BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • g23 nunbru 1 pp. 9-11
  • Floréstas

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Floréstas
  • Nhos korda! — 2023
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • Pamodi ki nu meste proteje floréstas
  • Nos planéta fazedu pa kontinua ta izisti
  • Kuzê ki ómis sta ta faze
  • Ki speransa Bíblia ta da-nu
  • Lista di asuntus
    Nhos korda! — 2023
Nhos korda! — 2023
g23 nunbru 1 pp. 9-11
Un mudjer sta anda na un ponti na un florésta.

NOS PLANÉTA TA SER DISTRUÍDU?

FLORÉSTAS

ALGUNS spesialista ta konpara floréstas ki ten na téra ku nos pulmon ki ta djuda-nu kontinua bibu. Pamodi? Pamodi sima pulmon, arvis ta filtra ar. Es ta toma dióksidu di karbonu ki pode prujudika-nu. Tanbê, es ta spadja oksijéniu ki é un kuza inportanti na ar ki nu ta respira. Uns 80 pursentu di kes planta i animal ki ten na téra ta vive na floréstas. Sen floréstas nu ka ta pode viveba.

Pamodi ki nu meste proteje floréstas

Tudu anu bilhons di arvi ta kortadu prinsipalmenti pa es pode uza kel téra pa faze plantasons. Désdi fin di anus 1940 metadi di kes florésta na mundu ki ta txobe txeu dja dizaparse.

Óras ki un florésta distruídu, tudu kes planta i kes animal ki ten la tanbê ta móre.

Nos planéta fazedu pa kontinua ta izisti

Mésmu na kes lugar ki maioria di kes arvi kortadu, floréstas kumesa ta kria otu bês. Ka dura li kes algen ki ta proteje meiu anbienti fika dimiradu di odja modi ki alguns lugar ki kortadu kuazi tudu arvi konsigi rekupera faxi i es sô. Ti mésmu na alguns lugar ki kabadu ku kes florésta, kes arvi konsigi kria ti ki bira florésta otu bês. Odja alguns izénplu:

  • Piskizadoris studa kes lugar ki antis tinha floréstas má ki kortadu kes arvi pa faze plantason i ki dipôs es bandonadu. Kel studu ki fazedu na 2 mil i 200 lugar na kontinenti Merkanu i na Áfrika Osidental mostra ma floréstas pode kumesa ta kria otu bês na kes lugar na ménus di 10 anu.

  • Di akordu ku un studu ki revista Science faze, piskizadoris ta fla ma di li uns 100 anu kes florésta pode fika sima es éra antis di es kortadu kes arvi.

  • Ka dura li, sientistas na Brazil studa dôs tipu di lugar ki kabadu ku floréstas. Na un di es, ómis tenta planta arvi la, má na kel otu es ka faze nada. Revista National Geographic na inglês, fla kel-li sobri kes piskizador ki faze kel studu: “Es fika kontenti di odja ma es ka meste plantaba arvi”. Sô na 5 anu kes lugar ki es staba ta studa “staba xeiu di arvi”, mésmu na kes lugar ki es ka plantaba ninhun arvi.

    BU SABIA?

    Plantasons ki bira floréstas

    Un lugar ki antis tinha florésta má ki kortadu kes arvi pa pode fazedu plantason, má ki dipôs para di fazedu plantason. Dipôs di 10 anu, txon di kel lugar ta kumesa ta rekupera. Más di 100 anu dipôs, kel florésta pode fika sima el éra antis.

    Floréstas ki antis es korta arvis pa faze plantasons, má ki dipôs es bandona ten kapasidadi di rekupera es sô otu bês. I mésmu kuza ta kontise ku kes florésta ki distruídu pamodi otu kuza.

Kuzê ki ómis sta ta faze

Na mundu interu sta ta fazedu sforsus pa proteje kes florésta ki ten i pa konpo kes ki sta stragadu. Kal ki é rezultadu? Di akordu ku Nasons Unidu na kes últimu 25 anu “distruídu sô metadi di floréstas óras ki nu ta konpara ku kes anu antis”.

Má kel-li ka ta txiga pa salva nos floréstas. Un rilatóriu di un organizasona fla ma nunbru di kes florésta tropikal ki sta distruídu ka muda txeu na últimus anu.

Inprézas ki ta korta arvis pa faze madera sen autorizason di govérnu ta ganha bilhons di dóla i kel ganánsia li é kel prinsipal motivu ki floréstas tropikal sta ta distruídu.

Un algen ki ta trabadja pa proteje floréstas sta djobe arvis.

Ekipas ki ta trabadja pa proteje floréstas sta ta korta arvis pa faze madera di un manera ki ka ta straga kel txon i es ta planta otus arvi na lugar di kes ki es korta

Ki speransa Bíblia ta da-nu

‘Jeováb Deus poi ta nase di txon tudu tipu di arvi ki é bunitu di odja i bon pa kume’. — Génesis 2:9.

Kriador di tudu florésta faze-s di un manera ki es ta pode rekupera, asi pa nu konsigi kontinua ta uza-s. El krê proteje floréstas i tudu kes kuza bibu ki ta dipende di es.

Bíblia ta mostra ma Deus ka ta ben dexa pa ómis, ki ta pensa sô na ses kabésa, distrui nos planéta i tudu vida ki ten na el. Odja artigu “Deus promete ma nos planéta ka ta ser distruídu”, na pájina 15.

a Global Forest Watch

b Jeová é nómi di Deus. — Salmo 83:18.

SABE MÁS

Un kazal sta vive na paraízu.

Pamodi ki nu pode ten serteza ma manera ki ómis sta ta uza kes kuza ki ten na téra ka ta ben distrui nos planéta? Odja vídiu Pamodi ki Deus kria téra? na jw.org.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen