STUDU 18
KÁNTIKU 65 Nu kontinua ta sforsa!
Irmons jóven, nhos imita Markus i Timótiu
“Traze Markus djuntu ku bo, pamodi el ta ben djuda-m txeu na nha trabadju pa Deus.” — 2 TIMÓTIU 4:11.
ASUNTU PRINSIPAL
Odja modi ki izénplu di Markus i Timótiu pode djuda irmons jóven dizenvolve kes kualidadi ki es meste pa pode faze más pa Jeová i pa irmons ku irmans na kongregason.
1-2. Ki dizafius pode inpidiba Markus i Timótiu di faze más na ses sirvisu pa Jeová?
IRMONS jóven, nhos krê faze más na sirvisu pa Jeová i djuda más txeu na kongregason? Di serteza nhos krê. Nu ta fika txeu kontenti di odja ma txeu jóven sta prontu pa sirbi otus! (Sal. 110:3) Má pode ka ser fásil pa bo faze más pa Jeová. Bu ten medu di faze más na sirvisu di Jeová pamodi bu ka sabe modi ki ta ser bu vida ô na undi ki Jeová krê pa bu sirbi? Algun bês bu ka seta un diziginason pamodi falta di kunfiansa? Si kel-li dja kontise ku bo, abo é ka kel primeru algen ki xinti si.
2 Markus ku Timótiu pasa pa kes mésmu dizafiu. Má sikrê es ka sabia modi ki ta ba sérba ses vida ô es ta xintiba ma es ka tinha spiriénsia, simé es skodje faze más pa Jeová. Talvês Markus ta viveba djuntu ku se mai, na un kaza sábi, kantu ki el resebe konviti pa viaja djuntu ku apóstlu Paulu i Barnabé na ses primeru viajen misionáriu. (Atus 12:12, 13, 25) Markus dexa se família pa pode faze más na sirvisu di Jeová. Primeru, el bai pa Antiokia. Dipôs, el bai ku Paulu i Barnabé pa otus lugar lonji. (Atus 13:1-5) Di mésmu manera, Timótiu ta viveba djuntu ku se pai i ku se mai kantu Paulu konvida-l pa el bai djuntu ku el pa bai prega. Timótiu éra jóven, pur isu el podia xintiba ma el ka staba kualifikadu pa bai djuntu ku Paulu. (Konpara 1 Koríntius 16:10, 11 i 1 Timótiu 4:12.) Má simé, el seta konviti di Paulu i el tevi txeu benson. — Atus 16:3-5.
3. (a) Modi ki nu sabe ma Paulu ta daba txeu valor pa Markus ku Timótiu? (2 Timótiu 4:6, 9, 11) (Odja dizenhus.) (b) Ki perguntas nu ta ben responde na kel studu li?
3 Markus i Timótiu ganha spiriénsia i es prende seta grandis responsabilidadi na ses juventudi. Paulu gostaba txeu di kes jóven li, ti mésmu kantu el staba kuazi ta móre, el kria pa es staba na se ladu. (Lé 2 Timótiu 4:6, 9, 11.) Ki bons kualidadi Markus ku Timótiu tinha ki poi Paulu ta ama-s i ta kunfia na es? Modi ki irmons jóven pode ser sima es? Modi ki irmons jóven pode tra pruvetu di kel konsedju ki Paulu da sima un pai?
Paulu gostaba txeu di Markus ku Timótiu pamodi es seta grandis responsabilidadi kantu es éra jóven (Odja parágrafu 3.)c
STA PRONTU PA SIRBI OTUS, SIMA MARKUS
4-5. Modi ki Markus mostra ma el staba prontu pa sirbi otus?
4 Sirbi otus ta da ideia di trabadja duru pa djuda-s i kontinua ta djuda-s, mésmu óras ki é difísil faze kel-la. Markus da un bon izénplu na faze kel-li. Kantu Paulu nega leba Markus na se sugundu viajen misionáriu, talvês el fika maguadu i diziludidu. (Atus 15:37, 38) Má kel-li ka poi Markus ta para di sirbi se irmons ku irmans.
5 Markus bai djuntu ku se primu Barnabé pa sirbi na otu lugar. Uns 11 anu dipôs, Markus éra di un kes ki staba ta djuda Paulu kantu el bai pa kadia pa primeru bês na Roma. (Flm. 23, 24) Na verdadi, Paulu da txeu valor pa ajuda ki Markus da-l, ki el fla ma el “bira un fonti di grandi konsolu”. — Kol. 4:10, 11.
6. Modi ki sta djuntu ku kes kriston maduru djuda Markus? (Odja nóta di rodapé.)
6 Markus tinha bons spiriénsia pamodi el pasa ténpu djuntu ku irmons maduru. Dipôs di pasa algun ténpu ku Paulu na Roma, Markus ba fika djuntu ku apóstlu Pedru na Babilónia. Es bira txeu amigu ki ti Pedru txoma-l di “Markus, nha fidju.” (1 Ped. 5:13) Timenti es staba ta trabadja djuntu, Pedru di serteza konta se amigu jóven txeu kuza interesanti di vida i trabadju di pregason di Jizus, ki dipôs Markus ben skrebe na se Ivanjélhu.a
7. Modi ki un irmon jóven ki txoma Samuel imita izénplu di Markus? (Odja fotu.)
7 Markus kontinua okupadu na se sirvisu pa Jeová i djuntu ku kes irmon maduru. Modi ki bu pode ser sima Markus? Talvês bu krê faze más na sirvisu pa Jeová, sima ser un ajudanti di kongregason ô ansion. Má inda bu ka sta kualifikadu pa kel-la. Si kel-li sta kontise ku bo, ka bu dizanima. Kontinua ta djobe oportunidadis pa bu faze más pa Jeová i pa kongregason. Odja izénplu di Samuel,b ki gósi é un ansion di kongregason. Kantu el éra más jóven el ta konparaba el ku kes otu irmon jóven. Alguns di es resebe priviléjius antis ki el. Samuel xinti maguadu i diziludidu, i dipôs el pâpia ku ansions sobri modi ki el staba ta xinti. Un ansion fla-l pa el faze kel ki el ta pode pa sirbi otus, mésmu óras ki kes algen ka ta da kónta di kuzê ki el faze pa es. Kel konsedju li poi Samuel ta djuda kes algen di idadi i kes ki staba ta meste di ajuda pa bai pa runion. Óras ki el ta pensa na se spiriénsia, el fla: “N pasa ta intende midjór kuzê ki siginifika sirbi otus algen. N xinti txeu alegria pamodi N djuda otus na kuzê ki es staba ta meste.”
Pamodi ki é bon pa irmons jóven pasa ténpu ku kes irmon ki ten sabedoria i ki dja ten txeu anu ta sirbi Jeová? (Odja parágrafu 7.)
MOSTRA AMOR DI VERDADI PA OTUS, SIMA TIMÓTIU
8. Pamodi ki Paulu skodje Timótiu pa viaja ku el? (Filipensis 2:19-22)
8 Paulu mesteba di kunpanherus di viajen korajozu pa volta ku el pa kes sidadi undi es pasa pa opozison. Primeru, el skodje un irmon maduru ki txoma Silas pa bai djuntu ku el. (Atus 15:22, 40) Dipôs, Paulu skodje Timótiu pa bai ku es. Pamodi ki Paulu krê lebaba Timótiu? Un motivu é pamodi kes irmon di undi ki Timótiu ta moraba ta pâpia ben di el. (Atus 16:1, 2) Tanbê, Timótiu ta preokupaba di verdadi ku otus algen. — Lé Filipensis 2:19-22.
9. Modi ki Timótiu mostra ma el ta preokupaba di verdadi ku irmons i irmans?
9 Désdi komésu di se trabadju di pregason djuntu ku Paulu, Timótiu mostra ma el ta preokupaba más ku otus algen di ki ku el mê. Pamodi kel-li, Paulu kunfia dexa-l na Berea pa inkoraja kes novu disiplu. (Atus 17:13, 14) Na kel ténpu la, di serteza Timótiu prende txeu ku izénplu di Silas, ki tanbê staba na Berea. Dipôs, Paulu manda Timótiu el sô pa Tesalónika pa bai inkoraja kes kriston na kel sidadi. (1 Tes. 3:2, nóta di rodapé.) Duránti kes prósimu 15 anu, Timótiu prende ‘txora ku kes ki staba ta txora’ i poi na lugar di kalker algen ki staba ta sufri. (Rom. 12:15; 2 Tim. 1:4) Modi ki kes irmon jóven pode imita Timótiu?
10. Modi ki un irmon ki txoma Éder prende mostra más interesi pa otus algen?
10 Un irmon ki txoma Éder, prende mostra más interesi pa otus algen. Kantu el éra más jóven, el ta atxaba difísil pâpia ku irmons i irmans di más idadi. Óras ki el ta baba pa runion, sô el ta kunprimentaba es i el ta baba se kaminhu. Un ansion fla Éder pa el sprimenta pâpia ku kes irmon di más idadi i fla-s kuzê ki el gosta na es. Kel ansion tanbê fla-l pa el pensa na kuzê ki pode interesaba otus algen. Éder aplika kel konsedju li na manera ki el ta trataba otus algen. Gósi, Éder é un ansion. El fla: “Gósi N ta atxa más fásil ten bons konbérsu ku pesoas di tudu idadi. N ta xinti sábi di intende midjór kes preokupason di otus algen. Kel-li djuda-m sabe kuzê ki nhas irmon i irmans meste di verdadi i kuzê ki N pode faze pa djuda-s.”
11. Modi ki irmons más jóven pode prende mostra interesi pa otus algen na kongregason? (Odja fotu.)
11 Irmons jóven, nhos tanbê nhos pode prende mostra interesi pa otus algen. Óras ki bu sta na runion, pâpia ku tudu tipu di algen, kel-li ta inklui kes algen di más idadi i kes algen más jóven. Pergunta-s modi ki es sta i dipôs obi-s. Kel-li ta djuda-u sabe modi ki bu pode djuda-s. Talvês bu pode da kónta ma un kazal di más idadi meste ajuda pa uza aplikativu JW Library®. Ô bu pode da kónta ma es ka ten ningen pa sai ku es na pregason. Bu ta pode djuda-s ku ses aparelhu iletróniku ô sai ku es na pregason? Óras ki bu ta djuda bus irmon ku irmans na kes kuza li, bu ta ser un bon izénplu na kongregason.
Irmons jóven pode djuda kongregason di txeu manera (Odja parágrafu 11.)
KONSEDJU DI PAULU PODE DJUDA-NU
12. Modi ki kel konsedju ki Paulu da Timótiu pode djuda kes irmon jóven?
12 Sima un pai ta faze ku se fidju, Paulu da Timótiu konsedju ki djuda-l ten un vida filís i faze se trabadju pa Deus di manera konplétu. (1 Tim. 1:18; 2 Tim. 4:5) Si bo é un irmon jóven, kel konsedju ki Paulu da Timótiu pode djuda-u tanbê. Modi? Lé kes dôs karta ki Paulu skrebe pa Timótiu sima si skrebedu pa bo, i odja ki konsedju bu pode aplika na bu vida. Nu ben odja dôs izénplu.
13. Kuzê ki pode djuda-nu ser más lial pa Jeová?
13 “Trena bu kabésa ku obijetivu di adora Deus.” (1 Tim. 4:7b) Paulu staba ta fla Timótiu pa el ser lial pa Jeová i pa el faze kuzê ki ta dexa-l kontenti. Dja ki nu ka nase ku kel kualidadi li, nu meste sforsa pa nu dizenvolve-l. Modi? Na gregu, kel palavra ki traduzidu pa “trena bu kabésa” txeu bês ta uzadu pa pâpia di atlétas ki ta faze trenu duru pa es pripara pa un konpitison. Kes atléta meste dizenvolveba bons ábitu pa es pode ivitaba distrason i konsentraba na ses obijetivu. Di mésmu manera, nu meste dizenvolve bons ábitu ki ta djuda-nu ten un bon amizadi ku Jeová.
14. Kal ki debe ser nos obijetivu óras ki nu ta lé Bíblia? Da un izénplu.
14 Sima bu ta ba ta dizenvolve ábitu di lé Bíblia, lenbra sénpri ma bu obijetivu é bira más amigu di Jeová. Pur izénplu, óras ki bu ta lé kel stória di Jizus ku kel jóven governanti riku, kuzê ki kel-la ta inxina-u sobri Jeová? (Mar. 10:17-22) Kel jóven ta kriditaba ma Jizus éra Misías, má el ka tinha fé ki ta txigaba pa el biraba se disiplu. Má simé, Jizus “xinti amor pa el”. Manera ki Jizus pâpia ku kel jóven ku bondadi ka ta mexe ku bo? É klaru ki Jizus kreba pa kel jóven tomaba kel midjór disizon. Tanbê, Jizus staba ta mostra kel amor ki Jeová tinha pa kel jóven. (Juan 14:9) Óras ki bu ta pensa na kel stória li i na bu situason, faze kel pergunta li: ‘Kuzê ki N meste faze pa N ser más amigu di Jeová i sirbi otus algen más txeu?’
15. Pamodi ki é inportanti un irmon jóven ser un bon izénplu pa otus algen? Da un izénplu. (1 Timótiu 4:12, 13)
15 “Bira un izénplu pa kes ki é fiel”. (Lé 1 Timótiu 4:12, 13.) Paulu insentiva Timótiu pa el dizenvolve ka sô kapasidadis sima lé i inxina, má tanbê kualidadis, sima amor, fé i puréza. Pamodi? Pamodi kel ki un algen ta faze é más inportanti di ki kel ki el ta fla. Imajina ma bu diziginadu pa bu faze un diskursu sobri modi ki nu pode ten más zelu na trabadju di pregason. Bu ta xinti más kunfiansa na pâpia sobri kel asuntu li si bu ta faze bu midjór na trabadju di pregason. Kes algen ki sta ta obi-u ta fika más motivadu na aplika kuzê ki bu sta fla si es ta odja-u ta faze bu midjór na trabadju di pregason. — 1 Tim. 3:13.
16. (a) Di ki sinku manera un irmon jóven pode ser un bon izénplu? (b) Modi ki un irmon jóven pode ser un izénplu na se “manera di pâpia”?
16 Na 1 Timótiu 4:12, Paulu pâpia di sinku manera ki un irmon jóven pode ser un bon izénplu. Ta sérba bon bu tra ténpu pa studa kada un di kes manera li. Pur izénplu, imajina ki bu krê ser un bon izénplu na bu “manera di pâpia”. Pensa na alguns manera ki bu pode uza bu kapasidadi di pâpia pa inkoraja otus algen. Si inda bu ta vive djuntu ku bu pai i ku bu mai, bu pode agradese-s más inda pa kuzê es ta faze pa bo? Dipôs di runion, bu ta pode fla kes algen ki partisipa na prugrama kuzê ki bu gosta na kel párti ki es faze? Tanbê bu pode tenta da komentáriu na bus palavra na runion. Sforsu ki bu ta faze pa bira un izénplu na bu manera di pâpia ta mostra ma bu sta ta faze prugrésu. — 1 Tim. 4:15.
17. Kuzê ki pode djuda un irmon jóven alkansa ses méta di faze más pa Jeová? (2 Timótiu 2:22)
17 “Fuji di kes dizeju di juventudi, má inpenha pa justisa”. (Lé 2 Timótiu 2:22.) Paulu insentiva Timótiu pa luta kóntra kes dizeju ki pode inpidiba el di faze más pa Jeová i prujudikaba se amizadi ku el. Tanbê, bu pode da kónta ma ten alguns atividadi ki é ka mariadu, má ki ta dexa-u ku poku ténpu pa bu faze más pa Jeová. Pur izénplu, pensa na kantu ténpu bu ta gasta na disportu, na uza internet ô ku jogus iletróniku. Bu pode uzaba párti di kel ténpu pa bu faze más pa Jeová i pa otus algen? Talvês bu pode oferese pa djuda na konpo Salon di Reinu ô apoia kel prugrama di tistimunhu ku karinhu. Si bu faze kuzas sima kes-li, ta ser más fásil pa bu faze novus amigu ki ta inkoraja-u pa bu faze más pa Jeová i ki ta djuda-u alkansa bus méta.
SIRBI OTUS ALGEN TA TRAZE BENSONS
18. Pamodi ki nu pode fla ma Markus i Timótiu tevi un vida filís i xeiu di spiriénsia sábi?
18 Markus i Timótiu faze sakrifisiu pa sirbi otus algen i es tevi un vida filís, xeiu di spiriénsia sábi. (Atus 20:35) Pa sirbi ses irmons ku irmans, Markus viaja pa diferentis párti di mundu. Tanbê el skrebe un stória ku txeu sentimentu sobri vida i trabadju di pregason di Jizus. Timótiu djuda Paulu forma novus kongregason i da irmons ku irmans koraji. Di serteza Jeová fika txeu kontenti ku tudu sakrifisiu ki Markus i Timótiu faze.
19. Pamodi ki un irmon jóven debe aplika kel konsedju ki Paulu da Timótiu, i kal ki ta ser rezultadu?
19 Nu pode odja ma Paulu ta amaba Timótiu di verdadi na kes kuza ki el skrebe pa el na kes karta. Má é Jeová ki staba ta uza Paulu pa skrebe kes karta. Nton, kes kuza ki nu ta lé na es ta mostra modi ki Jeová gosta di kes irmon ki é jóven. El ta ama nhos txeu dimás. El krê pa nhos ten un vida sábi na se sirvisu. Nton, faze bu midjór pa bu pode aplika kel konsedju di Paulu i dizenvolve dizeju di sirbi otus más txeu inda. Si bu faze si, bu ta ten un vida filís gósi, i bu “ta pega riju na kel vida di verdadi” ki sta pa ben. — 1 Tim. 6:18, 19.
KÁNTIKU 80 ‘Sprimenta i odja ma Jeová é bon’
a Pedru éra un ómi ki tinha sentimentus fórti. Pur isu, éra fásil pa el splikaba Markus ka sô kuzê ki Jizus faze i fla, má tanbê modi ki el xinti na txeu situason. Pur isu, na kes stória ki Markus skrebe sobri vida di Jizus, el pâpia sobri sentimentus di Jizus i kuzas ki el faze. — Mar. 3:5; 7:34; 8:12.
b Mudadu alguns nómi.
c SPLIKASON DI DIZENHUS: Markus ta djuda Paulu i Barnabé na kes kuza ki es mesteba kantu ki es staba ta faze ses viajen misionáriu. Di livri vontadi Timótiu sta vizita un kongregason pa da kes irmon forsa i koraji.