BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 agostu pp. 26-30
  • N tinha txeu vergónha má N bira misionária

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • N tinha txeu vergónha má N bira misionária
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • N KUMESA SIRVISU PA TÉNPU INTERU
  • N KUMESA TA KRÊ SER MISIONÁRIA
  • NU SIRBI NA UN PAÍS KI TINHA TXEU GÉRA
  • UN NOVU DIZIGINASON
  • PRUBLÉMAS DI SAÚDI KI NU LIDA KU EL
  • MI É GRATU PA AJUDA KI JEOVÁ DA-M
  • Jeová ‘bira nhas kaminhu rétu’
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2021
  • Es oferese pa sirbi di livri vontadi na Bulgária
    Spiriénsas di Tistimunhas di Jeová
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 agostu pp. 26-30
Marianne Wertholz.

STÓRIA DI VIDA

N tinha txeu vergónha má N bira misionária

STÓRIA DI VIDA DI MARIANNE WERTHOLZ

DÉSDI pikinoti, N tinha vergónha i medu di algen. Má ku ténpu, Jeová djuda-m ama pesoas i bira un misionária. Modi? Primeru, el uza nha pai pa inxina-m txeu kuza bon sobri el. Dipôs, el uza un irman ki tinha 16 anu i ki ta daba bon izénplu. I más tardi, el uza nha maridu ki pâpia ku mi ku bondadi i ku paxénxa. Dexa-m konta nhos nha spiriénsia.

N nase na anu di 1951 na Viena, na Áustria. Nha mai ku nha pai éra katóliku. Enbóra N tinha txeu vergónha di pâpia ku pesoas, N ta xintiba avontádi pa N pâpia ku Deus na orason. Kantu N tinha 9 anu, nha pai kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová. Poku ténpu dipôs, nha mai kumesa ta studa djuntu ku el tanbê.

Mi ku nha irman, Elisabeth (nha tras)

Lógu dipôs nu fika ta sisti runion na kongregason Döbling, na Viena. Nos família ta fazeba txeu kuza djuntu. Nu ta leba i studaba Bíblia, nu ta sistiba runion i nu ta djudaba na asenbleia. Duránti kes anu, nha pai djuda-m ten un amor fórti pa Jeová. Nha pai sénpri ta fazeba orason pa mi ku nha irman biraba pionera. Má na kel ténpu, N ka tinha kel méta li.

N KUMESA SIRVISU PA TÉNPU INTERU

N batiza na anu di 1965, kantu N tinha 14 anu. Má éra difísil pa mi pâpia ku algen na pregason ki N ka konxeba. Txeu bês N ta xintiba ma otus jóven éra midjór di ki mi i N ta kreba pa es gostaba di mi. Poku ténpu dipôs ki N batiza, N kumesa ta faze amizadi ku pesoas ki ka ta sirbiba Jeová. Enbóra N gostaba di sta ku es, nha konsénsia ta inkomodaba mi pamodi N sta ta pasaba ténpu dimás ku pesoas ki ka éra Tistimunhas di Jeová. Má N ka tinha forsa pa N mudaba. Kuzê ki djuda-m?

Marianne i Dorothée.

N prende txeu ku Dorothée (na skerda)

Na kel ténpu, un minina ki tinha 16 anu, ki txomaba Dorothée muda pa nos kongregason. N fika dimiradu ku se zelu di prega di kaza en kaza. Mi éra un kuzinha más bédju ki el, má N ka tinha mutu zelu na pregason. N pensa: ‘Nha mai ku nha pai é Tistimunhas di Jeová, má Dorothée ka ten ningen di se família na verdadi. El ta mora ku se mai ki sta duenti, má simé el ta sta sénpri na pregason!’ Se izénplu insentiva-m pa N faze más pa Jeová. Lógu dipôs, mi ku Dorothée nu bira pioneru djuntu. Primeru, nu bira pioneru ajudanti i dipôs nu bira pioneru fíksu. Pamodi Dorothée ta baba pregason txeu, mi tanbê N kumesa ta gosta txeu di pregason. El djuda-m kumesa nha primeru studu di Bíblia. Ku ténpu, bira más fásil pa mi pâpia ku pesoas na ses kaza, na rua i na otus lugar.

Na nha primeru anu di pioneru, un irmon ki txoma Heinz muda pa nos kongregason. El prende verdadi na Kanadá, kantu el ba vizita se irmon, ki éra un Tistimunha di Jeová. El diziginadu pioneru spesial na nos kongregason, na Viena. N kumesa ta gosta di el lógu ki el txiga. Má el krê biraba misionáriu, sô ki mi N ka kreba. Na komésu, N ka dexa-l sabe ma N gostaba di el. Má más tardi, nu kumesa ta namora, dipôs nu kaza i nu sirbi di pioneru djuntu na Áustria.

N KUMESA TA KRÊ SER MISIONÁRIA

Heinz sénpri ta flaba mi ma el krê sérba misionáriu. Enbóra nunka el pô-m ta xinti ma N tinha ki biraba un misionária, el djuda-m pensa na kel méta li. El ta fazeba mi perguntas, sima: “Dja ki nu ka ten fidju, nu ka pode faze más pa Jeová?” Pamodi N tinha vergónha, N tinha medu di sérba un misionária. É verdadi ki mi éra pionera, má N ta atxaba ma ser un misionária éra un kuza difísil dimás pa mi. Má simé, ku paxénxa Heinz kontinua ta djuda-m pensa na kel méta li. Tanbê el insentiva-m pa N konsentra más na pesoas di ki na nha kabésa. Ses konsedju djuda-m txeu.

Heinz ta diriji studu di Sentinéla na un kongregason pikinoti ki ta pâpia sérviu-kroata na Salzburg, na Áustria, na anu di 1974.

Poku-poku N kumesa ta ten dizeju di ser un misionária, pur isu nu prenxe pitison pa Skóla di Jiliádi. Má kel irmon ki ta trabadjaba na skritóriu di filial fla-m ma éra bon si N prende papiaba inglês midjór. Dipôs di três anu ta sforsa pa N midjora nha inglês, nu fika spantadu di resebe un diziginason pa un kongregason na Jugoslávia, na Salzburg, na Áustria. Nu trabadja la duránti 7 anu, i kel-li ta inklui un anu ta vizita kongregason. Língua sérviu-kroata éra difísil pa mi, má nu tinha txeu studu di Bíblia.

Dipôs, na anu di 1979, nu konvidadu pa nu bai pa Bulgária sima si éra pa un féria. Trabadju di pregason staba proibidu la. Pur isu nu ka podia pregaba la. Má nu podia lebaba publikasons na tamanhu pikinoti pa sinku irmans ki ta viveba na Sófia, ki é kapital di Bulgária. N staba ku txeu medu, má Jeová djuda-m kunpri kel diziginason. Odja koraji di kes irman i ses alegria, sikrê es staba na prigu di baba prézu, da-m koraji pa N faze kalker kuza ki organizason di Jeová pidi-m pa N faze.

Algun ténpu dipôs, nu torna prenxe pitison pa Skóla di Jiliádi, i di es bês nu setadu. Nu pensa ma nu podia sistiba skóla na Mérka na Inglês. Má na novenbru di 1981, organizason kumesa ta faze Skóla di Jiliádi tanbê na filial di Wiesbaden, na Alimanha. Pur isu nu konsigi sisti skóla na alemon, ki éra fásil pa N intende. Pa undi ki es dizigina-nu?

NU SIRBI NA UN PAÍS KI TINHA TXEU GÉRA

Nu diziginadu pa Kénia! Má, filial di Kénia pergunta-nu si nu podia sirbiba na Uganda, ki éra un país ki ta fikaba pértu di la. Má 10 anu antis, un jeneral ki txomaba Idi Amin, toma govérnu di Uganda aforsa. Duránti se govérnu, el mata milharis di algen i el bira vida di milhons di algen txeu difísil. Dipôs, na anu di 1979, ses inimigu tra-l di puder i se govérnu kaba. Talvês bu ta intende pamodi ki N staba ku medu di muda pa un país sima kel-li. Má Jiliádi pripara-nu pa nu kunfia na Jeová. Pur isu, nu fla sin.

Vida na Uganda éra difísil dimás. Ka tinha agu na redi, lus i otus kuza ki nu mesteba. Tilifóni ka ta funsionaba, pesoas ta daba kunpanheru tiru i es ta furtaba kuzas di otus algen, prinsipalmenti di noti. Pur isu óras ki staba sukuru tudu algen ta fikaba na kaza, ti es ta fazeba orason pa ningen ka ba tomaba ses kuza ô mataba es. Sikrê ku kes prubléma li, irmons kontinua ku ses amizadi fórti ku Jeová!

Ami ta faze kumida na kaza di irmon Sam i se mudjer Christina

Na anu di 1982, mi ku Heinz txiga na Kampala, ki é kapital di Uganda. Duránti kes primeru sinku mês, nu fika na kaza di Sam ku Christina Waiswa, djuntu ku ses kuatu fidju-matxu i un fidju-fémia, i más kuatu algen di ses família. Irmon Sam i Christina ku se família txeu bês ta pode kumeba sô un bês pur dia, má simé, es ta dividiba kel ki es tinha ku nos. Duránti kel ténpu ki nu pasa ku es, mi ku Heinz nu prende txeu lison ki djuda-nu na nos vida di misionáriu. Pur izénplu, nu prende uza poku agu pa toma banhu. Nu ta uzaba kel agu ki nu tomaba banhu pa bota na sanita. Na anu di 1983, mi ku Heinz nu muda pa un kaza na un lugar na Kampala ki éra más suguru pa vive.

Nu gostaba txeu di prega na Kampala. Pur izénplu, sô na un mês nu dexa kuatu mil revista! Má midjór kuza ki tinha, éra odja modi ki pesoas ta reajiba óras ki es ta obiba verdadi. Es ta ruspetaba Deus i es gostaba di pâpia sobri Bíblia. Mi ku Heinz, nu ta kustuma fazeba di 10 ti 15 studu di Bíblia, kada un di nos. I nu prende txeu ku nos studanti. Pur izénplu, enbóra es tinha ki andaba txeu pa bai runion tudu simana, má nunka es ka ta reklamaba i es ta staba sénpri ta ri.

Na anu di 1985 i 1986, tevi más dôs géra na Uganda. Txeu bês nu odja kriansas ta karega armas grandi. Es éra sima trópa i es ta kontrolaba kenha ki ta pasaba na strada. Duránti kes anu, txeu bês nu ta pidiba Jeová pa djuda-nu ten sabedoria i ivita prigu óras ki nu ta baba pregason i ka xinti medu. I Jeová responde nos orason. Lógu ki nu inkontraba ku un algen ki krê prendeba más sobri Jeová nu ta skeseba di nos medu.

Mi ku Heinz i Tatjana (na meiu)

Tanbê nu gostaba di prega pa kes stranjeru ki mudaba pa Uganda. Pur izénplu, nu studa Bíblia ku Murat i Dilbar Ibatullin, ki é un kazal di Tatarstan (Rúsia Sentral). Murat éra dotor. Es batiza i es sta ta sirbi Jeová di manera fiel. Dipôs, N tevi priviléjiu di konxe Tatjana Vileyska, ki é un mudjer di Ukránia ki staba ta pensa na mata kabésa. Dipôs Tatjana batiza, el volta pa Ukránia i el fika ta djuda na traduson di nos publikason pa ukranianu.a

UN NOVU DIZIGINASON

Na anu di 1991, kantu mi ku Heinz nu staba di féria na Áustria, filial da-nu un novu diziginason na Bulgária. Dipôs ki govérnu kumunista kaba na Europa Oriental, Tistimunhas di Jeová tevi liberdadi pa prega. Sima dja N flaba antis, nu ta lebaba alguns publikason sukundidu pa kel país kantu nos óbra staba proibidu la. Má dipôs ki nos óbra fika livri nu mandadu pa nu ba prega la.

Irmons fla-nu pa nu ka bai pa Uganda. Pur isu, nunka nu ka volta pa Uganda pa panha nos kuza ô pa dispidi di irmons di la. Envês di kel-li, nu bai pa Betel na Alimanha. Filial ranja-nu un karu pa nu viaja pa Bulgária. Nu diziginadu pa un grupu ki tinha uns 20 publikador na Sófia.

Na Bulgária nu tevi otus difikuldadi. Primeru, nu ka sabia papiaba língua di la. Sugundu, tinha sô dôs publikason na língua búlgaru, ki é A Verdade que Conduz à Vida Eterna i Meu Livro de Histórias Bíblicas. Tirseru, éra difísil kumesaba studus di Bíblia. Má sikrê ku kes prubléma li, nos grupu pikinoti di irmons, má ki tinha txeu zelu, staba ta faze prugrésu. Pesoas di igreja Ortodoksu odja kel-li, i es kumesa ta pirsigi-nu.

Na anu di 1994, govérnu proíbi trabadju di Tistimunhas di Jeová. Pur isu, txeu algen di Bulgária fika ta pensa ma nos é un relijion prigozu. Alguns irmon podu prézu. Na jornal i na tilivizon, pesoas fika ta fla txeu mintira gravi sobri nos. Es fla ma Tistimunhas di Jeová ta mata ses fidju i tanbê es ta insentiva kunpanheru pa mata kabésa. Fika difísil dimás pa mi ku Heinz prega. Txeu bês nu ta inkontraba ku pesoas violéntu ki ta gritaba ku nos, es ta txomaba pulísia pa nos, i ti es ta daba nos ku kuzas. Nu ka ta konsigi lebaba publikason pa la, i éra difísil rendaba un sala pa faze runion. I ti mésmu pulísia para un di nos kongrésu. Mi ku Heinz nu ka staba kustumadu na odja pesoas ta ôdia-nu tantu si. La éra diferenti di Uganda, undi ki pesoas gostaba di studa Bíblia! Kuzê ki djuda-nu lida ku kes mudansa?

Pasa ténpu ku irmons djuda-nu ten alegria. Es staba kontenti di atxa verdadi i es ta daba valor pa ajuda ki nu da-s. Nu ta djudaba i preokupaba ku kunpanheru. Mi ku Heinz nu prende ma nu pode ser filís na kalker diziginason si nu pensa na otus algen envês di na nos prubléma.

Marianne i Heinz Wertholz.

Na filial di Bulgária, na 2007.

Ku ténpu, kuzas midjora. Na anu di 1998, govérnu torna rekonhese ma Tistimunhas di Jeová é un relijion i txeu publikason traduzidu pa língua búlgaru. Dipôs, na 2004, didikadu un novu filial ki fazedu na Bulgária. Oji ten 57 kongregason na Bulgária, ku 2.953 publikador. I na 2024, tevi 6.475 algen ta sisti Komemorason di mórti di Kristu. Na pasadu, tinha sô sinku irmans na Sófia, má gósi ten 9 kongregason! Na verdadi, nu pode fla ma nu odja ‘kel poku ta bira mil’. — Isa. 60:22.

PRUBLÉMAS DI SAÚDI KI NU LIDA KU EL

Na nha vida N tevi ki lida ku txeu prubléma di saúdi. Txeu bês N atxadu ku alguns tumor, i un di es na nha kabésa. N faze radioterapia i N faze un operason na Índia, ki dura 12 óra pa tra maior párti di kel tumor. Dipôs di kel operason nu fika algun ténpu na Betel di Índia, asi pa N pode rekuperaba, dipôs nu volta pa nos diziginason na Bulgária.

Tanbê, Heinz kumesa ta sufri di un duénsa ki é ka mutu konxedu ki txoma duénsa di Huntington. Éra difísil el anda, pâpia i kontrola ses movimentu. Sima se duénsa ba ta piora, el fika ta dipende kada bês más di mi. Alvês N ta fikaba kansadu i ku medu di ka konsigi kontinua ta kuidaba di el. Má un irmon jóven ki txoma Bobi sénpri ta konvidaba Heinz pa es prega djuntu. El ka ta preokupaba ku kuzê ki pesoas podia pensaba óras ki Heinz ka ta konsigi papiaba dretu ô el ka ta konsigi kontrolaba ses brasu ô ses pérna. Bobi sénpri staba la pa djuda-m óras ki N ka ta konsigi djudaba Heinz. Enbóra mi ku Heinz nu ka ten fidju na kel mundu li, nu xinti ma Jeová da-nu Bobi pa ser sima nos fidju! — Mar. 10:29, 30.

Heinz tanbê tevi kánser. Infilismenti, nha maridu ki N krê txeu móre na 2015. N ta xinti txeu falta di nha maridu. El éra kel algen ki sénpri ta djudaba mi ka fika preokupadu dimás. Foi difísil kustuma ku vive sen el. Má, el sta bibu na nha mimória! (Luk. 20:38) Txeu bês N ta lenbra klaru di kes kuza ki el ta flaba mi ku bondadi i kes bon konsedju ki el ta daba mi. N ten txeu gratidon pamodi nu konsigi sirbi Jeová djuntu pa txeu anu.

MI É GRATU PA AJUDA KI JEOVÁ DA-M

Di serteza Jeová djuda-m aguenta firmi na tudu kes difikuldadi ki N pasa pa el. Tanbê el djuda-m bira un misionária ki ta ama pesoas enbóra N ta atxa ma mi é un algen ki ten txeu vergónha. (2 Tim. 1:7) Grasas-a Jeová, mi ku nha irman más nova nu sta na sirvisu pa ténpu interu. Oji, el ku se maridu es ta viaja pa lugaris diferenti na Europa pa vizita kongregasons ki ta pâpia sérviu-kroata. Jeová responde orason ki nos pai faze kantu nos éra pikinoti!

Studa Bíblia ta djuda-m xinti kalmu i ten kel pas ki Jeová ta da-nu. Na ténpus difísil, N prende faze orason ku “más forsa inda,” sima Jizus faze. (Luk. 22:44) Un manera ki Jeová responde nhas orason é através di amor i bondadi ki nhas amigu na nha kongregason na Nadezhda, na Sófia mostra-m. Txeu bês es ta konvida-m pa N pasa ténpu ku es i es ta fla-m ma es ta ama-m. Tudu kel-li ta da-m txeu alegria.

Txeu bês N ta midita na resureison. N ta imajina nha pai ku nha mai na frenti di nos kaza i N ta imajina-s jóven i bunitu, sima kantu es kaza. N ta odja nha irman ta pripara kumida pa resebe-s. I N ta imajina Heinz na ladu di se kabalu. Kes imajen li ta tra-m kes sentimentu negativu i es ta intxi nha korason di gratidon pa Jeová.

Óras ki N pensa na tudu kes kuza sábi ki Jeová dja da-m i na kes kuza sábi ki el ta ben da-m, N ta xinti sima Davidi ki fla na Salmo 27:13, 14: ‘Undi ki N ta staba, si N ka tinha fé ma N ta odjaba bondadi di Jeová na téra di algen bibu? Spera na Jeová; ten koraji i ten korason fórti. Sin, spera na Jeová.’

a Odja stória di vida di Tatjana Vileyska na Nhos Korda! di 22 di dizenbru di 2000, pájinas 20-24.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen