderozu sta odja tudu kuza i el é sénpri justu i se Fidju tanbê.

13 TI 19 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS ECLESIASTES 7-8

‘Bai pa kaza di lutu’

w22.01 p. 16 par. 9

Lisons ki nu ta prende di kes bês ki Jizus txora

9 Bu pode djuda kes ki sta ta sufri. Jizus ka txora sô txora ku Marta i Maria, má tanbê el obi-s i el konsola-s. Nu pode faze mésmu kuza ku kes algen ki sta ta sufri. Pur izénplu, un ansion di Austrália ki txoma Dan, fla: “Dipôs ki nha mudjer móre, N staba ta meste ajuda. Txeu irmon ku ses mudjer staba prontu pa obi-m dia ku noti. Es dexa-m fla modi ki N staba ta xinti i es ka xinti vergónha kantu N txora. Tanbê es faze-m kuzas ki alvês N ka ta konsigi fazeba mi sô, sima laba nha karu, faze-m kónpra i faze-m kumida. Sénpri es ora ku mi. Es prova ma es é amigus di verdadi i ‘irmons ki nase pa ténpu di frónta.’” —  Pro. 17:17.

w19.06 p. 23 par. 15

Djuda otus óras ki es sta txeu dizanimadu

15 William, ki se mudjer móre alguns anu atras, fla: “N gosta óras ki otus ta lenbra di kuzas ki nha mudjer faze. Kel-li ta da-m sertéza ma kes algen gostaba di nha mudjer i es ta ruspetaba el. Kel tipu di apoiu li é un grandi ajuda pa mi. N ta xinti konsoladu, pamodi nha mudjer tinha txeu valor pa mi i el éra txeu inportanti na nha vida.” Un viúva ki txoma Bianca splika: “N ta xinti konsoladu óras ki otus ta faze orason pa mi i es ta lé un ô dôs testu di Bíblia. Es ta djuda-m óras ki es ta pâpia sobri nha maridu i óras ki es ta obi-m ta pâpia di el.”

w17.07-T p. 16 par. 16

“Chorem com os que choram”

16 Um modo excelente de consolar quem perdeu alguém é orar pela pessoa e também com ela. Você talvez ache difícil fazer orações numa situação dessas. Pode ser que você chore ou que sua voz falhe. Mas não se esqueça: orar de coração em favor de quem perdeu alguém é uma ajuda e tanto. Dalene diz: “Às vezes, quando algumas irmãs vinham me consolar, eu pedia pra elas fazerem uma oração. Muitas vezes elas estavam emocionadas, mas faziam o máximo pra controlar a voz e conseguir falar. E, aos poucos, a voz delas ia ficando mais forte e elas faziam orações que vinham do fundo do coração. O amor, o carinho e a forte fé dessas irmãs me ajudaram muito.”

w17.07-T p. 16 pars. 17-19

“Chorem com os que choram”

17 Cada pessoa tem seu próprio tempo para superar a morte de alguém. Alguns até se colocam à disposição para ajudar quem passa por essa situação, mas logo têm que voltar à sua rotina normal. A Bíblia diz em Provérbios 17:17: “O verdadeiro amigo ama em todos os momentos e se torna um irmão em tempos de aflição.” Então, não importa quanto tempo leve para alguém conseguir lidar com a dor da perda, devemos estar sempre prontos para dar o consolo necessário. —  Leia 1 Tessalonicenses 3:7.

18 Às vezes, a pessoa pode sentir muita saudade em datas especiais. Talvez uma música, uma foto, um cheiro ou uma paisagem despertem uma lembrança, e daí bate uma tristeza muito grande. Também pode ser difícil ir a uma assembleia ou à Celebração sabendo que a esposa ou o marido não estará ao lado. Um viúvo disse: “Eu sabia que seria terrível passar nosso aniversário de casamento sem minha esposa. Mas, nesse dia, os irmãos organizaram uma festinha e chamaram meus melhores amigos. Eles não queriam que eu passasse essa data sozinho.”

19 É claro que quem perdeu alguém não precisa de consolo só em ocasiões especiais. Junia diz: “É muito bom poder contar com a companhia e a ajuda dos irmãos, mesmo quando não tem nenhuma data especial envolvida. Ter um ombro amigo é de consolo em qualquer ocasião.” É verdade que não podemos preencher o vazio ou arrancar a dor de uma pessoa que perdeu alguém. Mas temos que fazer tudo o que estiver ao nosso alcance para consolar essa pessoa. (1 João 3:18) Gaby, mencionada antes, disse: “Agradeço muito a Jeová por ter colocado no meu caminho anciãos amorosos que estiveram do meu lado o tempo todo. Eu senti como se os braços de Jeová estivessem em volta de mim.”

Jóias ki sta na Bíblia

w23.03 p. 31 par. 18

Amor pa kunpanheru ta prova ken ki é disiplu di Jizus

18 Alvês nu pode xinti nisisidadi di pâpia ku un irmon ki ofende-nu. Má antis, nu debe faze kes pergunta li: ‘N entende dretu kuzê ki kontise?’ (Pro. 18:13) ‘El staba ta tenta ofende-m mê?’ (Ecl. 7:20) ‘Dja N faze un kuza mariadu sima kel-li?’ (Ecl. 7:21, 22) ‘Si N pâpia ku kel algen sobri kel-li, kel prubléma ta fika más piór?’ (Lé Provérbios 26:20.) Si nu tra ténpu pa pensa na kes pergunta li, nu pode da kónta ma amor pode pô-nu ta para di pensa na kuzê ki kontise.

20 TI 26 DI OTUBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS ECLESIASTES 9-10

Kuzê ki N debe pensa di nhas prubléma

w13-T 15/8 p. 14 pars. 20-21

Nunca fique ‘furioso com Jeová’

20 Coloque a culpa em quem merece. Por que devemos fazer isso? Bem, talvez sejamos responsáveis por alguns de nossos problemas. Se esse for o caso, temos de reconhecer isso. (Gál. 6:7) Não tente culpar a Jeová pelos problemas. Por que isso não seria razoável? Veja este exemplo: um carro talvez tenha condições de andar em alta velocidade. Digamos que um motorista ultrapasse em muito o limite de velocidade numa curva fechada e se acidente. Deveria o fabricante do carro ser culpado pelo acidente? É claro que não! De maneira similar, Jeová nos criou com a capacidade de livre escolha. Mas também nos proveu de orientações sobre como tomar decisões sábias. Portanto, por que culparíamos nosso Criador pelos nossos erros?

21 Naturalmente, nem todos os nossos problemas resultam de erros pessoais e ações erradas. Algumas coisas acontecem como resultado ‘do tempo e do imprevisto’. (Ecl. 9:11) Acima de tudo, nunca percamos de vista o fato de que Satanás, o Diabo, é a causa primária da perversidade. (1 João 5:19; Rev. 12:9) Ele é o inimigo —  não Jeová! —  1 Ped. 5:8.

w19.09 p. 4 par. 10

Jeová ta da valor pa se sérvus umildi

10 Umildadi tanbê ta poi nos vida ta fika más fásil. Alvês nu pode odja kuzas ki nu pode pensa ma ka sta dretu ô ma é ka justu. Rei Salumon ki tinha sabedoria fla: ‘N odja npregadus ta anda na kabalu, má prínsipis ta anda ku pé sima npregadus.’ (Ecl. 10:7) Nen sénpri kes algen ki ten txeu kapasidadi ta resebe atenson ki es merese. I alvês pesoas ku poku kapasidadi ta resebe más atenson. Má simé, Salumon fla ma nu debe seta vida sima el é, envês di fika xatiadu pamodi kuzas ka kontise sima nu ta kreba. (Ecl. 6:9) Si nos é umildi, ta fika más fásil nu seta vida sima el é, envês di pensa modi ki el debe ser.

w11 15/10 p. 8 pars. 1-2

Bu manera di divirti ta djuda-u?

BÍBLIA ta mostra ma Jeová ka krê sô pa nu vive má el krê pa nu ten un vida filís. Pur izénplu, Salmo 104:14,15 ta fla ma Jeová ta ‘poi téra ta da kumida i vinhu ki ta poi korason di ómi ta fika kontenti, azeti ki ta poi rostu ta brilha i pon ki ta anima korason di ómi.’ Jeová ta poi plantas ta kria pa da kumida, azeti i vinhu pa nos sustentu. Vinhu tanbê ta poi ‘korason fika kontenti’. Má sikrê nu ta konsigi vive sen vinhu, Jeová da-nu el pamodi el ta poi nos korason ta fika kontenti. (Eclesiastes 9:7; 10:19) Sin, Jeová krê pa nu sta kontenti i pa nu ‘intxi nos korason di alegria’. — Atos 14:16, 17.

2 Nton, nu ka meste xinti kulpadu si di vês en kuandu nu ta tra ténpu pa ‘presta atenson na kes pasu na séu’ i na ‘floris na kanpu’ ô pa nu faze otus kuza ki ta pô-nu ta fika kontenti. (Mateus 6:26, 28; Salmo 8:3, 4) Un vida sábi é ‘prezenti di Deus.’ (Eclesiastes 3:12, 13) Si nu ntende ma kel ténpu di divirti é un prezenti di Deus, nu ta uza-l di un manera ki ta agrada-l.

Jóias ki sta na Bíblia

lvs pp. 162-163 pars. 11-12

Uza palavras ki ta djuda otus algen

11 Tanbê nu ka krê pâpia na vida di algen. É normal nu preokupa ku otus algen i nu krê pâpia sobri kuzê ki kontise ku nos amigus i nos família. Na ténpu di apóstlus, kristons ta krê sabeba modi ki ses irmon staba i kuzê ki es podia fazeba pa djudaba es. (Efésios 6:21, 22; Colossenses 4:8, 9 ) Má na meiu di un konbérsu, é faxi nu kumesa ta pâpia na vida di algen. Si nu kontinua ta faze kel-li, nu pode fla kuzas ki ka é verdadi ô ki algen ka devia sabeba. Si nu ka toma kuidadu, nu pode fla un kuza ki kel algen ka faze ô labanta-l alébi. É kel-li ki farizeus faze ku Jizus. Es fla ma el faze kuzas ki el ka faze. (Mateus 9:32-34; 12:22-24 ) Labanta alébi ta suja nómi di un algen, pode sai konfuzon, tristéza i kaba ku amizadis. —  Provérbios 26:20.

12 Jeová krê pa nu uza palavras ki ta djuda i anima otus algen, envês di poi amigus kóntra kunpanheru. Jeová ta ôdia kes ki ta poi ‘konfuzon entri irmons.’ (Provérbios 6:16-19 ) É Satanás ki labanta primeru alébi ô el konta mintira sobri Deus. (Apocalipse 12:9, 10 ) Oji é normal pesoas konta mintira sobri kunpanheru. Má kel-li ka debe kontise na kongregason. (Gálatas 5:19-21 ) Pur isu, nu debe toma kuidadu ku kuzê ki nu ta fla i sénpri pensa antis di pâpia. Antis di nu torna fla un kuza sobri un algen, nu debe pergunta: ‘Kel kuza é verdadi? N debe fla? El ta djuda na algun kuza? N ta fika ku vergónha si kel algen ben sabe kuzê ki N fla? Modi ki N ta xintiba si es flaba kel-la di mi?’ —  Lé 1 Tessalonicenses 4:11.

27 DI OTUBRU TI 2 DI NOVENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS ECLESIASTES 11-12

Kuida di bu saúdi i vive filís

w23.03 p. 25 par. 16

Uza kriason pa inxina bus fidju sobri Jeová

16 Óras ki famílias ta pruveta kes kuza ki Jeová faze, es pode relaxa i divirti djuntu. Kel-li ta djuda-s ama kunpanheru más txeu. Bíblia ta fla ma ten ‘ténpu pa ri’ i ‘ténpu pa badja’ ô brinka. (Ecl. 3:1, 4, nóta di rodapé.) Jeová faze lugaris bunitu na téra na undi ki nu pode faze kuzas ki nu gosta. Txeu família gosta di pasa ténpu djuntu na parki, na kanpu, na montanhas ô na bera-mar. Alguns mininu gosta di kóre i brinka na un parki, odja animal ô nada na un riu, na lagu ô na mar. Ten txeu oportunidadi pa pruveta naturéza i kes kuza ki Jeová faze.

w23.02 p. 21 pars. 6-7

Da valor pa vida ki Jeová da-u

6 Nbóra Bíblia é ka un livru di saúdi ô di diéta, el ta fla-nu kuzê ki Jeová ta pensa sobri kes kuza li. Pur izénplu, el ta fla pa nu fika lonji di kuzas mariadu ki pode prujudika nos korpu. (Ecl. 11:10) Bíblia ta fla ma nu ka debe kume dimás ô toma bebida alkólika dimás. Kes kuza li ta prujudika nos saúdi i pode ti mata-nu. (Pro. 23:20) Jeová ta spéra ma nu ta kontrola nos kabésa óras ki nu ta disidi kuzê ki nu ta kume i kuzê ki nu ta bebe. Tanbê, el ta spéra pa nu faze kel-li óras ki nu ta disidi kantu kumida ki nu ta kume i kantu bebida ki nu ta bebe. —  1 Cor. 6:12; 9:25.

7 Nu pode uza nos kapasidadi di pensa pa toma disizons ki ta mostra ma nu ta da valor pa prezenti di vida ki Deus da-nu. (Sal. 119:99, 100; lé Provérbios 2:11.) Pur izénplu, nu ta pensa ku kuidadu na kuzê ki nu ta kume. Si nu gosta di un kumida, má nu sabe ma el ta prujudika-nu, nu ta uza sabedoria i nu ka ta kume-l. Tanbê, nu ta mostra sabedoria óras ki nu ta durmi kel ki nos korpu meste, nu ta faze izersísiu sénpri i nu ta mante nos korpu i nos kaza linpu.

w24.09 p. 2 pars. 2-3

“Nhos aji di akordu ku palavra di Deus”

2 Dja ki nu ta sirbi Jeová, nos é un povu filís. Pamodi? Nu ten txeu motivu, má un di kes motivu más inportanti é pamodi nu ta lé Palavra di Deus tudu dia i nu ta sforsa pa nu faze sima nu prende. — Lé Tiagu 1:22-25.

3 Ten alguns manera ki nu ta ten bons rezultadu óras ki nu ta “aji di akordu ku palavra di Deus”. Un di kes manera é pamodi nu sabe ma kel-li é inportanti pa nu agrada Jeová. Kel-li ta pô-nu ta fika kontenti. (Ecl. 12:13) Óras ki nu ta faze kel ki nu ta prende na Palavra di Deus, nu ta ten un família filís i nu ta bira más amigu di irmons na kongregason. Talvês dja bu odja kel-li ta kontise na bu vida. Tanbê, nu ta ivita txeu prubléma ki pesoas ta pasa pa el óras ki es ka ta obi ku Jeová. Talvês nu ta konkorda ku rei Davidi, ki dipôs di kanta sobri leis, órdis i julgamentus di Jeová, el tirmina ta fla: ‘Ten txeu rekonpénsa na sigi-s.’ — Sal. 19:7-11.

Jóias ki sta na Bíblia

w18.05 p. 16 pars. 16-18

Jeová ta ama kes ki ta ‘da frutu sen dizisti’

16 Alvês nu pode atxa ma ningen ka krê obi mensaji di Reinu ki nu ta prega. Má ka nu skese di rezultadu ki nos trabadju di símia pode ten. (Lé Eclesiastes 11:6.) Sikrê txeu algen ka obi-nu, má es ta odja-nu. Es ta repara nos sorizu na róstu, ma nos é idukadu i ma nu ta bisti dretu. Ku ténpu, nos manera di konporta pode djuda alguns di es odja, ma nos é ka kes tipu di algen ki es ta pensaba. Sérjiu ku Olinda, ki nu papiaba di es antis, repara kes mudansa li.

17 Sérjiu fla: “Pamodi nos saúdi nu fika sen bai da tistimunhu pa públiku. Kantu nu torna bai, alguns algen ki staba ta pasa pergunta-nu: ‘Kuzê ki kontise? Nu xinti sodadi nhos!’” Ta ri Olinda fla: “Kondutoris di otokaru ta sanaba nos i otus ti ta gritaba di déntu otokaru: ‘Nhos sta faze bon trabadju!’ I ti es ta pidiba nos revistas.” Un dia ki es staba ta trabadja ku karinhu, un ómi para, da-s flor i agradise-s pa ses trabadju.

18 Nos tudu nu debe sta disididu na ka ‘diskansa [nos] mô’ di kontinua ta símia simenti di Reinu. Faze si, ta da-nu xansi di faze un trabadju inportanti ki é da ‘tistimunhu na tudu nason’. (Mat. 24:14) Más inportanti é ki nu ta ten alegria di sabe ma Jeová ta fika kontenti ku nos i ma el ta ama tudu kes ki ta kontinua ta ‘da frutu sen dizisti’!

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen